Eriaruanne
nr13 2018

Terrorismi põhjustava radikaliseerumise vastane võitlus: komisjon käsitles liikmesriikide vajadusi, kuid koordineerimine ja hindamine oli teataval määral puudulik

Aruande kohta Radikaliseerumine on nähtus, kus teatud ideid jagavad inimesed võivad sooritada terroriakte. Komisjon toetab liikmesriike radikaliseerumise vastases võitluses, näiteks heade tavade jagamise abil. Sel eesmärgil kasutab komisjon mitmeid ELi fonde. Kontrollikoda uuris, kas komisjon juhtis seda toetust hästi. Kontrollikoda leidis, et komisjon võttis arvesse liikmesriikide vajadusi ja edendas koostööd selliste asjakohaste algatuste kaudu, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik. Komisjoni radikaliseerumise vastaste meetmete üldise koordineerimise raamistik ja toetuse tulemuslikkuse hindamise raamistik sisaldasid siiski mõningaid puudusi. Seepärast annab kontrollikoda komisjonile koordineerimise parandamiseks mitmeid soovitusi, mis võimaldaksid komisjonil potentsiaalset sünergiat võimalikult hästi ära kasutada, ning soovitab täiustada tulemuste hindamise raamistikku.

Käesolev väljaanne on saadaval 23 keeles ning järgmises formaadis:
PDF
PDF General Report

Kokkuvõte

I

Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid vastutavad oma riigi julgeoleku, sealhulgas terrorismivastase võitluse eest. Nad vastutavad riigi tasandil selliste meetmete kavandamise ja rakendamise eest, mille eesmärk on võidelda radikaliseerumise vastu, st selle vastu, et äärmuslikke ideoloogiaid ja käitumist jagavad inimesed võivad sooritada terroriakte. Kuna radikaliseerumist põhjustavad mitmed tegurid, kasutatakse probleemi lahendamiseks üldiselt mitmesuguseid ennetusmeetmeid. Komisjoni ülesanne on toetada liikmesriike nende jõupingutustes ja aidata tagada heade tavade vahetamist. Sel eesmärgil kasutab komisjon üha rohkem mitmesuguseid ELi fonde.

II

Kontrollikoja auditi käigus uuriti, kas komisjon juhib seda valdkonnaülest toetust hästi. Täpsemalt hinnati, kas:

  1. komisjon annab liikmesriikidele asjakohast tuge;
  2. ELi eri fondidest rahastatavad meetmed kooskõlastatakse, et võimalikult palju ära kasutada koostoimet;
  3. komisjon on loonud raamistiku oma toetuse tulemuslikkuse ja kulutõhususe hindamiseks.
III

Kokkuvõttes leidis kontrollikoda, et komisjon võttis arvesse liikmesriikide vajadusi, kuid koordineerimises ja hindamises esines teatavaid puudusi.

IV

Komisjon edendas liikmesriikide koostööd selliste asjakohaste algatuste kaudu, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik, ELi internetifoorum ja Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik.

V

Komisjon koordineeris oma valdkonnaülest toetust näiteks peadirektoraatide vahelise konsulteerimise kaudu tööprogrammide heakskiitmisel. Selle tulemusel on saavutatud komisjoni tegevuste vaheline sünergia. Vaatamata hiljutistele edusammudele on siiski võimalik veelgi parandada komisjoni meetmete koordineerimist. Näiteks ei hõlma komisjoni ülevaade selles valdkonnas ELi rahastatud meetmetest liikmesriikide hallatavaid meetmeid, ning nende lisamine aitaks võimalikku sünergiat paremini ära kasutada. Samuti leidis kontrollikoda, et radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikku, mis on üks komisjoni peamisi algatusi, ei kasutatud ELi rahastatud edukate projektide tulemuste levitamiseks täielikult ära.

VI

Komisjon ei ole piisavalt välja töötanud oma raamistikku selle hindamiseks, kas toetus on tulemuslik ja pakub kulutustele vastavat tulu. Näiteks ei ole komisjon jaganud poliitika üldeesmärke täpsemateks ja mõõdetavateks eesmärkideks ega ole kehtestanud vahendite jaoks asjakohaseid näitajaid ja eesmärke, et mõõta radikaliseerumise tõkestamise tulemuslikkust.

VII

Lisaks mõõdetakse konkreetsete meetmete tulemusi sageli pigem tegevuse kui tulemuslikkuse seisukohast. Selle tagajärjel on oht, et kasulikke kogemusi ei pruugita levitada ega arvesse võtta, kui komisjon kavandab meetmeid või arendab edasi oma poliitikat.

VIII

Oma leidudele tuginedes soovitab kontrollikoda komisjonil

  1. täiustada radikaliseerumise vastaste meetmete üldise koordineerimise raamistikku,
  2. suurendada liikmesriikide spetsialistidele ja poliitikakujundajatele antavat praktilist tuge ning
  3. täiustada tulemuste hindamise raamistikku.

Sissejuhatus

EL toetab liikmesriikide jõupingutusi võitluses terrorismi vastu

01

Liikmesriigid vastutavad oma riigi julgeoleku eest1. Nad on vastavalt oma riskihindamisele välja töötanud terrorismivastase võitluse erinevad lähenemisviisid. ELi roll on tagada kõrge turvalisuse tase2, hõlbustades teabevahetust, operatiivkoostööd ning jagades teadmisi ja kogemusi. 2005. aastal võttis nõukogu vastu ELi terrorismivastase võitluse strateegia, mis koosneb neljast sambast3:

  1. ennetamine: radikaliseerumise ja terroristide värbamise põhjustega tegelemine;
  2. kaitse: kaitsta kodanikke ja taristut piiride, transpordi ja elutähtsa taristu parema turvalisuse abil;
  3. jälitamine: jälitada terroriste ja uurida nende tegevust, takistades nende planeerimistegevust, reisimist ja sidet, purustades toetusvõrgustikud, lõigates ära nende rahastamise ja juurdepääsu ründevahenditele ning tuues nad kohtu ette;
  4. reageerimine: tulla toime terrorirünnaku tagajärgedega ja viia need miinimumini.
02

2015. aasta Euroopa julgeoleku tegevuskavas4 sätestati, kuidas EL saaks toetada liikmesriike terrorismivastases võitluses. Selles keskenduti radikaliseerumise ennetamisele ja ohule, mida kujutavad endast terroristidest välisvõitlejad (need, kes naasevad Euroopasse pärast konfliktipiirkondades tegutsevate terrorirühmitustega ühinemist). Tegevuskavas rõhutati vajadust kaitsta paremini kodanikke ja elutähtsat taristut ning võidelda terrorismiga väljaspool ELi. Selles rõhutati terroristide ja nende toetajate karistamise ning nende rahalistele vahenditele, tulirelvadele ja lõhkeainetele juurdepääsu tõkestamise tähtsust. Samuti rõhutati vajadust parema teabevahetuse järele, et jälgida neid, kes tegelevad terroristliku tegevusega.

03

ELi terrorismivastase võitlusega tegelevad mitmed ELi institutsioonid ja asutused. Komisjon toetab oma teabevahetuse kaudu nõukogu järeldustes vastu võetud ELi strateegiat. Samuti algatab komisjon terrorismivastase võitluse õigusaktide läbirääkimise ja vastuvõtmise Euroopa Parlamendis ja nõukogus5. Ta vastutab ELi vahendite usaldusväärse finantsjuhtimise eest ning koordineerib oma peadirektoraate ja jälgib asutuste tegevust liikmesriikide toetamisel. Julgeolekuliidu volinik tegutseb vastavalt esimese asepresidendi suunistele ja toetab rände, siseasjade ja kodakondsuse voliniku tegevust komisjoni terrorismi vastaste julgeolekumeetmete rakendamisel. Nõukogu terrorismivastase võitluse koordinaatori ülesanne on jälgida ELi terrorismivastase võitluse strateegia üldist rakendamist ja tagada ELi aktiivne roll terrorismivastases võitluses.

Komisjon kasutab mitmeid erinevaid meetmeid, et aidata liikmesriikidel radikaliseerumist käsitleda

04

Radikaliseerumise käsitlemine on terrorismivastase võitluse põhiosa. Enamik hiljuti Euroopas terrorirünnakutes osalenud kahtlustatavatest olid Euroopa kodanikud, kes olid radikaliseerunud6. Komisjoni teatises liikmesriikide toetamise kohta terrorismi põhjustava radikaliseerumise käsitlemisel7 ollakse seisukohal, et radikaliseerumine on tavaliselt tingitud mitmest tegurist. Komisjoni viimases teatises kirjeldatakse sotsiaalseid tõuketegureid (nt marginaliseerumine ja tõrjutus) ja ideoloogilisi tõmbetegureid (nt värbajate poolne usupropaganda kuritarvitamine vägivallategude õigustamiseks).

05

Komisjon on seisukohal, et liikmesriikide toetamine radikaliseerumise vastases võitluses on mitmetahuline ja keerukas ülesanne, mida saab täita ainult mitme poliitikavaldkonna eri meetmete kaudu ning ühendades sidusrühmi kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil8. Neid meetmeid rahastatakse mitmesugustest vahenditest, nagu Sisejulgeolekufond, programm „Horisont 2020“, õigusprogramm, programm „Erasmus+“ ja Euroopa Sotsiaalfond (ESF). Ühelgi fondil ei ole radikaliseerumise käsitlemist konkreetseks eesmärgiks seatud. Komisjoni meetmeid haldavad kaheksa komisjoni peadirektoraati, Europol, Eurojust ja liikmesriigid (vt lisa). Komisjoni lähenemisviis, mille abil toetatakse liikmesriike radikaliseerumise käsitlemisel, on esitatud joonisel 1.

Joonis 1

Kuidas komisjon toetab liikmesriike radikaliseerumise käsitlemisel

Allikas: kontrollikoda.

06

Programmi „Horisont 2020“ raames antakse teadusuuringute toetusi radikaliseerumisalaste teadmiste arendamiseks. Teadusuuringute teemad hõlmavad radikaliseerumise praeguseid suundumusi ja vägivaldset radikaliseerumist käsitleva tervikliku lähenemisviisi väljatöötamist. Häid tavasid vahetatakse selliste algatuste kaudu nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik (vt 1. selgitus).

1. selgitus

Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik

Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik loodi aastal 2011. See ühendab kogu Euroopas valdkonna spetsialiste, kelleks on nt psühholoogid, õpetajad, sotsiaaltöötajad, politsei-, vangla- ja kriminaalhooldusametnikud, kes töötavad otseselt radikaliseerumisohus olevate isikutega, ning nendega, kes on juba radikaliseerunud. Võrgustiku eesmärk on aidata ja julgustada võrgustiku esmatasandi spetsialiste (mitte poliitikakujundajaid ja teadlasi) radikaliseerumise vastu võitlemisel või vägivaldsete ekstremistide taasintegreerimisel järgmiselt:

  • edendades kogemuste vahetamist, nt kohtumistel ja konverentsidel;
  • julgustades asjakohaste praktiliste töövahendite kasutamist;
  • levitades teavet ja eksperditeadmisi.

Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tegevust koordineerib ja toetab radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskus. Tippkeskuse teadmisi kasutatakse selleks, et juhendada üheksat radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku töörühma (temaatilised töörühmad, kus spetsialistid kohtuvad ideede, teadmiste ja kogemuste vahetamiseks), pakkuda konkreetsetele riikidele kohandatud tuge (nt õpikojad ja koolituskursused) ning levitada teadmisi ja tavasid. Keskust haldab lepinguline töövõtja ja seda rahastatakse Sisejulgeolekufondi politsei osa raames sõlmitud lepinguga, mille maksumus ajavahemikul 2015–2019 on kokku 25 miljonit eurot.

07

Internetis leviva terroristliku propaganda vastu võideldakse näiteks Europoli juures asuva ELi internetisisust teavitamise üksuse (ELi IRU), ELi internetifoorumi ja Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustiku kaudu (vt 2. selgitus).

2. selgitus

Terrorismi propaganda tõkestamine

ELi internetisisust teavitamise üksus (ELi IRU)

ELi IRU loodi 1. juulil 2015 ja see tegutseb Europoli juures asuvas Euroopa terrorismivastase võitluse keskuses. Üksuse 2017. aasta eelarve oli 4,5 miljonit eurot.

ELi IRU eesmärk on võidelda internetis radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastu, märgistades terroristlikku veebisisu ning hoiatades seda majutavaid teenuseosutajaid, nagu YouTube (Google), Microsoft, Facebook ja Twitter, esitades teenuseosutajatele hinnangu, mis võimaldab neil otsustada, kas selline sisu eemaldada. Kokkuleppel liikmesriikidega keskendub üksus piiriülesele islamistlikule terroristlikule propagandale.

ELi IRU pakub ka internetipõhise teabevahetuse alast oskusteavet, et toetada liikmesriike uurimistes, ning pakub strateegilisi analüüse terrorismiohu kindlakstegemiseks.

ELi internetifoorum

2015. aasta detsembris käivitas komisjon ELi internetifoorumi, mida rahastatakse Sisejulgeolekufondi politsei osast. Foorumis tuuakse kohtumiste ja konverentside kaudu kokku valitsused, Europol, internetiettevõtjad, terrorismivastase võitluse koordinaator, Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik ja radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik. Foorumil on kaks peamist eesmärki

  • vähendada juurdepääsu terroristlikule veebisisule;
  • suurendada kodanikuühiskonna partnerite võimalusi suurendada veebis pakutava alternatiivse vastupropaganda mahtu.

Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik

Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik on koht, kus ELi liikmesriikide eksperdid jagavad strateegilise teabevahetuse häid tavasid. Võrgustiku nõuanderühm annab valitsustele nõu kommunikatsioonistrateegia väljatöötamise ja vastupropaganda kampaaniate koostamise kohta9. Sisejulgeolekufondi politsei osast anti 2,2 miljoni euro ulatuses toetusi nende tegevuse rahastamiseks ajavahemikul jaanuarist 2015 kuni septembrini 2017.

08

Kaasavat ja vastupanuvõimelist ühiskonda edendatakse Sisejulgeolekufondi politsei osast rahastatavate projektide (nagu STRESAVIORA) kaudu (vt 3. selgitus). Lisaks sellele on programmi „Erasmus+“ ja Euroopa Sotsiaalfondi rahastatud projektide eesmärk suurendada vastupanuvõimet ja jõuda ebasoodsas olukorras olevate kogukondadeni. Kuigi nende eesmärgid on palju laiemad ega ole spetsiaalselt kavandatud radikaliseerumise käsitlemiseks, aitavad need kaudselt seda ära hoida.

3. selgitus

STRESAVIORA

STRESAVIORA I hõlmas teadlasi, kes tuvastasid vajaduse, et noored peavad muutuma vastupidavamaks, väljendama oma arvamust, osalema aruteludes ja seisma iseenda eest. See hõlmas nende otsest sotsiaalset keskkonda (nt vanemad, õpetajad ja politseiametnikud), kelle teadlikkust tuli tõsta.

STRESAVIORA II eesmärk on rakendada vastupanuvõime suurendamise vahendeid, mis töötati välja projekti esimeses etapis osalenud iga viie ELi liikmesriigi (Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Madalmaad ja Rootsi) kahes linnas. Projekt hõlmab kõiki radikaliseerumise liike (mitte ainult islamistlikku) ja seda võib laiendada ka teistele Euroopa piirkondadele, kus vajadused on erinevad. Projekti rahastatakse 0,7 miljoni euro ulatuses Sisejulgeolekufondi politsei osa vahenditest.

09

Komisjon toetab liikmesriike radikaliseerunud inimeste kindlakstegemisel ja nendega tegelemisel, hõlbustades teabevahetust liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel (nt Schengeni infosüsteemi kaudu). Samuti toetab komisjon väljumisstrateegiate välja töötamist, et aidata inimestel õigusprogrammist rahastatavate rehabilitatsiooni- ja deradikaliseerimisprojektide abil radikaliseerunud keskkonnast välja tulla ja ühiskonda uuesti integreeruda.

10

Väljaspool Euroopat asuvates riikides käsitletakse radikaliseerumist nii terrorismivastaste meetmete kui ka muude meetmete süvalaiendamise abil. See hõlmab Euroopa Arengufondidest, programmist „Erasmus+“, Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahendist ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendist rahastatavaid programme.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

Auditi ulatus

11

Auditi käigus kontrolliti, kas komisjon haldab liikmesriikidele terrorismini viiva radikaliseerumise käsitlemiseks antavat toetust nõuetekohaselt. Auditiga püüti vastus leida järgmistele küsimustele:

  1. kas komisjon annab liikmesriikidele asjakohast tuge?
    Sellele küsimusele vastamiseks hindas kontrollikoda, kas komisjoni poliitilised eesmärgid ja meetmed töötati välja viisil, mis peegeldaks liikmesriikide vajadusi;
  2. kas ELi eri fondidest rahastatavad meetmeid koordineeritakse, et nende omavahelist sünergiat võimalikult hästi ära kasutada?
    Sellele küsimusele vastamiseks uuris kontrollikoda, kas komisjon oli kehtestanud toetuse koordineerimiseks vajalikud menetlused.
  3. Kas komisjon on loonud raamistiku oma toetuse tulemuslikkuse ja kulutõhususe hindamiseks?
    Sellele küsimusele vastamiseks uuris kontrollikoda, kas komisjon oli loonud vajaliku näitajate ja aruannete raamistiku, hindamaks, kas poliitika on tulemuslik ja pakub kulutustele vastavat tulu. Samuti uuris kontrollikoda, kas konkreetsete meetmete puhul hinnati peale tegevuse ka tulemuslikkust.
12

Tähelepanu keskmes oli peamiselt ajavahemik alates 2014. aastast, mis langeb kokku komisjoni rahaliste vahendite ja programmide 2014.–2020. aasta rahastamisperioodi algusega.

13

Kontrollikoda keskendus peamiselt ELi selliste meetmete haldamisele, mille peamine eesmärk oli radikaliseerumise ennetamine ja selle vastu võitlemine, kuid samuti võeti arvesse laiemaid eesmärke, nagu ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaalne kaasamine. Kontrollikoda ei uurinud infosüsteeme (nt Schengeni infosüsteem), mille abil liikmesriigid vahetavad teavet radikaliseerunud isikute kohta.

Auditi lähenemisviis

14

Kontrollikoja audititöö viidi läbi ajavahemikus november 2016 kuni märts 2017. Kontrollikoja tähelepanekud põhinevad järgmisel tõendusmaterjalil:

  1. ülevaade poliitikadokumentidest, menetlustest ja meetmetest, mis on seotud liikmesriikide toetamisega radikaliseerumise käsitlemisel;
  2. intervjuud komisjoni peadirektoraatidega, kes haldavad ELi vahendeid ja radikaliseerumise käsitlemise töövahendeid, samuti radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskusega, Europoli juures asuva ELi IRUga ning terrorismivastase võitluse rahvusvahelise keskusega (organisatsioon, mis edendab teadmiste ja ideede jagamist terrorismivastase võitluse valdkonnas);
  3. küsimustik, mille kontrollikoda saatis kõikide liikmesriikide ELi juures asuvate alaliste esinduste terrorismivastase võitluse kontaktisikutele. Küsimustikule vastas 28 terrorismivastase võitluse kontaktisikust 15, st vastuste määr oli 54 %. Küsimustik sisaldas küsimusi liikmesriikidele antud toetuse asjakohasuse, lisaväärtuse ja probleemide kohta;
  4. Külastused Belgia ja Prantsusmaa ametiasutustesse, et hinnata saadud toetuse asjakohasust ja lisaväärtust.

Tähelepanekud

Toetus on asjakohane ja hästi kavandatud

15

Kontrollikoda vaatas läbi komisjoni poliitilise raamistiku, et hinnata, kas selles käsitletakse liikmesriikide vajadusi ja kas esineb lünki. Samuti uuris kontrollikoda, kas meetmed on kavandatud nii, et need tooksid liikmesriikidele kasu Euroopa tasandil tegutsemisest.

Komisjon arvestas liikmesriikide vajadustega, välja arvatud mõnel erandlikul juhul

16

Liikmesriikide poliitikakujundajad võivad teavitada komisjoni valdkondadest, kus nad vajavad radikaliseerumise käsitlemisel toetust. Seda tehakse erinevate kohtumiste, võrgustike ja dokumentide kaudu (nt nõukogu terrorismi käsitlev töörühm, 2017. aasta veebruaris loodud poliitikakujundajate võrgustik ja nõukogu järeldused) või ELi fondide tööprogrammide heakskiitmise raames. Kontrollikoda leidis, et kui komisjon koostas poliitilise raamistiku radikaliseerumise käsitlemiseks, võttis ta arvesse liikmesriikide poliitikakujundajate väljendatud vajadusi (vt 4. selgitus).

4. selgitus

Näited sellest, kuidas komisjon võttis arvesse liikmesriikide väljendatud vajadusi

2015. aasta novembris kasutasid liikmesriikide justiits- ja siseküsimuste ministrid Euroopa Liidu Nõukogu järeldusi, et rõhutada vajadust, et komisjon toetaks liikmesriike vanglates toimuva radikaliseerumise tõkestamisel. Vastusena sellele keskenduti 2016. aasta teatises „Vägivaldse äärmusluse viiva radikaliseerumise ennetamise toetamine” muu hulgas radikaliseerumisele vanglates.

Pärast 2015. aasta alguses Pariisis ja Taanis toimunud terrorirünnakuid avaldasid ELi haridusministrid 2015. aasta märtsis välja Pariisi deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu. Kooskõlas selle deklaratsiooniga rõhutati 2016. aasta teatises „Vägivaldse äärmusluse viiva radikaliseerumise ennetamise toetamine” rohkem sotsiaalse tõrjutuse probleemi lahendamise vajadust.

17

Kuna liikmesriikide vajadused on muutuva ohuolukorra tõttu muutunud, on muutunud ka komisjoni toetus. Toetuse kohandamisel võtab komisjon arvesse Euroopa asutuste (nt Europoli) tööd, mis annab talle teavet ohuolukorra kohta liikmesriikides (vt 5. selgitus).

5. selgitus

Komisjon toetab ohuolukorrale reageerimisega seotud muudatusi

Vastusena hiljutistele terrorirünnakutele Euroopas ja Europoli analüüsile on 2016. aasta teatises „Vägivaldse äärmusluse viiva radikaliseerumise ennetamise toetamine” rõhutatud ohtu, mida kujutavad endast tagasipöörduvad terroristidest välisvõitlejad (need, kes lahkuvad oma kodust ELis ja reisivad teistesse riikidesse, nt Süüria ja Iraagi konfliktipiirkondadesse, et osaleda terroristlikus võitluses või saada terrorisimialast väljaõpet). Sellega tõhustati väljumisstrateegiate väljatöötamist, et aidata inimestel vabaneda radikaliseerunud keskkonnast ja uuesti ühiskonda integreeruda.

18

Kuna komisjon võtab arvesse liikmesriikide väljendatud vajadusi, suunatakse toetus poliitikaraamistiku abil liikmesriikide asjaomastesse valdkondadesse. Kontrollikoja küsimustiku kohaselt leidis enamik vastanutest, et komisjoni toetus liikmesriikidele eri valdkondades on asjakohane (vt joonis 2). Sõltuvalt valdkonnast jäi see protsent vahemikku 64–80 %. Lisas on näidatud, kuidas komisjon ei suunanud oma poliitilises raamistikus tähelepanu mitte ainult asjaomastele valdkondadele, vaid kasutas ka erinevaid ELi fonde, et viia ellu meetmeid, mis neid valdkondi ka tegelikkuses käsitlevad.

Joonis 2

Komisjoni toetuse asjakohasus

Allikas: liikmesriikide ELi alaliste esinduste auditiküsimustik.

19

Sellegipoolest esines erandeid, mil vajadusi ei olnud piisavalt käsitletud:

  1. Belgia ametiasutused teatasid kontrollikojale, et peavoolumeediat (televisioon, raadio ja ajakirjandus) ei ole poliitikaraamistikus piisavalt käsitletud. Nad pidasid oluliseks lisada see teema poliitikaraamistikku, et hõlbustada arutelu meedia rolli üle nii inimeste julgustamisel Euroopast Süüriasse võitlema minemisel; kui ühiskonna lõhestamisele kaasa aitamisel, mis võib luua pingeid ja põhjustada radikaliseerumist;
  2. väljumisstrateegiate väljatöötamise vajadust (vt 5. selgitus) ei ole praktikas piisavalt käsitletud. 2014. aastal kuulutas komisjon välja projektikonkursi projektide jaoks, mida rahastatakse Sisejulgeolekufondi politsei osast. Projektikonkursi eesmärk oli käsitleda kahte prioriteeti: ennetada radikaliseerumist ja töötada välja väljumisstrateegiad. Rahastati aga ainult projekte, mis käsitlesid radikaliseerumise ennetamise esimest eesmärki, sest need said paremusjärjestuses kõrgema koha. Sisejulgeolekufondi politsei osa 2015. ja 2016. aasta tööprogrammid ei sisaldanud täiendavaid projektikonkursse väljumisstrateegiate programmide väljatöötamiseks.

Toetus on üles ehitatud nii, et see tooks liikmesriikidele kasu Euroopa tasandil tegutsemisest

20

Komisjon ei keskendu mitte ainult asjaomastele valdkondadele, vaid kasutab ka ELi fonde ja töövahendeid, et pakkuda liikmesriikidele konkreetset toetust, mis on mõeldud kasu saamiseks Euroopa tasandil tegutsemisest. Selle toetuse näideteks on muu hulgas radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik (vt 1. selgitus), ELi foorum, Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik ja ELi IRU Europoli juures (vt 2. selgitus). Need algatused, mis on suunatud konkreetselt radikaliseerumise vastu, edendavad liikmesriikide koostööd ja neid ei rakendataks üldse (või mitte nii tõhusalt), kui liikmesriigid tegutseksid üksi.

21

Sisejulgeolekufondi politsei osast rahastatavad liikmesriikide hallatavad riiklikud programmid, on loodud ka selleks, et tuua kasu Euroopa tasandil tegutsemisest, tõstes erinevuste vähendamise abil liikmesriikide standardeid ja soodustades nende vahelist sünergiat. 18 liikmesriiki lisasid oma riiklikesse programmidesse konkreetsed radikaliseerumise vastu võitlemise meetmed. Belgias rahastati näiteks projekte, mille eesmärk on suurendada vanglates radikaliseerumise alast teadlikkust, toetada haavatavate perede abistamise võrgustikku ja rahastada mitut valdkonda hõlmavaid mobiilseid töörühmi, kes analüüsivad kohalike ametiasutuste vajadusi ja teevad ettepanekuid kohalike strateegiate kohta.

Komisjon edendab sünergiat, kuid koordineerimist võiks parandada

22

Komisjon toetab üha enam liikmesriike radikaliseerumise probleemiga tegelemisel. 15st kontrollikoja küsitlusele (vt punkt 14) vastanust 14 leidsid, et komisjon tegutses nüüd aktiivsemalt kui viis aastat tagasi. Paljud komisjoni meetmed, mis hõlmavad kaheksa peadirektoraadi hallatavaid erinevaid fonde, ning mis jagunevad eri poliitikavaldkondade vahel (vt punkt 5), vajavad tõhusat koordineerimist. Seepärast uuris kontrollikoda, kas komisjon koordineerib oma tegevust viisil, millega koostoimet maksimeeritakse. Kontrollikoda vaatas läbi menetlused, mida kasutatakse eri peadirektoraatidega konsulteerimiseks enne ELi rahastamise eraldamist. Sünergia leidmiseks vaatas kontrollikoda läbi ka ELi eri fondidest rahastatavad põhimeetmed ning uuris, kas komisjonil on põhjalik ülevaade kõigist radikaliseerumisvastastest meetmetest, mida on vaja kõige suurema võimaliku sünergia saavutamiseks. Eelkõige uuris kontrollikoda, kas komisjon kasutas radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikku täielikult ära, näiteks ELi rahastatud meetmete tulemuste levitamiseks.

Komisjon edendab sünergiat

23

Lisas näidatakse, et erinevad komisjoni meetmed võivad käsitleda sarnaseid teemasid. Kuna komisjon tegutseb selles valdkonnas üha aktiivsemalt, on olemas võimalused sünergiaks eelkõige meetmete kokkupuutekohtades. Näited selle kohta on järgmised:

  1. Sisejulgeolekufondi politsei osa vahenditega, mida eraldatakse liikmesriikidele õpetajate koolitamiseks, võiks toetada programmi „Erasmus+“ projektidega hõlmatud sarnaseid teemasid;
  2. õigusprogrammist rahastatavad projektid, millega koolitatakse vanglapersonali ja suurendatakse nende teadlikkust, võiksid käsitleda programmis „Erasmus+“ või Sisejulgeolekufondi politsei osas sisalduvaid sarnaseid teemasid.
24

Komisjonil on koordineerimise lihtsustamiseks mitmeid menetlusi, mille abil maksimeerida sünergia ja vältida toetuse dubleerimist (vt 6. selgitus).

6. selgitus

Näiteid kasutamata võimalustest koordineerimise lihtsustamiseks

Peadirektoraadid teevad talitustevahelise konsulteerimisprotsessi kaudu koostööd, et täiustada iga-aastaseid tööprogramme, milles pannakse paika ELi fondide raames kavandatud meetmed. Mõne iga-aastase tööprogrammi puhul vajatakse projekte, mis täiendaksid muid meetmeid. Näiteks:

  • õigusprogrammi 2016. aasta töökava sisaldas meetmeid, mille abil tagada järjepidevus, vastastikune täiendavus ja sünergia teiste ELi fondidest toetatavate meetmetega, sealhulgas Sisejulgeolekufondi politsei osa ning programmidega „Erasmus+“ ja „Horisont 2020“;
  • Sisejulgeolekufondi politsei osa 2016. aasta töökava, mis hõlmab komisjoni poolt tsentraalselt hallatavaid meetmeid, näeb ette, et projektid peavad tagama vastastikuse täiendavuse Europoli tegevusega.

Projektikonkursid (projektide rahastamiseks taotluste esitamise menetlused) võivad sisaldada nõuet, et taotlejad peavad kinnitama, et nad ei dubleeri olemasolevaid algatusi. Näiteks Sisejulgeolekufondi politsei osa 2014. aasta projektikonkurss radikaliseerumise ennetamisega tegelevate projektide jaoks sisaldas nõuet, mille kohaselt pidid taotlejad tõendama, et taotlustes ei dubleerita olemasolevat tööd, projekte ja algatusi, sh radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tegevust.

25

Kontrollikoda uuris meetmeid eri fondide rahastatud valdkondades. Kontrollikoda leidis, et komisjonipoolne koordineerimine on toonud kaasa meetmetevahelise sünergia. Näiteks radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikku kasutatakse teiste ELi rahastatud projektide tulemuste levitamiseks (vt 7. selgitus). Rohkem näiteid on toodud 3. selgituses. Selles on esitatud mitu meedet, mida rahastatakse kolmest ELi fondist, ning näidatakse, et sünergia on nii fondide sees kui ka nende vahel. Näiteks kasutas komisjon seitsmendat raamprogrammi (programmile „Horisont 2020“ eelnenud teadusprogramm), et rahastada teadusprojekti IMPACT10, mille raames töötati välja radikaliseerumise hindamise töövahendid. Neid töövahendeid kasutati Sisejulgeolekufondi politsei osast rahastatud STRESAVIORA projektis. Seejärel projekti suurendati ja levitati programmi „Erasmus+“ rahastatava projekti kaudu.

7. selgitus

Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tavade kogum – näide ELi rahastatud projektide vahelisest sünergiast

Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku lähenemisviiside ja tavade kogum, mida on alates 2014. aastast regulaarselt ajakohastatud, sisaldab üksikasju ELis asuvate radikaliseerumisalaste projektide kohta, mida saab üle kanda muudesse kontekstidesse. Projekte esitleti radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku töörühma koosolekul vastastikuse eksperdihinnangu saamiseks ning radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku juhtkomitee on need heaks kiitnud. Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku kogum hõlmab 108 tava, sealhulgas 16 ELi rahastatavat projekti.

Joonis 3

Näited radikaliseerumise vastaste komisjoni meetmete sünergia kohta

Allikas: kontrollikoda.

Koordineerimises esineb mõningaid puudujääke

26

Kuigi komisjonil on võimalik teha kindlaks ja kasutada paljusid meetmetevahelisi seoseid, on üldine koordineerimine puudulik

  1. erinevaid ELi fonde puudutava kavandamise ja aruandluse eest vastutavad eri peadirektoraadid (vt lisa). Näiteks vastutab hariduse ja kultuuri peadirektoraat programmi „Erasmus+“ raames rahastatavate projektide koordineerimise eest ning õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat vastutab õigusprogrammist rahastatavate projektide koordineerimise eest. Rände ja siseasjade peadirektoraat on kõige olulisem peadirektoraat komisjoni poliitilise raamistiku väljatöötamiseks ja selle rakendamise jälgimiseks11. Kuni 2017. aastani puudus aga kõigi radikaliseerumisvastaste ELi meetmete koordineerimise raamistik, mis võimaldaks kindlaks teha võimaliku fondidevahelise sünergia;
  2. rände ja siseasjade peadirektoraat kaardistas radikaliseerumist käsitlevad ELi rahastatud projektid alles aastal 2017. See tähendab, et seni ei olnud komisjonil konsolideeritud nimekirja erinevatest ELi fondidest rahastatavatest radikaliseerumisvastastest meetmetest. Isegi siis piirdus kaardistamine komisjoni tsentraalselt hallatavate meetmetega ning ei hõlmanud neid, mida haldavad liikmesriigid oma riiklikes programmides.
27

Europoli juures asuva ELi IRU ja Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustiku juures tehtud intervjuude tulemusel tehti kindlaks võimalused ELi rahastatavate meetmete paremaks koordineerimiseks

  1. Europoli arvates oleks võimalik saavutada parem sünergia, kui vastupropaganda kampaaniate ajastus ja sisu oleks koordineeritud internetist terroristliku materjali eemaldamisega;
  2. Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik arvas, et talle oleks suureks abiks juurdepääs Europoli koostatud terroristliku propaganda suundumuste analüüsidele (selles ulatuses, mis on lubatud komisjoni ja Europoli vahelise halduslepingu alusel) ning ka suurem kaasatus ELi rahastatud teadusuuringute projektis VOX-Pol12. See teave võimaldaks anda valitsustele paremaid nõuandeid strateegiate väljatöötamiseks ja vastupropagandakampaaniate koostamiseks.

Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikku ei kasutata täiel määral ära

28

Kuigi radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik toob kasu Euroopa tasandil tegutsemisest, leidis kontrollikoda, et seda lisaväärtust praktikas ei maksimeerita13:

  1. radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik võiks luua rohkem praktilisi väljundeid, näiteks analüüsida liikmesriikide tavasid (nt suurema arvu kohapealsete külastuste abil) ja koostada üksikasjalik võrdlev ülevaade igas liikmesriigis rakendatud lähenemisviisidest. 2014. aasta teatises terrorismini viiva radikaliseerumise ennetamise kohta nimetatakse radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku kogumit (mis avaldati esimest korda aastal 2014) parimate tavade varamuks. Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku kogumis on aga öeldud, et seal kirjeldatud tavad on mõeldud üksnes teabe edastamiseks ja inspiratsiooniks. Samuti leidis kontrollikoda, et radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku kogumis ei ole piisavalt teavet selle kohta, kuidas konkreetset projekti rahastati, et huvitatud isikud saaksid leida võimalikke ELi rahastamisallikaid projektide jaoks, mida nad kavatsevad ellu viia;
  2. komisjon ei ole analüüsinud põhjuseid, miks teatud riigid kasutavad radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikku vähem kui teised (vt joonis 4). Seda erinevust on võimalik selgitada eri riikide arusaamaga terrorismist kui ohust, radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku keskendumisega konkreetsetele terrorismiliikidele, võrgustiku alt üles lähenemisviisiga (st poliitikakujundajate kursis hoidmine spetsialistide arusaamadega) ja inglise keele põhikeelena kasutamisega koosolekutel. Eri liikmesriikide osalemise määras aja jooksul toimunud muutusi ei jälgita;
  3. komisjon püüab suurendada teadlikkust ELi rahastatavatest projektidest, julgustades projektides osalejaid levitama tulemusi radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku töörühma kaudu. Näiteks 20st ISECi rahastatud projektist14, mis on alates 2011. aastast (kui radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik loodi) lõppenud, ning millele komisjon pani hindeks „hea”, „väga hea” või „suurepärane”, tegi ta 16 puhul ettepaneku neid radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku kaudu levitada. Kontrollikoda leidis siiski, et üle poole neist projektidest tegelikkuses ellu ei viidud. Auditi ajal oli neist ainult 7 projekti (44 %) tegelikult tutvustatud mõnele radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku töörühmale, mõnel seminaril või konverentsil;
  4. Belgia ametiasutused teavitasid kontrollikoda, et kohapealsetest väikestest organisatsioonidest (nt välisvõitlejate emade kohalike rühmade võrgustikud) pärit spetsialistidel, kellel puudub seos valitsusega, ei ole kaasatud radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikku piisavalt, et oleks tagatud tõeline alt üles lähenemisviis;
  5. radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku eesmärk on parandada alt üles suunatud suhtlust spetsialistidest kuni poliitikakujundajateni. Vähem kui pooled radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikus osalevate spetsialistide küsimustikule (mille radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku liikmed viisid läbi 2016. aastal) vastanutest leidsid, et radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik aitas neil poliitikakujundajaid mõjutada. Lisaks märkisid neli küsimustikule vastanut, et sidet radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku ja poliitikute vahel võiks tugevdada näiteks lähenemisviiside ja ideede ametliku vahetamise kaudu. Võrgustikus osalevate spetsialistide tasandil võib vajaduste kindlakstegemine võtta liiga kaua aega, et neid komisjoni poliitilisse raamistikku kaasata. Näiteks vanglates radikaliseerumise probleemi on radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku vanglate ja kriminaalhoolduse töörühmas spetsialistide tasandil (nt vangla- ja kriminaalhooldustöötajad, õpetajad ja sotsiaaltöötajad) arutatud alates aastast 2011. Komisjon otsustas aga rahastada konkreetseid meetmeid selle probleemi lahendamiseks alles 2015. aasta õigusprogrammist.

Joonis 4

Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku töörühmas osalejad alates 2015. aasta oktoobrist

Allikas: kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

Komisjoni tulemuste hindamise raamistik ei ole piisavalt välja arendatud

29

Kontrollikoda uuris, kas komisjonil on üldise toetuse tulemuslikkuse hindamiseks kehtestanud tulemusnäitajad ja kas on seatud realistlikud eesmärgid. Kontrollikoda uuris, kas näitajad mõõdavad mitte ainult tegevust, vaid ka tegelikke edusamme üldeesmärgi saavutamisel, milleks on aidata liikmesriikidel võidelda radikaliseerumisega, mis põhjustab terrorismi. Meetmete tasandil uuris kontrollikoda, kas komisjon hindab oma toetuse tulemuslikkust, et selgitada välja, mis toimib ja kus, ning mis mitte ja miks. Komisjon vajab seda teavet, et

  1. vastata Euroopa Parlamendi taotlustele hinnata radikaliseerumise ja terrorirühmituste liikmeks astumise vastu võitlemise ELi strateegiat15;
  2. parandada ja kohandada pidevalt oma poliitikat ja toetust, reageerides ohuolukorra muutustele ja kasutajate vajadustele;
  3. levitada edukaid projekte ja teostada neid suuremas maastaabis, et maksimeerida sünergiat (ning vältida ebatõhusate või pärssivate projektitulemuste levitamist);
  4. näidata kodanikele, et algatused on tõenäoliselt mõjusad.

Komisjon ei hinda oma üldist edenemist poliitikaeesmärkide saavutamisel

30

Kontrollikoda leidis, et komisjon ei olnud piisavalt välja töötanud oma raamistikku, mille alusel hinnata, kas liikmesriikide toetamine radikaliseerumise käsitlemisel on tulemuslik ja pakub kulutustele vastavat tulu. Näiteks ei ole komisjon

  1. jaganud radikaliseerumisvastase poliitika üldeesmärke täpsemateks ja mõõdetavateks eesmärkideks;
  2. kehtestanud ELi fondide jaoks asjakohaseid näitajaid ja eesmärke, et mõõta radikaliseerumise käsitlemise tulemuslikkust;
  3. andnud põhjalikku ülevaadet ELi rahastatud radikaliseerumise vastastest meetmetest (vt punkt 26);
  4. määranud lõplikult kindlaks radikaliseerumise käsitlemise maksumust. 2014. aasta teatises terrorismini viiva radikaliseerumise ennetamise kohta ei esitatud teavet rahastamise suuruse kohta. Komisjon selgitas, et meetmeid rakendatakse olemasolevate vahendite abil, kuid ei täpsustanud millistega. Vägivaldse ekstremismini viiva radikaliseerumise ennetamise toetamist käsitlev komisjoni 2016. aasta teatis ning ka 2017. aasta juulis avaldatud ELi julgeolekupoliitika põhjalik hindamine16 sisaldasid mõningast teavet rahastamise ja kulude kohta. Sellest hoolimata
    1. jäeti välja osa meetmetest, näiteks Sisejulgeolekufondi (politsei osa) rahastatavad projektid;
    2. ei ole mõne meetme puhul välja toodud nende maksumust, eelkõige ELi IRU, ELi internetifoorumi, kodanikuühiskonna tugevdamise programmi ja Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustiku puhul;
    3. hõlmavad erinevate meetmete rahastamise andmed erinevaid ajavahemikke;
    4. ei eristata konkreetselt radikaliseerumise probleemi lahendamiseks kavandatud meetmeid (nt 25 miljonit eurot radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskusele) ja neid, mis seda ei ole, kuid mis siiski aitavad radikaliseerumist tõkestada (nt 25,6 miljardit eurot Euroopa Sotsiaalfondist ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaalse kaasatuse edendamiseks).
31

Selle tagajärjel ei ole koostatud üldist aruannet ELi rahastatud radikaliseerumise meetmete maksumuse ja saavutuste kohta. Teemasid käsitletakse hoopis eri aruannetes, milles kirjeldatakse tehtut, kuid ei mõõdeta poliitikaeesmärkide saavutamise edenemist (vt 8. selgitus).

8. selgitus

Näited aruannetest, milles kirjeldatakse tehtut, kuid ei mõõdeta poliitikaeesmärkide saavutamise edenemist

ELi sisejulgeoleku strateegia 2010–2014 rakendamise lõpparuandes kirjeldati, mida on tehtud, et toetada liikmesriike radikaliseerumise tõkestamisel, kuid ei hinnatud tulemuslikkust17

  • radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku loomine 2011. aasta septembris;
  • võeti vastu 2014. aasta jaanuari teatis terrorismini viiva radikaliseerumise ennetamise kohta;
  • radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku kogumi avaldamine.

Rände ja siseasjade peadirektoraadi 2016. aasta tegevusaruandes on Sisejulgeolekufondi (politsei osa) tulemuslikkuse tabelid, mis sisaldavad teavet toodetud vastupropaganda arvu kohta.

ELi IRU annab korrapäraselt aru internetist eemaldatud terroristliku sisu hulga kohta.

Komisjon ei suuda näidata, kui tulemuslikud tema meetmed tegelikult on

32

Rohkem tegevust ei tähenda tingimata suuremat tulemuslikkust. Kontrollikoda leidis, et hinnangud komisjoni meetmete kohta, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel võidelda radikaliseerumise vastu, mõõdavad sageli nende arvu (nt korraldatud kohtumiste või koostatud dokumentide arv), mitte tulemuslikkust (nt radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku osalejate omandatud teadmised, kuidas teadmisi rakendati ja mõju nende tööle). Hiljutises ELi julgeolekupoliitika põhjalikus hindamises rõhutati ka vajadust hinnata terrorismi ennetamise meetmete tulemusi ja tõhusust. Sellest tulenevalt, ja nagu järgmistes punktides näidatakse, ei suuda komisjon näidata, kui tulemuslikud ELi rahastatud radikaliseerumise vastased meetmed tegelikult on.

33

Hindamised on kavandatud Sisejulgeolekufondi (politsei osa) rahastatavate projektide jaoks. Tulemuslikkuse näitajaid ei ole aga sageli projektide jaoks kehtestatud. Näiteks leidis komisjon, et 2014. aastal korraldatud radikaliseerumise tõkestamise projektikonkursi (vt punkti 19 alapunkt b) raames esitatud viiest edukast projektitaotlusest kolme18 hindamis- ja järelevalvestrateegiad olid piiratud, ebamäärased või algelised, ning puudusid näitajad projektide tegeliku tulemuslikkuse mõõtmiseks.

34

ISECi (enne Sisejulgeolekufondi (politsei osa) eksisteerinud fond) puhul vaatas komisjon iga projekti lõpparuande19 läbi ja kirjeldas konkreetsete väljundite puhul saavutatud tulemusi. Samuti hinnati tulemuste kvaliteeti, st kas need olid kasulikud ja ülekantavad ning kas ja kuidas neid tuleks levitada. Need läbivaatamised ei sisaldanud siiski projektide mõju tõenditepõhist hindamist. Projekti tulemusnäitajate puudumisel esitati kontrollija hinnang selle kohta, kui tulemuslik see tõenäoliselt on.

35

Europoli juures tegutsev ELi IRU märgistab terroristlikku veebisisu ning hoiatab seda majutavaid teenuseosutajaid, et need saaksid selle eemaldada. Tulemuslikkust mõõdetakse teenuseosutajate poolt eemaldatud sisu hulga ja osakaalu alusel (vt joonis 5). Kõnealune statistika on puudulik, kuna

  1. see ei näita, kui palju sisu eemaldati üksnes ELi IRU tegevuse tulemusena. ELi IRU võib tõepoolest paluda internetiettevõtjatel eemaldada terroristliku propaganda, mille liikmesriigid20 on samuti märgistanud. Kui ELi IRU uurib propagandat mõnes muus kui ELi ametlikus keeles (nt araabia, vene või türgi keel), mida liikmesriikide internetisisust teavitamise üksused vähem uurivad, on risk väiksem. ELi IRU-l ei ole teavet selle kohta, kui palju on internetiettevõtjad ainult tema taotlusest tulenevalt terroristlikku veebisisu kõrvaldanud, ilma et seda ei oleks juba enne märganud ka liikmesriikide internetisisust teavitamise üksused, kodanikuühiskond või internetiettevõtjad. Internetiettevõtjad ei anna tagasisidet selle kohta, miks sisu on kõrvaldatud;
  2. ei hinda see tulemuslikkust, st ei näita, kui palju terroristlikku propagandat on endiselt internetist eemaldamata. 10 küsimustikule vastanud ja arvamust avaldanud vastajat leidsid, et ELi IRU üheks suureks probleemiks oli asjaolu, et veebist eemaldatud propaganda laetakse lihtsalt uuesti üles või viiakse teistele platvormidele (nn mitme peaga lohe efekt: raiud ühe ära, kasvab mitu asemele). 2016. aasta detsembris toimunud ELi internetifoorumil (vt 2. selgitus) esitasid olulised internetiettevõtjad algatuse mahavõetud propaganda uuesti üles laadimise tõkestamiseks. Kontrollikoja külastatud prantsuse ametiasutused rõhutasid vajadust näidata selle mehhanismi tulemuslikkust. Samuti rõhutasid nad, et on raske leida õiget tasakaalu selle vahel, et ühest küljest muuta terroristlik propaganda internetis vähemkättesaadavaks ja teisest küljest sundida terroriste keerulisemaid ja salajasi teavitussüsteeme kasutama, mis võib uurimise veelgi keerukamaks muuta;
  3. ei mõõda see reageerimise kiirust, st aega, mille jooksul ELi IRU teeb kindlaks kahtlase sisu pärast seda, kui see on üles laaditud, ning aega, mille jooksul internetiettevõtjad eemaldavad sellise sisu veebist pärast seda, kui neid on sellest teavitatud;

Joonis 5

ELi IRU statistika
1. juuli 2015 – 1. juuli 2016 1. juuli 2016 – 1. juuni 2017
Ettepanekud sisu eemaldamiseks 9787 20 174
Teenuseosutajate poolt eemaldatud sisu 8949 16 143
Edukuse määr 91,4 % 80,0 %

Allikas: Europol — ELi IRU esimese aasta aruanne ja Europoli andmed.

36

Rände ja siseasjade peadirektoraat määrab radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku jaoks iga-aastases tegevuskavas kindlaks üksikasjalikud kvantitatiivsed eesmärgid ning kajastab edusamme kvartali- ja iga-aastastes eduaruannetes. Nimetatud kavades ja aruannetes loetletakse üles ainult tegevused, nt koosolekute, osalejate, ex ante dokumentide, kontrollkäikude, seminaride, konverentside, teabelehtede, koolituskursuste, töötubade, poliitikadokumentide ja aruteludokumentide arv. Komisjon ei ole palunud radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskuselt selle tulemuslikkuse jälgimiseks teavet, nt osalejate rahulolu, omandatud teadmiste ja kontaktide kohta, nende kasutamise ja levitamise kohta liikmesriikides ning nende mõju kohta tööle või organisatsiooni tulemustele (nt kas koolitus aitas tegelikkuses politseil radikaliseerunud isikuid ära tunda ja nendega seotud ohtu vähendada). Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskus on aga omal algatusel korraldanud uuringuid, mis annavad mõningase ülevaate, kui kasulikud tema tooted on. Näiteks selgus ühest 2016. aasta augustis korraldatud uuringust, et ligikaudu 90 % radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku üritustel osalenutest leidis, et nende osalemine mõjutaks positiivselt nende igapäevast tööd.

Järeldused ja soovitused

37

Liikmesriigid vastutavad oma riigi julgeoleku, sealhulgas terrorismivastase võitluse eest. ELi on ka roll kõrge turvalisuse taseme tagamisel, hõlbustades teabevahetust, operatiivkoostööd ning jagades teadmisi ja kogemusi. 2005. aastal koostas EL oma terrorismivastase võitluse strateegia, mis koosneb neljast sambast. Esimese samba eesmärk on ära hoida inimeste pöördumine terroristlikule teele, tegeledes põhjustega, mis viivad radikaliseerumiseni või terroristlikesse rühmitustesse värbamiseni. Kuna radikaliseerumist põhjustavad mitmed tegurid, kasutatakse probleemi lahendamiseks mitmesuguseid meetmeid. Seepärast kasutab komisjon liikmesriikide toetamiseks üha rohkem mitmeid olemasolevaid ELi fonde.

38

Auditi käigus kontrolliti, kas komisjon haldas liikmesriikidele terrorismini viiva radikaliseerumise käsitlemiseks antavat toetust nõuetekohaselt. Kokkuvõttes leidis kontrollikoda, et komisjon võttis arvesse liikmesriikide vajadusi, kuid koordineerimises ja hindamises esines teatavaid puudusi.

39

Komisjon edendas liikmesriikide vahelist koostööd selliste asjakohaste algatuste kaudu, nagu radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik, ELi internetifoorum ja Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik (vt punktid 15–21).

40

Komisjon koordineeris oma valdkonnaülest toetust näiteks peadirektoraatide vahelise konsulteerimise kaudu tööprogrammide heakskiitmisel. Selle tulemusel on saavutatud komisjoni tegevuste sünergia. Vaatamata hiljutistele edusammudele on siiski võimalik komisjoni meetmete koordineerimist veelgi parandada. Näiteks ei hõlma komisjoni ülevaade selles valdkonnas ELi rahastatud meetmetest liikmesriikide hallatavaid meetmeid, ning nende lisamine aitaks võimalikku sünergiat paremini ära kasutada. Samuti leidis kontrollikoda, et radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikku, mis on üks komisjoni peamisi algatusi, ei kasutatud ELi rahastatud edukate projektide tulemuste levitamiseks täielikult ära (vt punktid 22–28).

1. soovitus

Parandada radikaliseerumise vastaste meetmete üldise koordineerimise raamistikku

Komisjon peaks parandama ELi rahastatavate meetmete üldise koordineerimise raamistikku, et toetada liikmesriike radikaliseerumise tõkestamisel. Eelkõige peaks komisjon

  1. lisama ELi rahastatavate radikaliseerumisvastaste tegevuste loetellu olulisemad ELi rahastatud meetmed, mida haldavad liikmesriigid. Komisjon peaks seda loetelu korrapäraselt ajakohastama sünergia maksimeerimiseks, eriti kui eri fondide ja vahendite vahel on kokkupuutepunkte. Nimekiri peaks olema projektide taotlejatele kättesaadav;
  2. kasutama võimalikult hästi ära komisjoni meetmete vahelise võimaliku sünergia, muutes ametlikuks nõue kasutada radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikku edukate ELi rahastatud projektide tulemuste levitamiseks.

Tähtaeg: juuni 2019.

2. soovitus

Suurendada liikmesriikide spetsialistidele ja poliitikakujundajatele antavat praktilist tuge

Komisjon peaks

  1. parandama spetsialistide poolset teabe edastamist poliitikakujundajatele, kasutades selleks lähenemisviiside ja ideede regulaarset ja struktureeritud vahetamist,
  2. analüüsima liikmesriikide spetsialistide osalemist radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikus, keskendudes eelkõige sellele, kas vähem aktiivsed riike ei peaks rohkem kaasama,
  3. analüüsima spetsialistide osalemist radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikus, et tagada eri liiki sidusrühmade (sh kohapealsed organisatsioonide võrgustikud, kellel puuduvad seosed valitsusega) asjakohane esindatus, et edendada alt üles lähenemisviisi,
  4. toetama radikaliseerumisvastaste projektide juhte tavade tulemuslikkuse ja ülekantavuse hindamisel ning suurendada radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku kogumi asjakohasust, lisades rohkem teavet tavade tulemuslikkuse ja nende ülekantavuse konteksti kohta;
  5. lisama radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku andmetes selge selgitus selle kohta, kuidas meetmeid ELi fondidest rahastatakse.

Tähtaeg: juuni 2019.

41

Komisjon ei ole piisavalt välja töötanud oma raamistikku selle hindamiseks, kas toetus on tulemuslik ja pakub kulutustele vastavat tulu. Näiteks ei ole komisjon jaganud poliitika üldeesmärke täpsemateks ja mõõdetavateks eesmärkideks ega ole kehtestanud komisjoni poolt radikaliseerumise vastu võitlemise vahendite jaoks asjakohaseid näitajaid ja eesmärke, et mõõta selle eesmärgi täitmise tulemuslikkust (vt punktid 29–31).

42

Lisaks mõõdetakse konkreetsete meetmete tulemusi sageli pigem tegevuse mahu kui tulemuslikkuse seisukohast. Selle tagajärjel on oht, et kasulikke kogemusi ei pruugita levitada ega arvesse võtta, kui komisjon kavandab meetmeid või arendab edasi oma poliitikat (vt punktid 32–36).

3. soovitus

Parandada tulemuste hindamise raamistikku

Komisjon peaks hindama oma edu poliitikaeesmärkide saavutamisel ja tagama, et ELi rahastatavad meetmed suudavad tõendada oma tegelikku tulemuslikkust. Eelkõige peaks komisjon

  1. läbi viima vajalikud konsultatsioonid ja uuringud, et määrata kindlaks eesmärgid ja näitajad, mille abil hinnata enda edukust ja kulutõhusust komisjoni poliitikaeesmärkide täitmisel, st aidata liikmesriikidel radikaliseerumise vastu võidelda. Seejärel peaks ta andma korrapäraselt aru oma radikaliseerumise vastase poliitika eesmärkide saavutamisel tehtud üldistest edusammudest, sh kasutatud ELi fondidest;
  2. laskma radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tippkeskusel tulemuslikkuse kohta üksikasjalikumaid aruandeid koostada, nt osalejate rahulolu, omandatud teadmiste ja kontaktide ning nende kasutamise ja mõju kohta töö või organisatsiooni tulemustele;
  3. ELi internetifoorumi raames jälgima
    • ELi IRU ja liikmesriikide IRU-de vahelist koostööd, mille eesmärk on tagada täiendavus ja vältida dubleerimist IT-ettevõtjatele terroristlikust infosisust teatamisel;
    • mil määral mõjutab terroristliku propaganda eemaldamine selle levikut internetis;
    • kui kiiresti eemaldatakse veebisisu, millest ELi IRU on teada andnud;
  4. tagama, et projektidele toetuse taotlejad näitaksid, kuidas nad oma projektide tulemuslikkust mõõdavad.

Tähtaeg: juuni 2019.

V auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Lazaros S. LAZAROU, võttis käesoleva aruande vastu 20. märtsi 2018. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president
Klaus-Heiner LEHNE

Lisa

Näited ELi rahastatud radikaliseerumist käsitlevate meetmete kohta

Radikaliseerumisalaste teadmiste suurendamine ja tavade jagamine
Tegevus Radikaliseerumise käsitlemise eesmärk Rahastamine Juhtimine
Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik Toetada liikmesriike tõhusate ennetusmeetmete kavandamisel ja rakendamisel, pakkuda suuniseid ja käsiraamatuid asutustevaheliste struktuuride loomiseks, luua platvorm kogemuste ja tavade vahetamiseks ning kaardistada täiendavalt radikaliseerumisalaseid teadusuuringuid. Sisejulgeolekufondi politsei osa Rände ja siseasjade peadirektoraat
Teadusuuringute toetused Täita radikaliseerumise vallas lünk akadeemikute ja julgeoleku valdkonna spetsialistide vahel, et suurendada liikmesriikide suutlikkust olemasolevaid poliitika lähenemisviise täiustada ning uusi poliitikaid ja tavasid luua
(uurimisteemad: luua vägivaldse radikaliseerumise ja tänapäevaste radikaliseerumissuundumuste põhjalik lähenemisviis)		 Programm „Horisont 2020“ Rände ja siseasjade peadirektoraat Teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat
Otsese ja koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames elluviidavad julgeolekuprojektid Töötada kohalike osalejate ja perekondade jaoks välja radikaliseerumise ennetamise teavitus-, rakendus- ja abivahendid Sisejulgeolekufondi politsei osa Rände ja siseasjade peadirektoraat
Terroristliku propaganda vastane võitlus
ELi internetisisust teavitamise üksus (ELi IRU) Internetis leviva terroristliku propaganda vastane võitlus Europol Europol
ELi internetifoorum Komisjoni algatus kaasata internetifirmasid terroristliku propaganda vastu Sisejulgeolekufond Rände ja siseasjade peadirektoraat
Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik Anda liikmesriikidele, kodanikuühiskonnale ja ELi institutsioonidele ekspertteadmisi poliitikaraamistike, teavituskampaaniate ja konkreetsete algatuste väljatöötamiseks. Luua tulemusliku vastupropaganda väljatöötamiseks parimate tavade jagamise ja vahetamise, praktilise toe ja nõustamise võrgustik. Sisejulgeolekufond Rände ja siseasjade peadirektoraat
Otsese ja koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames elluviidavad julgeolekuprojektid Käsitleda probleemi, milleks on veebisisu, mis võib viia radikaliseerumiseni Sisejulgeolekufondi politsei osa Rände ja siseasjade peadirektoraat
Kaasava ja vastupanuvõimelise ühiskonna edendamine
Riikidevahelised partnerlused Luua uuenduslikke lähenemisviise ja tavasid, seades prioriteediks sotsiaalse kaasatuse, ühiste väärtuste ja kultuuridevahelise üksteisemõistmise edendamise Programm „Erasmus+“ Hariduse ja kultuuri peadirektoraat
Toetada poliitikareformi Laiendada ja levitada Pariisi deklaratsiooni alla kuuluvaid uuenduslikke häid tavasid
Euroopa vabatahtlik teenistus Edendada põhiväärtusi ja jõuda ebasoodsas olukorras olevate inimeste ja kogukondadeni
Noorsootöötajad Töötada välja töövahendid, mille abil
  • aidata noortel suurendada oma demokraatlikku vastupanuvõimet, omandada meediapädevus ja mõelda kriitiliselt;
  • õpetada noori konflikte lahendama ja teiste arvamusi austama;
  • tuvastada marginaliseerumise ohud või määrata kindlaks haavatavad rühmad.
eTwinning Viia eTwinningu internetiplatvormi abil kokku õpetajad ja õpikeskkonnad kogu Euroopas, et teha kindlaks õpikeskkonna mitmekesisuse käsitlemise ja õpilaste ühiste väärtuste edasiandmise parimad tavad, ning tuvastada marginaliseerumise ohud või määrata kindlaks haavatavad rühmad
Riiklike kavade ja väikeste kohalike projektide toetamine Hõlbustada ebasoodsas olukorras olevate rühmade sotsiaalset kaasamist, nt spetsiaalselt selleks loodud koolitusprogrammide ja sotsiaaltoetuse kavade abil Euroopa Sotsiaalfond Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat
Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat
Aidata koolidel tegeleda koolist väljalangemise probleemiga ja suurendada kõikide juurdepääsu kvaliteetsele haridusele
Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni projektid Rahastada kohapeal uuenduslikke projekte, mis hõlbustavad sotsiaalset kaasamist Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat
Õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse projektid Saavutada kogukondadevaheline parem üksteisemõistmine, sealhulgas religioossete kogukondade vahel, et ennetada uskude- ja kultuuridevahelise tegevuse kaudu rassismi ja ksenofoobiat ning võidelda nende ilmingute vastu Õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm Õigusküsimuste peadirektoraat
Otsese ja koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames elluviidavad julgeolekuprojektid Suurendada teadlikkust potentsiaalsete välisvõitlejate radikaliseerumise protsessist ja koolitada esmatasandi spetsialiste seda märkama ja sellele reageerima Sisejulgeolekufondi politsei osa Rände ja siseasjade peadirektoraat
Radikaliseerunud isikute väljaselgitamine ja nendega tegelemine
Rehabiliteerimise ja deradikaliseerimise programmid Rehabilitatsioon ja deradikaliseerimine nii vanglates kui ka väljaspool neid, riskihindamise töövahendid ja spetsialistide koolitamine Õigusprogramm Õigusküsimuste peadirektoraat
Vangla- ja kriminaalhooldustöötajate koolitus Kaasata Euroopa kriminaalhoolduse ühendus ja Euroopa Vanglate ja Kinnipidamisasutuste Organisatsioon vangla- ja kriminaalhooldustöötajate erikoolituse läbiviimisesse
Radikaliseerumise probleemiga tegelemine väljaspool Euroopat asuvates riikides
Terrorismivastased meetmed Kolmandatele riikidele spetsiaalse terrorismivastase toetuse andmine Euroopa Arengufondid ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend Arengu ja koostöö peadirektoraat
Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat
Radikaliseerumisvastase mõõtme arvessevõtmine Radikaliseerumisvastaste teemade integreerimine kolmandatele riikidele antavasse eri liiki toetustesse Euroopa Arengufondid ning stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend Arengu ja koostöö peadirektoraat
Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend Naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat
eTwinning Plus Laiendada eTwinningu platvormi, kaasates sellesse Euroopa naabruspoliitika valitud riigid, eriti need, kus esineb vägivaldse radikaliseerumise probleeme ja kus kultuuridevaheline dialoog on kõige vajalikum Programm „Erasmus+“ Hariduse ja kultuuri peadirektoraat

Allikas: kontrollikoda komisjoni teatiste alusel, mis toetavad vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise tõkestamist.

Komisjoni vastused

Kommenteeritud kokkuvõte

V

Komisjon on alates 2017. aastast parandanud ELi rahastatavate meetmete järelevalvet ning suutnud leida eelkõige julgeolekuliidu töörühma ja radikaliseerumist käsitleva eriotstarbelise alarühma raames erinevate rahastamisvahendite ja meetmete vahelist sünergiat.

VI

Radikaliseerumise ennetamist ja sellega võitlemist käsitleva komisjoni poliitika eesmärgid on esitatud asjaomastes poliitikadokumentides. Need on enamasti üldisemat laadi, konkreetsemad eesmärgid on esitatud konkreetsete algatuste raames.

VII

Komisjon rõhutab, et projekte ja algatusi hinnatakse ning nende tulemuste kohta peetakse arvestust. Seda võetakse arvesse rahastamisvahendite ja programmide üldhindamises. Komisjon tunnistab siiski, et nende meetmete pikaajalist mõju süstemaatiliselt ei hinnata.

Sissejuhatus

06

Radikaliseerumisalaste teadmiste arendamine ei toimu ainult programmi Horisont 2020 raames rahastatavate projektide kaudu, vaid selleks kasutatakse ka muid ELi vahendeid ning eelkõige politseikoostöö, kuritegevuse tõkestamise ja selle vastu võitlemise ning kriisiohje rahastamisvahendit (ISF-P) ning radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikku (RAN), mille ülesandeks on ka heade tavade jagamine ja loomine.

08

Euroopa Sotsiaalfondi raames rahastatavate projektide eesmärk on muu hulgas suurendada laiemalt vastupanuvõimet, kuid nende abil saab täpsemalt käsitleda ka radikaliseerumist (nt BAANA projekt).

09

Laiemas mõttes väljumisstrateegiaid ning rehabilitatsiooni- ja deradikaliseerumisprojekte ei rahastata ainult õigusprogrammist, vaid seda saab teha ka ISF-P raames, nagu seda praegu tehakse 2017. aasta novembris välja kuulutatud radikaliseerumist käsitleva üldise projektikonkursi puhul.

Tähelepanekud

5. selgitus

Kuigi komisjon kohandab tõepoolest oma poliitilist reageerimist vastavalt muutuvale ohuolukorrale, järgib komisjoni tegevus radikaliseerumise ennetamisel nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi eesmärke. Sellest tulenevalt tegeldakse mitme töösuuna raames radikaliseerumise kõikide vormidega.

19
  1. Meedia ja kommunikatsiooni teemat on käsitletud erinevat moodi: seda vaadeldi komisjoni 2005. aasta teatises (peatükk 2.1 ringhäälingumeedia); kõnealust teemat (sealhulgas eelkõige polariseerumise küsimus) arutati ka nii RANi kui ka Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustiku (ESCN) raames, ning komisjon tõstis kõnealuse teema esile hiljutistes 2017. aasta projektikonkurssides (ISF-2017-AG-RAD).

    Lisaks sellele püstitati teema ka kõrgetasemelises radikaliseerumise vastu võitlemise eksperdirühmas (HLCEG-R), kes soovitas oma 2017. aasta detsembri vahearuandes liikmesriikidel (komisjoni toetusel) kontrollida, kas olemasolevad vahendid on piisavad, et tõhusalt ennetada vägivaldse äärmusliku propaganda levitamist traditsioonilise meedia kaudu.
  2. Komisjon on võtnud vajalikke meetmeid, et täita väljumisstrateegiate väljatöötamisega seotud vajadusi. Komisjoni on juba varem rahastanud eriprogrammi „Kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine“ (ISEC) raames ulatuslikke väljumisstrateegiaid, kõige paremaks näiteks sellest on Euroopa deradikaliseerumise võrgustiku (ENoD) rahastamine 2012. ja 2013. aastal. Lisaks sellele kutsus komisjon pärast 2014. aasta radikaliseerumist käsitleva teatise vastuvõtmist liikmesriike üles lisama väljumisstrateegiate väljatöötamine oma riiklike programmide rahastamisprioriteetide hulka. Väljumisstrateegiad on endiselt prioriteediks ning need on lisatud 2017. aasta novembris avaldatud projektikonkurssidesse1.
6. selgitus

Lisaks kontrollikoja poolt nimetatud menetlustele ja mehhanismidele, millega lihtsustatakse erinevate rahastamisvahendite ja algatuste vahelist koordineerimist, toimub koordineerimine ka laiemal poliitilisel tasandil, seda eelkõige alates 2017. aastast julgeolekuliidu töörühma ning täpsemalt radikaliseerumist käsitleva alarühma raames.

26

Komisjon on seisukohal, et kuigi üks dokument suurendaks läbipaistvust, koordineerisid asjaomased komisjoni talitused meetmeid ka olemasolevate menetluste abil, ilma ELi rahastatud radikaliseerumise vastaseid meetmeid sisaldava konsolideeritud loetelu abita.

Komisjon lõi 2017. aastal julgeolekuliidu töörühma ja selle raames radikaliseerumist käsitleva alarühma, et parandada radikaliseerumist käsitlevate ELi meetmete koordineerimist ning tuvastada erinevate rahastamisvahendite ja meetmete vahelist sünergiat.

27

Komisjonile ega ELi internetifoorumile ei ole kunagi esitatud soovitust suurendada sünergiat sisu eemaldamise ja vastupropaganda kampaaniate vahel. ELi internetifoorum püüdleb mõlema eesmärgi saavutamise suunas ning ELi internetifoorum oleks seega olnud selleks asjakohane foorum. Seetõttu ei nõustu komisjon, et koordineerimisel esineks komisjoni poolt puudujääke.

Komisjon ja Europol on lihtsustanud tihedamat suhtlust ja ELi rahastatavate meetmete koordineerimist, hoides eelkõige ühendust ELi internetifoorumi raames ning 2016. aasta oktoobris loodud Europoli Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse (ECTC) nõuanderühma kaudu, kus osalevad ka VoxPol ja Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik (ESCN),

28
  1. RAN on loonud näiteks käsiraamatute ja koolituste vormis (muu hulgas nt Euroopa politseiametnike koolitusprogrammid, haridusalane manifest, tagasipöörduvaid terroristidest välisvõitlejaid käsitlev käsiraamat) juba suurel hulgal praktilisi väljundeid.

    Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku kogumi esmane eesmärk on inspireerida teisi spetsialiste ning kogum ei tundu olevat koht, kus spetsialistid otsiksid rahastamisvõimalusi. Teave projektide rahastamise kohta on kättesaadav mujal.
  2. Komisjon on teadlik põhjustest, mis selgitavad erinevusi liikmesriikide sidusrühmade osalemises. Lisaks kontrollikoja nimetatud põhjustele tuleks silmas pidada, et kõrgema terrorismiohuga ja arenenumaid ennetusvahendeid ja -meetmeid kasutavate riikide spetsialistid on rohkem esindatud kui teiste riikide esindajad. Komisjon peab jätkuvalt oluliseks arutada liikmesriikidega nende prioriteete, vajadusi ja probleeme. Alates 2017. aastast toimub see peamiselt HLCEG-Ri raames. 2017. aasta novembris avaldatud vahearuandes juba esitati kasulikud juhised tegevuste kohta, mida RAN ja ESCN 2018. aasta jooksul korraldama hakkavad.

    RANi ülesandeks on pidada, jälgida ja ajakohastada osalejate loetelu, mis annab ülevaate spetsialistidest liikmesriikide kaupa. Selle loetelu alusel näevad RAN ja komisjon, kuidas konkreetsetest liikmesriikidest pärit spetsialistide osalemine muutub.
  3. RAN hõlmab lisaks paljudele teistele asjaomastele eesliini spetsialistidele ka juba suurel hulgal kohapeal tegutsevaid organisatsioone, kes ei ole valitsusasutustega seotud. Komisjoni arvates tagab nende spetsialistide teadmiste ja kogemuste arutelus kasutamine alt üles lähenemisviisi rakendamise.
  4. Spetsialistide ja poliitikakujundajate mõttevahetuses kasutatakse erinevaid mooduseid: Spetsialistide kogemusi ja soovitusi jagati poliitikakujundajatega mitmel üritusel (nt RANi kõrgetasemeline konverents 2016. aasta novembris või RANi tagasipöördujaid käsitlev konverents 2017. aasta juunis). Komisjon on seisukohal, et RANi tagasipöördujaid käsitlev konverents koos vastava käsiraamatuga ja liikmesriikide esindajatega samal teemal korraldatud õpitoad on märkimisväärselt mõjutanud kõnealuse valdkonna strateegiate arendamist ELis, kuid veelgi enam liikmesriikide tasandil.

Komisjon teeb liikmesriikidega ka koostööd, et selgitada välja, kas liikmesriikide arvates võiks laiendada toetamist RANi raames või muul viisil. 2017. aasta juulis loodud HLCEG-R on nõuanderühm, mis aitab komisjonil selliseid vajadusi kindlaks teha ning sobivates meetmetes kokku leppida. HLCEG-Ri 2017. aasta novembri vahearuande RANiga seotud soovitusi on arvesse võetud ka võrgustiku 2018. aasta tegevuskavas. Nii tagab komisjon praktikas RANi lisaväärtuse maksimaalse ärakasutamise, pakkudes teenuseid, mida saab kasutada liikmesriikide kindlaks tehtud prioriteetide ja probleemide suhtes.

Vanglates toimuva radikaliseerumise küsimusest on saanud poliitiline prioriteet, mille tulemusel on suurenenud teadlikkus vanglate ja kriminaalhoolduse valdkonna asjaomaste sidusrühmade hulgas. Organisatsioonid nagu Euroopa Nõukogu, Euroopa Vanglate ja Kinnipidamisasutuste Organisatsioon ja Euroopa Kriminaalhoolduse Organisatsioon (CEP) hakkasid kõnealuse küsimusega aktiivselt tegelema alles 2015. aastal, kui komisjon määras kindlaks õigusprogrammi raames rahastatavad meetmed.

29

Komisjoni arvates on väga oluline omada piisavat teavet meetmete raames antud abiga kaasnenud edusammude ja tulemuslikkuse kohta. Komisjon korraldab ELi vahendite süstemaatilisi vahe- ja järelhindamisi. Vahehindamiste tulemused toetavad vahendite suunamist, võimaldades nii kohandada vahendeid õigusliku aluse piires vastavalt muutuvatele tingimustele. Järelhindamiste tulemusi kasutatakse poliitika kujundamises. Kuna ohuolukord ja liikmesriikide vajadused võivad kiiresti muutuda, siis on vaja kiireid poliitilisi otsuseid, mille tegemise ajal ei pruugi eelmiste meetmete süvaanalüüsid alati kättesaadavad olla.

Üldist toetust vaadeldi 2017. aasta juulis avaldatud julgeolekupoliitika põhjalikus hindamises, millega komisjon vastas Euroopa Parlamendi taotlusele.

30
  1. Radikaliseerumise ennetamist ja sellega võitlemist käsitleva komisjoni poliitika eesmärgid on esitatud asjaomastes poliitikadokumentides. Need on enamasti üldisemat laadi, konkreetsemad eesmärgid on esitatud konkreetsete algatuste raames.
  2. Isegi kui ELi fondide puhul ei kasutatud varem radikaliseerumisega seotud spetsiaalseid näitajaid ja eesmärke, hinnatakse radikaliseerumist käsitlevate projektide tulemuslikkust ja väärtust programmide ja spetsiaalsete näitajate abil, mis kajastavad erinevate rahastamisprogrammide/vahendite ulatust ja eesmärke. Selliseid hindamisi teostatakse iga fondi raames süstemaatiliselt. Näiteks sellise programmi puhul nagu Erasmus+, mille abil toetatakse kvaliteetset kaasavat haridust ja edendatakse ühiseid väärtusi, mõõdetakse programmi tulemuslikkust selle sisu ja valdkondlike eesmärkide ja näitajate kaudu. Kuluprognoosid on tavaliselt seotud pigem laiemate, haridusega soetud eesmärkidega kui radikaliseerumisega, sest nende panus radikaliseerumise ennetamisse on kaudne.
  3. Põhjalik ülevaade ELi rahastatud radikaliseerumise vastastest meetmetest (v.a liikmesriikide juhitud ELi meetmed) esitati 2017. aasta juuli ELi julgeolekupoliitika põhjaliku hindamise raames, mis sisaldas teavet fondide ja kulude kohta (vt vastus punktile 26).
  4. Radikaliseerumise käsitlemise maksumuse lõplik kindlaks määramine oleks äärmiselt keeruline, seda eelkõige mitme eesmärgi ning erineva tähtajaga meetmete puhul. Komisjon rõhutab, et poliitikadokumendid nagu erinevad radikaliseerumist käsitlevad teatised, ei sisalda spetsiifilisi ja kõikehõlmavaid viiteid teatavate meetmete jaoks eraldatud rahaliste vahendite kohta. Komisjoni teatistes ei esitata andmeid konkreetsete rahaliste kohustuste kohta ega teavitata neist.
32

Ennetavate meetmete tõhususe hindamine on oma olemuselt keeruline ning eeldab komisjoni, liikmesriikide, sidusrühmade ja teadlaste vahelist tihedat koostööd. Tegemist on järkjärgulise protsessiga, mille raames uuritakse ja kohaldatakse hindamistehnikaid progressiivselt. Nagu komisjoni julgeolekupoliitika põhjalikus hindamises märgiti, puudub vajadus hinnata tulemusi ja tõhusust ning komisjon ei pea uurima võimalusi, kuidas oma meetmete tulemuslikkust paremini esile tuua.

Komisjon on seisukohal, et RANi tippkeskuse tulemuste hindamine ei seisne vaid sündmuste ja meetmete loetlemises, vaid sisaldab iga ülesande hindamist, nagu ka RANi 2016. aasta eduaruanne selgelt näitab.

33

ELi rahastamisvahendite raames toimuv valikumenetlus hõlmab taotlejate esitatud hindamis- ja järelevalvestrateegia stabiilsuse hindamist ning see on erinevate projektide tugevuste ja nõrkuste analüüsi osa. Selle hindamise tulemusi jagatakse taotlejate vahel, et kutsuda neid üles parandama oma projekti ülesehitust. Komisjon kasutab seda ka käimasolevate projektide järelevalvestrateegias. Projekti osaks oleva hindamis- ja järelevalvestrateegia kvaliteet ei ole siiski ainuke element, mille alusel projekt välja valitakse. Projektid valitakse kõigepealt välja selle alusel, kuidas nad vastavad projektikonkursis seatud eesmärkidele ning milline on nendega ELile kaasnev lisaväärtus (nt kas nad hõlmavad või mõjutavad mitut liikmesriiki).

Lisaks sellele ei tähenda tulemuslikkuse näitajate puudumine, et tulemuslikkust ei oleks võimalik hinnata, kuna projektides tuleb esitada üksikasjalik kirjeldus, mis võimaldab komisjonil hinnata, kas projektiga anti poliitikaeesmärgi saavutamisse tõhus panus.

34

Maksed ELi kaasrahastatavatesse projektidesse olenevad sellest, kas projekti rakendati kooskõlas selle esialgsete eesmärkidega.

Lõpliku hindamise osana hindab komisjon mitmed elemente, sealhulgas tulemuste kvaliteeti, kasulikkust ja ülekantavust.

Projektide hindamistulemusi kasutatakse finantsprogrammi üldhindamises, mille teostamisel osalevad välishindajad.

Näiteks ISECi programmi puhul võtavad liikmesriigid ja sidusrühmad kutsete ja projektide tulemusi vastu üldiselt väga positiivselt, nagu selgub ISECi kuritegevuse ennetamise ja selle vastu võitlemise 2007.–2013. aasta programmi järelhindamisest.

Hindamisi täiendatakse muude vahenditega, mille kaudu komisjon täiendab üksiksekkumiste tõendibaasi. ELi rahastatud projekti IMPACT raames välja töötatud vahendid aitavad projektijuhtidel oma meetmete tulemuslikkust paremini hinnata. Lisaks sellele näeb komisjon konkreetsete ELi rahastatud projektide (nt kodanikuühiskonna tugevdamise programmi raames rahastatavad projektid) puhul alternatiivsete ja vastupropaganda innovaatilise laadi tõttu ette järelhindamise. Komisjon uurib HLCEG-Ri vahehindamise järelmeetmete osana koos liikmesriikidega, kuidas asjaomaseid programme ja sekkumisi paremini hinnata.

35

Komisjon nõudis koos Europoliga internetiettevõtjatelt andmeid terroristliku veebisisu kõrvaldamise kohta, kuid saadud tagasiside oli kasin. Lisaks sellele aitab Europoli välja töötatud internetisisust teavitamise rakendus tagada liikmesriikidega koordineerimise, vähendades nii dubleerimise tõenäosust. Nn mitme peaga lohe efekti kõrvaldamisega seoses loodab komisjon, et ettevõtjate loodud räsikoodide andmebaas aitab vältida terroristliku sisu uuesti üleslaadimist ja selle levitamist. Sellega seoses pakkus Europol foorumi raames abi kõnealuse vahendi optimeerimise tagamiseks.

ELi internetisisust teavitamise üksus (ELi IRU) kasutab nn ebakõlade vältimise menetlust (de-confliction procedure), tagamaks, et liikmesriikidel oleks võimalik sõna sekka öelda, millisest sisust ELi IRU ettevõtjaid teavitab, vältides nii teavitamise ja sellega seotud kõrvaldamisega seotud negatiivset mõju, mis võib uurimise ohtu seada. Lisaks sellele keskendub ELi IRU veebipõhisele propagandale, mida terroristid tahavad kasutada võimalikult paljude järgijate ligimeelitamiseks. Üks-ühele salajane suhtlus kipub toimuma protsessi hilisemas etapis. Juhul kui kõnealused ennetusmeetodid täies ulatuses rakenduvad, võib see pikemas perspektiivis vähendada tegevpartnerite koormust, kuna uurimisi oleks vähem.

Eespool nimetatud meetmed on kooskõlas 2017. aasta juulis kokku lepitud ELi internetifoorumi tegevuskavaga. Kõnealused meetmed hõlmavad ka aruandluse korda, mille raames kasutatakse erinevaid näitajaid. Ebaseaduslikku veebisisu käsitlev komisjoni soovitus toetub ELi internetifoorumi raames tehtud edusammudele ning sellega kehtestatakse aruandluse kord.

36

Komisjon on teinud RANi tippkeskusele ülesandeks esitada oma meetmete tulemuslikkuse kohta aruanne. Raamlepingu kohaselt peab RANi tippkeskus oma kvartali eduaruannetes ja eelkõige iga-aastastes eduaruannetes aru andma, kuidas aitavad tegevused kaasa seatud poliitikaeesmärkide saavutamisele. Alates 2017. aastast sisaldab iga-aastane eduaruanne seetõttu iga ülesande raames ka vastavat hindamist. Kõnealustes aruannetes ei loetleta „ainult tegevusi“. Lisaks sellele korraldab RAN mõnede (oluliste) sündmustega seoses uuringuid (küll mitte süstemaatiliselt).

Lisaks sellele hindab komisjon koos RANi tippkeskuse juhtkomitee liikmetega tehtud edusamme, esinenud probleeme ning arenguvõimalusi, võttes aluseks RANi tippkeskuse töö hindamise (st asjaomaste sidusrühmade hõlmatus, teadmiste levitamise ja ülekantavuse parandamise võimalused). Juhtkomitee kohtumised toimuvad korra kvartalis.

Järeldused ja soovitused

40

Komisjon on alates 2017. aastast julgeolekuliidu töörühma ja selle radikaliseerumist käsitleva eriotstarbelise alarühma raames parandanud radikaliseerumist käsitlevate ELi rahastatud meetmete järelevalvet ning on suuteline tuvastama erinevate rahastamisvahendite ja meetmete vahelist sünergiat.

1. soovitus

Komisjon nõustub 1. soovitusega. Rahastamisvõimaluste ja projektide esimene ülevaade koostati julgeolekuliidu töörühma radikaliseerumist käsitleva alarühma poolt ning talitused kasutavad seda sünergiate tuvastamiseks ning asjaomaste teadmiste ja kogemuste ühendamiseks.

2. soovitus

Komisjon nõustub 2. soovitusega. Komisjon soovib rõhutada, et tihedam koostöö liikmesriikidega on üks HLCEG-Ri töö tulemusi, mida viiakse juba konkreetsete sammude abil ellu (nt juba 2018. aastasse kavandatud poliitikakujundajate ja spetsialistide vahelised poliitikat ja tavasid käsitlevad üritused).

41

Radikaliseerumise ennetamist ja sellega võitlemist käsitleva komisjoni poliitika eesmärgid on esitatud asjaomastes poliitikadokumentides. Need on enamasti üldisemat laadi, konkreetsemad eesmärgid on esitatud konkreetsete algatuste raames.

Vt komisjoni vastus punktidele 29 ja 30.

42

Komisjon rõhutab, et projekte ja algatusi hinnatakse ning nende tulemuste kohta peetakse arvestust. Seda võetakse arvesse rahastamisvahendite ja programmide üldhindamises. Komisjon tunnistab siiski, et nende meetmete pikaajalist mõju süstemaatiliselt ei hinnata.

Vt komisjoni vastus punktidele 32 kuni 36.

3. soovitus

Komisjon nõustub 3. soovitusega.

Sõnastik

ELi internetifoorum: Komisjoni algatus kaasata internetifirmasid terroristliku propaganda vastu

ELi internetisisust teavitamise üksus (IRU): Europoli juures asuva ELi IRU eesmärk on võidelda internetis radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastu, märgistades terroristlikku veebisisu ja hoiatades teenuseosutajaid, kes seda majutavad

Eurojust: ELi amet, mis toetab ja tugevdab liikmesriikide vahelist koordineerimist ja koostööd raskete piiriüleste organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi juhtumite uurimisel ja nende eest süüdistuste esitamisel

Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik: ELi liikmesriikide ekspertide võrgustik strateegilise teabevahetuse heade tavade jagamiseks

Europol: ELi õiguskaitsealase koostöö amet, mille eesmärk on toetada liikmesriike raskete rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vormide ennetamisel ja nende vastu võitlemisel

IMPACT: Projekt, mille eesmärk oli töötada välja töövahend radikaliseerumise vastaste algatuste hindamiseks

Radikaliseerumine: Nähtus, kus äärmuslikke ideoloogiaid ja käitumist jagavad inimesed võivad sooritada terroriakte

Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik: ELi ülene võrgustik, mis ühendab inimesi vägivaldse äärmusluse ja terrorismini viiva radikaliseerumise ennetamise ja selle vastase võitluse ideede, teadmiste ja kogemuste vahetamiseks

Sisejulgeolekufond – politsei: Sisejulgeolekufondi (2014–2020) politsei osaga aidatakse saavutada ELis kõrge turvalisuse tase. Sellest rahastatakse komisjoni poolt otse hallatavaid meetmeid ja liikmesriikide poolt riiklike programmide kaudu hallatavaid meetmeid

STRESAVIORA: Kaasava ja vastupanuvõimelise ühiskonna edendamise projekt

Taasintegreerimine: Protsess, mille eesmärk on aidata endistel terroristidel uuesti ühiskonda integreeruda

Terrorismivastase võitluse koordinaator: Koordineerib ELi nõukogu tööd terrorismivastases võitluses ja tagab, et EL osaleb aktiivselt terrorismivastases võitluses

Terroristlik propaganda: Propaganda, mille abil levitatakse teatavat äärmuslikku maailmavaadet, mis paneb inimesi kaaluma ja õigustama vägivalla kasutamist

VOX-Pol: Projekt, mille eesmärk on luua internetis leviva äärmusluse kohta tehtavate teadusuuringute võrgustik, et luua paremini informeeritud poliitilised tegevuskavad liikmesriikide, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil

Järelmärkused

1 Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõikes 2 sätestatakse, et riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse.

2 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 67 on sätestatud, et liit püüab tagada kõrge turvalisuse taseme. Artiklites 82–89 on sätestatud politsei- ja õigusalane koostöö.

3 Euroopa Liidu terrorismivastane strateegia, 30. november 2005, 14 469/4/05, mis võeti vastu 15. detsembril 2005.

4 COM(2015) 185 final, 28. aprill 2015, „Euroopa julgeoleku tegevuskava”.

5 Nt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6).

6 Euroopa julgeoleku tegevuskava. Ülevaade olukorrast juuni 2017.

7 KOM(2005) 313, lõplik, 21. september 2005 „Terroristide värbamine: vägivaldsele radikaliseerumisele kaasaaitavate teguritega võitlemine”; COM(2013) 941 final, 15. jaanuar 2014 „Terrorismi ja vägivaldse äärmusluseni viiva radikaliseerumise ennetamine: ELi reaktsiooni tõhustamine” ja COM(2016) 379 final, 14. juuni 2016 „Vägivaldse ekstremismini viiva radikaliseerumise ennetamise toetamine”.

8 Seda lähenemisviisi toetavad 2010. aasta sisejulgeoleku strateegia ja 2015. aasta Euroopa julgeoleku tegevuskava.

9 Euroopa strateegilise teabevahetuse võrgustik arenes välja Süüria strateegilisest teabe- ja nõustamisüksusest (SSCAT).

10 IMPACT Europe (vägivaldse radikaliseerumise vastaste meetodite hindamise innovatiivne metoodika ja menetlus Euroopas), mille eesmärk on töötada välja töövahendid radikaliseerumise vastaste algatuste hindamiseks.

11 Näiteks alates 2016. aasta oktoobrist tõhusa ja tõelise julgeolekuliidu väljakujundamisel tehtavate edusammude kohta koostatavate igakuiste aruannete abil ning 2017. aasta juuli ELi julgeolekupoliitika põhjaliku hindamise kaudu.

12 VOX-Pol projekti eesmärk on luua internetis leviva äärmusluse kohta tehtavate teadusuuringute võrgustik, et töötada välja paremal teabel põhinevad poliitilised tegevuskavad riiklikul, Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil.

13 Seda kinnitab ka kontrollikoja küsitlus. 13st küsimustikule vastanust 8 (62 %) arvas, et radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku lähenemisviis võib lisaväärtust suurendada.

14 ISEC (kuritegevuse ennetamine ja selle vastu võitlemine) oli osa turvalisuse tagamise ja vabaduste kaitse raamprogrammist (2007–2013), mis eelnes Sisejulgeolekufondi politsei osale (2014–2020).

15 Vt nt Euroopa Parlamendi 25. novembri 2015. aasta resolutsioon ELi kodanike radikaliseerumise ja terroriorganisatsioonide poolt värbamise ennetamise kohta.

16 SWD(2017) 278, 26. juuli 2017 „ELi julgeolekupoliitika põhjalik hindamine”.

17 COM(2014) 365 final, 20. juuli 2014 „ELi sisejulgeoleku strateegia (2010–2014) rakendamise lõpparuanne”.

18 FIRST LINE, LIAISE II ja SAFFRON.

19 Projekti lõpus ELi toetuse saaja koostatav projekti tegevuste ja saavutuste kirjeldus ja finantsaruanne.

20 Ühendkuningriigi terrorismivastase võitluse internetisisust teavitamise üksus teavitab ligikaudu 100 000 intsidendist aastas.

 

1 Konkursikutse 2017-ISFP-AG-RAD

Sündmus Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus 25.10.2016
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale) 8.2.2018
Aruande lõplik vastuvõtmine peale ärakuulamismenetlust 20.3.2018
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes 25.4.2018

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi ELi rahastamise ja haldamise teemadega tegelev V auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Lazaros S. Lazarou. Auditit juhtis kontrollikoja liige Jan Gregor, keda toetasid kabinetiülem Werner Vlasselaer ja kabineti atašee Bernard Moya, valdkonnajuht Alejandro Ballester Gallardo, auditijuht Mark Marshall ning audiitorid Alexandre-Kim Hugé ja Pascale Pucheux-Lallemand.

Vasakult paremale: Werner Vlasselaer, Alejandro Ballester Gallardo, Mark Marshall, Bernard Moya, Pascale Pucheux-Lallemand, Jan Gregor

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel. +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: https://www.eca.europa.eu/et/Pages/ecadefault.aspx
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

PDF ISBN 978-92-872-9965-9 ISSN 1977-5652 doi:10.2865/278771 QJ-AB-18-010-ET-N
HTML ISBN 978-92-872-9926-0 ISSN 1977-5652 doi:10.2865/34442 QJ-AB-18-010-ET-Q

© Euroopa Liit, 2018

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

  • helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
  • helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
  • e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.