Erakorraline toetus ELi piimatootjatele aastatel 2014–2016
Tõhusust saaks tulevikus parandada

Kokkuvõte

I

Piimandussektor on rahaliselt ELi põllumajanduses üks suurimaid. ELi piimatootjatele makstav keskmine hind saavutas tipptaseme 2014. aasta alguses ja hakkas seejärel langema. 2016. aasta keskel hakkasid hinnad taas tõusma.

II

Ühine põllumajanduspoliitika hõlmab mitmeid vahendeid turuhäirete kõrvaldamiseks. Otsetoetustel on stabiliseeriv roll, kuna need annavad põllumajandustootjatele püsiva sissetulekuallika. N-ö turvavõrgu eesmärk on toetada hindu, kõrvaldades ajutiselt turult piimatoodete ülepakkumise. Samuti võib Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon“) võtta erakorralisi meetmeid turuhäirete ohu vastu, mida ta ka ajavahemikul 2014–2016 tegi.

III

Uurisime, kui hästi olid komisjon ja liikmesriikide asjaomased ametiasutused suutnud reageerida 2014.–2016. aasta piimaturu häiretele. Üldiselt leidsime, et komisjon ja liikmesriigid olid võtnud ulatuslikke meetmeid, et aidata põllumajandustootjaid turuhäirete ajal, kuid nende tehtud analüüs oli üldiselt ebapiisav, et otsustada vajaliku toetuse taseme üle ja seda suunata.

IV

2019. aastal avaldasime me aruande erakorraliste meetmete kasutamise kohta põllumajandustootjate sissetuleku stabiliseerimiseks puu- ja köögiviljasektoris. Käesolevas aruandes keskendutakse ELi piimatootjatele. Kuigi aruanne ei käsitle COVID-19 pandeemia mõju, vaadeldakse selles, kuidas komisjon sellega toime tuli ja kuidas ta saab õppida varasemast kriisist.

V

Komisjon reageeris Venemaa impordikeelule kiiresti. Enne 2014. aasta lõppu anti rahalist toetust erakorralistele meetmetele Balti riikides ja Soomes, mida impordikeeld kõige enam mõjutas. Siiski kulus turu tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks rohkem aega ning 2016. aasta septembris vastu võetud meetmed, millega toetati tootmise vabatahtlikku vähendamist, sisaldasid teatud määral tühimõju.

VI

Komisjon tegi ettepaneku erakorraliste meetmete kohta, et leevendada põllumajandustootjate likviidsusprobleeme, kuid ei hinnanud piisavalt vajadusi ega seadnud eesmärke. Võttes arvesse paindlikkust, mida liikmesriigid saavad kasutada jagatud eelarve täitmise raames, eelistasid nad erakorralisi meetmeid, mida oli lihtne rakendada, ja otsustasid vahendite ulatusliku jaotamise kasuks. Toetuse suunamiseks tehtud jõupingutused olid piiratud.

VII

Kuigi EL on moodustanud reservi kriisiolukordadeks põllumajandussektoris, ei ole komisjon seda turuhäirete ajal kasutanud. Pärast seda on komisjon teinud ettepanekuid muudatusteks, et tugevdada kriisireservi rolli tulevikus. Alates 2018. aastast võivad maaelu arengu programmid toetada laiemat valikut riskijuhtimisvahendeid põllumajandustootjatele, kelle sissetulek on vähenenud, sealhulgas sektoripõhiseid sissetuleku stabiliseerimise vahendeid. 2020. aasta detsembri seisuga tuvastasime kaks maaelu arengu programmi, mis pakkusid toetust sissetuleku stabiliseerimise vahenditele, millest kumbki ei toiminud.

VIII

Pärast turuhäireid tehtud hindamised võimaldasid teha mõned üldised järeldused erakorraliste meetmete kohta ELi tasandil ning komisjon on sellest ajast alates astunud samme oma kriisiohjamismenetluste parandamiseks. Siiski ei ole komisjon piisavalt hinnanud liikmesriikide võetud meetmete mõju.

IX

Esitame komisjonile mitu soovitust, et

1. tulla paremini toime turu tasakaalustamatusega,
2. parandada eelarvestamist ja suunamist,
3. valmistuda tulevasteks turuhäireteks.

Sissejuhatus

ELi piimasektor

01

Piimatootmine on ELi suurima käibega põllumajandussektor (2019. aastal 59,3 miljardit eurot) ja moodustab praegu ligikaudu 14% põllumajandustoodangust¹. 2019. aastal moodustasid peamised piima tootvad riigid (Saksamaa, Prantsusmaa, Ühendkuningriik, Madalmaad, Poola, Itaalia ja Iirimaa) ligikaudu kolm neljandikku ELi piimatoodangu mahust (vt joonis 1). Aastatel 1984–2015 kasutati ELis piimakvootide süsteemi, mille abil püüti piirata ELi üldist piimatootmist. Alates 2009. aastast on liikmesriikide üldkvoodid järk-järgult suurenenud, kuni süsteem 1. aprillil 2015 kaotati.

02

2019. aastal oli piima kogutoodang ELis ligikaudu 168 miljonit tonni², millest piimatootjad tarnisid meiereidele ligikaudu 95%³. Piimatootjate poolt meiereidele tarnitud piima kogus suurenes 2014. ja 2015. aastal kiiresti ning kasvas seejärel aeglasemalt (vt joonis 2).

03

Aastatel 2013–2015 suurenesid tarned meiereidele kõigis liikmesriikides peale kahe. Suurimate tootjariikide seas oli kasv üle ELi keskmise Iirimaal, Ühendkuningriigis, Poolas ja Madalmaades. Tarned suurenesid 2016. aastal – erineval määral – viieteistkümnes liikmesriigis, samas kui ülejäänud kolmeteistkümnes liikmesriigis, sealhulgas Ühendkuningriigis ja Prantsusmaal, need vähenesid (vt tabel 1).

04

Aastatel 2009–2019 suurenes piimatoodete (st piima ja piimast saadud toodete, näiteks või, juustu ja piimapulbri) tarbimine ELis keskmiselt 0,8% aastas, samal ajal kui ELi eksport kasvas kiiresti kasvava üleilmse nõudluse tõttu keskmiselt 5,5% aastas (vt joonis 3). Pärast seda kasvu eksportis EL 2019. aastaks ligikaudu 15% oma toodangust⁴. Aastatel 2016–2019 olid maailma kolm suurimat eksportijat EL (27%), Uus-Meremaa (25%) ja Ameerika Ühendriigid (14%) ning piimatoodete rahvusvaheline kaubandus moodustas ligikaudu 9% maailma toodangust⁵.

Piimaturu häired aastatel 2014–2016

05

2014. aasta head ilmastikutingimused ja eelmiste aastate kõrged piimahinnad suurendasid märkimisväärselt ELi piimatootmist. Aastatel 2013–2015 suurenes meiereidele tarnitud piima kogus ligikaudu 8% ehk ligikaudu 11 miljonit tonni (vt joonis 2), mis on märkimisväärne kasv võrreldes liidusisese tarbimise ja ekspordimahu suundumustega (vt punkt 04 ja joonis 3). ELi piimakvootide kaotamine kuulutati välja 2015. aastal ja nagu eelmistel aastatel, maksid mõned tootjad trahvi nende ületamise eest.

06

2014. aasta mais oli nõudlus ELi piimatoodete ekspordi järele endiselt suur⁶. 2014. aasta augustis keelas Venemaa Föderatsioon ELi piimatoodete impordi Ukraina vastu suunatud ELi sanktsioonide tõttu ning Hiina impordi kasv aeglustus. Venemaa oli suurim ELi piimatoodete, eriti juustu eksporditurg, mille osakaal koguekspordist oli 2013. aastal väärtuseliselt ligikaudu 14%⁷ ja mis tarbis 1,6% ELi piimatoodangust⁸. 2013. aastal eksporditi 7% ELi piimatoodetest Hiinasse, kes ostis peamiselt lõssipulbrit ja vadakupulbrit.

07

Komisjoni aruande kohaselt⁹ „olid piima- ja piimatoodete hinnad 2013. aasta lõpuks ja 2014. aasta alguseks jõudnud enneolematult kõrgele tasemele ning piimasektor jõudis 2015. aastal ja 2016. aasta esimesel poolel üleilmse pakkumise ja nõudluse tasakaalustamatuse etappi“.

08

Piimahinnad kõiguvad tavaliselt aasta sees kui aastast aastasse. Hinnad tõusevad talvel (kui piimatoodang on väikseim) ja langevad, kui tootmine kevadel suureneb. Piimahindade 12 kuu libisev keskmine näitab kõikumisi seega paremini kui igakuised hinnad (vt joonis 4). Alates ELi 2004. aasta laienemisest püsis ELi meiereidele tarnitud piima aasta libisev keskmine hind suures osas vahemikus 28–35 senti/kg. Alates 2013. aasta keskpaigast kuni 2016. aastani tõusis kuu keskmine hind kõigepealt sellest vahemikust kõrgemale ja langes seejärel – lühidalt – ligikaudu 26 sendini.

09

Hinnad ja kõikumised olid liikmesriigiti väga erinevad. Kõige suurem hinnaerinevus 2016. aasta juunis oli 38,1 senti/kg Leedu (16,9 senti/kg) ja Küprose (50,0 senti/kg) vahel. Seitsmes liikmesriigis oli hind alla 22,5 sendi/kg, neljas liikmesriigis aga üle 36,5 sendi/kg¹⁰.

10

Piimatootmise aastakäive suurenes 2012.–2014. aastal ja vähenes seejärel 2014.–2016. aastal (vt joonis 5). 2013. ja 2014. aasta keskmine käive oli 53,4 miljardit eurot ning 2015. ja 2016. aastal 44,8 miljardit eurot, mis on veidi väiksem kui 2012. aasta käive.

11

Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk (FADN) on komisjoni peamine statistiline vahend kaubanduslike põllumajandusettevõtete tulude ja äritegevuse jälgimiseks. See hõlmab mitut sissetulekunäitajat¹¹, nagu põllumajandusettevõtte netolisandväärtus (FNVA) aasta tööühiku (ATÜ) kohta ja põllumajandusettevõtte netosissetulek. Aastatel 2015–2016 vähenesid mõlemad näitajad võrreldes 2012.–2013. aastaga ELi spetsialiseerunud piimatootjate puhul, neist esimese puhul ligikaudu 7% ja teise puhul ligikaudu 16%.

12

Dünaamika oli liikmesriigiti väga erinev. Näiteks 2015.–2016. aasta ja 2012.–2013. aasta võrdluses vähenes FNVA/ATÜ näitaja 25 liikmesriigist 14-s, mille kohta andmed on kättesaadavad, kuid suurenes ülejäänud 11 liikmesriigis. See ulatus 35% langusest Madalmaades 110% kasvuni Slovakkias.

Hindade kõikumisega toimetulemiseks loodud mehhanismid

13

Hinnakõikumised mõjutavad tootjate sissetulekuid. Ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) on ette nähtud mehhanismid, mis maandavad seda riski: otsetoetused, turvavõrk ja erakorralised meetmed.

Otsetoetused stabiliseerivad põllumajandustootjate sissetulekud

14

Piimatootjatel on kaks peamist tuluallikat: piima müügist saadud tulu ja otsetoetused ELi eelarvest Enamik ELi eelarvest makstavaid otsetoetusi põhineb haritava maa hektarite arvul, olenemata tootmisest. Piimatoodangu mahu või meiereide makstud hinna kõikumine ei mõjuta põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste suurust.

15

19 liikmesriigis võivad piimatootjad lisaks hektari kohta makstavatele otsetoetustele saada tootmisega seotud eraldi otsetoetust, mida nimetatakse vabatahtlikuks tootmiskohustusega seotud toetuseks (vt 1. selgitus). Lisaks võivad nad saada kasu maaelu arengu meetmetest, nagu toetus põllumajandustootjatele looduslikust eripärast tingitud tootmispiirangutega piirkondades, ning toetusi eri liiki investeeringuteks.

16

Nagu me oleme varem täheldanud¹², vähendavad otsetoetused hindade ja toodangu kõikumiste mõju. Kui neid kasutatakse koos muude ÜPP toetustega, eelkõige maaelu arengu toetustega looduslikust või muust eripärast tingitud piirangutega aladele, pakuvad need märkimisväärset kaitset sissetulekute kõikumise eest.

Piimatoodete turvavõrk

17

Määrusega 1308/2013 (ühise turukorralduse määrus) on ette nähtud täiendavad vahendid põllumajandusturgude stabiliseerimiseks ja turuhäirete kõrvaldamiseks.

18

Piimaturu suhtes võidakse kohaldada turu sekkumismeetmeid, mida tuntakse turvavõrgu nime all. Nende meetmete eesmärk on vähendada turu tasakaalustamatust ja toetada hindu, kõrvaldades ajutiselt turult piimatoodete ülepakkumine, eriti nendel kuudel, mil tootmine on kõige suurem. Piim sisaldab vett, laktoosi, rasvu ja valke. Rasva eraldamisel valkudest saadakse võid ja rasvatut piima. Turvavõrk kujutab endast riiklikku sekkumist turul või ja lõssipulbri ostmiseks, samuti riigiabi või, lõssipulbri ja teatavat liiki juustu eraladustamiseks¹³.

19

Ühise turukorralduse määruse kohaselt määrab riikliku sekkumise kogused ja hinnad kindlaks ELi nõukogu (edaspidi „nõukogu“)¹⁴. 2013. aastal otsustas nõukogu¹⁵, et liikmesriigid võivad iga aasta 1. märtsist kuni 30. septembrini osta kuni 109 000 tonni lõssipulbrit kindlaksmääratud hinnaga 169,80 eurot / 100 kg. See hind on kogu ELis ühesugune, mis muudab riikliku sekkumise atraktiivsemaks piirkondades, kus piimahinnad on madalaimad.

20

Aastatel 2014 –2016 pikendas komisjon ühise turukorralduse määruse artikli 219 alusel riikliku sekkumise perioodi kogu aastani. Lisaks suurendas nõukogu kindlaksmääratud hinnaga ostetava lõssipulbri koguste 2016. aasta ülemmäära 350 000 tonnini. Need kogused vastasid umbes 3,8 miljoni tonni piima valgusisaldusele, st 2,5% ELi piimatoodangust. 2015. aastal kehtestas komisjon täiendavad meetmed, et julgustada ettevõtjaid ladustama suuremaid lõssipulbrikoguseid, pakkudes suuremat eraladustamistoetust pikema, aastase perioodi jooksul.

21

Kuna või turuhind oli alates 2009. aastast kõrgem turvavõrgu sekkumiseks kehtestatud kokkuostuhinnast, ei toimunud aastatel 2014–2016 riiklikku sekkumist. Lõssipulbri turuhind langes 2015. aasta teisel poolel – esimest korda alates 2009. aastast – alla kokkuostuhinna ning 2016. aastal kõrvaldati 14 liikmesriigis turult 336 000 tonni lõssipulbrit.

22

Kui piimahind oli taastunud, müüs komisjon 2018. aasta maist kuni 2019. aasta veebruarini üle 90% riiklikest lõssipulbrivarudest. Ajavahemikul 2015–2019 oli lõssipulbri riikliku sekkumise puhaskulu ELi eelarvele 136,9 miljonit eurot. Samal ajavahemikul kulutas EL 39,3 miljonit eurot või, lõssipulbri ja juustu eraladustamiseks.

Erakorralised meetmed

23

Ühise turukorralduse määruse artikkel 219 võimaldab komisjonil võtta erakorralisi meetmeid turuhäirete ohu vastu. Komisjon võib seda teha delegeeritud õigusaktide kaudu, mille ta võtab vastu pärast konsulteerimist iga liikmesriigi esindajatest koosnevate eksperdirühmadega. Joonisel 6 on näidatud komisjoni ja liikmesriikide erinevad ülesanded ja kohustused erakorraliste meetmete menetluses.

24

Joonisel 7 on esitatud komisjoni poolt aastatel 2014–2016 võetud erakorraliste meetmete lihtsustatud ajakava. Eelkõige võttis komisjon kooskõlas ühise turukorralduse määruse artikliga 228 vastu viis delegeeritud määrust (vt lisa), millega antakse toetust piimatootjatele ja muudele loomakasvatussektoritele.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

25

Auditi eesmärk oli teha kindlaks, kui hästi olid Euroopa Komisjon ja liikmesriikide asjaomased ametiasutused suutnud reageerida 2014.–2016. aasta piimaturu häiretele. Täpsemalt uurisime me seda, kuidas komisjon reageeris turuhäiretele, hindas vajadust erakorraliste meetmete järele ja suunas neid meetmeid, ning kuidas liikmesriigid neid rakendasid. Uurisime ka seda, kas komisjon ja liikmesriigid olid hinnanud erakorralise toetuse tulemusi ja teinud vajalikud järeldused, et valmistuda tulevasteks häireteks piimaturul.

26

2019. aastal avaldasime aruande erakorraliste meetmete kasutamise kohta põllumajandustootjate sissetuleku stabiliseerimiseks puu- ja köögiviljasektoris¹⁶. Käesolevas aruandes keskendutakse ELi piimatootjatele. Audit hõlmas lisas loetletud delegeeritud määrustega kehtestatud erakorralisi toetusmeetmeid. Me uurisime ka turvavõrgu meetmeid sel määral, mil need täiendasid erakorralisi meetmeid.

27

Pärast COVID-19 puhangut võttis komisjon 30. aprillil 2020 vastu määrused tootjaorganisatsioonide piimatootmise kavandamise ning lõssipulbri, või ja teatavate juustude eraladustamistoetuse kohta. Kuigi COVID-19 pandeemia poolt piimaturgudele avaldatava mõju komisjonipoolne juhtimine ei olnud meie audititöö osa, vaadeldakse käesolevas aruandes seda, kuidas komisjon reageeris varasemale kriisile ja mida ta sellest õppida võib.

28

Me viisime audititöö läbi ajavahemikus 2019. aasta juulist kuni 2020. aasta detsembrini, tuginedes auditikriteeriumidele, mille me kehtestasime ELi poliitikadokumentide, õigusaktide, seadusandlike arutelude, uuringute ja muude avaldatud materjalide alusel.

29

Vestlesime komisjoni ametnikega ja vaatasime läbi komisjoni dokumendid, et analüüsida, kuidas komisjon hindas vajadust erakorraliste meetmete järele, neid meetmeid kavandas, nende rakendamist jälgis ja nende mõju hindas. Võtsime arvesse komisjoni siseauditi talituse tööd, kes oli varem uurinud põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi (DG AGRI) kriisiohjeprotsesse.

30

Külastasime ka Iirimaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Soome asjaomaseid ametiasutusi, kus

• kogusime auditi tõendusmaterjali dokumentide ja andmete analüüsi kaudu;
• vestlesime nende ametiasutuste esindajatega, kes vastutavad erakorraliste meetmete kavandamise ja rakendamise eest;
• vaatasime läbi 120 juhuslikult valitud makset toetavad dokumendid ja külastasime 12 põllumajandustootjat.

Lisaks nendele külastustele vaatasime läbi erakorraliste meetmete kasutamise Saksamaal, kasutades ka tööd, mida on tehtud seoses erakorraliste meetmete rakendamisega kahes Saksamaa institutsioonis¹⁷. Nende viie liikmesriigi valimisel lähtusime saadud erakorralise toetuse summadest, rakendatud meetmete laadist ja nende piimasektori eripärast, näiteks sõltuvusest Venemaa turust või piimatarnete koguarvu kõikumisest.

31

Lisaks saatsime küsimustiku

• asjaomastele ametiasutustele 16 liikmesriigis¹⁸, mis kokku said üle 80% piimatootjatele makstud ELi erakorraliste meetmete toetussummadest. Vastamise määr oli 100%;
• 56 peamisele piimandussektoris tegutsevale kutseorganisatsioonile. Vastamise määr oli 44,6%.

Analüüsisime ja kasutasime vastuseid koos muude tõenditega oma leidude koostamisel.

Tähelepanekud

Komisjon reageeris Venemaa impordikeelule kiiresti, kuid turu tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks kulus kauem aega

32

Oleme varem täheldanud¹⁹, et „turuhäirete mõiste on üsna üldine ja seda ei ole ELi õigusaktides pikemalt selgitatud“ ning et olukord „annab erakorraliste meetmete kaalumisel suure valikuvabaduse.“ Käesoleva auditi raames hindasime, kas komisjon oli õigel ajal kindlaks teinud turu tasakaalustamatuse, ja teinud ettepaneku asjakohaste erakorraliste meetmete kasutamiseks.

Komisjon reageeris Venemaa impordikeelule kiiresti

33

2014. aasta aprillis loodud piimaturu vaatluskeskus koosneb komisjoni töötajatest ja valdkondlike organisatsioonide turuekspertidest ning selle ülesanne on piimaturgu käsitlevate andmete analüüsimine ja levitamine. Piimaturu vaatluskeskuse majandusnõukogu märkis oma 24. septembri 2014. aasta aruandes, et „kõrgest tasemest tulenevalt on hinnad olnud surve all, kuna turul on raske vastu võtta maailma peamistes piimatootmispiirkondades suurenenud toodangut, ning seda on süvendanud Venemaa impordikeeld. See langustrend võib jätkuda, kui tootmine ei vähene.“ Samuti hoiatas majandusnõukogu piimaturu tasakaalustamatuse eest 2016. aasta esimeses pooles esitatud neljas aruandes. Näiteks 23. veebruaril 2016 märkis ta järgmist: „Kuigi kulupoole ja maailma nõudluse positiivne areng annab mõningast leevendust, on piima tootjahinnad ja piimatooted ELi turu tasakaalu halvenemise tõttu jätkuvalt surve all. Pakkumise/nõudluse suhte parandamine on endiselt vajalik.“

34

Komisjon hindas 2014. aastal piimaturu vaatluskeskuse andmete põhjal Venemaa kehtestatud impordikeelu²⁰ mõju ELi piimaturule, eelkõige seoses või, juustu ja vadakupulbri ekspordi vähenemisega. Enne kriisi eksporditi Venemaale ligikaudu veerand Soome piimatoodangust ja üle 15% kolme Balti riigi piimatoodangust. Need neli liikmesriiki moodustasid 2013. aastal 3,6% ELi piimatarnetest, kuid ligikaudu kolmandiku ELi ekspordist Venemaale. 2014. aastal andis komisjon välja Balti riikide ja Soome piimatootjatele antava erakorralise rahalise toetuse esimese paketi, milles võeti arvesse vastavaid piimatootmismahte ja piimahindade languse ulatust.

Riiklikud lõssipulbri varud takistasid hinnatõusu taastumisperioodil

35

2014. aasta septembris, varsti pärast Venemaa impordikeeldu, andis komisjon toetust eraettevõtjatele, kes ladustasid lõssipulbrit. Sellel meetmel ei olnud selget mõju lõssipulbri hindadele, mis jätkasid langust kuni 2016. aasta keskpaigani. Riiklik sekkumine toimus 2015. aasta juulist 2016. aasta septembrini, mil turuhind jõudis sekkumishinnani. Lõssipulbri hinnad jäid madalaks, kuni peaaegu kõik sekkumisvarud olid 2019. aasta alguses müüdud (vt joonis 8). Komisjon järeldas 2019. aasta aprillis meetme kohta tehtud hinnangus, et riikliku sekkumise raames sisse ostetud suured kogused suutsid hinnalangust leevendada, kuid avaldasid mõju lõssipulbri turutasakaalule ja aeglustasid selle hinna taastumist.

Vabatahtliku tootmise vähendamist toetav meede jõustus siis, kui tootmine oli juba hakanud vähenema

36

2015. aasta septembris võttis komisjon vastu määruse 2015/1853, millega antakse erakorralist toetust ELi loomakasvatussektorile. Määrusega ei seatud toetuse tingimuseks piimatootmise mahu vähendamist ega külmutamist. 2016. aasta aprillis võttis komisjon vastu eeskirjad²¹, mis võimaldavad tootjaorganisatsioonidel ja ühistutel sõlmida vabatahtlikke ühiskokkuleppeid ja teha ühiseid otsuseid piimatootmise ajutise kavandamise kohta, kuid nad ei kasutanud seda võimalust ära. Komisjoni sõnul tulenes see tõenäoliselt seotud rahastamise puudumisest ja asjaolust, et põllumajandustootjad, kes ei võtnud kohustust tootmist vähendada, oleksid tootmise vähendamisest sellegipoolest kasu saanud (n-ö tasuta kasusaamine).

37

2016. aasta juulis teatas komisjon tulevasest määrusest 2016/1612, millega antakse toetust tootmise vabatahtlikuks vähendamiseks, ja määrusest 2016/1613, millega lisati erakorralise toetuse saamise tingimustele vastava tegevuse hulka ka tootmismahu vabatahtlik vähendamine. Sel ajal kõige värskemast komisjonile kättesaadavast teabest ilmnes, et 2016. aasta mais toimus igakuise hinna märkimisväärne hinnalangus – 4% ehk 26,2 sendini kilogrammi kohta (14% väiksem hind kui 2015. aasta mais) – ning liikmesriigid prognoosisid hinnalanguse jätkumist ka 2016. aasta juunis. Viimased kättesaadavad andmed 2016. aasta aprillist näitasid, et tarnete kasv aeglustus, ja komisjon prognoosis, et tarned vähenevad 2016. aasta teisel poolel²². Komisjon võttis need kaks määrust vastu 2016. aasta septembris.

38

Määrusega 2016/1612 kehtestati toetuse suuruseks 14 eurot 100 kg piima kohta ja kogueelarveks 150 miljonit eurot, eesmärgiga vähendada kolmekuulise vähendamisperioodi jooksul meiereidesse tarnitavat kogust ligikaudu 1,1 miljoni tonni võrra. Komisjon ei hinnanud, kui palju või kui kiiresti see tootmise vähenemine hindu mõjutaks.

39

Tabelist 2 nähtub, et määrusega 2016/1612 toetatud tarnete vähenemine vastas 1,69%-le piimakogusest, mis tarniti ELi meiereidele võrdlusperioodil oktoober 2015 – jaanuar 2016. See oli 833 551 tonni ehk 75% komisjoni prognoositud kogusest. Komisjon ei saanud andmeid määruse 2016/1613 alusel rakendatud liikmesriikide kavade kaudu turult kõrvaldatud piima mahu kohta. Leidsime, et seda liiki toetusmeetmed läksid maksma 200–250 miljonit eurot 390 miljonist eurost, mis kulutati ELi vahenditest piimasektorile nende kahe määruse alusel.

40

Vabatahtliku tootmise vähendamise kava vähendamisperiood (oktoober 2016 – jaanuar 2017) algas pärast seda, kui piimahind hakkas 2016. aasta augustis taastuma. Tegelikult oli piimatootmine kõigi aegade madalaimate hindade tõttu alates 2016. aasta juunist juba vähenenud (vt joonis 9). 2016. aasta juunist septembrini vähenesid piimatarned eelmise aasta samade kuudega võrreldes ligikaudu 1 miljoni tonni võrra, mis ületas vabatahtliku vähendamismeetmega toetatud tootmise langetamist. Seetõttu on väga tõenäoline, et mõned toetust saanud tootjad oleksid niikuinii tootmist vähendanud. Thüneni Instituut jõudis sarnastele järeldustele, kui ta uuris määruse 2016/1613 kasutamist Saksamaa piimatootjatele antava erakorralise toetuse puhul²³, märkides, et nad olid juba vähendanud oma piimatootmist enne toetusmeetmete jõustumist.

41

Prantsuse ametiasutused märkisid, et nad oleksid suhtunud positiivselt vabatahtliku vähendamise toetamisse juba varem, niipea kui esimesed erakorralised meetmed olid kehtestatud²⁴. Oma vastuses meie küsitlusele märkisid Saksamaa ametiasutused, et isegi langevate hindade korral suurendasid mõned piimatootjad oma toodangut püsikulude katmiseks, mis suurendas veelgi tarnesurvet. Üldiselt kasvas piimatootmine Saksamaal kuni 2016. aasta juunini jätkuvalt. Selle põhjal leidsid sakslased, et vabatahtlikud vähendamismeetmed oleksid võinud olla tõhusamad, kui neid oleks rakendatud varem. Saksamaal loobus 20% põllumajandustootjatest kavast enne maksetaotluste esitamist.

42

Oma 2019. aasta sisehindamises põllumajandusturu kriisiohjemeetmete kohta järeldas komisjon, et „meetme ajastus ei võimalda väita, et meede on mõjutanud tootmise vähendamist, sest vähenemine oli alanud juba meetme kehtestamise ajal. Kava raames toetati siiski ainult tootmist vähendavaid põllumajandustootjaid, mis soodustas hindade taastumist.“ Komisjon leidis, et tootmise vähendamine on üks paljudest teguritest, mis mõjutas hindade taastumist 2016. aasta teisel poolel (vt 2. selgitus).

Tootmiskohustusega seotud toetus vähendab motivatsiooni kohandada tootmist turuhäirete ajal

43

Vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus piimatootjatele (vt punkt 15) põhineb nende karja suurusel ja seda makstakse looma kohta. Teatavad põllumajandustootjad pidid oma karja vähendama, et vähendada piima pakkumist uute turutingimustega kohanemiseks, sealhulgas tootmise vähendamise vabatahtlike meetmete raames. 2016. aasta septembris võttis komisjon 2017. taotlusaastaks vastu erandi²⁶, mis võimaldab liikmesriikidel maksta piimatootjatele tootmiskohustusega seotud toetust karja 2016. aasta suuruse alusel, isegi kui kari on vahepeal vähenenud. Määrusega 2017/2393 ja 2020/2220 anti komisjonile õigus võtta vastu sarnased sätted taotlusaastate 2018–2022 kohta²⁷. Nendes sätetes käsitleti alates 2017. aastast ilmnenud poliitilise vastuolu praktilisi tagajärgi, kuid piimaturu häirete perioodil vähendas tootmiskohustusega seotud toetus põllumajandustootjate motivatsiooni kohandada tootmist oma karja suuruse vähendamise kaudu.

Komisjon koostas üldhinnangu turuhäirete mõju kohta, jättes toetuse suunamise riiklike ametiasutuste hooleks

44

Ajavahemikul 2014–2016 kehtestas komisjon ajutised erakorralised meetmed piimasektori põllumajandustootjate toetamiseks. Nende meetmete eesmärk ei olnud langevaid hindu põllumajandustootjatele täielikult hüvitada, vaid peamiselt leevendada nende rahavoo vähenemisest tulenenud probleeme. Me kontrollisime, kas komisjon oli enne erakorraliste meetmete võtmist analüüsinud turu tasakaalustamatuse mõju piimasektorile ning kas seejuures võeti arvesse piimatootjate finantsolukorda ja rahavooge.

45

Hindasime ka seda, kas komisjon oli võtnud meetmeid, et tagada abi piisav suunatus, võttes arvesse seda, kuidas häired on mõjutanud piimatootjate rahalist olukorda, ning ELi eesmärki edendada maapiirkondade tasakaalustatud ja keskkonnasäästlikku arengut. Kontrollisime, kas komisjon suunas toetust nii, et see aitas tegeleda erakorralistele toetus- ja tootmismahu vähendamise kavadele omase moraali- ja tühimõjuriskiga.

Komisjon püüdis lahendada põllumajandustootjate likviidsusprobleeme

46

Erakorralised meetmed on üks paljudest ÜPP raames kättesaadavatest vahenditest. Muud ÜPP toetused, peamiselt otsetoetused tootjatele (vt punktid 14–16), on mänginud stabiliseerivat rolli sissetulekupuhvrina. Otsetoetuste osakaal piimatootjate sissetulekus²⁸ suurenes 2015. ja 2016. aastal, kui piima müügitulu vähenes (vt joonis 10). Viiest liikmesriigist, millele me keskendusime, oli otsetoetustel eriti oluline stabiliseeriv roll Soomes, kus aastatel 2013–2018 moodustas nende osa piimafarmide sissetulekust 76–96%.

47

Hoolimata ELi toetuste stabiliseerivast mõjust sissetulekule võib järsk hinnalangus tekitada likviidsusprobleeme. 2015. aasta septembris lubas komisjon liikmesriikidel alates 16. oktoobrist 2015 (kuus nädalat varem) välja maksta kuni 70% 2016. aasta otsetoetustest ja 85% pindalapõhistest maaelu arengu toetustest, tingimusel et maksetaotluste halduskontrollid on tehtud. Standardeeskirjade kohaselt võis maksimaalselt ette maksta vastavalt 50% ja 75%²⁹. Komisjon tegi sama erandi ka järgmisel aastal.

48

2015. aasta septembris algatas komisjon ka kogu ELi hõlmavad erakorralised meetmed põllumajandustootjate toetamiseks. Oma vastustes meie eriaruandele nr 23/2019³⁰ erakorraliste meetmete kohta puu- ja köögiviljasektoris nõustus komisjon, et enne kui ta saab teha ettepaneku selliste meetmete käivitamiseks või lõpetamiseks, tuleks analüüsis võtta arvesse tootjate üldist tulu, sealhulgas otsetoetuste mõju. 2014.–2016. aasta piimaturu häirete kontekstis likviidsustoetuse eelarve koostamisel ei hinnanud komisjon piimafarmide rahavoogudega seotud raskuste ulatust. Leidsime, et tegelikult mängis eelarvevahendite jaotamisel olulist rolli olemasolevate vahendite maht.

Komisjoni algsetes delegeeritud määrustes käsitleti vähe toetuste suunamist

49

Komisjon eraldas ligikaudu 80% rahast liikmesriikidele proportsionaalselt iga riigi 2014.–2015. aasta piimatootmiskvoodiga. Ülejäänud 20% puhul võeti arvesse muid tegureid: piima keskmine hind, sõltuvus Venemaa turust, põua mõju söödakultuuridele ja väikeste põllumajandusettevõtete osakaal.

50

Kahes Balti riike ja Soomet käsitleva delegeeritud määrusega (vt punkt 34) võimaldati ELi toetust, et „anda sihipärast toetust piimatootjatele, keda mõjutab Venemaa impordikeeld“. Delegeeritud määruse 2015/1853 põhjendustes on märgitud, et „selleks, et suunata piiratud eelarvevahendeid arvestades toetus kõige enam turuhäiretest mõjutatud põllumajandusettevõtjatele, peaksid asjaomased liikmesriigid jaotama kõnealuse summa paindlikult ja kõige tõhusamal viisil“. Üheski neist kolmest määrusest ei olnud täpsustatud, kuidas liikmesriikide ametiasutused peaksid rahastamist suunama. Põhjendustes märgiti, et toetust anti liikmesriikidele, „et toetada loomakasvatussektori põllumajandusettevõtjaid, kelle tegevust sügav hinnalangus, Venemaa impordikeelu otsene mõju ja söödakultuure hävitanud põud on kõige enam kahjustanud“.

51

Delegeeritud määruses 2016/1613 on sätestatud, et „liikmesriigid peaksid valima kõige asjakohasemad meetmed, eelkõige turu stabiliseerimist ja majanduslikku jätkusuutlikkust silmas pidades“, ning loetletud seitse tegevust, milles piimatootjad pidid osalema, et saada erakorralist toetust. Lisaks tootmismahtude vähendamisele või külmutamisele (vt punkt 36) hõlmas loetelu keskkonna- ja kliimameetmeid, riski- ja kvaliteedijuhtimist ning koostööprojekte. Selle tingimuste kogumiga kehtestati varasematest määrustest suurem sihipärasus.

Ebaselged tulemused komisjoni katses keskenduda piimakarjakasvatuse jätkusuutlikkusele

52

Piimatootmisel on keskkonna- ja kliimapoliitikale mitmeid tagajärgi. Piimakarjakasvatusel – eriti intensiivsel – on pinnasele, õhule ja veele keerukas mõju, mis tuleneb peamiselt väetiste ja sõnniku laotamisest ja käitlemisest ning lehmade soolesisesest fermentatsioonist. Tootmise jõuline kasv on vastuolus ELi eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. 2014. aasta lõpus oli kuue liikmesriigi (Belgia, Taani, Itaalia, Iirimaa, Madalmaad ja Ühendkuningriik) loomakasvatajatele tehtud erand lämmastiku ülemmäärast (170 kg lämmastikku aastas hektari kohta loomasõnnikus nitraadidirektiivis³¹ määratletud tundlikel aladel), mille eesmärk on kaitsta vett põllumajandusest lähtuva reostuse eest. Erandit kasutavad põllumajandustootjad on kohustatud täitma sõnniku ja maa majandamisega seotud erikohustusi.

53

Delegeeritud määrusega 2016/1613 kehtestati mõningad jätkusuutlikkust puudutavad eesmärgid. Kolm tegevust seitsmest, millega piimatootjad pidid erakorralise toetuse saamiseks tegelema, olid seotud konkreetselt keskkonnaprobleemidega: väikesemahuline põllumajandustootmine, ekstensiivsete tootmismeetodite kasutamine ning keskkonna- ja kliimasõbralikud tootmismeetodid. Liikmesriigid pidid muutma toetuse andmise sõltuvaks ühest või mitmest kõnealusest seitsmest tegevusest.

54

Komisjon hindas, millised meetmed liikmesriigid olid valinud. Komisjon leidis, et 13 liikmesriiki lisasid toetuse andmise tingimuseks väikepõllumajanduse, 12 liikmesriiki lisasid keskkonna- ja kliimasõbralikku tootmismeetodid ning seitse ekstensiivsed tootmismeetodid (vt 3. selgitus). Selline üldine teave ei ole siiski piisav, et hinnata nende meetmete kasutuselevõttu või mõju.

Erakorraliste toetusmeetmetega seotud moraalne risk

55

Oleme varem märkinud³³, et „mida sagedamini pakutakse kriisi ajal või pärast seda riigiabi, seda vähem on põllumajandustootjad motiveeritud maandama riske riskijuhtimisvahendite abil“. See tekitab moraalse riski: põllumajandustootjatel on stiimul suuremaid riske võtta. Näiteks on neil suurem stiimul tootmist suurendada, sest isegi kui nõudlus ei suurene, usuvad nad, et saavad hindade langemisel ELi eelarvest toetust.

56

2014. –2016. aastal põhjustasid hinnalangust paljud tegurid, kuid eelkõige ülepakkumine (vt punktid 05 ja 06). Turuhäiretele eelnevatel aastatel suurendasid mõne liikmesriigi põllumajandustootjad oluliselt piimatootmist, kasutades ära kõrgemaid hindu, ning mõned jätkasid tootmise suurendamist isegi pärast hindade langemist (vt punkt 03 ja tabel 1). Sellest tulenev ületootmine mõjutas turuhindu. Täheldasime, et DG AGRIs arutati selle üle, kas on asjakohane maksta erakorraliste meetmete abil hüvitist põllumajandustootjatele, kes olid otsustanud omal vastutusel investeerida ja aitasid kaasa ületootmisele. DG AGRI välistas mõtte tasuda põllumajandustootjate võlad vastutasuks väiksema toodangu eest, kuna leidis, et see kujutab endast selget moraalset ohtu. Komisjon ei käsitlenud seda küsimust siiski oma delegeeritud määrustes, millega antakse piimatootjatele likviidsustoetust.

57

Komisjoni tellimusel 2018. aastal läbi viidud uuringus leiti ka, et turvavõrgu olemasolu võis viia selleni, et lõssipulbri tootjad on lühiajalises perspektiivis turusignaalide suhtes vähem tähelepanelikud. Uuringus järeldati, et turuhäirete ajal oli see tõenäoliselt nii eelkõige Madalmaades, aga ka Poolas, Hispaanias ja Tšehhis³⁴.

Suur tühimõju oht tootmise vähendamise meetmete puhul

58

Veel üks risk, mis on seotud erakorraliste meetmetega ja eelkõige vabatahtliku tootmise vähendamise toetamisega, on tühimõju. Madalamad piimahinnad vähendavad tootmisstiimuleid ning seetõttu eeldatakse, et piimatootjad reageerivad madalamatele hindadele tootmise vähendamisega. See reaktsioon on sageli osaline või hilinenud, mõnikord rahavoo vajaduse (nt võlgade tasumiseks), kõrgete püsikulude katmise vajaduse või tasuta kasu saamise tõttu. Kuna hinnad langesid 2014.–2016. aastal jätkuvalt, oleksid mõned tootjad vähendanud tootmist ka ilma toetuseta.

59

Komisjon märkas kiiresti, et erakorralisega toetusega tootmise vabatahtlikuks vähendamiseks kaasneb tühimõju risk. Komisjon ei pakkunud aga delegeeritud määrustes välja kaitsemeetmeid selle riski vähendamiseks.

60

Leiame, et määrus 2016/1612 tekitas tühimõju, pakkudes toetust ka põllumajandustootjatele, kes oleksid tootmise igal juhul lõpetanud. Leidsime, et risk oli eriti suur Soomes, kus veerand kavast toetust taotlenutest vähendas oma tarneid rohkem kui 90% (mis moodustab 60% kogu vähendamisest). Thüneni Instituudi 2018. aasta uuringus³⁵, milles hinnati piimatootmise vähendamise vabatahtlikku meedet Saksamaal, järeldati samuti, et tühimõju risk on märkimisväärne, kuigi seda ei olnud võimalik kvantifitseerida.

61

Määrus 2016/1612 ei keelanud toetuskõlblikel põllumajandustootjatel viia oma karjasid üle teistesse põllumajandusettevõtetesse, kus nad saaksid jätkata piima tootmist. Sellises olukorras ei avaldanud toetus turule mingit mõju, kuna kogutoodang jäi samaks. Näiteks ühe Iirimaal uuritud juhtumi puhul oli tegemist taotlejaga, kes „vähendas“ piimatarneid, loovutades ligikaudu 200 lehma koos oma lüpsirajatiste ja maa rendilepinguga teisele põllumajandustootjale, kes jätkas vähendamisperioodil nende lehmade piima tarnimist.

62

Erinevalt määrusest 2016/1612, milles kava eeskirjad kehtestas peamiselt komisjon, võisid liikmesriigid määruse 2016/1613 alusel vabalt välja töötada oma eeskirjad vabatahtlike meetmete kohta piimatootmise vähendamiseks või stabiliseerimiseks. Leidsime, et liikmesriikide ametiasutused olid kehtestanud mõned kaitsemeetmed tühimõju riski vähendamiseks, jättes välja taotlejad, kes olid tootmist lõpetamas või juba lõpetanud (Saksamaa, Soome) või kes olid viinud lehmad teise põllumajandusettevõttesse (Saksamaa).

Liikmesriigid eelistasid lihtsust ja toetuse laia jaotust

63

Neli viiest komisjoni delegeeritud määrusest, mis käsitlevad erakorralisi meetmeid, andsid liikmesriikidele märkimisväärse kaalutlusõiguse kavade väljatöötamisel ja rakendamisel. Erandiks oli määrus 2016/1612, millega antakse toetust piimatootmise vähendamiseks.

64

Hindasime, mil määral kasutasid liikmesriigid tõhusat töökorraldust, et suunata toetus kõige enam mõjutatud põllumajandustootjatele ja jagada vahendeid.

65

Komisjoni andmed näitavad, et 21 liikmesriiki maksid piimatootjatele toetust 2014. ja 2015. aasta delegeeritud määruste alusel kas iga tarnitud piimaliitri või iga lüpsilehma kohta või kindlasummalise maksena. Kõnealuste määruste alusel ELi vahenditest piimasektorile kulutatud ligikaudu 350 miljonist eurost moodustavad need maksed ligikaudu 250 miljonit eurot. Rohkem kui pool 2016. aasta delegeeritud määruste alusel eraldatud ELi vahenditest kulutati vabatahtlikele kavadele, et vähendada piimatootmist või säilitada see praegusel tasemel (vt punkt 39). Joonisel 11 on näidatud meetmete kombinatsioon viies liikmesriigis, millele me keskendusime. Need moodustasid 64% 737 miljonist eurost, mis kulutati lisas loetletud määruste alusel.

66

Iirimaal, Prantsusmaal ja Itaalias leidisime me kavasid, mille raames toetusesaajad ei pidanud esitama konkreetseid toetusetaotlusi. Ametiasutused tegid makseid pärast seda, kui nad olid tutvunud teiste ÜPP maksete jaoks kasutatavate andmebaasidega või meiereide esitatud andmetega (vt joonis 12). Iirimaal kohaldasid ametiasutused määrust 2015/1853 otse, ilma täiendavate riiklike rakenduseeskirjadeta. See võimaldas Iiri ametiasutustel maksta enamikule toetusesaajatele toetus välja kolm kuud enne tähtaega.

67

Delegeeritud määrustega anti liikmesriikidele toetuse suunamisel märkimisväärne kaalutlusõigus (vt punktid 49–51). Liikmesriikide ametiasutuste uuringu 17 vastanust üheksa nimetasid vähemalt ühte sihtkriteeriumi, osutades neljal juhul³⁶ hinnalanguse tõttu tekkinud finantskahjuga seotud kriteeriumidele. Kaheksa vastajat ei maininud ühtegi toetuse suunamise kriteeriumi.

68

Kindlasummaliste maksete (vt joonis 11) kasutamisel ei võetud arvesse üksikute põllumajandustootjate finantsraskuste ulatust. Prantsusmaal ja Iirimaal said kõik toetusesaajad ühesuguse kindlasummalise makse (vastavalt 1000 eurot 1395 eurot). Need summad moodustasid 37% Prantsusmaal ja 49% Iirimaal antud erakorralise toetuse kogusummast.

69

Meie vaadeldud viiest liikmesriigist kaks kasutasid proportsionaalset käsitlusviisi. Itaalias ja Soomes oli kõigile piimatootjatele esimestele kokkuostjatele tarnitud piima koguse või lüpsilehmade arvu alusel maksmise eesmärk see, et põllumajandustootjad saaks kiiresti hüvitist proportsionaalselt nende käibe vähenemisega.

70

Nende liikmesriikide puhul, kes kasutasid toetuse suunamise kriteeriume, oli nende kriteeriumide tõhusus meie hinnangul vastuoluline (vt 4. selgitus).

71

Saksamaa, Iirimaa ja Prantsusmaa toetasid põllumajandustootjatele antud pangalaene. Need meetmed aitasid põllumajandusettevõtteid refinantseerida, vähendades iga-aastaste tagasimaksete ja intresside summat ja/või restruktureerides laene. Erinevalt tavapärastest ELi toetustest tagati nendega põllumajandustootjate rahaline panus laenukapitali ja intresside tagasimaksete näol. See käsitlusviis toetab likviidsusvajadustega ettevõtteid (vt 5. selgitus). Leidsime ka laenuskeeme, mille meiereid algatasid erasektori vahenditega, et suurendada sektori finantsalast vastupanuvõimet.

Komisjon on õppinud kogemustest, kuid ei ole meetmete hindamist veel lõpule viinud

72

Uurisime, kas hiljutistest kogemustest erakorraliste meetmete hindamisel saadud õppetunnid võimaldasid nii ELi kui ka liikmesriikide ametiasutustel olla paremini valmis võimalikeks tulevasteks turuhäireteks.

73

2016. aasta septembris tegi komisjon ettepaneku muuta ELi maaelu arengu poliitika raames toetatavate riskijuhtimisvahendite eeskirju, et muuta need vahendid põllumajandustootjate jaoks atraktiivsemaks. Näiteks kehtestati koondmäärusega³⁷ alates 2018. aastast võimalus kasutada sektoripõhiseid sissetuleku stabiliseerimise vahendeid põllumajandustootjate jaoks, kelle sissetulek on vähenenud vähemalt 20%³⁸. Alates 2020. aasta detsembrist kohaldatakse sama miinimumkünnist sissetuleku stabiliseerimise vahendite suhtes, mis ei ole sektoripõhised³⁹. Sel ajal tuvastasime kogu ELis kaks maaelu arengu programmi, mis pakuvad toetust sissetuleku stabiliseerimise vahenditele, kuigi ükski selline toetusvahend ei toiminud.

74

Pärast 2017. aasta siseauditi aruannet DG AGRI poolse põllumajandusturu kriiside ohjamise kohta muutis komisjon 2018. aastal oma sisemenetlusi, et põllumajandusriski stsenaariumid järgmiseks 24 kuuks paremini kindlaks määrata. Kui tuvastatakse uus suur risk, siis uue menetluse kohaselt peab komisjon olema valmis tegema vajaduse korral mõistliku aja jooksul ettepaneku võimalike leevendusmeetmete kohta.

75

2014. – 2016. aasta erakorraliste meetmete rahastamiseks kaalus komisjon põllumajandussektori kriisireservi kasutamist. See on hädaabireserv, mille moodustamiseks vähendatakse otsetoetuste eelarvet igal aastal 400 miljoni euro võrra (2011. aasta püsivhindades). See vähendamine hüvitatakse põllumajandustootjatele järgmisel aastal, kui seda ei ole eelarveaasta lõpuks ära kasutatud. Tegelikkuses ei ole EL kunagi kriisireservi kasutanud. Institutsioonidevahelises kokkuleppes Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel nõutakse, et „igale komisjoni tehtud kriisireservi kasutamise ettepanekule peab eelnema assigneeringute ümberjaotamise võimaluste uurimine.“ Selle põhjal leidis komisjon, et 2014.–2016. aasta häire kõrvaldamiseks ei saa kriisireservi kasutada, kuna ÜPP eelarves on olemas ka muud vahendid.

76

ÜPP järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) puhul on komisjon teinud ettepaneku tugevdada kriisireservi rolli ja võimalikku mõju, muutes selle kasutamise paindlikumaks ja võimaldades iga-aastaste kasutamata summade ülekandmist järgmisse eelarveaastasse. Komisjon on teinud ka ettepaneku rahastada reservi põllumajandustootjatele makstavatest otsetoetustest sõltumatult, kuid siiski ÜPP üldeelarve raames.

77

Osana paketist, mille eesmärk on toetada põllumajandus- ja toidusektoreid COVID-19 puhangule reageerimisel⁴⁰, sealhulgas punktis 27 nimetatud meetmeid, on komisjon vastu võtnud määruse⁴¹, millega võimaldatakse erandkorras suuremat paindlikkust ELi rahaliste vahendite, sealhulgas maaelu arengu programmide kasutamisel. Üks paindlikkuse valdkond on see, et maaelu arengu programmidest toetatud rahastamisvahenditest on rahastamiskõlblik ka käibekapital ja seda ka siis, kui see ei ole seotud investeerimiskuludega.

78

Komisjon on teinud ja rahastanud⁴² uuringuid erakorraliste meetmete kasutamise kohta ELi tasandil. Need andsid ülevaate kriisiennetusest ja -ohjest põllumajandussektoris. Ükski neist ei ole aga keskendunud liikmesriikide poolt määruste 2015/1853 ja 2016/1613 alusel kehtestatud toetusmeetmete mõjule. Komisjoni sisemises hindamises jõuti järeldusele, et meetmete otsest mõju on nende heterogeensuse ja komisjonile esitatud teabe laadi tõttu raske hinnata.

79

Delegeeritud määrusega (EL) 2016/1613⁴³ nõuti, et liikmesriigid esitaksid komisjonile 15. oktoobriks 2017 väljundiandmed (meetme kohta makstud summad, toetusesaajate arv ja liik) ning hinnangu meetmete tõhususe kohta. Meie töö auditiks valitud viies liikmesriigis näitas, et Prantsusmaa, Itaalia ja Soome olid küll nõutud andmed saatnud, aga ei olnud teinud meetmete hindamist.

Järeldused ja soovitused

80

Uurisime, kui hästi olid Euroopa Komisjon ja liikmesriikide asjaomased ametiasutused suutnud reageerida 2014.–2016. aasta piimaturu häiretele ja kas nad olid teinud asjakohaseid järeldusi tulevaste kriiside tarbeks.

81

Üldiselt leidsime, et komisjon ja liikmesriigid olid võtnud ulatuslikke meetmeid, et aidata põllumajandustootjaid 2014.–2016. aasta piimaturu häirete ajal, kuid nende tehtud analüüs oli üldiselt ebapiisav, et otsustada vajaliku toetuse taseme üle ja seda suunata. Komisjon reageeris kiiresti Venemaa poolt ELi piimatoodetele kehtestatud impordikeelule, kuid turu tasakaalustamatuse kõrvaldamiseks kulus rohkem aega. Komisjon tegi ettepaneku leevendavate meetmete kohta, et vähendada põllumajandustootjate likviidsusprobleeme, kuid ei hinnanud piisavalt vajadusi ega seadnud eesmärke. Võttes arvesse paindlikkust, mida liikmesriigid saavad kasutada jagatud eelarve täitmise raames, eelistasid nad erakorralisi meetmeid, mida oli lihtne rakendada, ja otsustasid ulatusliku rahalise toetuse kasuks. Toetuse suunamiseks tehtud jõupingutused olid piiratud. Komisjon on sellest ajast alates astunud samme turu tasakaalustamatuse haldamise parandamiseks, kuid ei ole viinud lõpule meetmete hindamist.

82

Pärast Venemaa impordikeeldu ja enne 2014. aasta lõppu andis komisjon erakorralist rahalist toetust Balti riikidele ja Soomele, keda impordikeeld kõige enam mõjutas. Hindade languse põhjustasid ka muud tegurid, eelkõige ülepakkumine. Komisjon astus samme pakkumise vähendamiseks, kehtestades eraladustamise toetamise, laiendades riiklikku sekkumist ning võimaldades tootjaorganisatsioonidel ja ühistutel tootmist planeerida. Need meetmed tähendasid aga kompromisse. Näiteks kui lõssipulbri riiklik kokkuost aitas esialgu tasakaalustada osa ülepakkumisest, siis kogutud riiklikud varud surusid lõssipulbri turuhinda allapoole (punktid 33–36).

83

Komisjon võttis 2016. aasta septembris vastu vabatahtlikud tootmise vähendamise meetmed. Tootmine vähenes niikuinii alates 2016. aasta juunist ja meetmed jõustusid alles siis, kui piima hind oli juba taastuma hakanud (punktid 37–42). Sellises olukorras esines märkimisväärne tühimõju oht. Mõne liikmesriigi ametiasutused olid kehtestanud kaitsemeetmed tühimõju riski vähendamiseks, jättes välja taotlejad, kes olid tootmist lõpetamas või juba lõpetanud või kes olid viinud lehmad üle teise põllumajandusettevõttesse (punktid 58–62). Lisaks oli võimalik, et tootjad ei pruukinud tahta turuhäirete ajal tootmise vähendamiseks karja suurust vähendada, sest see võis tähendada vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse kaotamist (punkt 43).

1. soovitus. Turu tulevase tasakaalustamatuse probleemiga tegelemine

Selleks et komisjon saaks parandada turu võimaliku olulise tasakaalustamatuse käsitlemist, peaks ta ajakohastama oma menetlusi nii, et enne tootmise vähendamiseks antava mis tahes toetuse heakskiitmist tulevikus teeb ta järgmist:

1. uurib, kas ÜPP toetusega seotud tingimused, näiteks tootmiskohustusega seotud toetus, suurendavad ülepakkumist;
2. vähendab tühimõju riski, kaaludes määrustesse asjakohaste kaitsemeetmete lisamist.

Rakendamise tähtaeg: 2022

84

Komisjon tegi ettepaneku võtta meetmeid põllumajandustootjate toetamiseks, kuid ei kvantifitseerinud eelarve koostamisel põllumajandustootjate vajadusi. Muudel ÜPP toetustel, eelkõige otsetoetustel, on stabiliseeriv roll turuhäirete ajal, kuna need on puhvriks hinnamuutuste vastu. Komisjon ei võtnud oma eelarvevajaduste hindamisel arvesse tootjatele makstavate summade kogumahtu. Selle asemel oli eelarvevahendite jaotamisel oluline roll olemasolevate vahendite mahul (punktid 44–48).

85

Oma järjestikustes delegeeritud määrustes märkis komisjon, et toetuse eesmärk oli anda põllumajandustootjatele sihipärast toetust, kuid ei täpsustanud, kuidas liikmesriikide ametiasutused oleksid pidanud seda tegema (punktid 49–51). Liikmesriigid kasutavad tarnete lihtsustamiseks sageli lihtsaid lähenemisviise, näiteks kindlasummalisi makseid või põllumajandusettevõtete suurusega proportsionaalseid makseid. Viies vaadeldud liikmesriigis eelistati üldiselt lihtsustatud korda ja vahendite ulatuslikku jaotamist (punktid 63–71).

86

Piimatootmisel on mitmeid keskkonna- ja kliimamõjusid. Viiest delegeeritud määrusest viimase puhul (mille komisjon võttis vastu 2016. aastal) võeti arvesse mõningaid jätkusuutlikkusega seotud probleeme, kuid praegu ei ole piisavalt teavet seotud meetmete mõju hindamiseks. Me ei leidnud tõendeid selle kohta, et komisjon oleks nelja ülejäänud määruse koostamisel kaalunud või hinnanud võimalikku mõju keskkonnale ja kliimale (punktid 52–54).

87

2014.–2016. aasta turuhäiretele eelnevatel aastatel suurendasid mõne liikmesriigi põllumajandustootjad oluliselt piimatootmist, kasutades ära kõrgemaid hindu, ning jätkasid tootmise suurendamist ka siis, kui hinnad olid hakanud langema. Oma delegeeritud määrustes, millega antakse piimatootjatele likviidsustoetust, ei käsitlenud komisjon nende asjaoludega kaasnevat moraalset riski (punktid 55–57).

2. soovitus. Parandada eelarvestamist ja suunamist

Avaliku sektori vahendite tõhusama kasutamise tagamiseks peaks komisjon:

1. kehtestama lävendid potentsiaalsete oluliste turuhäirete analüüsimiseks;
2. olema valmis analüüsima turuhäirete tõenäolist mõju piimasektorile, võttes arvesse olemasoleva toetuse stabiliseerivat mõju, ning kui ta jõuab järeldusele, et erakorralist toetust on vaja, siduma selle selgete eesmärkide ja sihtväärtustega.

Rakendamise tähtaeg: 2022

88

Keeruliste eeskirjade ja ÜPP eelarve olemasolevate vahendite tõttu ei kasutatud põllumajandussektori kriisireservil 2014.–2016. aasta turuhäirete ajal üldse. Pärast seda on komisjon teinud ettepanekuid muudatusteks, et tugevdada kriisireservi rolli tulevikus (punktid 75 ja 76). Lisaks kehtestati koondmäärusega alates 2018. aastast võimalus kasutada valdkondlikke sissetuleku stabiliseerimise vahendeid. 2020. aasta detsembri seisuga tuvastasime kaks maaelu arengu programmi, mis pakkusid toetust sissetuleku stabiliseerimise vahenditele, kuigi ükski selline vahend ei toiminud (punkt 73).

89

Pärast turuhäireid tehtud hindamised võimaldasid teha mõned üldised järeldused erakorraliste meetmete kohta ELi tasandil ning komisjon on sellest ajast alates astunud samme oma kriisiohjamismenetluste parandamiseks. Siiski ei ole komisjon piisavalt hinnanud liikmesriikide võetud meetmete mõju. Leiame, et selline analüüs võiks võimaldada teha olulisi järeldusi ja anda õppetunde, mis suurendaksid valmisolekut mis tahes tulevaste turuhäirete korral (punktid 72–79).

3. soovitus. Suurendada valmisolekut tulevasteks turuhäireteks

Selleks et õppida 2014.–2016. aasta turuhäiretest ja aidata valmistuda tulevikuks, peaks komisjon analüüsima erakorralise toetuse andmise eri mudelite mõju piimatootjate käitumisele ja likviidsusele ning turu stabiliseerimisele ja keskkonnale, samuti tootjate ja meiereide riskijuhtimise rolli, ning seejärel avaldama oma järeldused.

Rakendamise tähtaeg: 2024

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Samo Jereb, võttis käesoleva aruande vastu 19. mai 2021. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisa. Delegeeritud määrused erakorraliste toetusmeetmete kohta piimasektoris

Komisjoni delegeeritud määrus	Eesmärk	ELi kulutused piimatootjatele	ELi kulutused asjaomase liikmesriigi meiereidele tarnitud piima tonni kohta(1)	Täiendav riiklik toetus (täiendav abi)	Ajakava(2)
1263/2014	Ajutine erakorraline abi Eesti, Läti ja Leedu piimatootjatele	28,6 miljonit eurot	10,3 eurot/t	Kuni 100%	26.11.2014 – 30.4.2015
1370/2014	Ajutine erakorraline abi Soome piimatootjatele	10,7 miljonit eurot	4,7 eurot/t	Kuni 100%	19.12.2014 – 31.5.2015
2015/1853	Ajutine erakorraline abi loomakasvatussektori põllumajandustootjatele	308,3 miljonit eurot(*)	2,2 eurot/t	Kuni 100%	15.10.2015 – 30.6.2016
2016/1612	Piimatootmise vähendamiseks antav abi	108,7 miljonit eurot(**)	0,8 eurot/t	–	8.9.2016 – 30.9.2017
2016/1613	Erakorraline kohandamistoetus piimatootjatele ja muude loomakasvatussektorite põllumajandustootjatele	281,1 miljonit eurot(*)	2,0 eurot/t	Kuni 100%	8.9.2016 – 30.9.2017
Kokku		737,3 miljonit eurot	5,2 eurot/t	357,8 miljonit eurot

(*) Kulud ainult piimasektoris. Kõigi loomakasvatussektorite jaoks oli määruse (EL) 2015/1853 kohaselt kasutada kokku 420 miljonit eurot ja määruse (EL) 2016/1613 kohaselt 350 miljonit eurot.
(**) Kulutused 150 miljoni euro suurusest olemasolevast kogusummast.
(¹) Hõlmab kogu piima, mis tarniti meiereidele 2013. aastal asjaomastes liikmesriikides, sealhulgas põllumajandustootjate poolt, kes ei saanud ELi toetust.
(²) Alates määruse avaldamise kuupäevast kuni toetusesaajatele tehtavate maksete tähtajani.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda komisjoni andmete põhjal.

Akronüümid ja lühendid

DG AGRI: Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

FADN: põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk

FAO: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon

ÜPP: ühine põllumajanduspoliitika

Mõisted

Delegeeritud õigusakt (delegeeritud määrus): õiguslikult siduv akt, mida komisjon kasutab (kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei esita vastuväiteid) ELi õigusaktide vähemoluliste osade täiendamiseks või muutmiseks, näiteks rakendusmeetmete üksikasjade esitamiseks.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid: viis peamist ELi fondi, mis üheskoos toetavad majanduse arengut kogu ELis: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.

Otsetoetused: põllumajandustoetused, peamiselt pindalatoetus, mida makstakse otse põllumajandustootjatele Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi raames.

Piimaekvivalent: piimatoodetes (näiteks kondenspiim, piimapulber, jogurt, koor, kaseiin, lõss ja vadak) kasutatava vedela täispiima ekvivalentkoguse mõõt.

Piimatooted: piim ja piimast saadud tooted, näiteks või, juust ja piimapulber.

Põllumajandusettevõtte netolisandväärtus: põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgus kasutatav näitaja, mis kirjeldab põllumajandusliku majapidamise tootmise koguväärtust, sealhulgas toetusi, pärast amortisatsiooni ning tootmisprotsessi käigus tarbitud kaupade ja teenuste väärtuse mahaarvamist. See on põllumajandusliku majapidamise kõigi kindlaksmääratud tootmistegurite eest (maa, tööjõud ja kapital) maksmiseks kasutada olev summa, olenemata sellest, kas need on majapidamise enda omad või mitte.

Põllumajandusettevõtte netosissetulek: põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu näitaja, mis kirjeldab põllumajandusliku majapidamise oma tootmistegurite kulude katteks olemas olevat summat. Selle arvutamiseks lahutatakse põllumajandusettevõtte netolisandväärtusest omaniku makstud palgad, üür ja intressid ning liidetakse toetuste ja investeeringutega seotud maksude saldo.

Põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrk: vahend, mis põhineb liikmesriikide põllumajandusettevõtete uurimisel ning mida kasutatakse ELi põllumajandusettevõtete sissetuleku suuruse hindamiseks ja ühise põllumajanduspoliitika mõju kindlaksmääramiseks.

Rahastamisvahend: rahaline toetus ELi eelarvest, mis võib olla omakapitali- või kvaasiomakapitali investeeringute, laenu, tagatise või muu riskijagamisvahendi vormis.

Thüneni Instituut: Föderaalse toidu- ja põllumajandusministeeriumi haldusalas tegutsev Saksa uurimisinstituut.

Tühimõju: olukord, kus tegevus oleks toimunud ilma avaliiku sektori toetust saamata.

Komisjoni vastused

Kokkuvõte

I

Komisjon on teadlik Euroopa piimasektori majanduslikust ja sotsiaalsest tähtsusest ning peab oluliseks seda sektorit rasketel aegadel toetada.

Piimasektoris esines aastatel 2014–2016 tõsiseid turuhäireid. Piimatootmine hoogustus ELis, Ameerika Ühendriikides ja Uus-Meremaal 2014. ja 2015. aastal, tingituna tulusatest hindadest ja soodsatest ilmastikutingimustest, samas kui sisetarbimise ja ekspordi kasvu arvele jäi vaevu pool sellest mahust (peamiselt tingituna impordi aeglustumisest Hiinas ja Venemaa impordikeelu kehtestamise tõttu).

Komisjon jälgis pidevalt ja põhjalikult turuolukorda, korraldades põllumajandusturgude ühise korralduse komitee iganädalasi koosolekuid (liikmesriikide esindajatega) ja piimaturu vaatluskeskuse majandusnõukogu igakuiseid kohtumisi (turuekspertidega). Komisjonisiseselt moodustas komisjon valdkondadevahelised töörühmad, et hinnata valitsevat olukorda ja töötada välja kõige asjakohasemad meetmed.

Selle tulemusena võttis komisjon kasutusele kõik seadusandja poolt kättesaadavaks tehtud võimalikud vahendid, sealhulgas turusekkumise (riiklik sekkumine ja eraladustamistoetus), erakorralised meetmed, otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste paindlikkuse ja edendustegevuse. Kõiki neid meetmeid rakendati Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlamendi toetusel ja järelevalve all.

III

Komisjon esitas arvukaid tõendeid põhjaliku turu- ja poliitikaanalüüsi kohta, mille eesmärk oli määrata kindlaks kõige tõhusamad ja tulemuslikumad rakendatavad meetmed.

Komisjon analüüsis kriisi peamisi põhjuseid ja mõju piimatootjate kasumimarginaalidele ning tegi ettepaneku asjakohaste turumeetmete kohta, hinnates sealhulgas iga meetme mõju eelarvele. Arvestades eelarvevahendite kättesaadavust, valiti meetmed parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel. Vajaduse korral eraldati liikmesriikidele vahendeid (assigneeringuid) selliste objektiivsete kriteeriumide alusel nagu tootmismaht, hinnamõju või sõltuvus Venemaa turust.

V

Komisjon rakendas erakorralisi meetmeid tõendite põhjal. Ühtegi meedet ei võetud, kui turuhäiret ei olnud võimalik usaldusväärsete andmetega tõendada. See selgitab meetmete järkjärgulist rakendamist aastatel 2014–2016.

VI

Komisjon hindas kriisi mõju ELi ja liikmesriikide tasandil. Piimasektori erakorraliste toetusmeetmete eeskirjad andsid liikmesriikidele suure manööverdamisruumi toetuse paremaks suunamiseks kõige enam mõjutatud sektoritele nende territooriumil.

VII

Alates 2018. aastast on koondmäärusega⁴⁴ oluliselt täiustatud riskijuhtimisvahendite rakenduseeskirju. Need hõlmavad võimalust kasutada valdkondlikke sissetuleku stabiliseerimise vahendeid ning suurendada avaliku sektori rahalist toetust nendele vahenditele. 2020. aasta detsembri seisuga olid sissetuleku stabiliseerimise vahendid kavandatud kahes maaelu arengu programmis. Kuigi ühtegi neist vahenditest ei rakendatud, muudeti programme, et uusi programmitöö võimalusi ära kasutada.

VIII

Komisjon kogus kokku liikmesriikidelt saadud teatised nende territooriumil rakendatud meetmete kohta ja tegi neist kokkuvõtte. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega peeti asjakohasemaks, et liikmesriigid hindaksid oma meetmete tõhusust ise.

IX 1)

Komisjon on nõus 1. soovitusega ja nõustub võimalusega kaaluda terviklikult ELi toetuse mõju turuhäiretele, aga ka kaitsemeetmeid tühimõju vältimiseks.

IX 2)

Komisjon on osaliselt nõus 2. soovitusega ja võtab turuhäirete hindamisel arvesse otsetoetuste stabiliseerivat mõju ning kehtestab rangemad tingimused/eesmärgid, kui rakendatakse täiendavaid erakorralisi toetusmeetmeid.

Turuhäirete kvalifitseerimiseks ei ole aga võimalik künniseid eelnevalt kindlaks määrata.

XI 3)

Komisjon on nõus 3. soovitusega ja analüüsib erakorralise toetuse andmise eri mudelite mõju piimatootjate käitumisele ja likviidsusele ning turu stabiliseerimisele ja keskkonnale, samuti tootjate ja meiereide riskijuhtimise rolli.

Sissejuhatus

15

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) pakub mitmeid põllumajandusettevõtete toetamise vahendeid, millel on sissetulekuid stabiliseeriv iseloom ja mis ei ole avatud tururiskidele. Piimatootjad saavad nendes ÜPP toetuskavades osaleda.

Eelkõige on nende kavade puhul tegemist otsetoetustega (sh vabatahtlik tootmiskohustusega seotud toetus) ja maaelu arengu toetusvahenditega, millega hüvitatakse põllumajandustootjatele saamata jäänud tulu ja tekkinud kulud (toetus põllumajandustootjatele looduslikust eripärast tingitud tootmispiirangutega piirkondades, kui selline alade määramine on olemas, toetus põllumajandustootjatele Natura 2000 aladel, toetus põllumajanduse keskkonna- ja kliimakohustustele ning mahepõllumajandus- ja loomade heaolu tagamise tavadele). Enamikku neist tululiikidest tootmisriskid samuti ei mõjuta.

Maaelu arengu investeeringutoetus võib suurendada ka põllumajandusettevõtete rahavoogusid, kuid need on suunatud materiaalsesse varasse, mis peab oma algset eesmärki täitma vähemalt viis aastat.

22

Ajavahemikul 2015–2019 moodustasid sekkumise ja eraladustamisega seotud kogukulud 176,2 miljonit eurot, mis moodustab umbes 0,07 % piimasektori käibest kõnealusel ajavahemikul.

Tähelepanekud

33

Komisjon rõhutab, et piimaturu vaatluskeskuse majandusnõukogu töö tulemused on peamiselt suunatud piimasektori ettevõtjatele, et nad saaksid oma tootmis-/äriotsuseid kohandada vastavalt valitsevatele turutingimustele ja väljavaadetele. Selle ülesanne on anda teavet poliitiliste otsuste tegemiseks, kuid mitte nendesse sekkuda.

Kõikumised nõudluses, pakkumises ja hindades ei tohiks tingimata viia automaatse sekkumiseni turvavõrgu meetmete abil või muul viisil. Selle asemel peaksid turuosalised ise nende kõikumistega toime tulema ja oma tootmist vastavalt kohandama. Ametlikke turvavõrgumeetmeid kaalutakse ainult juhul, kui kõikumiste intensiivsus ja mõju suurenevad ning võivad põhjustada märkimisväärseid turuhäireid.

37

Komisjon tuletab meelde, et ajavahemikul jaanuar – aprill 2016 suurenesid ELi piimatarned 4,7 %, mis on märkimisväärne kasv ja aeglustumist ei ole näha.

38

See toetuse määr moodustab ligikaudu 0,3 % ELi piimasektori toodangust. Kuigi tegemist on väga tagasihoidliku summaga, saatis see siiski jõulise signaali tootmise vähendamise vajaduse kohta, mida toetas rahaline stiimul sellise vähendamise käivitamiseks.

Komisjon leiab, et täpne ja usaldusväärne hinnang selle kohta, kui palju võib piimahind sõltuvalt piimatootmise vähendamisest tõusta, on äärmiselt keeruline ja võib anda valesignaale, kuna hindu mõjutavad arvukad välismuutujad.

40

Komisjon märgib, et meetme kavandamise ja teatavaks tegemise ajal (juuli 2016) ei olnud märke hindade taastumisest. ELi piimahinnad hakkasid taastuma augustis 2016 (teave oli kättesaadav alles 2016. aasta septembri lõpus).

42

Komisjon leidis, et piimatootmise vähendamise kava on asjakohane, sest see pakkus rahalist toetust raskustesse sattunud põllumajandustootjatele, toetades neid, kes kohandasid pakkumise nõudlusele, aitas suurel määral kaasa ELi piimaturu tõhusale tasakaalustamisele ning mõjutas kaudselt piimahinna taastumist 2016. aasta teisel poolel.

Meetmete piiratud ulatus kulutuste tegemisel on selgelt piiranud nende võimet saavutada hindade taastumine. On selge, et palju suurematel kulutustel oleks tõenäoliselt suurem mõju, aga ka hind vahendite näol. Samas andis see turule olulisi signaale nii poliitikasuuna kui ka vajaduse kohta piirata vähendamist proportsionaalselt, paindlikult ja kulutõhusalt.

43

Lisaks karja suuruse vähendamisele saavad põllumajandustootjad tootmist vähendada ka muude vahenditega, nt vähem söödasisendeid, väiksema produktiivsusega lehmade arvukuse piiramine, väetiste kasutamise vähendamine rohumaadel, vasikate toitmine piimaga jne.

48

Komisjon analüüsis kriisi peamisi põhjuseid ja mõju piimatootjate kasumimarginaalidele ning tegi ettepaneku asjakohaste turumeetmete kohta, hinnates sealhulgas iga meetme mõju eelarvele. Arvestades eelarvevahendite kättesaadavust, valis komisjon meetmed parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

49

Komisjon leidis, et olemasolevate eelarvevahendite jaotus eri liikmesriikide vahel peab olema suures osas proportsionaalne nende piimasektori suurusega. Seetõttu oli piima kogutootmine (mida hinnatakse tegeliku kvoodikohase piimatoodanguna) otsustava tähtsusega.

50

Komisjon leidis, et määruse (EL) 2015/1853⁴⁵ põhjendustes esitatud viited „loomakasvatussektori põllumajandusettevõtjad, kelle tegevust sügav hinnalangus, Venemaa impordikeelu otsene mõju ja söödakultuure hävitanud põud on kõige enam kahjustanud,“ on piisavad suunised. Lisaks pidid liikmesriigid parandama abi suunamist kõige enam mõjutatud põllumajandustootjatele.

See on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, liikmesriikide ametiasutuste teadmistega kõige enam mõjutatud põllumajandustootjatest, aga ka ametiasutuste paindlikkusega vajalike meetmete kehtestamisel.

52

Komisjon leiab, et piimakarjakasvatuse välismõjud on mitmemõõtmelised, kusjuures keskkonnakasu kaalub suuresti üles negatiivse mõju. Lisaks jõuti mitmes uuringus järeldusele, et intensiivne põllumajandus on kasulik suhteliste heitkoguste seisukohast. Tegelikult on võimalik saada väiksema heitega rohkem piima. Vastavalt kliimamuutusi ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid käsitleva komisjoni talituste hindamisteemalisele töödokumendile SWD(2021)115:

• 2018. aastal oli 44 % EL 28 põllumajandusega seonduva muu kui CO₂-heite puhul tegemist mäletsejaliste soolesisesest käärimisest tuleneva heitega (metaan – CH4), kuid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile esitatud kasvuhoonegaaside heitemahukuse aruannetest on näha, et kasvuhoonegaaside heide tootmisüksuse kohta on teatavate põllumajandussüsteemide, sealhulgas piimanduse puhul veidi vähenenud.
• Tehnoloogilise arengu osas on geneetiliselt parendatud seemnete või loomade kasutamine ELi tasandil üsna tavaline, nagu ka kindlaksmääratud sooga seemnerakke sisaldava sperma ja kliimaseadmetega varustatud kasvuhoonete ning loomakasvatushoonete kasutamine. Näiteks on ELi piimasektoris keskmine piimaand alates 1990. aastast suurenenud 67 %, mis on võimaldanud tootmist 5 % võrra suurendada, samal ajal kui lüpsilehmade arv on vähenenud peaaegu 40 %, mis on alates 1990. aastast aidanud märkimisväärselt kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele Euroopas.

54

Liikmesriikide valitud tegevuste mitmekesisus kajastab nende konkreetseid asjaolusid, eelistusi ja poliitikavalikuid ning universaalse lähenemisviisiga seonduvaid konkreetseid piiranguid. See näitab ka subsidiaarsuse põhimõtte eeliseid, kui liikmesriigid ise kohandavad meetmeid vastavalt oma olukorrale.

60

Üksikute piimatootjate tootmismahud kõiguvad väga erinevatel põhjustel nii heades kui ka halbades turutingimustes. Järsult halvenevate turgude kontekstis on oluline anda tootjatele märku, et tootmine peaks kohanema, ja pakkuda võimaluse korral asjakohast tuge. Komisjon leidis, et on ebapraktiline teha kindlaks need põllumajandustootjad, kes niikuinii tootmise lõpetavad, ning et tootmise tegelik vähendamine aitaks turgu stabiliseerida. Seepärast peaks see olema kõlblik saama liidu toetust (määruses (EL) 2016/1612⁴⁶ sätestatud piirides ja tingimustel).

61

Komisjon tuletab meelde, et määruse (EL) 2016/1612 artikli 5 lõike 4 kohaselt pidid liikmesriigid kontrollima, et „lehmapiimatarnete vähendamine, milleks liidu toetust maksti, on tegelikult toimunud“. Liikmesriigid oleksid seega pidanud avastama karjade ümberpaigutamise põllumajandustootjate vahel, kelle piimatootmist ei olnud tegelikult vähendatud, ja jätma nad toetusest ilma. Neid ümberpaigutusi käsitletakse vastavalt tavapärasele raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise menetlusele.

73

Riskijuhtimisvahendite eeskirju on ajavahemikul 2014–2020 oluliselt muudetud, et parandada kavade toimimist ja lihtsustada nende rakendamist ning muuta need põllumajandustootjate jaoks atraktiivsemaks.

2018. aasta koondmäärusega⁴⁷ muudeti põhjalikult sissetuleku stabiliseerimise vahendi toetuse toimimist, hõlbustades ühisfondi aktsiakapitali loomist ja hoidmist (stabiilse fondi loomise keskne element), võimaldades kasutada avaliku sektori toetust algkapitali moodustamiseks ja fondile iga-aastaste maksete tegemiseks. Seda täiendab ühisfondidest osalevatele põllumajandustootjatele makstavate hüvitiste subsideerimise võimalus.

Kava on muutunud põllumajandustootjatele odavamaks ja taganud neile parema sissetulekukindluse: minimaalset kahjumäära on vähendatud 30 %-lt 20 %-le. Toetusmäär (avalike fondide osa ühisfondide kulude katmisel) suurenes 65 %-lt 70 %-le. Alates 2020. aasta detsembrist kohaldatakse sama miinimumkünnist sissetuleku stabiliseerimise vahendite suhtes, mis ei ole sektoripõhised⁴⁸.

2020. aastal kavandati kogu ELis sissetuleku stabiliseerimise vahendid kahe maaelu arengu programmi raames, kuid neid ei rakendatud. Mõlemal juhul oli 2020. aastal pooleli programmide muutmise menetlus, et ära kasutada uusi programmitöö võimalusi.

77

Lisaks meetmetele, mida nimetati Euroopa Kontrollikoja punktis, muudeti COVID-19 puhangule reageerimise paketiga EAFRD määrust,⁴⁹ et võimaldada erakorralist ajutist toetust (ühekordsete maksete vormis) põllumajandustootjatele ja VKEdele, keda COVID-19 kriis on eriti mõjutanud, ning tagada nende äritegevuse jätkumine.

78

Komisjon tuletab meelde, et Wageningen Economic Research ja Ecorys⁵⁰ uuring sisaldab piimasektori kriisi käsitlevat juhtumiuuringut, milles järeldati, et Euroopa Komisjon tegeles 2014.–2016. aasta piimasektori kriisiga tasakaalustatud viisil, kasutades mitmesuguseid vahendeid, võttes samal ajal arvesse nende vahendite piiratust.

Järeldused ja soovitused

81

Komisjon leiab, et aastatel 2014–2016 tehti põhjalikke, pidevaid ja valdkondadevahelisi analüüse ja hindamisi ning need aitasid kaasa asjaomaste meetmete tõhususele, millega anti piimasektorile minimaalsete kuludega paindlikku ja pragmaatilist toetust. Meetmeid arutati põhjalikult liikmesriikidega ja liikmesriigid toetasid neid.

82

Komisjon tuletab meelde, et lõssipulbri hinnad olid enne riikliku sekkumise algust 18 kuud langustrendis. Selle vahendiga hoiti ära lõssipulbri hindade ja seega ka piimahindade edasine halvenemine. Lõssipulbri riiklikud varud säilisid kuni turu taastumiseni. Lõssipulbri valdavalt madalad hinnad on mõjutanud komisjoni võimet sekkumisvarusid müüa. See on tavapärane turuga seotud areng ega sea kahtluse alla vahendi tõhusust.

Sisuliselt suutis komisjon müüa hulga varusid olukorras, kus turuhinnad tõusid.

83

Komisjon tuletab meelde, et meetme kavandamise ajal ei olnud mingeid märke tootmise vähenemisest. Kui tootmine hakkas 2016. aasta juunis vähenema, olid tõendid selle vähenemise kohta teada alles 2016. aasta augusti keskpaigaks.

1. soovitus.  Turu tulevase tasakaalustamatuse probleemiga tegelemine

a) Komisjon on selle soovitusega nõus.

Komisjon märgib, et tootmiskohustusega seotud toetus piirdub sektoritega, kus esineb struktuurilisi probleeme, et vältida selliste probleemide eskaleerumist, mis võivad põhjustada sulgemisi ja mõjutada tarneahela teisi osi või seotud turge. Turumoonutuste ohu vähendamiseks kohaldatakse selle suhtes rangeid piiranguid ja tingimusi. Tootmiskohustusega seotud toetus ei ole seega tootmise edendamise mehhanism.

Arvestades kava sätteid, on komisjonil väga piiratud võimalused võtta vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu meetmeid põllumajandustootjate poolt kriisi ajal peetavate loomade arvu suhtes.

Komisjonil on õigus võtta meetmeid, et vältida seda, et vabatahtliku tootmiskohustusega seotud toetuse saajad kannatavad sektori turu struktuurilise tasakaalustamatuse all. Need meetmed võivad anda liikmesriikidele võimaluse otsustada, et sellist toetust makstakse nende tootmisüksuste alusel, millele anti toetust eelmisel võrdlusperioodil.

Kui ülepakkumine põhjustab turuhäireid, kaalub komisjon võimalusi, kuidas tagada, et tootmisega seotud toetuste olemasolu ei takistaks vajalikke kohandusi tootmises. Sellega seoses hindab komisjon hoolikalt kõnealuste meetmete võtmise võimalusi ja aega.

b) Komisjon nõustub selle soovitusega.

84

Komisjon analüüsis kriisi peamisi põhjuseid ja mõju piimatootjate kasumimarginaalidele ning tegi ettepaneku asjakohaste turumeetmete kohta, hinnates sealhulgas iga meetme mõju eelarvele. Arvestades eelarvevahendite kättesaadavust, valis komisjon meetmed parima hinna ja kvaliteedi suhte alusel.

85

Komisjon jälgis pidevalt turuolukorda ning analüüsis kriisi põhjalikult ja multidistsiplinaarselt (sealhulgas arutelud liikmesriikidega asjakohaste meetmete üle nõukogus). Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega peeti asjakohasemaks, et liikmesriigid suunaksid toetuse erinevatesse erakorralistesse meetmetesse. Komisjon leidis, et erakorraliste toetusmeetmete rakendamist piimasektoris käsitlevate eri määruste põhjendustes esitatud viited on piisavad suunised (näiteks komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/1853 esitatud viited „loomakasvatussektori põllumajandusettevõtjad, kelle tegevust sügav hinnalangus, Venemaa impordikeelu otsene mõju ja söödakultuure hävitanud põud on kõige enam kahjustanud“).

86

Komisjon tuletab meelde, et 2014.–2016. aastal vastu võetud erakorraliste meetmete eesmärk ei olnud kestlikkus (strateegia „Talust taldrikule“⁵¹ tähenduses, arvestades eelkõige keskkonna- ja kliimamõjusid).

2. soovitus.  Parandada eelarvestamist ja suunamist

a) Komisjon ei ole soovitusega nõus.

Turuhäired on mitmemõõtmelised ja ettenägematud, mistõttu on võimatu ja ebasoovitav eelnevalt kindlaks määrata tegevuspõhised lävendid, mis piiraksid mis tahes võimalikku tegevust eelnevalt kindlaks määratud raamistikus. Turuhäiretega tuleb tegeleda juhtumipõhiselt ja tervikliku lähenemisviisi alusel.

b) Komisjon nõustub selle soovitusega.

Komisjoni hinnang turuhäiretele sektori tasandil võib mõjutada otsetoetuste stabiliseerivat mõju. Täiendavate erakorraliste toetusmeetmete rakendamise korral võib kehtestada piiravamad tingimused/eesmärgid.

88

Põllumajandussektori kriisireserv ei mänginud 2014.–2016. aasta turuhäirete perioodil mingit rolli mitte ainult eeskirjade keerukuse tõttu, vaid ka piisavate vahendite olemasolu tõttu ELi eelarves.

Alates 2018. aastast on koondmäärusega oluliselt parandatud riskijuhtimisvahendite rakenduseeskirju, sealhulgas võimalust kasutada valdkondlikke sissetuleku stabiliseerimise vahendeid ja suurendada avaliku sektori rahalist toetust nendele vahenditele. Alates 2020. aasta detsembrist on sissetuleku stabiliseerimise vahendid kaasatud kahte maaelu arengu programmi. Kuigi ühtegi neist vahenditest ei rakendatud, muudeti programme, et uusi võimalusi ära kasutada.

89

Komisjon kogus kokku liikmesriikidelt saadud teatised nende territooriumil rakendatud meetmete kohta ja tegi neist kokkuvõtte. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega peeti asjakohasemaks, et liikmesriigid hindaksid oma meetmete tõhusust ise. Komisjon võib siiski ette näha liikmesriikide meetmete põhjalikuma analüüsi.

3. soovitus.  Suurendada valmisolekut tulevasteks turuhäireteks

Komisjon on selle soovitusega nõus.

Selleks et aidata õppida 2014.–2016. aasta turuhäiretest, viib komisjon läbi uuringu mitmesuguste erakorraliste meetmete mõju kohta piimatootmisettevõtete käitumisele ja likviidsusele, turu stabiliseerimisele ja keskkonnale ning tootjate ja meiereide rollile kriisiohjes.

Võttes arvesse hankemenetluste lõpuleviimiseks ja kvaliteetse uuringu tegemiseks kuluvat aega, peab komisjon vajalikuks määrata rakendamise tähtajaks 2024. aasta.

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Samo Jereb. Auditit juhtis kontrollikoja liige Nikolaos Milionis.

Järelmärkused

¹ Eurostat data explorer – Economic accounts for agriculture, väärtused alushindades, ajakohastatud 9. märtsil 2020.

² Euroopa Komisjon, „EU agricultural outlook – For markets and income 2019–2030“, detsember 2019, lk 82, lisa tabel 9.23 „EU milk market balance“.

³ Eurostat data explorer – Cows' milk collection and products obtained – monthly data, ajakohastatud 31. märtsil 2020.

⁴ Komisjoni arvutused, mis põhinevad kättesaadavatel Eurostati andmetel ja hinnangutel. Alusbilansid on avaldatud komisjoni dokumendis short-term outlooks.

⁵ Arvutatakse FAO poolt dokumendis Food Outlook, november 2020, liite tabelis 19 esitatud piimaekvivalentide mahu alusel.

⁶ Vt Milk Market Observatory Economic Board meeting report, 27. mai 2014.

⁷ Arvutatud ELi kaubandusandmete põhjal, mis on kättesaadavad komisjoni andmebaasis Access2Markets, harmoneeritud süsteemi koodid 0401–0406.

⁸ Komisjoni jaoks koostatud uuring: Written Wageningen Economic Research and Ecorys – Evaluation for the Commission, „Improving crisis prevention and management criteria and strategies in the agricultural sector“ (05.087713) lõpparuanne, august 2019, lk 37.

⁹ Komisjoni aruanne „Piimaturu olukorra arengu ja piimasektori meetmepaketi (nn piimapakett) sätete toimimise kohta“; COM(2016) 0724 final.

¹⁰ Lisateabe saamiseks vt komisjoni agri-food data portal.

¹¹ Lisateabe saamiseks selle kohta, kuidas komisjon mõõdab põllumajandustootjate sissetulekut, vt meie eriaruanne nr 1/2016: „Kas komisjoni süsteem tulemuslikkuse mõõtmiseks seoses põllumajandustootjate sissetulekuga on hästi kavandatud ja põhineb usaldusväärsetel andmetel?“

¹² Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 23/2019: „Põllumajandustootjate sissetuleku stabiliseerimine: vahendite kogum on kõikehõlmav, kuid rahastamisvahendite vähese kasutamise ja ülemäärase hüvitamise probleemid vajavad lahendamist“.

¹³ Ühise turukorralduse määruse artikkel 17.

¹⁴ Ühise turukorralduse määruse artiklid 14 ja 15.

¹⁵ Nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1370/2013, millega määratakse kindlaks põllumajandustoodete ühise turukorraldusega seotud teatavate toetuste kehtestamise meetmed, artiklid 2 ja 3.

¹⁶ Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 23/2019: „Põllumajandustootjate sissetuleku stabiliseerimine: vahendite kogum on kõikehõlmav, kuid rahastamisvahendite vähese kasutamise ja ülemäärase hüvitamise probleemid vajavad lahendamist“.

¹⁷ Bundesrechnungshof ja Thüneni Instituut.

¹⁸ Belgia, Tšehhi, Taani Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Ungari, Madalmaad, Poola, Rumeenia ja Soome.

¹⁹ Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 23/2019, punkt 63.

²⁰ Venemaa impordikeeldu käsitlev teave on kättesaadav  komisjoni veebisaidil.

²¹ Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/558 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/559.

²² MMO economic board meeting report – 28. juuni 2016, eelkõige lk 68.

²³ Andrea Rothe ja Sascha A. Weber, „Evaluierung über die in Deutschland erfolgte Umsetzung der Milchmengenverringerungsmaßnahme sowie der Milchsonderbeihilfe“, Thünen Working Paper 88.

²⁴ Vt ka EEIG Agrosynergie poolt komisjonile tehtud hindamist toetav uuring „Evaluation on the impact of the CAP measures towards the overarching objective „viable food production““, august 2018, punkt 8.5 „Timelines of the Commission’s response to market crisis“, lk 147.

²⁵ Euroopa Komisjon, „EU Agricultural Outlook:Prospect for the EU agricultural markets and income 2016–2026“, detsember 2016, lk 32.

²⁶ Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 2016/1616.

²⁷ Määruse (EL) 2017/2393 artikli 3 lõige 11 punkt c ja määruse (EL) 2020/2220 artikli 9 lõige 14.

²⁸ Aruandes kasutame tulu määratlusena põllumajandusettevõtte netolisandväärtust.

²⁹ Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 75 lõige 1.

³⁰ Aruande 3.soovituse punkt a, lk 46, ja komisjoni vastused, lk 9.

³¹ Nõukogu direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest.

³² Bundesrechnungshof, “Abschließende Mitteilung an das Bundesministerium für Ernährung und Landwirtschaft über die Prüfung der Maßnahmen zur Entwicklung des Marktes von Milch und Milcherzeugnissen“, 19. september 2019.

³³ Eriaruanne nr 23/2019, punkt 35.

³⁴ EEIG Agrosynergie, op. cit., osa 9.2 „Effects of market measures in production decisions in the short term: generation of occasional surplus“, lk 152–154.

³⁵ Op. cit.

³⁶ Tšehhis, Saksamaal, Hispaanias ja Prantsusmaal.

³⁷ Määruse (EL) 2017/2393 artikli 1 lõige 19, millega lisatakse määrusesse (EL) nr 1305/2013 artikkel 39a.

³⁸ Lisateavet ÜPP toetatavate sissetuleku stabiliseerimise ja muude riskijuhtimisvahendite kohta leiate ka meie eriaruandest nr 23/2019.

³⁹ Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 39, mida on muudetud määruse (EL) 2020/2220 artikli 7 lõikega 7.

⁴⁰ Lisateavet leiate komisjoni veebisaidilt.

⁴¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2020. aasta määrus (EL) 2020/558, millega muudetakse määrusi (EL) nr 1301/2013 ja (EL) nr 1303/2013 seoses erimeetmetega erandliku paindlikkuse lubamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamisel, et reageerida COVID-19 puhangule.

⁴² EEIG Agrosynergie, op. cit.; and Written Wageningen Economic Research and Ecorys, op.cit.

⁴³ Määruse (EÜ) 2016/1613 artikli 3 punkt b.

⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2393, millega muudetakse määrust (EL) nr 1305/2013 (ELT L 350, 29.12.2017, lk 15–49).

⁴⁵ Komisjoni 15. oktoobri 2015. aasta delegeeritud määrus (EL) 2015/1853, millega antakse loomakasvatussektori põllumajandusettevõtjatele ajutist erakorralist toetust (ELT L 271, 16.10.2015, lk 25–30).

⁴⁶ Komisjoni 8. septembri 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1612, millega antakse toetust piimatootmise vähendamiseks, C/2016/5681 (ELT L 242, 9.9.2016, lk 4–9).

⁴⁷ Määruse (EL) 2017/2393 artikli 1 lõikega 19 lisatakse määrusesse (EL) nr 1305/2013 artikkel 39a.

⁴⁸ Vt määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 39, mida on muudetud määruse (EL) 2020/2220 artikli 7 lõikega 7.

⁴⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/872, millega muudetakse määrust (EL) nr 1305/2013 (ELT L 204, 26.6.2020, lk 1–3).

⁵⁰ Written Wageningen Economic Research and Ecorys – Evaluation for the Commission, „Improving crisis prevention and management criteria and strategies in the agricultural sector“ (05.087713), lõpparuanne, august 2019.

⁵¹ Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks, COM(2020) 381 final, 20.5.2020.

Ajakava

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	15.5.2019
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)	26.3.2021
Aruande lõplik vastuvõtmine pärast ärakuulamismenetlust	19.5.2021
Komisjoni ametlike vastuste saamine kõigis keeltes	17.6.2021

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021

PDF	ISBN 978-92-847-6140-1	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/512446	QJ-AB-21-011-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-5996-5	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/100801	QJ-AB-21-011-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2021.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Joonised 6 ja 11: ikoonide autor Pixel perfect, https://flaticon.com.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.