Varjupaigaküsimused, rändajate ümberpaigutamine ja tagasisaatmine: eesmärkide ja tulemuste vaheliste erinevuste käsitlemist tuleb tõhustada

Kokkuvõte

I

Viimastel aastatel on ELis täheldatud enneolematuid rändevooge, millele järgnes varjupaigataotluste suurenemine, enne kui kriisieelne olukord taastus.

II

2017. aastal avaldasime aruande Kreekas ja Itaalias loodud esmase vastuvõtu keskuste kohta, kus saabuvad rändajad identifitseeritakse, registreeritakse ja võetakse nende sõrmejäljed. Euroopa Parlament kinnitas oma järeldused ja palus meil kaaluda kiire järelkontrolli tegemist, sh ümberpaigutamis-, varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluste analüüsi.

III

Käesolevas auditis hindasime, kas Kreekale ja Itaaliale suunatud ELi rahastatud toetustegevus oli oma eesmärgid saavutanud ning kas varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlused olid tõhusad ja kiired. Hindasime ka seda, kas ajutise hädaolukorra ümberpaigutamise kavad olid oma eesmärgid saavutanud. Leiame, et ELi toetuse eesmärkide ja saavutatud tulemuste vahel on erinevused. Kuigi Kreeka ja Itaalia ametiasutuste suutlikkus on suurenenud, mõjutavad nii Kreeka kui Itaalia varjupaigamenetluste rakendamist pikad menetlemisajad ja kitsaskohad. Nagu ka ülejäänud ELi puhul, on Kreekast ja Itaaliast tehtavate tagasisaatmiste arv väike.

IV

Leidsime, et enamik meie 2017. aasta eriaruandes esitatud soovitustest oli ellu viidud või ellu viimisel, ning tegime kindlaks põhjused, kui seda ei tehtud. Esmase vastuvõtu keskustes rändajate registreerimine ja neilt sõrmejälgede võtmine on märgatavalt paranenud. Ajutised hädaolukorras ümberpaigutamise kavad ei täitnud siiski oma eesmärke ega suutnud ka seetõttu leevendada Kreeka ja Itaalia varjupaigasüsteemidele avaldatavat survet.

V

Uurisime 20 ELi toetusmeedet Kreekas ja Itaalias. Ehkki meetmed käsitlesid kindlaksmääratud vajadusi, leidsime me puudusi nende ülesehituses. Lisaks leidsime, et enamik läbivaadatud projektidest ei olnud oma eesmärke täiel määral saavutanud. Vaatlesime tulemuslikkuse seireraamistikku ja leidsime, et see loodi hilinemisega ja ilma sihtväärtusteta. Lisaks ei olnud piisavalt tulemuslikkuse andmeid kättesaadavaks tehtud.

VI

Hindasime ELi toetusmeetmete mõju riiklikul tasandil, uurides, kas varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlus oli muutunud kiiremaks ja tõhusamaks. Leidsime, et varjupaigataotluste menetlemise suutlikkus oli suurenenud nii Kreekas kui ka Itaalias, kuid see ei olnud ikka veel piisav, et tegeleda menetlemata varjupaigataotluste üha kasvava hulgaga Kreekas. Kuna Itaalias on vähem uusi taotlusi, siis menetlemata taotluste hulk väheneb, kuid esimese otsuse kohta esitatud kaebuste menetlemise suutlikkus on ebapiisav.

VII

Kreekas ja Itaalias, nagu ka ELis tervikuna saadetakse võrreldes tehtud tagasisaatmisotsustega tagasi palju vähem tegelikke rändajaid. Tegime kindlaks selle põhjused, milleks on nt varjupaigataotluste menetlemiseks kuluv aeg, kinnipidamiskeskuste ebapiisav suutlikkus, keerukas koostöö rändajate päritoluriigiga ning asjaolu, et rändajad lihtsalt põgenevad, kui otsus nende tagasisaatmise kohta on vastu võetud.

VIII

Meie peamised auditeeritavad olid Euroopa Komisjon, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (edaspidi „Frontex“). Lisaks külastasime ELi rahastatavaid projekte rakendavaid liikmesriikide ametiasutusi, rahvusvahelisi ja valitsusväliseid organisatsioone.

IX

Auditi tulemusena soovitame ELi komisjonil ja asutustel

• kasutada saadud kogemusi võimaliku vabatahtliku ümberpaigutamise mehhanismi loomiseks tulevikus;
• tugevdada hädaabi ja riiklike programmide haldamist Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames;
• suurendada EASO operatiivabi varjupaigamenetlustele;
• kohandada Frontexi tagasisaatmistoetust ja ekspertide lähetamist esmase vastuvõtu keskustesse;
• tugevdada riiklike varjupaigasüsteemide haldamist;
• toetada täiendavaid riiklikke tagasisaatmismenetlusi.

Sissejuhatus

01

Viimastel aastatel on ELis täheldatud enneolematuid rändevooge ja sellele järgnevat varjupaigataotluste suurenemist. Enne kriisieelse olukorra taastumist oli rändekriisi haripunkt 2015. aastal, kui üle miljoni inimese üritas ohtlikku teed pidi meritsi Euroopasse jõuda.

02

Rände hüppeline suurenemine on tekitanud probleeme ELi varjupaiga, rände ja välispiiride haldamises. Kehtivad kokkulepped sattusid suure surve alla ja kohati tuli nende kehtivus isegi ajutiselt peatada. Kõige suurema surve all olevad riigid – Kreeka ja Itaalia – on ebaproportsionaalselt koormatud.

03

Kriisiga toimetulekuks on EL kavandanud mitmeid meetmeid, et täiendada rände haldamise poliitika raames liikmesriikidele antavat rahalist toetust. Meetmed hõlmavad esmase vastuvõtu keskuste loomist ja ajutiste ümberpaigutamiskavade kasutuselevõtmist. Lisaks on komisjon esitanud seadusandlikud ettepanekud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ümberkorraldamise kohta. Selle reformi keskmes on Dublini III mehhanismi muutmine, mille kohaselt peavad varjupaigataotlejad esitama taotluse riigis, kus nad ELi sisenesid. Kavandatud muutmine — Dublini IV määrus — sisaldab alalist ümberpaigutamissüsteemi, millega asendatakse 2017. aasta septembris aegunud ajutised kvoodipõhised jaotamissüsteemid. Nõukogu ei ole selle ettepaneku suhtes veel üksmeelt saavutanud.

04

Esmase vastuvõtu süsteemi raames aitavad ELi asutused (peamiselt EASO, Frontex ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet) piiriäärsetel liikmesriikidel uusi saabujaid tuvastada, registreerida, neilt sõrmejälgi võtta ja neid küsitleda, et teha kindlaks rahvusvahelist kaitset vajavad isikud. Ajavahemikul 2015–2018 oli nii Kreekas kui ka Itaalias kummaski viis esmase vastuvõtu keskust (joonis 1). Saabujate väikese arvu tõttu muudeti Trapanis asuv esmase vastuvõtu keskus 2018. aasta oktoobris kinnipidamiskeskuseks.

05

Kreeka ja Itaalia kohaldavad esmase vastuvõtu süsteemi erinevalt. Ebaseaduslike rändajate registreerimisel ja tuvastamisel märgivad mõlemad andmed selle kohta, kas uus tulija soovib rahvusvahelist kaitset taotleda. Itaalias viiakse need isikud bussi või laevaga vastuvõtukeskustesse kogu Itaalias. Kreeka saartele saabuvad rändajad (v.a haavatavad isikud, perekonnaga taasühinejad ja riiki lubatud süürlased) peavad aga pärast ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avaldust jääma esmase vastuvõtu saarele (nn geograafilise piirangu alusel) kogu varjupaigamenetluse ajaks, sh ka kaebused esitanud isikud (joonis 2).

06

Ajutised ümberpaigutamiskavad kehtestati kahe nõukogu otsusega 2015. aasta septembris¹. Ajavahemikus 24. märtsist 2015 kuni 26. septembrini 2017 kehtinud kavade eesmärk oli paigutada kvootide alusel ümber 160 000 rändajat, et jagada koormust liikmesriikide vahel, leevendades sellega survet esmase sisenemise riikidele.

07

Tõhus tagasisaatmispoliitika on tervikliku ja seadusliku rändepoliitika vajalik osa. 2010. aasta lõpus jõustus ELi tagasisaatmisdirektiiv, millega kehtestati ühised normid ebaseaduslikult riigis viibivate rändajate tagasisaatmiseks. Komisjon tegi 2018. aasta septembris ettepaneku kõnealune direktiiv läbi vaadata².

08

Enamik rände juhtimiseks kasutatavatest ELi vahenditest saadakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF). AMIF loodi ajavahemikuks 2014–2020, et edendada rändevoogude tõhusat juhtimist ning rakendada ja tugevdada ELi ühist varjupaiga- ja sisserändepoliitikat.

09

Enamik AMIFi vahenditest eraldatakse koostöös liikmesriikidega, et toetada liikmesriikide mitmeaastaseid riiklikke programme. Programme kaasrahastavad liikmesriigid, kes vastutavad nende ettevalmistamise, rakendamise, järelevalve ja hindamise eest. Lisaks rahastatakse AMIFi vahenditest erakorralist abi. Seda haldab komisjon otse või rahvusvahelised organisatsioonid kaudselt ning seda rahastatakse peaaegu täielikult ELi eelarvest.

10

EASO abistab Kreeka ja Itaalia ametiasutusi iga-aastaste töökavade alusel. 2018. aastal aitas EASO Kreekas registreerida ja menetleda varjupaigataotlusi piiril ning toetas varjupaiga tavamenetlust, apellatsiooniasutusi ja Dublini üksust. Itaalias teavitas EASO rändajaid varjupaiga saamise võimalustest, aitas registreerida varjupaigataotlusi ning toetas riiklikke ja piirkondlikke varjupaigakomisjone ning Dublini üksust.

11

Lisaks on EASO olnud kaasatud riiklike varjupaigaasutuste suutlikkuse tugevdamisse, vastuvõtusüsteemi parandamisse ja haavatavate rühmade, sealhulgas saatjata alaealiste kaitsmisesse.

12

Liikmesriikide taotlusel koordineerib Frontex nende territooriumil rahvusvahelise kaitse saamise tingimustele mittevastavate ebaseaduslike rändajate tagasisaatmist. Tema Euroopa tagasisaatmiskeskus pakub liikmesriikidele ja Schengeni lepinguga ühinenud riikidele operatiiv- ja tehnilist abi tagasisaatmiseelsete ja tagasisaatmisoperatsioonide ajal.

13

Aastatel 2006–2016 koordineeris Frontex tellimuslendudega tehtavaid ühisoperatsioone. 2016. aastal laiendati tema volitusi riiklike tagasisaatmisoperatsioonide korraldamisele/koordineerimisele. 2017. aasta detsembris hakkas ta toetama ka regulaarlendudega tehtavaid tagasisaatmisi.

14

Üksikasjalik teave AMIFi, EASO ja Frontexi vahendite rahalise rakendamise kohta on esitatud I lisas.

15

2017. aastal avaldasime aruande³ esmase vastuvõtu keskuste kohta Kreekas ja Itaalias. Euroopa Parlament kinnitas oma järeldused⁴ ja palus meil „koostada kiire jätkuaruanne esmase vastuvõtu keskuste toimimise kohta, kohaldades laiemat ulatust ning lisades ka järelmeetmete (st varjupaiga-, ümberpaigutamis- ja tagasisaatmismenetluste) analüüsi“. Käesolev aruanne on vastus nimetatud palvele.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

16

Tulemusauditi eesmärk oli teha kindlaks, kas ELi toetus rände juhtimisele (sealhulgas esmase vastuvõtu süsteemile) aitas kaasa tõhusale ja kiirele varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlusele Kreekas ja Itaalias. Peamisele auditiküsimusele vastamiseks otsisime vastuseid kahele alaküsimusele:

1. kas ELi rahastatud toetusmeetmed Kreeka ja Itaalia jaoks on oma eesmärgid saavutanud?
   
   Sellele alaküsimusele vastamiseks hindasime, kas meie eriaruandes nr 6/2017 esitatud soovitused on täidetud ja kas ajutise hädaolukorras ümberpaigutamise kavad on oma eesmärgid saavutanud. Samuti hindasime ELi rahastatavate toetusmeetmete asjakohasust ja ülesehitust ning vaatlesime, kas nende kavandatud väljundid on ellu viidud ja eesmärgid saavutatud.
2. Kas Itaalia ja Kreeka varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlused on olnud tõhusad ja kiired?
   
   Sellele alaküsimusele vastamiseks uurisime, kas kahe liikmesriigi varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluste tulemuslikkus on alates 2015. aastast paranenud. Analüüsisime tulemuslikkust komisjoni, EASO, Frontexi ja riiklike ametiasutuste kogutud andmete põhjal ning tegime kindlaks kehvade tulemuste põhjused.

17

Audit hõlmas ajavahemikku alates 2015. aastast (mil rändekriis algas ning Kreekasse ja Itaaliasse loodi esimesed esmase vastuvõtu keskused) kuni 2018. aasta lõpuni.

18

Meie ELi rahastatud tugimeetmete valim hõlmas kuut AMIFi erakorralise abi ja kümmet AMIFi riikliku programmi projekti. Kasutasime projektide valimisel oma professionaalset hinnangut, et tasakaalustatult hõlmata auditeeritud menetlused (varjupaik (v.a vastuvõtmine), ümberpaigutamine ja tagasisaatmine) ja rakenduspartnerid (ÜRO ametid või riiklikud ametiasutused), võttes arvesse ka rahalist olulisust ja rakendamisperioodi. Uued ELi toetusmeetmed hõlmasid EASO 2018. aasta operatiivtuge varjupaigamenetlustele Kreekas ja Itaalias ning Frontexi 2018. aasta tagasisaatmistoetust Kreekale ja Itaaliale. Auditeeritud projektide täisnimekiri on esitatud II lisas.

19

Meie peamised auditeeritavad olid Euroopa Komisjon, EASO ja Frontex kui ELi abi andjad varjupaiga-, ümberpaigutamis- ja tagasisaatmismenetlustes (vt ka joonis 3). Lisaks külastasime Kreeka ja Itaalia ametiasutusi ja esmase vastuvõtu keskusi ning rahvusvahelisi ja valitsusväliseid organisatsioone, kes rakendavad AMIFi projekte Kreekas ja Itaalias. Audit hõlmas dokumentaalseid kontrolle, mille käigus uurisime direktiive, määruseid, strateegiaid, poliitikadokumente, suuniseid, hindamisi, järelevalvearuandeid ja sisedokumente ning samuti riiklike asutuste, teadusasutuste, teadlaste ja valitsusväliste organisatsioonide avaldatud dokumente.

20

Me ei hinnanud individuaalsete varjupaiga- ja tagasisaatmisotsuste kehtivust, sest see nõuaks tegelemist üksikute juhtumitega, mis kuuluvad riiklike haldus- ja õigusasutuste pädevusse, ning viimases etapis Euroopa Inimõiguste Kohtu pädevusse.

21

Auditi eesmärk ei olnud hinnata komisjoni, EASO, Frontexi, riiklike asutuste või projektide rakenduspartnerite esitatud statistiliste andmete usaldusväärsust.

Tähelepanekud

ELi rände juhtimise meetmed olid Kreekas ja Itaalias asjakohased, kuid ei ole saavutanud oma täielikku potentsiaali

22

Uurisime, kas

1. meie eriaruandes nr 6/2017 esitatud soovitused olid ellu viidud;
2. kõik uued ebaseaduslikud rändajad registreeriti ja neilt võeti sõrmejäljed nii esmase vastuvõtu keskustes kui ka väljaspool;
3. ajutise hädaolukorra ümberpaigutamise kavad saavutasid oma eesmärgid;
4. 20 kontrollitud ELi toetusmeedet Kreekas ja Itaalias olid hästi kavandatud, pidades silmas i) nende asjakohasust kindlaksmääratud vajaduste täitmisel, ii) SMART-eesmärke ja RACER’i näitajaid, iii) kattumise puudumist muude ELi rahastatud tegevustega, iv) hädaolukorda (AMIFi erakorralise abi projektid) ning v) üleminekut hädaolukorrast mis tahes pikemaajalisele riiklikule programmile;
5. 20 kontrollitud ELi toetusmeetmega kavandatu saavutati;
6. kindel tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistik oli koostatud.

Kreeka esmase vastuvõtu keskustes viiakse ellu peamisi soovitusi, täielik registreerimine ja sõrmejälgede võtmine on saavutatud

23

Hindasime esmase vastuvõtu süsteemi rakendamist Kreekas ja Itaalias oma eriaruandes nr 6/2017 ning andsime 11 soovitust, mille komisjon ja asjaomased asutused kõik heaks kiitsid. Neist soovitustest kuus on täielikult ellu viidud.

24

Kaks peamist soovitust on ellu viimisel: 1.1 (toetus esmase vastuvõtu suutlikkuse suurendamisele Kreekas) ja 2.1 (aidata tagada, et saatjata alaealisi koheldakse vastavalt rahvusvahelistele standarditele). Kaks komisjoni ja asutusi puudutavat soovitust on ellu viidud: 2.2 (nõuda, et iga esmase vastuvõtu keskuse jaoks nimetatakse ametisse lastekaitseametnik) ja 3.1 (taotleda rohkem liikmesriikide eksperte, et paremini katta esmase vastuvõtu keskuste vajadused). Soovitust nr 3.2 (liikmesriikide lähetatud ekspertide lähetused peaksid olema piisavalt pikad) ei ole ellu viidud. Esitame üksikasjaliku hindamise III lisas ja punktides 25–30.

Kreeka esmase vastuvõtu keskuste suutlikkus on puudulik

25

Itaalia esmase vastuvõtu keskused on kas tühjad või peaaegu tühjad, puhtad ja hästi varustatud. Kreeka esmase vastuvõtu keskuste, eelkõige Lesbose ja Sámose keskuste elutingimused on aga ülerahvastatuse, arstide puuduse ja ebapiisava turvalisuse tõttu viletsad. Lesbose ja Sámose esmase vastuvõtu keskustes, mis on mõeldud vastavalt 3100 ja 640 rändaja majutamiseks, oli 2019. aasta veebruaris meie auditikülastuse ajal vastavalt 5096 ja 3745 inimest. Paljud neist elasid telkides, mis asusid väljaspool esmase vastuvõtu keskuse ala (1. foto). Aeglased hankemenetlused, hooldus- ja renoveerimisprojektide viibimine, uute rändajate pidev saabumine ja pikad varjupaigamenetlused takistavad jätkuvalt olukorra kiiret paranemist⁵.

Saatjata alaealiste viletsad elamistingimused

26

Saatjata alaealiste olukord Kreeka saartel on halb (1. selgitus).

27

Itaalias on tähelepanu nihkunud olukorrale merel, kus mõningatel päästelaevadel ei ole lubatud randuda, kuna neile ei olnud antud ametlikku maaletoimetamiskohta. Laevast lahkumise viibimine on avaldanud mõju ka paljudele lastele, sh saatjate alaealistele, kes on olnud mere peal lõksus mitmeid päevi või isegi nädalaid⁶.

EASO ja Frontexi ekspertide lähetamine ei ole esmase vastuvõtu keskuste vajadustega täielikult kooskõlas

28

Me täheldasime, et pidevalt on puudus EASO operatsioonides osalevatest riiklikest ekspertidest. Seevastu oli Frontexil tänu oma iga-aastastele rakenduskavadele piisavalt töötajaid liikmesriikidest. Meie külastuse ajal Itaalias oli Frontexil isegi rohkem töötajaid kui vaja esmase vastuvõtu keskuste kasutusele võtmiseks, kuna ta ei olnud oma kava kohandanud, võtmaks arvesse meritsi saabuvate pagulaste väikest arvu, ning oli sellest tingituna säilitanud esmase vastuvõtu keskuste töötajate (läbivaatuse teostajad, küsitlejad, sõrmejälgede võtmise eksperdid) alalise kohaloleku, kuigi esmase vastuvõtu keskused olid tühjad (2. selgitus).

29

Riiklike ekspertide lähetuste keskmine pikkus on endiselt lühike nii EASOs kui ka Frontexis.

30

EASO ekspertide profiil vastab üldiselt nõuetele, kuigi puudus on kogenud vanemekspertidest. Frontexi ekspertide profiilid vastasid samuti nõuetele, kuigi suurel osal⁷ Türki tehtavate tagasivõtmisoperatsioonidega tegelevatel Frontexi ekspertidel oli vaid saatja profiil; see ei ole täielikult kooskõlas esmase vastuvõtu keskuste vajadustega. Kuna keskmiselt tehakse vaid üks tagasisaatmisoperatsioon nädalas ning see kestab ainult ühe tööpäeva, ei ole neid ühe ülesandega saatjaid võimalik kasutada muud liiki Frontexi operatsioonide jaoks ülejäänud kuuel päeval nädalas.

Rändajate täielik registreerimine, neilt sõrmejälgede võtmine ja nende küsitlemine esmase vastuvõtu keskustes ja mujal

31

Registreerimise ja sõrmejälgede võtmise määrad⁸ on märgatavalt paranenud, sest esmase vastuvõtu süsteem Kreekas ja Itaalias on kehtestanud standardse töökorra ja selgelt jagatud vastutuse riiklike asutuste ja ELi tugiasutuste vahel.

32

Sellegipoolest taotleb väljaspool Itaalia ja Kreeka esmase vastuvõtu keskusi suhteliselt suur osa rändajatest muudes ELi liikmesriikides varjupaika ilma, et nende sõrmejäljed oleksid EURODACi andmebaasi 2. kategoorias registreeritud⁹ (joonis 4). Välja arvatud seaduslikud rändajad, kes on varjupaiga taotlemisel vabastatud 2. kategooria sõrmejälgede andmisest EURODAC-süsteemis, võib sõrmejälgede puudumist EURODAC-süsteemis selgitada ühega järgmistest põhjustest:

1. varjupaigataotleja ei saabunud ELi Kreeka idaosa Egeuse mere saarte või Itaalia kaudu, vaid kasutas mõnda muud marsruuti, kus esmase vastuvõtu süsteemi puudumise tõttu ei pruukinud EURODACis registreerimine teatud liikmesriikides sama tõhus olla (joonis 4);
2. varjupaigataotleja registreeris oma taotluse rohkem kui 18 kuud pärast seda, kui vastav EURODACi sissekanne oli registreeritud, mistõttu sõrmejälgede andmeid andmebaasis enam ei säilitata;
3. varjupaigataotleja sisenes ELi märkamatult ja jäi seetõttu registreerimata.

33

Asjaolu, et EURODAC-is oli aastatel 2015–2018 palju teiste riikide sõrmejälgedega kokkulangevaid päringutabamusi¹⁰, näitab, et suur osa varjupaigataotlejatest liikus Kreekast ja Itaaliast teistesse liikmesriikidesse¹¹. ELi teisese rände suur maht süvendab veelgi Dublini mehhanismi rakendamise keerukust.

34

Praeguse süsteemi kohaselt algatatakse EURODACis välisriikide andmetega kokkulangevuste korral Dublini määruse kohased üleandmised esimese sisenemise riiki. Eurostati andmete analüüs näitab, et tegelike Kreekas, Itaalias ja ELis tervikuna tehtavate Dublini määruse kohaste väljaminevate ja sissetulevate üleandmiste määr on madal¹². Selleks on palju põhjuseid, sealhulgas põgenemine, humanitaarkaalutlused, peatavad kohtuotsused ja perekondade taasühinemise juhtumid.

Ajutised hädaolukorras ümberpaigutamise kavad ei saavutanud oma sihtarve ja peamist eesmärki

Ümberpaigutamise peamine eesmärk saavutati vaid osaliselt

35

Esmase vastuvõtu süsteem oli osa nõukogu viivitamatult rakendatavate meetmete paketist, mille eesmärk oli võidelda 2015. aastal puhkenud kriisi vastu. Teine osa sellest paketist oli hädaolukorras ümberpaigutamise mehhanism, mis on mõeldud ilmselgelt rahvusvahelist kaitset vajavate taotlejate Kreekast või Itaaliast teistesse ELi liikmesriikidesse ümberpaigutamiseks, et leevendada nende kahe kõige suurema surve all oleva liikmesriigi koormust.

36

Nõukogu kehtestas kaks esialgset ümberpaigutamiskohtade sihtarvu – 40 000 ja 120 000 (kokku 160 000). Kuna seda tehti rändekriisi haripunktis, olid sihid pigem poliitiliste läbirääkimiste tulemus kui prognoositavate rändevoogude usaldusväärne analüüs. Kuna 7744 kohta (40 000st) jäi jagamata¹³ ja 54 000 (120 000st) määrati pärast ELi-Türgi avaldust süürlaste ümberasustamiseks Türgist, võtsid liikmesriigid õigusliku kohustuse paigutada 160 000 rändajast ümber 98 256.

37

Ümberpaigutamisotsuste kohaselt vastavad ümberpaigutamistingimustele ainult nende riikide kodanikud, mille keskmine varjupaigataotluste rahuldamise määr on 75% või enam, ning kellel oli sellest tulenevalt suur võimalus saada rahvusvahelist kaitset ümberpaigutamise sihtliikmesriikides. Kogu ELi hõlmava keskmise kasutamisega ühtlustati varjupaiga andmise põhimõtted kõikides ELi ühise varjupaigasüsteemi liikmesriikides. Varjupaigataotluste rahuldamise määr on aga liikmesriigiti väga erinev, eriti teatavate riikide kodanike puhul¹⁴. Seetõttu ei olnud kogu ELi hõlmav keskmine optimaalne näitaja rahvusvahelise kaitse saamise võimaluste kohta konkreetses liikmesriigis. Samas tunnistame, et tegemist oli selge kriteeriumiga, mis võimaldas kiiret ümberpaigutamise tingimustele vastamise hindamist.

38

Joonis 5 näitab, et 34 705 vastuvõtutingimustele vastavat rändajat (neist 12 706 Itaaliast ja 21 999 Kreekast) on ümber paigutatud 22 liikmesriiki ja 3 assotsieerunud riiki (Liechtenstein, Norra ja Šveits). Ühendkuningriik ja Taani kasutasid aluslepingutest tulenevaid loobumisõigusi. Ungari ja Poola ei paigutanud ümber ühtegi rändajat¹⁵.

39

Iga ümberpaigutatud rändaja kohta maksis komisjon AMIF-ist Kreekale või Itaaliale 500 eurot reisikulude katteks ja vastuvõtvale liikmesriigile 6000 eurot vastuvõtukulude katteks. Nende kulude katteks eraldatud summa oli kõigi ümberpaigutatud rändajate kohta kokku 225,6 miljonit eurot.

40

Kohustusliku ümberpaigutamise kavad olid Euroopa rändepoliitika ajaloos esimene solidaarsusalgatus, mille eesmärk oli varjupaigataotlejate suuremahuline ümberjaotamine liikmesriikide vahel. Ümberpaigutamisotsustega pakuti ka kaitset märkimisväärsele hulgale taotlejatele, kes vastasel juhul oleksid jäänud Itaaliasse või Kreekasse või liikunud ebaseaduslikult teistesse riikidesse.

41

Ümberpaigutatud varjupaigataotlejate arv ei olnud siiski piisav, et Kreeka ja Itaalia varjupaigasüsteemidele avalduvat survet tõhusalt leevendada. Kava kehtivusperioodil moodustasid ümberpaigutatavad rändajad ligikaudu 4% kõigist varjupaigataotlejatest Itaalias ja ligikaudu 22% Kreekas.

Väga vähe potentsiaalselt tingimustele vastavaid rändajaid paigutati ümber

42

Ümberpaigutamisotsuseid kohaldati rändajate suhtes, kes saabusid kas Kreekasse või Itaaliasse ajavahemikus 24. märtsist 2015 kuni 26. septembrini 2017. Kaks peamist riiki, mille kodanikud olid tingimustele vastavad kogu perioodi jooksul, olid Süüria ja Eritrea. Iraaklased olid tingimustele vastavad kuni 15. juunini 2016¹⁶.

43

Vastuvõtvad liikmesriigid võtsid Kreekast vastu aga ainult neid ümberpaigutamise kandidaate, kes olid riiki saabunud enne 20. märtsi 2016 (ELi ja Türgi avalduse jõustumise kuupäev).

44

Otsused jõustusid rändekriisi haripunktis, kui enamik rändajaid, kes oleks potentsiaalselt olnud tingimustele vastavad, suundusid teisese rändega Kreeka või Itaalia kaudu teistesse liikmesriikidesse. 2015. aasta lõpus ja 2016. aasta alguses puudus nii Kreeka kui ka Itaalia ametiasutustel piisav suutlikkus tuvastada oma territooriumil kõik potentsiaalselt tingimustele vastavad kandidaadid ja nendeni jõuda. Kavade tulemused olid puudulikud peamiselt seetõttu, et potentsiaalselt tingimustele vastavaid kandidaate registreeriti väga vähe (vt joonis 5).

45

Balkani marsruudi sulgemine 2016. aasta märtsis vähendas märkimisväärselt Kreeka kaudu toimuvat kontrollimatut transiiti, jättes paljud potentsiaalselt ümberpaigutamistingimustele vastavad kandidaadid Kreekasse. 2016. aasta märtsis pidid komisjoni hinnangul Kreekasse jääma 50 000–56 000 inimest, sh 35 000–40 000 potentsiaalselt ümberpaigutamistingimustele vastavat kandidaati. Suuremahulise eelregistreerimisega, mida rahastati EMASi kaudu ning mida toetasid ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ja EASO, aidati tuvastada ja registreerida need, kes 2016. aasta suvel ikka veel Kreekas asusid. Ilma selleta oleks ümberpaigutamiste arv veelgi väiksem olnud.

46

Kindlakstehtud rändajatele ümberpaigutamise sihtriikide ja korrakohase ümberpaigutamise eeliste (vastupidiselt ebaseaduslikule „iseenda ümberpaigutamisele“) kohta esitatud teave ei olnud piisavalt tõhus nende usalduse võitmiseks ja veenmaks neid kavade atraktiivsuses.

47

Ümberpaigutamiseks lubatud kohtade vähesus ning liikmesriikide poolt kohtade lubamise ja üleandmiste tegemise aeglane tempo võisid samuti heidutada mõnda rändajat ümberpaigutamist taotlemast, kuigi olukord aja jooksul paranes.

Ümberpaigutamisprotsessi puudustest hoolimata paigutati ümber suur osa registreeritud kandidaatidest

48

Suur osa Kreeka ja Itaalia kavades registreeritud kandidaatidest suudeti tegelikult ümber paigutada (vastavalt 80% ja 89%). Registreeritud kandidaatide ümberpaigutamise ebaõnnestumise kaks peamist põhjust olid puudulik julgeolekukontroll ja põgenemine.

49

Leidsime aga ümberpaigutamisprotsessides ka mitmeid tegevusalaseid puudusi (3. selgitus ja joonis 6).

Järelevalve pärast ümberpaigutamist on ebapiisav ja puudub vabatahtliku ümberpaigutamise struktuur

50

Komisjon jälgis ümberpaigutamiskavade rakendamist ja eelkõige tegelike ümberpaigutuste arvu koos EASO ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga (IOM). Koguti ka andmeid registreerimiste, põgenejate ja tagasilükkamiste kohta, kuid neid aspekte käsitlevat aruandlust ei ole Kreeka ja Itaalia vahel ühtlustatud.

51

Komisjoni poolt 2018. aasta veebruaris kogutud esialgsed tulemused näitasid, et vastuvõtvates liikmesriikides kiidetakse heaks suur osa ümberpaigutatud rändajate varjupaigataotlustest. Samuti ilmnesid suhteliselt suured ümberpaigutamisjärgse teisese rände määrad teatavates liikmesriikides, kuigi enamik ei kogu selle aspekti kohta teavet.

52

Komisjon ei ole pärast 2018. aasta veebruari jälginud olukorda sihtriikides. 2019. aasta aprillis ja mais vastuvõtvatelt liikmesriikidelt kogutud andmed kinnitavad eelmises punktis esitatud tähelepanekuid (joonis 7).

53

Ajutised ümberpaigutamiskavad kaotasid kehtivuse 2017. aasta septembris. Alalist ümberpaigutamissüsteemi käsitleva komisjoni ettepaneku suhtes ei ole veel üksmeelt saavutatud. Kuna puudub ELi tasandil kokkulepitud ümberpaigutamismehhanism, toimub vabatahtlik ümberpaigutamine juhtumipõhiselt ja hõlmab peamiselt Itaaliasse ja Maltale meritsi saabunud rändajaid.

AMIFi erakorralise abi ja riiklike programmide raames ellu viidud projektid käsitlesid kindlaksmääratud vajadusi, kuid ei saavutanud täielikult oma sihtarve

AMIFi erakorralise abi projektid on asjakohased, kuid nendega ei käsitleta üksnes kiireloomulisi ja konkreetseid vajadusi, nagu ette nähtud

54

AMIFi erakorralise abi eesmärk on anda rahalist abi kiireloomuliste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädaolukordades¹⁷.

55

Kuigi esialgne eelarve oli mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) jaoks 160 miljonit eurot, on AMIFi erakorralise abi assigneeringuid suurendatud ja kuni 2019. aasta iga-aastase töökavani on nende summa 1,1 miljardit eurot. Nagu näidatud joonisel 8, on suurimad AMIFi erakorralise abi vahendite saajad Kreeka ja Itaalia.

56

Erakorraline abi oli algselt kavandatud väikesemahulise vahendina kiireloomuliste ja konkreetsete hädaabivajaduste rahuldamiseks. Erakorralise abi rahastamise suurendamine aitas muuta komisjoni kriisiabi paindlikumaks ja paremini vajadustele vastavaks. AMIFi vahehindamises¹⁸ rõhutati ka erakorralise abi rolli liikmesriikide vahel solidaarsuse ja vastutuse jagamise tugevdamisel. Erakorralisel abil oli oluline roll ümberpaigutamiskavade rakendamise toetamisel Kreekas ja Itaalias, rahastades ümberpaigutamise kandidaatide (Kreekas) eelregistreerimist, vastuvõturajatisi ja ümberpaigutamistingimustele vastavate kandidaatide üleandmist.

57

Samal ajal on erakorraline abi muutunud komisjoni keskseks strateegiliseks vahendiks, et tasakaalustada rändekriisist enim mõjutatud riike (eelkõige Kreekat), täiendades nende riiklikke programme¹⁹.

58

Seega ei käsitle mõned erakorralise abi projektid ainult kiireloomulisi ja konkreetseid vajadusi, vaid täiendavad AMIFi riiklikke programme, rahastades pikemaajalisi struktuuritegevusi, millel on suutlikkuse suurendamise komponendid. Komisjon rõhutas seda ka oma mõjuhinnangus²⁰.

59

Me uurisime kuut erakorralise abi projekti: kolme Kreekas ja kolme Itaalias. Kummaski riigis oli üks projekt seotud varjupaigaga, üks tagasisaatmisega ja üks ümberpaigutamisega. Üksikasjalik hindamine on esitatud II lisas.

60

Leidsime, et kõik kuus uuritud projekti vastavad määratletud vajadustele. Igale valimisse võetud projektile seatud eesmärgid väljendasid selgelt seda, mida meetmed peaksid saavutama. Kõikide valimisse kaasatud projektidega saavutatu oli suunatud vahetutele väljunditele, kuid mitte tulemustele ja mõjule. Erandiks oli EMAS-IT-1, millel puudusid isegi väljundnäitajad (4. selgitus).

61

Leidsime, et ühelt poolt erakorralise abi raames rahastatud projektid ja teiselt poolt AMIFi riiklike programmide või EASO/Frontexi operatsioonide raames rahastatud projektid ei kattu.

62

Kuuest läbivaadatud erakorralise abi projektist kaks ei hõlmanud siiski kiireloomulisi ja konkreetseid vajadusi (EMAS-GR-2 ja EMAS-IT-1), vaid pigem AMIFi riiklikke programme, rahastades pikemaajalisi struktuuritegevusi, millel on suutlikkuse suurendamise komponendid (5. selgitus).

63

2017. aasta juulis eraldas komisjon Itaaliale AMIFi erakorralise abi vahenditest lisarahastamist kuni 100 miljonit eurot, mida kasutati ka projektide EMAS-IT-1 ja EMAS-IT-2 rahastamiseks. Puudus aga struktureeritud mehhanism, mis jaotaks erakorralise abi vahendeid liikmesriikide vahel õiglaselt juhtudel, kui projektirahastamise taotlused ületavad olemasolevat eelarvet. Kui kõik toetuskõlblikud liikmesriigid taotleksid AMIFi erakorralise abi toetusi sarnaste tegevuste rahastamiseks (riiklik sunniviisiline tagasisaatmine, toetatud vabatahtlik tagasipöördumine ja taasintegreerimine või politseijaoskondade suutlikkuse suurendamine), saaks erakorralise abi eelarve peagi otsa.

64

Komisjon on teinud ettepaneku kaasata erakorraline abi uues finantsraamistikus (2021–2027) liikmesriikidega koostöös täidetavasse eelarvesse²¹. Erakorralise abi vahendite jaotamiseks ei ole kriteeriume veel määratletud.

Ainult kaks kuuest AMIFi erakorralise abi projektist saavutasid oma eesmärgid täielikult

65

EMAS-GR-3 ja EMAS-IT-2 jaoks kavandatud eesmärgid saavutati täielikult, kuid EMAS-GR-1, EMAS-GR-2 ja EMAS-IT-3 omad osaliselt (6. selgitus). EMAS-IT-1 on ikka veel rakendamise algusetapis (5. selgitus ja II lisa).

66

Kuigi EMAS-IT-2 ületas oma eesmärgid kolm kuud enne rakendusperioodi lõppu, tuleb siiski tõdeda, et eesmärgid olid suhteliselt tagasihoidlikud, võttes arvesse väljastatud tagasisaatmisotsuste ja Itaalias viibivate ebaseaduslike rändajate arvu. Toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi tulemuslikkust Itaalias mõjutavad mitmed probleemid, mida me analüüsime 12. selgituses.

AMIFi riiklike programmide jaoks ei ole tehtud põhjalikke vajaduste hindamisi

67

Ajavahemiku 2014–2020 AMIFi riiklike programmide raames eraldati Kreekale 328,3 miljonit eurot ja Itaaliale 394,2 miljonit eurot. AMIFi määruse hilise vastuvõtmise tõttu jõuti AMIFi riiklike programmide suhtes kokkuleppele alles vastavalt 2015. aasta juulis ja augustis.

68

Üldises strateegiakavas sisalduv mitmeaastane fond nagu AMIF vajab kindlat ja põhjalikku vajaduste hindamist, milles selgitatakse välja kõigi vajaduste rahaline väärtus, seatakse need tähtsuse järjekorda ja ajakohastatakse regulaarselt²². Pidevalt muutuv olukord jättis vähe aega selliste vajaduste hindamiseks Kreekas ja Itaalias.

69

Kontrollisime kümmet AMIFi riiklikku projekti: viite Kreekas ja viite Itaalias (projektide GR-1 kuni GR-5 ja IT-1 kuni IT-5 üksikasjalik hindamine on toodud II lisas). Leidsime, et kõik auditeeritud projektid olid asjakohased, kuna neil oli tõendatav temaatiline seos riikliku programmi eesmärkidega. Kuna kõigi vajaduste rahalist väärtust ei olnud välja selgitatud ja neid tähtsuse järjekorda seatud, ei ole võimalik hinnata, kas AMIFi vahendid suunati sinna, kus neid kõige rohkem vajati.

70

Leidsime auditeeritud projektide tulemusnäitajate puhul puudusi. Mõningatel projektidel puudusid konkreetsed väljund- või tulemusnäitajad (IT-1, GR-2). Mõningate näitajatega seatud sihtväärtused olid liiga väikesed (IT-2, 3, 4) või juba saavutatud (GR-1). Mõnda näitajat ei olnud pärast projekti ulatuse muutmist ajakohastatud (GR-3) või kehtestati toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise piirav ajaline raamistik (GR-5).

71

Leidsime Itaalias auditeeritud toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise projektide (IT-2 ja IT-3) vahel kattuvuse. Nende projektide lepingud sõlmiti sama projektikonkursi raames, need hõlmasid samu päritoluriike ja neid viidi ellu samades Itaalia piirkondades. Kuna geograafiliste piirkondade täiendavuse tagamiseks projekte ei kaardistatud, siis konkureeriti samade rändajate tagasisaatmise pärast.

72

Kuna Frontexi volitusi laiendati 2016. aastal, rakendatakse paralleelselt kaht ELi rahastamisvahendit (AMIFi riiklik programm ja Frontexi tagasisaatmistoetus), mis toetavad samal ajal ka sama liiki sunniviisilisi tagasisaatmismeetmeid. See puudutab ka AMIFi sunniviisilise tagasisaatmise projekte GR-4 ja IT-4.

Enamik auditeeritud AMIFi riiklike programmide projektidest Kreekas ja Itaalias ei olnud auditi toimumise ajaks oma eesmärke täielikult saavutanud

73

2016. aasta lõpuks ei olnud Kreeka riiklikus programmis mobiliseeritud peaaegu üldse AMIFi rahalisi vahendeid, et tulla toime rändekriisist tingitud riigi vajadustega. Kreeka üritas kulukohustuste täitmisel esinenud viivitusi tasa teha, kuid AMIFi riikliku programmi raames tehtud maksete arv oli endiselt väike. Itaalia suutis erieesmärkide nr 1 ja 2 raames oma kulukohustuste täitmisel esinenud viivitused tasa teha, kuid erieesmärgi nr 3 alla kuuluvate kulukohustuste täitmine oli auditikülastuse ajal ajakavast maas (vt I lisa).

74

Kreekas oli viiest kontrollitud projektist üks (GR-1 ) auditi ajaks lõppenud ning neli olid veel pooleli. Viiest projektist neli ei saavutanud või (käimasolevate projektide puhul) tõenäoliselt ei suuda saavutada soovitud tulemusi (IV lisa). Leidsime kõigi uuritud projektide puhul tõendeid korrapärase aruandluse ja järelevalve kohta. Viiest projektist kolmes tehti suuri muudatusi, mis muutis nende tulemuslikkuse jälgimise ja lõppkokkuvõttes nende edukuse hindamise keerukamaks²³.

75

Itaalias oli viiest kontrollitud projektist neli auditi ajaks lõppenud. Lõpetatud projektidest kaks olid oma eesmärgid osaliselt täitnud. Üks projekt peatati ja teise kohta ei olnud lõplikud andmed kättesaadavad (IV lisa). Viiest projektist kahes oli aruandlus ja seire ebapiisav.

Tulemuslikkuse seireraamistik loodi hilinemisega ja ilma sihtväärtusteta

76

Ühine seire- ja hindamisraamistik on komisjoni peamine vahend, mille abil jälgida ja hinnata AMIFi riiklike programmide tulemuslikkust. Ühtlustatud tulemus- ja mõjunäitajate kokkuleppimiseks peetud pikaajalised arutelud liikmesriikidega oli põhjus, miks raamistik valmis alles 2017. aasta veebruaris²⁴. Selleks ajaks olid paljud AMIFi projektid juba käivitatud.

77

Lisaks sellele, et raamistik valmis hilinemisega, ei olnud selle tulemus- ja mõjunäitajatel ei sihtväärtusi ega lähtealuseid, mis muutis tulemuslikkuse hindamise keeruliseks. Lisaks ei esitanud Itaalia ja Kreeka 2017. aasta vahehindamise aruannetes ühegi raamistikus sisaldunud näitaja kohta täielikke andmeid.

78

Komisjon ei ole välja töötanud tulemuslikkuse jälgimise raamistikku, et jälgida EMASi raames rahastatud projektide tulemusi ja anda nende kohta aru.

Poliitika põhjalikuks hindamiseks ELi tasandil on tulemusalased andmed ebapiisavad

79

2018. aasta mais tegi komisjon ettepaneku²⁵ läbi vaadata Eurostati rände- ja varjupaigastatistika, muu hulgas selleks, et: i) suurendada tagasisaatmist käsitleva statistika sisu ja kogumise sagedust; ii) esitada saatjata alaealiste kohta eraldi varjupaigaalased andmed; ning iii) koostada uus Dublini taotluste uuesti läbivaatamise statistika.

80

Auditi käigus selgus, et poliitika põhjaliku hindamise hõlbustamiseks ELi tasandil on vaja rohkem andmeid. Komisjoni ettepanekus seda ei käsitleta.

81

Näiteks varjupaigamenetluste puhul ei kogu Eurostat ja EASO tulemuslikkuse andmeid aja kohta, mis kulub varjupaigataotluste menetlemiseks menetluse eri etappides²⁶, kuigi ELi ja riiklikes varjupaigaalastes õigusaktides on selleks kehtestatud mitmeid tähtaegu. EASO kogub põhiandmeid kuhjunud taotluste kohta, mis käsitlevad üksnes esimese astme menetluses olevate varjupaigataotluste aegumist. Eurostat kogub ainult piiratud hulgal andmeid²⁷ kohtu- või apellatsiooniastme kohta, kuid ei kogu andmeid eri astmetes menetletavate kaebuste kohta.

82

Tagasisaatmismenetluste kiiruse kohta andmeid ei koguta. Lisaks puuduvad näitajad, millega mõõta tagasisaatmiste jätkusuutlikkust, näiteks tagasisaadetud rändajate arv, kes üritavad ELi tagasi tulla, või toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise pakettide edukus.

ELi asutuste operatiivabi ei kasutata täies ulatuses

EASO jõupingutused töötada välja strateegilisem varjupaigamenetluste toetamise lähenemisviis

83

Meie hinnangul on EASO tegevus asjakohane, et tegeleda arvukate vajadustega, mis tulenevad rändajate suurest sissevoolust Kreekasse ja Itaaliasse.

84

Nende liikmesriikide toetamisel rändekriisi ajal, eelkõige rändajate saabumise haripunktis 2015. ja 2016. aastal, ning võttes arvesse pidevaid ja sagedasi muutusi, ei olnud EASO-l aega teha põhjalikku vajaduste hindamist nende rahalise väärtuse väljaselgitamiseks ja prioriseerimiseks ega koostada ka mitmeaastaseid kavasid või väljumisstrateegiaid. Tuleb aga märkida, et ka 2017. ja 2018. aasta tegevuskavade kohta ei koostatud sellist struktureeritud hindamist. Kavad kooskõlastati EASO ja vastuvõtvate liikmesriikide vahel. Selgelt prioriseeritud ja rahaliselt väljendatud vajaduste puudumisel ei olnud aga võimalik näidata, et EASO oli oma toetuse suunanud sinna, kus seda kõige enam vajati.

85

EASO tegi oma 2019. aasta tegevuskavade koostamisel suuri jõupingutusi, et panna paika strateegilise planeerimise põhielemendid²⁸. Kontseptuaalsest seisukohast vaadatuna peame seda lähenemisviisi heaks tavaks, kuigi selle rakendamise tulemuslikkust saab hinnata alles 2019. aasta tegevuskavade kontrollimisel, mis jääb meie auditi ulatusest välja.

86

Kuni 2018. aastani põhinesid tegevuskavad sisendeil. Itaalias 2018. aasta veebruaris ja Kreekas 2018. aasta mais kasutusele võetud tulemuslikkuse jälgimise töövahendi abil määrati kindlaks väljund- ja tulemusnäitajad, kuid me leidsime sellega seoses mitmeid puudusi²⁹.

87

Kuigi me ei ole leidnud konkreetseid kattumise näiteid, ei ole komisjon ja EASO kehtestanud menetlust, et süstemaatiliselt kaasata EASO-t AMIFi projektide kavandamisse, eelkõige (kas AMIFi riiklike programmide või erakorralise abi) projektide puhul, millega rahastatakse sarnaseid tegevusi (nt Kreeka varjupaigatalituse töötajate või Itaalia politsei rändeasutuste toetamine).

88

Itaalias kohandas EASO oma toetust, kuna rändevood vähenesid märkimisväärselt. Ta lõpetas 2018. aasta lõpus teabe esitamise toetamise. Registreerimistoetust anti kavandatust vähem ja see kavatsetakse 2019. aasta lõpuks järk-järgult kaotada. Samuti kavatseb EASO 2019. aasta lõpuks lõpetada piirkondlike varjupaigakomisjonide toetamise³⁰.

89

Kuigi EASO toetuse teatavaid elemente võiksid rakendada riigi ametiasutused ja neid saaks rahastada AMIFi vahenditest (nt ajutised töötajad – registreerimiseksperdid ja varjupaiga juhtumimenetlejad, kes on juba Kreeka varjupaigatalitusse tööle lähetatud, või suulise tõlke teenistus), ei ole EASO-l Kreeka jaoks sellist väljumisstrateegiat paika pandud.

EASO toetuse andmist takistab pidev puudus liikmesriikide ekspertidest, nende lähetuse lühike kestus ja muud tegevusalased probleemid

90

Mis puudutab sisendeid (ekspertide arv, ajutised konsultandid jne), on EASO lähetused Kreekas ja Itaalias üldjoontes tegevuskavadega kooskõlas. I lisas on näidatud, et kulud olid igal aastal algselt ette nähtud eelarvest suuremad.

91

Kuna näitajate kohta puuduvad sihtväärtused/lähtealused, on keeruline hinnata EASO tegevuse tulemuslikkust/tõhusust väljundite ja tulemuste osas. Meie küsitletud Kreeka ja Itaalia varjupaigaasutused leidsid siiski, et EASO toetus on kasulik nii varjupaigamenetluste kui ka riigi suutlikkuse suurendamise seisukohast.

92

EASO tegevus kannatab jätkuvalt liikmesriikide ekspertide pideva puuduse all ning nende keskmine lähetuse pikkus on osutunud liiga lühikeseks (keskmiselt 50 päeva Kreekas ja 46 Itaalias 2018. aastal). Vastupidiselt Frontexile ei koosta EASO iga-aastast lähetuste kava. Selle asemel taotleb ta liikmesriikidelt ekspertide nimetamist, kuid sageli ei anta neile piisavalt töötajaid. EASO on seetõttu sunnitud selle puuduse kõrvaldamiseks kasutama rohkem ajutisi töötajaid.

93

EASO toetuse andmist Kreeka saartel on takistanud tegevusega seotud lisaprobleemid (7. selgitus).

Frontexi sunniviisilise tagasisaatmise toetusoperatsioonides oli liikmesriikidelt saadav teave ja koordineerimine AMIFiga puudulik

94

Leiame, et kõik Frontexi tagasisaatmisoperatsioonid on tagasisaatmise valdkonnas määratletud vajaduste täitmiseks asjakohased.

95

Alates 2016. aastast on Frontex saanud omal algatusel koordineerida ja korraldada sunniviisilise tagasisaatmise operatsioone. Et võimaldada tal selliseid operatsioone paremini kavandada, peaksid liikmesriigid siiski süstemaatiliselt esitama usaldusväärset ja õigeaegset operatiivteavet (nt ajakohastatud andmed nende kolmandate riikide kodanike kohta, kellel on õigus pöörduda tagasi, nende päritoluriik, numbrid väljasaatmiseelsetes kinnipidamiskeskustes, nende kinnipidamise lõppkuupäev jne).

96

Kuna Frontexi volitusi laiendati 2016. aastal, rakendatakse sunniviisiliseks tagasisaatmiseks kaht ELi rahastamisvahendit (AMIFi riiklikud programmid ja Frontexi tagasisaatmistoetus). Sama liiki sunniviisiliste tagasisaatmismeetmete (ühisoperatsioonid, riiklikud operatsioonid ja regulaarlennud) rahastamiseks on paralleelselt eksisteerinud kaks ELi rahastamisstruktuuri. Tagasisaatmiste väikest arvu arvestades viib see olukorrani, kus Frontexi tagasisaatmiste toetamise potentsiaali ei kasutata (8. selgitus).

97

Puudub struktuur AMIFi ja Frontexi tegevuse koordineerimiseks. Frontex ei osale AMIFi tagasisaatmistegevuses ning tal ei ole juurdepääsu teabele, mis on seotud AMIFi riiklike programmidega või AMIFi raames rahastatavate projektidega.

Frontexi tagasisaatmistoetuse potentsiaal on realiseerimata

98

Kuna liikmesriigid ei ole täielikult kasutanud Frontexi potentsiaali tagasisaatmisoperatsioone toetada (joonis 9), ei ole ametil pärast volituste laiendamist olnud võimalik tagasisaatmiste toetamiseks ettenähtud suurendatud eelarvet täielikult ära kasutada.

99

Nagu näidatud joonisel 10, on Kreeka ja Itaalia nende liikmesriikide seas, kes ei kasuta Frontexi potentsiaali täielikult ära³². Peamine põhjus on mõlemast riigist tagasisaadetavate isikute vähesus. Lisaks selgitab seda olukorda ka asjaolu, et nimetatud riigid valisid sunniviisilisteks tagasisaatmisteks Frontexi toetuse asemel AMIFi riikliku programmi.

100

Täheldasime, et tegevusalased probleemid mõjutavad tellimuslendude kulutõhusust (joonis 10).

1. Põgenemise ohu tõttu on vaja kiiresti tegutseda, kui rändaja on tagasisaatmiseks valmis; ei ole aega selleks, et oodata tellimuslendude täitumist. See põhjustas tellimuslendude alatäituvust (43%), eelkõige seetõttu, et suure lennuvahemikuga tagasisaatmisoperatsioonideks Aafrikasse või Aasiasse tuleb kasutada piisava võimsusega suuri lennukeid.
2. Tegelik reisijate arv on sageli kavandatust väiksem (2018. aastal 67%) vajalike reisidokumentide puudumise, viimasel hetkel uuendatud varjupaigataotluste, põgenejate jne tõttu.
3. Tagasipöördujaid peab saatma arvukas personal (saatjad, jälgijad, vaatlejad, meditsiinitöötajad jne).
4. Tagasisaatmisoperatsioone takistab ka keeruline koostöö kolmandate riikidega³³.

101

Üldiselt on regulaarlennud kulutasuvamad kui tellimuslennud. Teisest küljest tühistati ligikaudu üks kolmandik regulaarlendudega kavandatud tagasisaatmisoperatsioonidest, peamiselt tagasipöörduja tagasisaatmisest keeldumise, reisidokumentide puudumise, põgenemise, kohtuotsuste või lennuki piloodi keeldumise tõttu.

Hoolimata menetlemissuutlikkuse ja ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmiste arvu suurenemisest on varjupaigataotluste menetlemise aeg endiselt pikk

102

Hindasime ELi toetusmeetmete mõju riiklikul tasandil, uurides, kas varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlus oli muutunud kiiremaks ja tõhusamaks. Selleks vaatlesime

1. varjupaigamenetluse võtmeetappide keskmisi menetlemisaegu (vt joonis 11);
2. kuhjunud varjupaigataotluste menetlemist;
3. esimese astme varjupaigaotsuseid tühistavate apellatsioonide osakaalu;
4. tegelike tagasisaatmiste arvu võrreldes väljastatud tagasisaatmisotsuste arvuga;
5. tagasisaatmismenetluse võtmeetappide keskmisi menetlemisaegu (vt joonis 12).

103

Kriisi ajal on enamik Euroopasse saabunud ebaseaduslikest rändajatest tulnud kas Itaaliasse või Kreekasse. Need kaks liikmesriiki ei ole enam ainult transiitriigid, vaid neist on saanud riigid, kus rändajad varjupaika taotlevad. Võttes arvesse, et nende kahe riigi praegune olukord on erinev, esitame oma järeldused varjupaigamenetluste kohta eraldi. Lisaks ei võimalda kogutud ja analüüsitud varjupaigaandmed Kreeka ja Itaalia varjupaigasüsteemide otsest võrdlust.

Hoolimata menetlemissuutlikkuse olulisest suurendamisest on kogu Kreeka varjupaigasüsteem endiselt ülekoormatud

Hoolimata menetlemissuutlikkuse kasvust suureneb menetlemist vajavate taotluste arv

104

Kreeka varjupaigatalitus alustas tööd 2013. aasta juunis. Tänu AMIFi erakorralise abi, AMIFi riikliku programmi, EASO ja UNHCRi toetusele on talituse personal viimastel aastatel suurenenud ning selle tulemusel on suurenenud esimese astme otsuste menetlemissuutlikkus (vt joonis 13).

105

Varjupaigataotluste arvu suurenemise tõttu ei ole aga sellest töötajate arvu kasvust hoolimata Kreeka varjupaigatalituse töötajate juhtumite menetlemissuutlikkus piisav. 2018. aastal töötas Kreeka varjupaigatalituses keskmiselt 240 juhtumimenetlejat. Meie hinnangul vajaks Kreeka varjupaigatalitus veel ligikaudu 110 juhtumimenetlejat ainuüksi esimese astme kuhjunud taotluste käsitlemiseks (jagades 66 970 2018. aastal saadud varjupaigataotlust standardse menetlemisajaga, milleks on 16 juhtumit menetleja kohta kuus). Lisaks sellele, et kvalifitseeritud töötajaid on keeruline värvata, on veel üheks Kreeka varjupaigatalituse edasist kasvu piiravaks asjaoluks suur ruumipuudus (9. selgitus).

106

Esimeses astmes pooleliolevate juhtumite koguarv peaaegu kahekordistus 2017. aasta keskpaigast 2018. aasta lõpuni ning üle kuue kuu vanuste juhtumite arv suurenes järsult (joonis 14).

107

ELi ja Türgi 18. märtsi 2016. aasta avaldus on avaldanud suurt mõju varjupaigaolukorrale Kreekas. Ebaseaduslike piiriületuste arv Türgist Kreekasse on drastiliselt vähenenud (vt joonis 15). Samas on Kreeka varjupaigatalitus aga juba niigi suure surve all, sest enamik kolmandate riikide kodanikke taotleb pärast Balkani marsruudi sulgemist Kreekas rahvusvahelist kaitset.

108

Vastuseks ELi ja Türgi avaldusele võeti Kreeka saartel kasutusele kiirkorras tehtav piirimenetlus³⁴. See kavandati juba olemasolevate korrapäraste ja kiirkorras varjupaigamenetluste täiendamiseks (vt vooskeem joonisel 16). 2019. aasta märtsi lõpu seisuga oli kuhjunud pooleliolevate esimese astme juhtumite arv saartel 24 533³⁵.

Menetlemisajad pikenevad

109

Varjupaigataotluste menetlemise tähtajad – alates registreerimisest kuni edasikaebamise otsuseni – pikenesid 2018. aastal kõikide Kreeka varjupaigamenetluste puhul (joonis 17).

110

Viiel Kreeka saarel, kus asuvad esmase vastuvõtu keskused, korraldab kiirkorras tehtava piirimenetluse jaoks vestlusi kas Kreeka varjupaigatalitus või EASO. Kuigi riigi õigusaktides on sätestatud väga lühikesed tähtajad (varjupaigavestlus peaks toimuma ühe päeva jooksul pärast taotluse esitamist ja esimese astme otsus tuleks teha ühe päeva jooksul pärast vestlust), on sellest hoolimata keskmine menetlusaeg igal aastal kasvanud (10. selgitus).

111

Tavapäraste ja kiirendatud menetluste puhul on olukord veelgi keerulisem.

112

Keskmine aeg, mis kulus tavapärase menetluse raames registreerimisest esimese astme otsuseni, pikenes 84 päevalt 2016. aastal 241 päevani 2018. aastal. See ajavahemik pikeneb tõenäoliselt veelgi, sest me leidsime näiteid selle kohta, et varjupaigataotlejad olid 2018. aastal esitanud taotluse ning saanud vestluseks aja alles aastaks 2022 või isegi 2023.

113

Süüria ja Palestiina kodanike ning ilma kodakondsuseta taotlejate puhul on kiirendatud menetluse raames keskmine aeg alates registreerimisest kuni esimese astme otsuseni rohkem kui kaks korda pikenenud – 142 päevast 2016. aastal 303 päevani 2018. aastal. Täheldasime juhtumeid, kus 2018. aastal taotluse esitanud süürlastele pakuti vestluseks aega alles 2021. aasta märtsiks, mis näitab, et on oht, et see ajavahemik võib pikeneda.

114

See tekitab saartel viibivate riiki lubatud süürlaste ja haavatavate taotlejate jaoks paradoksaalse olukorra³⁹. Vaatamata sellele, et nende geograafilised piirangud on tühistatud ja nad võivad saartelt lahkuda, peavad nad oma juhtumi uurimist mandril ootama palju kauem kui siis, kui nad oleksid kiirkorras tehtavaks piirimenetluseks saartele jäänud⁴⁰.

Apellatsiooniasutused on ülekoormatud

115

Kreeka on teinud jõupingutusi oma apellatsiooniasutuste suutlikkuse suurendamiseks. 2018. aasta detsembris suurenes apellatsioonikomisjonide arv 12-lt 20-ni. Suurem suutlikkus on äärmiselt oluline selleks, et vältida 2017. aastal tekkinud olukorda, kui kuhjunud kaebustega tegelevad komisjonid tegelesid alles 2013. aasta eelsete kaebustega (vt AMIFi riikliku programmi projekt GR-1 IV lisas).

116

2018. aasta lõpu seisuga oli apellatsiooniasutustes menetlemisel 13 755 juhtumit⁴¹. Märkimisväärne osa esimese astme negatiivsetest otsustest (mis alates 2013. aastast moodustasid peaaegu poole sellistest otsustest) saadetakse edasi apellatsioonietappi, avaldades täiendavat survet apellatsiooniasutustele. Keskmine menetlemisaeg pikenes ajavahemikul 2016–2018 nii mandril kui ka saartel.

117

Ühtegi AMIFi rahastatud projekti ei kavandata apellatsioonikomisjonide toetamiseks ning EASO toetus on piiratud tema osalemise tõttu esimeses astmes.

Esimese astme otsuste kvaliteet on saartel halvenemas

118

Üks esimeses astmes tehtud otsuste kvaliteedi näitaja on tühistatud otsuste osakaal apellatsiooniasutustele esitatud edasikaebustes. Jooniselt 18 nähtub, et mandril on tühistamise määr madal, kuid viimase kahe aasta jooksul on olukord saartel märgatavalt halvenenud. See näitab, et esimese astme otsuste kvaliteet on halvenenud (2018. aastal tühistas apellatsiooniasutus 17,8% otsustest).

Itaalias edastatakse kuhjunud varjupaigataotlused ülekoormatud apellatsiooniasutustele

Esimeses astmes kuhjunud pooleliolevate juhtumite arvu vähendatakse

119

Itaalia ametiasutused ei saanud esitada teavet, mida palusime alates 2015. aastast registreerimise, taotluse esitamise, kaebuse esitamise ja lõpliku otsuse tegemise etapis pooleliolevate/kuhjunud juhtumite arvu kohta. Seepärast käsitletakse käesolevas jaos ainult esimese astme otsuse etapis pooleliolevate/kuhjunud juhtumite arvu.

120

Itaaliasse saabunute arv on alates 2016. aastast järsult vähenenud: 2017. aastal vähenes see eelmise aastaga võrreldes 34% ja 2018. aastal veel 80% (joonis 19). Varjupaigataotluste arv vähenes ajavahemikul 2016–2018 56%.

121

Riiklik varjupaigakomisjon koos oma piirkondlike filiaalidega hindab rahvusvahelise kaitse taotlusi Itaalias ning vastutab esimese astme otsuste tegemise eest. Riikliku eelarve toel kasvas töötajate arv aastatel 2014–2018 (vt joonis 20). Personali suurendamine parandas taotluste menetlemise suutlikkust esimeses astmes.

122

Kuni 2017. aasta lõpuni oli riiklikul varjupaigakomisjonil endiselt raskusi menetleda üha suuremat varjupaigataotluste hulka. 2017. aasta detsembriks oli menetluses olevate juhtumite arv suurenenud 149 006-ni ning see avaldas märkimisväärset survet Itaalia varjupaigasüsteemile. See muutus aga 2018. aastal, kui menetluses olevate juhtumite arvu vähendati drastiliselt 45% tänu suuremale esimese astme otsuste menetlemissuutlikkusele ning saabujate arvu märgatavale vähenemisele. Sellest tulenevalt esitati vähem rahvusvahelise kaitse taotlusi (joonis 21).

123

Riiklik varjupaigakomisjon loodab kõik kuhjunud esimese astme juhtumid lõpetada 2019. aasta lõpuks. Kui aga neid jõupingutusi kombineeritakse rangema rändepoliitikaga (humanitaarkaitse kaotamine ja heaks kiidetud varjupaigataotluste arvu vähendamine⁴²), siis peaks suur osa tagasilükatud juhtumitest ühe aasta jooksul liikuma apellatsioonietappi, mis on juba niigi ülekoormatud (vt punkt 127).

Menetlemisajad pikenevad

124

Itaalia IT-süsteemide põhjal ei ole võimalik eristada mediaan- või keskmist menetlemisaega saabumise, varjupaigataotluse esitamise ja selle politsei rändeasutuses registreerimise vahel.

125

Itaalia õigusaktide kohaselt on tavapärase menetluse pikkus kõige rohkem 33 päeva⁴³ alates taotluse esitamisest kuni esimese astme otsuse väljastamiseni. Jooniselt 22 nähtub, et keskmine menetlemisaeg suurenes märkimisväärselt ajavahemikul 2015–2018.

126

Kriitiline probleem on integreeritud IT-juhtimissüsteemi puudumine, mis võimaldaks tulemuste jälgimist alates menetluse algusest kuni selle lõpuni, hõlmates ka kohtulikku menetlust (edasikaebamine). Piirkondlikud varjupaigakomisjonid sisestavad kaebusi käsitlevad otsused käsitsi ning seetõttu nende sisestamine viibib, mis kahjustab andmete täielikkust ja usaldusväärsust. Mitte kõiki otsuseid ei esitata süstemaatiliselt piirkondlikule komisjonile. Nad peavad koguma teavet rändajatelt või politsei rändeasutustelt. Piirkondlikel komisjonidel esineb viivitusi ka oma esimese astme otsuste üleslaadimisel. Usaldusväärsete ja õigeaegsete andmete puudumine negatiivsete otsuste kohta kõigis etappides takistab ühtlasi politsei rändeasutustel tagasisaatmisotsuste tegemist.

Apellatsiooniasutused on ülekoormatud

127

Nagu on näidatud joonisel 23, võib pärast kõikide apellatsioonietappide läbimist lõpliku otsuse tegemiseks kuluda 4,3 aastat. Seepärast muutub õigusasutuste toetamine tõenäoliselt Itaalia varjupaigasüsteemi kõige tungivamaks vajaduseks.

128

Auditi toimumise ajal ei olnud kohtusüsteemi suutlikkuse suurendamisele suunatud AMIFi projekti loodud. EASO on selle vajaduse tuvastanud, kuid on siiani andnud vaid kaudset toetust: ta aitab riiklikku varjupaigakomisjoni teise astmesse jõudvate juhtumite puhul, kuid ei abista apellatsioonikohtuid otse.

Apellatsiooniasutused tühistavad suhteliselt suurel määral esimeses astmes tehtud otsuseid

129

Jooniselt 24 on näha, et apellatsiooniasutused tühistasid 33% 2018. aastal vaidlustatud esimese astme otsustest. Kuigi see määr oli suhteliselt kõrge, oli see eelmiste aastatega võrreldes veidi paranenud.

Ebaseaduslike rändajate tegelik tagasisaatmine on endiselt problemaatiline kogu ELis

Tagasisaatmiste arv on väike kogu ELis

130

Kuna Euroopas on alates 2015. aastast väga palju inimesi, kes taotlevad rahvusvahelist kaitset, on ebaseaduslike rändajate tagasisaatmiste väike arv muutunud probleemiks Kreeka, Itaalia ja kogu ELi jaoks, nagu on näha jooniselt 25. Tagasisaatmiste arv on isegi väiksem, kui võtta arvesse ainult tagasisaatmised väljapoole Euroopat. Sellel on palju põhjuseid, mida me järgnevalt analüüsime.

131

ELi-Türgi avalduse rakendamise käigus oli Kreeka saartelt 2018. aasta lõpuks tagasi saadetud vaid 1806 ebaseaduslikku rändajat. ELi-Türgi avalduse kohaste tagasisaatmiste arv oli 2018. aastal (322) isegi väiksem kui 2017. aastal (687).

Tagasisaatmisoperatsioonide tulemuslikkust nõrgendab mitu tegurit

132

Üks asjaolu, mis mõjutas tagasisaatmisoperatsioonide tulemuslikkust, oli varjupaigamenetluse pikkus (vt ka punktid 109–114 ja 124–126). Lisaks on varjupaigaõiguse kohaselt võimalik kolmandate riikide kodanikke kinni pidada maksimaalselt kuus kuud ning seetõttu on nende arv piiratud. Kinnipidamisaja lõppedes rändajad vabastatakse ja nad võivad põgeneda. Nii Itaalias kui Kreekas esitavad rändajad sageli varjupaigataotlused viimasel minutil, et seeläbi oma tagasisaatmist edasi lükata.

133

Hea koordineerimine varjupaiga- ja tagasisaatmisasutuste vahel on oluline selleks, et optimeerida teabe jagamist ja muuta negatiivse varjupaigaotsuse alusel tagasisaatmisotsuse väljastamine automaatseks (11. selgitus).

134

Rände haldamiseks on Kreekas loodud keskne IT-süsteem (Kreeka kaardistamissüsteem), kuid selle pakutavad funktsioonid ja teave ei ole veel lõplikult valmis. See ei ole terviklik süsteem, mis kaardistaks kogu tagasisaatmisprotsessi. Näiteks ei esitata andmeid kinnipidamise kohta reaalajas. Selle asemel kasutab iga väljasaatmiseelne keskus oma Exceli faili ja politsei peakorteri koordineeriv üksus peab paluma, et iga väljasaatmiseelne keskus esitaks olukorra kohta ülevaate, mida korrapäraselt ajakohastatakse. Frontex toetab Kreekat tagasisaatmise protsessi üleviimisel digitaalsesse formaati.

135

Lisaks puudub tagasisaatmisotsuste vastastikune tunnustamine ELi liikmesriikide vahel. Kuni 2018. aastani ei toimunud ELis tagasisaatmisotsuste kohta teabevahetust. Alates 2018. aasta detsembrist tuleb tagasisaatmisotsused süstemaatiliselt Schengeni infosüsteemi sisestada, muutes need kõigi liikmesriikide jaoks nähtavaks.

136

Vabatahtliku tagasipöördumisega kaasneb ka põgenemise oht. Peamine põhjus on see, et puudub ühtne süsteem, mille abil kontrollida, kas kolmanda riigi kodanik on ületanud Schengeni riigi välispiiri. Seega ei ole võimalik kindlaks teha, kas kolmanda riigi kodanik on tegelikult EList lahkunud, varjab end liikmesriigis või kui on liikunud teise liikmesriiki.

137

Tagasisaatmisdirektiivi⁴⁴ kohaselt tuleks väljasaatmise eesmärgil kinnipidamise kasutamist piirata ja selle suhtes tuleks kohaldada proportsionaalsuse põhimõtet seoses võetud abinõude ja taotletavate eesmärkidega. Kinnipidamine on õigustatud ainult tagasisaatmise ettevalmistamiseks või väljasaatmise läbiviimiseks või kui leebemate sunnimeetmete võtmine ei oleks piisav. Esialgne kinnipidamisperiood on kuni kuus kuud. Seda võib teatavatel tingimustel pikendada kuni 18 kuud. Kreekas on praegu kuus väljasaatmiseelset kinnipidamiskeskust mandril ning kaks Lesbose ja Kosi saarel. Veel ühte keskust plaanitakse Sámosele. Mõningate väljasaatmiseelsete kinnipidamiskeskuste tingimusi on kritiseeritud (vt projekt GR-3 IV lisas).

138

Hoolimata Itaalia jõupingutustest ei ole riigi väljasaatmiseelsetes kinnipidamiskeskustes ikka veel piisavalt võimalusi tagasisaadetavate inimeste mahutamiseks (815 kohta võrreldes 2018. aastal vastu võetud 27 070 tagasisaatmisotsusega). Selle probleemi lahendamiseks ei ole AMIFi projekti ette nähtud.

139

Teine põhjus, miks lahkumiskorralduse saanud rändajate tegelik tagasisaatmismäär on väike, on asjaolu, et teatud kolmandad riigid ei tee oma kodanike tuvastamisel ja tagasivõtmisel koostööd (vt ka punkti 100 alapunkt iv)). Näiteks ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahelises Cotonou lepingus on sätestatud⁴⁵, et need riigid peavad ilma täiendavate formaalsusteta tagasi võtma kõik oma kodanikud, kes viibivad ELi liikmesriigi territooriumil ebaseaduslikult. Tegelikkuses seda õigusnormi ei järgita.

Toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise puhul esineb tegevusalaseid probleeme

140

Ühtlustatud lähenemisviisi puudumise tõttu ELis on toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise paketid liikmesriigiti erinevad. Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse andmetel on ELi liikmesriigid loonud vähemalt 90 erinevat toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise kava, mida kaasrahastab Euroopa Liit.

141

Toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise operatsioonid on siiani moodustanud vaid murdosa kõigist tagasisaatmistest Itaalias (15% 2018. aastal), kuna mitmed probleemid on takistanud sellealastel projektidel tõhusalt tagasisaatmise probleemi lahendamisele kaasa aidata (12. selgitus).

142

Kreekas täidab IOMi ellu viidav toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programm oma eesmärke⁴⁸. Taasintegreerimisabi, mis toetab abisaajaid päritoluriiki tagasipöördumisel, on aga kättesaadav vaid 26%-le taotlejatest. Kõnealust lünka taasintegreerimisabi andmisel oleks olnud võimalik osaliselt täita Euroopa taasintegreerimisvõrgustiku eriprogrammi (ERIN) abil⁴⁹, kuid Kreeka ei ole seda veel kasutanud.

143

Kuigi mandril on programmi toetuskõlblikkuse periood piiramatu, peavad saartel viibivad rändajad taotlema toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerimist väga lühikese aja jooksul (15 päeva jooksul pärast Kreeka varjupaigatalituse poolt negatiivse esimese astme otsuse langetamist).

144

Eespool öeldust olenemata on täheldatud head tava Attiko Alsose avatud keskuses rändajate jaoks, kes on registreerunud toetatud vabatahtlikuks tagasipöördumiseks ja taasintegreerimiseks, ning mis pakub turvalist keskkonda ja toetust kolmandate riikide kodanikele, kes vabatahtlikult pöörduvad tagasi oma päritoluriiki (vt 13. selgitus).

Tagasisaatmisoperatsioonide kiiruse kohta andmed puuduvad

145

Ei Kreeka ega Itaalia IT-süsteemid ei suuda toota statistikat tagasisaatmismenetluste kiiruse kohta⁵⁰. Seetõttu ei olnud meil võimalik seda aspekti hinnata.

Järeldused ja soovitused

146

Meie auditi käigus uuriti, kas ELi toetus rände juhtimisele (sealhulgas esmase vastuvõtu süsteemile) aitas kaasa tõhusale ja kiirele varjupaiga- ja tagasisaatmismenetlusele Kreekas ja Itaalias. Leiame, et ELi toetuse eesmärkide ja saavutatud tulemuste vahel on erinevused. Kuigi Kreeka ja Itaalia ametiasutuste suutlikkus on suurenenud, mõjutavad Kreeka ja Itaalia varjupaigamenetluste rakendamist pikad menetlemisajad ja kitsaskohad. Nagu ka ülejäänud ELi puhul, on Kreekast ja Itaaliast tehtavate ebaseaduslikult riiki sisenenud kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiste arv väike.

147

Meie poolt 2017. aastal Kreekas ja Itaalias esmase vastuvõtu süsteemi kohta esitatud 11 soovitusest kuus on ellu viidud täielikult, kaks komisjoni ja asutusi puudutavat soovitust osaliselt ning ühte ei ole liikmesriigid ellu viinud (III lisa). Kahe peamise soovituse (esmase vastuvõtu keskuste suutlikkus ja saatjata alaealiste olukord Kreeka esmase vastuvõtu keskustes) elluviimine on veel pooleli, kuna olukord Kreeka esmase vastuvõtu keskustes on endiselt väga kriitiline (punktid 23–27).

148

Meie soovitust, mille kohaselt peaks liikmesriikide ekspertide lähetuse kestus piisavalt pikk olema, ei ole veel ellu viidud. Ehkki komisjon ja asutused on korduvalt kutsunud liikmesriike üles lähetama rohkem riiklikke eksperte, on EASO operatsioonide puhul endiselt neist puudus. Seevastu oli Frontex tegelikult võtnud Itaalia esmase vastuvõtu keskustesse rohkem töötajaid kui vaja, kuna ta ei olnud oma kavasid väheste meritsi saabujate arvul vastavalt kohandanud. Vaatamata vähestele tagasisaatmisoperatsioonidele täheldasime ka, et suurel osal Frontexi ekspertidest, kes osalesid saatjatena tagasivõtmisoperatsioonidel Türki, oli vaid saatjaprofiil ja seetõttu ei saanud neid kasutada muud liiki operatsioonide jaoks (punktid 28–30).

149

Leidsime, et registreerimise ja sõrmejälgede võtmise määrad esmase vastuvõtu keskustes on märkimisväärselt paranenud, sest kehtestatud on standardne töökord ning riiklike ametiasutuste ja ELi toetusasutuste vahel on vastutusvaldkonnad selgelt jaotatud. Sellegipoolest liigub suur osa rändajatest muudesse ELi liikmesriikidesse ja taotleb neis varjupaika ilma, et nende sõrmejäljed oleksid EURODACi andmebaasis salvestatud (punktid 31–34).

150

Ajutisena kavandatud hädaolukorras ümberpaigutamise kavad olid Euroopa rändepoliitika ajaloos esimene solidaarsusalgatus, mille eesmärk oli varjupaigataotlejate suuremahuline ümberjaotamine liikmesriikide vahel. Kõnealused kavad ei saavutanud siiski oma eesmärke ega leevendanud tegelikkuses Kreeka ja Itaalia varjupaigasüsteemidele avaldatavat survet (punktid 35–41).

151

Tegelikkuses suudeti väga väike osa potentsiaalselt tingimustele vastavatest kandidaatidest kindlaks teha ja nad edukalt ümberpaigutamise taotlemisele suunata (punktid 42–47).

152

Suur osa taotluse esitanud kandidaatidest paigutati ka tegelikkuses ümber (80% Kreekas ja 89% Itaalias). Sellegipoolest leidsime ümberpaigutamisprotsessis mitmeid tegevusalaseid puudusi. Komisjon ei ole pärast 2018. aasta veebruari jälginud olukorda rändajaid vastuvõtvates riikides. Ajutise ümberpaigutamise kavad kaotasid kehtivuse 2017. aasta septembris ning alalist ümberpaigutamissüsteemi käsitleva komisjoni ettepaneku suhtes ei ole veel üksmeelt saavutatud. Kuna ELi tasandil ei ole ümberpaigutamismehhanismis kokku lepitud, toimub vabatahtlik ümberpaigutamine juhtumipõhiselt ja hõlmab peamiselt Itaaliasse ja Maltale meritsi saabunud rändajaid (punktid 48–53).

1. soovitus. Kasutada saadud kogemusi võimaliku vabatahtliku ümberpaigutamise mehhanismi loomiseks tulevikus

Komisjon peaks kasutama hädaolukorras ümberpaigutamise kavadest (sh vastuvõtvas liikmesriigis pärast ümberpaigutamist valitsenud olukorrast) saadud kogemusi võimaliku vabatahtliku ümberpaigutamise mehhanismi loomiseks tulevikus.

Tähtaeg: 31. detsember 2020

153

AMIFi erakorraline abi oli algselt kavandatud väikesemahulise vahendina kiireloomuliste ja konkreetsete hädaabivajaduste rahuldamiseks. Erakorralise abi rahastamise suurendamine aitas muuta komisjoni kriisiabi paindlikumaks ja paremini vajadustele vastavaks. Erakorraline abi on muutunud komisjoni keskseks strateegiliseks vahendiks, et tasakaalustada rändekriisist enim mõjutatud riike (eelkõige Kreekat), täiendades nende riiklikke programme. See muutus toimus ilma tulemuslikkuse seireraamistikku loomata. Komisjon on teinud ettepaneku kaasata erakorraline abi uues finantsraamistikus (2021–2027) liikmesriikidega koostöös täidetavasse eelarvesse (punktid 54–64).

154

Kuuest läbivaadatud erakorralise abi projektist ainult kaks täitsid oma eesmärgid täielikult ja kolm osaliselt ning üks on alles algusjärgus (punktid 65–66).

155

Kõik kümme AMIFi riiklike programmide raames läbi vaadatud projekti on asjakohased. AMIFi riiklik programm on mitmeaastane rahastamisvahend, kuid Kreekas ja Itaalias ei ole veel paika pandud kindlaid mitmeaastaseid strateegilisi planeerimismehhanisme, et tagada vahendite eraldamine seal, kus see on kõige vajalikum (punktid 67–72).

156

Viiest lõpetatud AMIFi riikliku programmi projektist ükski ei ole oma eesmärke täielikult saavutanud: kolm saavutasid oma eesmärgid osaliselt, üks ei saavutanud oma eesmärke ja ühe puhul ei olnud andmed edusammude hindamiseks piisavad. Ülejäänud viis projekti olid auditi toimumise ajal veel pooleli (punktid 73–75).

157

AMIFi tulemuslikkuse seireraamistik loodi hilinemisega ja ilma sihtväärtusteta. Auditi käigus selgus, et poliitika põhjaliku hindamise hõlbustamiseks ELi tasandil on vaja rohkem andmeid (punktid 76–82).

2. soovitus. Tõhustada AMIFi erakorralise abi ja riiklike programmide juhtimist

Soovitame komisjonil

1. määratleda kriteeriumid erakorralise abi vahendite jaotamiseks liikmesriikidega koostöös toimuva eelarve täitmise raames järgmises finantsraamistikus;
2. tõhustada tulemuslikkuse jälgimise raamistikku järgmiselt:
1. tagada, et AMIFi EMASi projektid sisaldavad väljund- ja tulemusnäitajaid koos selgete eesmärkide ja lähtealustega, kui see on asjakohane, ning põhjendades seda, kui see nii ei ole;
2. jälgida erakorralise abi raames rahastatud projektide tulemusi ja anda nende kohta aru;
3. töötada uue mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) jaoks välja AMIFi ühise seire- ja hindamisraamistiku näitajad, sealhulgas nende lähtealused ja sihtväärtused enne perioodi 2021–2027 projektide algust;
3. rakendada meetmeid, et tagada AMIFi ning EASO/Frontexi vastastikune täiendavus ja parem koordineerimine (nt sunniviisiliste tagasisaatmiste või varjupaigaasutuste toetamise valdkonnas).

Tähtaeg: 30. juuni 2021

158

Kreeka ja Itaalia riiklike ametiasutuste hinnangul on EASO pakutav operatiivabi asjakohane ja kasulik. Sellele vaatamata olid EASO operatiivabi kavad kuni 2018. aastani suures osas sisendipõhised ning neil polnud väljund- ja tulemuseesmärke EASO tegevuse hindamiseks. 2019. aastal on olukord tasapisi paranemas (punktid 83–89).

159

Kuigi liikmesriikide ekspertide vähesust korvatakse ajutiste teenuseosutajatega, on jätkuvalt probleemiks ekspertide lähetamise lühike kestus. EASO tegevust Kreeka esmase vastuvõtu keskustes mõjutavad julgeolekuprobleemid, tööruumide puudus, erimeelsused Kreeka varjupaigatalitusega haavatavuse hindamise suhtes ning mittesüürlaste kohta tehtud varjupaiga andmata jätmise otsuste süstemaatiline tagasilükkamine Kreeka varjupaigatalituse poolt (punktid 90–93).

3. soovitus. Suurendada EASO operatiivabi varjupaigamenetlustele

EASO peaks

1. kohandama oma ekspertide lähetamise mudelit, et muuta see paremini prognoositavaks, arvestades liikmesriikide ekspertide pidevat nappust;
2. viima lõpule Kreeka ja Itaalia tulemuslikkuse seireraamistikud, lisades tulemusnäitajad, võrdlusalused ja sihtväärtused ning kogudes asjakohaseid andmeid kõigi näitajate kohta;
3. tegema koostööd Kreeka varjupaigatalitusega, et ületada erimeelsused haavatavuse hindamise ja mittesüürlaste riiki lubamise üle kiirkorras tehtava piirimenetluse käigus.

Tähtaeg: 31. detsember 2020

160

Kreeka ja Itaalia on nende liikmesriikide seas, kes ei ole täiel määral ära kasutanud Frontexi tagasisaatmisvõimalusi (volituste laiendamine ja eelarve suurendamine). Lisaks tagasipöördujate väikesele arvule on selle põhjuseks kahe paralleelse ELi rahastamisvahendi, mis toetavad sama liiki tegevust (AMIFi riiklike programmide ja Frontexi operatsioonide raames rahastatud sunniviisilised tagasisaatmised), olemasolu (punktid 94–101).

4. soovitus. Kohandada Frontexi tagasisaatmistoetust ja ekspertide lähetamist esmase vastuvõtu keskustesse

Frontex peaks

1. tegema komisjoniga koostööd, et tagada vastastikune täiendavus ning parem koordineerimine Frontexi ja AMIFi rahastatava tagasipöördumistoetuse vahel;
2. tagasisaatmisoperatsioonide vähesust Kreekas arvesse võttes lõpetama ühe profiiliga saatjate kasutamise, keda ei ole võimalik teistes esmase vastuvõtu keskuste operatsioonides rakendada;
3. kohandama tegevuskava, et viia töötajate (sh sõrmejälgede võtmise ekspertide) lähetamine Itaalia esmase vastuvõtu keskustesse rohkem kooskõlla meritsi saabujate arvuga.

Tähtaeg: 31. detsember 2020

161

Kriisi ajal on enamik Euroopasse saabunud ebaseaduslikest rändajatest tulnud kas Itaaliasse või Kreekasse. Need kaks liikmesriiki ei ole enam ainult transiitriigid, vaid neist on saanud riigid, kus rändajad varjupaika taotlevad (punkt 103).

162

Kreeka varjupaigatalituse menetlemissuutlikkus on alates 2015. aastast suurenenud, kuid sellest ei piisa üha suureneva lahendamata varjupaigataotluste hulga käsitlemiseks. ELi-Türgi avaldusel on olnud suur mõju saabujatele, kuid selle nurgakivi – kiirkorras tehtav piirimenetlus – ei ole piisavalt kiire. Tavapäraste ja kiirendatud menetluste puhul on olukord veelgi keerulisem, kuna vestluste toimumise ajad ulatuvad vastavalt 2023. või 2021. aastasse. Suur arv esimese astme negatiivseid otsuseid läheb edasi apellatsioonietappi, millel puudub tugi ja mis on juba niigi ülekoormatud (punktid 104–118).

163

Saabujate ja varjupaigataotluste arvu järsust vähenemisest tingituna on Itaalia praegune menetlemissuutlikkus esimeses astmes piisav. Praegune suur mahajäämus on kavas tasa teha 2019. aasta lõpuks. Sellegipoolest peaks see apellatsiooniasutustele suurt survet avaldama. 2015. aastal esitatud varjupaigataotlustel kulus üle 4 aasta, et jõuda lõpliku apellatsioonietapini. Ilma asjakohase toeta võib see pikk ajavahemik tulevikus veelgi pikeneda (punktid 119–129).

5. soovitus. Tugevdada riiklike varjupaigasüsteemide haldamist

Komisjon ja EASO peaksid koostöös riigiasutustega

1. suurendama veelgi toetust Kreeka varjupaigatalitusele, et lahendada esimese astme taotluste süvenev kuhjumine;
2. toetama ülekoormatud apellatsiooniasutusi Kreekas ja Itaalias, vältides EASO puhul võimalikku huvide konflikti Kreekas;
3. esitama meetmeid, mis võimaldavad süstemaatiliselt koguda tulemuslikkust käsitlevaid andmeid menetlusaegade (liigitatuna menetlusliikide ja peamiste etappide kaupa) ja kuhjunud taotluste (liigitatuna peamiste etappide, sh apellatsiooniastmete kaupa) kohta, et hõlbustada poliitikakujundamist ja tulemuste hindamist ning jälgida vastavust ELi õigusaktidele.

Tähtaeg: 31. detsember 2020

164

Tegelike tagasisaatmiste arv oli tagasisaatmisotsuste arvust palju väiksem nii mõlema riigi kui ka ELi puhul üldiselt. Leidsime, et sellel on mitu põhjust (punktid 130–139).

165

Toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerimist takistab ELi ühtse lähenemisviisi puudumine. Täheldasime struktuurilisi probleeme toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise puhul Itaalias. Kreeka toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programm on oma eesmärke täitmas, kuid taasintegreerimispaketti pakutakse vaid 26%-le taotlejatest. Spetsiaalne toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise majutusasutus on näide heast tavast, mis suurendab selle kava atraktiivsust (punktid 140–144).

166

Tagasisaatmismenetluste kiiruse kohta andmeid ei koguta. Lisaks puuduvad näitajad, millega mõõta tagasisaatmiste jätkusuutlikkust, nagu tagasisaadetud rändajate arv, kes üritavad ELi tagasi tulla, või toetatud vabatahtliku tagasipöördumise taasintegratsioonipakettide edukus (punkt 145).

6. soovitus. Toetada jätkuvalt riiklikke tagasisaatmismenetlusi

Komisjon peaks koostöös liikmesriikide ametiasutustega

1. pakkuma koos Frontexiga lisatoetust, et tegeleda Kreekas ja Itaalias käesolevas aruandes välja toodud tagasipöördumiste väikest arvu põhjustavate teguritega, keskendudes Kreeka saartelt toimuvatele vähestele tagasipöördumistele ning toetatud vabatahtlikule tagasipöördumisele ja taasintegreerimisele Itaaliast;
2. võtma meetmeid tagamaks, et kolmandate riikidega sõlmitud lepingud, mis on sõlmitud nende riikide kodanike tagasisaatmiseks, nagu Cotonou leping ja ELi tagasivõtulepingud, on jõustatud kolmandates riikides ja liikmesriigid kasutavad neid täiel määral;
3. edendama ELis koordineeritud lähenemisviisi taasintegreerimisabi osutamiseks vastuvõtvates kolmandates riikides;
4. esitama meetmed, mille abil koguda süstemaatiliselt tulemuslikkuse andmeid tagasisaatmismenetluste kiiruse ja jätkusuutlikkuse kohta, et hõlbustada poliitika kujundamist, tulemuste hindamist ja teadusuuringuid.

Tähtaeg: 31. detsember 2020

III auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Bettina Jakobsen, võttis käesoleva aruande vastu 22. oktoobri 2019. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Rahaline rakendamine (miljonites eurodes)

AMIFi EMAS: AMIFi riiklik programm Kreekas: AMIFi riiklik programm Itaalias: EASO tegevusalane toetus: Frontexi tagasisaatmistoetus:

II lisa. Kreekas ja Itaalias rakendatavast 20st ELi toetusmeetmest koosneva valimi kokkuvõtlik hindamine

III lisa. Esmase vastuvõtu süsteemi käsitlevate soovituste põhjal võetud meetmed

Soovitus	Praegune olukord	Kommentaarid
1.1. Komisjon ja asjaomased asutused peaksid Kreekale andma täiendavat toetust esmase vastuvõtu keskuste läbilaskevõime parandamiseks, tehes selleks järgmist: parandama majutustingimusi saartel, kus keskused asuvad; kiirendama veelgi varjupaigataotluste esitamise protsessi (EASO toel), andes rändajatele samas selget teavet selle kohta, kuidas ja millal nende taotlusi menetletakse; jõustama vajadusel olemasolevaid tagasisaatmismenetlusi (Frontexi toel).	Ellu viimisel	Komisjon, EASO ja Frontex on andnud täiendavat abi, et suurendada Kreeka esmase vastuvõtu keskuste suutlikkust, rahastades uusi taristuprojekte, toetades kõiki Kreeka varjupaigatalituse lepingulisi töötajaid ja viies läbi kõik tagasivõtutoimingud Türki. Sellegipoolest vajatakse rohkem toetust, kuna kohapealne olukord on endiselt kriitiline.
1.2. Komisjon peaks koos asjaomaste asutustega edaspidi toetama Itaalia püüdlusi suurendada esmase vastuvõtu keskuste arvu, nagu algselt kavandatud, ning võtma lisameetmeid, et laiendada esmase vastuvõtu süsteemi nii, et see hõlmaks ka keskustest väljaspool asuvaid maabumispunkte.	Ellu viidud
2.1. Komisjon peaks koos asjaomaste asutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega aitama nii Kreeka kui Itaalia ametiasutusi võtta kõik vajalikud meetmed, tagamaks, et rändajatena saabuvaid saatjateta alaealisi koheldakse vastavalt rahvusvahelistele standarditele, võimaldades neile asjakohase peavarju, kaitse, eelisjärjekorras juurdepääsu varjupaigamenetlustele ja vajaduse korral ümberpaigutamise.	Ellu viimisel	Komisjon andis lisatoetust, rahastades uusi taristuprojekte, et parandada saatjata alaealiste olukorda. EASO käivitas 2018. aasta detsembris projekti, et tegeleda kiireloomulise olukorraga Sámosel. Sellegipoolest vajatakse Kreekas rohkem toetust, kuna kohapealne olukord on endiselt kriitiline.
2.2. Komisjon peaks nõudma lastekaitseametniku määramist igasse esmase vastuvõtu keskusse/piirkonda.	Komisjoni poolt ellu viidud	Komisjon nõudis lastekaitseametnike ametisse nimetamist, kuid Itaalia ametiasutused ei ole neid esmase vastuvõtu keskustes ametisse nimetanud.
2.3. Komisjon ja asjaomased asutused peaks abistama vastutavaid ametiasutusi, pakkudes koolitust ja õigusnõustamist, lisaks peaks komisjon tegema jätkuvalt järelevalvet ja andma aru võetud meetmetest ja saavutatud edusammudest.	Ellu viidud
3.1. Komisjon ja asutused peaksid jätkuvalt paluma kõikidel liikmesriikidel lähetada rohkem eksperte, et vajadused paremini katta.	Komisjoni ja asutuste poolt ellu viidud	Pidev liikmesriikide ekspertide nappus EASO operatsioonide puhul Kreekas ja Itaalias.
3.2. Liikmesriikide ekspertide lähetused peaksid olema piisavalt pikad ja vastama taotletud profiilidele, et Frontexi, EASO ja Europoli toetus Kreekale ja Itaaliale oleks piisavalt tõhus ja tulemuslik.	Ei ole ellu viidud	EASO ja Frontexi ekspertide lähetuse keskmine pikkus oli 2018. aastal endiselt vähem kui kaks kuud. Ühe profiiliga saatjate suur osakaal Kreekas, arvestades tagasisaatmiste väikest arvu.
4.1. Komisjon peaks koos asutuste ja riiklike ametiasutustega selgemalt määratlema ELi piirkondliku rakkerühma rolli, struktuuri ja ülesanded esmase vastuvõtu süsteemi rakendamisel.	Ellu viidud
4.2. Komisjon ja asutused peaksid jätkuvalt nõudma, et Itaalia ja Kreeka määraksid kindla isiku, kes vastutaks pikaajaliselt iga esmase vastuvõtu keskuse üldise haldamise ja toimimise eest. Lisaks tuleks nõuda, et Kreekas võetaks kasutusele esmase vastuvõtu keskuste standardne töökord.	Ellu viidud
5.1. Komisjon ja asutused peaksid 2017. aasta lõpuks hindama esmase vastuvõtu süsteemi senist ülesehitust ja rakendamist ning esitama ettepanekuid selle edasiseks arendamiseks. Ettepanekud peaksid hõlmama standardset toetusmudelit, mida kohaldatakse tulevaste ulatuslike rännete korral, eri rollide ja ülesannete määratlust, minimaalset taristut ja inimressursse, toetuse andmise viise ja standardset töökorda.	Ellu viidud
5.2. Analüüs peaks selgitama ka esmase vastuvõtu süsteemi õigusraamistikku osana ELi välispiiri haldamisest.	Ellu viidud	Komisjon soovitas esmase vastuvõtu keskuste standardne töökord vastu võtta kas õigusakti, valitsuse või ministri otsuse või ringkirja kujul, olenevalt vastuvõtva liikmesriigi põhiseadusest tulenevatest nõuetest. Itaalias edastati esmase vastuvõtu keskuste standardne töökord asjaomastele ametiasutustele ühes 2016. aasta detsembri ringkirjas. Kreekas avaldati standardne töökord ning seda levitati ühe 2017. aasta haldusringkirjaga.

IV lisa. AMIFi riiklike projektide rakendamine

Kreeka

Ainus Kreeka valimisse kuulunud lõpetatud projekt – GR-1 – ei saavutanud oma peamist eesmärki, milleks oli teise astme kuhjunud varjupaigajuhtumite lahendamine (14% teise astme juhtumitest on lahendamata). Projekti oleks võinud pikendada, kuid seda taotleti liiga hilja ja see nurjus kuhjunud juhtumite komisjoni liikmete tasustamist käsitlevate õigusvaidluste tõttu. Projekti lõppedes jäi 20% selle eelarvest kasutamata. Vaatamata üha suuremale kuhjunud juhtumite arvule (vt ka punktid 106 ja 107), mis ikka veel varjupaigamenetlust pärsib, täheldasime ka seda, et 2013. aasta järgse juhtumite kuhjumise probleemi lahendamiseks ei kavandatud uut projekti.

Auditeeritud pooleliolevate projektide hulgast on varjupaigamenetluse tugevdamise projekt GR-2 saavutamas neid eesmärke, mis on seotud töötajate värbamisega Kreeka varjupaigatalituse tugevdamiseks. Seatud eesmärgid võivad osutuda ebapiisavaks, kuna rändajate pideva Kreekasse sissevoolu tõttu on avalduv surve katkematu.

Väljasaatmiseelseid kinnipidamiskeskusi toetava projekti GR-3 raames külastasime Amygdaléza keskust ja leidsime, et sealsed tingimused on nõuetele vastavad. Euroopa Nõukogu piinamise tõkestamise komitee aruande⁵¹ kohaselt on aga väljasaatmiseelsetes keskustes valitsevad tingimused suuresti erinevad. Mõne keskuse kinnipidamistingimused on kas väga kehvad või vastuvõetamatud ning nende kambrid ülerahvastatud ja räpased.

Projekt GR-4 toetab kolmandate riikide kodanike sunniviisilist tagasisaatmist. Sunniviisiliste tagasisaatmiste väga väikse arvu tõttu ei saavuta projekt tõenäoliselt oma eesmärke (vt ka punktid 130–139).

Vabatahtlikke tagasipöördumisi toetav projekt GR-5 on seni oma eesmärgid täitnud. Taasintegreerimispaketti pakutakse praegu aga ainult 26%-le toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise kandidaatidest. Jäikade iga-aastaste eesmärkide täitmine kõrvalekaldega +/- 10% on keeruline, kuna rändajate otsuseid toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise kasutamise kohta mõjutavad paljud tegurid (olukord päritoluriigis, perekonnaseis, terviseprobleemid jne).

Itaalia:

IT-1 saavutas oma eesmärgid, kuid need vähesed näitajad, mis seati, ei olnud piisavad kavandatud eesmärkide saavutamise tõendamiseks. Näiteks ei olnud ühtegi sihtväärtust, mille abil jälgida haavatavate juhtumite tuvastamise ja edastamise eesmärgi elluviimist. Projekt kulutas 84% oma eelarvest.

Kumbki toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise projekt (IT-2 ja IT-3) ei saavutanud oma eesmärke. 12. selgituses antakse rohkem teavet toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise probleemide kohta Itaalias.

Projektiga IT-2, mida viis ellu Consiglio Italiano per i Rifugiati, õnnestus tagasi saata vaid 49% algselt kavandatud rändajatest, vaatamata sellele, et projekti pikendati kolm kuud. Projekti eelarvet kulutati kavandatust 35% vähem.

Projekt IT-3, mida viis ellu IOM, täitis vaid 12–28% oma eesmärkidest ja kulutas oma eelarvest ainult 15%. Itaalia ametiasutused peatasid AMIFi projekti ja otsustasid selle asemel rahastada IOMi toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise tegevust, kasutades selleks ainult riiklikke eelarvevahendeid (ilma ELi toetuseta).

Projekt IT-4 oli siseministeeriumi poolt välja töötatud sunniviisilise tagasisaatmise projekt. Toetusleping allkirjastati 2017. aasta septembris ja see hõlmas ajavahemikku 2014–2018. Esimesel kahel aastal (2014 ja 2015) rakendatud meetmed moodustasid umbes 70% üldistest eesmärkidest ja 67% eelarvest. Auditi toimumise ajal ei olnud Itaalia ametiasutused veel kogunud andmeid 2016., 2017. ja 2018. aasta näitajate ja kulude kohta.

Käimasolev projekt IT-5 sisaldab tegevusi, mis on seotud koolitusega, erivajadustega rändajate identifitseerimisega ning teabe ja abi andmisega. Kuigi koolitust puudutav eesmärk on juba täidetud, ei ole kahte muud eesmärki veel täidetud järgmistel põhjustel: a) raskused lõplike abisaajate kindlakstegemisel või kaasamisel; b) kohalike partnerite poolne puudulik teabeedastus saabuvate rändajate kohta; c) saabujate märkimisväärne vähenemine 2018. aastal. Kava kohaselt kestab projekt 2019. aastani. Auditi toimumise ajal kaalusid ametiasutused eesmärkide kohandamist.

Akronüümid ja lühendid

AMIF: Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

AVRR: toetatud vabatahtlik tagasipöördumine ja taasintegreerimine

CMEF: ühine seire- ja hindamisraamistik

EASO: Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet

EMAS: erakorraline abi

EURODAC: Euroopa sõrmejälgede võrdlemise süsteem

Frontex: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

IOM: Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon

RACER: asjakohane, heakskiidetud, usaldusväärne, lihtne ja töökindel

SMART: konkreetne, mõõdetav, saavutatav, realistlik ja tähtajaline

UNHCR: ÜRO pagulaste ülemvolinik

Sõnastik

Dublini üksus: Dublini III määruse kohaldamise eest vastutav riikliku varjupaigaasutuse osakond.

Ebaseaduslik rändaja: isik, kes on riigis ilma välismaalaste õiguse alusel vajaliku loata.

ELi-Türgi avaldus: 18. märtsi 2016. aasta Euroopa Ülemkogu ja Türgi vahelisel kohtumisel kokku lepitud hulk meetmeid, mis käsitlevad ebaseaduslikku rännet Türgi kaudu ELi. Avalduse kohaselt saadetakse kõik pärast 20. märtsi 2016 Kreeka saartele saabuvad uued ebaseaduslikud rändajad tagasi Türki. Sellega kehtestati ka ümberasustamiskava süürlastele.

Esmase vastuvõtu keskus: rajatis, mis asub ELi välispiiril kohas, kus esineb suur rändesurve, mis toimib esmase vastuvõtu keskusena, kus saabujad tuvastatakse, registreeritakse ja võetakse nende sõrmejäljed.

Heaks kiidetud varjupaigataotluste määr: positiivsete otsuste osakaal varjupaigamenetluses tehtud otsuste koguarvus igas varjupaigamenetluse etapis.

Humanitaarkaitse: kaitse, mis antakse neile, kes ei saa varjupaika või täiendavat kaitset, kuid keda ei saa siiski tagasi saata, arvestades näiteks isiklikke asjaolusid, nagu terviseprobleemid või vanus (sh saatjata alaealised), loodusõnnetusi või relvastatud konflikte.

Kinnipidamiskeskus: rajatis, milles hoitakse kolmandate riikide kodanikke, kelle suhtes kohaldatakse tagasisaatmismenetlust, et hõlbustada protsessi, mille puhul on oht, et tagasipöördujad põgenevad või osutavad vastupanu.

Pagulane: isik, kes on olnud sunnitud oma riigist põgenema tagakiusamise, sõja või vägivalla tõttu.

Questura (mitmus: questure) ehk politsei rändeasutus Itaalias: Itaalia provintsi tasandi avaliku julgeoleku asutus, kelle haldusvastutus on seotud sisserändega.

Riiki lubamise menetlus: liikmesriigi ametiasutuste tehtud hindamine, et teha kindlaks, kas varjupaigataotlus tuleks vastu võtta, st hinnata selle põhjendatust. Taotlus loetakse vastuvõetamatuks, kui taotleja on saanud rahvusvahelise kaitse mõnes muus ELi liikmesriigis, on pärit turvalisest päritoluriigist, on saabunud turvalisest kolmandast riigist või esimesest varjupaigariigist või on esitanud korduva taotluse ilma uute elementideta.

Ränne: isiku või isikute rühma liikumine üle rahvusvahelise piiri või mõne riigi piires rohkem kui ühe aasta jooksul, sõltumata põhjustest ja vahenditest.

Tagasisaatmise määr: asjaomasel aastal tegelikult tagasisaadetud kolmandate riikide kodanike arvu ja EList lahkumiskorralduse saanud isikute arvu suhe. Otsuse väljastamisest tegeliku tagasisaatmiseni kuluva aja tõttu on see tagasisaatmiste tõhususe mõõtmiseks ebasobiv näitaja.

Tagasisaatmisotsus: haldus- või kohtuakt, millega sätestatakse, et kolmanda riigi kodaniku riigisviibimine on ebaseaduslik ja kehtestatakse tagasipöördumiskohustus.

Täiendav kaitse: kaitse, mis antakse kolmanda riigi kodanikule, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kelle puhul on võimalik põhjendatult eeldada, et kui ta saadetakse oma päritoluriiki tagasi, ei ole tal end võimalik kaitsta sellise tõsise kahju eest, mida Genfi konventsioon ei hõlma.

Vabatahtlik lahkumine: ebaseaduslikult riigis viibiva rändaja vabatahtlik lahkumine tagasisaatmisotsuses sel eesmärgil kehtestatud tähtajaks.

Varjupaiga saamise tingimustele vastavuse hindamine: menetlus, mille abil tehakse kindlaks, kas taotleja vastab varjupaiga saamise tingimustele, kuna tal on põhjendatud kartus tagakiusamise ees oma päritoluriigis.

Varjupaigataotlus: ametlik taotlus rahvusvahelise kaitse saamiseks. Alates hetkest, mil taotleja väljendab oma kavatsust taotleda varjupaika, loetakse tema taotlus esitatuks ja talle hakkavad kehtima varjupaigataotleja õigused. Seejärel registreerib liikmesriik taotluse ja see loetakse esitatuks pärast seda, kui pädev asutus on selle kätte saanud.

Varjupaik: rahvusvahelise kaitse vorm, mille EL annab oma territooriumil neile, keda peetakse Genfi konventsiooni alusel pagulaseks, st isikuks, kes põgeneb põhjendatud tagakiusamise kartuse tõttu oma päritoluriigist, või kellel on õigus saada täiendavat kaitset.

Ümberpaigutamine: nende inimeste üleviimine ELi ühest liikmesriigist teise, kellel on suur võimalus saada varjupaika.

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi välistegevuse, turvalisuse ja õiguse kuluvaldkondade auditeerimise eest vastutav III auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Bettina Jakobsen. Auditit juhtis kontrollikoja liige Leo Brincat, keda toetasid kabinetiülem Romuald Kayibanda, kabineti atašee Annette Farrugia, valdkonnajuht Sabine Hiernaux-Fritsch, auditijuht Andrej Minarovic ning audiitorid Emmanuel-Douglas Hellinakis ja Florin-Alexandru Farcas. Keelealast abi osutas Hannah Critoph.

Vasakult paremale: Andrej MINAROVIC, Hannah CRITOPH, Annette FARRUGIA, Leo BRINCAT, Mirko IACONISI, Romuald KAYIBANDA, Emmanuel-Douglas HELLINAKIS, Florin-Alexandru FARCAS.

Järelmärkused

¹ Nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1523, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks, ja nõukogu 22. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1601, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks (mida muudeti nõukogu 29. septembri 2016. aasta otsusega (EL) 2016/1754). Nende otsuste õiguspärasust kinnitati Euroopa Kohtu otsusega 2017/C 374/05 Slovakkia ja Ungari poolt nõukogu vastu algatatud liidetud kohtuasjades.

² Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (uuesti sõnastatud) COM(2018) 634 final, 12. september 2018.

³ Eriaruanne nr 6/2017: „ELi reaktsioon rändekriisile: esmase vastuvõtu süsteem“.

⁴ EP (CONT) töödokument PE604.614v01-00.

⁵ Vt ka FRA arvamus nr 3/2019: Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti ajakohastatud 2016. aasta arvamus põhiõiguste kohta Kreekas ja Itaalias loodud esmase vastuvõtu keskustes.

⁶ Käesolevas auditis ei hinnata vastuvõturajatisi, juurdepääsu rahvusvahelisele kaitsele ega inimõiguste austamist Liibüas, kuhu enamik Vahemere keskosa marsruudil päästetud rändajaid on tagasi saadetud.

⁷ 2016. aastal 81,8%, 2017. aastal 65,7%, 2018. aastal 54,0%.

⁸ Kreeka Egeuse mere saared: alates 8%-st 2015. aasta septembris kuni 100%-ni 2018. aastal; Itaalia: alates 60%-st 2015. aasta esimesel poolel kuni 100%-ni 2018. aastal.

⁹ EURODACi 1. kategooria andmed on iga 14-aastase või vanema rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejäljekomplektid, kes esitab mõnes liikmesriigis varjupaigataotluse; 2. kategooria andmed on iga 14-aastase või vanema kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku sõrmejäljekomplektid, kes on kinni peetud seoses kõnealuse liikmesriigi maismaa-, mere- või õhupiiri ebaseadusliku ületamisega ja keda ei ole tagasi saadetud.

¹⁰ EURODACis tekib kokkulangevus teiste riikide andmetega, kui mõnes muus liikmesriigis leitakse identne sõrmejälg. Kokkulangevused ei vasta isikute arvule, vaid andmekogumite arvule, sest üks inimene võib taotleda varjupaika rohkem kui üks kord.

¹¹ 2015. aastal 236 422 kokkulangevust välisriikide andmetega väljaspool Itaaliat ja Kreekat; 2016. aastal 317 455; 2017. aastal 164 639; 2018. aastal 112 817.

¹² 2018. aastal tehti ELis [149 527] väljaminevat taotlust Dublini määruse kohaseks üleandmiseks, kuid tegelikult leidis aset ainult [25 822] üleandmist.

¹³ Ümberpaigutamise sihtliikmesriigid võtsid kohustuse jaotada kõik seni jaotamata kohad 2015. aasta lõpuks, kuid seda ei tehtud.

¹⁴ 2018. aastal oli afgaanide varjupaigataotluste rahuldamise määr ELi liikmesriikides vahemikus 6–98% ja iraaklaste oma 8–98%. Allikas: EASO.

¹⁵ 2017. aasta juunis algatas komisjon Ungari, Poola ja Tšehhi vastu rikkumismenetluse ümberpaigutamisotsuste täitmata jätmise tõttu. Ungari ei lubanud anda ühtegi ümberpaigutamiskohta ega paigutanud ümber ühtegi rändajat. Poola lubas anda mõned kohad 2015. aasta detsembris, kuid mitte pärast seda, ning ei paigutanud kedagi ümber. Tšehhi andis mõned lubadused ja paigutas ümber 12 rändajat, kuid lõpetas kohustuste võtmise hiljem protsessi käigus.

¹⁶ Eurostati 15. juuni 2016. aasta varjupaigaalase kvartaliaruande tabel 6.

¹⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 516/2014 artikkel 21.

¹⁸ SWD(2018) 339 final, „Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi vahehindamine 2014–2017“.

¹⁹ AMIFi riiklikel programmidel on jäik põhijaotussüsteem (nagu ka ISF-il), mis põhineb 2010. aastate algusest saadud andmetel ja mis ei kajasta 2015. aasta järgset olukorda. Lisavahendeid oli kõnealuse põhijaotussüsteemi kohaselt võimalik jaotada proportsionaalselt kõikide riikidega või erimeetmete kaudu, mis piirduvad vaid väikese arvu investeerimisprioriteetidega.

²⁰ SWD(2018) 347 final, 2018. aasta mõjuhinnang, mis on lisatud ettepanekule võtta vastu uus Varjupaiga- ja Rändefondi määrus, jaotis 1.2.1.1.

²¹ Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Varjupaiga- ja Rändefond, COM(2018) 471 final, 12. juuni 2018.

²² Näiteks võiks sellise hindamise käigus võrrelda varjupaiga valdkonnas soovitud tulemuslikkust tegelike tulemustega (nt menetlemise suutlikkus, kuhjunud taotluste arvu vähendamine ja menetlusaeg), pidades silmas varasemaid suundumusi ning prognoositavaid sisse- ja väljavoolusid. See tuleks omakorda muuta mitmeaastaseks lünkade analüüsiks, milles käsitletaks vajaduste (töötajate arv, tööruumid, haldus-/koolitussuutlikkus) täitmiseks vajalikke vahendeid. Kavandatud vajadused kaetaks AMIFi riiklikust programmist ja liikmesriigi eelarvest, ning ettenägematute ja ootamatute sündmuste jaoks oleks võimalik saada erakorralist abi.

²³ Näiteks tehti projektis GR-3 12 muudatust, millega muudeti selle ulatust, kestust ja eelarvet, projektis GR-2 8 muudatust, millega muudeti selle kestust ja eelarvet, ning projektis GR-4 6 muudatust, millega muudeti selle ulatust, kestust ja eelarvet.

²⁴ Komisjoni 2016. aasta oktoobri delegeeritud määruse (EL) nr 207/2017 põhjal.

²⁵ COM(2018) 307 final.

²⁶ Varjupaigataotluse koostamine, registreerimine ja esitamine, esimese astme otsus, teise astme otsus, lõpliku otsuse tegemine.

²⁷ Ainult viimase astme otsused, andmebaasis migr_asydcfina.

²⁸ Nii Itaalia kui Kreeka puhul kasutati kolmeaastase tegevuskava koostamiseks mitmeid analüütilisi dokumente (põhjalik vajaduste hindamine, prioriseeritud vajaduste hindamise aruanne ja kõrgetasemeline tulemuste maatriks). Tegevuskavad hõlmavad väljaselgitatud vajadusi, nende hierarhiat ja lahendusi ning nende hinnangulisi kulusid.

²⁹ Kreekas ei seatud väljundandmetele sihtväärtusi ega lähtetasemeid ning tulemus- ja mõjunäitajaid ei olnud kindlaks määratud. Itaalias püüti kehtestada mõjunäitajad, kuid sihtväärtusi ega lähtetasemeid ei seatud.

³⁰ Itaalia haldusasutused, kes on pädevad menetlema varjupaigataotlusi ja võtma vastu esimese astme otsuseid.

³¹ Erinevalt varjupaiga tavamenetlusest on haavatavuse hindamine väga oluline Kreeka piiril toimuva kiirmenetluse puhul, kuna haavatavaks peetavad taotlejad vabastatakse geograafilisest piirangust ning suunatakse mandrile tava-/kiirendatud menetlusele.

³² Eelkõige riiklike tagasisaatmisoperatsioonide (Kreeka), Kreeka uue riikliku raamlepingu alusel korraldatavate ühiste tagasisaatmisoperatsioonide (Kreeka), ühisoperatsioonides osalemise (Itaalia) või regulaarlendude puhul (Kreeka ja Itaalia).

³³ Näiteks: Alžeeria ja Maroko ei aktsepteeri tellimuslende ja eelistavad kahepoolseid kokkuleppeid ELi tagasivõtulepingutele. Alžeeria nõuab mõnikord, et isik tuleb tagasi saata 24 tunni jooksul pärast reisidokumentide väljastamist, mis ei ole teostatav. Iraani põhiseadus keelab oma kodanike tagasisaatmise nende tahte vastaselt, mis muudab nende sunniviisilise tagasisaatmise võimatuks. Tuneesia ametiasutused võtavad Itaaliast ja Saksamaalt tellimuslendudega tagasipöördujaid vastu üksnes vastavate kahepoolsete tagasivõtulepingute raames. Türgi ei kohalda tegelikkuses ELi ja Türgi tagasivõtulepingu kolmandate riikide kodanike klauslit. Ainult Afganistan aktsepteerib ELi ajutisi reisidokumente. Nigeerias (ja paljudes teistes Aafrika riikides) ei ole täielikku registrit oma kodanike kohta, mis muudab nende tuvastamise keeruliseks.

³⁴ Taotlejate jaoks, kelle suhtes kohaldatakse ELi ja Türgi avaldust, st need, kes saabusid Kreeka saartele pärast 20. märtsi 2016, välja arvatud isikud, kes on liigitatud haavatavaks, ja Dublini perekonna taasühinemise juhtumid. Esimest korda kohaldatakse turvalise kolmanda riigi põhimõtet taotlejate suhtes, kelle taotluste heakskiitmise määr on üle 25%, sealhulgas süürlaste puhul, et hõlbustada kiiret tagasisaatmist.

³⁵ Eelregistreerimise etapis: 2389 juhtumit; plaanijärgse vestluse etapis: 14 132 juhtumit; menetluse lõpus: 8012 juhtumit.

³⁶ Alates 2018. aasta augustist ei ole Chíosel ühtegi tervishoiuministeeriumi arsti ning kaks Lesbosel töötanud arsti lõpetasid töö 2018. aasta oktoobris. Lérose, Sámose ja Kosi saarel oli alates 2017. aasta detsembrist esmase vastuvõtu keskuses tööl enamasti üks tervishoiuministeeriumi arst.

³⁷ Kreeka õiguses määratletakse seitse haavatavuse kategooriat: 1. Isikud, kellel on puue või raske haigus; 2. Tõsise vägivalla ohvrid; 3. Rasedad või vastsündinutega naised; 4. Saatjata alaealised; 5. Üksikvanemad; 6. Eakad; 7. Inimkaubanduse ohvrid.

³⁸ 2018. aasta lõpuks oli kõigi 3737 mittesüürlase juhtumi puhul lubatud uurida nende põhjendatust Kreekas, välja arvatud kaks vastuvõetamatuks tunnistatud palestiinlaste juhtumit.

³⁹ 2018. aasta lõpus 889 riiki lubatud süürlast ja 42 288 haavatavat rändajat.

⁴⁰ Kreeka pagulaste nõukogu andmetel eelistasid mõned haavatavad taotlejad Palestiinast (heaks kiidetud varjupaigataotluste suur arv ja tegelik võimalus saada rahvusvahelist kaitset), et neid ei määratletaks haavatavatena, mis võimaldaks neil läbida kiirkorras tehtav piirimenetlus ja menetleda nende juhtumit kiiremini.

⁴¹ Need ei hõlma siiski juhtumeid kõrgema astme kohtute ja riiginõukogu tasandil, mille kohta andmeid ei esitatud.

⁴² 2018. aastal oli taotluste heakskiitmise määr 32%. See sisaldas 21% humanitaarkaitse taotlusi. Kuna humanitaarkaitse kaotati, vähenes taotluste rahuldamise määr 2019. aastal (19% 2019. aasta esimesel poolel).

⁴³ Isiklik vestlus peab toimuma 30 päeva jooksul alates taotluse registreerimisest ja otsus tuleb vastu võtta 3 tööpäeva jooksul pärast vestlust.

⁴⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ.

⁴⁵ Koostööleping ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel, mis allkirjastati 2000. aasta juunis Cotonous, artikkel 13.5c.

⁴⁶ IOM-ilt saadud statistika näitab, et ajavahemikul jaanuarist kuni septembrini 2018 asutusele laekunud 1606-st toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise taotlusest 67 (4%) ei saanud heakskiitu, 169 (10%) ei saanud ametiasutustelt vastust, 118 (7%) tühistati enne heakskiidu saamist ja 319 (20%) tühistati pärast heakskiidu saamist.

⁴⁷ Viimase projektikonkursi eeskirjade kohaselt oleksid kulud rahastamiskõlblikud ainult juhul, kui rändaja tegelikult tagasi saadetakse. Kuna rändajad võivad kuni viimase hetkeni oma meelt muuta, peab asutus kuni selle hetkeni kõik kulud ise kandma.

⁴⁸ IOMi andmetel taotles 1. juunist 2016 kuni 14. märtsini 2019 toetatud vabatahtlikku tagasipöördumist ja taasintegreerimist 17 740 kolmanda riigi kodanikku ja 15 031 (85%) läks oma kodumaale tagasi.

⁴⁹ Ühise tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi eesmärk on rakendada kolmandate riikide kodanike jätkusuutlikku tagasipöördumist ja taasintegreerumist oma päritoluriiki, tehes täiendavat koostööd ERINi partnerasutustega.

⁵⁰ Keskmine menetlemisaeg tagasisaatmisotsuse väljastamisest kuni tegeliku tagasipöördumiseni (nii sunniviisilise kui vabatahtliku tagasipöördumise puhul).

⁵¹ Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise tõkestamise Euroopa Komitee aruanne Kreeka valitsusele Kreekasse tehtud külastuse kohta ajavahemikul 10.–19. aprill 2018, Strasbourg, 19. veebruar 2019.

⁵² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud).

⁵³ Nõukogu 14. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1523 ja 22. septembri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1601, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks.

Ajakava

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	20.11.2018
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)	11.7.2019
Aruande lõplik vastuvõtmine pärast ärakuulamismenetlust	22.10.2019
Komisjoni ametlike vastuste saamine kõigis keeltes	12.11.2019
EASO ametlike vastuste laekumine kõigis keeltes	11.10.2019
Frontexi ametlike vastuste laekumine kõigis keeltes	14.10.2019

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019

PDF	ISBN 978-92-847-3964-6	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/279988	QJ-AB-19-021-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-3947-9	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/886975	QJ-AB-19-021-ET-Q

© Euroopa Liit, 2019

Paljundamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikale.
Euroopa Liit autoriõigusega hõlmamata fotode või muu materjali kasutamiseks ja taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse valdaja käest.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.