ELi intellektuaalomandi õigused: kaitse ei ole täielikult tagatud

Kokkuvõte

I Intellektuaalomandi õigused mängivad ELi majanduses üliolulist rolli. Intellektuaalomandi õigusi intensiivselt kasutavad tööstusharud toodavad peaaegu 45% ELi sisemajanduse koguproduktist väärtuses 6,6 triljonit eurot ja moodustades 29% tööhõivest. Euroopa Komisjon ja teised ELi organid teevad liikmesriikide ametiasutustega koostööd, et tagada intellektuaalomandi õiguste kaitse, mis on ühtse turu edu keskne tegur.

II Euroopa Komisjon vastutab ELi intellektuaalomandi õiguste registreerimise ja täitmise tagamise protsessi ning menetluste kohta seadusandlike ettepanekute tegemise eest. Komisjon vastutab ka nende meetmete nõuetekohase rakendamise tagamise ja liikmesriikidele suuniste andmise eest. Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet registreerib ELi kaubamärke ja disainilahendusi. Liikmesriikide ametiasutused vastutavad ELi geograafiliste tähiste registreerimistaotluste heakskiitmise ja ELi intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise järelevalve eest.

III Auditiga hinnati ELi kaubamärkide, disainilahenduste ja geograafiliste tähiste kaitset ühtsel turul aastatel 2017–2021. Otsustasime auditi läbi viia, kuna me polnud kunagi intellektuaalomandi õiguste kaitset auditeerinud ja komisjoni peamised algatused selles valdkonnas oleksid pidanud olema lõpule viidud 2019. aastaks. Intellektuaalomandi õiguste vähene kaitse mõjutab ELi konkurentsivõimet maailmamajanduses. Anname soovitusi intellektuaalomandi õigusi reguleeriva raamistiku, selle rakendamise ja täitmise tagamise parandamiseks.

IV Uurisime, kas komisjon on ette näinud ülalmainitud intellektuaalomandi õiguste kaitseks vajalikke seadusandlikke ja toetusmeetmeid. Külastasime komisjoni, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametit ja viit liikmesriiki, et hinnata, kuidas nad rakendasid ELi intellektuaalomandi õiguste reguleerivat raamistikku ja kas intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise järelevalvet rakendati õigesti.

V Meie üldine järeldus on, et ELi intellektuaalomandi õiguste kaitse raamistik on üldjoontes töökindel ja tugev, ehkki selles esineb endiselt puudujääke.

VI Leidsime, et komisjon on ELi kaubamärkide kaitsmiseks kehtestanud asjakohased seadusandlikud ja toetusmeetmed. ELi disainilahendusi käsitlevad õigusaktid on aga puudulikud ja aegunud ning geograafilisi tähiseid käsitlevates õigusaktides on puudujääke. Jõudsime ka järeldusele, et puudub selge metoodika ELi lõivude kindlaksmääramiseks seoses kaubamärkide ja disainilahendustega.

VII Kuigi Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet haldab ELi kaubamärke ja disainilahendusi üldiselt nõuetekohaselt, tuvastasime puudusi selle aruandekohustuse raamistikus ning rahastamis-, järelevalve- ja hindamissüsteemides. Liikmesriikides ja komisjonis esines puudujääke ka ELi geograafiliste tähiste raamistiku rakendamisel.

VIII Liikmesriigid ei rakendanud intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi ühetaoliselt ning puudusi leiti õiguskaitse tagamisel tollis.

IX Soovitame komisjonil:

• viia lõpule ja ajakohastada ELi intellektuaalomandi õigusi reguleerivad raamistikud;
• hinnata halduskorda ja lõivude kindlaksmääramise metoodikat;
• töötada välja algatused ELi geograafiliste tähiste süsteemide parandamiseks;
• parandada intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise raamistikku.

X Soovitame Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametil:

• parandada Euroopa koostöö projektide rahastamis-, järelevalve- ja hindamissüsteeme.

Sissejuhatus

Mis on intellektuaalomandi õigus?

01 Intellektuaalomandi õigus puudutab mõttetööga loodut, nagu leiutised, kirjandus- ja kunstiteosed ning kaubanduses kasutatavad disainilahendused, sümbolid, nimed ja kujutised¹. Intellektuaalomandi õiguste kaitsmine võimaldab loojatel pälvida tunnustust, takistada oma teoste loata kasutamist ja saada nendest kasu. Samuti annab see kasutajatele ja tarbijatele kaupade kvaliteedi ja ohutuse garantii.

02 Intellektuaalomand koosneb kahest kategooriast: 1) autoriõigus, mis kehtib nt kirjandusteostele, filmidele ja muusikale) ja 2) tööstusomandi õigused, mis hõlmavad patente, kaubamärke, disainilahendusi, geograafilisi tähiseid ja ärisaladusi. Käesoleva auditi keskmes olnud kaubamärkide, disainilahenduste ja geograafiliste tähiste põhitunnused on toodud joonisel 1.

03 Intellektuaalomandi õiguste kaitse on keskne element, mis võimaldab ELil konkureerida maailmamajanduses. Intellektuaalomandi õigusi intensiivselt kasutavad tööstusharud toodavad peaaegu 45% ELi sisemajanduse koguproduktist väärtuses 6,6 triljonit eurot ja moodustades 29% tööhõivest. Võltsitud tooted moodustavad aga igal aastal hinnanguliselt 6,8% ELi koguimpordist (121 miljardit eurot), põhjustades 83 miljardi euro väärtuses kaotatud müügimahtu seaduslikus majanduses ja 400 000 kaotatud töökohta².

ELi intellektuaalomandi õigusi reguleeriv raamistik

04 ELi intellektuaalomandi õigusi reguleeriv raamistik põhineb ELi määrustel, direktiividel ja olemasolevatel rahvusvahelistel intellektuaalomandi lepingutel. See pakub kaitset kõigis ELi liikmesriikides, luues seega ühtse ELi süsteemi, mis koosneb ELi ja liikmesriikide intellektuaalomandi õigustest. Intellektuaalomandi õiguste kaitse rahvusvahelised ja ELi nurgakivid on toodud joonisel 2 ja I lisas.

ELi intellektuaalomandi õiguste registreerimise menetlus

05 Intellektuaalomandi registreerimine ELis kaitseb omanike õigusi kõigis ELi liikmesriikides. Autoriõiguste kaitseks pole registreerimist vaja. Euroopa patente saab registreerida Euroopa Patendiametis. ELi kaubamärkide ja disainilahenduste registreerimist haldab Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO). Iga üksikisik või ettevõte ükskõik millisest maailma riigist võib registreerimiseks taotluse esitada, tasudes selle eest lõivu. Registreerimisprotsessi eri etapid on näidatud joonisel 3.

06 ELi geograafiliste tähiste registreerimine, mis praegu piirdub põllumajandustoodete ja toiduainete, veini ja piiritusjookidega, erineb ELi kaubamärkide ja disainilahenduste registreerimisest. Geograafiliste tähiste puhul on taotlemismenetlusse kaasatud liikmesriikide pädevad asutused ja taotlusi esitavad ELi tootjad või tootjarühmad (vt joonis 4).

ELi intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamine

07 Innovatsiooni ja investeeringute edendamiseks ning võltsimise vältimiseks on vajalik intellektuaalomandi õiguste tõhus kaitse. Võltsimine on keerukas ja aina kasvav probleem. Peale luksuskaupade võltsivad võltsijad üha enam laias valikus igapäevatooteid. Peale majandusliku kahju tekitamise kasutasid võltsitud ravimite ja tervishoiutoodetega kauplevad kurjategijad kiiresti ära COVID-19 pandeemiat³.

08 Komisjon on võltsimise ja muude intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu võitlemiseks välja töötanud mitmeid vahendeid. Intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi⁴ eesmärk on ühtlustada liikmesriikide seadustikke, et tagada siseturul kõrge, võrdväärne ning ühetaoline kaitsetase. Tollis õiguskaitse tagamise määrus⁵ sätestab tolliasutustele tollijärelevalve või tollikontrolli alla kuuluvate kaupade intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise menetlusnormid. Peale selle on ELi tollialase tegevuskava eesmärk võidelda aastatel 2018–2022 intellektuaalomandi õiguste rikkumiste vastu välispiiril⁶ ja see sisaldab nelja strateegilist eesmärki (vt joonis 5).

Peamised huvirühmad, kes ELis intellektuaalomandi õigusi kaitsevad

09 Euroopa Komisjon ja teised ELi asutused teevad liikmesriikidega koostööd, et tagada ELis intellektuaalomandi õiguste nõuetekohane kaitse.

10 Komisjoni vastutusalad on järgmised (vt 1. selgitus):

1. õigusaktide algatamine Euroopa omandiõiguste loomiseks, et tagada ühtne kaitse; ettepanekute väljatöötamine, et ühtlustada ja tõhustada ELi intellektuaalomandi õigusi käsitlevaid õigusakte;
2. selle kontrollimine, et liikmesriikide ametiasutused ELi intellektuaalomandi õigusi käsitlevad õigusaktid nõuetekohaselt üle võtaksid ja neid rakendaksid; rikkumismenetluste algatamine liikmesriikide vastu;
3. tõhusa intellektuaalomandi õiguste kaitse järelevalve, et ära hoida rikkumisi ühtsel turul; VKEde ja nende kaitse toetamine ning liikmesriikidevahelise teabevahetuse ja koostöö hõlbustamine;
4. puuduste tuvastamine ELi õigusraamistikus, et need oleks võimalik kõrvaldada ja tagada ülemaailmsel tasandil võrdsed võimalused.

11 Samuti mängib olulist rolli EUIPO kui ELi asutus, mis vastutab ELi kaubamärkide ja disainilahenduste registreerimise haldamise eest. EUIPO teeb koostööd ELi riiklike ja piirkondlike intellektuaalomandi ametitega, mis vastutavad riiklike kaubamärkide ja disainilahenduste registreerimise eest. Peale selle täidab EUIPO egiidi all tegutsev intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskus (edaspidi „vaatluskeskus“) mitmesuguseid ülesandeid, mis on seotud uurimistegevuse, teadlikkuse suurendamise, parimate tavade levitamise ja intellektuaalomandi õiguste kõigi tüüpide kaitse tagamise toetamisega. 2016. aastal ühendasid võltsimise ja piraatluse vastase võitluse toetamiseks jõud Europol⁷ ja EUIPO, et luua Europoli all tegutsev intellektuaalomandi kuritegevuse alane koordineeritud koalitsioon.

12 Liikmesriikide intellektuaalomandi asutused haldavad riiklikke kaubamärke ja disainilahendusi. Pädevad riiklikud asutused analüüsivad ELi geograafilise tähise taotluste vastavust enne nende komisjonile heakskiitmiseks saatmist. Tolliasutused vastutavad intellektuaalomandi õiguste rikkumiste kontrollimise eest piiril ning teised õiguskaitseasutused, eelkõige politsei, vastutavad riigisiseste intellektuaalomandi õiguste rikkumiste tuvastamise eest. Teatavates liikmesriikides võib tollile anda riiklike õigusaktide alusel volitused võtta meetmeid selliste kaupade tuvastamiseks, mis on juba siseturule lastud ja mille puhul kahtlustatakse intellektuaalomandi õiguste rikkumist.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

13 Auditi käigus hinnati, kas ELi kaubamärke, ELi disainilahendusi ja geograafilisi tähiseid puudutavad intellektuaalomandi õigused on ühtsel turul hästi kaitstud. Auditi ulatus ei hõlmanud autoriõigusi ega patente. Eelkõige keskendusime sellele, kas ELi intellektuaalomandi õigusi reguleeriv õigusraamistik pakkus piisavat kaitset kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise ja avaliku sektori aruandekohustuse põhimõtetega ning kas ülaltoodud ELi intellektuaalomandi õiguste kaitse oli piisavalt tagatud. Meie audititöö hõlmas ajavahemikku 2017. aasta jaanuarist kuni 2021. aasta aprillini.

14 Otsustasime auditi läbi viia, kuna me polnud kunagi intellektuaalomandi õiguste kaitset auditeerinud ja komisjoni peamised algatused ELi kaubamärkide raamistikus oleksid pidanud olema lõpule viidud 2019. aastaks. Peale selle on intellektuaalomandi õiguste kaitse keskse tähtsusega ELi konkurentsivõime tagamiseks maailmamajanduses ja innovatsiooni edendamisel. Auditi eesmärk oli anda soovitusi ELi intellektuaalomandi raamistiku ja selle täitmise tagamise parandamiseks.

15 Auditiga uuriti, kas

1. komisjon oli loonud vajaliku intellektuaalomandi õigusi reguleeriva raamistiku;
2. komisjon, EUIPO ja liikmesriigid rakendasid nõuetekohaselt intellektuaalomandi õigusi reguleerivat raamistikku ELi kaubamärkide, disainilahenduste ja geograafiliste tähiste kohta;
3. liikmesriigid tegid intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise üle nõuetekohast järelevalvet.

16 Auditi tõendusmaterjali koguti alljärgnevatest allikatest:

1. dokumendipõhised kontrollid ning asjakohaste õigusaktide, aruannete, andmete ja statistika analüüs, valimi võtmine ning auditeeritavate esitatud dokumentidega tutvumine;
2. intervjuud komisjoni (DG GROW, DG TAXUD ja DG AGRI), OLAFi, EUIPO (sealhulgas vaatluskeskus), Europoli ja viie liikmesriigi (Kreeka, Prantsusmaa, Leedu, Ungari ja Rumeenia) asjaomaste töötajatega, kelle valisime välja kvantitatiivsete riskikriteeriumide alusel.

Tähelepanekud

Üldiselt hästi toimivates intellektuaalomandi õigusi reguleerivates raamistikes esineb probleeme

ELi kaubamärgiraamistik on kehtestatud, kuid direktiiv ei ole täielikult üle võetud

17 Kaubamärkide direktiivi eesmärk on ühtlustada peamised menetluseeskirjad riiklikes ja ELi kaubamärgisüsteemides. Menetlussätete ühtlustamine on oluline, et muuta kaubamärgi registreerimine hõlpsamini kättesaadavaks ja hallatavaks⁸. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad olulised kaitsenõuded, nagu registreeritud kaubamärkide omandamise ja valdamise tingimused, olema üldiselt kõigis liikmesriikides identsed. Seetõttu peaks ELi kaubamärkide õiguslik raamistik olema täielik, ajakohane ja ELi tasandil ühtlustatud.

18 Pärast dokumentaalsete tõendite uurimist ja arutelusid komisjoni esindajatega leiame, et kaubamärkide direktiivi on üle võtnud valimis esinevatest liikmesriikidest kaks (Ungari ja Leedu) (II lisa). Kui peamine ülevõtmise tähtpäev oli 14. jaanuar 2019, siis valimis esinevatest liikmesriikidest hilines ülevõtmine Kreekas, Prantsusmaal ja Rumeenias⁹ ning pole nende puhul täielik.

Puudused EUIPO juhtimis- ja aruandlusraamistikus

19 Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust kohaldatakse sõltuvalt asutuste rahastamisstruktuurist, nagu on sätestatud ELi finantsmääruses¹⁰. Täielikult isemajandava asutusena on EUIPO Euroopa Parlamendi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusest välja jäetud; heakskiidu annab tema enda eelarvekomitee¹¹. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses võetakse arvesse ka meie iga-aastast auditit finantsaruannete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mis sisaldab soovitusi organisatsiooni tegevuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kui see on asjakohane. Lisaks tugineb see heakskiidu andmise menetlus EUIPO perioodilistele välishinnangutele ning ülesannete ja kohustuste eraldamisele kolme asutuse vahel: EUIPO juhtimise ja eelarve täitmise eest vastutav tegevdirektor, iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmise eest vastutav haldusnõukogu ning eelarvekomitee¹².

20 Vastavalt ELi kaubamärgi määruse aruandluskorrale esitab EUIPO Euroopa Parlamendile ja Euroopa Komisjonile vastuvõetud iga-aastase tööprogrammi, aastaaruande, mitmeaastase strateegilise programmi (iga viie aasta järel) ja raamatupidamise aastaaruande. EUIPO tegevdirektor vahetab Euroopa Parlamendi õiguskomisjoniga arvamusi 2025. aasta mitmeaastase strateegilise programmi üle. Haldusnõukogu konsulteerib Euroopa Komisjoniga EUIPO iga-aastase tööprogrammi üle ja on kohustatud komisjoni arvamust selle vastuvõtmisel arvesse võtma¹³.

21 ELi kaubamärkide määruse kohaselt on Euroopa Parlamendi ja komisjoni roll piiratud. Seega tuleneb komisjoni ja Euroopa Parlamendi piiratud mõju EUIPO haldusnõukogu ja eelarvekomitee otsustele reguleerivate ametite sõltumatuse kontseptsioonist. Seetõttu ei ole ei komisjonil ega Euroopa Parlamendil kontrolli haldusnõukogu ega eelarvekomitee otsuste üle, nagu näitab EUIPO finantsmääruse vastuvõtmine, hoolimata komisjoni kahe esindaja eriarvamustest¹⁴.

22 Oma arvamuses 1/2019 EUIPO finantsmääruse kohta väljendasime erilist muret EUIPO eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse pärast ja kordasime oma ettepanekut, et EUIPO suhtes tuleks kohaldada üldist eelarvemenetlust ja eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust Euroopa Parlamendis, mitte eelarvekomitees, kuna tema tulu tuleneb avaliku võimu teostamisest ELi õiguse alusel. Seetõttu oleme järjekindlalt rõhutanud, et kõigi ELiga seotud asutuste suhtes tuleks kohaldada samu aruandluspõhimõtteid¹⁵. Seda muret jagab ka Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuring¹⁶, milles leiti, et kuna puudub ametlik menetlus soovituste andmiseks täielikult isemajandavatele asutustele, on aruandekohustuse täitmine endiselt keeruline.

23 Selleks et tagada nõuetekohane aruandekohustus, mis hõlmab sõltumatut toimimist, tuleks selgelt piiritleda vastutuse jaotus, antud juhul haldusnõukogu ja eelarvekomitee vahel. Lisaks ei tohiks juhtorgani liikmetel olla muid suhteid, mis oluliselt häiriksid nende rolli¹⁷. EUIPO haldusnõukogus ja eelarvekomisjonis on mõlemas üks esindaja igast liikmesriigist, üks esindaja Euroopa Parlamendist ja kaks komisjoni esindajat, kellel on kokku 30 häält.

24 Kuigi haldusnõukogu ja eelarvekomitee koosseis on kooskõlas ELi kaubamärgi määrusega, täheldasime siiski, et mõlema organi esindajad kattuvad suures osas (30 hääleõiguslikust liikmest 26 liiget või asendusliiget), kuuludes mõlemasse organisse. Seetõttu leiame, et see toob kaasa olukorra, kus üksikisiku võimet langetada otsust või tegutseda ühes rollis võib kahjustada või mõjutada tema teisene roll. Selline olukord koos asutusevälise eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse puudumisega tekitab puudujäägi juhtimiskorras, kuna samad isikud (või nende alluvad) võtavad vastu otsuseid nii eelarve täitmise kui ka täitmisele heakskiidu andmise menetluse kohta.

25 ELi kaubamärkide määrus kohustas komisjoni hindama EUIPO ja selle töötavade mõju, tõhusust ja tulemuslikkust esimest korda 24. märtsiks 2021. See hindamine on pooleli ja tulemusi oodatakse 2022. aasta lõpuks.

ELi disainilahenduste raamistik on aegunud ja puudulik

26 Disainilahenduste direktiivi eesmärk oli ühtlustada liikmesriikide disainilahenduste kaitset käsitlevaid õigusakte¹⁸, et luua ELi disainilahenduste süsteem. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks ELi disainilahenduste õiguslik raamistik olema täielik, ajakohane ja ELi tasandil ühtlustatud.

27 ELi disainilahendus on ühtne, mis tähendab, et sellel on võrdne mõju kogu ELis. On ülioluline liikmesriikide ja ELi disainilahenduste registreerimise süsteemid vastavusse viia, sest liikmesriigis registreeritud disainilahendustel on ELis registreeritud disainilahenduse taotlemisel eelisõigus.

28 ELi disainilahenduste reguleeriv raamistik on puudulik ja aegunud, mis toob kaasa palju lahknevusi ELi ja riiklike süsteemide ning liikmesriikide vahel. Selline olukord toob kaasa õigusliku ebakindluse disainilahenduste eri liikmesriikides registreerimisel. Komisjon on korraldanud asutusevälise hindamise ja pidanud avalikke konsultatsioone, koostanud mõjuhinnangu ja on ajakohastamas disainilahendusi reguleerivat raamistikku. Eeltoodud puudused võidakse kõrvaldada uue õigusakti ettepaneku koostamisega.

29 Hindamise kohaselt lõpetati ülevõtmine kõigis liikmesriikides 1. juunil 2004. Hindamine paljastas mitmeid olulisi puudujääke, mis tuleb kõrvaldada, et viia lõpule liikmesriikide ja ELi registreerimissüsteemide vastavusse viimine. Ka meie auditiga ilmnes mitmeid aspekte, mis õigustavad ELi disainilahenduste raamistiku läbivaatamist komisjoni poolt.

30 Avastasime, et valimi liikmesriikides ei olnud liikmesriigi ja ELi disainilahenduste raamistikud ühtlustatud, kuna neis rakendati taotlemise, läbivaatamise, avaldamise ja registreerimise suhtes erinevaid menetlusi ja ajapiiranguid (vt V lisa). Avastasime taotlemismenetlustes järgmised erinevused.

1. Taotlusi võib esitada elektrooniliselt või paberkandjal. 2020. aastal esitati enamik neist elektrooniliselt (EUIPO 98,17%, Leedu 78%, Ungari 50%, Rumeenia 23%) ning Kreeka ja Prantsusmaa võtsid vastu ainult elektroonilisi taotlusi.
2. EUIPO pakub ELi registreeritud disainilahenduste taotlejatele võimalust valida teatud tingimustel kiirmenetlus (2020. aastal kasutas seda võimalust 38,7% ELi registreeritud disainilahenduste taotlejatest). Prantsusmaa ja Rumeenia pakuvad samuti kiiremat registreerimismenetlust. Teised valimis esinevad liikmesriigid aga kiirmenetlusi ei rakenda.

31 Täheldasime liikmesriikide ja ELi disainilahenduste süsteemide vahel ka muid erinevusi:

1. apellatsioonimenetluste jaoks on olemas erinevad pädevad asutused: liikmesriikide kohtud ja EUIPO apellatsioonikoda;
2. lõivud ja lõivude struktuur ei ole ühtlustatud (vt VI lisa);
3. riiklikud intellektuaalomandi ametid ei ole kohustatud pakkuma lepitus- ja vahekohtumenetlust.

32 Samuti leidsime, et trükidisainilahenduste kirjeldus ja esitus ei ole standarditud ning ELi disainilahenduste määrus ja disainilahenduste direktiiv ei näe ette, et disainilahendusi võib kirjeldada või kujutada levinud tehnoloogiate abil, nagu 3D-kujutised või video.

33 ELi disainilahenduste määrus kaitseb ELis registreerimata disainilahendusi sageli lühikese turustuseaga toodete jaoks, mille puhul on eeliseks kaitse ilma registreerimisformaalsuste kohustuseta ning kaitse kestus on vähem oluline. Seda kaitset ei paku ükski valimis olev liikmesriik, välja arvatud Rumeenia, kus on registreerimata disainilahenduste andmebaas (mis ei sisalda seni ühtegi kirjet).

34 Täheldasime, et disainilahenduste seadusega on varuosade remont kaitstud neljas viiest valimis olevast liikmesriigist. ELi disainilahenduste määrus ja Ungari välistavad selle kaitse (remondiklausel). Tabel 1 illustreerib erinevusi auditeeritud liikmesriikide ja EUIPO vahel.

35 Leidsime, et ELi ja riiklike registreerimissüsteemide vahel on disainilahenduse avaldamise edasilükkamiseks mitmeid võimalusi, sealhulgas erinevused võimalikus tähtaja pikendamises ja lõivudes (tabel 2).

Intellektuaalomandi lõivude struktuur ei kajasta tegelikke kulusid

Selge metoodika puudumine ELi lõivude määramiseks

36 ELi kaubamärkide ja disainilahenduste lõivud kehtestatakse EL kaubamärgi ja disainilahenduste määrustega. Lõivude määramise kriteeriumid¹⁹ kehtestavad järgmise:

1. nendest saadav tulu on põhimõtteliselt piisav ameti (EUIPO) eelarve tasakaalus hoidmiseks;
2. ELi kaubamärk ja riiklikud kaubamärgisüsteemid eksisteerivad koos ja täiendavad üksteist;
3. ELi kaubamärgi omanike õigusi kaitstakse liikmesriikides tõhusalt.

37 Nagu märgitud meie eriaruandes 22/2020, arvutavad Euroopa Lennundusohutusamet, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve ning Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskus (CdT) täielikult välja nende poolt võetavate lõivude aluseks olevate teenuste maksumuse. Kontrollisime lõivude määramise kriteeriumide rakendamist ja leidsime, et EUIPO-l on 2020. aastal kogunenud märkimisväärsed ülejäägid (308,75 miljonit eurot), nagu nähtub tema bilansist (vt joonis 6). Ühtlasi täheldasime, et kuigi EUIPO lõivude suurus ja struktuur põhinevad sotsiaalsetel, rahalistel ja majanduslikel kriteeriumidel, ei taga need kulude katmise läbipaistvust, mis on vajalik EUIPO põhitegevuse tõhususe hindamiseks. Sellest tulenevalt erineb ühikukulu struktuur oluliselt lõivude struktuurist ja ühikukulu oluliselt lõivudest.

38 Arvamuses 1/2019 väljendasime arvamust²⁰, et EUIPO peaks koos komisjoniga uurima võimalust kasutada valitsemissektori eelarveülejääke Euroopa ettevõtete teadus- ja innovatsioonitegevust toetavate rahastamisvahendite toetamiseks. Eelarveülejäägi kasutamise näide on algatus „Ideas Powered for Business SME Fund“ (VKEde fond), mis pakub 20 miljoni euro suurust toetusskeemi, et aidata Euroopa VKEdel pääseda ligi oma intellektuaalomandi õigustele.

39 Peale selle näitas meie võrdlev analüüs olulisi erinevusi ELi lõivude ja viie valimis esineva liikmesriigi ametiasutuste võetavate lõivude vahel (tabel 3). Näiteks leidsime, et ELi lõivud omandiõiguste esitamise ja pikendamise eest olid vähemalt kolm korda suuremad kui kõige kõrgema maksumusega riigilõivud (Prantsusmaa).

40 Analüüsisime EUIPO poolt Euroopa Komisjonile esitatud teavet, Euroopa Parlamendi 2013. aasta uuringut „The income of fully self-finance agencies and EU budget“, 2010. aasta INNO-tec uuringut, 2011. aasta Max Plancki uuringut, 2009. ja 2013. aasta mõjuhinnanguid ning Euroopa Komisjoni hinnangut. Me ei leidnud nendes dokumentides analüüsi lõivude määra, nende kriteeriumide ja EUIPO pakutavate teenuste vahelise seose kohta ega ELi lõivude miinimummäära kindlaksmääramist, mis oleks kooskõlas riiklike kaubamärgisüsteemidega.

41 Analüüsi põhjal oleme seisukohal, et kuigi lõivude kindlaksmääramise kriteeriumid on kehtestatud, puudub selge metoodika ELi lõivude struktuuri ja suuruse kindlaksmääramiseks, mille tulemuseks on lõivude suurus, mis tekitab akumuleeritud ülejäägi. Märkimisväärse ülejäägi kogunemine on vastuolus määruses sätestatud põhimõttega saavutada piisavus tasakaalus eelarve tagamiseks. Max Plancki uuringus märgiti, et kasutajaorganisatsioonid kritiseerisid lõivude läbipaistvuse puudumist.

Suured lõivud toovad kaasa ebatõhusa tasaarveldusmehhanismi

42 EUIPO on kohustatud²¹ hüvitama liikmesriikidele tasaarveldusmehhanismi abil lisakulud, mis neile tekivad ELi kaubamärgisüsteemis osalemisel, kui EUIPO-l ei teki sellel aastal eelarvepuudujääki. Tasaarveldusmehhanism aktiveeriti aastatel 2018, 2019 ja 2020 (vt joonis 7).

43 Taotluse esitamise lõiv katab riikliku kaubamärgi registreerimiskulud. Täheldasime, et tasaarveldusmehhanismiga hüvitatav summa oli umbes sama suur kui Leedu taotluse esitamise lõiv. 2020. aastal oli tasaarveldustoetus 310 000 eurot ja registreeritud riiklike kaubamärkide arv 1771 eurot. Seega oli tasaarveldustoetus ühe registreeritud riikliku kaubamärgi kohta 175 eurot, mis on samas suurusjärgus Leedu kaubamärgi taotlemise lõivuga (180 eurot).

44 ELi kaubamärgi määrusega kehtestati iga-aastased põhilised tulemusnäitajad, et jaotada tasaarveldussumma liikmesriikide vahel. Liikmesriigid salvestavad nende põhiliste tulemusnäitajate tulemused EUIPO e-platvormis koos iga riikliku intellektuaalomandi ameti deklaratsiooniga. Leidsime, et EUIPO ei ole kontrollinud, kui täpsed on riiklike intellektuaalomandi ametite deklareeritud andmed, mille alusel määratakse tasaarveldussumma jaotus. EUIPO peab seda deklaratsiooni piisavaks, et tõendada liikmesriikide poolt e-platvormis salvestatud statistika metoodikat, arvutusi ja täpsust.

45 Täheldasime, et põhilised tulemusnäitajad, mille alusel tasaarvestussummad arvutatakse, ei ole konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, realistlikud ja tähtajalised (SMART) (vt 2. selgitus). Peale selle ei taga tasaarveldusmehhanism asjaomastele riiklikele asutustele tekkinud lisakulude nõuetekohast hüvitamist, kuna tasaarveldussummasid ei kanta üle nende eelarvetesse, vaid hoopis riigieelarvetesse.

ELi geograafiliste tähiste raamistik piirdub põllumajandustoodetega

46 Geograafiliste tähiste sektorid on hõlmatud kolme ELi geograafilise tähise kavaga: põllumajandustooted ja toiduained, (b) veinid ja (c) piiritusjoogid.

47 Leidsime, et registreerimise põhireeglid ja põhimõtted on üldiselt kooskõlas. Siiski täheldasime, et põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste kava ei hõlma kõiki WTO põllumajanduskokkuleppe alusel põllumajandustoodeteks liigitatud kaupu. Samuti puudub ELi süsteem mittepõllumajanduslike toodete (käsitöö ja tööstusdisainilahenduste) registreerimiseks, kuigi mõnel liikmesriigil on selliseid tooteid kaitsvad riiklikud õigusaktid. Kogu ELi hõlmava kaitse korra puudumine kõikidele toodetele muudab nende kaitse tagamise keeruliseks või võimatuks, sest ainult riiklikest kaitsesüsteemidest ei piisa.

Intellektuaalomandi õiguste raamistikud toimivad hästi, ehkki võib täheldada mõningaid puudujääke

EUIPO rakendab ELi kaubamärkide ja disainilahenduste raamistikke üldiselt korrektselt, hoolimata mõningatest puudustest

48 Registreerimise korra ja sellega seotud tegevuste hindamise põhjal leiame, et EUIPO on ELi kaubamärgi ja disainilahenduste määruseid nõuetekohaselt rakendanud. Taotlemise, läbivaatamise, avaldamise ja registreerimise menetlused on sertifitseeritud ISO 9001 ja ISO 10002 alusel ning EUIPO on rakendanud ka kvaliteedikontrollisüsteemi, mis sisaldab põhiliste tulemusnäitajate ja vastavuse väärtuste määratlemist.

49 Siiski avastasime ELi kaubamärgi määruse rakendamisel järgmised puudused.

50 ELi kaubamärgi määrus annab EUIPO-le võimaluse rajada lepituskeskus ELi kaubamärkide ja registreeritud ELi disainilahenduste vaidluste lahendamiseks poolte kokkuleppel. Kuigi EUIPO rakendas alternatiivset vaidluste lahendamise teenust, et pakkuda apellatsioonimenetluste jaoks tasuta lepitusteenuseid, ei hõlma see vaatlus- ning vastuväidete esitamise menetlusi.

51 Kõik EUIPOga suhtlevad füüsilise või juriidilise isiku esindajad peavad olema seaduslikult volitatud tegutsema esindajana riiklikes intellektuaalomandi küsimustes. Täheldasime, et esindajaks saamise tingimused on auditeeritud liikmesriikides erinevad, luues seega esindajana tegutseda soovijatele ebavõrdsed tingimused.

52 ELi kaubamärgi määrus ja ELi disainilahenduste määrus lõid ELi kaubamärkide ja registreeritud EL disainilahenduste registrid ning muutsid kaubamärkide ja disainilahenduste registreerimise kohustuslikuks. Registrite täpsuse ja täielikkuse kontrollimiseks koostasime 20-st ELi kaubamärgist ja kuuest registreeritud ELi disainilahendusest koosneva riskipõhise valimi. Registreeritud kaubamärkide puhul leidsime näiteid ebaõigest ELi kaubamärgi staatusest (kuus valimis esinevat kaubamärki), menetlusnormide rikkumisest (üks kaubamärk) ja väljajätmistest (viis kaubamärki). Registreeritud ELi disainilahenduste puhul puudutas puudujääk ühes valimi kandes taotluse teist keelt. Meie tuvastatud puuduste tõttu leidis EUIPO registris 522 vastuolulist kannet, mida kontrollitakse individuaalselt ja parandatakse käsitsi. Samuti kavatseb EUIPO kehtestada sisekontrolli, et tagada vajalik andmete järjepidevus ja täpsus.

53 EUIPO 2019. aasta kasutajauuring näitas, et kasutajad ei ole rahul apellatsioonikoja otsuste järjepidevusega (rahulolumäär alla 53%). Otsuste tegemise järjepidevus on oluline element ELi kaubamärkide ja registreeritud ELi disainilahenduste süsteemide ühtlustamisel. Kohtuasutuste otsuste suurem järjepidevus tooks kaasa süsteemi suurema tõhususe, vähendades Euroopa Kohtu Üldkohtus edasikaebamise ja kohtuvaidluste lahendamise vajadust.

Liikmesriikidele teatava rahalise toetuse andmise kriteeriumid sisaldavad puudusi

54 Vastavalt ELi kaubamärgi määrusele ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega vastutab EUIPO ELi institutsioonide ja riiklike intellektuaalomandi ametite vahelise koostöö tagamise eest, et edendada kaubamärkide ja disainilahenduste valdkonnas tavade ja vahendite ühtlustamist.

55 Riiklikud intellektuaalomandi ametid teevad EUIPOga peamiselt koostööd Euroopa koostöö projektide kaudu, mis sisalduvad iga-aastastes koostöölepingutes. EUIPO ja riiklike intellektuaalomandi ametite aktiivsel osavõtul on toimunud või toimumas mitmeid olulisi koostööprojekte. Alates 2020. aastast on EUIPO panustanud mõnesse Euroopa koostöö projekti kindlasummaliste maksetega, mis arvutatakse iga toetusesaaja kohta eraldi.

56 ELi finantsmääruses on sätestatud, et kindlasummalised maksed peavad põhinema ausal, õiglasel ja kontrollitaval arvutusmeetodil, tagades usaldusväärse finantsjuhtimise. EL finantsmäärus ei anna juhiseid kindlasummaliste maksete arvutamise metoodika kohta.

57 Leidsime, et EUIPO rakendatud metoodika kindlasummaliste maksete arvutamiseks (VII lisa) sisaldas järgmisi puudusi:

1. üksikute toetusesaajate kontrollitud varasemad andmed hõlmasid vaid ühte aastat;
2. tegevuste klassifikatsioon ei erista piisavalt projektide eri liike, mistõttu määrati eri tegevustele sarnased kindlasummalised maksed;
3. keskmise päevamäära arvutamisel võtsid riiklikud intellektuaalomandi ametid arvesse kõigi 2019. aasta Euroopa koostöö projektides osalevate asutusesiseste töötajakategooriate palku. Sarnastes projektides esines aga erinevaid töötajakategooriaid.

58 Kaks koostöölepingutes sisalduvat Euroopa koostöö projekti puudutasid TMView ja DesignView (kaubamärkide ja disainilahenduste avalikud andmebaasid) jooksvaid kulusid. Leidsime, et jooksvad kulud ei olnud seotud riiklike intellektuaalomandi ametite andmebaaside haldamise ning riiklike kaubamärkide ja disainilahenduste kohta andmete esitamise tegelike kuludega.

59 Samuti täheldasime, et 2020. aastal erinesid valimis esinevates liikmesriikides märkimisväärselt ühe disainilahenduse jooksvad kulud (vt tabel 4), mis tekitas auditeeritud liikmesriikide vahel ebavõrdsust.

Puudused põllumajandustoodete registreerimise korras

60 ELi õigusaktid loovad raamistiku geograafilise tähisega toodete registreerimiseks ELi tasandil, kuid ei hõlma riiklikku kontrollietappi. Kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega on igal liikmesriigil oma kontrolliprotsess, kuid nad peavad järgima asjakohase kavaga kehtestatud olulise hindamise kriteeriume ja tingimusi, mis on sätestatud geograafilisi tähiseid käsitlevate õigusaktidega (punkt 46). Samuti võib iga liikmesriik vabalt otsustada, kas võtta registreerimise ja kontrollimise eest lõivu.

Komisjoni registreerimismenetluste ebatõhusus

61 Geograafiliste tähiste registreerimise taotlusi analüüsivad ja kiidavad heaks iga liikmesriigi pädevad asutused ning seejärel esitatakse need koos tõendavate dokumentidega komisjonile (VIII lisa). Liikmesriigid esitavad selle teabe kas ELi IT-süsteemi eAmbrosia kaudu või e-posti teel. Esitamine eAmbrosia kaudu ei ole põllumajandustoodete ja toiduainete puhul kohustuslik ning kõige suurema taotluste arvuga liikmesriigid kasutavad tavaliselt e-posti teel esitamist.

62 Andmebaas eAmbrosia sisaldab kõiki registreeritud geograafilisi tähiseid, sealhulgas kolmandate riikide geograafilisi tähiseid, mis on registreeritud pärast taotluse otse komisjonile esitamist. Kõik IT-süsteemi kaudu saadetud rakendused laetakse automaatselt platvormi avalikku versiooni. Kuna kõik taotlused peavad olema avaldatud eAmbrosia avalikus versioonis, peab komisjon e-postiga saadetud taotlused käsitsi üles laadima. See toob komisjoni töötajatele kaasa lisatööd ja võib põhjustada vigu.

Pikaleveninud riiklikud ja komisjoni menetlused geograafiliste tähiste taotluste analüüsimiseks ja registreerimiseks

63 Liikmesriikides ei tohiks geograafiliste tähiste registreerimismenetlustel olla takistusi. Riiklikud ja komisjoni kontrollietapid, mis sisaldavad geograafiliste tähiste taotlemise, avaldamise, edasikaebamise ja registreerimise menetluste nõudeid, peaksid seetõttu kehtestama selged tähtajad ja olema läbipaistvad.

64 Geograafiliste tähiste heakskiitmise ajakava ja menetluste kontrollimiseks valimisse kuulunud liikmesriikides valisime välja mitu geograafiliste tähiste registreerimistaotlust ja olemasolevate registreeringute muudatust (IX lisa). Kuigi valimi liikmesriikides avaldati selged nõuded taotlemis-, avaldamis-, edasikaebamis- ja registreerimismenetluste kohta, leidsime, et riigisisestes õigusaktides kehtestatud kontrollitähtaegu järgiti harva ning heakskiitmisprotsess kestis kuni 60 kuud. Need pikad viivitused põhjustas põllumajandustoodete kvaliteedi ja spetsiifiliste omaduste tagamise keeruline menetlus.

65 Ka komisjoni tasandil valitud sama valimi puhul leiti, et heakskiitmismenetlus oli pikk (X lisa). Märgitud kuni 48-kuulisi viivitusi seletati saadud failide keerulise analüüsi ja tõlkimisega ning liikmesriikidelt komisjoni tõstatatud küsimustele vastamise pikkade viivitustega.

Liikmesriikide geograafiliste tähiste kontrollimise varieeruvus ja komisjoni juhiste puudumine

66 Geograafiliste tähiste kontrollile kohaldatakse määrust 2017/625 ametliku kontrolli kohta. Määrus ei käsitle üksnes geograafilisi tähiseid ega kehtesta geograafiliste tähiste jaoks standardseid ELi kontrollieeskirju. Ühtegi muud täiendavat õigusakti geograafiliste tähiste kontrolli kohta ei ole kavandatud ega vastu võetud.

67 Igal külastatud liikmesriigil olid oma kontrollieeskirjad ja -menetlused. Mõned liikmesriigid kohaldasid registreerimiskontrolli enne geograafilise tähise taotluse heakskiitmist riigi tasandil, teised aga kohaldasid seda hiljem (igal aastal või eri ajavahemike järel). Leidsime, et kontrollimenetlused ja nende sagedus ei olnud valimis esinevates liikmesriikides standardiseeritud ning ettevõtjatelt võetavad kontrollilõivud varieerusid oluliselt, alates 0-st kuni 300 euroni päevas.

68 Komisjon korraldab algatuse „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ raames koolitust ja iga-aastaseid aruteluseminare liikmesriikidega geograafiliste tähiste kontrolli teemal. Ta ei ole aga andnud ametlikke juhiseid kontrollimenetluste, riskianalüüsi ega kontrollide optimaalse sageduse kohta. Geograafiliste tähistega hõlmatud tootjate erinev kohtlemine eri liikmesriikides toob kaasa selle, et mõnel tootjal on teistega võrreldes suuremad nõuete täitmisega seotud kulud ja kohustused.

Geograafiliste tähiste teemaline koostöö ELis toimib üldiselt sujuvalt

69 EUIPO haldab koostöös komisjoniga portaali (GIview), et hõlbustada suhtlemist õiguskaitseasutustega. GIview sisaldab eAmbrosia registreerimisandmeid ja kolmandate riikide geograafilisi tähiseid, mis on ELis kaitstud rahvusvaheliste ja kahepoolsete lepingutega, andmeid pädevate asutuste, kontrolliasutuste ja tootjarühmade kohta ning teavet geograafiliste tähistena registreeritud toodete kohta (fotod, kaardid, kirjeldused ja lingid tootjarühmade veebisaitidele).

70 Seoses geograafiliste tähiste kavade haldamisega liikmesriikides kutsub komisjon kolm korda aastas kokku eksperdirühmad, et arutada valdkonna probleeme ja häid tavasid. Peale selle korraldas komisjon aastatel 2018–2020 koos liikmesriikidega 17 miniseminari. Leidsime, et valimis esinevate liikmesriikide ametiasutused hindasid neid seminare ning võimalust arutada ja lahendada probleemseid taotlusi.

Intellektuaalomandi õiguste kaitse ei ole optimaalselt tagatud

71 Intellektuaalomandi õigusi tuleb tõhusalt ja piisavalt kaitsta, tagades samal ajal, et jõustamismeetmed ja -menetlused ei muutuks seadusliku kaubanduse takistuseks²². Selle saavutamiseks peaksid intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise õigussüsteemid liikmesriikides tagama siseturul intellektuaalomandi õiguste kaitse kõrge, võrdväärse ning ühetaolise taseme.²³. Liikmesriikide tolliasutustel peaks olema võimalik kinni pidada kaupu, mille puhul kahtlustatakse ELi ja riiklike õigusaktidega kaitstud intellektuaalomandi õiguste rikkumist. Nende vajaduste täitmiseks peaks komisjonil ja liikmesriikidel olema usaldusväärne ELi intellektuaalomandi õiguste kaitsmise tagamise raamistik.

Intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi ei kohaldata ühetaoliselt

72 Komisjonil on eesmärk tagada ELis võrdväärsete õigussüsteemide olemasolu, et siseturul kehtiks kõrge, võrdväärne ning ühetaoline intellektuaalomandi õiguste kaitse tase. Nagu tunnistati nõukogu 1. märtsi 2018. aasta järeldustes, ei kohaldata intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi meetmeid, menetlusi ja õiguskaitsevahendeid liikmesriikides ühetaoliselt. Lisaks komisjoni suunistele^[24], mis käsitlevad intellektuaalomandi kaitse ebaühtlast taset siseturul, on komisjon loonud uue tööstusomandipoliitika eksperdirühma, mis tegeleb jõustamisega, ning valmistab ette ELi võltsimisvastaseid meetmeid.

73 Komisjon vastutab selle eest, et liikmesriigid võtaksid intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi täielikult ja korrektselt üle siseriiklikku õigusesse. Siiski avastasime auditeeritud liikmesriikides mitmeid puudusi seoses intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi ülevõtmise mittevastavuse või osalise vastavusega, nagu leiti intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi 2017. aasta hindamises ja 2017. aasta tugiuuringus. Sellised jätkuvad viivitused kujutavad endast nõrkusi, mis on viinud intellektuaalomandi õiguste kaitse lahknemiseni ühtsel turul.

74 Leidsime, et intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiiv ei vasta digiajastu vajadustele. Sellega seoses on komisjon teinud ettepaneku digiteenuste õigusakti koostamiseks, mis peaks aitama kaasa võitlusele ebaseadusliku veebisisu vastu, selgitades e-kaubanduse direktiivi vastutuse režiimi ja suurendades veebiplatvormide hoolsuskohustust. Digiteenuste õigusakti ettepanek näeb aga ette ainult suurte platvormide suurema vastutuse; teised vahendajad saavad endiselt kasutada vastutusest vabastamise vahendeid. Komisjon hakkab koostama ELi võltsimisvastaste meetmete paketti, mis selgitab digiteenuste õigusakti sätetele tuginedes osalejate, sealhulgas digiplatvormide ülesandeid ja vastutust.

Intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise raamistikus puuduvad põhielemendid

75 Komisjoni ülesanne on toetada ajakohaseid ühtlustatud lähenemisviise tollikontrollile ja tollikoostööle. Ta peaks püüdlema ELi siseturu kõrgetasemelise kaitse poole, eelkõige selleks, et vältida ELis kaupade ümbersuunamist ja võltsimist. Intellektuaalomandi õiguste nõuetekohase kaitsmise puhul tollis tuleks arvesse võtta ka vastutust ja vastutust kaupade hävitamise eest. Uurisime ELi intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise raamistikku ja seda, kuidas raamistikku valimi viies liikmesriigis rakendati.

Intellektuaalomandi õiguste kaitse on varieeruv

76 Tollis õiguskaitse tagamise määruse kohaselt peavadd intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaupade suhtes võetavad tollimeetmed olema seotud kaupadega, mis on või oleksid pidanud olema tollijärelevalve ja -kontrolli all, eelkõige:

1. kaup, mis on deklareeritud vabasse ringlusse laskmiseks, ekspordiks või reekspordiks;
2. kaup, mis siseneb liidu tolliterritooriumile või lahkub sealt;
3. kaup, mis suunatakse erimenetlusele.

77 Komisjon selgitas teatises²⁵, et tollis intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise meetmed on lubatud ainult kolmandatest riikidest pärit kaupade puhul, mis on ette nähtud Euroopa Liidus müügiks, välja arvatud ELi ja siseriiklike kaubamärkide puhul. 2016. aastal jõustunud kaubamärkide pakett²⁶ laiendas ELi kaubamärgi või riikliku kaubamärgi omaniku õiguste kaitset ka juhul, kui kaupa ei kavatseta ühtsele turule viia. See tähendab, et tollis õiguskaitse tagamise määruses sätestatud intellektuaalomandi õiguste kaitse ei ole kõigi intellektuaalomandi õiguste ning kõigi tollijärelevalve ja -kontrolli all olevate kaupade puhul ühesugune. Komisjon ei ole ajakohastanud kõiki ELi intellektuaalomandit käsitlevaid olulisi õigusakte, mis on vajalikud kõigi ELi intellektuaalomandi õiguste võrdse kaitse tagamiseks.

78 Tollis õiguskaitse tagamise määrust ei kohaldata reisijate isiklikus pagasis oleva mittekaubanduslikku laadi kauba suhtes (artikli 1 lõige 4). Mittekaubanduslikku laadi kaupade tõlgendamine on iga liikmesriigi enda otsustada. Täheldasime valimis liikmesriikides erinevaid tõlgendusi, mille tagajärjeks on intellektuaalomandi õiguste ebaühtlane kaitse.

Puudub ühine intellektuaalomandi õiguste riskijuhtimise ja kontrolli strateegia

79 Liidu tolliseadustiku kohaselt võib toll teostada liidu tolliterritooriumile toodud liiduvälise kauba üle mis tahes kontrolli, mida ta vajalikuks peab. Need kontrollid peavad olema proportsionaalsed ja neid tuleb teha riskianalüüsi kriteeriumide alusel. Täheldasime aga, et komisjon ei ole veel välja töötanud ühtset intellektuaalomandi õiguste riskijuhtimise raamistikku, ELi tollikontrolli strateegiat intellektuaalomandi õiguste rikkumiste jaoks ega intellektuaalomandi õiguste riskiprofiile. Samuti avastasime, et viiest valimis esinevast liikmesriigist oli ainult Prantsusmaal kehtestatud riiklik intellektuaalomandi õiguste riskijuhtimise strateegia või intellektuaalomandi õiguste rikkumiste kontrollistrateegia.

Võltsitud kaupade hävitamise erinevad tavad ELis

80 Määruse kohaselt²⁷ saadetakse tavamenetluse korras otsuse saajale (õiguse omajale) ja kauba valdajale (või deklarandile) teade, kui tollikontrolli käigus tekib kahtlus, et kaup võib olla võltsitud. Nende vastuste põhjal, mis peavad laekuma 10 tööpäeva jooksul, kontrollitakse hävitamise tingimusi. Kui kõik tingimused on täidetud, tehakse hävitamise otsus. Kui kahtlus ei ole põhjendatud (või õiguse omaja ei soovi midagi ette võtta), vabastatakse kaup. Kui deklarant või kauba valdaja on hävitamise vastu, peab õiguste omaja algatama menetluse rikkumise tuvastamiseks.

81 Tollis õiguskaitse tagamise määrus näeb ette ka lihtsustatud menetluse väikeste posti- või kiirkullersaadetiste hävitamiseks. Taotluse rahuldamise otsuse saaja nõudmisel võib kauba hävitada ainudeklarandi või kauba valdaja selgesõnalisel või eeldataval nõusolekul. Auditeeritud perioodil kasutas väikesaadetiste protseduuri 23 liikmesriiki, mis moodustab 85% liikmesriikidest. Lisaks ei kasutanud kaks liikmesriiki väikeste kaubapartiide menetlust, vaid kohaldasid selle asemel oma siseriiklikku kriminaalmenetlust. Kaks liikmesriiki ei kasutanud auditeeritud perioodil väikeste kaubapartiide menetlust ega ühtki sellega võrreldavat menetlust. Mõne valimis esineva liikmesriigi sõnul on väikesaadetiste määratlus tollis õiguskaitse tagamise määruses e-kaubanduse suurenenud mahtude kontekstis liiga piirav, takistades tollil intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamist.

82 Üks valimis esinev liikmesriik kasutab väikesaadetiste menetluse asemel spetsiaalset konfiskeerimismenetlust, mis ei kuulu määruse kohaldamisalasse. Väikesaadetiste puhul on arestimismenetlus eriti tõhus ja kiire vahend intellektuaalomandi õiguste rikkumise kahtlusega kaupade turult kõrvaldamiseks. Arestimismenetlusega kaasnevaid kulusid ei nõuta sisse õiguste omajatelt, vaid need kannab toll.

83 Tollis õiguskaitse tagamise määrus näeb ette mittekohustuslikud sätted hävitamiskulude kohta, mis on loonud ELis erinevaid tavasid. Eelnimetatud määruse rakendamist puudutava komisjoni aruande kohaselt nõuab ligikaudu 85% liikmesriikidest hävitamise kulude kandmist otsuse saajalt tavamenetluse alusel. Ligikaudu 46% liikmesriikidest nõuab otsuse saajalt hävitamise kulude kandmist nii standard- kui ka väikesaadetiste korral. Kaks liikmesriiki kannavad kulud, mis on tekkinud tollis õiguskaitse tagamise määruse kohaselt kaupade ladustamise ja hävitamisega seotud toimingutega, tavamenetluse järgi. Mõned liikmesriigid otsustavad väikesaadetiste menetluse hävitamiskulude üle vastavalt olukorrale.

84 Hävitamise ja ladustamise kulud võivad olla väga suured, mistõttu ei pruugi õiguste omajad midagi ette võtta. Peale selle nõuab ohtlike kaupade (nt külmutusgaas või pestitsiidid) hävitamine kulukat töötlemist ja spetsiaalseid seadmeid, mis ei ole kõigis liikmesriikides saadaval, isegi kui õiguse omaja soovib selle eest maksta. Mõnes ELi-välises riigis, näiteks Ameerika Ühendriikides, maksab hävitamise kulud föderaalvalitsus fondi kaudu, mida rahastatakse trahvidest ja intellektuaalomandi õiguste rikkumise eest konfiskeeritud varadest. Liikmesriikide hävitamiskulusid puudutavate tavade varieeruvus tekitab olukorra, kus õiguste omajaid koheldakse erinevalt.

Puudub ühtlustatud raamistik intellektuaalomandi õiguste rikkumise eest määratavate karistuste ja sanktsioonide jaoks

85 Toll võib otsuse omajatele kehtestada karistusi.

86 Liikmesriikide tollieeskirjad näevad ette ka tollitrahvid deklarandile ja kauba valdajale ja/või tema esindajale. Intellektuaalomandi materiaalõiguse rikkumistega seotud sanktsioonid ei ole liikmesriikides ühtlustatud.

87 Mõnes liikmesriigis ei ole karistused intellektuaalomandi materiaalõiguse ja riigi tolliseaduste rikkumise eest piisavalt hoiatavad ja võivad olla stiimuliks kaupade ümbersuunamiseks.

Erinevad tavad intellektuaalomandi õiguste rikkumistest teatamiseks

88 Kuna tollis õiguskaitse tagamise määruses ei ole kogu ELi hõlmavas võltsimis- ja piraatlusvastases infosüsteemis (COPIS) kinnipidamistest teatamiseks ette nähtud tähtaega, on liikmesriikidel erinevad tavad.

89 Ühine liides COPISe ja AFISe (OLAFi pettustevastane infosüsteem) vahel võimaldab intellektuaalomandi õiguste rikkumiste andmete automaatset edastamist COPISest OLAFi intellektuaalomandi õiguste kinnipidamiste tolliinfosüsteemi (CIS+). Siiski ei sisesta valdav enamik liikmesriike andmeid infosüsteemi CIS+ (ainult üheksa liikmesriiki edastasid teabe süsteemi CIS+, mis moodustab 9% COPISe juhtudest). Seega, kuigi mehhanism on paigas, kasutavad liikmesriigid seda vähe.

90 Puudub konkreetne horisontaalne vahend intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise kohta teabe vahetamiseks kolmandate riikide asjaomaste asutustega. Komisjon ei ole kunagi vastu võtnud rakendusakte, millega kehtestataks vajalik praktiline kord andmete ja teabe vahetamiseks kolmandate riikidega.

Liikmesriikide tollikontrollis on puudujääke

91 Tollis õiguskaitse tagamise määrus nõuab, et riiklikud tolliasutused teeksid intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise kontrolli ja esitaksid järjekindlalt aruandeid kaupade kinnipidamise kohta.

92 Uurisime tollis õiguskaitse tagamise määruse rakendamist valimi viies liikmesriigis, analüüsides, vaadates läbi ja testides kehtivate süsteemide ja menetluste põhikomponente. See hõlmas COPISes teatatud meetmete võtmise taotluste ja kinnipidamiste juhuslikku valimit. Üldiselt olid valimis esinevatel liikmesriikidel asjakohased riskianalüüsi vahendid ning meetmete võtmise taotluste menetlemine ja tollimeetmete täitmisele pööramine intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade suhtes oli rahuldav. Siiski leidsime tollikontrolli rakendamisel järgmised puudujäägid:

1. neli liikmesriiki nõustusid õiguste omajate poolt meetmete võtmise taotlustesse sisestatud sekkumiskünnistega, mida tollis õiguskaitse tagamise määruses ei täpsustatud²⁸;
2. kolmes liikmesriigis esines puudusi seoses teavitamistähtaegadega, mis on seotud otsuse saajate/taotlejate ja kauba deklarantide/valdajatega;
3. kaks liikmesriiki ei kasutanud COPISe-AFISe liidest (CIS+);
4. liikmesriigid olid aruandluseks välja töötanud erinevad tavad ja ajakavad.

93 Intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi ebaühtlane rakendamine ja piirangud tollis intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise kontrolli rakendamisel liikmesriikides mõjutavad ELi intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamist ja võltsimise vastu võitlemist. Leiame, et intellektuaalomandi õiguste kaitse ELis erineb olenevalt impordi kohast. Seetõttu on oht, et petturid ja võltsijad suunavad kauba ümber, valides ELis kohti, kus kontroll ja sanktsioonid on leebemad.

Järeldused ja soovitused

94 Meie üldine järeldus on, et ELi intellektuaalomandi õiguste kaitse raamistik on üldjoontes töökindel ja tugev, ehkki selles esineb endiselt puudujääke. Anname soovitusi intellektuaalomandi õigusi reguleeriva raamistiku, selle rakendamise ja täitmise tagamise parandamiseks.

95 Disainilahenduste direktiivi eesmärk oli ühtlustada liikmesriikide disainilahenduste kaitset käsitlevaid õigusakte, et luua ELi disainilahenduste süsteem. Selleks on vaja terviklikku ja ajakohast õigusraamistikku, mis ühtlustab disainilahendusi käsitleva määruse ja direktiivi sätted. Siiski leidsime lahknevusi ELi disainilahenduste ja riiklike süsteemide vahel seoses taotlemis-, läbivaatamis- ja avaldamisprotsessidega. Lisaks leidsime, et mittepõllumajanduslike toodete kaitsmiseks puudub õiguslik raamistik (vt punktid 26–35 ja 46–47).

96 ELi intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise raamistik on kehtestatud ja toimib korralikult. Siiski leidsime, et sellel raamistikul ja selle rakendamisel on mõningaid puudujääke, näiteks nõustuvad liikmesriigid määruses määratlemata sekkumiskünnistega ja väikesaadetiste määratlus on piiratud (vt punktid 76–78, 81 ja 92).

1. soovitus: viia lõpule ja ajakohastada ELi intellektuaalomandi õigusi reguleerivad raamistikud

Komisjon peaks esitama järgmised seadusandlikud ettepanekud:

1. mittepõllumajanduslike toodete geograafiliste tähiste kaitseks;
2. ELi kaubamärgi jõustamise kaitse laiendamiseks kõigile ELi intellektuaalomandi õigustele, sekkumiskünniste kehtestamiseks ja väikesaadetiste määratluste laiendamiseks.

Tähtaeg: 2025. aasta lõpp

97 Leidsime, et ELi lõivude määramiseks puudub selge metoodika, mille tulemuseks on lõivude tase, mis tekitab akumuleeritud ülejääke. Lisaks avastasime EUIPO juhtimise ja aruandekohustuse raamistikku käsitlevates õigusaktides puudujääke (vt punktid 19–25 ja 36–41).

2. soovitus: hinnata halduskorda ja lõivude kindlaksmääramise metoodikat

Komisjon peaks EUIPO ja tema töömeetodite mõju, tulemuslikkuse ja tõhususe hindamise (ELi kaubamärgi määruse artikli 210 alusel) raames hindama juhtimiskorda ja lõivude kindlaksmääramise selge metoodika puudumist, nagu on kirjeldatud käesolevas aruandes.

Tähtaeg: 2025. aasta lõpp

98 Leiame, et EUIPO on täitnud talle pandud ülesanded seoses ELi kaubamärkide ja disainilahenduste haldamise ning müügiedendusega. Seetõttu on ta hästi kaasa aidanud ELi kaubamärkide ja disainilahenduste kaitsmisele (vt punkt 48).

99 EUIPO on välja töötanud koostöösüsteemi liikmesriikidega, et edendada tavade ja vahendite lähendamist koostöölepingutes sisalduvate projektide kaudu. Siiski leidsime, et puuduvad juhised kindlasummaliste maksete arvutamise metoodika, jooksvate kulude ja liikmesriikide vaheliste erinevuste kohta (vt punktid 54–59).

3. soovitus: parandada rahastamis-, järelevalve- ja hindamissüsteeme

EUIPO peaks:

1. looma kindla metoodika kindlasummaliste maksete arvutamiseks;
2. looma ELi kaubamärkide ja disainilahenduste ELi avalike andmebaaside jooksvate kulude nõuetekohased põhjendused;
3. parandama Euroopa koostöö projektide hindamissüsteeme.

Tähtaeg: 2023. aasta lõpp

100 Endiselt on probleeme geograafiliste tähiste raamistiku rakendamisega seotud registreerimise ja kontrolliga. Leiame, et geograafiliste tähiste heakskiitmise väga pikk protsess loob tarbetu takistuse registreerida soovivatele tootjatele. Peale selle toob geograafiliste tähistega hõlmatud tootjate erinev kohtlemine eri liikmesriikides kaasa selle, et mõnel tootjal on teistega võrreldes suuremad nõuete täitmisega seotud kulud ja kohustused (vt punktid 60–68).

4. soovitus: parandada ELi geograafiliste tähiste süsteeme

Komisjon peaks geograafiliste tähiste taotlusi õigeaegselt analüüsima ja registreerima ning esitama liikmesriikidele ametlikud suunised geograafiliste tähiste kontrollimise kohta.

Tähtaeg: 2025. aasta lõpp

101 Intellektuaalomandi õiguste direktiivi ebaühtlane rakendamine ja piirangud tollis intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise kontrolli rakendamisel liikmesriikides mõjutavad negatiivselt võltsimise vastu võitlemist. Leiame, et intellektuaalomandi õiguste kaitse ELis erineb olenevalt impordi kohast ning võltsitud kaupade hävitamise tavad on ELis erinevad. See kehtis väikeste saadetiste ja ohtlike toodete puhul (vt punktid 72, 74, 79–84 ja 88–93).

5. soovitus: parandada intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise raamistikku

Komisjon peaks:

1. kehtestama intellektuaalomandi õiguste riskijuhtimisel põhineva kontrollistrateegia;
2. paremini jälgima intellektuaalomandi õiguste direktiivi täitmist ja tollikontrolli tegemist liikmesriikides;
3. aruandluse ühtlustama.

Tähtaeg: 2023. aasta lõpp

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Mihails Kozlovs, võttis käesoleva aruande vastu Luxembourgis 15. märtsil 2022.

Lisad

I lisa. Intellektuaalomandi õiguste nurgakivid

Rahvusvaheline raamistik

• Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (1883)
• Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886)
• Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikli 27 lõige 2
• Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping

Euroopa Liidu raamistik

• Põhiõiguste harta artikli 17 lõige 2

ELi kaubamärke reguleeriv raamistik

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta direktiiv 2015/2436 kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta
• Komisjoni 5. märtsi 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/625, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta ning tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) 2017/1430
• Komisjoni 5. märtsi 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/626, millega nähakse ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1001 (Euroopa Liidu kaubamärgi kohta) teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks rakendusmäärus (EL) 2017/1431
• Apellatsioonikoja juhtorgani 27. veebruari 2020. aasta otsus apellatsioonikoja töökorra kohta
• Märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkulepe

ELi disainilahendusi reguleeriv raamistik

• Nõukogu 12. detsembri 2001. aasta määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/71/EÜ disainilahenduste õiguskaitse kohta
• Komisjoni 21. oktoobri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2245/2002, millega rakendatakse nõukogu määrus (EÜ) nr 6/2002 ühenduse disainilahenduse kohta
• Komisjoni 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2246/2002 siseturu ühtlustamisametile (kaubamärgid ja disainilahendused) ühenduse disainilahenduste registreerimise eest makstavate lõivude kohta

ELi geograafilisi tähiseid reguleeriv raamistik

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta määrus (EL) nr 1151/2012 põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 992/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta määrus (EL) 2019/787, milles käsitletakse piiritusjookide määratlemist, kirjeldamist, esitlemist ja märgistamist, piiritusjookide nimetuste kasutamist muude toiduainete esitlemisel ja märgistamisel, piiritusjookide geograafiliste tähiste kaitset ning põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ja destillaatide kasutamist alkohoolsetes jookides ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 110/2008
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 251/2014, aromatiseeritud veinitoodete määratlemise, kirjeldamise, esitlemise, märgistamise ja geograafiliste tähiste kaitse kohta ning nõukogu määruse (EMÜ) nr 1601/91 kehtetuks tunnistamise kohta
• Komisjoni 18. detsembri 2013. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 664/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1151/2012 seoses kaitstud päritolunimetuste, kaitstud geograafiliste tähiste ja garanteeritud traditsiooniliste toodete liidu sümbolite kehtestamisega ning seoses teatavate päritolueeskirjade, teatavate menetluseeskirjade ning teatavate täiendavate üleminekueeskirjadega
• Komisjoni 13. juuni 2014. aasta rakendusmäärus (EL) nr 668/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) rakenduseeskirjad
• Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/33, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 veinisektori kaitstud päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, kasutuspiirangute, tootespetsifikaatide muutmise, tühistamise ning märgistamise ja esitlusviisi osas
• Komisjoni 17. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2019/34, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 rakenduseeskirjad veinisektori päritolunimetuste, geograafiliste tähiste ja traditsiooniliste nimetuste kaitsetaotluste, vastuväite esitamise menetluse, tootespetsifikaadi muudatuste, kaitstud nimetuste registri, kaitse tühistamise ja sümbolite kasutamise kohta ning millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses asjakohase kontrollisüsteemiga
• Komisjoni 12. mai 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/1235, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/787 eeskirjadega, mis käsitlevad piiritusjookide geograafiliste tähiste registreerimise taotlusi, tootespetsifikaatide muutmist, registreeringu tühistamist ja registrit
• Komisjoni 12. mai 2021. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/1236, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/787 rakenduseeskirjad piiritusjookide geograafiliste tähiste registreerimise taotluste, vaidlustamismenetluse, tootespetsifikaatide muutmise, registreeringu kustutamise, sümboli kasutamise ja kontrolli osas
• Komisjoni 13. veebruari 2020. aasta rakendusmäärus (EL) 2020/198, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 251/2014 rakenduseeskirjad seoses aromatiseeritud veinitoodete sektoris kaitstud geograafiliste tähiste registri loomise ja olemasolevate geograafiliste tähiste kandmisega kõnealusesse registrisse

ELi intellektuaalomandi õiguste kaitse tagamise raamistik

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003
• Komisjoni 4. detsembri 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1352/2013, millega kehtestatakse vormid, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud)
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta
• 12. detsembri 2012. aasta määrus nr 1215/2012, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud Brüsseli I määrus)
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus nr 593/2008 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I)
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta määrus (EÜ) nr 864/2007 lepinguväliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma II)
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul (direktiiv elektroonilise kaubanduse kohta)
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. aprilli 2012. aasta määrus (EL) nr 386/2012, millega antakse Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) intellektuaalomandi õiguskaitsega seotud ülesannete täitmine, sealhulgas avaliku ja erasektori esindajatest koosneva intellektuaalomandiga seotud õigusrikkumiste Euroopa vaatluskeskuse moodustamine (EMPs kohaldatav tekst)
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine (ametliku kontrolli määrus)

II lisa. Liikmesriikide õigusaktid, millega võetakse üle kaubamärkide direktiiv

III lisa. Kaubamärgid: liikmesriikide halduslikud tähtajad

IV lisa. Liikmesriikide õigusaktid, millega võetakse üle ELi disainilahenduste direktiiv

V lisa. Disainilahendused: liikmesriikide halduslikud tähtajad

VI lisa. Liikmesriikide disainilahendused. Lõivud ja lõivude struktuur (1. jaanuaril 2021)

VII lisa. EUIPO poolt kindlasummaliste maksete arvutamiseks kasutatud kriteeriumid

Reklaamitegevus. Meetod põhineb riiklike intellektuaalomandi ametite põhisel lähenemisviisil, viidates riikliku intellektuaalomandi ameti 2018. aasta tegevuste sertifitseeritud või auditeeritavatele andmetele. Arvutatud on keskmine summa, võttes arvesse kategooriate kaupa esitatud kogusummat ja 2018. aastal tehtud tegevuste arvu kategooria kohta. Määratletakse kolm kategooriat: 1) teabe andmine ja nõustamine; 2) levitamise üritused; 3) vaatlusrühma tegevused: teadlikkuse tõstmise ja täitmise tagamise tegevus/üritused.

Päevamäärad. Meetod põhineb iga riikliku intellektuaalomandi ameti poolt ette nähtud määradel, mis katavad projektide elluviimise, tegevuste ja töörühmade osalemise 2019. aasta koostöölepingutes. Arvutatud on keskmine määr riikliku intellektuaalomandi ameti kohta, võttes arvesse kõiki iga riikliku intellektuaalomandi ameti pakutavaid asutusesiseseid töötajaprofiile.

Inimtööpäevad tegevuste kohta. Meetod kasutab nõutava jõupingutuse hinnangut iga tegevuse keerukuse astme ja eelmise aasta tulemuste põhjal. Nõutavad jõupingutused on järgmised: 1) riiklike intellektuaalomandi ametite osalemine töörühmades – üheksa inimtööpäeva; 2) koostöövõrgustiku projekti keelekontroll – 36 inimtööpäeva; 3) tavapraktika säilitamine – 30 inimtööpäeva; 4) observatooriumi kohtupraktika projekt – 20 inimtööpäeva.

VIII lisa. Geograafilise tähise registreerimistaotlust tõendavad dokumendid

Igal liikmesriigil on selliseks kontrolliks oma kord ning etapid ja menetlused on liikmesriigiti erinevad. Peale selle otsustab iga liikmesriik, kas ta nõuab registreerimise ja kontrolli eest tasu – ELi tasandil ühtlustatud lähenemisviis puudub. Komisjon on mitmesuguste õigusaktidega kehtestanud ühtlustatud eeskirjad geograafiliste tähiste menetluste kohta, milleks on geograafiliste tähiste vastuväidete, muutmistaotluste ja juba registreeritud geograafiliste tähiste tühistamise kord, vorm ja esitamine. Riiklikud ametiasutused esitavad komisjonile geograafilise tähise registreerimise taotlused koos järgmiste tõendavate dokumentidega:

1. liikmesriigi deklaratsioon vastava kava tingimuste kohta;
2. üksikasjad kõigi vastuvõetavate vastuväidete kohta, mis on saadud riiklikus vastuväidete etapis;
3. üksikasjad esialgse riikliku kaitse kohta;
4. teave kõigi riigisiseste kohtumenetluste kohta, mis võivad mõjutada registreerimismenetlust (vein ja kanged alkohoolsed joogid – Piadina kohtuasi);
5. teave pädeva asutuse ja võimaluse korral kontrollorgani kohta.

IX lisa. Geograafiline tähis. Heakskiitmismenetlus komisjoni tasandil

1. Pärast taotluste saamist teeb komisjon järgmist.
   
   
   • Kontrollib taotlust põllumajandustoodete ja toiduainete puhul määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 50 kohaselt; veinitoodete puhul delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 10 kohaselt; piiritusjookide puhul määruse (EL) 787/2019 artikli 26 kohaselt ja aromatiseeritud veinide puhul määruse (EL) 251/2014 artikli 14 kohaselt, et hinnata, kas see vastab õigusaktidest tulenevatele nõuetele.
   • Vajaduse korral küsib selgitusi taotluse esitanud liikmesriigilt kuue kuu jooksul alates taotluse saamise kuupäevast (aega pikendatakse, kui on vajadus täiendavate selgituste järele).
   • Kui kontrolli tulemus on positiivne, avaldatakse esmalt Euroopa Liidu Teataja C-seerias, mis võimaldab väljaspool taotlevat liikmesriiki asuvatel huvitatud isikutel esitada vastuväiteid kahekuulise tähtaja jooksul veini- ja aromatiseeritud veinide puhul ja kolmekuulise tähtaja jooksul põllumajandustoodete, toiduainete ja piiritusjookide puhul (põhjendatud vastuväite esitamiseks on veel kaks kuud).
   • Kui laekunud vastuväited ei ole vastuvõetavad või võetakse hiljem tagasi või neid ei saada, registreeritakse geograafiline tähis määrusega, mis avaldatakse Euroopa Liidu Teataja L-seerias.
   • Kui kontrolli tulemus on negatiivne, võtab komisjon vastu otsuse tagasilükkamise kohta (määruse nr 1151/2012 artikli 52 lõige 1, määruse nr 1308/2013 artikli 97 lõige 4, määruse 2019/787 artikli 30 lõige 1). Vastutav komisjon peab sellise otsuse üle hääletama.
2. Vastuvõetavate vastuväidete saamisel algatatakse taotleja ja vastuväite esitaja(te) vahel kokkuleppemenetlus (aruteludeks kolm kuud, võimalik kolmekuuline pikendus), mis toob kaasa järgmised võimalused:
   
   
   • kui poolte vahel saavutatakse kokkulepe, mis ei muuda taotluse sisu, registreeritakse geograafiline tähis;
   • kui saavutatakse kokkulepe, millega kaasneb taotluse sisu muutmine, tehakse kontroll uuesti;
   • kui kokkulepet ei saavutata, on komisjon kohustatud tegema lõpliku positiivse või negatiivse otsuse ning esitama rakendusmääruse kinnitamiseks liikmesriikide moodustatud kvaliteedikomiteele.
3. Liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni analüüside dubleerimise vältimiseks kontrollib komisjon laekunud taotlusi, tagamaks et järgitakse liidu õigust, puuduvad ilmsed vead ja võetakse arvesse väljaspool taotluse esitavat liikmesriiki olevate sidusrühmade huve. Praktikas uurib komisjon ainult ühtset haldusdokumenti (mis sisaldab toote spetsifikatsioonide ja tehniliste näitajate kokkuvõtet).
4. Ühtne haldusdokument avaldatakse heakskiitmise korral Euroopa Liidu Teatajas. Kui komisjon tuvastab ebakõlasid, vigu või teksti ebaselgust, saadetakse taotluse esitanud liikmesriigile e-kiri. Avaldatud ühtne haldusdokument tõlgitakse kõikidesse ELi ametlikesse keeltesse. Taotlejate saadetud toote spetsifikatsioonid (kirjeldades kõiki tootmisega seotud tehnilisi protsesse) koostatakse taotleja riigi keeles.

X lisa. Geograafiline tähis, taotlused 2017–2020

1. Aastatel 2017–2020 sai komisjon 211 taotlust geograafilise tähisega kaitstud toodete ELis registreerimiseks. Komisjon registreeris vaatlusalusel perioodil 57 geograafilise tähisega toodet ja avaldas 18 vastuväidet. Ülejäänud 136 taotlust (64%) olid analüüsi eri etappides. 57 registreeritud taotluse analüüs kestis 9 kuni 49 kuud, kusjuures komisjon põhjendas viivitusi näiteks dokumentide tõlkimise vajaduse, IT-probleemide ja töötajate arvu vähenemisega.

   

   Allikas: Euroopa Kontrollikoda Euroopa Komisjoni andmete põhjal.

2. Valisime külastatud liikmesriikides välja 22 taotlust ELi geograafiliste tähiste registreerimiseks, millest 14 oli esitatud komisjonile ja ülejäänuid olid analüüsinud riiklikud ametiasutused. Komisjon kiitis heaks seitse taotlust, analüüsimiseks kulus alates esitamisest 16–48 kuud. Seitsme heakskiidetud taotluse puhul kestis kogu analüüsiperiood (sealhulgas esialgne riiklik kontroll) 20–56 kuud. 14 taotlusest kahe puhul ei pidanud komisjon kinni esialgsest kuuekuulisest tähtajast²⁹ analüüside ja küsimuste esitamiseks taotlevatele liikmesriikidele, mis võib geograafilise tähise registreerimisprotsessi edasi lükata.

   

   Allikas: Euroopa Kontrollikoda Euroopa Komisjoni andmete põhjal.

3. Valisime külastatud liikmesriikides varem registreeritud ELi geograafiliste tähiste muutmise taotlustest välja 22, millest 18 esitati komisjonile ja ülejäänuid analüüsisid riiklikud ametiasutused. Komisjon kiitis heaks 11 taotlust, analüüsimiseks kulus alates esitamisest 3 kuni 48 kuud. 11 heakskiidetud taotluse puhul kestis kogu analüüsiperiood (sealhulgas riiklik kontroll) 6 kuni 60 kuud. 18 taotlusest viie puhul ei pidanud komisjon kinni esialgsest kuuekuulisest tähtajast analüüside ja küsimuste esitamiseks taotlevatele liikmesriikidele, mis võib geograafilise tähise registreerimisprotsessi edasi lükata.

Lühendid

AFIS: OLAFi pettustevastane infosüsteem

COPIS: üleeuroopaline võltsimis- ja piraatlusvastane infosüsteem

DG AGRI: põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

DG BUDG: eelarve peadirektoraat

DG GROW: siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat

DG SANTE: tervise ja toiduohutuse peadirektoraat

DG TAXUD: maksunduse ja tolliliidu peadirektoraat

ELTL: Euroopa Liidu toimimise leping

EUIPO: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

EUROPOL: Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet

HIPO: Ungari intellektuaalomandi amet

INPI: Prantsusmaa riiklik tööstusomandi instituut

OECD: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

OLAF: Euroopa Pettustevastane Amet

OSIM: Rumeenia riiklik leiutiste ja kaubamärkide amet

SMART: konkreetne, mõõdetav, saavutatav, realistlik ja tähtajaline

SPB: Leedu riiklik patendibüroo

VKE: väike ja keskmise suurusega ettevõtja

WTO: Maailma Kaubandusorganisatsioon

Mõisted

Deklarant: isik, kes esitab tollideklaratsiooni enda nimel, või isik, kelle nimel selline deklaratsioon esitatakse.

Disainilahendus: toote välimus, mis tuleneb selle dekoratiivsetest või esteetilistest aspektidest, mis võivad koosneda kolmemõõtmelistest tunnustest (kuju või pind) või kahemõõtmelistest tunnustest (mustrid, jooned või värv).

Geograafilised tähised: märgistus, mida saab kasutada ainult juhul, kui toode on pärit kindlast päritolukohast, sellel on teatud omadused ja see vastab määratletud kvaliteedikriteeriumidele.

ISO 10002: juhised organisatsioonis toodete ja teenustega seotud apellatsioonide käsitlemise korra kohta, sealhulgas kavandamine, projekteerimine, arendus, käitamine, hooldus ja täiustamine.

ISO 9001: standard põhineb mitmetel kvaliteedijuhtimise põhimõtetel, sealhulgas tugev kliendikesksus, kõrgema juhtkonna motivatsioon ja mõju, protsessipõhine lähenemine ja pidev täiustamine.

Kaubamärk: märk või sümbol, mida kasutatakse üksuse toodete või teenuste eristamiseks ja mida võidakse registreerida kaitse eesmärgil.

Klass: kaupu ja/või teenuseid määratlev ametlik kategooria.

OBI: Kreeka tööstusomandi organisatsioon.

Patent: omandiõigus, mille saab anda igale tehnilisele leiutisele, mis on uus, hõlmab „leiutustaset“ ja mida saab kasutada tööstuslikult.

Piraatlus: intellektuaalomandi õigustega kaitstud teose volitamata kopeerimine või kasutamine.

Remondiklausel: eesmärk on piirata toote parandamiseks kasutatavate varuosade kaitset. Eesmärk on vältida suletud turgude teket, kus on piiratud arv konkureerivaid tarnijaid (nt autoturg). Varuosade kasutamise liberaliseerimine peaks võimaldama suuremat konkurentsi järelturul, mis tooks tarbijatele kaasa suurema valiku ja madalamad hinnad.

Sekkumiskünnis: künnis, mida õiguste omajad taotlevad, et piirata tollis õiguskaitse tagamise toiminguid võltsitud kauba kogustega, mis ületavad teatud taseme.

Väikesaadetis: posti- või kiirkullersaadetis, mis sisaldab kolme või vähemat ühikut või mille brutokaal on alla 2 kilogrammi.

Õiguste omaja: intellektuaalomandi õiguse omaja, intellektuaalomandi kasutamise litsentsiga isik või kummagi volitatud esindaja.

Komisjoni vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61056

EUIPO vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61056

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61056

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi turgude reguleerimise ja konkurentsivõimelise majanduse valdkondade auditeerimise eest vastutav IV auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Mihails Kozlovs. Auditit juhtis kontrollikoja liige Ildikó Gáll-Pelcz, keda toetasid kabinetiülem Claudia Kinga Bara, kabineti nõunik Zsolt Varga, valdkonnajuht John Sweeney, auditijuht Benny Fransen ning audiitorid Dan Danielescu, Joaquin Hernandez Fernandez, Carlos Soler Ruiz ja Esther Torrente Heras. Graafilisi materjale aitas koostada Giuliana Lucchese.

Järelmärkused

¹ Intellektuaalomandi õiguste määratlus, Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsioon.

² Intellektuaalomandi õiguste rikkumise hetkeseisu aruanne, juuni 2020, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO).

³ „Viral marketing - Counterfeits, substandard goods and intellectual property crime in the COVID-19 pandemic”, 17. aprill 2020, Europol.

⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta (ELT L 157, 30.4.2004, lk 45–86).

⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis (ELT L 181, 29.6.2013, lk 15–34).

⁶ Nõukogu järeldused, mis käsitlevad Euroopa Liidu intellektuaalomandi õiguste rikkumisega võitlemise tollialast tegevuskava aastateks 2018–2022, (ELT L 24, 21.1.2019, lk 3).

⁷ Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet.

⁸ Põhjendus 9, kaubamärkide direktiiv.

⁹ Tähtaeg oli 14. jaanuar 2019.

¹⁰ Artikli 70 lõige 4.

¹¹ ELi kaubamärgi määruse artikli 176 lõige 2.

¹² ELi kaubamärgi määruse artiklid 153, 157 ja 171.

¹³ Vt ELi kaubamärgi määruse artiklid 153, 157, 172 ja 176.

¹⁴ Otsus BC-19–07.

¹⁵ Vt nt kontrollikoja arvamused 3/2015 ja 2/2018 ning kontrollikoja 2014. aasta ülevaatearuanne ELi aruandekohustuse ja avaliku sektori auditeerimiskorra kohta.

¹⁶ Euroopa Parlamendi uuringuteenistus (2018): „EU Agencies, Common Approach and Parliamentary Scrutiny”.Uuring, lk 8.

¹⁷ IFAC-CIPFA (2014): International framework: good governance in the public sector, lk 24.

¹⁸ Põhjendused 3 ja 4.

¹⁹ Komisjoni määrus nr 2246/2002 arvestab ainult esimest kriteeriumit.

²⁰ Arvamus 1/2019.

²¹ ELi kaubamärgi määruse artikli 172 lõige 4.

²² Komisjoni aruanne nõukogu määruse (EL) nr 608/2013 rakendamise kohta.

²³ Intellektuaalomandi õiguste jõustamise direktiivi põhjendus 10.

²⁴ COM(2017) 708 final.

²⁵ Komisjoni teatis 2016/C 244/03.

²⁶ Määrus (EL) 2015/2424 ja direktiiv (EL) 2015/2436.

²⁷ Määrus (EL) nr 608/2013 intellektuaalomandiõigusi käsitlevate tollialaste õigusaktide rakendamise kohta.

²⁸ Määrus (EL) nr 608/2013 ei näe ette võimalust piirata tolli poolt konkreetse intellektuaalomandi õiguse kaitse tagamist, lähtudes tolli poolt kinni peetud õigusi rikkuva kauba kogusest.

²⁹ Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikkel 10.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

PDF	ISBN 978-92-847-7644-3	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/667586	QJ-AB-22-004-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-7620-7	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/75262	QJ-AB-22-004-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat on sätestatud Euroopa Kontrollikoja otsuses nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võtke ELiga ühendust

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: https://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (https://data.europa.eu/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.