
ELi kasvuhoonegaaside heide:
aruandlus toimib, kuid heite vähendamise kohta tulevikus on vaja paremat teavet
Lühidalt aruandest
EL osaleb ülemaailmsetes jõupingutustes vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja selle eesmärk on vähendada oma heidet 2020. aastaks 20%, 2030. aastaks 40% ja 2050. aastaks 80–95%.
Komisjon vaatab läbi liikmesriikide esitatud andmeid praeguse ja prognoositud heite kohta ning teeb ettepanekuid heite vähendamise eesmärkide täitmiseks valitud ELi poliitika ja meetmete kohta.
Leidsime, et ELi heiteandmete aruandlus toimib nõuetekohaselt, kuid EL vajab paremat teavet kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohta tulevikus.
Esitasime soovitused, mille eesmärk on täiustada maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori (LULUCF) kasvuhoonegaaside heiteandmete läbivaatamist ja heite vähendamist tulevikus käsitlevat raamistikku.
Kontrollikoja eriaruanne vastavalt ELTLi artikli 287 lõike 4 teisele lõigule.
Kokkuvõte
IKyoto protokolli (1997) ja Pariisi kokkuleppe (2015) osalisena on EL võtnud kohustuse osaleda kasvuhoonegaaside heite vähendamise ülemaailmsetes jõupingutustes. Nende kokkulepetega kooskõlas püüab EL vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 20%, 2030. aastaks 40% ja 2050. aastaks 80–95%. Nimetatud eesmärkide täitmisel tehtud edusammude hindamiseks vajab komisjon hinnangulisi andmeid varasema ja tulevase heite kohta ning heite vähendamiseks valitud poliitika ja meetmete mõju kohta. Oma 2017. aasta ülevaatearuandes energiat ja kliimamuutusi käsitlevate ELi meetmete kohta tegime kindlaks, et kasvuhoonegaaside heite inventuuriandmed on potentsiaalset riski sisaldav valdkond, mida on seni vähe auditeeritud.
IIOma auditis keskendusime komisjoni (keda abistab Euroopa Keskkonnaamet – EEA) jõupingutustele tagada ELi kasvuhoonegaaside inventuuriandmete ja heite tulevikus vähendamist käsitleva teabe kvaliteet. Leidsime, et ELi heiteandmete aruandlus toimib nõuetekohaselt, kuid komisjon vajab paremat teavet kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohta tulevikus.
IIIKomisjon annab kasvuhoonegaasidest aru ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) sekretariaadile kooskõlas rahvusvaheliste nõuetega ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule lisaandmeid. Nende andmete kvaliteedi tagamiseks sätestati seiremehhanismi määruses ja selle rakenduseeskirjades ELi süsteem liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmete läbivaatamiseks. Meie audititööst selgus, et komisjon (keda abistab EEA), kontrollib rahuldavalt esitatud kasvuhoonegaaside andmeid ja et ELi kasvuhoonegaaside heite inventuuriandmeid on aja jooksul täiustatud. Andmeid läbivaatavad isikud ei kontrolli aga maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorit (edaspidi „LULUCF-sektor“ või „LULUCF“) samamoodi nagu teisi sektoreid. See sektor on eriti tähtis mitte ainult 2030. aasta eesmärkide mõistes, vaid ka seetõttu, et LULUCF-andmed on statistiliselt väga ebakindlad.
IVSeiremehhanismi määrusega loodi ka ELi süsteem liikmesriikide prognoose käsitlevate andmete läbivaatamiseks. Nii komisjoni kui ka UNFCCC tehtud läbivaatamisel tuvastati 2017. aastal vähem probleeme kui 2015. aastal, mis viitab riikide prognooside paranemisele. Komisjon ei hinnanud aga märkimisväärse kõrvalekaldumise riski ELi võrdlusstsenaariumist.
VHeite vähendamiseks on EL kehtestanud eesmärgid, mis hõlmavad enamikku esitatud andmetest. LULUCF-sektoris on ELi esimesed eesmärgid püstitatud 2030. aastaks, rahvusvahelise meresõidu valdkonnas aga on rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärk 2050. aastaks. Rahvusvahelist lennundust käsitletakse juba strateegias „Euroopa 2020“ seatud eesmärkides.
VILeidsime, et pikaajalised sektoripõhised tegevuskavad katavad peaaegu 70% teatatud heitest. Sellised konkreetsed tegevuskavad on hädavajalikud vastavate sektorite kestlikuks arendamiseks, kuid puuduvad tähtsaimate sektorite, näiteks põllumajanduse ja LULUCFi tegevuskavad. See mõjutab lühemaajalist sektoripõhist poliitikat ja meetmeid.
VIILeevenduspoliitika ja -meetmete eesmärk on vähendada heidet tulevikus. Komisjon ja EEA on hakanud kontrollima liikmesriikide leevenduspoliitika ja -meetmete kohta esitatud teabe kvaliteeti. Komisjon ei esitanud aga prognoose osa ELi poliitika ja meetmete mõju kohta heitele.
VIIILoetletud leidude alusel esitame komisjonile soovitused, mille eesmärk on parandada
- LULUCF-sektori läbivaatamist komisjonis;
- heite vähendamist tulevikus käsitlevat raamistikku.
Sissejuhatus
Rahvusvaheline kontekst
01Kasvuhoonegaasid neelavad soojust (päikese infrapunakiirgust) ja vabastavad seda atmosfääri. Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm (IPCC) on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni organ, mis hindab kliimamuutustega seotud teadustööd. Selle hinnangul on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite tõttu tõusnud ülemaailmne temperatuur ligikaudu 1,0 °C võrreldes tööstusajastueelse tasemega. Selle tagajärjel tõuseb merevee tase ja tekivad äärmuslikumad ilmastikunähtused.
02ÜRO liikmed allkirjastasid 1992. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) eesmärgiga saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine tasemel, mis võimaldab vältida inimtegevusest tulenevaid ohtlikke kliimasüsteemi häireid. Seda täiendati 1997. aastal Kyoto protokolliga, millega kehtestati protokolli allkirjastanud arenenud riikidele heite vähendamise meetmed ja siduvad eesmärgid. Kyoto protokolli raames võtsid arenenud riigid ka kohustuse töötada välja poliitika ja meetmed, et toetada protokollis püstitatud heite vähendamise eesmärkide kestlikku täitmist. UNFCCC sekretariaat jälgib konventsiooni ja Kyoto protokolli jõustamist ning annab selle kohta aru.
03Pariisi kokkuleppe (2015) allkirjastas 197 riiki. Kokkuleppe eesmärk on hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ja edendada jõupingutusi maailma keskmise temperatuuri tõusu täiendavaks piiramiseks (1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega). Pariisi kokkuleppes ei ole allakirjutanud riikidele püstitatud siduvaid heite vähendamise eesmärke; selle asemel kehtestatakse riiklikult määratletud panus ülemaailmse temperatuuri tõusu piiramise üldeesmärki. Selline panus hõlmab nii riikide inimtekkelise heite vähendamist tekkekohas kui ka kasvuhoonegaaside sidumist (CO2 sidujad).
04Kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja seega ülemaailmse soojenemise piiramise jõupingutusi edendab see, kui teave heitetaseme, suundumuste ning nende parandamiseks mõeldud poliitika ja meetmete kohta on täpne. See eeldab tugevat kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusraamistikku ning usaldusväärset teavet heite valdkonnas prognoositud muutuste kohta, mis on tingitud praegusest või kavandatud poliitikast ja meetmetest.
05Selline raamistik sätestati nii Kyoto protokolli kui ka Pariisi kokkuleppega. Kyoto protokolli raamistik kehtib kuni 2020. aasta heitearuandluse avaldamiseni (2022. aastal). Pariisi kokkuleppe raamistikku kasutatakse esimest korda 2021. aasta heite kohta aru andmiseks (avaldatakse 2023. aastal). Need raamistikud hõlmavad kvaliteedi tagamise menetlusi (st UNFCCC sekretariaadi ja selle eksperdirühmade andmeanalüüs) ning neid toetavad UNFCCC ja valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunised.
Euroopa kontekst
06ELi liikmesriikides elab 6,9% maailma rahvastikust ja siin luuakse 21,8% maailma sisemajanduse koguproduktist1. Liikmesriigid tekitasid 2017. aastal ligikaudu 8,4% maailma kasvuhoonegaaside heitest2.
07EL leppis kokku, et vähendab oma kasvuhoonegaaside heidet3 2020. aastaks 20%, 2030. aastaks 40% ja 2050. aastaks 80–95% võrreldes 1990. aasta tasemega. Joonisel 1 on esitatud heite vähendamise senine suundumus ja hinnanguline areng 2050. aastani. Kuni 2017. aastani vähendas EL oma heidet 21,7%4 võrreldes 1990. aasta tasemega. Kyoto protokolli raames järgiti seda langustrendi enamiku kasvuhoonegaaside puhul (vt lisa joonis A).
Joonis 1
Tekkinud ja tulevikus tekkiv hinnanguline heide võrreldes heite vähendamise eesmärkidega
Allikas: Euroopa Kontrollikoda, tuginedes ELi 2019. aasta inventuuriaruandele (2017. aasta heiteandmed), ELi riikide 2017. aasta kliimaaruannetele, kahe aasta kohta UNFCCC-le esitatud 2017. aasta aruandele (prognooside andmed) ning Euroopa Keskkonnaameti (EEA) aruandele „Trends and projections in Europe 2018 – Tracking progress towards Europe’s climate and energy targets“ (Suundumused ja prognoosid Euroopas 2018. aastal – Euroopa kliima- ja energiaeesmärkide täitmisel tehtavate edusammude seire) (eesmärkide täitmiseks vajalik iga-aastane vähendamine).
Selliseks vähendamiseks ja rahvusvaheliste eeskirjade järgimiseks on EL ja selle liikmesriigid võtnud kohustuse anda UNFCC sekretariaadile igal aastal aru oma lõpliku kasvuhoonegaaside heite kohta. Selleks kasutavad nad kasvuhoonegaaside inventuuriandmeid (vt 1. selgitus). Euroopa Keskkonnaamet avaldab iga aasta kohta tavaliselt järgmise aasta oktoobris (N + 1) ELi vaheinventuuriandmed ja kuus kuud hiljem, maikuus (N + 2) lõplikud inventuuriandmed5.
1. selgitus
Mis on kasvuhoonegaaside inventuuriandmed?
Kasvuhoonegaaside inventuuriandmed on iga-aastane hinnanguline kvantifitseeritud heide, mille on põhjustanud riigi territooriumil toimuv inimtegevus. ELi koondinventuuriandmed on liikmesriikide inventuuriandmete summa, mis sisaldab ka Islandi tekitatud heidet.
Kvantifitseeritud hinnanguliste andmete arvutamiseks korrutatakse tegevusandmed heitekoefitsientidega. UNFCCC määratleb tegevusandmed kui andmed sellise heidet tekitava või siduva inimtegevuse ulatuse kohta, mis toimub konkreetse aja jooksul teatud sektoris. Transpordisektori tegevusandmed on näiteks kütuse müügimaht. Heitekoefitsiendid on konkreetse heiteallika konkreetse kasvuhoonegaasi heite keskmine määr jagatuna tegevusühikutega. Näiteks võib heitekoefitsient vastata ühe tonni pruunsöe põletamisel tekkinud heitele.
Sellest tulenevat hinnangulist heidet väljendatakse süsinikdioksiid-ekvivalendina (CO2-ekvivalent) (vt lisa joonis B), kasutades muundustegureid olenevalt iga kasvuhoonegaasi globaalse soojendamise potentsiaalist. Näiteks ühe tonni NF3 soojendamispotentsiaal vastab 16 100 tonni CO2 omale.
Kyoto protokolli ja UNFCCC põhjal esitavad EL ja selle liikmesriigid UNFCCC sekretariaadile ka alljärgneva teabe:
- prognoosid tulevikus tekkiva heite kohta, millega kaasneb teave selle kohta, kuidas prognoosideni on jõutud (nt kasutatud modelleerimisvahendid ja neid mõjutavad tegurid);
- teave leevenduspoliitika ja -meetmete kohta, mis toetavad heite kestlikku vähendamist, sealhulgas selliste meetmete ulatus; nende seos ELi poliitikaga; eelnev ja asjakohasel juhul järelteave nende mõju kohta ning see, kuidas riigi poliitika ja meetmed aitavad ellu viia liikmesriikide pikaajalisi vähese CO2 heitega arengu strateegiaid;
Prognooside abil hinnatakse tulevikus heite vähendamisel tehtavaid edusamme ning leevenduspoliitika ja -meetmete tulemuslikkust. Joonisel 2 selgitatakse eesmärkide, prognooside, poliitika ja meetmete vahelisi seoseid. Prognoosides ei võeta arvesse ainult leevenduspoliitika ja -meetmete tulemusi, vaid ka suuremat hulka eelduseid ja parameetreid, mida joonisel ei näidata.
Joonis 2
ELi eesmärkide, prognooside, poliitika ja meetmete vahelised seosed
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Et täita heite vähendamiseks võetud kohustused ja rakendada 2020. aastaks oma seire- ja aruandluskohustusi, võttis EL vastu alljärgnevad spetsiifilised õigusaktid, mis on liikmesriikidele siduvad:
- seiremehhanismi määrus6 ja selle rakenduseeskirjad7, millega loodi inimtekkeliste kasvuhoonegaaside, prognooside, vähese CO2 heitega arengu strateegiate ning leevenduspoliitika ja -meetmete arvestuse ja aruandluse üldraamistik;
- heitkogustega kauplemise süsteem8, millega sätestati raamistik ja eesmärgid suuremahulistes energia- ja tööstusrajatistes tekkiva heite vähendamiseks9, konkreetsed ülemmäärad ning Euroopa Majanduspiirkonna lennundusheite seire- ja aruandlusraamistik;
- jõupingutuste jagamist käsitlev otsus10, milles sätestati igale liikmesriigile energia-, tööstus-, põllumajandus- ja jäätmesektoris siduvad iga-aastased heite vähendamise eesmärgid tegevuse puhul, mis ei kuulu heitkogustega kauplemise süsteemi või muude spetsiifiliste õigusaktide (määratletud allpool punktis d) reguleerimisalasse;
- spetsiifilised õigusaktid maakasutuse, LULUCF-sektori süsinikdioksiidi heite ja selle sidumise seire, aruandluse ja arvestuse kohta11 ning rahvusvahelise meresõidu heite kohta (Euroopa Majanduspiirkonna sadamaid külastavad laevad)12.
Vastusena Pariisi kokkuleppele ja ELi 2020. aasta järgsetele heite vähendamise eesmärkidele ajakohastas EL oma õigusraamistikku järgmiselt:
- võttis 2018. aastal vastu inimtekkeliste kasvuhoonegaaside, heiteprognooside, vähese CO2 heitega arengu strateegiate ning leevenduspoliitika ja -meetmete uue arvestus- ja aruandlusraamistiku, mida kohaldatakse alates 2021. aastast (energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrus13);
- muutis heitkogustega kauplemise süsteemi ja võttis vastu uue õigusakti iga-aastaste liikmesriikide heite vähendamise eesmärkide kohta 2030. aastani (uus jõupingutuste jagamise määrus14);
- võttis vastu uued eeskirjad LULUCF-sektori süsinikdioksiidiheite ja selle sidumise seire, aruandluse ja arvestuse kohta15;
- komisjon võttis 2019. aastal vastu ettepaneku vaadata läbi ELi meretranspordi CO2 heite seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem, et viia see kooskõlla laevade kütusekulu käsitleva üleilmse andmekogumissüsteemiga, mille on kehtestanud Rahvusvaheline Mereorganisatsioon.
ELi õigusaktid moodustavad raamistiku, millega tagatakse tekkinud heidet, prognoose, poliitikat ja meetmeid käsitlevate andmete kvaliteet. Allpool esitatud joonisel 3 näidatakse, kuidas andmeid kogutakse, kontrollitakse ja esitatakse. Keskel näidatakse komisjoni ja EEA kohustusi liikmesriikide hinnangute kvaliteedi tagamise, ELi koondandmete ettevalmistamise ja selle teabe UNFCCC sekretariaadile esitamise eest. ELi heite vähendamise kavandamisel teeb komisjon stsenaariumianalüüsi põhjal ka ettepanekuid asjakohaste strateegiate, poliitika ja meetmete kohta.
14EEA abistab Euroopa Komisjoni (kliimameetmete peadirektoraat – DG CLIMA) ELi koondatud inventuuriandmete ja prognooside kvaliteedi tagamisel16. Need põhinevad liikmesriikide esitatud teabel. EEA-d ja komisjoni toetavad seejuures teised eksperdid (nagu Teadusuuringute Ühiskeskus ning Euroopa õhusaaste ja kliimamuutuse leevendamise teemakeskus). Käesolevas aruandes osutame sellele tööle kui komisjonipoolsele läbivaatamisele, sest kõnealuste andmete kvaliteedi eest vastutab komisjon.
15Eurostat avaldab eraldi andmestiku ELi tarbimisest põhjustatud heite kohta (CO2-jalajälg). Andmestik põhineb õhku eralduvaid saasteaineid käsitleval riiklikul arvepidamisel17, mis omakorda tugineb kasvuhoonegaaside inventuuriandmetele.
Joonis 3
Vastutus inventuuriandmete, prognooside, poliitika ja meetmete eest
© Euroopa Komisjon, EEA, UNFCCC.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Auditi ulatus ja lähenemisviis
16Oma auditis käsitleme ELi aruandlus- ja kvaliteedi tagamise raamistiku ülesehitust ja toimimist, uurides alates 2015. aastast Kyoto protokolli ja ELi seiremehhanismi määruse kohaselt esitatud andmeid.
17Tegime auditi, sest leidsime oma 2017. aasta ülevaatearuandes energiat ja kliimamuutusi käsitlevate ELi meetmete kohta, et kasvuhoonegaaside heite inventuurid on potentsiaalse riski valdkond, mida on seni vähe auditeeritud. Loodame, et meie järeldused ja soovitused aitavad parandada kasvuhoonegaaside andmete läbivaatamist komisjonis ja heite vähendamist tulevikus käsitlevat raamistikku.
18Üldine auditiküsimus oli järgmine:
kas komisjon kontrollib nõuetekohaselt ELi kasvuhoonegaaside inventuuriandmeid ja teavet heite vähendamise kohta tulevikus?
Üldisele auditiküsimusele vastamiseks tegime järgmist:
- hindasime ELi kasvuhoonegaaside inventuuriandmete kvaliteedi kontrolli;
- uurisime lisateavet ELi kasvuhoonegaaside heite kavandatava vähendamise kohta (ELi prognoosid ja võrdlusstsenaarium, pikaajalised strateegiad, ELi poliitika ja meetmete mõju kvantifitseerimine).
Me ei kontrollinud otseselt liikmesriikide ametiasutuste loodud teavet ega hinnangulisi andmeid.
20Uurisime kuuest liikmesriigist koosneva valimi põhjal ELi kvaliteedi tagamise protsessi toimimist seiremehhanismi määruse ja selle rakenduseeskirjadega kehtestatud inventuuriandmete, prognooside, poliitika ja meetmete puhul. Peamised valikukriteeriumid olid 2016. aasta heide ja riiklike inventuuriandmete 2015.–2017. aasta läbivaatamisel UNFCCC sekretariaadi esitatud soovituste arv. Valimisse kuulusid järgnevad liikmesriigid: Itaalia, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa ja Tšehhi. Need riigid tekitasid 2016. aastal 56% ELi heitest.
21Kogusime ja analüüsisime auditi tõendusmaterjali järgmiselt:
- vaatasime läbi komisjoni kvaliteedikontrolli ja -tagamise dokumendid (juhendid, kontrollnimekirjad, leidude ja soovituste andmebaasid, läbivaatamiste aruanded), mis vastasid 2015.–2018. aasta riiklike ja ELi koondatud inventuuriandmete läbivaatamistele ning iga kahe aasta järel toimuvatele riiklike prognooside, poliitika ja meetmete läbivaatamistele;
- vaatasime läbi ELi 2013. ja 2016. aasta võrdlusstsenaariumi (prognoosid, mille alusel määratleti ELi leevenduspoliitika ja -meetmed ELi 2020. ja 2030. aasta eesmärkide täitmiseks) ja auditeeritud ajavahemikul (st 2015. ja 2017. aastal) UNFCCC sekretariaadile esitatud ELi poliitikat ja meetmeid käsitlevad dokumendid (toetavad uuringud, mõjuhindamised ja -hinnangud ning nende kvaliteedi tagamist käsitlev dokumentatsioon);
- vestlesime kliimameetmete peadirektoraadi, Teadusuuringute Ühiskeskuse, Euroopa Keskkonnaameti ja Eurostati töötajatega, et hankida teavet ELi heidet, prognoose, poliitikat ja meetmeid käsitlevate andmete haldamise kohta, ning analüüsisime seda teavet;
- analüüsisime valimisse kuulunud kuuele liikmesriigile saadetud küsimustikule antud vastuseid, et hankida lisateavet riiklike kasvuhoonegaaside inventuuriandmete, prognooside, poliitika ja meetmete kvaliteedi ning nende parandamise kohta;
- vestlesime sidusrühmade18 ja kolme liikmesriigi esindajatega; kolm liikmesriiki valisime heade tavade alusel, mis tuvastasime küsimustikus antud vastuste alusel (Poola, Prantsusmaa ja Tšehhi). Püüdsime hankida teavet riiklike ja ELi koondatud inventuuriandmete, poliitika ja meetmete komisjonipoolse läbivaatamise kohta ning taristu ja modelleerimisvahendite kasutamise kohta kasvuhoonegaaside ja nende voogude kohapealseks ja kaugseireks.
Tähelepanekud
Komisjon kontrollib ja edastab ELi heiteandmeid nõuetekohaselt
22Hindasime, mil määral vastab ELi esitatud heiteandmete ulatus rahvusvahelistele nõuetele. Samuti uurisime, kuidas toimib ELi ja liikmesriikide inventuuriandmete kvaliteedi läbivaatamine ja mis on selle tulemused, ning hindasime, kas ELi inventuuriandmeid on aja jooksul täiustatud.
ELi aruanded vastavad rahvusvahelistele nõuetele ja ületavad neid
23Kyoto protokollis nõutakse, et EL ja iga selle liikmesriik vähendaks 2020. aastaks 20% võrra seitsme järgmise peamise kasvuhoonegaasi heidet: süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsivesinikud (PFC), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). Gaaside ja lepingute täielik loetelu on esitatud lisa joonisel C ja joonisel D. Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma suunistes on täpsustatud gaaside heite ja neeldumise hindamise meetodid ning heiteallikad ja sidujad, mida tuleb Kyoto protokolli alusel arvesse võtta: energia, tööstusprotsessid ja toodete kasutamine, põllumajandus, LULUCF ja jäätmed. Leidsime, et EL ja liikmesriigid täitsid neid nõudeid.
24ELi ja liikmesriikide inventuuriandmetes tuleb esitada ka gaasid, heiteallikad ja sidujad, mida Kyoto protokolli heite vähendamise kohustused ei hõlma, kuid mis kuuluvad UNFCCC aruandluseeskirjadesse. Neid gaase, allikaid ja neeldajaid kajastatakse nn memokirjetena. Tegemist on rahvusvahelises meresõidus, rahvusvahelises lennunduses ja energiatootmises biomassi kasutamisel tekkiva heitega. ELi koondatud inventuuriandmetes esitatakse kõigi nende memokirjetega seotud heiteandmed kooskõlas UNFCCC aruandluseeskirjadega.
25ELi seiremehhanismi määruses (vt punkt 11) kehtestati aruandluseeskirjad, mis on rangemad rahvusvahelistes lepingutes sätestatust. Määruses nõutakse, et komisjon annaks aru musta süsiniku (tahma) heite19 ja ELi tsiviillennunduse põhjustatava muu kui CO2 heite mõju kohta kliimale20. Liikmesriikide edastatud andmete põhjal avaldab komisjon ELi musta süsiniku koondandmed. Komisjon annab ka aru ELi tsiviillennunduse põhjustatava muu kui CO2 heite mõju kohta21. Euroopa lennunduse 2019. aasta keskkonnaaruande kohaselt ületab lennunduse muu kui CO2 heite mõju sektori CO2 heite mõju. Sellise mõju kohta saada olevatest teaduslikest andmetest ei piisa aga mõju kvantifitseerimiseks22.
26Komisjon valmistab ette ka andmed ELis kaupade ja teenuste tarbimisel tekkiva heite kohta (sh import, kuid mitte eksport). See teave, mida nimetatakse CO2-jalajäljeks, võimaldab paremini mõista õhku eralduvate saasteainete majanduslikke ajendeid ja eelkõige ELi mõju ülemaailmsele heitele. See võib innustada looma uusi lähenemisviise poliitikakujundamises ja aidata määratleda kestliku tootmise ja tarbimise näitajaid23.
27Eurostati hinnangul on ELi CO2-jalajälg 7,2 tonni CO2 elaniku kohta (2017). CO2-jalajälje arvutamise metoodika on aga keeruline24.
Komisjoni ja EEA tehtav heitearuandluse kvaliteedi läbivaatamine on rahuldav
28Komisjon ja EEA keskenduvad riiklike kasvuhoonegaaside inventuuriandmete kvaliteedi läbivaatamisel sellistele heitekategooriatele, millel võiks olla tegelikust suurema või väiksema näitaja korral märkimisväärne mõju nii liikmesriikide kui ka ELi koondatud inventuuriandmetele. Läbivaatamisel keskendutakse UNFCCC suunistes määratletud kvaliteedikriteeriumidele: läbipaistvus, terviklikkus, järjepidevus, võrreldavus ja täpsus. Läbivaatamist täiendatakse komisjoni ja UNFCCC varasemate soovituste järelevalvega. UNFCCC sekretariaat vaatab läbi ka liikmesriikide ja komisjoni esitatud hinnangulised andmed (vt joonis 3).
29Läbivaatamine koosneb automatiseeritud ja manuaalsest kontrollist. Automatiseeritud kontrolli käigus tuvastatakse heite, heitekoefitsientide ja suundumuste puuduvad andmed ja võimalikud lahknevused. Ekspertidest läbivaatajad viivad läbi manuaalset kontrolli, hinnates, kas automatiseeritud kontrolliga saadud leiud on ka tegelikult probleemid ning kas andmed ja meetodid on mõistlikud ehk ei too kaasa tegelikest suuremaid ega väiksemaid heitenäitajaid. Läbivaatajad töötavad rühmades ja ühe läbivaataja leiud peab alati kinnitama teine läbivaataja.
30Läbivaatamise esimeses etapis kontrollivad läbivaatajad kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes hõlmatud kõigi sektorite kohta esitatud hinnangulisi andmeid: energia, tööstusprotsessid ja toodete kasutamine, põllumajandus, LULUCF ning jäätmed. Läbivaatajad dokumenteerivad kontrolli tulemused ja teavitavad oma tähelepanekutest liikmesriike. Teises etapis kontrollivad läbivaatajad esimeses etapis lahendamata jäänud vastavusprobleeme, millel oleks märkimisväärne mõju lõplikele hinnangulistele heiteandmetele, ja võivad esitada soovitusi inventuuriandmete parandamise kohta. Komisjoni läbivaatajad ei dokumenteeri aga hästi komisjoni eelmiste soovituste järelevalvet ega oma tööd, mis on seotud automatiseeritud kontrolli käigus tuvastatud väiksemate probleemidega. Leidsime ka, et järelmeetmed, mida komisjon võttis UNFCCC läbivaatamiste käigus tuvastatud lahendamata küsimuste parandamiseks, põhinesid liikmesriikide esitatud ebatäielikul teabel. 2018. aastal käesoleva auditi jaoks liikmesriikide valimit koostades leidsime dokumente, millest selgus, et komisjon läbivaatajad käsitlesid 11 küsimust, mis olid tõstatatud UNFCCC 2016. aasta läbivaatamise aruannetes. UNFCCC 2016. aasta läbivaatamisel oli aga leitud 64 püsivat probleemi.
31ELi 2020. aasta eesmärk ei hõlma LULUCF-sektorit (vt 2. selgitus). Läbivaatamise esimene etapp hõlmas küll ka LULUCF-sektorit, kuid komisjon ei esita praegu soovitusi ega võta järelmeetmeid liikmesriikidele suunatud enamiku UNFCCC soovituste suhtes. ELi koondatud inventuuriandmetesse kuuluvatest LULUCF-sektori andmetest nähtub, et praegu seob see sektor atmosfäärist süsihappegaasi (CO2) rohkem, kui seda eraldab (2017. aastal seoti 5,54% ELi heitest; vt joonis 6). Seega peetakse LULUCF-sektorit CO2 netosidujaks. Paraku on LULUCF-sektori andmed statistiliselt suhteliselt ebausaldusväärsed25. Pärast LULUCF-sektori 2030. aasta eesmärgi täitmisse kaasava määruse (EL) 2018/841 hiljutist vastuvõtmist kavatseb komisjon selle sektori põhjalikult läbi vaadata, alustades 2021. aasta kohta esitatud heitest 2023. aastal.
2. selgitus
LULUCF-sektori tähtsus ja aruandlus
Atmosfääris olev CO2 koguneb süsinikuna maa ökosüsteemide taimestikus ja pinnases. Maakasutus, maakasutuse muutused ja metsad mõjutavad CO2 taset atmosfääris. Metsades kasvab juurde maapealset ja -alust taimestikku, mis seob atmosfäärist süsinikdioksiidi. Samas eraldub CO2, kui küntakse rohumaad, raiutakse energia saamiseks puitu või asendatakse mets rohumaade või asustusega. Kogu selline atmosfääri CO 2 sidumine ja eraldamine esitatakse LULUCF-sektori kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes.
EL annab Kyoto protokolliga ja UNFCCC raames võetud kohustuste alusel aru metsa pindala muutustest (nt metsa istutamine või hävimine) tulenevast heitest ja selle sidumisest. Kui sellistest muutustest tingituna seotakse rohkem süsihappegaasi kui eraldatakse, vähendatakse inventuuriandmetes koguheidet seotud heite võrra.
ELi koondatud inventuuriandmetes esitatakse lisaandmeid metsamajanduse, rohumaade, põllumaade, märgalade ja asustuse tõttu tekkinud heite ja selle sidumise kohta, kuigi see ei ole Kyoto protokolli alusel kohustuslik. Pariisi kokkuleppe jõustumise järel vastu võetud uues LULUCF-sektori määruses (vt punkt 12) kuuluvad kõigis neis kategooriates tekkinud heide ja selle sidumine kohustuslike aruandlusnõuete alla.
ELi seiremehhanismi määruses ja selle rakendusmääruses26 nõutakse, et kontrollitaks inventuuriandmete järjepidevust muudest allikatest pärit andmetega, näiteks heitkogustega kauplemise süsteemi, energiastatistikat, õhusaastet ja fluoritud gaase käsitlevate määruste kohaselt esitatud andmetega. Komisjoni läbivaatajad kontrollivad inventuuriandmete järjepidevust nõutud andmetega ja kasutavad lisameetodeid, et kontrollida hinnanguliste andmete mõistlikkust27.
33Koos kohapealsete seireandmetega võivad satelliitandmed aidata parandada tegevusvaldkondade andmete kvaliteeti, kontrollida esitatud andmeid ja anda lisateavet tekkinud heite ja selle sidumise kohta neis sektorites, kus hinnangulised andmed kipuvad olema ebausaldusväärsemad (vt 3. selgitus).
3. selgitus
Satelliitidelt ja kohapealsetest seirejaamadest pärit teave võib aidata kontrollida hinnangulisi heiteandmeid
Hinnangulisi tegevusvaldkonna põhiseid kasvuhoonegaaside heiteandmeid saab kontrollida atmosfäärivaatlustega, kasutades satelliitseiret, kohapealseid seirejaamu ja modelleerimist. Praegu viiakse ELis ellu seireandmete kvaliteedi parandamise projekte (nt kaks projekti „VERIFY“ ja „ICOS“). See võib aidata ELil kontrolli käigus neid andmeid kasutada.
Atmosfääri satelliitseire teenused võivad anda teavet kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni ja tegevusandmete kohta. Tegeliku kasvuhoonegaaside heite ja heiteallikad saab kindlaks teha eri modelleerimismeetoditega.
Kohapealsed seirejaamad mõõdavad kohalikku kasvuhoonegaaside heidet, sidumist ja vooge suhteliselt täpselt (võrreldes hinnanguliste andmetega). Nii võidakse saada uut teavet, mis võib parandada põllumajandus-, jäätme- ja LULUCF-sektori hinnangulisi andmeid, mis on praegu väga ebausaldusväärsed.
Võimalik on satelliite (nt Copernicus) kasutav maakattepõhine seire ja muud kaugseiremeetodid, mille kasutamist toetatakse uues nn LULUCF-sektori määruses (2018/841).
Üks liikmesriik (Ühendkuningriik) on kasutanud satelliitandmeid LULUCF-sektori, eelkõige metsapindala muutuste kontrollimiseks. Samuti kontrollis see riik hinnangulisi heiteandmeid, kasutades riiklikes inventuuriandmetes teatavate gaaside puhul kohapealseid seireandmeid. Selline kontroll tõi kaasa paremad hinnangulised heiteandmed metaani ja teatavate fluorosüsivesinike kohta, mille näitajad olid inventuuriandmetes tegelikest suuremad, ja dilämmastikoksiidi kohta, mille näitajad olid tegelikust väiksemad. Komisjon ei kasuta praegu satelliitandmeid hinnanguliste heiteandmete ega LULUCF-sektori andmete kontrollimiseks.
ELi kasvuhoonegaaside inventuuriandmeid on aja jooksul täiustatud
35Komisjoni läbivaatajad koostavad tähelepanekuid, kui nende kontrolli käigus ilmneb, et liikmesriigi kasvuhoonegaaside heite hinnangulised andmed on vastuolus aruandlusnõuetega, või kui esitatud hinnangulised heitenäitajad on tegelikest suuremad või väiksemad.
36Liikmesriigid kas vastavad sellistele tähelepanekutele läbivaatamise ajal või muudavad oma hinnangulisi andmeid. Kui liikmesriik ei käsitle oma vastuses läbivaataja tõstatatud probleeme, esitab läbivaataja ettepaneku teha hinnangulistes andmetes tehnilisi parandusi (kohandatud näitajad, millega asendatakse esialgsed hinnangulised andmed) või soovitused paranduste tegemiseks tulevikus.
37Meie valimisse kuulunud liikmesriikide puhul lahendati enamik komisjonipoolsel läbivaatamisel tehtud tähelepanekutest läbivaatamise käigus ja liikmesriigid ei pidanud 2018. aastal hinnangulisi andmeid parandama.
38Kasvuhoonegaaside heite arvutamise metoodikale (vt 1. selgitus) on omane teatav ebausaldusväärsus. Liikmesriigid teatasid, et kasutavad oma kõige olulisemate heiteallikate puhul aina rohkem täpsemat (nn kõrgema tasandi) hindamismetoodikat. Kokkuvõttes vähenes ELi koondatud inventuuriandmete ebausaldusväärsus 6,2%-lt 2016. aastal 5,8%-le 2018. aastal. UNFCCC-s märgiti ka seda, et komisjon on teinud edusamme konventsiooni varasemates aruannetes tõstatatud probleemide lahendamisel, mis puudutasid ELi inventuuriandmete koostamist.
39Komisjon (DG CLIMA) ja EEA võtsid mitu meedet liikmesriikide inventuuriandmete kvaliteedi parandamiseks
- korraldasid teiste komisjoni peadirektoraatide ja liikmesriikidega regulaarseid töörühmade koosolekuid ja suutlikkuse suurendamise seminare, mille eesmärk oli toetada läbivaatamist ja aidata liikmesriikidel parandada oma andmete kvaliteeti;
- korraldasid mitu suutlikkuse suurendamise külastust huvitatud liikmesriikidesse28;
- koostasid suunisdokumente ja edendasid konkreetseid metoodilisi küsimusi puudutavate teadmiste jagamist;
- lõid süsteemi ELi koondatud inventuuriandmete läbivaatamiseks ja parandamiseks (liikmesriikide ja muude ekspertide abil).
Kuus meie auditi raames vaadeldud liikmesriiki vastasid, et komisjoni jõupingutused edendada teadmiste ja suuniste jagamist on kasulikud ning et läbivaatamis- ja muud asjakohased suunised on aidanud parandada nende inventuuriandmeid. Oma vastustes loetlesid nad ka valdkonnad, kus nende arvamusel oleks vaja lisasuuniseid (vt 4. selgitus).
4. selgitus
Toetus lisasuunistele ja -teabele
Teatavad liikmesriigid teatasid, et oleks kasulik saada komisjonilt lisasuuniseid ja -teavet ühes või mitmes järgmises valdkonnas:
- rahvusvaheliste territooriumide gaasilekete probleemiga tegelemine, kohaldades paremaid meetodeid magistraalide kaudu gaasi transportimisel;
- meetodite väljatöötamine loomasõnnikul töötavates biogaasirajatistes ja vedelkütuste põletamisel tekkiva heite valdkonnas;
- maakasutuse muutuse statistiliste andmete täiustamine;
- pinnasesse salvestatud süsinikku käsitleva teadusliku teabe täiustamine;
- fluoritud gaaside andmebaaside võrreldavuse suurendamine.
EL vajab paremat teavet kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohta tulevikus
41Uurisime, kuidas toimib komisjoni läbiviidav ELi ja liikmesriikide tulevast kasvuhoonegaaside heidet käsitlevate prognooside kvaliteedi läbivaatamine ning mis on selle tulemused. Hindasime ka, millisel määral on esitatud heiteandmed kaasatud ELi kui terviku 2020. ja 2030. aasta eesmärkidesse. Samuti uurisime komisjoni tööd ELi heite vähendamise strateegiate, poliitikasuundade ja meetmetega.
Komisjon ja EEA aitavad liikmesriikidel parandada nende prognooside kvaliteeti
42Prognoosid on tähtis osa edusammude hindamisest ja poliitikakujundamise tsüklist. Need võivad viidata vajadusele täiendava leevenduspoliitika ja -meetmete järele, et täita seatud vähendamiseesmärk (vt punkt 10). Liikmesriigid ja EL kasutavad prognoosimiseks modelleerimisvahendeid, mis põhinevad eeldustel ja parameetritel, nagu kõigi heitega seotud poliitika ja meetmete mõju (sh näiteks taristu ja transpordi arendamisega seotud poliitika).
43Komisjon vaatab EEA abil liikmesriikide prognoosid üle ja liidab need kokku, et arvutada ELi koondprognoosid. Kontrollisime kvaliteedi läbivaatamise süsteemi ülesehitust ja toimimist, tagamaks, et prognoosid vastavad rahvusvahelistele nõuetele ning muutuvad aja jooksul paremaks.
44Meie valimisse kuuluva kuue liikmesriigi prognooside läbivaatamisel võttis komisjon arvesse kõiki UNFCCC suunistes loetletud kvaliteedipõhimõtteid. Üldiselt esitasid läbivaatajad nende kriteeriumide täitmise teabe selgelt ja sõnastasid oma leiud liikmesriikidele läbipaistvalt, võttes arvesse komisjoni eelmiste läbivaatamiste tulemusi.
45Meie valimi kuut liikmesriiki puudutavad komisjoni läbivaatamise tulemused näitasid, et 2017. aastal tuli ainult ühel liikmesriigil parandada üks üldine viga võrreldes viie veaga 2015. aastal. Komisjonipoolne kontroll oli 2017. aastal põhjalikum kui 2015. aastal ja samal perioodil vähenes veidi läbivaatamise käigus tehtud leidude arv (vt joonis 4). Riikide kliimaaruannete ja kahe aasta kohta esitatud aruannete läbivaatamisel esitas UNFCCC sekretariaat 2017. aastal liikmesriikide prognooside kohta vähem soovitusi kui 2015. aastal, mis näitab, et aruannete kvaliteet on paranenud.
Joonis 4
Meie valimisse kuuluva kuue liikmesriigi prognooside paranemine
Allikas: Liikmesriikidele esitatud komisjonipoolse läbivaatamise tulemused.
Meie küsimustikule vastates teatasid kuuest liikmesriigist viis, et nende arvamusel aitasid komisjoni ja EEA suunised ja abi (vt 5. selgitus) tõepoolest parandada liikmesriikide prognoose.
5. selgitus
Enamik liikmesriike väärtustas prognoose käsitlevaid komisjoni suuniseid
Liikmesriigid võivad ise valida, milliseid meetodeid, modelleerimisvahendeid, eeldusi ja parameetreid nad kasutavad oma prognooside koostamisel. Samas on ühtne lähenemisviis kasulik, et tagada suurem järjepidevus, kui prognoosid koondatakse ELi tasandil. Iga kahe aasta järel töötab komisjon välja ühtlustatud parameetrid ja soovitab liikmesriikidel neid parameetreid ja nende väärtusi kasutada. Neid kõiki kasutas 28 liikmesriigist kümme.
Meie valimisse kuuluvast kuuest liikmesriigist viis leidsid, et ELi suunised on kasulikud ja piisavad. Nende arvamusel aga looks ELi modelleerimisvahend lisaväärtust ja täiustaks liikmesriikide prognoose veelgi. Komisjon katsetab juba uut modelleerimisvahendit POTEnCIA, millele ta kavatseb anda liikmesriikidele avatud juurdepääsu.
Komisjon ei hinnanud ELi võrdlusstsenaariumist märkimisväärse kõrvalekaldumise riski
47ELi prognooside arvutamiseks liidetakse liikmesriikide prognoosid, mis põhinevad iga liikmesriigi eeldustel. Komisjon koostab ka eraldi prognoose, mille aluseks on komisjoni eeldused29 ELi energia- ja transpordisüsteemide arengu ning nende mõju kohta kasvuhoonegaaside heitele. Need hõlmavad energiaga mitteseotud heitesuundumuste spetsiifilisi osi ja nende sektorite poliitika erinevat koostoimet. Komisjoni prognoosid moodustavad ELi võrdlusstsenaariumi. Tuginedes ELi võrdlusstsenaariumile ja kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkidele, hindab komisjon vajadust täiendava ELi leevenduspoliitika ja meetmete järele.
48Komisjon koostab tuleviku kohta ELi võrdlusstsenaariumi30 eeldusel, et vastu võetud leevenduspoliitika ja -meetmed viiakse täielikult ellu ning sellele vastavalt väheneb ka heide. Teave, mille komisjon UNFCCC sekretariaadile esitas, näitab, et liikmesriikide koondprognoosid 2023. aasta järgse aja kohta näitavad heite aeglasemat vähendamist kui komisjoni 2016. aasta sama perioodi kohta koostatud võrdlusstsenaarium (vt joonis 5).
Joonis 5
Komisjoni prognoosid ELi 2016. aasta võrdlusstsenaariumis erinevad keskpikas plaanis liikmesriikide koondprognoosidest
Allikas: UNFCCC sekretariaadile 2017. aastal esitatud Euroopa Liidu riikide seitsmes kliimaaruanne ja kolmas kahte aastat käsitlev aruanne.
EL leppis praeguses ELi 2020. aasta heite vähendamise eesmärgis kokku 2007. aastal ja täitis eesmärgi 2014. aastal. Oleme juba sedastanud31, et 2030. ega 2050. aasta eesmärki ei suudeta täita ilma märkimisväärsete lisapingutusteta (vt ka joonis 1).
50Kui 2023. aasta järgseks ajaks koostatud ELi koondprognoosid täituvad, peavad ELi leevenduspoliitika ja -meetmed olema rangemad kui praegu võrdlusstsenaariumi põhjal välja pakutud poliitika ja meetmed. UNFCCC sekretariaat soovitab kasutada prognoosimiseks tundlikkusanalüüsi32. Komisjon teeb selliseid analüüse uute poliitikasuundade väljatöötamisel. Komisjon ei hinnanud aga märkimisväärse kõrvalekaldumise riski ELi võrdlusstsenaariumist.
ELi 2020. aasta heite-eesmärgid hõlmavad enamikku sektoreid, mille kohta on andmed olemas
51EL on püstitanud eesmärgid, mille alusel ta seirab heite vähendamist (vt punkt 07). Alljärgneval joonisel 6 on esitatud kahte rühma jagatud ELi inventuuriandmed: ELi 2020. aasta eesmärkides hõlmatud heide ja nendes eesmärkides hõlmamata heide.
Joonis 6
ELi 2020. aasta eesmärkides hõlmatud ja hõlmamata heide
Allikas: 2018. aastal UNFCCC sekretariaadile esitatud ELi koondatud inventuuriandmed (2017. aasta heide).
ELi 2020. aasta eesmärgid on kooskõlas Kyoto protokolli raames võetud kohustustega ja hõlmavad enamikku aruandluses sisalduvatest peamistest sektoritest: energia, tööstusprotsessid ja toodete kasutamine, põllumajandus ning jäätmed. ELi eesmärgid hõlmavad lisaks rahvusvahelist lennundust (kõiki väljuvaid lende), mis on UNFCCC aruandluseeskirjade kohaselt memokirje ega kuulu seega Kyoto protokolli kohustuste alla. Sektori heide moodustas 2017. aastal ELi heitest 3,55%. EL on kaasanud selle sektori oma üldistesse vähendamiseesmärkidesse. Kõnealune heide on tähtis, sest Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni prognooside kohaselt võib see heide suureneda 2040. aastaks maailmas 300% võrreldes 2005. aasta tasemega33.
53EL on kehtestanud eeskirjad meresõidu heite seire ja aruandluse kohta eesmärgiga täiendada inventuuriandmeid (vt punkti 11 alapunkt (d)). Rahvusvahelisele laevandusele ei kehti praegu ELi heite vähendamise eesmärgid, kuid komisjon tegi koostööd Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (laevanduse reguleerimise eest vastutav ÜRO asutus), kes on võtnud rahvusvahelise kohustuse vähendada 2050. aastaks heidet võrreldes 2008. aastaga vähemalt 50%. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni liikmetena peavad ELi liikmesriigid seda kohustust täitma.
54Komisjon tegi 2011. aastal34 ettepaneku vähendada sektori heidet aastaks 2050. Euroopa Majanduspiirkonna sadamaid külastavad laevad35 hakkasid 2018. aastal oma heidet seirama ja sellest aru andma, kuid rahvusvahelise laevanduse jaoks ei ole kehtestatud ELi vahe-eesmärke ega vähendamismeetmeid. Rahvusvahelises meresõidus tekkinud heide, mis on UNFCCC aruandluseeskirjades määratletud memokirjeks, moodustas 2017. aastal 3,25% ELi heitest. See on tähtis, sest ELi sadamatesse saabuvate laevade põhjustatud heide moodustab olulise osa kogu maailma meresõidu põhjustatud heitest36. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni hinnangul võib maailma meresõidu põhjustatud heide suureneda 2050. aastaks 50–250%37.
55ELi 2020. aasta eesmärgid ei hõlmanud ühtki kohustust LULUCF-sektoris. EL kehtestas 2030. aasta eesmärkides38 nõude, et selles sektoris ei tohi liikmesriikide heide võrreldes võrdlusalusega suureneda (negatiivset saldot keelav eeskiri). Kui liikmesriigi arvutustest nähtub, et heide on suurenenud, tuleks see täielikult korvata (samaväärse CO2 heite sidumisega atmosfäärist selles sektoris võetud meetme kaudu või vähendades riigile aastaks eraldatud heitkoguseid ületatud heitkoguste võrra vastavalt jõupingutuste jagamise määrusele (EL) 2018/842).
Komisjon on välja töötanud sektoripõhised tegevuskavad, mis katavad peaaegu 70% heitest
56Stabiilsetel pikaajalistel strateegiatel ja tegevuskavadel on keskne koht majanduse ümberkujundamisel, töökohtade loomisel, majanduskasvu soodustamisel, laiemate kestliku arengu eesmärkide saavutamisel ning Pariisi kokkuleppes sätestatud pikaajalise eesmärgi suunas õiglasel ja kulutõhusal viisil liikumisel (vt punkt 12)39.
57Kyoto protokollis nõutakse, et pooled annaksid aru oma pikaajaliste vähese CO2 heitega arengu strateegiate täitmisest40. Komisjon esitas 2011. aastal ELi tegevuskava vähese CO2 heitega majanduse saavutamiseks aastaks 205041, milles sätestati võimalikud meetmed heitkoguste vähendamiseks ja mis hõlmas kõiki sektoreid. Komisjon koostas selle kooskõlas globaalse ELi 2050. aasta strateegia parima võimaliku stsenaariumiga42. Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu taotlusel ning vastavalt Pariisi kokkuleppe sätetele esitas komisjon 2018. aasta lõpus strateegilise pikaajalise visiooni selle kohta, kuidas saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus43. Uuendused hõlmavad analüüsi kaheksa võimaliku valiku kohta heite vähendamiseks või 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks.
58Lisaks töötas komisjon välja mitu tegevuskava peaaegu 70% heitest tekitavate sektorite, nagu transpordisektori44 ja energiasektori45 arendamiseks. Sellistes tegevuskavades määratletakse nende sektorite pikaajalised kestliku arengu eesmärgid kooskõlas ELi 2050. aasta kliimakohustustega ja määratakse kindlaks lühemaajalise sektoripõhise poliitika ja meetmete suund. Samas puuduvad sellised konkreetsed tegevuskavad teistes olulistes sektorites, nagu põllumajandus ja LULUCF (vt alljärgnev 6. selgitus).
6. selgitus
Mõnes tähtsas sektoris puuduvad ELi pikaajalised tegevuskavad
Komisjonil ei ole pikaajalist visiooni (aastani 2050) põllumajandussektoris, millel on tähtis osa ELi eelarves. ELi ühine põllumajanduspoliitika määratletakse seitsmeaastaste tsüklitena. Kehtiv poliitikaraamistik hõlmab perioodi 2014–2020 ja järgmine perioodi 2021–2027. Ühise põllumajanduspoliitika üks eesmärke on aidata võtta kliimameetmeid, kuid see ei sisalda konkreetseid heite vähendamise eesmärke.
Ka praegune ELi metsastrateegia kehtib suhteliselt lühikest aega: 2013. aastast 2020. aastani. Komisjon ei ole veel avaldanud strateegia ajakohastatud versiooni. Järgmine tähtis samm oleks luua keskpikk ja pikaajaline strateegia, eriti arvestades LULUCF-sektori kaasamist 2030. aasta eesmärkidesse.
ELi poliitikat ja meetmeid käsitlev aruandlus ei ole terviklik
59Kyoto protokolli artikli 2 lõike 3 kohaselt peaksid riigid rakendama poliitikat ja meetmeid, mis vähendaksid kahjulikku mõju kliimale. UNFCCC suunistes nõutakse, et riigid esitaksid iga kahe aasta järel aruande oma leevenduspoliitika ja -meetmete hinnangulise mõju kohta.
60Seiremehhanismi määruse ja selle rakenduseeskirjadega on kehtestatud kvaliteedi tagamise ja kvaliteedikontrolli süsteem, millega tagada, et nii komisjon kui ka liikmesriigid esitavad oma leevenduspoliitika ja -meetmete kohta UNFCCC eeskirjades nõutava teabe. Aruandlus peaks hõlmama andmeid poliitika ja meetmete hinnangulise eelneva ja järelmõju kohta (vt punkt 09). Teave on tähtis leevenduspoliitika ja -meetmete tõhususe seiramiseks. Teave leevenduspoliitika ja -meetmete mõju kohta on tähtis ka prognooside tegemiseks (vt punkt 42).
61Komisjoni läbivaatajad kontrollisid liikmesriikide leevenduspoliitika ja -meetmete kohta 2015. ja 2017. aastal (kohustuslikud aruandlusaastad) esitatud teabe kvaliteeti. 2017. aasta läbivaatamisel tehti liikmesriikide poliitika ja meetmete kohta vähem tähelepanekuid (416 leidu) kui 2015. aastal (714 leidu).
62Komisjonipoolsel läbivaatamisel tuvastati, et mõnel juhul esitasid liikmesriigid vähe teavet oma heiteid käsitleva leevenduspoliitika ja -meetmete hinnangulise eel- või järelmõju kohta (vt joonis 7).
Joonis 7
Liikmesriigid ei andnud aru teatava poliitika ja meetmete mõju kohta
Allikas: EEA andmevaatur poliitikasuundade ja meetmete kohta.
EL peab oma poliitikakujundamise protsessis eel- ja järelhindama ELi poliitika mistahes märkimisväärset mõju keskkonnale ja kliimale. Komisjon hindas sellist mõju eelnevalt (mõjuhindamise ajal) ja see hõlmas umbes kahte kolmandikku ELi kliimaleevenduspoliitikast ja -meetmetest, mis on loetletud UNFCCC-le 2017. aastal esitatud ELi liikmesriikide kliimaaruannetes ja iga kahe aasta tagant esitatavates aruannetes. Komisjon hindas sellist mõju tagantjärele ligikaudu 40% ELi kliimaleevenduspoliitika ja -meetmete kohta, (vaadeldi neid, mille puhul oli hindamise ajaks möödunud piisav aeg, et sellist hindamist läbi viia).
64Ka ÜRO Keskkonnaprogramm46 soovitab kasutada kliimavaldkonnas eel- ja järelnäitajaid. Kliimanäitajatega saab viidata sellele, kui palju on poliitika ja meetmetega heitkoguseid vähendatud. Näitajad on kasulikud poliitikakujundamises, otsuste langetamisel ning ressursitõhusa ja vähese CO2 heitega majanduse suunas tehtud edusammude mõõtmisel. Sellest hoolimata viitas Euroopa Keskkonnaamet 2014. aastal, et sellised näitajad puudusid endiselt47. Leidsime selle nii olevat ka auditi ajal48.
65Komisjon esitas UNFCCC sekretariaadile ELi riikide kliimaaruannetes ja kahe aasta kohta 2015. ja 2017. aastal esitatud aruannetes leevenduspoliitika ja -meetmete loetelu ning teabe nende mõju kohta, sealhulgas ELi poliitika ja meetmete hinnanguline kumulatiivne modelleerimisest tulenev mõju heitele. ELi riikide kliimaaruannete ja kahe aasta kohta esitatavate aruannete UNFCCC kohasel läbivaatamisel ilmnes, et komisjon esitas kvantifitseeritud mõju teatavate üksikute UNFCCC sekretariaadile teatatud ELi poliitika ja meetmete kohta (vt tabel 1). Juhime tähelepanu sellele, et UNFCCC kohase läbivaatamise aruannetest nähtub, et 2017. aastal esitas komisjon väiksema arvu poliitikasuundade ja meetmete hinnangulise mõju kui 2015. aastal.
Tabel 1
ELi sektoripõhiste poliitikasuundade ja meetmete hinnangulist mõju käsitleva aruandluse UNFCCC kohaste läbivaatamiste tulemused
* EH = ei hinnatud
Allikas: UNFCCC sekretariaadi läbivaatamisaruanded, milles käsitletakse komisjoni esitatud ELi riikide kliimaaruandeid ja kahe aasta kohta 2015. ja 2017. aastal esitatud aruandeid.
Järeldused ja soovitused
66Meie peamine auditiküsimus oli järgmine: kas komisjon kontrollib nõuetekohaselt ELi kasvuhoonegaaside inventuuriandmeid ja teavet heite vähendamise kohta tulevikus? Leidsime, et ELi heiteandmete aruandlus toimib nõuetekohaselt, kuid komisjon vajab paremat teavet kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohta tulevikus.
67Liikmesriikide kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes, mis on koondatud ELi inventuuriandmeteks, esitatakse hinnanguline heide Kyoto protokolli kohustustes ja seiremehhanismi määruses määratletud kõigi gaaside, heiteallikate ja sidujate kohta. ELi koondatud inventuuriandmed hõlmavad memokirjeid. ELi eeskirjad ja komisjoni aruandlus Euroopa Parlamendile ja nõukogule vastavad tervikuna rahvusvaheliste eeskirjade nõuetele ja on neist isegi rangemad (punktid 23–27).
68Liikmesriikide inventuuriandmete läbivaatamisel käsitleb komisjon EEA toetusel peamisi sektoreid ja tähtsamaid kategooriaid ning kasutab automatiseeritud kontrollimist, mida kinnitatakse eksperdihinnanguga. Läbivaatajad kontrollivad hinnanguliste näitajate arvutamiseks kasutatud parameetreid välistest teabeallikastest. Samas ei kontrolli läbivaatajad LULUCF-sektorit samamoodi nagu teisi sektoreid.
69LULUCF-sektor on iseäranis tähtis ja kaasati 2018. aastal ELi 2030. aasta eesmärkidesse. ELi koondatud inventuuriandmed näitavad, et ELis on see sektor CO2 netosiduja, kuid andmed on statistiliselt väga ebausaldusväärsed (punktid 28–34).
70Inventuuriandmete kvaliteet on aja jooksul paranenud. Meie valimi liikmesriikides lahendati enamik komisjonipoolsel läbivaatamisel tehtud tähelepanekutest läbivaatamise käigus ja 2018. aastal ei nõudnud komisjon liikmesriikidelt hinnanguliste andmete parandamist. Ajavahemikus 2016–2018 vähenes ELi koondatud inventuuriandmete üldine ebausaldusväärsus (punktid 35–40).
1. soovitus. Parandada LULUCF-sektori komisjonipoolset läbivaatamistKomisjon peaks ajakohastama oma inventuuriandmete läbivaatamist puudutavaid suuniseid, et parandada LULUCF-sektori kontrollimist ja viia need vastavusse teiste sektorite kontrollimisel rakendatavate suunistega.
Tähtaeg: 2022.
71Komisjon ja EEA kontrollivad ka liikmesriikide prognooside kvaliteeti. Läbivaatamisel tuvastati 2017. aastal vähem probleeme kui 2015. aastal, mis viitab riikide prognooside paranemisele. Seni põhinevad ELi koondprognoosid liikmesriikide mudelitel ja eeldustel. Komisjon teeb kättesaadavaks modelleerimisvahendi, et ühtlustada protsessi huvitatud liikmesriikide jaoks (punktid 42–46).
72Komisjon koostab oma eeldustest lähtuva eraldiseisva ELi võrdlusstsenaariumi. Komisjon teeb uue poliitika väljatöötamisel tundlikkusanalüüse. Komisjon ei hinnanud aga märkimisväärse kõrvalekaldumise riski ELi võrdlusstsenaariumist (punktid 47–50).
73Komisjon kasutab peamiste heiteallikate kohta esitatud andmeid vähendamiseesmärkide täitmisel tehtud edusammude hindamiseks. ELi tasandil kehtestatud 2020. aasta eesmärgist jäeti välja LULUCF-sektori heide ja sidumine ning rahvusvahelise meresõidu põhjustatud heide (samas võeti arvesse rahvusvahelise lennunduse heide). ELi 2030. aasta eesmärk hõlmab ka LULUCF-sektorit, kuid mitte rahvusvahelist meresõitu. Rahvusvaheline Mereorganisatsioon võttis kohustuse vähendada heidet 2050. aastaks poole võrra. Ometi ei ole selle sektori kohta püstitatud ELi vahe-eesmärke ega vähendusmeetmeid. Euroopa Majanduspiirkonna sadamaid külastavad laevad tekitavad 27% rahvusvahelise meresõidu heitest. Uuringute kohaselt suureneb see heide märkimisväärselt (punktid 51–55).
74Komisjon esitas 2018. aastal teatise kliimaneutraalsuse saavutamise kohta 2050. aastaks kõigis sektorites. Komisjon võttis vastu pikaajalised sektoripõhised tegevuskavad, mis katavad peaaegu 70% teatatud heitest. Sellistes spetsiifilistes tegevuskavades määratletakse nende sektorite kestliku arengu eesmärgid kooskõlas ELi 2050. aasta kliimakohustustega ja määratakse kindlaks lühemaajalise sektoripõhise poliitika ja meetmete suund. Komisjon aga ei esitanud sektoripõhiste tegevuskavade ettepanekuid teatavate oluliste sektorite kohta, nagu põllumajandus ja LULUCF (punktid 56–58).
75Komisjon ei esitanud hinnangulisi andmeid osa leevenduspoliitika ja -meetmete mõju kohta heitele. Seetõttu ei anna UNFCCC sekretariaadile esitatud aruanded täielikku ülevaadet ELi ja riikide leevenduspoliitika ja -meetmete panuse kohta kavandatud heite vähendamisse 2020., 2030. ja 2050. aastaks (punktid 59–65).
2. soovitus. Täiustada heite vähendamist tulevikus käsitlevat raamistikkuKomisjon peaks täiustama heite vähendamist tulevikus käsitlevat raamistikku järgmiselt:
- hindama, kas rahvusvahelise meresõidu sektoris tasub kehtestada ELi tasandi vahemeetmed ja -eesmärgid kooskõlas ülemaailmse kohustusega vähendada selles sektoris 2050. aastaks heidet vähemalt 50%;
- tagama, et põllumajanduse ja LULUCF-sektori strateegilised kavad aitaksid kaasa 2050. aasta heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamisele, ning kontrollima, kas liikmesriigid on kooskõlas nende pikaajaliste strateegiatega kehtestanud asjakohase poliitika ja meetmed nende sektorite jaoks;
- hindama peamiste ELi poliitikasuundade ja meetmete, näiteks heitkogustega kauplemise süsteemi ja maanteetranspordist pärit CO2 heidet käsitlevate määruste, ning jõupingutuste jagamist käsitlevas otsuses käsitletud teiste sektorite mõju heitele ja andes sellest aru UNFCCC sekretariaadile.
Tähtaeg: 2023.
I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Nikolaos MILIONIS, võttis käesoleva aruande vastu 25. septembri 2019. aasta koosolekul Luxembourgis.
Kontrollikoja nimel

president
Klaus-Heiner LEHNE
Lisa. Teave kasvuhoonegaaside kohta
Joonis A
Üldiselt on peamiste kasvuhoonegaaside heide alates 1990. aastast vähenenud
Allikas: 2019. aastal UNFCCC sekretariaadile esitatud ELi koondatud inventuuriandmed (1990.–2017. aasta andmed).
Joonis B
2017. aasta kasvuhoonegaaside heide väljendatuna CO2-ekvivalendina ja liikide kaupa
Allikas: 2019. aastal UNFCCC sekretariaadile esitatud ELi koondatud inventuuriandmed heite kohta.
Joonis C
Enamikku kasvuhoonegaase seiratakse ja nendest antakse aru
Märkus: osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokoll on põhjapanev mitmepoolne keskkonnaleping, millega reguleeritakse peaaegu 100 sünteetilise kemikaali ehk osoonikihti kahandava aine tootmist ja tarbimist (ÜRO Keskkonnaprogramm).
Allikas: ELi õigusaktid ja rahvusvahelised lepingud.
Joonis D
Rahvusvahelised ja ELi seire- ja aruandluseeskirjad
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Akronüümid ja lühendid
CFC: klorofluorosüsivesinikud
CH4: metaan
CO2: süsinikdioksiid
DG CLIMA: Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraat
EEA: Euroopa Keskkonnaamet
Haloonid: süsinikust, broomist ja teistest halogeenidest koosnevad ühendid
HCFC: osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud
HFC: fluorosüsivesinikud
HFE: fluoritud eetrid ja alkoholid
HKS: heitkogustega kauplemise süsteem
IPCC: valitsustevaheline kliimamuutuste rühm
LULUCF: maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus
N2O: dilämmastikoksiid
NF3: lämmastiktrifluoriid
PaMs: Policies and measures
PFC: perfluorosüsivesinikud
SF6: väävelheksafluoriid
UNFCCC: Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioon
Mõisted
CO2 siduja: protsess, tegevus või mehhanism, mis seob atmosfäärist kasvuhoonegaasi, aerosooli või kasvuhoonegaasi lähteainet. Atmosfäärist seovad ja säilitavad CO2 ehk toiivad bCO 2 sidujana eelkõige metsad, pinnas ja ookeanid.
ELi heite vähendamise eesmärgid: eesmärgid heite vähendamiseks kindlas ulatuses ja kindlaks kuupäevaks (nt 2020. aastaks 20%).
ELi kvaliteedi kontroll ja tagamine (läbivaatamine komisjonis): kavandatud läbivaatamismenetluste süsteem, millega tagatakse, et esitatud andmed vastavad teatavatele kvaliteedikriteeriumidele ja kajastavad parimaid võimalikke hinnanguid. Kvaliteedikontrolli menetlused on institutsioonisisesed (ELi koondatud inventuuriandmete puhul toimuvad need komisjonis), kvaliteedi tagamise läbivaatamise viib aga läbi välisläbivaataja (liikmesriikide inventuuriandmete puhul teeb seda komisjon).
Heitkogustega kauplemise süsteem: Euroopa Liidus kehtestatud rahvusvaheline heitkogustega kauplemise süsteem heite vähendamiseks. Süsteemi kuuluvad rajatised võivad teatavate kasvuhoonegaaside heitkoguseid eraldada ainult kuni sätestatud ülempiirini. Aja jooksul ülempiiri langetatakse, mistõttu koguheide väheneb.
Kasvuhoonegaase käsitlevad prognoosid: hinnangulised andmed tulevikus tekkiva kasvuhoonegaaside heite kohta, millega kaasneb kirjeldav teave nende koostamise ja kvaliteedi tagamise kohta.
Kasvuhoonegaasid: gaaside ja muude looduslike ja inimtekkeliste atmosfääri gaasiliste koostisosade heide, mis neelab ja kiirgab infrapunakiirgust.
Kasvuhoonegaaside inventuuriandmed: dokumenteeritud hinnangulised andmed tekkinud kasvuhoonegaaside heite kohta, millega kaasneb kirjeldav teave nende koostamise ja kvaliteedi tagamise kohta.
Leevenduspoliitika ja -meetmed: heite vähendamiseks ja seega kliimamuutuste leevendamiseks kehtestatud tegevus.
LULUCF: kasvuhoonegaaside inventuuriandmetes kajastuv sektor, mis hõlmab otsesest inimtegevusest tingitud maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandustegevuse tõttu tekkivat kasvuhoonegaaside heidet ja selle sidumist.
Poliitikasuundade ja meetmete kliimamõju eel- ja järelhindamine: enne oma poliitikasuundade ja meetmete vastuvõtmist (eelhindamine) ja pärast nende rakendamist (järelhindamine) peab EL hindama nende mõju, sealhulgas mõju kliimale.
Riigi kliimaaruanne ja kahe aasta kohta esitatav aruanne: UNFCCC sekretariaadile esitatavad aruanded, milles esitatakse üksikasjalik teave inventuuriandmete, prognooside, poliitika ja meetmete kohta.
Tundlikkusanalüüs: analüüs parameetrite ja eelduste mõju kohta prognoosi suurusele.
Auditirühm
Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärk maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.
Tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Nikolaos Milionis. Auditit juhtis kontrollikoja liige Nikolaos Milionis, keda toetasid kabinetiülem Kristian Sniter ja kabineti atašee Matteo Tartaggia, valdkonnajuht Robert Markus, auditijuht Oana Dumitrescu ning audiitorid Lucia Roşca, Liia Laanes, Natalia Krzempek ja Bertrand Tanguy. Keelealast abi osutasid Richard Moore ja Michael Pyper.

Vasakult paremale: Kristian Sniter, Oana Dumitrescu, Michael Pyper, Nikolaos Milionis, Matteo Tartaggia, Lucia Roşca, Natalia Krzempek.
Järelmärkused
1 Eurostati aruanne „The EU in the world“ (EL maailmas), 2018.
2 ELi 2019. aasta inventuuriaruanne.
3 Euroopa Ülemkogu 8.–9. märtsi 2007. aasta, 4. veebruari 2011. aasta ja 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldused.
4 See arv hõlmab rahvusvahelist lennundust, et tagada võrreldavus ELi eesmärkide raames esitatud andmetega.
5 Näiteks avaldati 2017. aasta inventuuriandmed 2019. aasta mais.
6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 280/2004/EÜ (ELT L 165, 18.6.2013, lk 13).
7 Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 749/2014 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt liikmesriikide esitatava teabe struktuuri, vormi, esitamise ja ülevaatamise kohta; ning komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 666/2014 liidu inventuurisüsteemi käsitlevate sisuliste nõuete kehtestamise ning globaalse soojendamise potentsiaali ja rahvusvaheliselt kokkulepitud inventuurisuuniste muudatuste arvessevõtmise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 525/2013.
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).
9 Heitkogustega kauplemise süsteemi osi on käsitletud kontrollikoja varasemates auditites; vt eriaruanne nr 06/2015 („Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi terviklikkus ja rakendamine“) ning eriaruanne nr 24/2018 („Tööstuslikud süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning uuendusliku taastuvenergiatehnoloogia näidisprojektid ELis: viimase kümne aastaga ei ole saavutatud oodatud edasiminekut“).
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta otsus nr 529/2013/EL maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsandusega seotud tegevustest tuleneva kasvuhoonegaaside heite ja sidumise arvestuseeskirjade ning nimetatud tegevustest tulenevate meetmetega seotud teabe kohta (ELT L 165, 18.6.2013, lk 80).
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).
14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused (ELT L 156, 19.6.2018, lk 26).
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 1).
16 Kooskõlas seiremehhanismi sätestava määruse (EL) nr 525/2013 artikliga 24 ja rakendusmääruse (EL) nr 2018/1999 artikliga 42.
17 Vt ka meie eriaruanne nr 16/2019: „Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist saab muuta poliitikakujundajatele kasulikumaks“.
18 UNFCCC sekretariaat, Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) ja Ühtne Süsinikuseiresüsteem (ICOS), mis on teadusuuringute seitsmendast raamprogrammist rahastatav ELi-ülene projekt.
19 Peened tahked osakesed, millel on atmosfäärile nii jahutav kui ka soojendav mõju.
20 Näiteks aerosoolid ja pilvede moodustumine, millel on atmosfäärile kaudne soojendav mõju.
21 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule: „EL ja Pariisi kliimakokkulepe: ülevaade saavutatud tulemustest“.
22 Euroopa lennunduse 2019. aasta keskkonnaaruanne. https://www.easa.europa.eu/eaer/.
23 EEA tehniline aruanne nr 20/2013 „European Union CO2 emissions: different accounting perspectives“ (Euroopa Liidu CO2 heide: erinevad arvestusperspektiivid).
24 Vt ka meie eriaruande nr 16/2019 („Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist saab muuta poliitikakujundajatele kasulikumaks“) 3. selgitus.
25 ELi 2019. aasta inventuuriaruanne.
26 Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 749/2014 määruse (EL) nr 525/2013 kohaselt liikmesriikide esitatava teabe struktuuri, vormi, esitamise ja ülevaatamise kohta (ELT L 203, 11.7.2014, lk 23).
27 Läbivaatajad võrdlevad heiteallikate kaupa liikmesriikide andmeid tegevusvaldkondade andmetega (olemasolu ja maht). Andmed pärinevad Euroopa ja rahvusvahelisest statistikast, ülemaailmsetelt tööstusorganisatsioonidelt, EUROCONTROLilt ja ELi projektidest, mille eesmärk on selliseid tegevusvaldkondade põhiseid andmeid koguda ja modelleerida.
28 Bulgaaria (2018), Eesti (2018), Küpros (2018), Malta (2017 ja 2018).
29 Komisjon konsulteerib nende eelduste määratlemisel kõigi liikmesriikidega.
30 Värskeim ELi võrdlusstsenaarium pärineb 2016. aastast. Eelmine puudutas 2013. aastat.
31 Ülevaatearuanne „Energiat ja kliimamuutusi käsitlevad ELi meetmed“, 2017.
32 Konventsiooni I lisas loetletud osaliste heiteprognoose käsitleva seminari aruande kohaselt (FCCC/SBSTA/2004/INF.15, 20. oktoober 2004) oleks selline analüüs kasulik, „sest on vaja mõista peamiste parameetrite ja eelduste muutuste mõju“.
33 Euroopa Komisjon, kliimameetmed, „Reducing emissions from aviation“ (Lennunduse heite vähendamine).
34 28. märtsi 2011. aasta valge raamat „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“, KOM(2011) 144 lõplik.
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).
36 Ühe keskkonna peadirektoraadi tellitud 2009. aasta uuringu („Tehniline abi rahvusvahelisest meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks Euroopa tasandil“) kohaselt, milles kasutati 2006. aasta andmeid, moodustasid need laevad 27 % ülemaailmsest laevade heitest.
37 Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kolmas kasvuhoonegaaside uuring, 2014.
38 Määrus (EL) 2018/841.
39 Energialiidu juhtimist ja kliimameetmeid käsitleva määruse (EL) 1999/2018 põhjendus 35.
40 Kyoto protokolli artikli 2 ja UNFCCC sekretariaadi otsuse 1/CP.16 kohaselt.
41 „Konkurentsivõimeline vähese CO2 -heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava“ (Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele, KOM(2011) 112 lõplik, 8.3.2011).
42 Euroopa Komisjoni 2012. aasta aruande „Global Europe 2050“ (Globaalne Euroopa 2050) peatükk „EU Renaissance: A successful roadmap to low-carbon Europe“ (ELi renessanss: edukas tegevuskava vähese CO2 heitega Euroopa saavutamiseks). https://ec.europa.eu/research/social-sciences/pdf/policy_reviews/global-europe-2050-report_en.pdf.
43 Komisjoni 28. novembri 2018. aasta teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“, COM(2018) 773 final.
44 28. märtsi 2011. aasta valge raamat „Euroopa ühtse transpordipiirkonna tegevuskava – Konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordisüsteemi suunas“, KOM(2011) 144 lõplik.
45 Komisjoni 15. detsembri 2011. aasta teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Energia tegevuskava aastani 2050“, KOM(2011) 885 lõplik.
46 ÜRO Keskkonnaprogrammi suunised rohemajanduse näitajate kohta.
47 Euroopa Keskkonnaameti tehniline aruanne 08/2014 „Digest of EEA indicators“ (EEA näitajate ülevaade).
48 Peale selle leidsime eriaruandes nr 16/2019: „Euroopa keskkonnamajanduslikku arvepidamist saab muuta poliitikakujundajatele kasulikumaks“, et komisjon ei väljendanud keskkonnapoliitika analüüsi andmevajadusi selgesti.
49 Direktiivi (EL) 2018/410 põhjendus 4.
Ajakava
Sündmus | Kuupäev |
---|---|
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus | 4.7.2018 |
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale) | 28.6.2019 |
Aruande lõplik vastuvõtmine pärast ärakuulamismenetlust | 25.9.2019 |
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes | 24.10.2019 |
Kontakt
EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG
Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019
ISBN 978-92-847-3825-0 | ISSN 1977-5652 | doi:10.2865/189701 | QJ-AB-19-016-ET-N | |
HTML | ISBN 978-92-847-3694-2 | ISSN 1977-5652 | doi:10.2865/33708 | QJ-AB-19-016-ET-Q |
© Euroopa Liit, 2019
Paljundamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikale.
Euroopa Liit autoriõigusega hõlmamata fotode või muu materjali kasutamiseks ja taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse valdaja käest.
Võta ühendust ELiga
Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et
Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:
- helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
- helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
- e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et
ELi käsitleva teabe leidmine
Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et
ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).
ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu
ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.