Soolõime ELi eelarves: aeg on minna üle sõnadelt tegudele

Kokkuvõte

I

Sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi. Seda peetakse laialdaselt ka majanduskasvu oluliseks edasiviivaks jõuks. Soolõime tähendab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse aktiivset edendamist kõigis poliitika kujundamise ja rakendamise etappides ja valdkondades. Euroopa Liidu toimimise leping loob aluse soolõimeks, kohustades ELi edendama meeste ja naiste võrdõiguslikkust kõigis oma tegevustes.

II

Komisjon on võtnud kohustuse arvestada sooaspekti ning Euroopa Parlament ja nõukogu on rõhutanud, et EL peab täitma oma kõrgetasemelisi soolõime kohustusi. Nimetatud kolm institutsiooni nõustusid nii 2014.–2020. aasta kui ka 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavatel läbirääkimistel, et ELi eelarve koostamisel on oluline arvestada soolist võrdõiguslikkust.

III

Meie auditis võetakse arvesse peamiste sidusrühmade huvi selles valdkonnas ning see on praegu eriti oluline, sest komisjon avaldas hiljuti uue soolise võrdõiguslikkuse strateegia. Samuti on see ajakohane, sest uue, 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ (edaspidi „taasterahastu“) raames kulutatakse märkimisväärsed summad ELi rahalisi vahendeid.

IV

Me hindasime, kas ELi eelarves on alates 2014. aastast kohaldatud soolõimet, et edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Eelkõige hindasime, kas komisjoni raamistik soolõime toetamiseks oli asjakohane, kas ELi eelarvetsüklis võeti arvesse soolist võrdõiguslikkust ja kas soolist võrdõiguslikkust arvestati viies väljavalitud ELi rahastamisprogrammis: kolmes viiest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist, Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondis ja programmis „Erasmus+“. Need kokku moodustavad 66% perioodi 2014–2020 mitmeaastasest finantsraamistikust. Analüüsisime ka mõningaid komisjoni peamisi rahastamisettepanekuid, mis on seotud 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastuga.

V

Jõudsime järeldusele, et komisjon ei ole veel täitnud oma kohustust kohaldada soolõimet ELi eelarves. Leidsime, et komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegia ei edendanud piisavalt soolõime kasutamist ning et kuigi tema institutsioonilist raamistikku oli tugevdatud, ei toetanud see veel täielikult soolõimet. Leidsime ka seda, et ELi eelarvetsüklis ei võetud soolist võrdõiguslikkust piisavalt arvesse. Poliitikameetmetes ja programmides, mida me uurisime, pööras komisjon vähe tähelepanu soolisele analüüsile. Ta kasutas vähe sooliselt eristatud andmeid ja näitajaid ning avaldas vähe teavet ELi eelarve üldise mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele. Samas valdkondades, kus õiguslikud nõuded olid üksikasjalikult sätestatud, lihtsustas see soolise võrdõiguslikkuse teema lisamist programmidesse.

VI

Soovitame komisjonil teha järgmist:

• tugevdada institutsioonilist raamistikku soolõime toetamiseks;
• teha vajaduste ja mõju sooline analüüs ning ajakohastada oma parema õigusloome suuniseid;
• süstemaatiliselt koguda, analüüsida ja esitada kättesaadavaid sooliselt eristatud andmeid ELi rahastamisprogrammide kohta;
• kasutada sooga seotud eesmärke ja näitajaid edusammude jälgimiseks;
• töötada välja süsteem soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks eraldatud ja kasutatud rahaliste vahendite jälgimiseks ning anda igal aastal teada soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud tulemustest ning
• hinnata, kas liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades käsitletakse soolist võrdõiguslikkust, ja sellest teada anda.

Sissejuhatus

Sooline võrdõiguslikkus ja majanduskasv

01

Sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklites 2 ja 3. Selles viidatakse põhimõttele, et naistel ja meestel peaksid olema ühesugused õigused, kohustused ja võimalused. Käesolevas aruandes viidatakse „naistele“ ja „meestele“. Neid nimetusi kasutatakse ELi aluslepingutes. Tunnistame siiski, et sooline identiteet ei piirdu nende kahe tunnusega.

02

Soolist võrdõiguslikkust peetakse laialdaselt ka majanduskasvu oluliseks edasiviivaks jõuks¹. Komisjoni Euroopa soolise võrdõiguslikkuse strateegias aastateks 2020–2025² märgitakse, et „sooline võrdõiguslikkus aitab luua juurde töökohti ja suurendada tootlikkust“, viidates Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) uuringule³. Uuringu kohaselt võib soolise võrdõiguslikkuse parandamine suurendada 2050. aastaks ELi SKPd elaniku kohta 6,1–9,6%, kusjuures mõningates ELi liikmesriikides võib mõju SKP-le olla 2050. aastaks kuni 12%. Vt joonis 1.

03

Komisjoni uuringud COVID-19 kriisi mõju kohta⁴ näitavad, et majanduslik mõju naistele on ebaproportsionaalselt suur. Euroopa Parlament⁵ tunnistas, et pandeemia on süvendanud praegust soolist struktuurilist ebavõrdsust, ning väljendas vajadust kasutada COVID-19 kriisile reageerimisel soolõime ja soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise põhimõtteid ning kogemusi, mis on saadud varasematest majanduskriisidest seoses soolisele võrdõiguslikkusele avalduva kahjuliku mõjuga.

04

Mitmes uuringus⁶ on jõutud järeldusele, et toetus võrdsetele õigustele on mõnes riigis viimastel aastatel vähenenud. Komisjoni sõnul on edusammud täieliku soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel aeglased. Ta märgib, et liikmesriigid said 2019. aasta soolise võrdõiguslikkuse indeksis keskmiselt 67,4 punkti 100-st, mis on alates 2005. aastast paranenud vaid 5,4 punkti võrra⁷. Olukord on liikmesriigiti siiski väga erinev⁸. Soolise võrdõiguslikkuse indeksi pingerea koostab EIGE. Ta mõõdab soolist võrdõiguslikkust kuues valdkonnas: töö, teadmised, võim, raha, tervis ja aeg. Komisjon⁹ on rõhutanud, et tööturg on üks peamisi soolise ebavõrdsuse valdkondi. Ta märkis, et 2017. aastal oli naiste osalemine ELi tööturul meeste omast umbes 11,5 protsendipunkti madalam ja naiste keskmine palk ligikaudu 16% väiksem.

Soolõime – soolise võrdõiguslikkuse saavutamise vahend

05

Soolõime on soolise võrdõiguslikkuse saavutamise vahend. See osutab lihtsale ideele – naiste ja meeste võrdõiguslikkust tuleb aktiivselt edendada kõigis poliitika kujundamise ja rakendamise etappides, sealhulgas valdkondades, mis ei näi asjasse puutuvat. See keskendub protsessidele ja organisatsioonilistele tavadele kõigis valitsemise ja avaliku poliitika valdkondades ning selle eesmärk on kaotada soolised eelarvamused. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) soovitab soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks kehtestada soolõime põhimõte koos konkreetsete sihipäraste meetmetega¹⁰.

06

Soolõimet saab rakendada meetodeid ja vahendeid kombineerides. Sooline analüüs on kogu poliitikatsükli peamine vahend. Seda kasutatakse selleks, et teha kindlaks naiste ja meeste tingimuste ja vajaduste erinevused (sooliste vajaduste hindamine) ning hinnata poliitika või programmi mõju naistele ja meestele (soolise mõju eel- ja järelhindamine). Soolise võrdõiguslikkuse jälgimine ja hindamine peab toimuma selgete sooga seotud eesmärkide ja näitajate alusel, et jälgida nende saavutamisel tehtud edusamme. Soolise võrdõiguslikkuse analüüsimiseks, jälgimiseks ja hindamiseks on vaja süstemaatiliselt koguda ja analüüsida usaldusväärseid sooliselt eristatud andmeid¹¹.

07

Soolisest võrdõiguslikkusest lähtuv eelarvestamine tähendab soolõime kohaldamist eelarvemenetluse kõigil tasanditel. Selles kasutatakse eespool kirjeldatud vahendeid, et teha muudatusi avaliku sektori kuludes ja tuludes ebavõrdsuse kõrvaldamiseks.

ELi võetud kohustused soolõime edendamiseks

08

ELi toimimise lepingu artiklis 8 on sätestatud ELi kohustus edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis oma tegevustes, moodustades seega soolõime aluse.

09

Peale selle võttis EL soolõime rakendamise kohustuse 1995. aastal ÜRO Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi ning 2015. aastal vastu võetud ÜRO kestliku arengu eesmärkide raames. Soolist võrdõiguslikkust käsitletakse konkreetses kestliku arengu eesmärgis saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu (5. eesmärk). See on ka oluline valdkondadevaheline teema kõigi teiste kestliku arengu eesmärkide saavutamisel.

10

Euroopa Parlament ja nõukogu on korduvalt rõhutanud, et EL peab täitma oma kõrgetasemelisi kohustusi seoses soolõimega, ning väljendanud tugevat toetust soolõimele mitmeaastases finantsraamistikus ja ELi eelarves. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku läbirääkimistel kokku, et võimaluse korral kohaldatakse eelarvemenetlustes soolist võrdõiguslikkust arvestavaid elemente¹². Seda käsitlusviisi kinnitati taas 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu puhul. 2020. aasta juulis¹³ jõudis Euroopa Ülemkogu järeldusele, et 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga tuleks edendada võrdseid võimalusi soolõime kaudu.

11

Joonisel 2 on esitatud ülevaade Euroopa Parlamendi ja nõukogu peamistest resolutsioonidest ja järeldustest soolise võrdõiguslikkuse ja soolõime teemal alates 2014. aastast.

Komisjoni kohustused ja vastutus seoses soolõimega

12

Komisjon sõnastas oma kohustuse edendada soolõimet 1996. aastal teatises, mis käsitleb naiste ja meeste võrdõiguslikkuse teema lisamist kõigisse ühenduse meetmetesse ja poliitikatesse¹⁴. Ta märkis, et „naiste ja meeste tingimuste, olukorra ja vajaduste erinevuste süstemaatiline arvessevõtmine kõikides ühenduse poliitikavaldkondades ja meetmetes [---] on komisjoni poolt vastu võetud süvalaiendamise põhimõtte põhitunnus“.

13

Komisjon on alates 1996. aastast arendanud oma soolõimealaseid kohustusi ja nende täitmises osalevad eri talitused. Vt joonis 3.

14

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE) on ELi asutus, mis loodi soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. EIGE alustas tegevust 2010. aastal. Alates 2011. aastast on ta tegutsenud õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi (DG JUST) haldusalas. EIGE ülesanneteks on muu hulgas tagada kõigile ELi organitele soolõimealased eksperditeadmised ja töötada välja vahendid, et toetada soolise võrdõiguslikkuse teema lisamist kõikidesse ELi poliitikavaldkondadesse.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

15

Auditis keskendusime küsimusele, kas ELi eelarves on ajavahemikul 2014. aastast kuni 2021. aasta veebruarini kohaldatud soolõimet. Auditis võetakse arvesse peamiste sidusrühmade huvi selles valdkonnas ning see on praegu eriti oluline, sest komisjon avaldas hiljuti uue soolise võrdõiguslikkuse strateegia. Samuti on see ajakohane, sest uue, 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastu „NextGenerationEU“ raames kulutatakse märkimisväärsed summad ELi rahalisi vahendeid.

16

Me hindasime, kas komisjoni raamistik edendada soolist võrdõiguslikkust soolõime kaudu ELi eelarves oli asjakohane. See hõlmas dokumenti „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ ja komisjoni 2014.–2019. aasta koosseisu¹⁵ institutsioonilist raamistikku. Analüüsisime ka komisjoni 2019.–2024. aasta koosseisu¹⁶ rolli ja kohustusi ning uut soolise võrdõiguslikkuse strateegiat aastateks 2020–2025.

17

Samuti hindasime seda, kas soolist võrdõiguslikkust oli ELi eelarvetsüklis piisavalt arvesse võetud. Keskendusime 2014.–2020. aasta mitmeaastasele finantsraamistikule, sealhulgas selle perioodi ELi aastaeelarvetele ja nendega seotud aruandlusdokumentidele. Analüüsisime ka mõningaid komisjoni peamisi rahastamisettepanekuid, mis on seotud 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja taasterahastuga.

18

Me hindasime, kas soolise võrdõiguslikkuse teema oli lisatud väljavalitud ELi rahastamisprogrammidesse. Oma auditis käsitlesime programmi „Erasmus+“ ning viiest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist kolme: Euroopa Sotsiaalfondi (ESF), Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD). Vaatasime läbi kahe liikmesriigi – Hispaania ja Rumeenia – 12 programmi dokumendid. Valisime need liikmesriigid, kuna nende andmed olid olemas mitme kriteeriumi kohta, nagu nende positsioon EIGE indeksis, EIGE soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise töövahendite nendepoolne katsetamine, neile eraldatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite summa ja selle rahastuse suhteline tähtsus nende SKPs.

19

Me kaasasime sõltumatu eksperdi, kes hindas, kuivõrd oli arvestatud EAGFi raames soolist võrdõiguslikkust. Meie ekspert kasutas nelja Hispaania, Iirimaa, Rumeenia ja Rootsiga seotud juhtumiuuringut. Need riigid valiti selliste kaalutluste põhjal nagu geograafiline tasakaal ja iga riigi põllumajandusettevõtete erinevad omadused.

20

Kokkuvõttes moodustavad valitud rahalised vahendid 2014.–2020. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust 66% (1,087 triljonit eurot).

21

Kuigi toome näiteid arenguabi kohta, ei hõlma käesoleva auditi ulatus seda valdkonda. Meie eriaruanne haridusele antava ELi humanitaarabi kohta¹⁷ sisaldas soolõime analüüsi selles valdkonnas. Meie audit ei hõlma poliitikavaldkondi, mis ei ole seotud ELi rahastamisprogrammidega (nt meetmed naiste esindatuse parandamiseks komisjoni juhtivatel ametikohtadel), ega regulatiivseid meetmeid (nt töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiv). Samuti ei hõlma see sihipäraseid meetmeid (nt naistevastase vägivalla vastu võitlemise programmid).

22

Käesoleva auditi puhul olid komisjoni kõige olulisemad peadirektoraadid õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat, eelarve peadirektoraat ja peadirektoraadid, kellel on esmane vastutus meie valitud ELi rahastamisprogrammide eest. EAGFi ja EAFRD puhul oli selleks põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, ERFi puhul regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat, ESFi puhul tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat ning programmi „Erasmus+“ puhul hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat. Meie auditi jaoks olid olulised ka komisjoni peasekretariaat, Eurostat ja EIGE.

23

Kasutasime auditi kriteeriumidena asjakohaseid ELi õigusakte ja võetud rahvusvahelisi kohustusi (punkt 09) ning komisjoni, liikmesriikide ja EIGE antud suuniseid ja juhiseid. Samuti kasutasime üldtunnustatud kriteeriume, mille on töötanud välja rahvusvahelised organisatsioonid, eelkõige Euroopa Nõukogu ja OECD.

Tähelepanekud

Komisjon ei ole veel kehtestanud täiesti tõhusat raamistikku, et toetada soolõimet ELi eelarves

24

Aruande käesolevas osas keskendume komisjoni raamistikule, mis käsitleb soolõime rakendamist ELi eelarves. Joonisel 4 on esitatud soolõimet toetava raamistiku põhieeldused, mida on kirjeldanud OECD ja Euroopa Nõukogu ning mis on esitatud komisjoni kontekstis.

Komisjoni soolõime strateegia ei edenda piisavalt soolõime kasutamist

25

Hindasime, kas on kehtestatud asjakohane ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia, mis hõlmab ka soolõimet. Kasutasime joonisel 4 esitatud kriteeriume.

Ajavahemikuks 2016–2019 asendas komisjon oma varasema soolise võrdõiguslikkuse strateegia mittesiduva dokumendiga

26

Kui komisjon koostas ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegilist raamistikku, mis kehtis alates 2016. aastast, kutsusid mitmesugused sidusrühmad komisjoni üles määrama oma soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid kindlaks strateegias. Vt joonis 5.

27

Kõik kolm soolise võrdõiguslikkuse strateegiat, mis on kehtestatud alates 1996. aastast, mil komisjon võttis ametlikult soolõime kohustuse (punkt 12), võttis volinike kolleegium vastu komisjoni teatistega. Kuid komisjoni 2014.–2019. aasta koosseis ei määranud oma soolise võrdõiguslikkuse eesmärke kindlaks teatisena esitatud strateegias. Selle asemel esitati need eraldi komisjoni talituste töödokumendis „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“¹⁸. Komisjoni talituste töödokumendid on pelgalt informatiivsed dokumendid, mis ei ole komisjonile õiguslikult ega poliitiliselt siduvad.

28

Sidusrühmade hilisemaid üleskutseid parandada teatise vastuvõtmisega dokumendi staatust ei võetud arvesse. Vt joonis 5.

29

Komisjon põhjendas seda otsust, viidates oma põhimõttele vältida teatiste kasutamist valdkondlike strateegiate jaoks. Juhime tähelepanu siiski sellele, et komisjon võttis teatisena vastu muid strateegiaid¹⁹. Vastavalt komisjoni tellimusel 2019. aastal tehtud hindamisele, mis käsitles 2016.–2019. aasta strateegilise kohustuse dokumenti²⁰, kujutas kohustuse võtmine komisjoni talituste töödokumendi vormis endast „poliitikameetme nõrgenemist võrreldes eelmise strateegiaga“, vähendades seega selle mõju. Sarnase järelduse tegi 2019. aastal 2014.–2019. aasta õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik²¹.

Dokument „Strateegiline kohustus soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“ ei sisaldanud kava soolõime rakendamiseks ja järelevalveks

30

2016.–2019. aasta strateegilise kohustuse dokumendis ei kehtestatud soolõime rakenduskava. Selles nõuti soolise võrdõiguslikkuse arvestamist mõjuhinnangutes ja hindamistes, kuid ei määratud kindlaks näitajaid edusammude jälgimiseks. See ei hõlmanud ka muid meetmeid, mille eesmärk on soolõime rakendamine, näiteks sooliselt eristatud andmete kogumist, sooga seotud eesmärkide lisamist kõikidesse ELi programmidesse või koolitust. Eelmisele, 2010.–2015. aasta strateegiale lisatud komisjoni talituste töödokumendis olid kõik eespool nimetatud meetmed olemas²².

31

2016.–2019. aasta strateegilise kohustuse dokumendi ettevalmistamiseks korraldatud konsultatsioonide²³ tulemusel tehti mitu konkreetset ettepanekut meetmete kohta – näiteks analüüsida ELi poliitikameetmeid soo põhjal, edendada soolisest võrdõiguslikkusest lähtuvat eelarvestamist, kasutada täielikult ära EIGE eksperditeadmisi ja pakkuda soolise võrdõiguslikkuse koolitust kõigile komisjoni töötajatele. Kuid ühtki neist ei lisatud lõppdokumenti. Komisjon põhjendas seda asjaoluga, et tegemist oli komisjoni talituste töödokumendiga, mis ei ole õiguslikult ega poliitiliselt komisjonile siduv.

32

2016.–2019. aasta strateegilise kohustuse dokumendis nõutakse, et õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat koostaks asutusesisesed rakendamisaruanded ja avaldaks iga-aastased eduaruanded. Ükski neist dokumentidest ei võimaldanud jälgida soolõime rakendamist. Asutusesiseste rakendamisaruannete asemel koostas õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat asutusesisesed tabelid. Kuid ta ei valideerinud kogutud teavet ega levitanud seda väljaspool talitustevahelist soolise võrdõiguslikkuse töörühma, mis koosnes peadirektoraatide esindajatest. Soolise võrdõiguslikkuse iga-aastased eduaruanded – aruanded naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta ELis – sisaldasid erinevatelt peadirektoraatidelt kogutud faktilist teavet, eelkõige sihipäraste meetmete kohta. Komisjon oli seisukohal, et need aastaaruanded on pigem kodanikele ja kodanikuühiskonnale teabe edastamise kui järelevalvevahend.

33

Komisjon ei jälginud oma üldisi edusamme soolõime valdkonnas. Nõukogu ja EIGE on välja töötanud näitajad, mille abil regulaarselt jälgida, kuidas EL täidab Pekingi deklaratsiooni ja tegevusprogrammi raames soolõime valdkonnas võetud kohustusi. Näitajad kavandati ainult liikmesriikidele. Eurostat on kindlaks määranud näitajad, mille abil jälgida ELi edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamisel, ja esitab nende kohta igal aastal teavet. See näitajate kogum ei sisalda aga erinäitajat, mida ÜRO soovitab kasutada soolõime jälgimiseks kestliku arengu 5. eesmärgi raames.

Uues 2020.–2025. aasta soolise võrdõiguslikkuse strateegias tugevdatakse komisjoni kohustust tegeleda soolõimega, kuid konkreetseid meetmeid ei esitata endiselt

34

2020. aasta märtsis tugevdas 2019.–2024. aasta volinike kolleegium komisjoni kohustust tegeleda soolõimega, võttes komisjoni teatisega vastu 2020.–2025. aasta soolise võrdõiguslikkuse strateegia²⁴. Vt joonis 6.

35

2020.–2025. aasta soolise võrdõiguslikkuse strateegias on märgitud, et „komisjon kavatseb soolõimet süvendada, lisades soolise perspektiivi süstemaatiliselt igasse poliitikakujundamise etappi kõigis ELi sise- ja välispoliitika valdkondades“. Kuid nagu 2016.–2019. aasta strateegilise kohustuse dokumendis (punkt 30), ei ole ka selles konkreetseid meetmeid, mille eesmärk on võtta soolist võrdõiguslikkust süstemaatiliselt arvesse kõigis ELi poliitikavaldkondades.

Komisjoni institutsioonilist raamistikku on tugevdatud, kuid see ei toeta veel täielikult soolõime rakendamist

36

Me hindasime, kas komisjonil on asjakohane institutsiooniline raamistik soolõime toetamiseks. Kasutasime selleks joonisel 4 esitatud kriteeriume.

Komisjoni 2014.–2019. aasta koosseis ei kehtestanud soolõime rakendamiseks ja järelevalveks vajalikke mehhanisme

37

Alates 2010. aastast on komisjoni üksus, mis vastutab soolise võrdõiguslikkuse küsimuste eest, kuulunud õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi juurde. Õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse voliniku 2014.–2019. aasta volitused ei hõlmanud aga eesmärgina soolõime juhtimist ja järelevalvet kogu komisjonis. Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat ei seadnud soolõimet eesmärgiks ka oma 2016.–2020. aasta strateegilistes ja juhtimiskavades. See erineb ajavahemikust 2009–2014, mil selle poliitikavaldkonna eest vastutava voliniku volitused sisaldasid soolõimele viitavat eesmärki ning ka õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi konkreetne eesmärk oli soolõime edendamine.

38

Komisjoni teistest peadirektoraatidest oli ainult rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi strateegilises kavas eesmärk lisada soolise võrdõiguslikkuse teema oma poliitikavaldkonda. Vt 1. selgitus. Eelarvevoliniku 2014.–2019. aasta volitustes ja eelarve peadirektoraadi eesmärkides ei viidatud soolõimele ELi eelarves. Peasekretariaat ei käsitlenud soolõimet poliitika koordineerimise eesmärgina.

39

Peadirektoraadid ei olnud kohustatud määrama töötajaid ega üksusi, kes toetaksid soolõimet poliitika tasandil. Väga vähestes peadirektoraatides oli töötajaid, üksus või sektor, kes otseselt vastutas soolise võrdõiguslikkuse küsimuste eest, enamikus peadirektoraatides oli mõne töötaja ülesanne osaleda õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi juhitavas talitustevahelises töörühmas. Komisjoni tellimusel 2019. aastal tehtud hindamises 2016.–2019. aasta strateegilise kohustuse dokumendi kohta soovitati teha kõrgemad ametnikud vastutavaks soolise võrdõiguslikkuse küsimuste juhtimise ning õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadiga suhtlemise eest.

40

Komisjon ei nõudnud peadirektoraatidelt soolõime rakenduskava vastuvõtmist. Selle asemel saatis õigus- ja tarbijaküsimuste ning soolise võrdõiguslikkuse volinik 2015. aastal kõigile teistele volinikele kirja, milles küsis, kuidas nad kavatsevad soolist võrdõiguslikkust oma vastutusalades arvesse võtta.

41

2016.–2019. aasta strateegilise kohustuse dokumendis määrati soolõime järelevalve ja juhtimise ülesanne kogu komisjonis talitustevahelisele töörühmale. Kuid kõnealusel töörühmal ei olnud asjakohaseid õigusi, et seda tõhusalt teha. Vaid vähesed töörühma liikmed vastutasid oma peadirektoraadis ametlikult soolise võrdõiguslikkuse eest. Komisjoni tellimusel 2019. aastal tehtud hindamises soovitati parandada peadirektoraatide vahelist koordineerimist töörühmas, et lisada soolise võrdõiguslikkuse teema sidusamalt poliitikakujundamisse.

42

2016.–2019. aasta strateegilise kohustuse dokumendis märgiti ka, et töörühm peaks kaaluma 2017. aastal aruande koostamist soolõime kohta komisjonis. Seda ta ei teinud. Komisjoni tellimusel 2019. aastal tehtud hindamises jõuti järeldusele, et see on märkimisväärne puudus, ning soovitati kõnealune aruanne koostada. Komisjon ei ole seda soovitust veel täitnud.

Komisjoni 2014.–2019. aasta koosseis ei pakkunud peadirektoraatidele piisavat koolitust ega oskusteavet soolõime tulemuslikuks rakendamiseks

43

Komisjonil ei olnud soolõimet käsitleva koolituse strateegiat. Olemas oli ainult üks vabatahtlik sissejuhatav kursus. Väga vähesed peadirektoraadid pakkusid oma poliitikavaldkondadega seotud koolitust soolõime teemal. Meie auditeeritutest ei teinud seda mitte ükski. Et hõlbustada teabe ja tavade jagamist asutusesiseselt, lõi õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat 2014. aastal soolõime asutusesisese veebisaidi. Kuid ta ei ajakohastanud seda korrapäraselt.

44

EIGE töötab välja vahendeid, mida eri tasandite, sealhulgas ELi tasandi avaliku sektori asutused saavad kasutada (punkt 13). Ta on välja töötanud soolõime suunised ja töövahendid²⁵, sealhulgas suunised soolise analüüsi ja soolise mõju hindamise, soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise ja soolise võrdõiguslikkuse koolituse kohta. ELi asutusi käsitlevas eriaruandes²⁶ soovitasime komisjonil tagada, „et asutuste tehnilisi ekspertteadmisi ja muud potentsiaali kasutatakse järjepidevalt“.

45

Leidsime, et komisjon oli vähe kasutanud EIGE töövahendeid ja eksperditeadmisi soolõime valdkonnas, eelkõige soolisest võrdõiguslikkusest lähtuval eelarvestamisel. Näiteks 2019. aastal töötas EIGE välja soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarvestamise töövahendi 2021.–2027. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks. Töövahend sisaldas soolisele võrdõiguslikkusele eraldatud vahendite jälgimise süsteemi, mida oli katsetanud mitu liikmesriiki. Kuigi komisjon väljendas töövahendi üle heameelt, soovitas ta EIGE-l tungivalt jälgimissüsteemi koos töövahendi ülejäänud osadega mitte avaldada²⁷. Samal ajal, kui EIGE seda vahendit välja töötas, moodustas komisjon ilma EIGE osaluseta allrühma sooga seotud kulutuste jälgimiseks.

Komisjoni 2019.–2024. aasta koosseis on täpsustanud võrdõiguslikkuse lõimimisega seotud rolle ja kohustusi

46

Komisjoni 2019.–2024. aasta koosseisu ametiajal ei vastuta võrdõiguslikkuse volinik mitte ainult soolise, vaid igat liiki võrdõiguslikkuse eest. Loodud on võrdõiguslikkuse rakkerühm, et toetada volinikku ja hõlbustada võrdõiguslikkuse meetmete lõimimist seoses diskrimineerimisega kuuel alusel: sugu, rass või etniline päritolu, usutunnistus või veendumused, puue, vanus ja seksuaalne sättumus. Rakkerühma juhib peasekretariaat. Kõigil peadirektoraatidel on palutud määrata võrdõiguslikkuse koordinaator.

47

Rakkerühm vastutab komisjonis võrdõiguslikkuse lõimimise rakendamise eest. Rakkerühm avaldas 2021. aasta veebruaris kõigile peadirektoraatidele mõeldud suunised selle kohta, kuidas arvestada võrdõiguslikkust ELi poliitika ja programmide kavandamisel, rakendamisel ja hindamisel. Komisjoni 2020. aasta tööprogrammis nõutakse ka võrdõiguslikkuse lõimimise koolitusstrateegia koostamist. EIGE ei kuulu rakkerühma ja auditi tegemise ajal ei olnud tal sellega korrapärast suhtlust.

48

Uus kord annab keskse rolli peasekretariaadile, mis on võtnud kohustuse tagada, et poliitikakujundamisel võetakse võrdõiguslikkust arvesse. Eelarve peadirektoraat on komisjoni keskne talitus, mis vastutab ELi eelarve haldamise eest iga-aastase ja mitmeaastase tsükli jooksul. Selle ülesannete hulka kuuluvad eelarve strateegilise planeerimise ja iga-aastase eelarvemenetluse edendamine ning eelarve täitmise aruandlus²⁸. Seetõttu võib ta mängida olulist rolli seoses soolõimega ELi eelarve koostamisel. Kuid talle ei ole pandud võrdväärselt olulisi kohustusi.

ELi eelarvetsüklis ei võetud soolist võrdõiguslikkust piisavalt arvesse

49

Selles osas keskendume sellele, kas komisjon võttis soolist võrdõiguslikkust arvesse praeguses ELi eelarvetsüklis. Me järgime joonisel 7 esitatud nelja meedet.

Komisjon pööras meie uuritud poliitikameetmetes ja programmides vähe tähelepanu soolisele analüüsile

50

OECD 2018. aasta töövahendis kirjeldatakse nõuetekohase soolise analüüsi põhijooni. Selles rõhutatakse tõenditel põhineva soolise analüüsi tähtsust poliitikatsükli kõigis etappides. Selles keskendutakse eelkõige soolise võrdõiguslikkuse vajaduste ja soolise mõju hindamisele (punkt 06).

51

Kuna ELi aastaeelarvetele annab raamistiku seitsmeaastane finantsraamistik, on oluline võtta soolist võrdõiguslikkust selle koostamisel arvesse. Mitmeaastase finantsraamistiku üldisele seadusandlikule ettepanekule on lisatud valdkondlikud ettepanekud, mis hõlmavad peamisi ELi rahastamisprogramme. Komisjoni parema õigusloome tegevuskava alusel hinnatakse nende ettepanekute mõju.

52

Me hindasime, kas meie auditeeritud kaheksa mõjuhinnangut, mis olid lisatud 2014.–2020. aasta ja 2021.–2027. aasta finantsraamistike ELi rahastamisprogrammide valdkondlikele ettepanekutele, sisaldasid soolise võrdõiguslikkuse analüüsi. Kontrollisime ka seda, kas mitmeaastaseid finantsraamistikke ja taasterahastut käsitlevad üldised seadusandlikud ettepanekud sisaldasid soolõime nõuet.

53

Komisjon on kehtestanud suunised seadusandlike ettepanekute võimaliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju hindamiseks mõjuhinnangute koostamisel. 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku suhtes kohaldatavates suunistes²⁹ on juhised selle kohta, kuidas teha kindlaks ja hinnata kavandatavate õigusaktide mõju soolisele võrdõiguslikkusele. Meie käsitletud mõjuhinnangutes sellist hindamist ei olnud. Neis oli vähe viiteid soolisele võrdõiguslikkusele ja see ei kujutanud endast nõuetekohast soolist analüüsi (punkt 06).

54

Komisjoni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku mõju hindamise suunistes³⁰ soovitatakse poliitika kujundamisel võtta arvesse soolist võrdõiguslikkust, kuigi ainult siis, kui see on „proportsionaalne“. Kaheksast analüüsitud mõjuhinnangust sisaldas ESF+ mõjuhinnang vähesel määral soolist analüüsi ning ÜPP mõjuhinnangus kirjeldati lühidalt naiste olukorda maapiirkondades. Üheski teises mõjuhinnangus ei olnud selgitatud, miks selle tegemine ei oleks olnud „proportsionaalne“. Mõjuhinnangute kvaliteedi hindamise eest vastutava komisjoni asutuse (õiguskontrollikomitee) analüüs kinnitab, et mõjuhinnangutes viidatakse harva soolisele võrdõiguslikkusele. 2017. ja 2018. aastal viidati komitee kontrollitud 129 mõjuhinnangust ainult kuues soolisele võrdõiguslikkusele.

55

Komisjoni üldistes seadusandlikes ettepanekutes mõlema mitmeaastase finantsraamistiku kohta mainiti soolõimet või võrdõiguslikkust ainult üldiselt ja ainult seoses õigusküsimuste poliitikavaldkonnaga. Taasterahastu ettepanekus on üks viide, milles rõhutatakse soolise võrdõiguslikkuse meetmete tähtsust. Selles tuuakse esile COVID-19 kriisi mõningad asjaolud, mis mõjutavad naisi. Näiteks märgitakse, et kriis on olnud eriti raske üksikvanemate jaoks, kellest 85% on naised.

56

Juhime tähelepanu asjaolule, et taasterahastu suurima osa, taaste- ja vastupidavusrahastu raames on kehtestatud kohustus võtta arvesse soolist võrdõiguslikkust. Riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades tuleb selgitada, kuidas kavandatud meetmed aitavad eeldatavasti kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja kõigile võrdsete võimaluste tagamisele, ning nende eesmärkide integreerimist. Komisjon hindab nendes kavades ka nende panust liikmesriikide sotsiaalsesse vastupanuvõimesse ja seda, kas need leevendavad tõhusalt COVID-19 kriisi sotsiaalseid mõjusid. Nõukogu otsustab selle hinnangu alusel nende heakskiitmise üle. Komisjoni rakendamisaruanne taaste- ja vastupidavusrahastu kohta, mis esitatakse 2022. aasta keskpaigas, sisaldab hinnangut selle kohta, kuidas liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavad on aidanud vähendada naiste ja meeste vahelist ebavõrdsust. Kuid nagu me märkisime oma arvamuses taaste- ja vastupidavusrahastu kohta³¹, on ühiste näitajate puudumise tõttu keeruline jälgida tulemusi ja võtta järelmeetmeid, sealhulgas seoses soolise võrdõiguslikkusega.

57

Nõuetekohase soolise analüüsi tegemiseks ja asjakohastel tõenditel põhinevate poliitikameetmete väljatöötamiseks peab poliitikakujundajatel olema juurdepääs statistikale, mis kajastab täpselt sugudevahelisi erinevusi ja ebavõrdsust. Selline statistika aitab jälgida poliitika mõju, näitab, kus on võimalik soolise ebavõrdsuse kaotamiseks rohkem ära teha³², ning võimaldab mõõta naiste ja meeste vahelisi erinevusi mitmesuguste sotsiaalsete ja majanduslike mõõtmete suhtes³³

58

Seetõttu vaatlesime naiste ja meeste järgi jaotatud (ehk sooliselt eristatud) andmetel põhinevate andmete ja statistika kättesaadavust. ELi statistikaamet Eurostat koostab sooliselt eristatud andmeid 2786 kättesaadavast andmekogumist ligikaudu kahe kolmandiku põhjal, mis käsitlevad ELi sotsiaalpoliitika peamisi valdkondi³⁴. Ta esitab sooliselt eristatud teavet ka teatavate muude ELi poliitikavaldkondade kohta (kuigi mitte kõigi – näiteks sooliselt eristatud teave transpordireisijate arvu kohta puudub). Komisjonil on ka portaal, mis võimaldab üldsusel tutvuda Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste avaldatud andmetega³⁵. Portaalis kättesaadavast 15 749 andmekogumist umbes veerand kuulub elanikkonna ja ühiskonna valdkonda, mis on otseselt seotud soolise statistikaga. Ligikaudu pooled neist on jaotatud sooliselt. EIGE koostab soostatistikat, sealhulgas soolise võrdõiguslikkuse indeksit (punkt 04). EIGE soostatistika andmekogumis on andmed 1888 näitaja kohta

59

Kokkuvõttes võimaldavad need allikad juurdepääsu suurele hulgale sooliselt eristatud andmetele. Leidsime läbivaadatud fondides aga vähe tõendeid selle kohta, et komisjon oleks kasutanud neid süstemaatiliselt soolistes analüüsides. Kummagi mitmeaastase finantsraamistiku mõjuhinnangutest, mida me uurisime, oli ainult ühes (ESF+ mõjuhinnangus³⁶) viide soolistele erinevustele, mis viitab sellele, et kasutati sooliselt eristatud andmeid.

Komisjon seadis mõned selgelt sooga seotud eesmärgid

60

OECD 2018. aasta töövahendi kohaselt peaksid valitsused kehtestama sooga seotud tulemuseesmärgid eri poliitikavaldkondades, et nad saaksid jälgida edusamme soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisel. ELi üldeelarvet reguleerivas finantsmääruses ei ole konkreetseid nõudeid sooga seotud eesmärkide kohta, kuid selles on üldnõue kehtestada programmi eesmärgid.

61

Programmi eesmärgid on loetletud programmiaruannetes. Need on aastaeelarve projektile lisatud aruanded, mis annavad teavet varasematel aastatel programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta. Me hindasime, kas 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku aastaeelarvete projektidele lisatud programmiaruanded kajastasid sooga seotud eesmärkide kasutamist kõigis poliitikavaldkondades. Seoses 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga vaatasime läbi programmide seadusandlikud ettepanekud, et teha kindlaks, kas neis on sooga seotud eesmärke.

62

2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku 58 rahastamisprogrammist neli – õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm, Euroopa Sotsiaalfond, programm „Erasmus+“ ja tervisevaldkonna programm – sisaldasid ühe eesmärgina selgesõnalisi viiteid soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Komisjoni kavandatud õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm (millest sai kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm) ning ESF+ olid ainsad 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmid, mis sisaldasid eesmärke koos selgete viidetega soolisele võrdõiguslikkusele.

Komisjon ei jälginud mõjusalt ELi eelarve panust soolise võrdõiguslikkuse saavutamisse

63

OECD 2018. aasta töövahendis on märgitud, et järelevalvemehhanismid võimaldavad hinnata edusamme, parandada otsuste tegemist ning kohandada programme ja vahendeid, et saavutada suurem mõju. ELi finantsmääruses on sätestatud, et eesmärkide saavutamist tuleks jälgida tulemusnäitajate abil.

64

Komisjon avaldab tulemuslikkuse näitajate andmed programmiaruannetes. Need näitajad on sätestatud programmide aluseks olevates õigusaktides või seonduvates teisestes õigusaktides. Me hindasime, kas 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku programmiaruanded sisaldasid näitajaid sooga seotud eesmärkide saavutamise jälgimiseks.

65

2020. aastal avaldatud programmiaruannetes, mis hõlmasid 58 rahastamisprogrammi, oli rohkem kui 1000 näitajat. Neist viie programmi 29 näitajat olid seotud soolise võrdõiguslikkusega. Need näitajad mõõdavad soolise võrdõiguslikkusega seotud muutusi aja jooksul, näiteks soolist palgalõhet. Üheksateistkümne puhul võeti aluseks ka sooliselt eristatud andmed, näiteks tööhõive määr soo järgi. Need programmid moodustavad 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kogusummast 21,7%. Vt joonis 8. Komisjoni ettepanekutesse 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta jäi alles ainult kümme sooga seotud näitajat nendest 29-st, mille me kindlaks tegime.

Komisjon tegi kättesaadavaks vähe teavet ELi eelarve üldise mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele

66

Üldsuse teavitamine eelarve mõjust soolisele võrdõiguslikkusele toetab süstemaatilist järelevalvet ja aruandekohustust³⁷. See võib hõlmata teabe avalikustamist soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide jaoks eraldatud ja kasutatud vahendite kohta ning aruandlust programmide tulemuslikkuse kohta. See lihtsustab parlamentaarset kontrolli. Vt 2. selgitus.

67

Komisjoni kaks peamist aruannet ELi eelarve tulemuslikkuse kohta on aastaeelarve projektile lisatud programmiaruanded ning iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne, mis esitatakse iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse jaoks. Me hindasime, kas komisjon oli nendes kahes aruandes esitanud teavet ELi eelarve ja selle rahastamisprogrammide üldise mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele.

Komisjon suurendas ELi eelarveprojektile lisatud soopõhise teabe hulka, kuid esitas selle ebaühtlaselt

68

Mõnes programmiaruandes on soolõimet käsitlev osa. Selle teabe esitamise esimesel, st 2016. aastal avaldatud 58 programmiaruandest oli selline osa 20 programmiaruandes; 2020. aastal avaldatud programmiaruannete puhul oli see arv 34³⁸. See tähendab, et nüüd sisaldavad kvantitatiivset või kvalitatiivset soopõhist teavet 59% rahastamisprogrammide programmiaruannetest, mis moodustavad 2014.–2020. aasta mitmeaastasest finantsraamistikust 88%.

69

Leidsime aga, et selles teabes esineb puudusi. 2020. aastal avaldatud 34 programmiaruandest, milles oli soopõhine teave, oli ainult kümnes (29%) finantskalkulatsioon ELi eelarve panuse kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Need hõlmasid ESFi ja ERFi programme, kuid mitte EAGFi ega EAFRD programme ega programmi „Erasmus+“. Kuna aga ühist süsteemi ELi eelarvest soolise võrdõiguslikkuse jaoks eraldatud vahendite ja nende kasutamise jälgimiseks ei ole, kasutasid peadirektoraadid oma programmide soolise võrdõiguslikkuse panuse hindamiseks eri meetodeid. Seetõttu ei olnud võimalik arvutada kogu ELi eelarve panust. Komisjon jälgib vahendite eraldamist ja kasutamist muude valdkondadevaheliste poliitikameetmete suhtes. Vt 3. selgitus. Seevastu soolise võrdõiguslikkuse jaoks selline süsteem puudub.

70

Joonisel 9 on toodud kokkuvõte programmiaruannetes esitatud soopõhisest teabest, sealhulgas sooga seotud eesmärgid (punkt 62), näitajad (punkt  65) ja finantskalkulatsioonid (punkt 69).

71

2020.–2025. aasta soolise võrdõiguslikkuse strateegias võtab komisjon kohustuse „kaaluda“ 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus soolise võrdõiguslikkusega seotud kulude mõõtmist programmide tasandil. 2020. aasta novembris leppisid komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament kokku, et komisjon peaks 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus töötama välja meetodi asjakohaste kulude mõõtmiseks programmide tasandil. Selle institutsioonidevahelise kokkuleppe kohaselt rakendab komisjon kõnealust meetodit teatavate keskselt juhitavate programmide suhtes selle teostatavuse kontrollimiseks 2023. aasta jaanuariks⁴². See tähendab, et komisjon ei suuda näidata, kui suur summa kasutatakse keskpika aja jooksul kõigis ELi rahastamisprogrammides soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks.

Iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes oli väga vähe teavet soolise võrdõiguslikkuse tulemuste kohta

72

Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne on üks komisjoni integreeritud finants- ja vastutusaruannetest⁴³. See on iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse peamine teabeallikas. Aruande esimeses osas hinnatakse poliitiliste eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme. Oma aruandes ELi eelarve tulemuslikkuse kohta⁴⁴ juhtisime tähelepanu asjaolule, et ELi rahastamisprogrammide panuse kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisse tehti kättesaadavaks vähe teavet.

73

Alates esimese iga-aastase haldus- ja tulemusaruande⁴⁵ avaldamisest 2016. aastal ei ole komisjon ühelgi korral esitanud konkreetset teavet soolise võrdõiguslikkuse kui horisontaalse prioriteedi kohta. Samuti ei ole ta esitanud analüüsi eraldi osades. Seevastu on iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes aruandlus muude horisontaalsete prioriteetide kulutuste kohta. Komisjon märkis 2019. aasta haldus- ja tulemusaruandes⁴⁶, et horisontaalsed poliitikaeesmärgid, eelkõige kliimakulutuste, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kestliku arengu eesmärgid tuleb paremini lõimida kogu eelarvesse. Soolist võrdõiguslikkust muul viisil iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes ei mainitud.

Õiguslike nõuete üksikasjalikum kindlaksmääramine lihtsustas soolise võrdõiguslikkuse teema lisamist programmidesse

74

Aruande viimases osas keskendume konkreetsetele programmidele ja hindame, kas komisjon on võtnud arvesse soolist võrdõiguslikkust ESFis, ERFis, EAFRDs, EAGFis ja programmis „Erasmus+“. Uurisime, kas on tehtud soolisi analüüse ja kas on seatud sooga seotud eesmärgid. Soovisime välja selgitada, kas komisjon suutis näidata programmide tulemusi soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.

75

Keskendusime neile viiele fondile nende rahalise tähtsuse tõttu mitmeaastases finantsraamistikus, aga ka seetõttu, et nende abil on võimalik stimuleerida majanduskasvu ja aidata kaasa soolisele võrdõiguslikkusele (punkt 02). ESFist toetatakse projekte tööhõive, sotsiaalse kaasatuse, hariduse ja koolituse valdkonnas kogu ELis. ERFi eesmärk on edendada tasakaalustatud arengut ELi eri piirkondades. EAFRD keskendub ELi maapiirkondade konkreetsetele probleemidele. EAGFi eesmärk on tagada põllumajandustootjate sissetulek otsetoetuste kaudu. Programmi „Erasmus+“ kaudu toetatakse ELi rahaliste vahenditega haridus- ja koolitusvaldkonda, et edendada majanduskasvu.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidel on märkimisväärsed võimalused edendada soolist võrdõiguslikkust, kuid me leidsime mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 tulemuste kohta vähe teavet

76

Üle poole ELi vahenditest suunatakse viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi kaudu. Neid fonde haldavad komisjon ja liikmesriigid ühiselt. Auditeerisime ESFi, ERFi ja EAFRD rakendamist Hispaanias ja Rumeenias. Meie töö hõlmas nende kahe riigi partnerluslepinguid ja 12 nende programmi.

77

Soolise võrdõiguslikkusega seotud õiguslikud nõuded on iga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi määruses erinevad. Ühissätete määruses⁴⁷ on aga sätestatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühissätted 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus. Määruse artiklis 7 on märgitud, et liikmesriigid ja komisjon peavad tagama meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise ning soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmise kõikide programmide ettevalmistamise, rakendamise, seire ja hindamise ajal. See eeldab meetmete võtmist kõigis valdkondades, et püüelda soolise võrdõiguslikkuse poole, kasutades selliseid töövahendeid nagu eelhindamine ja eeltingimused, seirekomisjonid ning valikumenetlused ja -kriteeriumid.

78

Komisjoni ettepanek uue, 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ühissätete määruse kohta ei sisaldanud algselt ühissätete määruse artikliga 7 sarnaseid sätteid. Pärast esialgseid muudatusi lisati sarnased sätted siiski dokumendi järgmisse versiooni. Uues ühissätete määruses nõutakse ka, et liikmesriigid kehtestaksid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise tingimusena riikliku soolise võrdõiguslikkuse strateegilise raamistiku, kui nad investeerivad soolise tasakaalu parandamisse tööturul, töö- ja eraelu tasakaalustamisse või lastehoiutaristusse.

Soolist võrdõiguslikkust võeti meie uuritud programmides nende ettevalmistamise ajal arvesse

79

Leidsime, et meie uuritud Hispaania ja Rumeenia programmide puhul järgiti soolise võrdõiguslikkuse arvestamise kohustust ettevalmistusetapis sagedamini kui rakendus- ja järelevalveetapis. Kõigis programmides oli tehtud sooline analüüs ning nende kavandamisel oli võetud soolist võrdõiguslikkust eri määral arvesse. Samuti olid mõlemad liikmesriigid teinud eelhindamisi selle kohta, kas kavandatud meetmed on tõenäoliselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisel edukad. Leidsime mitu näidet, kus valikumenetlustes soodustati sooliste analüüside tegemist. Vt 4. selgitus.

Uuritud programmides võeti sooga seotud eesmärke harva arvesse ja teavet nende mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele oli vähe

80

Programmid peavad olema kooskõlas üldeesmärkidega, mis on sätestatud neid rahastavaid fonde reguleerivates konkreetsetes õigusaktides ja ühissätete määruses. Liikmesriikidel on lubatud lisada oma soopõhiseid eesmärke. Hispaania oli ESFi mõne investeerimisprioriteedi jaoks lisanud konkreetsed sooga seotud eesmärgid ja näitajad, kuid Rumeenia mitte. Teistes uuritud fondides selliseid soopõhiseid eesmärke ei olnud.

81

Ühissätete määruse kohaselt peavad kõik liikmesriigid esitama iga programmi kohta rakendamise aastaaruande. Lisaks täpsustatakse, et 2016. ja 2018. aasta aruanded peavad sisaldama hinnangut soolise võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise edendamiseks võetud meetmete kohta.

82

Kõigi väljavalitud programmide aruannetes oli osa, kus oli esitatud kõige sagedamini kvalitatiivseid, kuid mõnikord ka kvantitatiivseid andmeid soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks võetud erimeetmete kohta ning soolise võrdõiguslikkuse arvessevõtmise tagamiseks kehtestatud kord. Kuid aruannetes ei antud teavet tulemuste ega mõju kohta.

83

Nende aruannete põhjal avaldas komisjon ka aruanded Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamise kohta 2017. ja 2019. aastal. 2018. aastal avaldas ta ka kokkuvõtliku rakendamisaruande, mis hõlmas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate programmide rakendamist aastatel 2014–2017. Nendes aruannetes oli aga vähe teavet soolise võrdõiguslikkuse kohta.

84

Komisjoni Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide avatud andmeplatvormis esitatakse andmed rahastatud tegevustes osalejate kohta. Kuid need andmed ei sisalda viidet soole. Seetõttu ei ole avalikult kättesaadavaid konsolideeritud sooliselt eristatud andmeid ühegi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühise näitaja kohta.

Põllumajandustootjatele makstavates EAGFi otsetoetustes jäeti soolised erinevused arvesse võtmata

85

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) moodustab enam kui kolmandiku ELi rahastamisest. EAGFi kulutused moodustavad ligikaudu kolm neljandikku ÜPP kulutustest ning selle vahendeid kasutatakse peamiselt põllumajandustootjatele sissetulekutoetuse andmiseks otsetoetuste kaudu. See on ELi eelarve suurim programm, mille maht on 2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus üle 300 miljardi euro.

Otsetoetuste määruses ei võeta arvesse soolist võrdõiguslikkust ja piiratakse liikmesriikide võimalusi seda teha

86

Otsetoetuste 2014.–2020. aasta määruses ei ole õiguslikke nõudeid soolõime ega soolise võrdõiguslikkuse kohta. Oma arvamuses 2020. aasta järgset ÜPPd käsitlevate komisjoni ettepanekute kohta⁴⁸ juhtisime tähelepanu sellele, et asjaomasel liikmesriigil on näiteks seoses otsetoetuste soolise mõjuga vähe võimalusi toetuste jaotamise viisi muuta, kuna otsetoetuste struktuur määratakse suures osas kindlaks kavandatud ELi õigusaktidega.

87

Leidsime selle kohta näiteid oma eksperdi neljast juhtumiuuringust kahes (punkt 19). Andaluusia (Hispaania) rakendab oma piirkondlikus eelarves soolisest võrdõiguslikkusest lähtuvat eelarvestamist. Ta kasutab ligikaudu 90% oma programmidest soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Nende hulka ei kuulu siiski Andaluusia Põllumajanduse Tagatisfond, sest otsetoetuste süsteem ei võimalda naiste suhtes positiivseid meetmeid võtta⁴⁹. Rootsi kasutab soolisest võrdõiguslikkusest lähtuvat eelarvestamist ja tal on olemas võrdlusandmed, mis näitavad ebavõrdsust põllumajanduses. Kuid Rootsi ametiasutused selgitasid, et kuna nad pigem rakendavad poliitikameedet, mitte ei kavanda seda, ja kuna soolisest võrdõiguslikkusest lähtuv eelarvestamine ei ole otsetoetuste määruse kohaselt kohustuslik, ei saa nad seda ebavõrdsuse vähendamiseks kasutada.

Andmelüngad ja soolise analüüsi puudumine toovad kaasa soolise ebavõrdsuse põlistamise ohu

88

Mõjuhinnangutes analüüsitakse ÜPP muudatusi eesmärgiga hoida ära ELis ebavõrdsuse süvenemist põllumajandustootjate vahel nende vanuse, ettevõtte suuruse või piirkonna alusel. Mees- ja naissoost põllumajandustootjate vahelistele erinevustele eritähelepanu ei pöörata. Oma arvamuses 2020. aasta järgse ÜPP kohta (punkt 86), märkisime, et komisjon oli oma mõjuhinnangus arvestanud soolist võrdõiguslikkust seoses kestliku arengu eesmärkidega, kuid see ei avaldanud ettepanekule kuigi suurt mõju.

89

Oma arvamuses kritiseerisime ka seda, et puudub täpne teave põllumajandustootjate leibkonna sissetuleku kohta ja et liikmesriikidel ei ole kohustust koostada statistikat põllumajandusettevõtte netotulu kohta. Sooliselt eristatud statistika puudumine on samuti suur andmelünk, kui vaadelda otsetoetuste mõju soolisele võrdõiguslikkusele.

90

Teine suur andmelünk on statistiliste andmete puudumine otsetoetuste saajate kohta soo järgi. EAGFi määruses ei ole sellise statistika esitamise nõuet. Komisjonil ei olnud andmeid naistele ja meestele tehtavate maksete osakaalude kohta. Meie eksperdi juhtumiuuringus märgiti aga, et Rootsi põllumajandusametil on andmeid, mis näitavad, et 2019. aastal olid Rootsis 16% taotlejatest naised, kuid nad said vaid 7% toetusmaksetest. Iirimaa põllumajandustootjate ühenduse andmetel kuulus 2019. aastal 10% toetuskõlblikust maast naistele, kes said ainult 8% toetustest⁵⁰. Kuna otsetoetused on pindalapõhised toetused, mis on ette nähtud põllumajandustootjatele, kelle käsutuses on põllumajanduslikuks tegevuseks ette nähtud maa (põllumajanduslikud majapidamised), on mitmeid tegureid, mis võivad neid näitajaid selgitada.

91

Euroopa Parlamendi 2019. aastal tellitud uuringus⁵¹ märgiti, et „naissoost põllumajandustootjatel on oluliselt vähem võimalusi kasutada maad ja muid tootlikke varasid ning neid kontrollida ja omada kui meestel“. Põllumajanduslike kutseorganisatsioonide komitee⁵² sõnul on naistel raske laenu saada. Eurostatil ei ole sooliselt eristatud teavet põllumajandusettevõtete omandilise kuuluvuse kohta, kuid ta koostab andmeid põllumajandusettevõtjate kohta. Põllumajandusettevõtja võib põllumajanduslikku majapidamist omada, aga ka rentida seda või olla usaldusisik. Eurostati andmete järgi oli 2016. aastal vaid umbes 30% Euroopa põllumajandusettevõtjatest naised⁵³.

92

Eurostati andmete kohaselt on naistel ka tavaliselt väiksemad põllumajandusettevõtted: 2016. aastal oli naiste osakaal suuremate põllumajandusettevõtjate seas ainult 16%, samas kui väiksemate puhul oli see näitaja 35%⁵⁴. 2017. aastal oli komisjoni hinnangul naissoost põllumajandustootjate toodang ettevõtte kohta palju väiksem (2013. aastal veidi vähem kui 12 000 eurot) kui meessoost põllumajandustootjatel (peaaegu 40 000 eurot). Hinnanguliselt oli ka naissoost põllumajandustootjatel kontroll palju väiksema maa-ala üle (12%) kui meestel (61%, ülejäänu kuulub äriühingutele)⁵⁵. Oma arvamuses 2020. aasta järgse ÜPP kohta märkisime, et komisjoni andmed „näitavad, et mehed saavad sellistest toetustest [st põllumajandustootjatele makstavast sissetulekutoetusest] ligikaudu kolm viiendikku, naised ühe kaheksandiku ning ülejäänu läheb äriühingutele“.

93

Kogu eelöeldu viitab selgele vajadusele analüüsida põllumajandustootjatele otsetoetustena makstavate sissetulekutoetuste soolisi aspekte, sealhulgas tulujaotust ning selle seost maaomandi, toetuskõlbliku maa ja toetuse saajatega. Selleks on vaja koguda põhjalikumaid andmeid põllumajanduses töötavate naiste kohta ja neid ulatuslikumalt levitada. Juba 2017. aastal kutsus Euroopa Parlament⁵⁶ komisjoni ja liikmesriike üles mõõtma naiste panust maapiirkondade sissetulekutesse ja tegema kindlaks, milline on naiste roll põllumajanduses. Ta rõhutas ka, et liikmesriigid peaksid esitama ajakohast statistikat naiste maaomandi kohta.

Komisjon ei võtnud mitte kõigis programmi „Erasmus+“ aspektides arvesse soolist võrdõiguslikkust

94

Programm „Erasmus+“ on ELi programm, millega toetatakse hariduse, koolituse, noorte ja spordi valdkondi. Programmi liikuvuse osa annab õppijatele ja õppejõududele võimaluse omandada oskusi välismaal õppides, töötades ja vabatahtlikuna tegutsedes.

95

2014.–2020. aasta mitmeaastases finantsraamistikus programmi „Erasmus+“ reguleeriva määruse põhjendustes on märgitud, et programmi üks eesmärk on soolise võrdõiguslikkuse edendamine. Kuigi määruse põhitekstis puuduvad siduvad õiguslikud nõuded soolõime või sooliselt eristatud andmete kogumise kohta, on I lisas nõue koguda sooliselt eristatud andmeid programmi 25 põhinäitajast kahe kohta.

96

Seadusandlikus ettepanekus programmi „Erasmus+“ kohta 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus ei olnud algselt ühtegi sätet soolõime kohta ega nõutud sooliselt eristatud andmete kogumist. Kuid Euroopa Parlament on esitanud muudatusettepaneku⁵⁷, milles nõutakse, et kõik programmi „Erasmus+“ kvantitatiivsed näitajad tuleb eristada soo alusel.

Komisjon pööras programmi ettevalmistamisel vähe tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele

97

Komisjoni mõjuhinnangus programmi „Erasmus+“ kohta mitmeaastases finantsraamistikus 2014–2020 võeti soolist võrdõiguslikkust arvesse, kuid üksnes piiratud ulatuses. See sisaldas lihtsalt tabelit, milles kirjeldati iga poliitikameetme ettepaneku oodatavat mõju soolisele võrdõiguslikkusele, kuid puudus soolise võrdõiguslikkuse vajaduste ja mõju nõuetekohane analüüs.

98

2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku mõjuhinnangus toodi sooline võrdõiguslikkus esile ühe probleemina, mida tuleks programmi „Erasmus+“ raames käsitleda. Ka 2017. aasta avalikus konsultatsioonis programmi „Erasmus+“ tuleviku üle rõhutati, et sooline võrdõiguslikkus on üks lahendamist vajavatest ülesannetest. Seega oli selgelt tehtud kindlaks vajadus võtta soolist võrdõiguslikkust arvesse kogu programmis „Erasmus+“. Sellest hoolimata märkis komisjon seadusandlikus ettepanekus, et soolist võrdõiguslikkust tuleks aktiivselt edendada programmi „Erasmus+“ ühes valdkonnas – spordis.

99

Komisjonil on vajalikud andmed, et analüüsida või hinnata programmi „Erasmus“ soolist tasakaalu, sealhulgas õppevaldkondade kaupa. Kuid programmi „Erasmus+“ 2019. aasta aruanne ei sisalda teavet soolise mõju ega tulemuste kohta ega sooliselt eristatud andmeid. Viidatakse üliõpilaste või osalejate koguarvule. Kuid need arvud ei ole jaotatud soo alusel.

100

2020. aastal avaldatud programmiaruannetes märkis komisjon, et programmi „Erasmus+“ osalejate sooline tasakaal oli kuni selle ajani olnud „suurepärane“, esitamata arvandmeid selle kohta. Komisjon jõudis sellisele järeldusele hoolimata 2019. aasta uuringust, mille tegi samuti komisjon⁵⁸ ja milles leiti, et programmis „Erasmus+“ on märkimisväärne sooline ebavõrdsus, kuna selles osaleb rohkem naisi kui mehi. Komisjoni viimastest kättesaadavatest andmetest⁵⁹ nähtub, et 2014.–2018. aastal esines õppevaldkondade vahel märkimisväärseid soolisi erinevusi. Näiteks IT valdkonnas oli meessoost osalejaid umbes kaks ja pool korda rohkem kui naisi, samas kui kunsti- ja humanitaarteadustes oli naissoost osalejaid palju rohkem. See viitab vajadusele võtta programmi „Erasmus+“ kavandamisel arvesse soolist võrdõiguslikkust ning teha konkreetsete valdkondade kaupa põhjalik analüüs, mis ei piirdu osalejate koguarvuga.

Järeldused ja soovitused

101

Üldiselt ei kohaldata veel ELi eelarves soolõimet. Raamistikku soolõime toetamiseks kogu ELi eelarves ei ole veel täielikult kehtestatud. Leidsime, et ELi eelarvetsüklis ei võetud soolist võrdõiguslikkust piisavalt arvesse. Jõudsime järeldusele, et komisjon ei ole veel täitnud oma kohustust kohaldada soolõimet ELi eelarves.

102

Täpsemalt leidsime, et komisjoni soolise võrdõiguslikkuse strateegiaga ei edendatud piisavalt soolõime kasutamist. Aastateks 2016–2019 asendas komisjon oma varasema soolise võrdõiguslikkuse strateegia mittesiduva dokumendiga, milles puudus kava soolõime rakendamiseks ja järelevalveks. Uues 2020.–2025. aasta soolise võrdõiguslikkuse strateegias on tugevdatud komisjoni võetud kohustust tegeleda soolõimega, kuid põhieeldused ja konkreetsed meetmed puuduvad endiselt (punktid 25–35).

103

Leidsime, et komisjoni institutsioonilist raamistikku on tugevdatud, kuid see ei toeta veel täielikult soolõime rakendamist. Komisjoni 2014.–2019. aasta koosseis ei kehtestanud soolõime rakendamiseks ja järelevalveks vajalikke mehhanisme. Ta ei pakkunud peadirektoraatidele piisavat koolitust ega oskusteavet soolõime tulemuslikuks rakendamiseks. Komisjoni 2019.–2024. aasta koosseis on täpsustanud võrdõiguslikkuse lõimimisega seotud rolle ja kohustusi. Uus kord annab keskse rolli peasekretariaadile, mis on võtnud kohustuse tagada, et poliitikakujundamisel võetakse võrdõiguslikkust arvesse. Kuid eelarve peadirektoraadile, mis vastutab ELi eelarve haldamise eest ja võib täita olulist rolli soolõime kohaldamisel ELi eelarve koostamisel, ei ole määratud võrdväärselt olulisi kohustusi. Komisjon kavatseb välja töötada võrdõiguslikkuse lõimimise koolitusstrateegia (punktid 36–48).

1. soovitus: tugevdada komisjoni institutsioonilist raamistikku

Et tugevdada institutsioonilist raamistikku soolõime toetamiseks ja viia soolõime kohustus ellu konkreetse tegevuse kaudu, peaks komisjon tegema järgmist:

1. täpsustama kõikides poliitikavaldkondades soolõimega seotud rolle, määrama igas peadirektoraadis asjaomased töötajad ja koostama kavad soolõime rakendamiseks igas poliitikavaldkonnas;
2. tagama, et eelarve peadirektoraat juhib, koordineerib ja jälgib tõhusalt soolõime kohaldamist (st soolisest võrdõiguslikkusest lähtuvat eelarvestamist) ELi eelarves;
3. tegema soolõimealase koolituse kättesaadavaks kõigile töötajatele;
4. tagama, et peadirektoraadid jagavad teavet ja tavasid ning kasutavad soolõime rakendamisel järjekindlalt kättesaadavaid vahendeid ja eksperditeadmisi, kaasa arvatud EIGE omi.

Soovituse täitmise tähtaeg: detsember 2021

104

Leidsime, et ELi eelarvetsüklis ei võetud soolist võrdõiguslikkust piisavalt arvesse. Komisjon pööras vähe tähelepanu nende poliitikameetmete ja programmide soolisele analüüsile, mida me uurisime. Kaheksast läbivaadatud mõjuhinnangust sisaldas ESF+ mõjuhinnang vähesel määral soolist analüüsi ning ÜPP mõjuhinnangus kirjeldati lühidalt naiste olukorda maapiirkondades. Leidsime, et komisjoni suunised seadusandlike ettepanekute võimaliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju hindamiseks ei olnud piisavalt konkreetsed ega taganud soolise võrdõiguslikkuse nõuetekohast arvessevõtmist. Meie arvates on edusammude tegemiseks soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel väga oluline kasutada soolisi analüüse (punktid 50–55).

2. soovitus: teha sooline analüüs

Et võtta ELi eelarvetsüklis soolise võrdõiguslikkuse teemat rohkem arvesse, peaks komisjon tegema järgmist:

1. ajakohastama oma parema õigusloome suuniseid seadusandlike ettepanekute võimaliku majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju hindamiseks, et edendada soolise mõju analüüsi;

Soovituse täitmise tähtaeg: detsember 2021

2. tegema ELi rahastamisprogrammide ja -vahendite vajaduste ja mõju soolisi analüüse ning andma mõjuhinnangutes, hindamistes ja tulemusaruannetes aru nende analüüside tulemustest või selgitama nende tegemata jätmise põhjuseid.

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2022. aasta jaanuarist

105

Üldiselt leidsime läbivaadatud fondides vähe tõendeid selle kohta, et komisjon oleks kasutanud sooliselt eristatud andmeid süstemaatiliselt soolises analüüsis (punktid 57–59). Auditeeritud programmide puhul leidsime, et mitte ühegi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ühise näitaja kohta ei ole avalikult kättesaadavaid konsolideeritud sooliselt eristatud andmeid (punkt 84). Leidsime, et põllumajandusandmetes esinevad suured lüngad, mis tulenevad sellest, et puuduvad soo järgi jaotatud andmed põllumajandustulu jagunemise, maaomandi ja EAGFi otsetoetuste saajate kohta (punktid 89–93). Peale selle viidatakse programmi „Erasmus+“ aruandluses üliõpilaste või osalejate koguarvule, kuid need arvud ei ole jaotatud soo järgi, kuigi see teave on kättesaadav (punkt 99).

3. soovitus: koguda ja analüüsida sooliselt eristatud andmeid

Et luua parem alus soolisele analüüsile, võimaldada mõõta naiste ja meeste olukorra erinevusi ning jälgida soolõime mõju ja selle kohta aru anda, peaks komisjon tegema järgmist:

1. süstemaatiliselt koguma, analüüsima ja esitama kättesaadavaid sooliselt eristatud andmeid otsese eelarve täitmise raames elluviidavate ELi rahastamisprogrammide kohta;
2. süstemaatiliselt koondama, analüüsima ja esitama teavet, mille liikmesriigid on esitanud kooskõlas jagatud eelarve täitmise raames elluviidavate ELi rahastamisprogrammide õiguslike nõuetega;
3. lisama tulevastesse seadusandlikesse ettepanekutesse nõude süstemaatiliselt koguda ja esitada sooliselt eristatud andmeid ELi rahastamisprogrammide kohta.

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2022. aasta jaanuarist

106

Leidsime, et komisjon on seadnud vaid mõned sõnaselgelt sooga seotud eesmärgid. 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku 58 rahastamisprogrammist vaid neljas oli ühe eesmärgina sõnaselgelt viidatud soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Komisjoni seadusandlikes ettepanekutes 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta sisaldasid ainult kaks programmi eesmärke, milles oli sõnaselgelt viidatud soolisele võrdõiguslikkusele (punktid 60–62).

107

Komisjon ei jälginud mõjusalt ELi eelarve panust soolise võrdõiguslikkuse saavutamisse. 2020. aastal avaldatud programmiaruannetes leidsime rohkem kui 1000 näitaja seast 29 sooga seotud näitajat, mis olid esitatud viies programmis. Viiest meie uuritud programmist olid ainult ERFis ja programmis „Erasmus+“ sooga seotud näitajad. 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus on selliseid näitajaid tõenäoliselt veelgi vähem, sest ainult kümme neist, mille leidsime, lisati kavandatud õigusakti (punktid 63–65). Samas valdkondades, kus õiguslikud nõuded olid üksikasjalikult sätestatud, lihtsustas see soolise võrdõiguslikkuse teema lisamist programmidesse (punktid 74–100).

4. soovitus: kasutada sooga seotud eesmärke ja näitajaid

Et võtta paremini arvesse soolise võrdõiguslikkuse horisontaalset prioriteeti kogu ELi eelarves ja võimaldada jälgida edusamme, peaks komisjon tegema järgmist:

1. 2021.–2027. aasta ELi rahastamisprogrammide ja -vahendite puhul tegema kindlaks asjakohased soolise võrdõiguslikkuse andmed, sealhulgas näitajad, mille kohta on kättesaadaval sooliselt eristatud andmed, ja neid kasutama;
2. lisama tulevastesse seadusandlikesse ettepanekutesse sooga seotud eesmärgid ja tulemusnäitajad vastavalt soolise analüüsi tulemustele.

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2022. aasta jaanuarist

108

Komisjon tegi kättesaadavaks vähe teavet ELi eelarve üldise mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele kahes peamises ELi eelarve tulemuslikkust käsitlevas aruandes: aastaeelarve projektile lisatud programmiaruannetes ning eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks koostatud iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes. Puudus ühine süsteem, et jälgida peadirektoraatide poolt soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks eraldatud vahendeid, mistõttu ei saanud eelarve peadirektoraat koostada sisukat üldhinnangut ELi eelarve panuse kohta soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Juhime tähelepanu asjaolule, et 2020. aasta novembris leppisid komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament kokku, et komisjon peaks 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus töötama välja meetodi asjakohaste kulude mõõtmiseks programmide tasandil. Kokkuleppe kohaselt rakendab komisjon seda meetodit teatavate keskselt juhitavate programmide puhul selle teostatavuse kontrollimiseks 2023. aasta jaanuariks. Juhime tähelepanu ka sellele, et komisjon oli teinud ettepaneku eraldada vahendeid mõnele oma horisontaalsele poliitikaküsimusele, kuid mitte soolisele võrdõiguslikkusele (punktid 66–73).

5. soovitus: parandada soolist võrdõiguslikkust puudutavat aruandlust

Et parandada aruandekohustust ja eelarve läbipaistvust ning tagada, et 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus on soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas programmidele eraldatud ja neis kasutatud vahendite kohta kättesaadav usaldusväärne teave, peaks komisjon tegema järgmist:

1. töötama välja soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks eraldatud ja kasutatud vahendite jälgimiseks kindla süsteemi, mida saab kohaldada kõigile ELi rahastamisprogrammidele, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastule;

Soovituse täitmise tähtaeg: detsember 2022

2. esitama igal aastal iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes ning eelarveprojektis teabe soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas saavutatud tulemuste kohta ning kõigi ELi rahastamisprogrammide, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu raames soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks eraldatud ja kasutatud vahendite kogusumma kohta;

Soovituse täitmise tähtaeg: järk-järgult alates 2024. aasta jaanuarist kuni kõigi ELi rahastamisprogrammide täieliku hõlmatuse saavutamiseni

3. analüüsima, kas ettepanek kasutada teatav osakaal ELi eelarvest soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks on asjakohane.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2027. aasta järgsete ettepanekute koostamisel

109

Juhime tähelepanu asjaolule, et taasterahastu suurima osa, taaste- ja vastupidavusrahastu raames on kehtestatud kohustus võtta arvesse soolist võrdõiguslikkust. Riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades tuleb selgitada, kuidas kavandatud meetmed aitavad eeldatavasti kaasa soolise võrdõiguslikkuse ja kõigile võrdsete võimaluste tagamisele ning kuidas need eesmärgid integreeritakse. Kuid ühiste näitajate puudumise tõttu on keeruline jälgida tulemusi ja võtta järelmeetmeid, sealhulgas seoses soolise võrdõiguslikkusega (punkt 56).

6. soovitus: hinnata, kas taaste- ja vastupidavusrahastu käsitleb soolist võrdõiguslikkust, ja sellest teada anda

Komisjon peaks hindama liikmesriikide taaste- ja vastupidavuskavades kavandatud meetmeid ning seejärel andma teada, kas need on aidanud kaasa soolisele võrdõiguslikkusele.

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2021. aasta maist

V auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Tony Murphy, võttis käesoleva aruande vastu Luxembourgis 4. mail 2021.

Lühendid

DG BUDG: Euroopa Komisjoni eelarve peadirektoraat

DG DEVCO: Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat

DG EAC: Euroopa Komisjoni hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat

DG EMPL: Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat

DG JUST: Euroopa Komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat

DG REGIO: Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat

DG AGRI: Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

EAFRD: Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

EAGF: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond

EIGE: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut

ERF: Euroopa Regionaalarengu Fond

ESF: Euroopa Sotsiaalfond

ESF+: Euroopa Sotsiaalfond+

Eurostat: Euroopa Liidu Statistikaamet

OECD: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

Mõisted

Eelarve täitmisele heakskiidu andmine – Euroopa Parlamendi iga-aastane otsus, millega antakse komisjonile lõplik heakskiit selle kohta, kuidas eelarvet on täidetud.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond – ELi fond, millest rahastatakse ELi toetust maaelu arengu programmidele.

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond – ELi fond põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste ja põllumajandusturgude reguleerimise või neid toetavate meetmete rahastamiseks.

Euroopa Regionaalarengu Fond – ELi majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust tugevdav fond, millest rahastatakse investeeringuid piirkondadevahelise tasakaalustamatuse vähendamiseks.

Euroopa Sotsiaalfond – ELi fond haridus- ja tööhõivevõimaluste loomiseks ning vaesuse ohus olevate inimeste olukorra parandamiseks.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid – viis peamist ELi fondi, mis üheskoos toetavad majanduse arengut kogu ELis: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfond.

Iga-aastane haldus- ja tulemusaruanne – komisjoni koostatud iga-aastane aruanne ELi eelarve haldamise ja saavutatud tulemuste kohta.

Jagatud eelarve täitmine – vastupidiselt otsesele eelarve täitmisele on see ELi eelarve täitmise viis, mille raames delegeerib komisjon täitmisülesanded liikmesriikidele, kandes ise lõplikku vastutust.

Mitmeaastane finantsraamistik – ELi kulutuste kava, milles on üldjuhul seitsmeks aastaks määratletud prioriteedid (tuginedes poliitikaeesmärkidele) ja piirmäärad. See annab aluse ELi aastaeelarvete väljatöötamiseks, piirates kõikide kulukategooriate kulutusi.

Mõjuhindamine – poliitikaalgatuse või muu tegevuse tõenäolise (eel)mõju või tegeliku (järel)mõju analüüs.

Otsetoetused – põllumajandustootjatele otse makstav põllumajandustoetus.

Parem õigusloome – ELi poliitikat ja õigusloomet suunav kontseptsioon, mille aluseks on põhimõte, et reguleerimine peaks saavutama oma eesmärgid minimaalsete kuludega ning olema kavandatud läbipaistval ja tõenditel põhineval viisil koos kodanike ja sidusrühmade kaasamisega.

Programm „Erasmus+“ – ELi programm hariduse, koolituse, noorte ja spordi toetamiseks Euroopas, peamiselt andes üliõpilastele võimaluse õppida ja omandada kogemusi välismaal.

Sooga seotud näitajad – parameetrid, mis näitavad muutusi naiste ja meeste vahelistes suhetes konkreetses valdkonnas.

Sooline analüüs – uuritakse naiste ja meeste tingimuste ja vajaduste erinevusi (sooliste vajaduste hindamine) ning poliitika või programmi naistele ja meestele avalduvat (tõenäolist) mõju (soolise mõju hindamine).

Sooline võrdõiguslikkus – põhimõte, et naistel ja meestel, tüdrukutel ja poistel peaksid olema ühesugused õigused, vabadused ja võimalused.

Sooliselt eristatud andmed – naiste ja meeste kohta kogutud ja eraldi süstemaatiliselt esitatud andmed, mis võimaldavad mõõta naiste ja meeste erinevusi eri sotsiaalsete ja majanduslike mõõtmete alusel.

Soolisest võrdõiguslikkusest lähtuv eelarvestamine – soolõime kohaldamine eelarvemenetluse kõigil tasanditel.

Soolõime – sooküsimuste süstemaatiline arvestamine poliitika, vahendite, programmide ja fondide olelusringi kõigis etappides.

Sugu – sotsiaalne ja kultuuriline mõiste, millega tehakse vahet naiste ja meeste, tüdrukute ja poiste omadustel ning millest tulenevalt tajutakse, et naistel ja meestel on teatavad erinevad rollid ja kohustused.

Toetusesaaja – füüsiline või juriidiline isik, kes saab ELi eelarvest toetust või laenu või kasu mõnest ELi rahastatud tegevusest.

Ühissätete määrus – määrus, millega kehtestatakse kõigi viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi suhtes kohaldatavad eeskirjad.

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Käesoleva tulemusauditi viis läbi ELi rahastamise ja haldamise teemadega tegelev V auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Tony Murphy. Auditit juhtis kontrollikoja liige Eva Lindström, keda toetasid kabinetiülem Katharina Bryan, kabineti nõunik Johan Stalhammar, kabineti assistent Karin Andersson, kabineti praktikant Amanda Ramer, valdkonnajuht Margit Spindelegger, kaasauditijuht Elisa Gómez, kaasauditijuht Rogelio Abarquero Grossi, audiitorid Giuseppe Diana ja Marilena Elena Friguras, lähetatud riiklik ekspert Quirino Mealha, praktikandid Joniada Goçaj ja Thomas Hebenstreit; illustratiivseid materjale aitas koostada Jesús Nieto Muñoz; keelealast abi osutas Richard Moore; IT-tuge osutasid Emanuele Fossati ja Danilo De Pascalis; statistikaalast tuge osutas Bogomil Kovachev; sekretariaadituge pakkusid Valérie Tempez-Erasmi ja Manuela Magliocca.

Järelmärkused

¹ Näiteks McKinsey Global Institute, „How advancing women’s equality can add $12 trillion to global growth“, september 2015; Maailma Majandusfoorum, 2020. aasta ülemaailmse soolise ebavõrdsuse aruanne, detsember 2019; Rahvusvaheline Valuutafond, „Gender Inequality and Economic Growth: Evidence from Industry-Level Data“, juuli 2020; Rahvusvaheline Valuutafond, „Women, Work, and the Economy: Macroeconomic Gains from Gender Equity“, detsember 2013; Åsa Löfström, Umeå Ülikool, „Gender equality, economic growth and employment“.

² COM(2020) 152 final.

³ EIGE, „Economic Benefits of Gender Equality in the European Union“.

⁴ Euroopa Komisjon, „Economic sectors at risk due to COVID-19 disruptions: will men and women in the EU be affected similarly?“, 2020; Euroopa Komisjon, „The impact of sex and gender in the COVID-19 pandemic“, 2020.

⁵ Euroopa Parlamendi 21. jaanuari 2021. aasta resolutsioon soolise perspektiivi kohta COVID‑19 kriisi ajal ja selle järgsel perioodil.

⁶ Näiteks Euroopa Parlament, „Backlash in Gender Equality and Women’s and Girls’ Rights“, juuni 2018; ÜRO Soolise Võrdõiguslikkuse ja Naiste Õiguste Edendamise Agentuur, „Democratic backsliding and the backlash against women’s rights: Understanding the current challenges for feminist politics“; EIGE, „Beijing +25: the fifth review of the implementation of the Beijing Platform for Action in the EU Member States“, 2020.

⁷ COM(2020) 152 final: „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“.

⁸ EIGE, soolise võrdõiguslikkuse indeks, riigid, 2020. aasta väljaanne.

⁹ SWD(2019) 101 final: „2019 report on equality between women and men in the EU“.

¹⁰ OECD, „Toolkit for Mainstreaming and Implementing Gender Equality“, 2018.

¹¹ Käesolevas aruandes kasutatakse terminit „sooliselt eristatud andmed“, sest siin viidatakse naiste ja meeste järgi jaotatud andmetele.

¹² Euroopa Parlamendi 19. novembri 2013. aasta seadusandlik resolutsioon, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020.

¹³ Euroopa Ülemkogu järeldused, 17.–21. juuli 2020.

¹⁴ KOM(1996) 67 final.

¹⁵ Komisjoni 2014.–2019. aasta koosseis oli ametis 1. novembrist 2014 kuni 30. novembrini 2019.

¹⁶ Komisjoni 2019.–2024. aasta koosseis asus ametisse 1. detsembril 2019.

¹⁷ Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 2/2021: „Haridusele antav ELi humanitaarabi: aitab abivajavaid lapsi, kuid peaks olema pikemaajaline ja jõudma rohkem tüdrukuteni“.

¹⁸ SWD(2015) 278 final.

¹⁹ Nt kaupade ja teenuste ühtse turu strateegia (COM(2015) 550 final).

²⁰ „Evaluation of the strengths and weaknesses of the Strategic Engagement for Gender Equality 2016–2019“, mille tellis 2019. aastal õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat.

²¹ EIGE ekspertide foorumi 3.–4. aprilli 2019. aasta koosoleku protokoll.

²² SEC(2010) 1079.

²³ Õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat, „Visions for gender equality“, 2015; naiste ja meeste võrdsete võimaluste nõuandekomitee, „Opinion on Gender Equality in the EU in the 21st century: remaining challenges and priorities“, 2014; õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat, „Report on the Forum on the future of gender equality in the EU“, 2015.

²⁴ COM(2020) 152 final.

²⁵ EIGE, Soolõime.

²⁶ Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 22/2020: „ELi asutuste tulevik – võimalus suuremaks paindlikkuseks ja koostööks“.

²⁷ EIGE haldusnõukogu 33. koosoleku protokoll, november 2019.

²⁸ Eelarve peadirektoraat, strateegiline kava 2020–2024.

²⁹ SEC(2009) 92.

³⁰ SWD(2017) 350 final.

³¹ Euroopa Kontrollikoja arvamus nr 6/2020 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse taaste ja vastupidavuse rahastamisvahend.

³² ÜRO, „Integrating a Gender Perspective into Statistics“, 2016.

³³ EIGE, sõnastik ja tesaurus.

³⁴ Eurostati andmebaas, 17.3.2021.

³⁵ ELi avatud andmete portaal, 17.3.2021.

³⁶ SWD(2018) 289 final.

³⁷ OECD, „Designing and Implementing gender budgeting. A path to action“, 2019.

³⁸ Lisaks veel üks erivahendi jaoks.

³⁹ OECD arenguabi komitee, „Rio Markers for Climate. Handbook“.

⁴⁰ Euroopa Kontrollikoja ülevaade nr 1/2020: „ELi eelarve kliimakulutuste jälgimine“.

⁴¹ Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 31/2016: „Vähemalt iga viies euro ELi eelarvest kliimameetmetele: plaanid on kõrgelennulised, kuid ebaõnnestumise oht suur“.

⁴² Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta.

⁴³ ELi toimimise lepingu artikkel 318 ja finantsmääruse artikli 247 lõike 1 punkt e.

⁴⁴ Euroopa Kontrollikoda, „Euroopa Kontrollikoja aruanne ELi eelarve tulemuslikkuse kohta – olukord 2019. aasta lõpus“.

⁴⁵ COM(2016) 446 final: „ELi 2015. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruanne“.

⁴⁶ COM(2020) 265 final.

⁴⁷ Määrus (EL) nr 1303/2013.

⁴⁸ Euroopa Kontrollikoja arvamus nr 7/2018 komisjoni ettepanekute kohta, mis käsitlevad 2020. aasta järgse perioodi ühise põllumajanduspoliitika määrusi.

⁴⁹ Andaluusia autonoomse piirkonna 2020. aasta eelarve soolise mõju aruanne, oktoober 2019.

⁵⁰ Iirimaa põllumajandustootjate ühenduse IFA 2025. aasta mitmekesisuse strateegia, oktoober 2019.

⁵¹ Euroopa Parlament, „The professional status of rural women in the EU“, 2019.

⁵² Põllumajanduslike kutseorganisatsioonide komitee, „Challenges and opportunities in achieving gender equality and the empowerment of rural women and girls“, 2017.

⁵³ Põllumajandusettevõtete näitajad põllumajandusmaa, ettevõtte liigi, standardtoodangu, juhi soo ja vanuse ning NUTS 2 piirkondade kaupa, 2020. aasta detsembri andmed.

⁵⁴ Majanduslik suurus eurodes väljendatud standardtoodangu põhjal: väikesed põllumajandusettevõtted < 8000 eurot; suuremad ≥ 25 000 eurot.

⁵⁵ Euroopa Komisjoni uudised, „Future of CAP: Where are all the women?“, 2017.

⁵⁶ Euroopa Parlamendi 4. aprilli 2017. aasta resolutsioon naiste ja nende rolli kohta maapiirkondades.

⁵⁷ Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse programm „Erasmus“; muudatusettepanek 170.

⁵⁸ Euroopa Komisjon, programmi „Erasmus+“ kõrgharidusalane mõju-uuring, 2019.

⁵⁹ ELi avatud andmete portaal, Programmi „Erasmus“ liikuvusstatistika 2014–2018.

⁶⁰ Institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise, samuti uute omavahendite, sealhulgas uute omavahendite kasutuselevõtmise tegevuskava kohta

⁶¹ https://europa.eu/!Cg88wR

Ajakava

Sündmus	Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus	13.12.2019
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale)	10.3.2021
Aruande lõplik vastuvõtmine pärast ärakuulamismenetlust	4.5.2021
Komisjoni (või teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes	1.6.2021

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021

PDF	ISBN 978-92-847-6018-3	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/065446	QJ-AB-21-009-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-6065-7	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/188937	QJ-AB-21-009-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2021.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Joonised 4, 6 ja 7: ikoonide autor Pixel perfect, https://flaticon.com.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1952. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.