Komisjoni meetmed ühise põllumajanduspoliitika valdkonna pettuste vastu – teemaga on vaja põhjalikumalt tegeleda

Kokkuvõte

I Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kulutustega toetatakse ELi põllumajandust ja maaelu arengut järgmiste vahenditega:

• põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused, mis üldiselt põhinevad peamiselt põllumajandustootjate kasutada oleva põllumajandusmaa pindalal;
• põllumajanduse turumeetmed, mis aitavad ELi põllumajandussektoritel kohaneda turumuutustega;
• liikmesriikide riiklikud ja piirkondlikud maaelu arengukavad, millega toetatakse sotsiaalset ja majanduslikku arengut maapiirkondades ning antakse abi keskkonna- ja kliimaalaste kriteeriumide alusel.

II Aastatel 2018–2020 moodustasid ELi 27 liikmesriigi otsetoetused keskmiselt 38,5 miljardit eurot aastas. Turumeetmetele eraldati keskmiselt 2,7 ja maaelu arengule 13,1 miljardit eurot.

III Pettus kahjustab ELi finantshuve ja takistab ELi vahendite abil poliitikaeesmärkide saavutamist. Loodame, et meie aruanne aitab komisjonil ja liikmesriikidel arendada oma pettusevastast suutlikkust uue ühise põllumajanduspoliitika (2023–2027) raames.

IV Mitmed eri asutused nii ELis kui ka liikmesriikides kaitsevad ÜPP vahendeid pettuste eest. Meie auditiga uuriti, kas komisjon on võtnud asjakohaseid meetmeid ÜPP kulutustega seotud pettuste vastu. Selleks hinnati ÜPP toetuskavadega kaasnevaid pettuseriske, ning seda, kas komisjon on teinud kindlaks ÜPP kulutusi mõjutavad pettuseriskid ja neile asjakohaselt reageerinud.

V Leidsime, et komisjon on küll reageerinud ÜPP kulutustega seotud pettustele, kuid ei tegelenud piisavalt aktiivselt maa hõivamise riski, ei jälginud liikmesriikide pettusevastaseid meetmeid ega kasutanud ära uute tehnoloogiate potentsiaali.

VI ÜPP toetuskavade pettuseriskid on erinevad. Käesolevas aruandes esitame ülevaate erinevaid ÜPP toetuskavasid mõjutavatest pettuseriskidest. Tuvastasime riske, mis on seotud toetusesaajatega, kes varjavad toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumist, rahastatavate meetmete keerukusega ja maa ebaseadusliku hõivamisega.

VII Komisjon hindas ÜPP kulutustega seotud pettuseriske ning tunnistas, et maaelu arengu investeerimismeetmed ja teatavad turumeetmed kujutavad endast suuremat riski kui muud toetuskavad. Hiljuti andis komisjon makseasutustele mõned suunised seoses maa hõivamisega ja mõistega „põllumajandustootja käsutuses olev maa“.

VIII Komisjon andis liikmesriikidele üksikasjalikud suunised pettustega võitlemiseks. Enamik makseasutusi pidas suuniseid asjakohasteks, kuigi mõned leidsid, et need oleksid võinud sisaldada praktilisemaid näiteid. Komisjoni viimane ÜPPd käsitlev pettuseriski analüüs pärineb 2016. aastast ja komisjon kavatseb teha uue analüüsi enne uue ÜPP jõustumist 2023. aasta jaanuaris.

IX Komisjon teeb makseasutuste akrediteerimis- ja vastavuskontrolle, et hinnata nende kontrollisüsteeme, mis võivad hõlmata pettusevastaseid meetmeid. Komisjon jälgib sertifitseerimisasutuste iga-aastaste hindamiste abil makseasutuste vastavust akrediteerimiskriteeriumidele, sealhulgas pettusevastastele meetmete osas. Mõne sertifitseerimisasutuse aruandes analüüsiti makseasutuste pettusevastaseid meetmeid vähe, kuid komisjon ei nõudnud, et sertifitseerimisasutused esitaksid täiendavaid üksikasju.

X Komisjon on edendanud uute tehnoloogiate kasutamist kontrollide automatiseerimiseks, näiteks seire teel tehtavate kontrollide abil, mille puhul tehakse seiret kõikide konkreetse kava toetusesaajate üle. Lisaks on komisjon välja töötanud oma riskihindamisvahendi Arachne, et toetada liikmesriike pettuste ennetamisel. Nende tehnoloogiate kasutamine on vabatahtlik ja liikmesriigid on reageerinud aeglaselt. Pettuste vastu on võimalik võidelda ka tehisintellekti ja suurandmete abil, kuid liikmesriikidel on probleeme nende võimaluste kasutamisega ja komisjon on alustanud nende tehnoloogiate edendamist.

XI Esitame komisjonile soovitusi, et komisjon saaks ÜPP kulutustega seotud pettuseriskide ja meetmete kohta põhjalikumat teavet ning jagaks seda, et kaitsta ELi finantshuve, ning edendada uute tehnoloogiate kasutamist pettuste ennetamisel ja avastamisel.

Sissejuhatus

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP)

01 ÜPP kulutustega toetatakse ELi põllumajandust ja maaelu arengut järgmiselt:

• põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused, mis üldiselt põhinevad peamiselt toetusesaajate kasutada oleva põllumajandusmaa pindalal;
• põllumajanduse turumeetmed, mida rahastatakse täielikult ELi eelarvest, välja arvatud teatavad liikmesriikide kaasrahastatavad meetmed; turumeetmed hõlmavad põllumajandustoodete riikliku ja eraladustamise toetamist turuhäirete korral, sektoripõhiseid toetuskavasid (nt veini- või puu- ja köögiviljasektoris) ning ELi põllumajandustoodete müügi edendamise kulude hüvitamist;
• liikmesriikide riiklikud ja piirkondlikud maaelu arengukavad, mida kaasrahastatakse ELi eelarvest ja liikmesriikide poolt ning mis hõlmavad nii projektikulude hüvitamist kui ka toetusesaajate põllumajandusmaa pindalal või loomade arvul põhinevaid makseid.

02 Aastatel 2018–2020 anti ELi 27 liikmesriigis otsetoetusi keskmiselt 38,5 miljardit eurot aastas. Turumeetmetele eraldati keskmiselt 2,7 ja maaelu arengule 13,1 miljardit eurot.

03 ELi põllumajandussektoris esineb olulisi erinevusi toetusesaajate liikide, põllumajandusettevõtete suuruse ja põllumajandusmaa omandivormi poolest. Seetõttu on keeruline kavandada eeskirju ja kontrollisüsteeme, mis sobivad kõikides olukordades.

04 ÜPP toetusesaajad võivad olla eraisikud, ühistud, ettevõtted ja avaliku sektori asutused. 2020. eelarveaastal sai otsetoetusi ligikaudu 6,2 miljonit toetusesaajat, 3,5 miljonit sai toetust maaelu arengu meetmete raames (tavaliselt said nad ka otsetoetusi) ja 102 000 said turumeetmete toetust.

05 Suurem osa ÜPP toetusesaajaid saab vähem kui 10 000 eurot aastas: osakaal on vähenenud, kuid moodustab siiski üle 80% toetusesaajatest (vt joonis 1).

06 Mis puudutab põllumajandusettevõtete struktuuri, siis 67% ELi põllumajandusettevõtetest on alla 5 hektari ja 3% on üle 100 hektari. Olukord on liikmesriigiti väga erinev. Näiteks Maltal ja Rumeenias on üle 90% põllumajandusettevõtetest alla 5 hektari, samas kui Taanis ja Soomes kuulub sellesse suuruskategooriasse ainult 4% põllumajandusettevõtetest.

07 Samuti on erinev põllumajandusmaa jaotus. Slovakkias on 9% põllumajandusettevõtetest suuremad kui 100 hektarit ja moodustavad 89% riigi põllumajandusmaast, samas kui Sloveenias moodustavad sellised põllumajandusettevõtted ainult 7% põllumajandusmaast. Joonisel 2 on näidatud olukord ELi tasandil, kolmes valitud liikmesriigis (vt punkt 26) ja skaala kummaski otsas asuvas kahes liikmesriigis.

08 Mis puudutab põllumajandusmaa valdamist, siis 82% Poola põllumajandustootjatest omab oma maad, samas kui 78% Malta põllumajandustootjatest rendib seda, ning Kreekas on üks kolmandik põllumajandusmaast ühismaa (vt I lisa).

ÜPP eelarve kaitsmine pettuste eest

09 ELi õigusaktides¹ käsitatakse liidu finantshuve kahjustava pettusena tahtlikku rikkumist (tegu või tegevusetust), mis on seotud

• vale-, ebaõigete või mittetäielike aruannete või dokumentide kasutamise või esitamisega,
• konkreetse kohustuslikult avaldamisele kuuluva teabe varjamisega või
• vahendite väärkasutusega ehk nende kasutamisega muuks kui algselt ette nähtud otstarbeks.

10 Peamine tegur, mis eristab pettust ja õigusnormide rikkumist, on tahtluse mõiste. Õigusnormide rikkumine võib tuleneda õigusnormi väärast tõlgendamisest, samas kui pettus on õigusnormi tahtliku rikkumise tagajärg.

11 Pettust võib liigitada sisemiseks või väliseks²: ÜPP kontekstis:

• sisepettust võivad toime panna ÜPP vahendite haldamisse kaasatud avaliku sektori asutuste töötajad või ELi institutsioonide või asutuste töötajad. See võib hõlmata deklareerimata huvide konflikte, ametisaladuse hoidmise nõude rikkumist või passiivset korruptsiooni;
• välispettus tähendab pettust, mille on toime pannud ÜPP vahendite saajad. Näideteks on riigihankepettus (nt pakkujatevaheline kokkumäng, õigusnormidevastane või fiktiivne alltöövõtt, aktiivne korruptsioon), dokumentide võltsimine, kulude suuremana näitamine või ettevõtete vaheliste sidemete varjamine.

12 Pettus kahjustab ELi finantshuve ja takistab ELi vahendite abil poliitikaeesmärkide saavutamist. Tõhus võitlus pettuste vastu nõuab terviklikku riskijuhtimise raamistikku, mis hõlmab pettuste ennetamist, avastamist ja neile reageerimist hõlmavat pettustevastast tsüklit (vt joonis 3).

ÜPP rahastamist kaitsevad pettuste eest mitmed asutused

13 Komisjonis:

• põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI) tegeleb ÜPP haldamisega koos liikmesriikide akrediteeritud makseasutustega ja vastutab põllumajanduspoliitika eest. DG AGRI saab kindluse liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemide toimimise kohta;
• Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) viib läbi haldusjuurdlusi ELi eelarvet kahjustava ebaseadusliku tegevuse ja tõsiste üleastumiste kohta ELi institutsioonides. OLAF haldab rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi (IMS), mis sisaldab liikmesriikide esitatud andmeid õigusnormide rikkumise ja pettuste kohta ELi kulutustes. OLAF analüüsib liikmesriikide esitatud andmeid ja avaldab komisjoni iga-aastase aruande Euroopa Liidu finantshuvide kaitse ja pettusevastase võitluse kohta (edaspidi „finantshuvide kaitse aruanne“)³. OLAFil on keskne roll ELi pettustevastase poliitika väljatöötamisel.

14 2021. aasta juunis alustas Euroopa Prokuratuur tegevust ELi sõltumatu prokurörina. Euroopa Prokuratuuril on õigus uurida ELi eelarve vastu suunatud kuritegusid, nagu pettus ja korruptsioon, nende eest süüdistused esitada ning saata need Euroopa Prokuratuuris osaleva 22 liikmesriigi pädevatesse kohtutesse⁴.

15 Liikmesriigid peavad võtma meetmeid, et ennetada, avastada ja kõrvaldada pettusi ja muid õigusnormide rikkumisi ning kaitsta ELi finantshuve samal viisil nagu oma finantshuve. Nad peavad teavitama komisjoni rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi kaudu üle 10 000 euro suurustest õigusnormide rikkumistest ja pettustest.

16 Osana akrediteerimiskriteeriumidest peavad makseasutused kehtestama sisekontrollimeetmed pettuste ennetamiseks ja avastamiseks (vt 1. selgitus). Makseasutuste direktorid esitavad komisjonile iga-aastase liidu vahendite haldaja kinnituse sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise kohta, milles nad peavad kinnitama, et kehtestatud on tõhusad ja proportsionaalsed pettusevastased meetmed, milles võetakse arvesse tuvastatud riske⁵.

17 Kuigi makseasutused ei vastuta pettuste uurimise eest, peaksid nad võtma meetmeid pettuste ennetamiseks ja avastamiseks ning tegema koostööd neid uurivate õiguskaitseasutustega.

18 Liikmesriikide määratud sertifitseerimisasutused vaatavad igal aastal läbi makseasutuste sisekontrollisüsteemid ja nende vastavuse akrediteerimiskriteeriumidele. Nad esitavad igal aastal arvamuse kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

19 Joonisel 4 on esitatud ÜPP pettuste vastu võitlevate peamiste organite rollid ja kohustused.

20 Kooskõlas auditistandarditega peame ka meie pettuseriskide suhtes valvsad olema. Eelkõige

• võtame pettuseriski arvesse auditi kavandamisel ja läbiviimisel;
• edastame pettusekahtlusega juhtumid OLAFile;
• avaldasime hiljuti kaks eriaruannet ELi kulutustega seotud pettuste vastase võitluse kohta⁶ ning uurisime oma 2019. aasta kinnitavas avalduses komisjoni pettusevastast poliitikat ja menetlusi seoses ÜPP kulutustega⁷.

Liikmesriigid teatavad komisjonile ÜPP kulutustes avastatud pettuste arvu

21 Komisjoni finantshuvide kaitse aruandes antakse ülevaade ÜPP kulutustega seotud pettustest (teatatud juhtumite arv ja rahasummad) ning täiendatakse statistikat sellel põhinevate analüüsidega. Aastatel 2016–2020 moodustas ÜPP osakaal IMSis teatatud pettusest 11%, samas kui ühtekuuluvuspoliitika osakaal kogusummast oli 86% (vt tabel 1).

22 Teatatud pettuste finantsmõju ÜPP-le on üldiselt väike: aastatel 2016–2020 moodustas see 0,09% ÜPP maksete kogusummast. Joonisel 5 on näidatud pettuste avastamise määr, st teatatud pettusejuhtumite (kahtlustatud ja tuvastatud) summade ja ÜPP komponentide maksete suhe.

23 Kuid nagu on selgitatud 2020. aasta finantshuvide kaitse aruandes⁸, ei näita pettustena teatatud õigusnormide rikkumiste arv ja nendega seotud summad otseselt ELi eelarvet mõjutavate pettuste taset, vaid pigem liikmesriikide tööd võitluses pettuste ja muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu. Oma varasemates auditites leidsime, et need arvandmed ei andnud täielikku ülevaadet ELi raha kasutamisega seotud avastatud pettuste ulatusest⁹.

Auditi ulatus ja käsitlusviis

24 Meie auditiga uuriti ÜPP toetuskavades esinevaid pettusi. Hindasime seda, kas komisjon on nõuetekohaselt tuvastanud ÜPP kulutusi mõjutavad pettuseriskid ja kas ta on nendele riskidele asjakohaselt reageerinud.

25 Käsitlesime ÜPP kaudu jagatud eelarve raames rahastatavaid meetmeid (otsetoetused, turumeetmed ja maaelu areng), uurides programmitöö perioodide 2007–2013 ja 2014–2020 andmeid. Me ei uurinud eelarve otsese täitmise raames hallatavaid ÜPP kulutusi (ligikaudu 0,8% ÜPP kulutustest) ega käsitlenud huvide konflikti, mida vaadeldakse kontrollikoja eraldiseisvas eriaruandes, mis avaldatakse 2022. aastal. 2021. aasta juunis tegevust alustanud Euroopa Prokuratuuri audit ei hõlmanud.

26 Tõendusmaterjali saime järgmistest allikatest:

• dokumentide läbivaatamine ja videokonverentsid OLAFis ning DG AGRIs;
• dokumentide läbivaatamine kolmes liikmesriigis (Prantsusmaa, Itaalia ja Slovakkia). Nende valik põhines pettuse, maa koondumise ja rahastamissummadega seotud näitajatel;
• kolme valitud liikmesriigi kõrgeimatele kontrolliasutustele ning kõigi 27 liikmesriigi makseasutustele, pettusevastastele koordineerimistalitustele ja sertifitseerimisasutuste küsitlemine. Küsitlus hõlmas pettuseriske, pettusevastaseid meetmeid ja liikmesriikides kehtestatud kontrolle. Meie küsitlusele vastasid 23 liikmesriigi pettusevastased koordineerimistalitused ja makseasutused ning 13 liikmesriigi sertifitseerimisasutused;
• IMSist ja ELi statistikaameti (Eurostat) andmekogumitest saadud andmete analüüs.

27 Loodame, et meie aruanne aitab komisjonil ja liikmesriikidel arendada oma pettusevastast suutlikkust uue ühise põllumajanduspoliitika (2023–2027) raames.

Tähelepanekud

ÜPP toetuskavade pettuseriskid on erinevad

28 Õigusaktide ettepanekute tegemisel vastutab komisjon selle eest, et ÜPP eri toetuskavade ülesehituses ja eeskirjades võetaks arvesse pettuseriski¹⁰.

29 Hindasime ÜPP kulutuste peamiste kategooriate pettuseriski. Võtsime arvesse oma varasemate auditite tulemusi, rikkumisjuhtumite haldamise süsteemis teatatud juhtumeid ja OLAFi juurdlusi.

30 Meie kinnitava avaldusega seotud töö näitas, et veariski mõjutavad õigusnormide keerukus ja ELi vahendite väljamaksmise viis. Täheldasime oma 2019. aasta aastaaruandes¹¹, et pettuseoht on suurem ka kuluvaldkondades, kus kohaldatakse keerulisemaid toetuskõlblikkuse tingimusi (vt joonis 6).

Mõned toetusesaajad varjavad toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumist

31 Mõned ÜPP toetuskavad, mille eesmärk on toetada konkreetseid toetusesaajate kategooriaid, on osutunud pettuste suhtes vastuvõtlikuks, kuna mõned taotlejad ei avalikusta asjakohast teavet või loovad kunstlikult tingimusi, et vastata toetuskõlblikkuse kriteeriumidele ja saada põhjendamatult ÜPP toetust.

32 Üks ELi maaelu arengu poliitika prioriteete on hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) tegevuse mitmekesistamist, loomist ja arendamist. Selleks et teha kindlaks, kas toetusesaaja on VKEna toetuskõlblik, on oluline avalikustada usaldusväärne teave töötajate arvu, aastakäibe ja aastabilansi kogumahu kohta, samuti teave seotud ettevõtete kohta.

33 Kinnitava avaldusega seotud töö käigus tegime kindlaks juhtumid, kus toetusesaajad ei avalikustanud oma sidemeid teiste ettevõtetega. OLAF on ka selliseid juhtumeid uurinud (vt näiteid 2. selgituses).

34 ÜPP eesmärk on soodustada põlvkondade vahetust põllumajanduses, eraldades lisavahendeid noortele põllumajandustootjatele. Sellise toetuse saamiseks ei tohi põllumajandustootjad olla toetustaotluse esitamisel vanemad kui 40 aastat ning asuma esimest korda tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina.

35 Noor põllumajandustootja võib asutada ettevõtte üksi või koos teiste põllumajandustootjatega, olenemata õiguslikust vormist. Juriidiliste isikute puhul peab noor põllumajandustootja tegema tegelikku ja püsivat kontrolli juriidilise isiku tehtavate juhtimise, tulude ja finantsriskidega seotud otsuste üle.

36 Liikmesriigid võivad kehtestada rangemad eeskirjad maaelu arengu starditoetust saavate noorte põllumajandustootjate jaoks. Näiteks Prantsusmaal nõutakse riiklike toetuskõlblikkuse eeskirjade kohaselt, et noore põllumajandustootja sissetulek peab tulema peamiselt põllumajanduslikust tegevusest. IMSist ilmnes mõnel juhul, et kui uus põllumajandusettevõte ei saavutanud eeldatavat käivet, leidsid noored põllumajandustootjad oma sissetuleku suurendamiseks muid töökohti (mõnikord täistööajaga), mistõttu nad ei olnud enam toetuskõlblikud. Muudel juhtudel ilmnes, et toetusesaajad ei olnud põllumajandusliku majapidamise juhid ega töötanud põllumajandusettevõttes.

37 Selliseid juhtumeid võib käsitada pettusena, kui toetusesaaja, kes ei vasta toetuskõlblikkuse tingimustele, esitab ebaõiget või mittetäielikku teavet, et anda ebaõige pilt oma tegelikust olukorrast.

38 Mõnel juhul võivad toetusesaajad ÜPP toetuse saamiseks dokumente võltsida või tegevust simuleerida (vt 3. selgitus).

Projektide keerukus suurendab pettuseriski

39 Turumeetmete raames rahastatakse veinisektori toetusprogrammidest mitmeid meetmeid (millele kehtivad mitmesugused toetuskõlblikkuse tingimused), nagu viinamarjaistanduste ümberkorraldamine ja muutmine, saagikindlustus, investeerimine ettevõtetesse, innovatsioon uute toodete, protsesside ja tehnoloogiate arendamiseks ning müügiedendus kolmandates riikides.

40 Eriti riskialtid on müügiedendusmeetmed kolmandates riikides. Neid võib olla keeruline kontrollida järgmistel põhjustel:

• suurt osa edendustegevustest (nt avalikud suhted) iseloomustab nende lühiajalisus ja kaduvus;
• kohapealsed kontrolle tehakse kolmandates riikides harva;
• enamik müügiedendusmeetmeid tellitakse allhanke korras, eriti kui need toimuvad muudes riikides kui toetusesaaja riik.

41 4. selgituses on toodud meie kinnitava avaldusega seotud töö käigus avastatud näide.

Otsetoetused ja maa hõivamine

42 Pindalapõhiste otsetoetuste saamiseks peavad toetusesaajad deklareerima oma kasutuses olevate toetuskõlblike hektarite arvu¹⁸. See tähendab, et toetusesaajatel peab olema maa eest toetuse taotlemiseks nõuetekohane õiguslik alus.

43 Otsetoetusi on seostatud mõistega „maa hõivamine“, kuigi mõiste ise on vastuoluline (vt 5. selgitus).

44 Meie küsitlusele vastates märkis peaaegu 60% makseasutustest, et nad ei pea maa hõivamist riskinäitajaks. Ühes liikmesriigis seostasid viis makseasutust maa hõivamise olukorraga, kus toetusesaajad esitasid toetuskõlblikud taotlused ilma õigusliku aluseta maa eest toetuse taotlemiseks.

Praegused kontrollid on aidanud vähendada veariski

45 Peamine juhtimisvahend otsetoetuste toetuskõlblikkuse kontrollimiseks on ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (IACS), mis hõlmab põldude identifitseerimise süsteemi (LPIS).

46 IACS seob omavahel põllumajandusettevõtete, toetusetaotluste, põllumajandusmaa ja loomaregistrite andmebaasid, mida makseasutused kasutavad kõigi toetusetaotluste halduslike ristkontrollide tegemiseks. LPIS on geoinfosüsteem, mis sisaldab eri allikatest pärit ruumiandmete kogumeid, mis koos moodustavad liikmesriikide põllumajandusmaade andmebaasi.

47 Meie kinnitava avaldusega seotud töö kinnitab, et IACS ja eelkõige LPIS moodustavad tõhusa juhtimis- ja kontrollisüsteemi, millega tagatakse, et otsetoetuste maksed tervikuna ei ole olulisel määral vigadest mõjutatud.

48 Georuumilise toetusetaotluse (GSAA) esitamine IACSis, mis võimaldab põllumajandustootjatel esitada maksetaotlusi internetis, ning asjaolu, et makseasutused teevad praegu esialgseid ristkontrolle põllumajandustootjate toetusetaotluste kohta, on samuti aidanud veamäära vähendada.

Teatud olukordades on maa hõivamise oht tõenäolisem

49 Kuna IACS-LPISe tõttu on keeruline toetuskõlblikku maad tegelikust suuremana näidata (nt topelttaotluste kaudu või taotledes toetust mittepõllumajanduslikule maale), püüavad petturid omandada põllumajandusmaa ebaseaduslikult ja taotleda seejärel toetust (vt joonis 7).

50 OLAFi ja liikmesriikide ametiasutuste juurdluste käigus on leitud, et seda liiki pettused ohustavad kõige rohkem riigi omandis olevat põllumajandusmaad või eramaad, mille omandiõigus on ebaselge (vt 6. selgitus ja 7. selgitus).

51 Petturid, kes maatüki kohta ebaseaduslikult otsetoetust taotlevad, võivad esitada võltsitud dokumente ja kasutada kuritegelikke tavasid, nagu väljapressimine ja ametnikega kokkumäng (sisepettus). Näide selle kohta on esitatud 6. selgituses.

52 Petturid võivad ära kasutada ka puudusi liikmesriikide kontrollides (vt 7. selgitus).

Euroopa Kohus ja komisjon selgitasid hiljuti eeskirju, mida kohaldatakse maa kasutamise õigusliku aluse kontrollimise suhtes

53 ÜPP õigusaktides ei määratleta mõistet „põllumajandustootja käsutuses olev maa“ ega nõuta põllumajandustootjatelt toetusetaotluse esitamisel tõendeid maa kasutamise õiguse kohta²⁴. Kohaldatakse omandit, rentimist või muud liiki omandit käsitlevaid liikmesriikide eeskirju.

54 Liikmesriigid peavad kontrollima kõiki taotlusi, et vältida ja parandada õigusnormide rikkumisi ning nõuda tagasi alusetult makstud summad²⁵, ning selleks võivad nad, eriti kahtluse korral, nõuda taotlejalt tõendeid selle kohta, et maa on seaduslikult nende kasutuses²⁶.

55 Põllumajandustootjate õigust kasutada taotletavat maad kontrollitakse liikmesriigiti erinevalt. Meie küsitluse tulemuste kohaselt kontrollivad seda kõigil juhtudel kaheksa makseasutust kahes liikmesriigis. Meie küsitlusele vastanud 47 makseasutusest üheksa teatasid, et nad teevad kontrolle ainult kattuvate taotluste korral, samas kui ülejäänud makseasutused teevad sihipäraseid kontrolle ka muudes olukordades:

•  kui maatüki kohta esitatakse toetusetaotlus esimest korda või see kuulub avalik-õiguslikule üksusele,
•  kui halduskontrollide või kohapealsete kontrollkäikude käigus tekivad kahtlused.

56 Kui rohkem kui üks isik väidab, et tal on maatüki eest toetuse taotlemiseks õiguslik alus, lähtutakse sellest, kellel on otsustamisõigus kõnealusel maal toimuva põllumajandusliku tegevuse üle ning kes saab sellest tulu ja kannab sellega seotud finantsriske²⁷. Euroopa Kohtu hiljutises otsuses on esitatud mõned selgitused käsitletavate küsimuste kohta ning juhitakse tähelepanu sellele, kui oluline on, et maa on taotleja käsutuses seaduslikult. Kohus otsustas, et kui toetust taotleb nii omanik kui ka kolmas isik, kes kasutab maad ilma õigusliku aluseta, loetakse maa omaniku kasutuses olevaks²⁸.

57 Pärast seda kohtuotsust andis komisjon 2021. aasta juunis liikmesriikidele suunised²⁹. Nende kohaselt võib toetusesaaja, kes on maa õiguspärane valdaja, seda õiguspäraselt kasutada. Suunistes on samuti märgitud, et liikmesriigid võivad ise kontrolle kavandada, kuid need kontrollid peavad õigusnormide rikkumisi tõhusalt ära hoidma ja parandama ning need ei tohiks piirduda topelttaotlustega.

Toetusetaotlused maa eest, millel ei tegelda põllumajandusliku tegevusega

58 Petturid võivad samuti püüda omandada maad – seaduslikult või muul viisil – üksnes otsetoetuste saamise eesmärgil, ilma et nad tegeleksid põllumajandusliku tegevusega. Risk on suurem teatavate karjamaade ja mägipiirkondade puhul, kus on keerulisem kontrollida nõutavat põllumajanduslikku tegevust, näiteks karjatamist (vt 8. selgitus).

Meie aruandlus pettusekahtluste kohta

59 Kinnitava avalduse koostamise käigus avastame igal aastal mitmeid võimalikke pettusi, kuid me ei saa olla kindlad, et pettus on ka tegelikult aset leidnud.

60 Aastatel 2018–2020 vähenes rubriigi „Loodusvarad“ kulutuste üldine veamäär 2,4%-lt 2,0%-le kõigist makstud summadest. ÜPP moodustab ligi 97% loodusvarade rubriigi kulutustest. Nende aastate jooksul auditeerisime me 698 ÜPP makset ja kvantifitseerisime vigu 101 juhul. 17 juhul kahtlustasime, et viga võib olla seotud pettusega.

61 Meil ei ole õigust pettusi uurida ja me edastasime 17-st juhtumist 12 OLAFile. Ülejäänud viie juhtumi puhul olid juurdlused või tagasinõudmismenetlused juba käimas või ei vastanud summa oma väiksuse tõttu proportsionaalsuse kaalutlustel OLAFi juurdluskriteeriumidele.

Komisjon on võtnud meetmeid ÜPP kulutustega seotud pettuste vastu, kuid ei olnud piisavalt proaktiivne

62 Pettusega võitlemiseks eeldame, et komisjon võtaks asjakohaseid meetmeid, et saada ülevaade ÜPP kulutustega seotud pettustest ja pettuseriskidest³¹.

63 DG AGRI on oma pettustevastase võitluse strateegia³² raames võtnud meetmeid, et tugevdada koostööd OLAFiga (seoses juhtumitest teatamisega OLAFile ja OLAFi soovituste järelmeetmetega), pakkuda oma töötajatele koolitusi ja suuniseid, anda liikmesriikidele suuniseid ning suurendada teadlikkust pettustest nii sise- kui ka välistasandil.

64 Uurisime, kas komisjon

• hindas põhjalikult pettuseriski ja jälgis uute pettuseliikide tekkimist;
• andis asjakohaseid suuniseid ja suurendas liikmesriikide teadlikkust tuvastatud pettuseriskidest;
• tegi piisavat järelevalvet liikmesriikide pettusevastaste meetmete üle;
• edendas uute tehnoloogiate kasutamist kontrollisüsteemide tugevdamiseks.

Komisjon on teinud kindlaks peamised pettuseriskid ja avaldanud hiljuti mõned suunised maa hõivamise kohta

65 Üks DG AGRI pettustevastase võitluse strateegias loetletud strateegilistest eesmärkidest oli „pettuseriski hindamise tõhustamine“. DG AGRI esitas oma analüüsid pettusevastase strateegia järjestikustes versioonides (vt tabel 2). DG AGRI märkis, et

• suurema riskiga on maaelu arengu investeerimismeetmed ja teatavad turumeetmed (edendamismeetmed ja tootjaorganisatsioonide toetamine);
• vähem riskialtid on otsetoetused, muud pindalapõhised toetused ja loomadega seotud toetused.

66 DG AGRI on alates 2014. aastast jälginud uute pettuseliikide ilmnemist. 2016. aastal tegi komisjon ulatusliku pettuseriski analüüsi ja võttis kohustuse seda igal aastal ajakohastada. Alates 2017. aastast on DG AGRI seisukohal, et tema riskianalüüsi ei ole vaja ajakohastada, kuna riskid ei ole muutunud ja uusi pettusemustreid ei ole ilmnenud. DG AGRI kavatseb teha uue pettuseriski analüüsi enne uue ÜPP jõustumist 2023. aasta jaanuaris.

67 Aastatel 2017–2019 uuris OLAF otsetoetuste süstemaatilise kuritarvitamise juhtumeid Itaalias, Prantsusmaal ja Slovakkias (vt 6. selgitus, 7. selgitus ja 8. selgitus). DG AGRI ei täiendanud pettuseriski hindamist nii, et see hõlmaks ka maa hõivamist, kuna ta ei pidanud seda otseselt ÜPPd puudutavaks pettuseks.

68 DG AGRI kirjeldas oma 2020. aasta pettustevastase võitluse strateegias maa hõivamist kui põllumajandusmaa ebaseaduslikku omastamist, mille eest petturid taotlevad seejärel seaduslikult otsetoetusi. DG AGRI märkis, et strateegias käsitletakse ka maineriske, millel puudub otsene mõju ELi finantshuvidele, ning mis võivad hõlmata maa hõivamist ja muid väärkäitumisi. Sellega seoses leidis DG AGRI, et need nähtused ei tulene ÜPP õigusaktide puudustest, vaid on asjaomaste liikmesriikide toimimist puudutav õigusriigi toimimise küsimus.

69 Nagu märgitud 5. selgituses, võib maa hõivamist seostada mitmesuguste pettustega, nagu dokumentide võltsimine, survestamine, poliitilise mõju või siseteabe kasutamine, menetlustega manipuleerimine või altkäemaksu maksmine. Vastavalt hiljutisel kohtupraktikal põhinevatele komisjoni suunistele (vt punkt 57) võib toetusesaaja, kes on maa õiguspärane valdaja, seda õiguspäraselt kasutada. Seega, kui kooskõlas liikmesriigi õigusega tehakse kindlaks, et selline õigus on saadud pettuse teel, on ka selle aluseks olevad maksed õigusnormide vastased. Sellistel juhtudel võivad makseasutused kasutada nende käsutuses olevaid andmeid ohumärkide tuvastamiseks ja teha koostööd uurimisi tegevate õiguskaitseasutustega.

Komisjon on andnud liikmesriikidele suunised, kuid mõned makseasutused leidsid, et vajavad praktilisemat nõustamist

70 DG AGRI võttis meetmeid, mille eesmärk on suurendada liikmesriikide teadlikkust pettusega seotud küsimustest, ning andis neile suunised ja pettuseriski näitajad (ohumärgid). Joonisel 8 on esitatud nende meetmete kokkuvõte.

71 Vastates meie küsimustele komisjonilt saadud suuniste kohta, mainisid makseasutused DG AGRI algatusi, kuid tõid välja ka muid teabeallikaid:

• Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde käsitlevad komisjoni pettusevastaseid suuniseid;
• pettuste tõkestamise kooskõlastamise nõuandekomitees (COCOLAF) ning DG AGRI õppevõrgustikus vahetatud teave;
• finantshuvide kaitse aruanded ja muud OLAFi antud suunised.

72 Enamik küsitletud makseasutusi pidas komisjoni suuniseid kasulikuks, kuigi kaks neist märkisid, et mõned analüüsid (nt finantshuvide kaitse aruannetes) on huvitavad, kuid liiga üldised, et olla kasulikud nende igapäevases töös. Seitse makseasutust pidasid kasulikuks pettusevastastel seminaridel käsitletud pettusejuhtumite näiteid. Kaks makseasutust leidsid, et suuniseid tuleks täiendada suurema arvu praktiliste näidetega.

73 Joonisel 9 on näidatud DG AGRI suunised alates 2012. aastast.

74 DG AGRI ei avaldanud pärast 2013. aastat ühtegi suunist pettuseriski näitajate kohta (ohumärgid), kuigi täiendavate pettuseriski näitajate kehtestamine oleks kasulik makseasutuste töö suunamiseks. Enamik spetsiaalseid pettusevastaseid seminare toimus 2013.–2018. aastal; uuesti hakkasid need toimuma 2021. aastal. Alates 2020. aastast arutasid liikmesriigid ning DG AGRI oma õppevõrgustiku koosolekutel korrapäraselt pettusevastaseid meetmeid.

Komisjon jälgib liikmesriikides rakendatavaid pettusevastaseid meetmeid, kuid tema ülevaates pole terviklik

75 ELi õigusaktides sätestatud pettuseküsimustega seotud akrediteerimiskriteeriumide täitmiseks³³ (vt 1. selgitus) soovitas komisjon (DG AGRI) 2014. aastal makseasutustel võtta vastu erimeetmed (vt 9. selgitus).

76 Liikmesriikide sertifitseerimisasutused kontrollivad igal aastal, kas makseasutused järgivad akrediteerimiskriteeriumeid, ning lisaks kontrollitakse nende sisekontrollisüsteeme. Komisjoni sõnul peaksid nad hindama ka soovitatud pettusevastaste meetmete rakendamist liikmesriikides (vt 9. selgitus). Komisjon vaatab läbi sertifitseerimisasutuste aastaaruanded ja võtab järelmeetmeid tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.

77 2016. aastal esitas komisjon sertifitseerimisasutustele akrediteerimiskriteeriumeid käsitlevad suunised, mis sisaldas ka pettuste ennetamist ja avastamist käsitleva osa. Komisjon ei andnud aga suuniseid kontrollide kohta, mida sertifitseerimisasutused peaksid tegema.

78 Vaatasime läbi sertifitseerimisasutuste 2018.–2020. aasta aruanded viie makseasutuse kohta. Kolm sertifitseerimisasutust andsid oma kontrollidest aru ja esitasid soovitusi leitud puuduste kõrvaldamiseks. Ülejäänud kaks sertifitseerimisasutust sellist teavet oma aruannetesse ei lisanud. Komisjon ei ole kahelt sertifitseerimisasutuselt täiendavaid üksikasju nõudnud.

79 Sertifitseerimisasutuste puudulikud hindamised ja aruanded võivad takistada kindluse saamist makseasutustes rakendatavate pettusevastaste meetmete kvaliteedi kohta. Komisjon arutas 2021. aasta novembris toimunud kohtumisel sertifitseerimisasutustega seda, milline on nende roll selles valdkonnas.

80 DG AGRI teeb makseasutuste kontrollisüsteemide hindamiseks vastavus- ja akrediteerimiskontrolle, mis võivad hõlmata pettusevastaseid meetmeid. Seoses akrediteerimiskontrollidega vaatasime läbi DG AGRI akrediteerimisaruanded valitud liikmesriikide kohta ja leidsime, et:

• Prantsusmaa kolmes valitud makseasutuses ei olnud hiljuti tehtud ühtegi akrediteerimiskontrolli;
• Itaalia valitud makseasutuses tehti 2015. ja 2019. aastal küll järelepärimisi, kuid need keskendusid pigem võla haldamisele kui pettusevastastele meetmetele;
• Slovakkias keskendus DG AGRI pettusevastastele meetmetele (vt järgmine lõik ja 10. selgitus).

81 Erijuhtudel, kui komisjon saab teada raha võimalikust väärkasutamisest, võidakse makseasutust põhjalikult kontrollida (vt joonis 10 ja 10. selgitus).

Komisjon on edendanud uute tehnoloogiate kasutamist, kuid neid ei kasutata piisavalt ära

82 Komisjon on edendanud uute tehnoloogiate kasutamist halduskontrollide tegemisel ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kaudu. Ta on julgustanud kasutama ka seire teel tehtavaid kontrolle ja Arachnet.

83 Alates 2018. aastast võivad makseasutused teha kontrolle seire teel. Selle lähenemisviisi puhul kasutatakse automatiseeritud protsesse, et kontrollida vastavust ÜPP eeskirjadele selliste funktsioonide puhul, mida saab jälgida satelliitandmete põhjal. Seni on makseasutused kasutanud seire teel tehtavaid kontrolle peamiselt pindalapõhiste toetusetaotluste hindamiseks otsetoetuskavade raames.

84 Makseasutused saavad võrrelda põllumajanduskultuuride liike ja põllumajanduslikku tegevust käsitlevaid satelliitandmeid teabega, mille põllumajandustootjad esitasid oma toetusetaotlustes. Kui kõiki konkreetse toetuskava toetuskõlblikkuse kriteeriume saab hinnata kosmosest, võimaldab see makseasutustel teha kaugseiret kõikide maatükkide üle, mille kohta on toetust taotletud.

85 Kirjeldatud uus lähenemisviis võimaldab makseasutustel hoiatada põllumajandustootjaid võimaliku nõuete rikkumise eest kasvuperioodi jooksul (näiteks, et põld tuleb niita teatavaks kuupäevaks). See annab põllumajandustootjatele rohkem võimalusi oma taotlusi enne nende lõplikku vormistamist parandada ja soodustab kava eeskirjade järgimist³⁵.

86 Seire teel tehtav kontroll võib vähendada halduskoormust ja parandada kulutõhusust³⁶. Selle abil saab korrapäraselt teavet kogu toetusesaajate andmekogumi põllumajandustegevuse kohta. Seega on seire teel tehtaval kontrollil hoiatav mõju ja see võib aidata tuvastada ohumärke võimaliku pettuse korral.

87 Alates 2013. aastast on komisjon riskihindamiseks välja töötanud oma IT-rakenduse Arachne, mis on liikmesriikidele tasuta kättesaadav ja mille kasutamine on vabatahtlik. Arachne töötleb ja analüüsib liikmesriikide esitatud andmeid toetusesaajate, töövõtjate ja muude projektiga seotud sidusrühmade kohta ning võrdleb andmeid välistest andmebaasidest pärit teabega nende ettevõtetega seotud ettevõtete ja isikute kohta. Selle abil on võimalik tuvastada pettuse riskiga projektid, toetusesaajad ja töövõtjad.

88 Algselt ühtekuuluvuspoliitika kuluvaldkonna jaoks välja töötatud Arachne kasutusala laiendati ÜPP-le 2019. aasta veebruaris käivitatud katseprojektiga, mis hõlmas maaelu arengu projekte.

89 ÜPPd alates 2023. aastast reguleerivate õigusaktide³⁷ kohaselt peab komisjon tegema rakenduse liikmesriikidele vabatahtlikuks kasutamiseks kättesaadavaks. Komisjon peab avaldama hindamisaruande 2025. aastal. Nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid ühisavalduses kohustuse vaadata pärast komisjoni hindamisaruannet³⁸ läbi ettepanek rakenduse kohustusliku kasutamise kohta.

Nende tehnoloogiate rakendamine liikmesriikides võtab aega

90 Oma eriaruandes, mis käsitles uute kuvamistehnoloogiate kasutamist ÜPP seireks, soovitasime komisjonil edendada seirel põhineva kontrolli kasutamist, et see muutuks 2020. aasta järgse ÜPP peamiseks kontrollisüsteemiks³⁹. Komisjon ongi võtnud endale kohustuse toetada liikmesriike selle uue lähenemisviisi väljatöötamisel.

91 2020. aasta lõpus, kaks aastat pärast rakenduse käivitamist, hõlmas iga-aastane kontroll 5,7% otsetoetusi saavast kogupindalast⁴⁰. Komisjoni hinnangul oli see näitaja 2021. aasta lõpuks 13,1%.

92 Uue ÜPP kohaselt tuleb kõikide liikmesriikide pindalapõhiseid meetmeid analüüsida automatiseeritud satelliitandmete alusel, kasutades selleks pindala seiresüsteemi. Komisjon eeldab, et see nõue suurendab satelliitseire all olevat ala.

93 Kaks aastat pärast ÜPP Arachne katseprojekti käivitamist on seitse makseasutust⁴¹ 76-st andmed üles laadinud ja rakendust teataval määral kasutanud, neli⁴² on katserežiimis ja kümme⁴³ on alustanud esialgseid arutelusid selle kasutamiseks. Kuna Arachne on andmekaevel põhinev riskihindamisvahend, sõltub selle kasulikkus sellest, kui palju andmeid liikmesriikide ametiasutused üles laadivad ja kas vahendit kasutatakse.

Tehnoloogia edasiarendamise võimalusi tuleb ära kasutada

94 Tehisintellekt pakub märkimisväärseid võimalusi parandada töövahendeid, mis omakorda teeb võimalikuks mustrite tuvastamise miljardites andmepunktides. Andmekaevevahendite abil saab tõhustada järelevalvesüsteeme, et nende abil paremini avastada pettusi ja avaliku sektori vahendite halba haldamist.

Suurandmete kasutamine tegelike kasusaajate kindlakstegemiseks

95 Avalikustamise ja aruandluse nõuded on olulise tähtsusega, sest need edendavad aruandekohustust ja kontrolli, mille abil ennetada korruptsiooni ja pettust.

96 2021. aasta mais avaldas Euroopa Parlament uuringu⁴⁴, milles analüüsiti 2018. ja 2019. aastal ÜPP vahendeid ja aastatel 2014–2020 ühtekuuluvuse vahendeid saanud toetusesaajaid, et teha kindlaks suurimad toetusesaajad. Uuringus eristati otseseid toetusesaajaid (ELi vahendite otsesed saajad) ja lõplikke kasusaajaid (tegelikud kasusaajad), st juriidilisi või füüsilisi isikuid, kes otseselt või kaudselt kontrollivad suurimat osa otsesest toetusesaajast. Uuringus toodi esile, et tehniliselt ja õiguslikult on keeruline saada täielikku ülevaadet tegelikest kasusaajatest ja saadud ELi rahalistest vahenditest.

97 Aruanne näitas, et avaliku sektori asutused, osaühingud ja muud juriidilised isikud moodustasid ligikaudu kümnendiku otsestest toetusesaajatest, kuid said aastatel 2018–2019 üle kolmandiku ÜPP vahenditest. Selleks et saada üle killustatusest ja probleemidest ELi vahenditest lõplike kasusaajate kindlakstegemisel, soovitati aruandes luua ühine ELi andmebaas, mis hõlmaks kõiki ÜPP ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastatavaid projekte. Euroopa Parlament avaldas 2021. aasta septembris uuringu toetusesaajate ühist andmebaasi käsitlevate nõuete kohta⁴⁵.

98 ELi toetusesaajate ühisesse andmebaasi kogutaks andmeid miljonite ettevõtjate kohta. Need suurandmed võimaldaksid saada ülevaate vahendite jaotusest ning aitaksid hoiatada võimalike pettuste eest.

99 Komisjon rõhutas oma 2020. aasta finantshuvide kaitse aruandes⁴⁶, et pettusevastases võitluses on keskse tähtsusega läbipaistvuse suurendamine avaliku sektori (ELi ja liikmesriikide) rahaliste vahendite saajate (sh töövõtjad, alltöövõtjad ja tegelikud kasusaajad) osas. Samuti on oluline andmete tõhusam kogumine ja kasutamine, kasutades täies ulatuses IT-ühenduste, andmekaeve ja riskihindamisvahendite pakutavaid võimalusi.

100 Ühtekuuluvuspoliitika ühissätete määruses⁴⁷ aastateks 2021–2027 nõutakse, et liikmesriigid koguksid teavet ELi rahaliste vahendite saajate tegelike kasusaajate kohta. ÜPPd käsitlevate uute õigusaktide kohaselt peavad liikmesriigid koguma toetusesaajate tuvastamiseks vajalikku teavet, sealhulgas tegema kindlaks kontserni, kuhu nad kuuluvad. Selles ei mainita aga teavet tegelike kasusaajate kohta⁴⁸.

Tehisintellekti kasutamine pettuseriskide kindlakstegemiseks

101 Komisjon soovitab makseasutustel luua pettuseriski näitajate (ohumärkide) register. Meie küsitlusele vastates esitasid makseasutused mõned näited (joonis 11).

102 Mõned ohumärgid, eriti need, mis on seotud otsetoetustega, võiks lisada otse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmebaasi. Itaalia ametiasutused kavatsevad näiteks oma süsteemi üles laadida andmed konfiskeeritud või kohtumenetluse objektiks olevate maatükkide kohta, et süsteem saaks esitada hoiatusteate.

103 Masinõppe meetodeid võiks kasutada kontrollide automatiseerimiseks ja ohumärkide kasutamiseks. Eesti makseasutus on kasutanud satelliitfotode puhul masinõppe meetodeid, et ennetada ja avastada niitmisnõuete rikkumisi. Makseasutus leiab, et see süsteem on suurendanud toetusesaajate teadlikkust sellest, et tema järelevalvetegevus hõlmab 100% maatükkidest. Sellel on hoiatav mõju ning see aitab ära hoida õigusnormide rikkumisi ja pettusi. Üks teine makseasutus otsib algoritmil põhineva süsteemi abil näitajaid selle kohta, kas maatükkide puhul esineb õigusnormide vastaste taotluste esitamise risk. Seejärel teeb makseasutus kindlaks ettevõtjad, kellel on märkimisväärne arv selliseid maatükke, mille puhul võib olla suurem õigusnormide rikkumise ja pettuse oht.

104 Itaalias on riikliku makseasutuse ja siseministeeriumi ühisalgatuse eesmärk luua profiilianalüüsi mudel, et teha kindlaks omavalitsused, kus on suur kriminaalse tegevuse tõenäosus. Algatuse raames kasutatakse andmekaevet ja fototõlgendust. Projekti raames uuritakse LPIS-süsteemis kättesaadavaid satelliitfotosid ja analüüsitakse kuritegevusega potentsiaalselt seostatavate territoriaalsete elementide kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid erinevusi, nagu ebaseaduslikud prügilad, lekked, slummid, ebaseaduslikult rajatud ja mahajäetud hooned. Projekti eesmärk on võrrelda seda teavet omavalitsuste andmetega ja teha seeläbi kindlaks olukorrad, kus on toimunud või võib toimuda kuritegevus.

105 Tehisintellekt pakub palju võimalusi, kuid see nõuab suurt hulka kättesaadavas vormingus andmeid ja andmebaaside omavahelist ühendamist. Meie küsitlusele vastates tõid mõned makseasutused esile takistused, mis takistavad nende juurdepääsu andmetele, näiteks:

• pangasaladuse või andmekaitsega seotud õiguslikud nõuded võivad takistada eri osalejate ja andmebaaside vahelist teabevahetust;
• andmebaaside ühendamine ning protsesside ja kontrollide automatiseerimine nõuab konkreetset IT-suutlikkust ja eriteadmisi;
• vajaliku IT-suutlikkuse arendamine nõuab märkimisväärseid rahalisi investeeringuid, mis võivad olla ebaproportsionaalsed võrreldes mõnele meetmele suunatud vahendite, väikestele liikmesriikidele eraldatud vahendite või võimaliku pettuse suurusega.

Järeldused ja soovitused

106 Meie auditiga uuriti, kas komisjon on võtnud asjakohaseid meetmeid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) kulutustega seotud pettuste vastu. Uurisime ÜPP toetuskavadega seoses esinevaid pettuseskeeme. Uurisime, kas komisjon on kindlaks teinud ÜPP kulutusi mõjutavad pettuseriskid ja neile nõuetekohaselt reageerinud.

107 Kokkuvõttes järeldame, et komisjon on küll reageerinud ÜPP kulutustega seotud pettustele, kuid ei tegelenud piisavalt aktiivselt maa hõivamise riskiga, ei jälginud liikmesriikide pettusevastaseid meetmeid ega kasutanud ära uute tehnoloogiate potentsiaali.

108 Käesolevas aruandes esitame ülevaate erinevaid ÜPP valdkondi mõjutavatest pettuseriskidest. Tuvastasime riske, mis on seotud toetusesaajatega, kes varjavad toetuskõlblikkuse tingimuste rikkumist (punktid 31–38), rahastatavate meetmete keerukusega (punktid 39–41) ja maa ebaseadusliku hõivamisega (punktid 42–58).

109 Komisjon hindas ÜPP kulutustega seotud pettuseriske ning tunnistas, et kõige suurem on risk maaelu arengu investeerimismeetmete ja teatavate turumeetmete puhul (punkt 65). Komisjon tegi oma viimase ÜPP pettuseriski analüüsi 2016. aastal ja kavandab uut analüüsi enne uue ÜPP jõustumist 2023. aasta jaanuaris (punkt 66).

110 Komisjon andis liikmesriikidele pettusega seotud küsimustes suuniseid (punkt 70) ja enamik makseasutusi pidas neid suuniseid kasulikuks (punkt 72). Alates 2020. aastast on komisjon arutanud pettusevastaseid meetmeid korrapärastel kohtumistel liikmesriikidega (punkt 74) ja andis 2021. aastal makseasutustele konkreetsed suunised taotletud põllumajandusmaa õigusliku aluse kontrollimiseks (punkt 57).

111 Komisjonipoolsed makseasutuste akrediteerimis- ja vastavuskontrollid võivad hõlmata ka pettusevastaseid meetmeid (punkt 80). Komisjon jälgib sertifitseerimisasutuste iga-aastaste hindamiste abil makseasutuste vastavust akrediteerimiskriteeriumidele, sealhulgas pettusevastastele meetmete osas (punkt 76). 2016. aastal esitas komisjon sertifitseerimisasutustele suunised akrediteerimiskriteeriumide kohta, kuid ei andnud suuniseid kontrollide jaoks, mida sertifitseerimisasutused peaksid tegema seoses pettusega (punkt 77). Mõne sertifitseerimisasutuse aruandes analüüsiti makseasutuste pettusevastaseid meetmeid vähe, kuid komisjon ei nõudnud, et sertifitseerimisasutused esitaksid täiendavaid üksikasju (punkt 78).

112 Komisjon on edendanud uute tehnoloogiate kasutamist kontrollide automatiseerimiseks, näiteks satelliitfotode põhjal seire teel tehtavate kontrollide puhul (punktid 83–86). Lisaks on komisjon välja töötanud oma riskihindamisvahendi Arachne, et toetada liikmesriike pettuste ennetamisel (punktid 87–89). Liikmesriigid on võtnud need tehnoloogiad kasutusele aeglases tempos (punktid 91 ja 93). Tehisintellekti ja suurandmete abil on võimalik võidelda pettuste vastu (punktid 94 ja 104), kuid liikmesriikidel on probleeme nende võimaluste kasutamisega (punkt 105) ja komisjon on alustanud nende tehnoloogiate edendamist.

1. soovitus. Kasutada ja jagada põhjalikumat teavet ÜPP kulutustega seotud pettuseriskide ja meetmete kohta

Komisjon peaks

1. ajakohastama sertifitseerimisasutustele mõeldud suuniseid, et selgitada nende rolli makseasutuste pettusevastaste meetmete hindamisel, ning kontrollima, kuidas sertifitseerimisasutused suuniseid järgivad;
2. vaatama läbi, kuidas makseasutused rakendavad suuniseid selle kontrollimise kohta, kas taotlejad on maa õiguspärased valdajad, ning levitama parimaid tavasid maa ebaseadusliku hõivamise riskidega tegelemiseks;
3. ajakohastama punktide a ja b alusel oma hinnangu selle kohta, mil määral on erinevad rahastamiskavad altid pettuseriskidele ja mil määral on liikmesriikide tasandil rakendatud pettusevastased meetmed võimelised pettusi tuvastama, vältima ja parandama, ning võtma vajalikud samme peamiste pettuseriskide leevendamiseks.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2023

2. soovitus. Edendada uute tehnoloogiate kasutamist ÜPP kulutustega seotud pettuste ennetamiseks ja avastamiseks

Komisjon peaks

1. toetama makseasutusi seire teel tehtavate kontrollide ja tulevase pindala seiresüsteemi kasutamisel, tehes kindlaks kitsaskohad uute tehnoloogiate kasutuselevõtul ning jagades parimaid tavasid ja tehnilisi lahendusi nende kitsaskohtade kõrvaldamiseks;
2. edendama makseasutuste seas selliste pettuse avastamise vahendite nagu Arachne kasutamist, et suurendada neid kasutavate liikmesriikide arvu;
3. jagama liikmesriikidega parimaid tavasid tehisintellekti ja masinõppe kasutamise kohta, et tuvastada pettustele viitavad mustrid.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2024

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Joëlle Elvinger, võttis käesoleva aruande vastu 4. mai 2022. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Põllumajandusmaa omandiõigus (EL 27, 2016)

Lühendid

AFCOS: pettusevastane koordineerimistalitus

COCOLAF: pettuste tõkestamise kooskõlastamise nõuandekomitee

COSO: Treadway komisjoni toetavate organisatsioonide komitee

DG AGRI: põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

EPPO: Euroopa Prokuratuur

GSAA: georuumiline taotlussüsteem

IACS: ühtne haldus- ja kontrollisüsteem

IMS: rikkumisjuhtumite haldamise süsteem

KM: käibemaks

LPIS: põldude identifitseerimise süsteem

OLAF: Euroopa Pettustevastane Amet

VKEd: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

ÜPP: ühine põllumajanduspoliitika

Sõnastik

Andmebaas ARACHNE: andmekaeverakendus, mille komisjon on välja töötanud, et toetada korraldusasutusi ja makseasutusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide juhtimisel ja kontrollimisel.

Digitaliseerimine: üleminek digitaalse tehnoloogia ja digiteeritud teabe kaasamisele ja kasutamisele, et muuta protsessid ning ülesanded lihtsamaks, kiiremaks, tõhusamaks ja/või säästlikumaks.

Georuumiline taotlussüsteem: veebipõhine rakendus põllumajandustoetuse pindalapõhiste toetusetaotluste esitamiseks.

Jagatud eelarve täitmine: ELi eelarve täitmise viis, mille raames (vastupidiselt otsesele eelarve täitmisele) delegeerib komisjon täitmisülesanded liikmesriikidele, kandes ise lõplikku vastutust.

Kinnitav avaldus: kontrollikoja aastaaruande osaks olev avaldus, milles esitatakse auditiarvamus ELi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Korruptsioon: avaliku võimu, ettevõtte või isikliku võimu kuritarvitamine ebaseadusliku kasu saamise eesmärgil.

Maaelu arengukava: komisjoni poolt heaks kiidetud riigi või piirkonna tasandi mitmeaastased eesmärgid ja meetmed ELi maaelu arengu poliitika elluviimiseks.

Makseasutus: liikmesriigi akrediteeritud asutus ELi põllumajanduskulutuste haldamiseks ja kontrollimiseks.

Masinõpe: protsess, mille käigus IT-rakendus kasutab tehisintellekti, et parandada selle tulemuslikkust konkreetse ülesande täitmisel.

Ohumärk: riskinäitaja, et tehing või muu tegevus võib olla pettus.

Otsetoetused: põllumajandustoetused, peamiselt pindalatoetus, mida makstakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist otse põllumajandustootjatele.

Pettus: pettuse tahtlik ja ebaseaduslik kasutamine materiaalse eelise saamiseks, jättes teise isiku ilma varast või rahast.

Pettusekahtlus: õigusnormide rikkumine, millega seoses algatatakse riigi tasandil haldus- või kohtumenetlus, et välja selgitada, kas tegevus (või tegevusetus) oli tahtlik.

Pettuste tõkestamise kooskõlastamise nõuandekomitee: OLAFi organ, mis koordineerib, kuidas komisjon ja liikmesriigid võitlevad ELi finantshuve kahjustavate pettuste vastu.

Pettustevastane koordineerimistalitus: iga liikmesriigi määratud asutus, kes hõlbustab koostööd OLAFiga.

Pindala seiresüsteem: tehnoloogia põllumajandustegevuse süstemaatiliseks jälgimiseks, seireks ja hindamiseks, kasutades satelliitandmeid.

Põldude identifitseerimise süsteem: liikmesriikide põllumajandusmaa andmebaas, mida kasutatakse ühise põllumajanduspoliitika otsetoetuste maksmisel ning põllumajandustootjate taotluste toetuskõlblikkuse kontrollimisel.

Rikkumisjuhtumite haldamise süsteem: rakendus, mida liikmesriigid kasutavad OLAFile õigusnormide rikkumisest, sealhulgas pettusekahtlusest teatamiseks. 

Seire teel tehtav kontroll: tehakse kohapealsete kontrollide asemel ning see hõlmab toetuskõlblikkuse kriteeriumide ja kohustuste süstemaatilist vaatlemist, jälgimist ja hindamist, kasutades satelliitandmeid.

Sertifitseerimisasutus: põllumajanduskulude puhul avaliku või erasektori asutus, mille liikmesriik on määranud igal aastal tõendama akrediteeritud makseasutuste raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsust, kulude seaduslikkust ja korrektsust ning nende sisekontrollisüsteemide nõuetekohast toimimist.

Suurandmed: suurtes kogustes struktureerimata andmete töötlemine, kogumine, säilitamine ja analüüs, mis annab võimaluse kasutada saadud teavet uute teadmiste saamiseks.

Tegevuskava: dokument, millega määratakse kindlaks konkreetse eesmärgi saavutamiseks võetavad meetmed.

Tehisintellekt: arvutite kasutamine inimmõistuse simuleerimiseks näiteks õppimis- ja probleemide lahendamise võime abil.

Toetusesaaja: füüsiline või juriidiline isik, kes saab ELi eelarvest toetust või laenu.

Turumeede: riiklik sekkumine põllumajandusturgudel, et leevendada hinnalanguste ja struktuuriliste raskuste mõju valdkondliku toetuse (nt puu- ja köögivili, vein, koolipiim) abil.

Tuvastatud pettus: õigusnormide rikkumine, mille kohus on tunnistanud pettuseks.

Viga: arvutamisel tehtud vea või õiguslike ja lepinguliste nõuete rikkumise tagajärg.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad: ettevõtete ja muude organisatsioonide suurust kirjeldav määratlus, mis põhineb töötajate arvul ja teatavatel finantskriteeriumidel. Väikeettevõtjate puhul on töötajate arv alla 50 ning käive või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. Keskmise suurusega ettevõtjate puhul on töötajate arv alla 250 ja nende käive on kuni 50 miljonit eurot või bilansimaht kuni 43 miljonit eurot.

Õigusnormide rikkumine: ELi (või asjaomaste riigisiseste) eeskirjade või lepinguliste kohustuste rikkumine.

Ühtne haldus- ja kontrollisüsteem: ELi mehhanism, mida liikmesriigid kasutavad ühise põllumajanduspoliitika raames põllumajandustootjatele tehtavate maksete haldamiseks ja kontrollimiseks.

Komisjoni vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61337

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=61337

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Joëlle Elvinger. Auditit juhtis kontrollikoja liige João Figueiredo, seejärel võttis juhtimise üle kontrollikoja liige Nikolaos Milionis, keda toetasid kabinetiülemad Paula Betencourt ja Kristian Sniter ning kabineti nõunik Matteo Tartaggia, valdkonnajuht Richard Hardy, auditijuht Michela Lanzutti ning audiitorid Antonio Caruda Ruiz, Servane De Becdelievre, Jan Machán, Adrien Meric ja Milan Šmíd. Graafilisi materjale aitas koostada Marika Meisenzahl.

 

Vasakult paremale: Antonio Caruda Ruiz, Michela Lanzutti, Matteo Tartaggia, Nikolaos Milionis, Kristian Sniter, Servane De Becdelievre, Jan Machán, Marika Meisenzahl.

Järelmärkused

¹ Direktiivi (EL) 2017/1371 (finantshuvide kaitse direktiiv ehk nn PIF direktiiv) artikkel 3. Lühend PIF on tuletatud prantsuse keelest: „protection des intérêts financiers“, ning osutab ELi finantshuvide kaitsele.

² Vt näiteks Association of Certified Fraud Examiners.

³ Finantshuvide kaitse aruanded on kättesaadavad komisjoni veebisaidil.

⁴ Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Saksamaa, Eesti, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Slovakkia ja Soome.

⁵ Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 7 lõige 3; komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 908/2014 I lisa.

⁶ Eriaruanded 01/2019 „Võitlus pettustega ELi kulutustes“ ja 06/2019 „Võitlus pettuste vastu ELi ühtekuuluvuspoliitika kulutustes“.

⁷ 2019. aasta aastaaruande punktid 6.34–6.41 ja 6.44.

⁸ Komisjoni 2020. aasta finantshuvide kaitse aruanne, 1. lisa, COM(2021)578.

⁹ Eriaruanded 01/2019 „Võitlus pettuste vastu ELi kulutuste tegemisel“, punktid 23–28, ja 06/2019 „Võitlus pettuste vastu ELi ühtekuuluvuspoliitika kulutustes“, punktid 47–57.

¹⁰ DG AGRI Anti-fraud strategy, versioon 4.0 – Ares(2020)5099349, punkt 7.3.1.

¹¹ 2019. aasta aastaaruande punktid 6.35 ja 6.36.

¹² 2019. aasta aastaaruanne, lsa 7.3, 1. näide.

¹³ 2018. aasta aastaaruanne, selgitus 7.3.

¹⁴ OLAFi 2018. aasta aastaaruanne, lk 28.

¹⁵ 2017. aasta aastaaruanne, selgitus 7.6.

¹⁶ Juhtum on sisestatud IMSi andmebaasi.

¹⁷ 2016. aasta kinnitava avalduse jaoks auditeeritud tehing.

¹⁸ Määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 33 lõige 1 ja artikli 36 lõige 5.

¹⁹ Euroopa Parlament (EP), „Extent of farmland grabbing in the EU“, lk 15; Transnational Institute (TNI)-European Coordination Via Campesina (ECVC), „Land concentration, land grabbing and people’s struggles in Europe“, lk 16.

²⁰ EP, „Addressing the human rights impacts of „land grabbing““.

²¹ Euroopa Parlament, „Extent of farmland grabbing in the EU“.

²² OLAFi 2017. aasta aruanne, lk 20–21.

²³ OLAFi pressiteade nr 03/2021.

²⁴ 17. detsembri 2020. aasta otsus kohtuasjas C-216/19: Land Berlin, punkt 34.

²⁵ Määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 58 lõige 2 ja artikli 59 lõige 1.

²⁶ 24. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C-375/08: Luigi Pontini jt, punkt 90.

²⁷ Delegeeritud määruse (EL) nr 639/2014 artikli 15 lõige 2; kohtuasi C-216/19, punktid 42–43.

²⁸ Kohtuasi C-216/19, punkt 45.

²⁹ DG AGRI Note on the requirement of „eligible hectares at the farmer’s disposal’ (DS/CDP/2021/08).

³⁰ OLAFi 2018. aasta aruanne, lk 27–28.

³¹ COSO, Fraud risk management guide, lk ix.

³² DG AGRI Anti-fraud strategy, versioon 4.0 – Ares(2020)5099349, lk 22–26.

³³ Määruse (EL) nr 907/2014 I lisa.

³⁴ Voliniku vastus parlamendi 27. augusti 2020. aasta küsimusele P-004224/2020.

³⁵ Eriaruanne 04/2020, punktid 11–12 ja 16–18.

³⁶ Eriaruanne 04/2020, punktid 17–18.

³⁷ Määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõige 2.

³⁸ Avaldused määruse (EL) 2021/2116 kohta (2021/C 488/02).

³⁹ Eriaruanne 04/2020, punkt 82.

⁴⁰ DG AGRI aasta tegevusaruande 2. lisa, punkt 25 (tulemusnäitaja 3.5).

⁴¹ Eesti, Horvaatia, Itaalia, Leedu, Rumeenia, Sloveenia ja Slovakkia makseasutused.

⁴² Kreeka ja Hispaania makseasutused (3).

⁴³ Belgia, Bulgaaria, Hispaania (2), Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburgi, Poola, Portugali ja Rootsi makseasutused.

⁴⁴ The Largest 50 Beneficiaries in each EU Member State of CAP and Cohesion Funds.

⁴⁵ Requirements for a single database of beneficiaries.

⁴⁶ Komisjoni 2020. aasta finantshuvide kaitse aruanne, lk 44

⁴⁷ Määruse (EL) 2021/1060 artikli 69 lõige 2.

⁴⁸ Määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõige 4.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

PDF	ISBN 978-92-847-8015-0	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/502046	QJ-AB-22-011-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-7986-4	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/515135	QJ-AB-22-011-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat on sätestatud Euroopa Kontrollikoja otsuses nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

Võta ühendust ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi käsitleva teabe leidmine

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: https://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (https://data.europa.eu/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.