Europoli toetus rändajate smugeldamise vastu võitlemiseks: hinnatud partner, kuid andmeallikaid ja tulemuste mõõtmist on liiga vähe kasutatud

Kokkuvõte

I

Rändajate smugeldamine, mida nimetatakse ka ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamiseks, on kogu maailmas levinud kuriteoliik, mis ohustab rändajate elu ja seab kahtluse alla rahvusvaheliste piiride terviklikkuse. See on kuritegelike organisatsioonide jaoks üks kõige tasuvam kuritegevuse liik ning kujutab viimastel aastatel ELile suurt humanitaar- ja julgeolekuprobleemi. Aastatel 2015 ja 2016 saabus ELi enneolematul hulgal rändajaid. Üle ühe miljoni inimese sisenes ELi ebaseaduslikult. Europoli hinnangul hõlbustasid enamikku neist sisenemistest rändajate ebaseaduslikult üle piiri toimetajad.

II

ELi õiguskaitsealase koostöö amet Europol lõi 2016. aastal rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastase Euroopa keskuse, mille eesmärk on toetada ennetavalt ELi liikmesriike rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate kuritegelike võrgustike likvideerimisel. Kuna Europolil ei ole täitevvolitusi (ta ei saa kurjategijaid vahistada), abistab ta liikmesriike peamiselt kuritegeliku tegevuse kohta teabe vahetamise keskusena ning liikmesriikide kriminaaluurimiste koordineerimise ja operatiiv- ning strateegilise toe kaudu.

III

Hindasime, kas Europol ja eriti rändajate smugeldamise vastane Euroopa keskus pakkusid liikmesriikidele rändajate smugeldamise vastases võitluses tõhusat tuge. Audit hõlmas ajavahemikku alates 2016. aastast (aasta, mil loodi rändajate smugeldamise vastane Euroopa keskus) kuni 2019. aastani. Võimaluse korral vaatasime ka 2020. aasta andmeid. Peamisele auditiküsimusele vastamiseks otsisime vastuseid kahele alaküsimusele:

• kas Europol on olnud tõhus rändajate smugeldamise alase teabevahetuse keskus;
• kas Europol on rändajate smugeldamise valdkonnas pakkunud tõhusat koordineerimist ja toetust.

IV

Üldiselt järeldame, et Europol pakub hinnatud tuge, kuid tal on jätkuvalt raskusi väliste teabeallikate täiel määral ärakasutamisega ning tema toetuse tulemusi ei mõõdeta järjepidevalt, mistõttu on neid keeruline tõendada. Audit aitab kaasa käimasolevale arutelule selle üle, kuidas EL rändesurvet haldab, ja selle järelduste eesmärk on tugevdada Europoli rolli liikmesriikide õiguskaitseasutustele tõhusa abi pakkumisel. Järeldused võivad mõjutada ka Europoli määruse käimasolevat läbivaatamist.

V

Leidsime, et liikmesriikide õiguskaitseasutused ja kolmandad pooled edastasid Europolile aktiivselt teavet, ehkki kaasatuse tase oli partnerite kaupa erinev. Teabevahetus kasvas ajavahemikul 2016–2019 pidevalt. Vaatamata sellele positiivsele suundumusele leidsime, et probleemid kahepoolsete läbirääkimiste käivitamisel, et sõlmida rahvusvahelised lepingud prioriteetsete kolmandate riikidega, samuti Europoli suutmatus eraõiguslikelt isikutelt otse teavet koguda ja seda analüüsida seadis ohtu Europoli hangitud teabe täielikkuse.

VI

Euroopa kriminaalteabekeskusena peab Europolil olema juurdepääs kõikidele asjakohastele andmebaasidele. Kuid Europoli jaoks ei ole praegu kõiki asjakohaseid väliseid andmeallikaid saadaval või ta ei kasuta neid piisavalt.

VII

Meie uuring näitab, et liikmesriigid ja kolmandad riigid hindavad Europoli pakutavat teavet kõrgelt, kuid Europoli ja liikmesriikide andmebaaside vahelist täielikku koostalitlusvõimet ei ole veel saavutatud. Avastasime probleeme ka muude ELi asutustega tehtavas teabevahetuses.

VIII

Europoli partnerid hindavad tema pakutavat strateegilist ja operatiivset tuge, kuid Europoli toetuse tulemusi on keeruline kontrollida, kuna ta ei mõõda neid ülevaatlikul viisil. See tuleneb asjaolust, et liikmesriikides ei rakendata süsteemset menetlust andmete esitamiseks Europoli toel saavutatud tulemuste kohta. Europolil puuduvad ka tulemusnäitajad oma edusammude mõõtmiseks rahapesu ja dokumendipettuste vastu võitlemisel, mis on samuti seotud rändajate smugeldamisega. Seetõttu ei mõõdeta Europolis rändajate smugeldamise vastase võitluse üldist tulemuslikkust.

IX

Europoli operatiivabi hõlmab oma liikmesriikide ja kolmandate partnerriikide toetamist konkreetsete juhtumite uurimisel, mida võib liigitada mitteprioriteetseteks või prioriteetseteks. Juhtumite tähtsuse järjekorda seadmine asjakohaste kriteeriumide alusel aitab Europolil eraldada ressursse sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. See protsess põhineb kaasatud töötajate professionaalsel hinnangul, kuid seda ei dokumenteerita täies mahus, välja arvatud nende prioriteetsete juhtumite puhul, mida liigitatakse toetuse andmiseks väärtusliku sihtmärgi tabamiseks. Seetõttu puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et Europol eraldab oma ressursse juhtumite tarbeks, kus neid kõige rohkem vajatakse.

X

Eeltoodud tähelepanekutele tuginedes soovitame Europolil teha järgmist:

• kasutada kõiki asjakohaseid väliseid teabeallikaid;
• edendada oma partneritega tehtavat andmevahetust;
• tõhustada rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse tegevuse tulemuslikkuse seiret ja aruandlust;
• muuta juhtumite tähtsuse järjekorda seadmise protsess läbipaistvamaks, dokumenteerides täies mahus seda, kuidas otsustatakse, milliste juhtumitega tegeletakse esmajärjekorras.

Sissejuhatus

01

Euroopa Liitu ja selle piires toimuvat inimsmugeldamist ning inimkaubandust peetakse peamisteks ELi mõjutavateks kuritegelikeks ohtudeks¹ ning need on ühed nõukogu 2018.–2021. aasta prioriteetidest võitluses raske ja organiseeritud rahvusvahelise kuritegevusega². Neis mõlemates kasutatakse inimest kasumiallikana. Rändajate smugeldamine ja inimkaubandus on aga siiski erinevad kuriteod (vt 1. selgitus).

02

Rändajate smugeldamine on kogu maailmas levinud kuriteoliik, mis ohustab rändajate elu ja seab kahtluse alla rahvusvaheliste piiride terviklikkuse. See on kuritegelike organisatsioonide jaoks tasuv kuritegevuse liik³ ning kujutab viimastel aastatel ELile suurt humanitaar- ja julgeolekuprobleemi.

03

2015. ja 2016. aastal saabus ELi enneolematult palju rändajaid. Piiri ületas üle miljoni inimese, kellest enamik põgenes Süürias ja muudes riikides käiva sõja eest⁴. Kõige sagedamini kasutati Vahemere lääneosa, Vahemere keskosa, Vahemere idaosa ja Lääne-Balkani rändeteid. Ehkki ebaseaduslike ELi saabujate arv on sellest ajast alates enam kui 90% vähenenud, võib arenguriikides valitsenud pikaajaline majanduslik ebastabiilsus ja võimaluste puudumine koostoimes COVID-19 kriisi mõjuga keskpikas perspektiivis ebaseaduslikku rännet ELi suurendada⁵.

04

Rändajate smugeldamine on oma olemuselt salajane ja seetõttu on seda väga raske mõõta. Europoli hinnangul kasutab umbes 90% ebaseaduslikult ELi piiri ületavatest inimestest rändajate smugeldajate, peamiselt kuritegelike grupeeringute abi. Need grupeeringud on seotud ka muude kuritegevuse valdkondadega, näiteks dokumendipettuste või inimkaubandusega.

05

ELi pääsemisele kaasa aitavad rändajate smugeldajad on pärit enam kui 122 riigist. Smugeldamise ulatust hinnatakse eri aruannetes erinevalt – kogu ELis moodustatud võrgustikes teeniti ainuüksi 2015. aastal hinnanguliselt 4,7–5,7 miljardit eurot⁶.

06

Õiguskaitsealane tegevus rändajate smugeldamise vastu võitlemisel kuulub liikmesriikide kohustuste hulka. ELi ülesanne on neid selles võitluses abistada. Rändajate smugeldamise vastu võitlemine nõuab koordineeritud lähenemisviisi, mis hõlmab mitut institutsiooni (ELi nõukogu, Euroopa Parlament ja komisjon⁷), asutust (Europol, Frontex, Eurojust, Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA), eu-LISA, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet (CEPOL)) ja muid ühendusi (Euroopa välisteenistus, ühised julgeoleku- ja kaitsemissioonid).

07

Peamises rändajate smugeldamist käsitlevas ELi õigusaktis („kaasaaitamisdirektiiv“⁸) nõutakse, et iga liikmesriik näeks ette asjakohased karistused iga isiku suhtes, kes tahtlikult aitab isikul, kes ei ole liikmesriigi kodanik, siseneda liikmesriigi territooriumile või läbida see või seal elada asjaomase liikmesriigi seadusi rikkudes⁹. Ehkki kaasaaitamisdirektiivis sätestatakse üldised tunnused ja võimaldatakse välja jätta humanitaarabi andmise juhtumid, kasutab iga liikmesriik omaenda määratlust selle kohta, mis on rändajate smugeldamine¹⁰.

08

Liikmesriigid, ELi institutsioonid ja asutused ning muud asjaomased pooled, nagu Interpol ja kolmandad riigid, teevad koostööd ajutise struktureeritud valdkondadevahelise platvormi raames, mille tegevust juhivad ELi liikmesriigid. See on tuntud kui EMPACT, mis on lühend sõnadest „European multidisciplinary platform against criminal threats“ – „kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm“. EMPACTi raames kavandatakse ELi rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemiseks nelja-aastased poliitikatsüklid.

09

Europol¹¹ on üks peamisi ELi osalejaid rändajate smugeldamise vastases võitluses. Selle ülesanne on toetada liikmesriikide õiguskaitseasutusi ja hõlbustada koostööd raske ja organiseeritud kuritegevuse ennetamisel ja selle vastu võitlemisel. Europolil ei ole täitevvolitusi – see on jäetud riikide pädevusse.

10

Pärast ulatuslikku ebaseaduslikku sisserännet moodustas Europol 2016. aasta veebruaris ühe oma operatiivtalituse – raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse – osana rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse.

11

Rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse eesmärk on toetada ELi liikmesriike rändajate smugeldamisega seotud kuritegelike võrgustike sihikule võtmisel ja lõhkumisel. Selleks aitab keskus liikmesriikidel ja kolmandatel partnerriikidel vahetada rändajate smugeldamise vastases võitluses teavet ja kooskõlastada oma tegevust. Keskus hõlbustab ka tihedamat koostööd liikmesriikide, kolmandate riikide ja muude Euroopa asutuste vahel (vt joonis 1).

12

Rändajate smugeldamise vastane Euroopa keskus vastutab kahe sihtotstarbelise platvormi eest, mida nimetatakse analüüsiprojektideks ja mis mõlemad tegelevad konkreetse kuriteoliigiga: rändajate smugeldamise analüüsiprojekt ja analüüsiprojekt Phoenix (tegeleb inimkaubandusega). Analüüsiprojektid toetavad liikmesriikide uurimisi mitmel viisil, sealhulgas tegevusalase analüüsi ja kohapealsete lähetuste kaudu. Kumbki analüüsiprojekt on loodud reeglistiku alusel, milles määratakse kindlaks selle eesmärk ja teabele juurdepääsu õigused, sealhulgas see, millist teavet analüüsiprojekti raames töödelda on lubatud ning millised liikmesriigid ja seotud kolmandad isikud võivad selles osaleda. Rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse aastaeelarve on viimase kolme aasta jooksul püsinud stabiilselt veidi üle 10 miljoni euro. Aastaeelarve katab ka personalikulud – töötajate keskmine arv oli kõnealusel perioodil 48.

13

Rändajate smugeldamise vastast võitlust toetavad ka teised Europoli operatiivüksused: operatiivkeskus kontrollib sissetulevaid andmeid, strateegilise analüüsi meeskond koordineerib strateegilist analüüsi ja internetisisust teavitamise üksus toetab rändajate smugeldamise vastast Euroopa keskust rändajate internetipõhise smugeldamise tõkestamisel.

14

Europoli üks peamisi eesmärke on tegutseda oma partnerite heaks kuritegeliku tegevuse alase teabe vahetamise ELi keskusena. Ta annab peamiselt operatiivteavet, et lihtsustada liikmesriikidevahelist teabevahetust, kuna teabe jagamine muude sidusrühmadega (nt ELi asutused, kolmandad riigid) sõltub konkreetsetes koostöölepingutes ja töökorraldustes sätestatud tingimustest.

15

Liikmesriikidele antava Europoli toe kolm tehnoloogilist põhisammast on Europoli infosüsteem, Europoli analüüsisüsteem ja turvaline teabevahetusvõrk (vt 2. selgitus ja joonis 2).

Auditi ulatus ja käsitlusviis

16

Kõnealuse tulemusauditi eesmärk oli välja selgitada, kas Europol toetas liikmesriike tõhusalt rändajate smugeldamise vastases võitluses. Peamisele auditiküsimusele vastamiseks otsisime vastuseid kahele alaküsimusele:

1. kas Europol on olnud tõhus rändajate smugeldamise alase teabevahetuse keskus;
2. kas Europol on rändajate smugeldamise valdkonnas pakkunud tõhusat koordineerimist ja toetust.

17

See on esimene kord, kui auditeerisime Europoli operatiivtegevust ja seega ka rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse ja muude rändajate smugeldamise vastu võitlemisega seotud Europoli üksuste tegevust. Auditi eesmärk on aidata kaasa käimasolevale arutelule selle üle, kuidas EL rändesurvet haldab, ja selle järelduste siht on tugevdada Europoli rolli liikmesriikide õiguskaitseasutustele tõhusa abi pakkumisel. Järeldused võivad mõjutada ka Europoli määruse käimasolevat läbivaatamist.

18

Auditis keskendutakse rändajate smugeldamise valdkonnale ega hõlmata inimkaubanduse valdkonda. Selles käsitletakse ajavahemikku alates rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse loomisest 2016. aastal kuni 2019. aastani. Vaatasime ka 2020. aasta andmeid, kui need olid kättesaadavad. Samuti uurisime, kuidas Europol tegi koostööd teiste rändajate smugeldamise vastases võitluses osalevate ELi asutustega. Ülaltoodud küsimustele vastamiseks vaatasime üle ka Europoli rändajate smugeldamise vastase tegevuse tulemuslikkuse seire ja aruandluse raamistiku.

19

Meie auditi leiud põhinevad statistiliste andmete analüüsil, mida toetavad dokumentide läbivaatamine ja intervjuud peamiste sidusrühmadega. Ameti teenustega rahulolu hindamiseks kasutasime vastuseid küsimustikule, mille saatsime 27 liikmesriigi õiguskaitseasutustele ja 13 kolmanda riigi (Albaania, Gruusia, Island, Iisrael, Moldova, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Norra, Serbia, Šveits, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik) asutustele. Kõik need 40 riiki peale ühe vastasid küsimustikule.

20

Korraldasime videokonverentse auditeeritavate ja asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas Europoli, Eurojusti, Euroopa välisteenistuse, rände ja siseasjade peadirektoraadi, õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi, Frontexi, Interpoli ja ühise operatiivasutusega. Kuna kohapealsed auditikülastused ei olnud COVID-19-ga seotud piirangute tõttu võimalikud, korraldasime videokonverentse ka Serbia (transiidiriik), Hispaania (üks kõige suurema surve all olevaid riike) ja Saksamaa (üks sihtriike) õiguskaitseasutustega.

21

Europoli töödeldavate operatiivsete isikuandmete tundliku iseloomu tõttu jäi nende täpsuse ja asjakohasuse hindamine väljapoole auditi ulatust. Seetõttu ei saanud me nende kahe aspekti osas andmete üldist kvaliteeti kontrollida.

Tähelepanekud

Europol toimib teabevahetuskeskusena, kuid selle tegevust pärsivad puudulikest andmetest ja vähesest koostalitlusvõimest tingitud probleemid

22

Et täita oma ülesannet kuritegeliku tegevuse Euroopa teabekeskusena, peaks Europol saama liikmesriikidelt ja kolmandatelt riikidelt piisavalt teavet ning omama juurdepääsu kõigile asjakohastele andmeallikatele. Europoli pakutava teenuse kvaliteet sõltub suuresti sellest, kui aktiivselt Europoli partnerid Europoliga teavet vahetavad. Järgmistes punktides uurime,

1. kui aktiivselt vahetavad Europoli partnerid ametiga teavet;
2. kas Europolil on juurdepääs kõigile asjakohastele andmeallikatele;
3. kas liikmesriigid ja kolmandad partnerriigid on ametilt saadud teabega rahul.

Teabevahetuse maht kasvab jätkuvalt, kuid selle täielikkust mõjutavad mitmed probleemid

23

Europol saab turvalise teabevahetusvõrgu kaudu üha rohkem teateid. Europolile saadetud konkreetseid kriminaaluurimisi käsitlevat operatiivteavet sisaldavate teadete arv ja Europoli partneritele väljasaadetavate teadete arv on pidevalt kasvanud. Selle tulemusena on rändajate smugeldamisega seotud uute juhtumite arv suurenenud, nagu on näha jooniselt 3. Europoli andmebaasidesse sisestavad teavet kõik ELi liikmesriigid ja kolmandad riigid, kellega Europolil on sõlmitud operatiivkoostöö kokkulepped.

24

Vaatamata nendele positiivsetele suundumustele tuvastasime probleeme, mis mõjutasid Europoli hangitud teabe täielikkust. Enamik neist probleemidest ei ole rändajate smugeldamise valdkonnale spetsiifilised ja on Europoli kontrolli alt väljas. Neist peamised on järgmised:

1. liikmesriikide erinev aktiivsuse tase Europoli andmebaasidesse teabe sisestamisel;
2. probleemid kahepoolsete läbirääkimiste käivitamisel, et sõlmida rahvusvahelised lepingud prioriteetsete kolmandate riikidega;
3. Europoli võimetus koguda teavet eraõiguslkelt isikutelt otse ja seda analüüsida.

25

Tagamaks, et Europoli käsutuses on täielikud andmed, on väga oluline saavutada liikmesriikide aktiivne osalus. Mitmed sidusrühmad viitasid vajadusele, et liikmesriigid edastaksid Europolile rohkem operatiivinfot. Sageli on sellel, et Europoliga jäetakse teave jagamata või suheldakse kahepoolselt teiste liikmesriikidega, mõjuvad korralduslikud või õiguslikud põhjused. Näiteks ei ole Europolile vaja saata organisatsioonilise/haldusalase teabevahetuse koopiat. Uurijatel ei pruugi olla prokuröri luba tundlike andmete jagamiseks uurimise varajases staadiumis. Käimasoleva uurimise ohtuseadmise vältimiseks või riigi julgeolekuhuvide kaitsmiseks võidakse rakendada piiravaid teabe käitlemise meetmeid. Osa teabest võib jääda ka Europoli pädevusalast välja.

26

See, mil määral liikmesriigid teavet jagavad, sõltub aga ka sellest, kuidas nad on oma teabejagamise süsteemi üles ehitanud. Mõnes liikmesriigis ei ole automatiseeritud süsteemi andmete üleslaadimiseks välja töötatud, mis tähendab, et kõik andmed tuleb Europoli infosüsteemi või turvalisse teabevahetusvõrku käsitsi sisestada. See halduskoormus mõjutab liikmesriikide soovi Europoliga teavet jagada. Pealegi on mõnes riigis juurdepääs Europoli süsteemidele tsentraliseeritud, teistele aga on uurijatel otsene juurdepääs. Seda on kujutatud joonisel 4, millel näidatakse, et õiguskaitseametnike käsutuses olevate turvalise teabevahetusvõrgu pääsupunktide arv on liikmesriigiti väga erinev, mis piirab nende suutlikkust saata Europolile õigeaegselt asjakohast teavet.

27

Andmete täielikkust mõjutavad ka viivitused teabe kättesaadavuses. Samuti saab Europol osa sissetulevatest failidest/andmetest struktureerimata vormingus. Seetõttu peavad Europoli töötajad kõnealuse teabe käsitsi oma andmebaasidesse sisestama. Europol on välja töötanud uue vahendi (andmete vastuvõtmise ühisvahend), mis peaks tulevikus aitama andmeid turvalisse teabevahetusvõrku sisestamisel struktureerida.

28

Samuti tuvastasime, et liikmesriikide vahel toimuv kahepoolne andmevahetus, mis Europoli ei hõlma (st teated, mida ametile koopiana ei saadeta), on suurenemas. Selliste teadete üldine osakaal on kasvanud 46%-lt 2016. aastal 62%-ni 2019. aastal, kuid see on liikmesriigiti erinev (vt joonis 5).

29

Rändajate smugeldamise vastase võitluse tõhusaks toetamiseks peab Europolil olema juurdepääs päritolu- ja transiidiriikides läbiviidavate kriminaaluurimiste operatiivandmetele. Selleks on Europol sõlminud varasemate õigusaktide alusel 17 kokkulepet kolmandate riikidega. Amet on ka kindlaks määranud veel kaheksa prioriteetset kolmandat riiki, kellega sõlmida rahvusvaheline kokkulepe (vt joonis 6). 2017. aasta detsembris soovitas komisjon nõukogul lubada alustada nende riikidega läbirääkimisi. Nõukogu tegi seda 2018. aasta juunis. 2021. aasta juuliks oli komisjon alustanud läbirääkimisi aga ainult ühe riigiga.

30

Isikuandmete vahetamist hõlmavate rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine on keeruline, kuna seda saab teha ainult riikidega, kes pakuvad EL standarditega võrreldaval tasemel andmekaitset¹². Ilma rahvusvahelise kokkuleppeta on kolmandatel riikidel Europoliga operatiivandmete jagamisest aga vähe kasu, kuna ametil ei ole lubatud neile vastutasuks süstemaatiliselt isikuandmeid sisaldavat teavet saata¹³.

31

Europoli tegevust pärsivad ka piirangud rändajate smugeldamist käsitlevate isikuandmete hankimisel eraõiguslikelt isikutelt (näiteks internetiteenuste osutajad). Ta võib saada isikuandmeid eraõiguslikelt isikutelt kaudselt, riikliku politseiüksuse või asutuse kaudu. Kui aga eraõiguslikud isikud esitavad andmed otse omal algatusel Europolile (näiteks kui internetiteenuse osutaja teavitab Europoli ennetavalt rändajate smugeldamisega seotud ebaseaduslikust veebisisust), saab amet andmeid töödelda ainult asjaomase riikliku politseiüksuse või asutuse tuvastamiseks¹⁴. Europol ei saa andmeid analüüsimiseks või ristkontrolliks töödelda ja peab need nelja kuu jooksul kustutama, välja arvatud juhul, kui liikmesriigi või kolmanda riigi asutused need uuesti esitavad. See võib põhjustada viivitusi ja muuta sellised andmed uurimise jaoks aegunuks või ebaoluliseks.

32

Europoli määruse 2020. aasta uuesti sõnastamisel tegi komisjon ettepaneku, et Europolil peaks olema võimalik saada eraõiguslikelt isikutelt isikuandmeid, teavitada selliseid eraõiguslikke isikuid puuduvast teabest ning taotleda, et liikmesriigid paluksid teistel eraõiguslikel isikutel jagada lisateavet¹⁵. Alates 2021. aasta juunist jätkub Euroopa Parlamendis ja nõukogus seadusandlik töö määruse eelnõu osas.

Europol kasutab liiga vähe väliseid andmeallikaid

33

Kuritegevuse alase teabe vahetamise Euroopa keskusena peab Europolil olema juurdepääs kõikidele asjakohastele välistele (st mitte Europoli) andmebaasidele teabe kogumiseks ja selle kontrollimiseks kõigi asjakohaste teabeallikate suhtes. Oleme need esitanud 3. selgituses and joonisel 7). See kehtib eriti juhul, kui kontrollitakse kolmandatest riikidest pärit andmeid, võrreldes neid vastavate ELi andmebaasidega. Europoli jaoks ei ole praegu aga kõiki asjakohaseid andmeallikaid saadaval ja mõnda ei kasuta Europol piisavalt.

34

Europol kasutab aktiivselt Schengeni infosüsteemi, millele ta sai täieliku juurdepääsu 2020. aasta septembris. Alates 2021. aasta märtsist on Europol ühendatud SIRENE võrgustikuga, mis võimaldab ametil vahetada teavet võrgustiku kontaktpunktidega, mida nimetatakse SIRENE büroodeks. Liikmesriigid on seadusega kohustatud Europolile teatama kõigist neile teadaolevatest andmetest (nn päringutabamused) vastavate Schengeni infosüsteemi hoiatusteadete kohta, mis on seotud terrorismiga¹⁶, kuid mitte muude kuritegevuse vormidega, sealhulgas rändajate smugeldamisega (kuigi nad saavad SIRENE võrgustiku kaudu nendes valdkondades muud teavet vahetada). Sellise olulise, peaaegu reaalajas süstemaatilise teabe puudumine võib piirata Europoli võimet rändajate smugeldajaid jälitada.

35

Europol kasutab ka Interpoli andmebaase. Europoli SIENA ja Interpoli I24/7 teavitussüsteemide vahel puudub aga automaatne liides. Teavet tuleb edastada ühest süsteemist teise.

36

Europol kasutab väga harva muid Euroopa andmebaase, mis võiksid rändajate smugeldamise valdkonnas asjakohased olla. Tal on juurdepääs Eurodac-süsteemile, kuid tegelikkuses ei ole ta õiguslikest piirangutest tulenevalt kunagi süsteemis rändajate smugeldamisega seoses päringut esitanud¹⁷. Reisijaid käsitleva eelteabe/broneeringuinfo süsteemis esitas ta 2018. aastal ainult kaks, 2019. aastal kaheksa ja 2020. aastal kuus päringut.

37

Europolil puudub juurdepääs viisainfosüsteemis säilitatud andmetele, kuigi ametil on olnud alates 2008. aastast õiguslik alus süsteemile juurdepääsuks (VIS-määrus) ning nimetatud juurdepääsu tehnilised ja funktsionaalsed nõuded töötati välja 2018. aastal. Europol tegeleb praegu tehniliste probleemide lahendamisega isikuandmete kaitse tugevdamiseks, nagu nõutakse Euroopa Andmekaitseinspektori 2021. aasta märtsi arvamuses, enne kui ta süsteemile juurdepääsu saab. Viisainfosüsteemile juurdepääsu puudumine on Europoli kasutamata võimalus saada olulist teavet rändajate smugeldajate toimepandavate viisapettuste lahendamiseks.

38

Koostalitlusvõime Europoli andmebaaside, peamiste ELi andmebaaside (Schengeni infosüsteem, viisainfosüsteem, Eurodac-süsteem ja tulevased süsteemid, eelkõige riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem ning Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem) ning Interpoli andmebaaside vahel peaks 2023. aastaks veelgi paranema, nagu on sätestatud 2019. aasta koostalitlusvõime määruses¹⁸. Pärast rakendamist võimaldab see üheaegset päringute esitamist kõigis andmebaasides.

39

Europolil ei ole ka juurdepääsu Prümi süsteemi kaudu jagatud andmetele. Seda seetõttu, et ametil puudub sõnaselge õiguslik alus sellistele andmetele ligipääsemiseks.

Europoli partnerid hindavad ameti pakutavat teavet, kuid koostalitlusvõime probleemid takistavad andmete tõhusat jagamist

40

Meie uuringust ilmneb, et liikmesriigid ja kolmandad riigid hindavad ameti pakutavat teavet. Üldine keskmine rahulolunäitaja (skaalal 0–10) on 8,5 (vt joonis 8). Peamine parandamist vajav valdkond on koostalitlusvõime probleemid, mis mõjutavad tõhusat andmete jagamist.

41

Liikmesriikide õiguskaitseasutustel ei ole praegu juurdepääsu Europoli analüüsisüsteemile. Nad saavad kontrollida, kas nõutav teave on Europoli analüüsisüsteemis olemas, esitades selleks taotluse turvalise teabevahetusvõrgu või kontaktametniku kaudu. Kõnealune menetlus võtab aega ja seega muudab riiklike ja Europoli süsteemide vähene koostalitlusvõime andmevahetuse vähem tõhusaks.

42

2020. aastal käivitas Europol uue projekti QUEST+, mis võimaldab riiklikel ametiasutustel teha oma riiklike süsteemide kaudu Europoli analüüsisüsteemist päringuid. See võimaldab neil kohe, ilma ametlikke kanaleid läbimata, näha, kas Europoli analüüsisüsteemis on vaste (nn päringutabamus), kuid see ei võimalda neile otsest juurdepääsu süsteemis tegelikult säilitatud teabele. Päringutabamuse korral peavad nad lisateavet eraldi küsima. Projekti lõpuleviimine sõltub ressursside olemasolust Europoli IT-taristu üldise ümberkorraldamise raames. 2021. aastaks on kavandatud katseetapp, millest võtab osa kuni kuus liikmesriiki.

43

Kuigi liikmesriikidel on juurdepääs Europoli teisele andmebaasile, Europoli infosüsteemile, ei ole see täielikult riiklikesse süsteemidesse lõimitud. 2016. aastal algatas Europol projekti „Querying Europol Systems“ (QUEST) (vt joonis 9), võimaldades liikmesriikide õiguskaitseasutustele riiklike süsteemide kaudu juurdepääsu Europoli infosüsteemile. QUEST võeti kasutusele 2017. aastal, kuid siiani hõlmab see ainult kahte teabeliiki: isikud ja tulirelvad. Muud liigid (näiteks transpordivahendid, sidevahendid ja isikut tõendavad dokumendid) muutuvad eeldatavasti kättesaadavaks 2021. aasta juuni lõpuks.

44

Avastasime veel probleeme Europoli andmevahetuses muude ELi asutustega. Rändajate smugeldamise vastases võitluses on üks peamistest sidusrühmadest Frontex – Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet –, mis edastab Europolile operatiivseid isikuandmeid (näiteks kahtlustatavate nimed ja aadressid). Europol ei saa aga Frontexiga jagada mingeid isikuandmeid, mis võimaldaks viimasel kontrollida oma operatiivandmete õigsust, süvendada piirikontrollioperatsioonide jaoks oma luureteavet või tõhustada oma riskihindamist tekkivate ohtude lokaliseerimiseks.

45

Selle üks põhjus oli Frontexi haldusnõukogu otsus 58/2015, millega ei võimaldatud tal 2011. aasta Frontexi määruse alusel Europolilt isikuandmeid vastu võtta. Teine põhjus oli see, et Euroopa Andmekaitseinspektor esitas 2018. aastal Frontexile 2016. aasta Frontexi määruse alusel negatiivse arvamuse Europolilt isikuandmete saamise kohta. Frontexi uusimas, 2019. aasta määruses on see õiguslik lünk aga kõrvaldatud ja selles nähakse konkreetselt ette isikuandmete vahetus Europoli ja Frontexi vahel¹⁹. Frontexi poolt rändevoogude jälgimisel või operatsioonide käigus kogutud andmeid saab nüüd Europoliga jagada, et tuvastada piiriülestes kuritegudes kahtlustatavaid inimesi.

46

Tõhusaks võitluseks rändajate smugeldamise vastu on vaja sujuvat koostööd õiguskaitse- ja õigusasutuste vahel. Kuigi 2016. aasta Europoli määruses nähakse ette vastastikune kaudne juurdepääs Europoli ja Eurojusti andmebaaside vahel,²⁰ on sellise juurdepääsu loomine olnud aeglane. Nad saavad turvalise teabevahetusvõrgu kaudu andmeid vahetada poolautomaatselt, kuid täielikult elektrooniline juurdepääsulahendus on Eurojusti IT-süsteemide ajakohastamisvajaduse tõttu viibinud.

47

Enne 2016. aastat kehtinud õigusraamistiku²¹ kohaselt oli Europoli andmetöötlus süsteemipõhine; selles täpsustati, milliseid andmeid millises süsteemis töödeldakse. 2016. aasta Europoli määruses seevastu ei viidata enam andmetöötluse süsteemipõhisele olemusele. Pigem sõltuvad Europoli andmetöötlust reguleerivad eeskirjad nüüd nende töötlemise eesmärgist (seoste tuvastamine; temaatiline ja strateegiline analüüs; operatiivanalüüs või teabevahetuse hõlbustamine)²². Seetõttu kavatseb amet oma olemasolevatest eraldiseisvatest süsteemidest eemalduda integreeritud, kõikehõlmava, keskse andmehoidla ja töökeskkonna suunas.

48

Europol ei ole rändajate smugeldamise valdkonnas siiani kasutanud uuenduslikke IT-protsesse, näiteks andmekaevet või tehisintellekti. Selleks annavad talle võimaluse eelnevalt kirjeldatud IT-taristu põhjalikud muudatused.

Europoli partnerid hindavad ameti strateegilist ja operatiivset tuge, ehkki tulemusi ei saa hinnata ja menetlused pole piisavalt struktureeritud

49

Europoli lisaväärtus ei tulene mitte ainult oma partneritega läbiviidavast teabevahetusest, vaid ka ameti strateegilisest ja operatiivsest toest. Allpool esitatud punktides uurime, kas Europol

1. pakub väärtuslikku strateegilist ja operatiivset tuge;
2. saavutab tulemusi ja annab neist aru;
3. on kehtestanud oma abi pakkumiseks vajalikud sisemenetlused;
4. koordineerib oma tegevust edukalt oma partneritega.

Europol pakub väärtuslikku tuge

50

Allpool esitatud joonisel 10 antakse ülevaade Europoli strateegilisest ja operatiivsest toest.

51

Europoli strateegiline toetus koosneb erineva keerukusastmega aruannetest, milles antakse üldine ülevaade kuritegevuse hetkeolukorrast ja suundumustest ELis (vt 4. selgitus). Amet koostab neid strateegilisi aruandeid nii korrapäraselt kui ka vastavalt vajadusele, võimaldades liikmesriikidel ennetusmeetmeid võtta. Strateegilise toetuse raames on Europolil otsustav osa ka EMPACTis (vt punkt 08), mis aitab määrata strateegilisi prioriteete kogu ELi jaoks ja toetada nende rakendamist operatiivtasandil.

52

Europoli operatiivabi hõlmab liikmesriikide ja kolmandate riikide uurimiste toetamist konkreetsete juhtumite puhul, mida võib liigitada mitteprioriteetseteks (põhitugi) või prioriteetseteks toetuse pakkumise juhtumiteks või väärtusliku sihtmärgiga uurimisteks (mis valitakse prioriteetsete juhtumite hulgast prioriseerimise lisaprotsessi abil), nagu näidatud joonisel 11. Operatiivabi koosneb kahest järgmisest põhiosast:

1. toetus operatsioonide läbiviimisel – Europol pakub operatsioonide ajal liikmesriikidele otsest kohapealset tuge, näiteks võivad Europoli eksperdid hankida andmeid mobiilseadmetest, nagu nutitelefonid või tahvelarvutid;
2. toetus uurimiste läbiviimisel – pakutav tugi sõltub sellest, kas kõnealune juhtum on prioriteetne, mitte-prioriteetne või väärtusliku sihtmärgiga uurimine:

1. mitteprioriteetsete juhtumite puhul teeb Europol andmete ristkontrolli enda andmebaasidega;
2. prioriteetsete juhtumite korral annab Europol uurijatele operatiivset analüüsituge (nt teavet kaasatud kuritegeliku võrgustiku, selle meetodite, piirangute ja kavatsuste kohta), kooskõlastustuge operatsioonide jaoks ja/või rahastust operatiivkoosolekute jaoks;
3. väärtusliku sihtmärgiga uurimisi toetatakse kõrgemal tasemel kui prioriteetseid juhtumeid. Eelkõige hõlmavad need operatiivkava koostamist ning operatiivtöörühma loomist luure- ja uurimistegevuse, sealhulgas välioperatsioonide koordineerimiseks.

53

Üldiselt olid Europoli partnerid ametilt saadud toe kvaliteediga rahul. Skaalal 0–10 hindasid nad Europoli strateegilist tuge 8,0 punkti ja operatiivtuge 8,4 punktiga (vt joonis 12).

Europoli operatiivse ja strateegilise toe tulemusi on raske kontrollida, kuna ta ei mõõda neid ülevaatlikul viisil

54

Kuigi liikmesriikide ja kolmandate riikide hinnang oli positiivne, takistavad tulemusnäitajate mõõtmist olemasoleva aruandluskorra piirangud. Analüüsime selle põhjuseid allpool.

55

Europolis ei ole kasutusele võetud näitajaid, millega oleks võimalik süstemaatiliselt hinnata, kas ameti panus rändajate smugeldamise juhtumitesse (nt analüüsiaruande esitamine) liikmesriikides on andnud operatiivseid tulemusi, nagu vahistamised, kuritegelike grupeeringute likvideerimine või varade arestimine liikmesriigis. Seda peamiselt seetõttu, et liikmesriikidel ei ole kohustust selliseid andmeid Europolile avaldada. Teine põhjus on see, et andmete kogumise protsess ei ole struktureeritud, kuna Europol ei ole andnud oma partneritele juhiseid saavutatud tulemustest aru andmiseks. Europol kogub andmeid nn ühismeetmete päevadega seotud vahistamiste arvu kohta (vt 5. selgitus).

56

Europol ei uuenda aga pärast ühismeetmete päevi alati oma vahistamisnäitajaid ning rändajate smugeldamise vastane Euroopa keskus ei kogu süstemaatiliselt andmeid muude tulemuste, näiteks varade arestimise kohta. Meie uuringust ilmneb, et ainult 33% liikmesriikidest edastab Europolile süstemaatiliselt teavet rändajate smugeldamise valdkonnas ameti antava toetuse tulemuste kohta.

57

Usaldusväärse statistika hankimine rändajate smugeldamise kohta on osutunud keeruliseks ka Eurostati jaoks. Ta viis läbi kolm kriminaalõiguse alaste andmete katsekogumist „loata riiki sisenemise, riigi läbimise ja riigis elamise hõlbustamise kohta“ (nagu on sätestatud ELi õiguses), hõlmates võrdlusaastaid 2015, 2016 ja 2017. Alates võrdlusaastast 2018 on andmete kogumine lisatud Eurostati iga-aastasesse kuritegevuse statistika küsimustikku. Liikmesriigid panustasid projekti vabatahtlikult, kuna puudub õiguslik alus, mis kohustaks neid andmeid esitama. Andmeid esitavate liikmesriikide arv on aastate jooksul järk-järgult suurenenud. Nüüd teeb seda enamik liikmesriike, kuigi nende andmed ei ole alati täielikud. 2021. aasta juuliks ei olnud Eurostat veel rändajate smugeldamise kohta statistikat avaldanud, seda peamiselt andmete kvaliteediga seotud probleemide tõttu.

58

Europol ja Frontex koguvad statistikat ka rändajate smugeldamise kohta liikmesriikidest – Frontex oma riskianalüüsi jaoks ning operatiivsetel ja strateegilistel eesmärkidel ja Europol oma nõukogule esitatava EMPACTi käsitleva aruande jaoks. Andmekogumisprotsessi Europoli, Frontexi ja Eurostati vahel ei koordineerita.

59

2018. aastal hakkas rändajate smugeldamise vastane Euroopa keskus organisatsioonisiseselt edastama teavet vahistamiste iga-aastase arvu kohta ja aasta hiljem hakkas sellest arvust ka komisjonile teatama. Rändajate smugeldamise vastane Euroopa keskus on aga seisukohal, et kuna kriminaalmenetluse tulemusi ei ole korrapäraselt ajakohastatud, puuduvad usaldusväärsed andmed vahistamiste arvu kohta, mistõttu ei ole ta esitanud selle näitaja kohta andmeid üheski oma avalikus aruandes. Kuigi vahistamiste arv avaldatakse ühismeetmete päevi käsitlevates pressiteadetes, ei ole konsolideeritud andmed avalikult kättesaadavad. Iga-aastased andmed rändajate smugeldajate kindlakstegemise kohta on saadaval üksnes juhul, kui neis käsitletakse silmapaistvaid kurjategijaid (väärtuslikke sihtmärke)²⁵.

60

Teised ELi asutused teevad tulemusi käsitlevad andmed siiski avalikuks. Nõukogu aruannetes EMPACTi kohta esitatakse statistikat rändajate smugeldamise valdkonnas saavutatud tulemuste kohta (vahistamiste arv, kuritegeliku vara arestimised). Samamoodi esitatakse Eurojusti aastaaruandes arvnäitajad selle üldiste operatiivtulemuste kohta (vahistatud kahtlustatavad ja arestitud kuritegelikud varad).

61

Rändajate smugeldamise vastane Euroopa keskus tuvastas 2019. aastal viis väärtuslikku sihtmärki, kes kõik vahistati. Keskuse toel vahistasid liikmesriigid ühismeetmete päevadel operatsioonide raames 598 inimest. Europol ei täpsusta vahistatud isikute kategooriat (nt kuritegelike grupeeringute olulised liikmed või muud isikud, nagu veoautojuhid).

62

Samal aastal tuvastati ELis 10 989 rändajate smugeldamises kahtlustatavat. Tuleb küll möönda, et mitte iga kahtlustatav ei osutu rändajate smugeldajaks ja mitte iga kahtlustatavat ei vahistata. Sellest hoolimata on vahistamiste arv ühismeetmete päevade jooksul väike. Europol koordineerib oma tegevust rändajate smugeldamise ja muude kuritegude, näiteks dokumendipettuste või rahapesu vahel. Tulemusnäitajad (nt avastatud võltsitud dokumentide arv või arestitud finantsvara väärtus) Europoli tegevuse kohta rahapesu ja dokumendipettuste valdkonnas aga puuduvad. Europol võttis küll kasutusele ebaseadusliku internetisisu eemaldamise tulemusnäitaja, kuid ei ole suutnud vastavat sihtarvu täita (vt tabel 3 lisas).

63

Alates 2020. aastast ei sea Europol, olles otsustanud juhtida kõrgema juhtkonna tähelepanu ainult kõrgetasemelistele näitajatele, enam väljundnäitajate jaoks konkreetseid sihtarve. Programmdokumentides on rändajate smugeldamise näitajad pandud kokku muude rasket ja organiseeritud kuritegevust hõlmavate tegevustega seotud näitajatega (vt tabel 1 ja tabel 2 lisas).

64

Rändajate smugeldamise vastane Euroopa keskus ei saavutanud alati väljundnäitajate sihtarve ja seadis kohati sihtarvud alla eelmiste aastate tulemuste (vt joonis 15, joonis 16 ja joonis 17 lisas).

Europol ei dokumenteeri juhtumite valimist täies mahus

65

Europol on kehtestanud objektiivsed kriteeriumid mitteprioriteetsete toetusjuhtumite, prioriteetsete juhtumite ja väärtusliku sihtmärgiga uurimiste eristamiseks (vt punkt 52). Nende kriteeriumide rakendamiseks on amet välja töötanud üksikasjaliku töövooga prioriseerimise protsessi. Tegelikkuses kasutavad Europoli vanemspetsialistid ja analüütikud prioriteetide määramise protsessi üldise juhisena otsustamaks, kas anda juhtumile prioriteetne staatus, tuginedes samas oma ametialasele hinnangule, olemasolevatele vahenditele ja juhtumi arengupotentsiaalile. Selleks viivad nad sageli läbi ühishindamisi liikmesriikides asuvate Europoli kontaktbüroode ja/või eesliiniuurijatega. Kuna seda valimisprotsessi ei dokumenteerita täies mahus, ei saanud me kontrollida, kas seda rakendati õigesti.

66

Kuigi juhtumite koguarv ajavahemikul 2016–2019 kahekordistus, ei suurenenud prioriteetsete juhtumite arv (vt joonis 13). 2016. aastal liigitas Europol 93 juhtumit 2057 hulgast prioriteetseks, samas kui 2019. aastal oli vastav näitaja 104 juhtumit 4426-st.

Europol koordineerib tegevust oma partneritega, kuid mitte süstemaatiliselt

67

Lisaks õiguskaitseasutuste toetamisele koordineerib Europol oma tegevust ka teiste partneritega. Nende hulka kuuluvad ELi asutused, kolmandad riigid, rahvusvahelised organisatsioonid ja piirkondlikud õiguskaitseorganisatsioonid (vt joonis 14). Meie intervjuudest Europoli partneritega ja nende vastustest meie küsitlusele ilmneb, et nad hindavad ameti koordineerivat rolli.

68

Koostöö tugevdamiseks toetab Europol mitmeid järgmisi innovatiivseid partnerlusi ja osaleb neis:

• ühine kontaktrakkerühm rändajate smugeldamise küsimustega tegelemiseks – see koondab liikmesriikidest ja kolmandatest riikidest Europoli peakorterisse lähetatud kontaktametnikke. Rändajate smugeldamise vastane Euroopa keskus korraldab regulaarselt ühise kontaktrakkerühma kontaktametnike koosolekuid ja enamik meie küsitlusele vastanutest leidis, et see parandas rändajate smugeldamise vastase võitluse alast koostööd ja koordineerimist liikmesriikide vahel;
• teabekoda – see parandab teabe jagamist, tuues kokku sellised partnerid nagu Frontex ja Interpol, aga ka tavapäratumad osalejad, nagu ühised julgeoleku- ja kaitsepoliitika missioonid. Teabekoda on mõeldud üldiste suundumuste, aga ka konkreetsete juhtumite arutamiseks;
• ühine operatiivbüroo Viinis – see on Lääne-Balkani ja Vahemere keskosa rändeteedel tegutsevate rändajate smugeldamise kuritegelike grupeeringute rahvusvaheliste uurimiste piirkondlik operatiivplatvorm. See toetab piiriülest politseikoostööd ja kaasab operatsioonidesse rahvusvahelisi uurijaid.

69

Europolil puudub aga struktureeritud koostöö muude rändajate smugeldamise vastases võitluses osalevate Euroopa kooskõlastusplatvormidega, nagu Kagu-Euroopa korrakaitsekeskus, Kagu-Euroopa politseikoostöö konventsioon või Läänemere piirkonna organiseeritud kuritegevuse vastase integreeritud võitluse üksus.

70

Europolis ei ole sisse seatud ka töökorraldust piirkondlike õiguskaitsealaste koostööplatvormidega väljaspool Euroopat, nagu ASEANAPOL, AMERIPOL ja AFRIPOL.

71

Viimasena tuleb meie küsitlusest ja intervjuudest kolmandate riikide esindajatega välja, et Europol kaasab neid oma tegevusse, kuigi mitte alati süstemaatiliselt. Oma vastuses meie küsitlusele väljendasid mõned kolmandad pooled soovi Europoli operatiivtegevuses tihedamini osaleda. Selline osalemine sõltub aga mitte ainult Europolist, vaid ka asjaomast uurimist juhtiva liikmesriigi tahtest.

Järeldused ja soovitused

72

Uurisime Europoli toetust liikmesriikidele rändajate smugeldamise vastases võitluses. Üldiselt järeldame, et Europol on hinnatud partner ja oluline teabevahetuskeskus. Siiski seisab amet silmitsi pidevate probleemidega väliste teabeallikate täies mahus ärakasutamisel ning tema toetuse tulemusi ei mõõdeta järjepidevalt, mistõttu on keeruline neid tõendada.

73

Hindasime Europoli rolli kuritegevuse alase teabe vahetamise Euroopa keskusena. Leidsime, et liikmesriikide õiguskaitseasutused ja kolmandad pooled edastasid Europolile aktiivselt teavet, ehkki kaasatuse tase oli partnerite puhul erinev. Teabevahetuse maht kasvas ajavahemikul 2016–2019 pidevalt (punkt 23).

74

Vaatamata sellele positiivsetele suundumusele tuvastasime probleeme, mis mõjutasid Europoli hangitud teabe täielikkust. Enamik neist probleemidest ei ole rändajate smugeldamise valdkonnale spetsiifilised ja on Europoli kontrolli alt väljas. Neist peamised on järgmised: i) Europoli andmebaasidesse edastatava teabe erinev maht liikmesriigiti; ii) probleemid kahepoolsete läbirääkimiste käivitamiseks, et sõlmida rahvusvahelised kokkulepped prioriteetsete kolmandate riikidega ELi tasandil, ja iii) Europoli võimetus oma ülesannete täitmiseks otse eraõiguslikelt isikutelt teavet koguda ja seda analüüsida (punktid 24–32).

75

Euroopa kriminaalteabekeskusena peab Europolil olema juurdepääs kõikidele asjakohastele andmebaasidele. Kõik asjakohased andmeallikad ei ole aga praegu Europoli jaoks saadaval või neid ei kasutata sellises ulatuses kui võiks (punktid 33–39).

1. soovitus. Kasutada kõiki asjakohaseid teabeallikaid

Oma teabekeskuses olevate andmete täiustamiseks peaks Europol tegema järgmist:

1. kasutama oma hiljuti asutatud SIRENE bürood, broneeringuinfo süsteemi, reisijaid käsitleva eelteabe süsteemi ja Eurodac-andmebaasi asjakohase teabe saamiseks vastavas õigusraamistikus kehtestatud eritingimustel;
2. looma analüüsi eesmärgil juurdepääsu viisainfosüsteemi andmebaasile;
3. toetama komisjoni seadusandlike ettepanekute ettevalmistamisel, et anda ametile juurdepääs muudele asjakohastele andmeallikatele, nagu Prüm ja Schengeni infosüsteemi raamistike kaudu kättesaadavad täiendavad teabeliigid.

Tähtaeg: juuni 2022

76

Üldiselt ilmneb meie uuringust, et liikmesriigid ja kolmandad riigid hindavad ameti pakutavat teavet. Europoli ja liikmesriikide andmebaaside täielikku koostalitlusvõimet ei ole siiski veel saavutatud, mis vähendab andmevahetuse tõhusust. Europol algatas projekti „Querying Europol Systems“ (QUEST), mis võimaldab liikmesriikidel oma riiklikest süsteemidest Europoli infosüsteemile ligi pääseda. See peaks lõpule viidama 2021. aasta juuni lõpuks. 2020. aastal käivitati uus projekt QUEST+. See võimaldab riiklikel asutustel teha oma riiklike süsteemide kaudu Europoli analüüsisüsteemist päringuid. 2021. aastaks on kavandatud katseetapp, millest võtab osa kuni kuus liikmesriiki (punktid 40–43).

77

Avastasime probleeme ka muude ELi asutustega tehtavas teabevahetuses. Rändajate smugeldamise vastases võitluses on üks peamistest sidusrühmadest Frontex, mis edastab Europolile operatiivandmeid. Europol ei saa vastutasuks siiski isikuandmeid jagada, kuna Frontexil ei ole õiguslikel põhjustel olnud siiani võimalik operatiivseid isikuandmeid vastu võtta. Lisaks tuleb märkida, et kuigi 2016. aasta Europoli määruses nähakse ette Europoli ja Eurojusti vaheline vastastikune kaudne juurdepääs andmebaasidele, on sellise juurdepääsu loomine olnud aeglane. Europol ei ole oma põhitegevuses, sealhulgas rändajate smugeldamise vastases võitluses, siiani kasutanud uuenduslikke IT-võimalusi, näiteks andmekaevet või tehisintellekti. Kavandatud põhjalikud muudatused IT-taristus annavad ametile selleks võimaluse (punktid 44–48).

2. soovitus. Tõhustada andmevahetust Europoli ja selle partnerite vahel

Europol peaks koos riiklike õiguskaitseasutuste ja asjaomaste ELi asutustega parandama andmevahetust, tehes järgmist:

1. suurendama riiklike kriminaalasjade andmebaaside ja enda andmebaaside koostalitlusvõimet projektide QUEST ja QUEST+ õigeaegse lõpuleviimise teel;
2. tugevdama koostööd Frontexiga vastastikuse andmevahetuse kaudu ja Eurojustiga kaudse juurdepääsu kaudu andmebaasidele;
3. kasutama andmetöötluseks ja andmete partneritega vahetamiseks uuenduslikke IT-võimalusi.

Tähtaeg: juuni 2022

78

Liikmesriigid ja kolmandad partnerriigid hindavad ameti pakutavat strateegilist ja operatiivset tuge. Selle strateegiline tugi koosneb vastavalt vajadusele koostatud ja korrapärastest aruannetest. Operatiivtuge saab amet pakkuda kriminaalteabe analüüsi või kohapealse sekkumise vormis, keskendudes juhtumitele, mis on seotud väärtuslike sihtmärkidena määratletud kurjategijatega (punktid 50–53).

79

Europoli toetuse tulemusi on raske kontrollida, kuna ametil ei ole võimalik neid ülevaatlikul viisil mõõta. Vahistamiste arvu näitajaga kajastatakse üksnes ühismeetmete päevadel tehtud vahistamisi ja muude tulemuste, näiteks arestitud varade kohta, ei ole näitajaid välja töötatud. See tuleneb asjaolust, et liikmesriikides ei rakendata süsteemset menetlust andmete esitamiseks rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse toel saavutatud tulemuste kohta. Seetõttu ei esita rändajate smugeldamise vastane Euroopa keskus oma avalikes iga-aastastes aruannetes vahistamiste arvu (punktid 54–62).

80

Europolil puuduvad tulemusnäitajad oma edusammude mõõtmiseks rahapesu ja dokumendipettuste vastu võitlemisel, mis on samuti seotud rändajate smugeldamisega (punkt 62). Kuni 2019. aastani esitati Europoli avaldatud programmdokumentides rändajate smugeldamisega seotud tulemusnäitajate sihtarvud eraldiseisvana. Alates 2020. aastast on aga organisatsioonivälises aruandluses sihtarvud koondatud ja need esitatakse raske organiseeritud kuritegevuse kohta tervikuna. Asjakohased tulemusnäitajad on seega saadaval ainult organisatsioonisiseselt (punktid 63–64).

3. soovitus. Parandada rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse tegevuse tulemuslikkuse seiret ja aruandlust

Selleks et parandada rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse tegevuse tulemuslikkuse jälgimist ja aruandlust, peaks Europol tegema järgmist:

1. paluma liikmesriikidel ja kolmandatest riikidest partneritel anda ametile aru tulemustest, mis on saavutatud tänu Europoli abile rändajate smugeldamise valdkonna prioriteetsetes juhtumites;
2. töötama välja spetsiaalsed näitajad oma edusammude mõõtmiseks dokumendipettuste ja rahapesu vastu võitlemisel;
3. avaldama oma iga-aastastes avalikes aruannetes konsolideeritud iga-aastased andmed liikmesriikidele ja kolmandatest riikidest partneritele rändajate smugeldamise valdkonnas antava toetuse tulemuste kohta;
4. tooma oma programmdokumentidesse taas sisse rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse valitud tulemusnäitajad ja iga-aastased sihtarvud.

Tähtaeg: 2022. aasta 1. kvartal

81

Juhtumite tähtsuse järjekorda seadmine asjakohaste kriteeriumide alusel aitab Europolil eraldada ressursse sinna, kus neid kõige rohkem vajatakse. See protsess põhineb osaliselt kaasatud ekspertide professionaalsel hinnangul, kuid seda ei dokumenteerita täies ulatuses. Seetõttu puuduvad piisavad tõendid selle kohta, et Europol eraldab oma ressursse juhtumite tarbeks, kus neid kõige rohkem vajatakse (punktid 65–66).

82

Europol koordineerib oma tegevust muude sidusrühmadega, kuid mitte alati süstemaatiliselt. Sel eesmärgil on ta arendanud uuenduslikke partnerlusi Euroopa rühmitustega, võimaldades kiiret teabevahetust ja tihedat koostööd. Samuti püüab Europol sõlmida piirkondlike õiguskaitseorganisatsioonidega koostöökokkuleppeid. Europol ei tee aga struktureeritud koostööd rändajate smugeldamise vastases võitluses osalevate muude Euroopa koostööraamistikega (punktid 67–71).

4. soovitus. Muuta juhtumite prioriseerimise protsess läbipaistvamaks

Tõestamaks, et välja valitakse kõige asjakohasemad juhtumid, peaks Europol tegema järgmist:

1. säilitama tõendeid selle kohta, et ta rakendab kõigi sissetulevate juhtumite liigitamiseks süstemaatiliselt ja järjekindlalt prioriteetsuse määramise kriteeriume;
2. pidama arvestust kõigi prioriseerimise käigus uuritud juhtumite hindamise kohta.

Tähtaeg: 2021. aasta lõpp

III auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Bettina Jakobsen, võttis käesoleva aruande vastu 13. juulil 2021 Luxembourgis.

Lisa

Lisa. Europoli aruandlus- ja tulemusnäitajad rändajate smugeldamise valdkonnas

2019. aastal koostas Europol järgmised aruanded, mis sisaldavad teavet rändajate smugeldamise vastase tegevuse kohta:

• Europoli määruse artikli 16 lõike 5 punktis d nõutav Europoli programmdokument, mis sisaldab kolmeaastaseid eesmärke ja iga-aastast tööprogrammi;
• Europoli määruse artikli 16 lõike 5 punktis g nõutav Europoli tegevuse konsolideeritud aastaaruanne, mis sisaldab teavet iga-aastase tööprogrammi rakendamise kohta;
• rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse iga-aastane tegevusaruanne, milles antakse üldsusele teavet keskuse tegevuse kohta. Selles aruandes esitatakse eraldiseisev näitajate kogum ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamise (rändajate smugeldamine) ja inimkaubanduse kohta;
• rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse aruanne ebaseaduslikule sisserändele kaasaaitamise teemal – komisjonile iga kahe kuu järel saadetav mitteavalik aruanne, mis sisaldab teavet rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse tegevuse kohta. See sisaldab 41 põhilist tulemusnäitajat, mis on rühmitatud seitsmesse kategooriasse²⁶, et mõõta tulemuslikkust rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse põhitegevusvaldkondades;
• rändajate smugeldamise vastase Euroopa keskuse/rändajate smugeldamise analüüsiprojekti panus Europoli operatsioonide direktoraadi kord kvartalis koostatavasse seirearuandesse – organisatsioonisisene dokument, mis saadetakse Europoli operatsioonide direktoraadile. Aruandes esitatakse statistika kuue valitud näitaja kohta ja selgitatakse tegevuse suundumusi;
• Europoli tegevuse lühikokkuvõte, milles esitatakse üldsusele kokkuvõtlik teave ja arvandmed Europoli tegevuse kohta.

Lühendid

AFRIPOL: Aafrika Liidu politseikoostöö mehhanism

AMERIPOL: Ameerika politseikogukond

ASEANAPOL: Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) riikliku politsei juhid

EAS: Europoli analüüsisüsteem

EIS: Europoli infosüsteem

EMPACT: kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm

EMSC: rändajate smugeldamise vastane Euroopa keskus

EURODAC: Euroopa sõrmejälgede võrdlemise süsteem

EUROJUST: Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Amet

EUROPOL: Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet

FRONTEX: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet

IRU: internetisisust teavitamise üksus

QUEST: Europoli päringusüsteemid

SIENA: turvaline teabevahetusvõrk

SIRENE: võrgustik täiendava teabe taotlemiseks riiklikest kannetest

SIS II: Schengeni infosüsteem

VIS: viisainfosüsteem

Mõisted

Analüüsiprojekt: platvorm operatiivanalüüsi tegemiseks, et toetada rahvusvahelisi kriminaaluurimisi ja kriminaalluure operatsioone.

Europol: ELi amet, mis toetab liikmesriike terrorismi, küberkuritegevuse ja muude raske kuritegevuse vormide ennetamisel ja uurimisel, mis hõlmavad kahte või enamat liikmesriiki.

Europoli analüüsisüsteem: üksnes Europoli töötajatele kättesaadav turvaline infosüsteem riiklikelt õiguskaitseasutustelt ja Europoli muudelt partneritelt saadud operatiivteabe säilitamiseks ja töötlemiseks.

Europoli infosüsteem: Europolile ja liikmesriikidele kättesaadav andmebaas isikutest, keda kahtlustatakse või kes on süüdi mõistetud kuriteos liikmesriigi õiguse alusel või kuritegevuse valdkonnas, mis kuulub Europoli pädevusalasse.

Kuritegevusega seotud ohte käsitlev valdkondadevaheline Euroopa platvorm: ajutine struktuur organiseeritud ja raskest rahvusvahelisest kuritegevusest tingitud ELi mõjutavate peamiste ohtude vastu võitlemiseks, mis ühendab ELi liikmesriike, institutsioone ja asutusi ning muid rahvusvahelisi avalikke ja erasektori partnereid.

Prümi süsteem: liikmesriikide rühm, kes kirjutasid alla 2005. aasta piiriülese koostöö tugevdamise konventsioonile, eriti võitluses terrorismi, piiriülese kuritegevuse ja ebaseadusliku rände vastu.

Rändajate smugeldamise vastane Euroopa keskus: Europoli üksus, kus tegeletakse rändajate smugeldamise ja inimkaubanduse vastase võitlusega.

Turvaline teabevahetusvõrk: suhtluskanal ELi liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja kolmandate poolte vahel, Europoli osalusel või ilma.

Väärtuslik sihtmärk: isik, keda kahtlustatakse ühe või mitme Europoli määruse artiklis 3 määratletud süüteo kavandamises, ettevalmistamises või toimepanemises viimase aasta jooksul ning kes seetõttu kujutab endast suurt raske ja organiseeritud kuritegevuse ohtu kahele või enamale ELi liikmesriigile.

Ühismeetmete päev: piiriülese organiseeritud kuritegevuse vastane ELi riiklike õiguskaitseasutuste koordineeritud ühisoperatsioon, mida toetab Europol.

Komisjoni, Euroopa välisteenistuse, Frontexi, Eurojusti ja Europoli vastused

Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=59363 

Frontexi vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=59363 

Eurojusti vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=59363 

Europoli vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=59363 

Järelmärkused

¹ Europol (2017), Euroopa Liidu raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang.

² Nõukogu järeldused ELi prioriteetide kehtestamise kohta võitluseks organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevusega aastatel 2018–2021 – nõukogu järeldused (18. mai 2017).

³ „Smuggling of Migrants“, ÜRO narkootikumide ja kuritegevuse büroo, 2011.

⁴ Euroopa Komisjon: teabeleht „EL ja rändekriis“, 2017.

⁵ Rändajate smugeldamise vastane Euroopa keskus, neljas aastaaruanne, 2020.

⁶ Europol (2017), Euroopa Liidu raske ja organiseeritud kuritegevuse põhjustatud ohtude hinnang, lk 50.

⁷ Rände ja siseasjade peadirektoraat, õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraat, rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat ning naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraat.

⁸ Nõukogu 28. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/90/EÜ, millega määratletakse kaasaaitamine ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele (EÜT L 328).

⁹ Kaasaaitamisdirektiivi artikkel 1.

¹⁰ Euroopa Parlamendi uuring „Fit for purpose? The Facilitation Directive and the criminalization of humanitarian assistance to irregular migrants: 2018 update“.

¹¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol).

¹² 16. juulil 2020 langetatud otsus kohtuasjas C-311/18 – andmekaitsevolinik vs. Facebook Ireland ja Maximillian Schrems, eelkõige punktid 104–108.

¹³ Erandid on sätestatud Europoli määruse artiklis 25.

¹⁴ Kooskõlas Europoli määruse artikli 26 lõikega 2.

¹⁵ COM(2020) 796 final, 9.12.2020, artikkel 26.

¹⁶ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös, artikli 48 lõige 8.

¹⁷ Eurodac-määruse artikli 21 kohaselt võib Europol teha päringuid Eurodac-süsteemist „üksnes juhul, kui võrdlused mis tahes Europolile tehniliselt ja õiguslikult kättesaadavates infotöötlussüsteemides säilitatavate sõrmejälgede andmetega ei võimaldanud andmesubjekti isikut tuvastada“.

¹⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas.

¹⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2019. aasta määruse (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624, artikkel 90.

²⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määruse (EL) 2016/794, mis käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK, 2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK, artikkel 21.

²¹ Nõukogu otsuse 2009/371/JSK artiklid 10–14.

²² Finantsmääruse artiklid 18 ja 19.

²³ https://www.europol.europa.eu/socta-report

²⁴ https://www.europol.europa.eu/migrant-smuggling-use-of-small-boats-to-cross-english-channel-0

²⁵ Europoli 2019. aasta konsolideeritud tegevusaruande lk 22.

²⁶ Teabevahetus-andmetöötlus, ühine operatiivrühm MARE, operatiivanalüüs, operatiivkoosolekud, ühismeetmete päevad, lähetused/kohapealne tugi, strateegilised ja temaatilised kohtumised.

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=59363 

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi välistegevuse, julgeoleku- ja õigusteemadega tegelev III auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Bettina Jakobsen. Auditit juhtis kontrollikoja liige Bettina Jakobsen, keda toetasid kabinetiülem Katja Mattfolk, kabineti nõunik Paolo Rexha, valdkonnajuht Sabine Hiernaux-Fritsch, auditijuhid Piotr Senator ja Roberto Ruiz Ruiz ning audiitorid Andrej Minarovic ja Erik Kotlarik. Keelealast abi osutas Michael Pyper.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2021

PDF	ISBN 978-92-847-6560-7	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/607670	QJ-AB-21-019-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-6561-4	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/47746	QJ-AB-21-019-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2021.

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitikat rakendatakse Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6–2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). See tähendab, et taaskasutamine on lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Taaskasutaja ei tohi moonutada dokumentide algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi. Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks peate küsima luba otse autoriõiguse omajatelt.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla ega ole teile litsentsitud.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Euroopa Kontrollikoja logo kasutamine

Euroopa Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/index_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida järgmisel aadressil: https://op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.