Euroopa statistika kvaliteeti saab parandada

Kokkuvõte

I Riiklik statistika on avalik hüve, mille eesmärk on kirjeldada majanduslikke, demograafilisi, sotsiaalseid ja keskkonnanähtusi. See on oluline, et toetada poliitikute ja ettevõtete juhtide, aga ka üksikisikute ja leibkondade tõenditel põhinevat otsuste tegemist. ELi jaoks on vaja statistikat kõigis valdkondades – alates ELi poliitika kujundamisest, rakendamisest, järelevalvest ja hindamisest kuni ELi vahendite kogumise ja jaotamiseni – ning selle kvaliteetsus on väga oluline. Seda rakendatakse järgmiste kriteeriumide kaudu: asjakohasus; täpsus; võrreldavus ja sidusus; ajakohasus ja õigeaegsus; kättesaadavus ja selgus.

II 2012. aastal avaldasime eriaruande Euroopa statistika kvaliteedi kohta. 2016. aasta järelkontrolli käigus leidsime, et mõningaid kokkulepitud parandusi ei olnud täielikult rakendatud. Kuna ka Euroopa statistikas on viimasel ajal toimunud muudatusi, otsustasime samal teemal läbi viia uue auditi. Eesmärk on, et meie järeldused ja soovitused aitaksid kaasa Eurostati kvaliteedijuhtimise protsesside tõhususele ja aitaksid seega suurendada Euroopa statistika usaldusväärsust.

III Auditi käigus hindasime, kas komisjon pakub tõhusalt kvaliteetset Euroopa statistikat. Sellele küsimusele vastamiseks uurisime, kas komisjonil on statistika koostamiseks olemas terviklik strateegia ja tõhusad programmid (ajavahemikul 2013–2020 eraldati 489 miljonit eurot). Hindasime ka seda, kas Eurostat pakub asjakohast tuge, on kehtestanud andmete kvaliteedi põhjaliku hindamise ning tagab kõigile kasutajatele läbipaistva ja võrdse juurdepääsu. Selleks valisime välja statistilised tegevused kolmes teemavaldkonnas (töö, ettevõtted ja tervishoid) ning kontrollisime, kas Eurostati hindamistöö tagab kvaliteedi aastate 2017–2020 andmekogude puhul. Lõpuks uurisime, kas vastastikuste eksperdihinnangute potentsiaali Euroopa statistika kvaliteedi tagamisel on täielikult ära kasutatud.

IV Meie üldine järeldus on, et komisjon esitab statistikat, mis on poliitikakujundajate, ettevõtjate ja kodanike jaoks üldiselt piisava kvaliteediga. Mõned puudused tuleb siiski veel kõrvaldada.

V Eurostati statistikastrateegiad kajastavad järjestikustes programmides sätestatud prioriteete, kuid nendega ei mõõdetud edusammude tegemist. Euroopa statistika nõuandekomitee, mis on kasutajate peamine esindusorgan, ei esinda tõhusalt kõiki kasutajaid, näiteks akadeemiliste ja teadusringkondade ühiseid seisukohti. Lisaks ei ole kasutajate vajadused täielikult rahuldatud, sest auditeeritud valdkondades esineb andmelünki.

VI Hoolimata rahastamise suurenemisest Euroopa statistikaprogrammi kaudu sõltub korrapärase Euroopa statistika koostamine endiselt osaliselt komisjoni teiste osakondade poolsest rahastamisest. Mõned ELi rahastatud 13 projektist, mida me analüüsisime, ei pakkunud innovatsioonile keskendumise kaudu lisaväärtust, vaid rahastasid lihtsalt kohustuslikke tegevusi.

VII Eurostati toetus liikmesriikidele on suurel määral asjakohane. Meie uuritud valdkondades on Eurostati kontrollivolitused siiski piiratud. Samuti leidsime, et liikmesriikide saadetud kvaliteediaruanded ei ole statistiliste protsesside vahel ja piires ühtlustatud ning nende üksikasjalikkuse tase on erinev. Lisaks ei hinda Eurostat põhjalikult kõiki kvaliteedimõõtmeid, näiteks võrreldavust ja sidusust. Tervise- ja ettevõtlusstatistikat mõjutab ka ajakohasus, kuna mõned andmekogumid võidakse esitada kuni 24 kuud pärast võrdlusaastat.

VIII Eurostat on välja töötanud avaldamiskalendri, milles puuduvad mõningad üksikasjad. Eurostatil puudub üldine läbivaatamispoliitika, ta ei kirjelda oma veebisaidil täielikult eeskirju, mis reguleerivad juurdepääsu enne avaldamist, ega avalda ülevaatlikku nimekirja kasutajatest, kellele on antud eelisjuurdepääs.

IX Kuigi Euroopa statistikasüsteemi vastastikuse eksperdihinnangu ülesehitus on paranenud, ei ole hinnangute sagedus ja riiklike statistikasüsteemide katvus ikka veel asjakohased, et tagada pidev kvaliteedi paranemine. Lisaks on komisjon ja liikmesriigid vaid osaliselt järginud 2013.–2015. aasta vastastikuse eksperdihinnangu peamisi soovitusi sõltumatuse ja erapooletuse suurendamise kohta.

X Auditi tulemusena soovitame komisjonil

• paremini täita kasutajate vajadusi, muutes Euroopa statistika nõuandekomitee kaasavamaks;
• seada eesmärgiks suurendada Euroopa statistikaprogrammi finantssõltumatust ja seada esikohale innovaatilised projektid;
• parandada liikmesriikide kvaliteediaruandeid ja Euroopa statistika kvaliteedi hindamist;
• vaadata uuesti läbi praegune statistika avaldamisele eelneva juurdepääsu tava; ja
• hinnata Euroopa statistika haldamise nõuandekogu volituste suurendamise teostatavust.

Sissejuhatus

Teadmistes peitub jõud: riikliku statistika roll

01 Riiklik statistika on demokraatliku ühiskonna infosüsteemi hädavajalik element, mis toetab valitsust, majandust ja avalikkust andmetega majandusliku, demograafilise, sotsiaalse ja keskkonnaalase olukorra kohta¹. Avaliku hüvena töötavad seda välja, koostavad ja levitavad riiklikud statistikaasutused ja rahvusvahelised organisatsioonid. Ametlik Euroopa statistika hõlmab ELi, selle liikmesriike ja piirkondi ning Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) riike.

02 Kvaliteetne Euroopa statistika on oluline, aitamaks poliitikakujundajatel kujundada ja jälgida majandus-, demograafia-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikat, et saavutada majanduskasv ja kestlik areng. Samuti on see keskse tähtsusega ELi vahendite kogumiseks ja eraldamiseks ning ettevõtete, teadlaste ja üldsuse jaoks. COVID-19 pandeemia on näidanud, et peaaegu reaalajas andmed, mis on esitatud kiirete, paindlike ja paremini koordineeritud statistikasüsteemide kaudu, on hädavajalikud (vt I lisa).

03 Kvaliteet on mitmemõõtmeline mõiste, kuid lihtne määratlus on „kasutuskõlblik“ või „otstarbekohane“. Euroopa statistika kontekstis toimub kvaliteedi hindamine järgmiste kriteeriumide alusel: asjakohasus; täpsus; võrreldavus ja sidusus; ajakohasus ja õigeaegsus; ning kättesaadavus ja selgus (vt tabel 1). Need mõõtmed on omavahel seotud ja nende vahel on kompromissivõimalusi.

Euroopa statistika koostamise õigusraamistik

04 ELi õigusraamistik on aja jooksul muutunud, suurel määral ELi institutsioonide vajaduste rahuldamiseks. ELi toimimise lepingus² on sätestatud, et statistika koostamine „on kooskõlas erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja andmete konfidentsiaalsusega; see ei too majandustegevuses osalejatele kaasa ülemäärast koormat“.

05 Euroopa statistika määrusega³ luuakse Euroopa statistikasüsteem (ESS) partnerlusena Eurostati (komisjoni peadirektoraat ja ELi statistikaamet) ning riiklike statistikaametite ja muude riiklike asutuste vahel, kes vastutavad igas liikmesriigis Euroopa statistika väljatöötamise, koostamise ja levitamise eest. Partnerlus hõlmab ka EFTA riikide statistikaasutusi.

06 Lisaks määratakse määruses kindlaks, kuidas Euroopa statistikasüsteemi tuleks korraldada, kirjeldatakse selle partnerite peamisi ülesandeid ning luuakse raamistik ühistel statistikapõhimõtetel põhineva Euroopa statistika arendamiseks, koostamiseks ja levitamiseks. Samuti annab see õigusliku aluse Euroopa statistikaprogrammide (edaspidi „programmid“) ettevalmistamiseks, milles määratakse kindlaks Euroopa statistika arendamise, koostamise ja levitamise peamised valdkonnad ja eesmärgid perioodil, mis vastab mitmeaastase finantsraamistiku perioodile. Eelmise programmi (2013–2020) 489 miljoni euro suurusest kogusummast eraldati Euroopa statistikasüsteemi riikidele 193 miljonit eurot (lisaks 181 miljonit eurot teiste peadirektoraatide edasivolitatud assigneeringutena). Praeguse programmi (2021–2027) kuludeks on kavandatud 552 miljonit eurot⁴, sealhulgas 74 miljonit eurot kulukohustuste assigneeringutena 2021. aastaks⁵. Komisjon kaalub praegu määruse läbivaatamist, et keskenduda uutele andmeallikatele, tehnoloogiatele ja teadmistele, andmete jagamisele ning statistika valdkonna reageerimisele kriisidele.

07 Määruses sätestatud statistikapõhimõtteid on edasi arendatud Euroopa statistika tegevusjuhises, mille eesmärk on tagada üldsuse usaldus Euroopa statistika vastu⁶. Tegevusjuhist muudeti viimati 2017. aastal (vt joonis 1).

Euroopa statistikasüsteemi juhtimine

08 Avalikuks kasutamiseks mõeldud Euroopa statistika koostamiseks vajalike andmete kogumise (ELi ja liikmesriikide poolt) eest vastutavad kaks statistikasüsteemi, millel on erinevad õigusraamistikud, mis kajastavad erinevaid juhtimisstruktuure. Need on Euroopa statistikasüsteem (ESS)⁷ ja Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS)⁸.

09 Euroopa statistikasüsteemi haldab Euroopa statistikasüsteemi komitee, mida juhib Eurostat ja mis koosneb riiklike statistikaametite esindajatest. Komitee annab Euroopa statistikasüsteemile professionaalseid suuniseid statistika väljatöötamiseks, koostamiseks ja levitamiseks. Ta vastutab ka Euroopa statistika tegevusjuhise eest.

10 Eurostat tegutseb ELi statistikaasutusena. Selle ülesanne on juhtida statistika ühtlustamist tihedas koostöös riiklike statistikaasutustega. Selle peamine funktsioon on töödelda ja avaldada võrreldavat statistilist teavet Euroopa tasandil, hinnates liikmesriikide esitatud andmete kvaliteeti.

11 Euroopa statistikasüsteemi abistab Euroopa statistika nõuandekomitee⁹ (edaspidi „nõuandekomitee“) ja selle tegevuse üle, mis puudutab Euroopa statistika tegevusjuhise rakendamist, teeb järelevalvet Euroopa statistika haldamise nõuandekogu¹⁰, mis on sõltumatutest statistikaekspertidest koosnev organ (vt joonis 2).

Auditi ulatus ja käsitlusviis

12 Auditi üldeesmärk oli hinnata, kas komisjon pakub tõhusalt kvaliteetset Euroopa statistikat. Käesolevas dokumendis viitame Eurostatile, kui käsitleme valdkondi, mille eest Eurostat kui ELi statistikaamet on ainuvastutav.

13 Auditiküsimusele vastamiseks hindasime, kas:

• komisjonil on terviklik strateegia ja tõhusad programmid kvaliteetse statistika koostamiseks;
• Eurostat pakub asjakohast tuge, on põhjalikult hinnanud saadud andmete kvaliteeti ning tagab Euroopa statistika levitamisel kõigile kasutajatele läbipaistva ja võrdse juurdepääsu ja
• vastastikuseid eksperdihinnanguid on täielikult ära kasutatud statistika kvaliteedi tagamiseks ja edasiseks parandamiseks.

14 2012. aastal avaldasime eriaruande Euroopa statistika kvaliteedi kohta¹¹. 2016. aasta järelkontrolli käigus leidsime, et mõnda soovitust ei olnud ikka veel täielikult täidetud. Sel põhjusel ja võttes arvesse hiljutisi arengusuundi Euroopa statistikas, otsustasime samal teemal läbi viia uue auditi. Seetõttu uurisime, milliseid edusamme on tehtud 2013. aasta jaanuarist kuni 2021. aasta detsembrini. Eesmärk on, et meie järeldused ja soovitused aitaksid kaasa Eurostati kvaliteedijuhtimise protsesside tõhususele ja aitaksid seega parandada Euroopa statistika kvaliteeti.

15 Valisime välja kolm teemavaldkonda (töö, ettevõtted ja tervishoid) ning kontrollisime, kas Eurostati hindamistöö tagas kvaliteetse statistika, keskendudes 2017.–2020. aasta andmete kogumisele kooskõlas määruses nr 223/2009 sätestatud kvaliteedikriteeriumidega. Keskendusime oma analüüsis järgmistele statistikatoimingutele (vt II lisa):

• ELi tööjõu-uuring;
• struktuuriline ettevõtlusstatistika;
• tervishoid, mis koosneb tervishoiukuludest, kuluvabadest tervishoiuandmetest ja surmapõhjustest.

16 Uurisime kõiki kvaliteedimõõtmeid (vt punkt 03) valimisse kaasatud liikmesriikides (Horvaatia, Itaalia, Küpros, Leedu ja Soome). Ajakohasust, õigeaegsust ja täielikkust uurisime tänu dokumentide kättesaadavusele kõigis ELi liikmesriikides. Moodustasime valimi kuue kriteeriumi alusel, et tagada asjakohasus, olulisus, lai geograafiline katvus ja erinevate statistiliste süsteemide hea kombinatsioon, tuginedes uuringutele või haldusandmetele.

17 Meie audititöö hõlmas ka teiste komisjoni talituste (tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (DG EMPL), siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat (DG GROW), tervise ja toiduohutuse peadirektoraat (DG SANTE)) ning Euroopa statistika haldamise nõuandekogu ja nõuandekomitee panust Euroopa statistika koostamisse. Me ei uurinud liikmesriikide saadetud andmete kvaliteeti, EKPSi koostatud Euroopa statistikat ega uute andmeallikate kasutamist.

18 Oma töös lähtusime erinevatest allikatest pärit kriteeriumidest, näiteks riikliku statistika kokkulepitud põhimõtetest, vastavatest rakendussuunistest ja rahvusvahelistest parimatest tavadest (vt III lisa).

19 Lisaks andmete ja statistika uurimisele vaatlesime asjakohaseid õigusakte, rahvusvahelisi suuniseid ja soovitusi ning komisjoni ja valitud liikmesriikide esitatud dokumente, sealhulgas nende vastuseid üksikasjalikele küsimustikele, mis hõlmasid kogu auditi ulatust. Vaatasime läbi valimi, mis koosnes 13 toetusest, mis on seotud kolme teemavaldkonnaga (vt IV lisa), mida haldas Eurostat 2013.–2020. aasta programmi raames. Toetused on seotud projektidega, mida viivad ellu riiklikud statistikaametid või muud riigiasutused meie auditeeritud viies liikmesriigis.

20 Küsitlesime komisjoni, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse, viie liikmesriigi statistikaametite ja muude riiklike asutuste ning kolme rahvusvahelise organisatsiooni (ILO, OECD ja WHO) töötajaid. Jälgisime ka Euroopa statistikasüsteemi komitee koosolekuid ning küsitlesime Euroopa statistikasüsteemi juhtorganite (Euroopa statistika haldamise nõuandekogu ja nõuandekomitee) praeguseid ja endisi liikmeid, EFTA statistikaameti, Euroopa Statistikaühingute Föderatsiooni, Kuningliku Statistikaühingu ning töö-, ettevõtlus- ja tervishoiustatistika eksperte. COVID-19 olukorra tõttu toimusid kõik intervjuud videokonverentsi teel.

Tähelepanekud

Strateegia ja programmid vastasid ootustele, kuid innovatsioonile ei pööratud piisavalt tähelepanu ja kõigi kasutajate vajadusi ei täidetud

21 Komisjon rakendab oma strateegilisi prioriteete peamiselt järjestikuste programmide kaudu, mis peaksid vastama Euroopa statistika kasutajate vajadustele ja mis tuleks vajaduse korral läbi vaadata, et võtta arvesse ootamatuid muutusi (vt joonis 3). Järgmistes osades uurime, kas:

1. komisjoni statistikaprogrammid ja Eurostati strateegilised kavad on hästi kavandatud, terviklikud ja tõhusalt jälgitavad;
2. programmid vastavad kasutajate vajadustele ja
3. programmid tagavad riiklikele statistikasüsteemidele antavate toetustega parima hinna ja kvaliteedi suhte.

Strateegilised kavad ja programmid vastasid suurel määral institutsioonilistele ootustele, kuid ei võimaldanud mõõta edusamme

22 Vaatasime läbi 2013.–2020. aasta programmi, Eurostati strateegiakavad aastateks 2016–2020 ja 2020–2024, statistika iga-aastased tööprogrammid alates 2013. aastast ning programmide järelevalve ja hindamise dokumentatsiooni. Uurisime ka praegust programmi ELi ühtse turu 2021.–2027. aasta programmi raames, ajavahemikul 2013–2020 prioriteetide seadmiseks kasutatud mehhanismi ning Euroopa statistikasüsteemi raames 2019. aastal peetud kõneluste sisu, mille eesmärk oli muuta neid prioriteete ajavahemikuks 2021–2027.

23 Leidsime, et perioodi 2013–2020 programm oli suurel määral koostatud nii, et see vastaks Euroopa statistika institutsiooniliste kasutajate ootustele ja vajadustele, ning sisaldas järelevalveraamistikku. Siiski leidis komisjon hiljem, et mõned põhilised tulemusnäitajad, mida algselt kasutati programmi tõhususe mõõtmiseks, ei olnud seotud programmi eesmärkidega ega suutnud näidata ELi rahastamise mõju. Need tulemusnäitajad asendati teistega (vt joonis 4). See asendus ja kasutajate rahulolu uuringu metoodikas tehtud muudatused ei võimaldanud mõõta, milliseid edusamme oli saavutatud kogu kaheksa-aastase perioodi jooksul.

Kasutajate vajadused ei ole piisavalt täidetud ja endiselt esineb andmelünki

24 Statistika asjakohasuse tagamiseks tuleb see koostada eelkõige kasutajaid silmas pidades. Selle koostamine ei ole eesmärk omaette; pigem peab see teenima neid, kes kasutavad andmeid poliitika ja tulemuste parandamiseks. Seda eesmärki silmas pidades peaks Eurostat konsulteerima igat liiki kasutajatega, et teha kindlaks strateegilise planeerimisega seotud vajadused. Kasutajate peamise esindusorganina peaks nõuandekomitee aitama tagada, et nende vajadusi võetakse programmi kavandamise protsessis arvesse, ja looma suhted statistikakasutajate riigisiseste nõukogudega¹² (vt joonis 5).

25 Eurostat selgitab kasutajate vajadused välja mitme kanali kaudu. Näiteks korraldab ta iga-aastaseid arutelusid, et konsulteerida teiste komisjoni talitustega, teeb kaks korda aastas kasutajate rahulolu uuringu ning korraldab aeg-ajalt vähem esinduslikke konsultatsioone konkreetsete toodete kohta (nt Euroopa taastumise statistiline ülevaade).

26 Nõuandekomitee seab esikohale ELi poliitikast ja algatustest tulenevad vajadused. Lisaks sellele osalevad komisjoni määratud 12 liiget pigem isiklikult kui esindavad teadusühendusi, ülikoole ja uurimisinstituute, kust nad pärit on¹³; seetõttu ei väljenda nad tegelikult kollektiivset seisukohta. Muud peamised kasutajad ja sidusrühmad, nagu kodanikuühiskond, haavatavaid ja tõrjutud rühmi esindavad valitsusvälised organisatsioonid ja rahvusvahelised organisatsioonid, ei ole kaasatud.

27 Nõuandekomitee ei ole oma asutamisest saadik teinud märkimisväärseid edusamme suhete loomisel riigisiseste statistikakasutajatega. Alles 2021. aastal koostas ta ülevaate 23-st statistikakasutajate riigisisesest nõukogust ja kavandas nendega tehtava koostöö tugevdamist. Lisaks leidsime oma töö käigus tõendeid selle kohta, et Itaalia kasutajate nõukogu tegevus oli peatatud ja Horvaatias ei olnud sellist nõukogu veel asutatud.

28 Tuvastasime oma auditiga puudujääke kuluvabade tervishoiuandmete statistikas ja haigestumuse statistikas. Kuluvabade tervishoiuandmete statistika, näiteks tervishoiuressursid ja -tegevus, on vabatahtlik ning andmekogumid on endiselt puudulikud, sest kõik liikmesriigid ei esita Eurostatile kõiki kokkulepitud andmeid. Rakendusmääruse eelnõu, milles määratletakse miinimumnõuete loetelu, on kavas vastu võtta ja esimene andmete edastamine peaks toimuma 2023. aastal. Kui mõningatele liikmesriikidele erandeid ei tehta, peaks kvaliteet (sealhulgas täielikkus) paranema. Haigestumuse statistikat on arendatud rohkem kui kümme aastat ja seda ei ole ikka veel lõpule viidud.

29 Veel üks oluline puudus, mille leidsime, on seotud VKEde ELi määratlusega, mida Eurostat ei kohalda korrektselt, kuna mõnes liikmesriigis on raskusi kõigi finantsandmete saamisel. VKEde liigitus Euroopa statistikas põhineb ainult töötajate arvul (vähem kui 250 inimest) ja selles ei võeta arvesse finantskriteeriume (aastakäive ja bilansimaht).

ELi statistika rahastamisallikad ei ole otstarbekohased ega tähtsusta piisavalt innovaatilisi projekte

30 Komisjon peaks käsitlema kasutajate peamisi vajadusi ja täiendama riiklikku rahastamist, tagades riiklikele statistikasüsteemidele piisavad rahalised vahendid, nagu on soovitatud rahvusvahelistes suunistes (vt III lisa). Programmi vahendid eraldatakse iga-aastaste tööprogrammide kaudu, mille koostab ja võtab vastu komisjon ning mis hõlmavad rahastamist toetuste, hangete ja muude lepingute kaudu. 2021.–2027. aasta mitmeaastases finantsraamistikus on programmi jaoks ette nähtud 552 miljonit eurot – umbes 78,9 miljonit eurot aastas (+29% võrreldes ajavahemiku 2013–2020 aasta keskmisega). ELi iga-aastane panus Euroopa statistikasüsteemi moodustab 2,4% riikliku statistika koostamise hinnangulisest kogukulust (Eurostati poolt läbi viidud kulude hindamise uuringu kohaselt 2020. aastal ligikaudu 3 miljardit eurot¹⁴).

31 Toetused on kõige laialdasemalt kasutatav ja kõige paremini juurdunud vahend, millega julgustatakse uue statistika väljatöötamist vastavalt institutsiooniliste kasutajate tuvastatud vajadustele. Need põhinevad nõudlusel ja nendega rahastatakse umbes 70% projektikuludest, mis on seotud selliste statistiliste toimingute arendamisega nagu uute uuringumoodulite loomine, näost-näkku andmete kogumine ja telefoniküsitlused.

32 Eurostat haldab ka komisjoni teiste talituste (nt DG EMPL ja DG SANTE) rahastatavaid toetusi väljaspool programmi (vt joonis 6). Sarnaselt programmi raames rahastatavatele toetustele on ka nende toetuste eesmärk edendada statistika arendamist, et rahuldada peadirektoraatide konkreetseid vajadusi, kuigi mõnikord on need seotud ka statistikaalase tegevusega, mis on kohustuslik. Sellega seoses soovitasime 2012. aastal järgmist: „Euroopa statistika tegevusjuhiste täielikuks rakendamiseks peaks komisjon tegema järgmist: e) [...] lõpetama järk-järgult statistika koostamise tegevuskulude edasidelegeerimise mehhanismi kasutamise“.Oleme seisukohal, et praegune kord, mille kohaselt Eurostat sõltub rahaliselt teistest peadirektoraatidest, ei ole täielikult kooskõlas rahvusvaheliste soovituste ja heade tavadega piisava rahastamise kohta ega edenda institutsioonilist sõltumatust.

33 Leidsime, et ELi toetused katavad suurel määral institutsioonilisi vajadusi, kusjuures märkimisväärses mahus rahastatakse kohustuslikke statistikatoiminguid ja mõnel juhul kaetakse riiklike statistikasüsteemide tavapärased personalikulud. Ainult mõnest toetusest rahastatakse innovaatilisi projekte (nt haigestumuse statistika prooviuuringud), millel on märkimisväärne lisaväärtus ja mida muidu riiklikul tasandil ei rahastataks.

34 Rahastatavaid projekte tuleb hinnata, et kontrollida, kas need saavutavad oma eesmärgid ja toovad kasu vastavalt investeeritavatele vahenditele. Kuigi üksikuid toetusi hinnati, ei olnud tulemuste kvalitatiivne hindamine üldiselt põhjendatud, mis võib piirata järelmeetmete ulatust ja vähendada tulemuste jätkusuutlikkust.

Eurostat pakub riiklikele statistikasüsteemidele asjakohast tuge, kuid hindamisel ja levitamisel esineb endiselt puudusi

35 Eurostati ülesanne on arendada, koostada ja levitada Euroopa statistikat¹⁵. Selleks toetatakse riiklikke statistikaameteid, hinnatakse liikmesriikidelt saadud andmete kvaliteeti vastavalt kehtestatud kriteeriumidele (vt punkt 03) ning seejärel need konsolideeritakse ja avaldatakse. Kvaliteedikriteeriume „asjakohasus“ ning „kättesaadavus ja selgus“ käsitletakse vastavalt punktides 24–29 ja 59–69.

36 Eurostatil peaks olema tõhus kvaliteedijuhtimise süsteem koos kirjalike menetlustega iga teemavaldkonna kvaliteedi hindamiseks¹⁶ (vt joonis 7).

37 Järgmistes osades uurime, kas Eurostat

1. pakub riiklikele statistikaametitele asjakohast tuge;
2. hindab usaldusväärselt laekuvate andmete kvaliteeti ja
3. tagab statistika levitamisel kõigile kasutajatele läbipaistva ja võrdse juurdepääsu.

Eurostat pakub riiklikele statistikasüsteemidele asjakohast tuge

38 Eurostat peaks Euroopa statistika kvaliteedi parandamise koordinaatorina pakkuma liikmesriikidele õigeaegset ja asjakohast tuge ning arendama koostöövõrgustikke teadmiste jagamise edendamiseks¹⁷. Olemasolevate dokumentide põhjal leidsime, et Eurostati toetus liikmesriikidele on tavaliselt asjakohane ja õigeaegne. Näiteks COVID-19 pandeemia puhkemine tekitas valitsuste, meedia ja üldsuse kui terviku enneolematu nõudluse kiire ja usaldusväärse statistika järele mitmes valdkonnas (vt I lisa). Varsti pärast pandeemia puhkemist avaldas Eurostat suunised ja metoodilised märkused selliste andmekogumite, nagu tööjõu-uuringud, koostamise kohta.

39 Eurostatil puuduvad toe andmiseks aga kirjalikud sisemenetlused, eelkõige mis puudutab tähtaegu. Leidsime näiteid keerulistest metoodilistest probleemidest, mille lahendamine on võtnud kaua aega. Näiteks on probleem pikaajalise hoolduse andmete käsitlemisel (sotsiaal- ja tervishoiuandmete eristamine) püsinud alates 2011. aasta tervishoiu arvepidamise süsteemi rakendamisest 2015. aastal¹⁸. Probleem mõjutab selle valdkonna andmete täielikkust ja võrreldavust. Töörühm alustas selle küsimusega tööd 2022. aasta veebruaris ja peaks esitama aruande 2023. aasta lõpuks.

Liikmesriikide kvaliteediaruandlus ei ole täielikult ühtlustatud ega dokumenteeritud

40 Euroopa statistikasüsteemi käsiraamatus on esitatud suunised, kuidas Euroopa statistikasüsteemi partnerid koostavad tootja ja kasutaja kvaliteediaruandeid kõigi statistiliste protsesside ja väljundite kohta. Iga statistilise andmekogumi puhul tuleks need aruanded ühtlustada statistikaprotsesside vahel ja nende raames, et tagada andmete kogumist ja valideerimist käsitleva olulise teabe kättesaadavaks tegemine kasutajatele ja tootjatele.

41 Uurisime, kas liikmesriikide poolt auditiga hõlmatud kolmes teemavaldkonnas esitatud kvaliteediaruanded olid kooskõlas Euroopa statistikasüsteemi käsiraamatuga ning sisaldasid teavet, mis oli asjakohane ja ühtlustatud, et võimaldada vastavate statistiliste väljundite nõuetekohast hindamist ja mõistmist.

42 Valdkondlike määruste kohaselt peavad liikmesriigid saatma Eurostatile kvaliteediaruanded ja metaandmed kuni viie aasta tagant. Pikk ajavahemik kahe aruande vahel suurendab riski, et allikate ja meetodite kirjeldused on kahe andmekogumi vahel muutunud. Lisaks ei ole üks viiest meie valimisse kuulunud liikmesriigist (Horvaatia) veel esitanud oodatavat kvaliteediaruannet surmapõhjuste kohta. Puudub õiguslik nõue esitada kvaliteediaruanne kuluvabade tervishoiuandmete kohta; liikmesriikidelt oodatakse siiski metaandmete faili esitamist, mis ei ole kooskõlas kvaliteediaruannete struktuuriga.

43 Aruandlus on erinev statistiliste toimingute vahel ja isegi nende sees. Meie valimisse kuuluvate liikmesriikide puhul on üksikasjalikkuse tase erinev; mõned neist ei esita piisavalt teavet, et andmete kvaliteedist korralikult aru saada ja seda hinnata. Lisaks sellele ei ole kvaliteediaruannete struktuur, välja arvatud surmapõhjuste puhul, kooskõlas suunistega. Nende vastuolude tulemuseks on ebatäielik teave, mis võib kasutajaid segadusse ajada.

Eurostati kvaliteedihinnang ei taganud täielikult andmete usaldusväärsust

44 Eurostatil on õigus teha liikmesriikides kohapealset kontrolli sellistes statistikavaldkondades nagu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus ja kogurahvatulu. Eurostatil ei ole võrreldavaid volitusi kolmes meie auditiga hõlmatud valdkonnas. Arvestades, et ELi toetus mitme rahastamisvahendi kaudu, nagu uus taaste- ja vastupidavusfond, arvutatakse Euroopa statistika põhjal, kui Eurostatil ei ole kontrollivolitusi (nt tööjõud ja rahvastik) ning seetõttu ei saa tagada usaldusväärsust, on olemas oht, et ELi vahendite mis tahes eraldamine selliste andmete põhjal võib olla ebatäpne.

45 Eurostat on välja töötanud kirjalikud menetlused andmete valideerimiseks igas uuritud teemavaldkonnas. Need menetlused ei hõlma siiski andmete kvaliteedi põhjalikumat kontrollimist liikmesriikides, nagu kohapealne kontroll.

46 Eurostat on välja töötanud ka kasutusjuhendid ja suunised ELi statistikat käsitlevate õigusaktide täitmise järelevalve kohta. Üks kõnealustest suunistest puuduv aspekt on Eurostati enda tegevuse ajakava, kui ta leiab, et liikmesriik ei täida eeskirjades sätestatud tähtaegu.

47 Eurostat kasutab valideerimise kontrollimiseks mitmesuguseid IT-vahendeid (näiteks loogika, usutavuse, järjepidevuse, läbivaatamise määrade ja iga-aastaste muutuste määrade puhul). Mõned neist kontrollidest on integreeritud failidesse, mis sisaldavad küsimustikku, mille liikmesriigid peavad täitma, et nad saaksid kõik vead enne saatmist avastada ja parandada. Kui valideerimine on tehtud, saadetakse liikmesriikidele kinnitamiseks valideerimisaruanne; alles siis saab nende andmeid laiemalt levitada.

48 Eurostat, OECD ja WHO koguvad tervishoiukulude andmeid ja kuluvabasid tervishoiuandmeid, jagavad omavahel nende valideerimise ning kohaldavad kontrolle ühesugusel viisil. Tööjõu-uuringute, surmapõhjuste ja tervishoiukulude andmete valideerimine on kõigis liikmesriikides ühesugune. Iga liikmesriigi lõplikud kvaliteedihindamised ei ole siiski struktureeritud ning neis ei dokumenteerita kõiki leitud probleeme ega pakuta neile lahendusi. Muudes teemavaldkondades (kuluvabade tervishoiuandmetega seotud ja struktuuriline ettevõtlusstatistika) saime andmefaile, kuid ei saanud lõplikke kvaliteedihinnanguid. Leidsime, et Eurostat oli teadlik andmete kvaliteedi probleemidest, mis ilmnesid tema valideerimistöö või liikmesriikide esitatud teabe põhjal. Mõne andmekvaliteediga seotud probleemi lahendamine võtab kaua aega (vt näiteks arutelu pikaajalise hoolduse andmete kohta punktis 39).

49 Auditiga hõlmatud perioodi vältel leidsime puudusi andmete täpsuses kolmes auditeeritud valdkonnas (vt 1. selgitus).

50 Uurisime, kas Eurostat analüüsis vastavust kontseptuaalsetele raamistikele ning andmete võrreldavuse ja sidususe määra, ning leidsime puudusi kõigis meie auditiga hõlmatud teemavaldkondades (vt 2. selgitus).

51 Leidsime ka, et surmapõhjuste andmed erinevad oluliselt, mis näitab, et vaatamata mitmetele ühtlustamissuunistele ei kodeerita neid kõigis liikmesriikides ühtemoodi. Joonis 8 illustreerib surmapõhjuste andmete halba võrreldavust dementsuse puhul: see näitab suuri erinevusi selles, kuidas liikmesriigid kodeerivad dementsust, mis on üks kallimaid haigusi¹⁹ ja teine peamine surmapõhjus kõrge sissetulekuga riikides²⁰. Kuigi Alzheimeri tõbi moodustab kogu maailmas 60–70% kõigist dementsuse juhtudest²¹, varieerus selle osakaal dementsuse kategoorias surmapõhjuste all 2018. aastal 3,4%-st Maltal 99,9%-ni Rumeenias. Samuti leidsime suuri erinevusi selliste hingamisteede haiguste, nagu kopsupõletik ja gripp, põhjustatud surmade osakaalus.

52 Erinevused tervishoiutulemustes ei ole tingitud mitte ainult tervishoiusüsteemide või elanikkonna terviseseisundi erinevustest, vaid ka riiklikest ja/või automaatsetest kodeerimistavadest, mis võib viia omavahel võrreldamatute andmeteni.

53 Statistikas on tõhusa otsustusprotsessi jaoks olulised ajakohasus ja õigeaegsus. Kolme auditeeritud valdkonna puhul on valdkondlikes määrustes sätestatud vaatlusperioodid ja konkreetsed kuupäevad, mille jooksul liikmesriigid peavad Eurostatile esitama andmed ja kvaliteediaruanded/metaandmefailid (vt joonis 9). Enamik liikmesriike esitab andmeid ainult siis, kui määrused seda nõuavad.

54 Nagu on näidatud joonisel 9, võib statistikat mõnes valdkonnas esitada kuni 24 kuud pärast vaatlusperioodi, mis vähendab selle kasulikkust kasutajate jaoks. 2018., 2019. ja 2020. aastal saatsid vastavalt ainult kuus, üheksa ja kaheksa liikmesriiki kuluvabad tervishoiuandmed vabatahtlikult nelja kuu jooksul pärast vaatlusaasta lõppu, mis vastab õigeaegsematele andmetele. Lisaks sellele ei ole Euroopa statistikasüsteemil uute vajaduste tekkimisel piisavalt menetluslikku paindlikkust, et reageerida kiiresti uute andmekogumitega. See on eriti ilmnenud seoses COVID-19-ga, mille puhul ei olnud andmed tervishoiu- ja ettevõtlusstatistika kohta kiiresti kättesaadavad. Eelkõige surmapõhjuste andmete puhul oli vaja leida alternatiivseid viise suremusmäärade arvutamiseks, nimelt korraldada vabatahtlik andmete kogumine iganädalaste surmajuhtumite kohta, et oleks võimalik arvutada igakuine ülemäärane suremus (vt V lisa).

55 Täheldasime puudusi õigeaegsuses kõigis meie auditiga hõlmatud statistikavaldkondades. Viivitused juba vananenud andmete edastamisel muudavad kogu protsessi kasutajate vajaduste rahuldamise seisukohast ebatõhusaks. Olemasolev teave liikmesriikide andmete esitamise tegelike kuupäevade kohta annab tunnistust tööjõu- ja tervisestatistika hilinemisest võrreldes seadusjärgsete tähtaegadega. Näiteid selliste ebajärjepidevuste kohta on esitatud 3. selgituses. Struktuurilise ettevõtlusstatistika kohta sellist teavet ei olnud, seega ei olnud meil võimalik hinnata olukorda selles valdkonnas.

56 ELi koondandmete koostamisel peaks Eurostat vajaduse korral hindama liikmesriikide andmeid. Leidsime, et liikmesriigid ei esitanud sageli andmeid auditi kolme teemavaldkonna kohta või esitasid need hilinemisega. Neil juhtudel (näiteks kuluvabade tervishoiuandmetega seotud statistika ja struktuurilise ettevõtlusstatistika puhul) kasutas Eurostat ELi koondandmete saamiseks hinnanguid. Üks erand oli 2018. aasta ELi koondandmed surmapõhjuste kohta, mida ei koostatud, sest Eurostat ei esitanud Prantsusmaa kohta hinnangut (vt 3. selgitus).

Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatavates aruannetes puuduvad ühtlustatud andmed ja seirenäitajad

57 Komisjon peab esitama parlamendile ja nõukogule iga kolme aasta järel aruande levitatava statistika kvaliteedi kohta, välja arvatud tervishoiustatistika. Analüüsisime kahte viimast saadetud aruannet, mis käsitlesid tööjõu-uuringut ja struktuurilist ettevõtlusstatistikat. Leidsime, et kahe aruande üksikasjalikkus oli erinev ja teave ei olnud puudustest selge ülevaate saamiseks piisav (vt 4. selgitus).

58 Kummaski aruandes ei kasutatud üksikasjalikke seirenäitajaid, et näidata tööjõu-uuringu ja struktuurilise ettevõtlusstatistika määruste edusamme. Iga statistikatulemuse jaoks on vaja asjakohaseid näitajaid, mis võimaldavad nõuetekohaselt jälgida määruste rakendamist ja koguda ühtlustatud teavet andmete kvaliteedi kohta.

Levitamismenetlused ei ole piisavalt ühtlustatud

59 Statistika kättesaadavuse ja selguse tagamiseks peaks Eurostatil muu hulgas olema sobivad kirjalikud menetlused koos avaldamispoliitika ja avaldamiskalendriga²². Avaldamispoliitikas tuleks eristada eri liiki avaldamisi ja jaotusi ning avaldamiskalender ja läbivaatamispoliitika ja -kalender tuleks teha eelnevalt avalikult kättesaadavaks.

60 Meie poolt uuritud dokumendid näitavad, et Eurostat on kehtestanud vahendid ja menetlused, näiteks toimetamiseeskirjad, mida ta levitamisprotsessi suhtes kohaldab. Siiski puuduvad eeskirjad, millega kehtestataks ajavahemik andmete kogumisest kuni nende avaldamiseni Eurostati poolt, sealhulgas nõue avaldada kõik liikmesriikide andmed samal kuupäeval. Alates 2021. aasta keskpaigast on Eurostat kooskõlas tegevusjuhisega töötanud välja ja avaldanud peamiste andmete iga-aastase avaldamiskalendri.

61 Kontrollisime tööjõu-uuringu ja tervishoiukulude andmete avaldamise kuupäevi, mis olid ainsad meile kättesaadavaks tehtud failid. Aastatel 2018–2020 ei avaldanud Eurostat kõigi liikmesriikide tööjõu-uuringu andmeid samal kuupäeval. Sama kehtis ka tervishoiukulude andmete kohta, sest mõned liikmesriigid (vt punkt 54 ja 3. selgitus) hilinesid andmete esitamisega ja Eurostati päringutele vastamisega valideerimisprotsessi ajal. Viivitused andmete levitamisel pikendasid ajavahemikku vaatlusaasta ja avaldamiskuupäeva vahel.

62 Kooskõlas tegevusjuhisega töötas Eurostat välja ja avaldas 2022. aasta peamiste andmete iga-aastase avaldamiskalendri. Meie auditiga hõlmatud kolme teemavaldkonna kohta ei avaldata aga teatavaid üksikasju (näitajad, jaotus liigituse taseme kaupa, vaatlusperioodid, läbivaatamisel olevad punktid jne).

63 Läbivaatamise poliitika ja ajakava üks eesmärk on teavitada kasutajaid kavandatavate muudatuste prognoositavast mõjust võrreldavusele, võimaldades neil seega paremini prognoosida ja hallata aegridade katkestusi (vt III lisa). Leidsime, et Eurostat ajakohastas andmeid vastavalt nende laekumisele ning kui oli vaja teha muudatusi ja parandusi. Eurostatil ei ole üldist paranduste poliitikat, kuid näiteks ettevõtlusstatistika jaoks on välja töötatud konkreetsed põhimõtted. Muudes valdkondades, nagu tervishoiukulud ja surmapõhjused, vaadatakse andmed läbi, kuid nende suhtes ei kohaldata ühist poliitikat; parandused sõltuvad iga liikmesriigi poliitikast.

Avaldamiseelne juurdepääs võib kahjustada võrdsust ja võimaldada teabe leket

64 Riikliku statistika usaldusväärsuse suurendamiseks on nii ELi õigusraamistikus kui ka rahvusvahelistes statistikapõhimõtetes sätestatud, et kõiki kasutajaid tuleb kohelda võrdselt²³. Asjaomased rahvusvahelised suunised on veelgi selgemad, kuna neis viidatakse ka samaaegsele juurdepääsule (vt III lisa).

65 2014. aasta vastastikuses eksperdihinnangus leidis Euroopa statistika haldamise nõuandekogu, et on olemas kaalukad põhjused, mis räägivad avaldamiseelse juurdepääsu täieliku keelustamise kasuks, ning soovitas sellise meetme mõju põhjalikult uurida (vt VI lisa: 2014/11). Pärast seda on Euroopa statistika haldamise nõuandekogu koostanud veel neli soovitust, mis käsitlevad muu hulgas eelavaldatavate statistiliste andmete sageduse ja arvu vähendamist ning avaldamiseelsete tavade ühtlustamist ja läbipaistvust Euroopa statistikasüsteemi partnerite vahel (2015/5, 2015/6, 2015/7, 2018/1)²⁴. Täheldasime, et Eurostat on nende soovituste täitmisel teinud mõningaid edusamme. Euroopa statistika haldamise nõuandekogu nõudis 2021. aastal, et Eurostat vaataks kriitiliselt läbi oma komisjonisisese statistika avaldamisele eelneva tava (vt VI lisa: 2021/4). Vastuseks nõustus Eurostat andma ülevaate komisjoni teiste osakondadega sõlmitud olemasolevate vastastikuse mõistmise memorandumite hetkeseisust.

66 Avaldamiseelne juurdepääs on Euroopa statistikasüsteemi tasandil õigustatud tegevusjuhise alusel²⁵. Eurostat annab teatavate põhiandmete avaldamiseelse juurdepääsu oma tippjuhtkonnale, majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadile, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadile ning EKP-le, samuti meediale. Akrediteeritud uudisteagentuurid saavad pressiteated eelnevalt elektrooniliste vahendite kaudu, avaldamiskeelu klausliga²⁶. Seevastu Itaalia riiklik statistikaamet võimaldab juurdepääsu avaldamisele eelneval teabekoosolekul ajakirjanikele, kellel puudub väliskontakt (sulgemissüsteem)²⁷. Me leiame, et Eurostati kord ei taga andmelekete ärahoidmist.

67 Juurdepääs ELi makromajanduslikele andmetele enne nende avaldamist kujutab endast ohtu, et need, kes saavad varajase juurdepääsu, saavad majanduslikku kasu (vt 5. selgitus). Avaldamiseelse juurdepääsu võimalus võib tuua kaasa majandusliku kasu saamise võimalused, mis võivad turgu tõsiselt moonutada.

68 Läbipaistvuse huvides soovitatakse rahvusvahelistes parimates tavades lisada pressiteadetele avaldamiseelse juurdepääsu omajate nimekiri. Eurostati veebisaidil ei ole siiski esitatud põhjalikku teavet kõigi kasutajate ja määratud ametikohtade kohta, kellel on avaldamiseelne juurdepääs andmetele.

69 Euroopa statistikasüsteemis on vähemalt kümme riiki (Tšehhi, Taani, Horvaatia, Itaalia, Poola, Sloveenia, Soome, Rootsi, Island ja Norra) kaotanud valitsustele ja/või meediale avaldamiseelse juurdepääsu andmise tava. Seega on Euroopa statistikasüsteemis avaldamiseelsed tavad endiselt ühtlustamata (vt punkt 65).

Vastastikuste eksperdihinnangute potentsiaali paranduste tegemisel ei ole täielikult ära kasutatud

70 Vastastikuseid eksperdihinnanguid kasutatakse selleks, et hinnata Eurostati ja riiklike statistikasüsteemide üldist vastavust tegevusjuhise põhimõtetele, mis on Euroopa statistikasüsteemi ühise kvaliteediraamistiku nurgakivi. Riiklikke statistikasüsteeme hindab eksperdirühm ja Euroopa statistika haldamise nõuandekogu viib läbi Eurostati vastastikuse eksperdihinnangu. Alates tegevusjuhise algsest vastuvõtmisest 2005. aastal on Euroopa statistikasüsteem korraldanud kolm isereguleeritud vastastikuste eksperdihinnangute vooru, mis tähendab, et neid käsitlevad otsused võtab vastu Euroopa statistikasüsteemi komitee (vt joonis 2). Järgmistes osades uurime, kas:

1. komisjon on teise vastastikuse eksperdihinnangu soovitusi tulemuslikult rakendanud;
2. Eurostati järelevalve riiklike statistikasüsteemide edusammude üle teise vastastikuse eksperdihinnangu soovituste rakendamisel on olnud tulemuslik ja
3. riiklike statistikasüsteemide vastastikuse eksperdihinnangu kolmanda vooru ülesehitus on eesmärgipärane.

Komisjon on teinud suuri edusamme seoses enamiku vastastikuste eksperdihinnangute soovitustega

71 Tagamaks, et Euroopa statistika haldamise nõuandekogu soovitustel oleks maksimaalne mõju, on oluline, et komisjon rakendaks neid kiiresti ja võimalikult täielikult. Kui seda ei tehta, peaks komisjon esitama nõuetekohase põhjenduse kooskõlas rahvusvaheliste statistikasuuniste, soovituste ja parimate tavadega.

72 2014. aastal viis Euroopa statistika haldamise nõuandekogu läbi Eurostati teise vastastikuse eksperdihinnangu ja andis 16 soovitust, mis käsitlesid kuut peamist valdkonda: kõrgema juhtkonna ametisse nimetamise ja ametist vabastamise menetluste aluseks olevad õigusaktid; statistikat käsitlevate õigusaktide ülesehitus; Euroopa statistika sidusus; levitamine; teabevahetus ja kasutajad ning koordineerimine (vt VI lisa). Vastuseks töötas Eurostat välja rakenduskava, mis sisaldab 20 parandusmeedet²⁸.

73 Leidsime, et komisjon on teinud suuri edusamme enamiku vastastikuste eksperdihinnangute soovituste täitmisel, eelkõige nende puhul, mis on seotud õigusloome ülesehituse, teabevahetuse ja kasutajatega. Mõningate põhisoovitustega, mis puudutavad sõltumatust ja erapooletust (kõrgema juhtkonna ametisse nimetamist ja ametist vabastamist käsitlevad õigusaktid ning juurdepääs enne avaldamist, vt punktid 64–69), aga ei nõustutud ja/või neid ei käsitletud tõhusalt²⁹.

74 2014. aasta vastastikuses eksperdihinnangus esitas nõuandekogu neli soovitust, mis käsitlesid kõiki ELi õigusakte Eurostati kõrgema juhtkonna töölevõtmise, ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kohta (vt VI lisa: 2014/1–2014/4). Eurostat ei nõustunud aga nende soovitustega ja ei pakkunud välja vastavaid parandusmeetmeid. Eurostat väitis, et soovitused kas läksid kaugemale tegevusjuhise nõuetest (2014/1, 2014/2 ja 2014/4) või olid ELi õigusraamistikus piisavalt käsitletud (2014/3). Järgmises vastastikuses eksperdihinnangus (2021) kordas nõuandekogu mitmeid oma soovitusi selles valdkonnas (vt VI lisa: 2021/1 ja 2021/2), millega endiselt ei nõustutud.

75 2012. aastal soovitasime ka järgmist³⁰: „Euroopa statistika tegevusjuhiste täielikuks rakendamiseks peaks komisjon tegema järgmist: […] d) suurendama Euroopa Liidu peastatistiku ametialast sõltumatust, määrates ta pärast ESGABilt heakskiitva otsuse ning Euroopa Parlamendilt ja nõukogult heakskiidu saamist kindlaks perioodiks ametisse“. Vaatamata Euroopa Parlamendi toetusele ei täidetud meie soovitust, kuna komisjon leidis, et kehtiv õigusraamistik on asjakohane ja vajalikud kaitsemeetmed on juba kehtestatud.

Eurostati hinnang vastastikustest eksperdihinnangutest tulenevate parandusmeetmete rakendamisele liikmesriikides põhineb suurel määral statistikaasutuste vastastikusel usaldusel

76 Eurostati koordineeriv roll hõlmab liikmesriikidele eksperdihinnangute tulemusena antud soovituste tõhusat järelevalvet. Pärast teist vastastikust eksperdihinnangut (2013–2015) kasutas Eurostat iga-aastaseid küsimustikke, et jälgida riiklike statistikaametite poolt kokkulepitud parandusmeetmete rakendamist (2016–2019). Üldiselt põhines kogu järelevalve suurel määral usaldusel, kuna parandusmeetmeid rakendati riiklike statistikaametite vastutusel, kes pidid tagama, et need on asjakohased, täielikud ja piisavalt dokumenteeritud. Alles 2019. aasta viimases seirevoorus tegi Eurostat pingutusi, et kontrollida teatatud edusamme, saates liikmesriikidele selgitustaotlusi.

77 Joonisel 10 on näidatud riiklike statistikaametite edusammud teise vastastikuse eksperdihinnangu tulemusel võetud parendusmeetmete lõpuleviimisel. Viimase kättesaadava seirearuande kohaselt oli 2019. aasta lõpus 910-st kindlaksmääratud meetmest 155 (17%) veel lõpetamata (üksikasjalik jaotus on esitatud VII lisas).

78 Leidsime, et parandusmeetmete rakendamine oli takistatud seal, kus need sõltusid asutustest väljaspool riiklikku statistikaametit või kus puudus poliitiline tahe ja/või toetus. Sellised meetmed hõlmasid tavaliselt seadusandlikke muudatusi (nt riiklike statistikaametite juhtide ametisse nimetamine ja ametist vabastamine, juurdepääs haldusandmetele, järelevalveasutuste loomine), kuid mõned meetmed puudutasid ka inim- või finantsressursse või isegi IT-arendust.

79 Itaalias ja Soomes on seadusandlik protsess takerdunud ning meetmeid ei ole rohkem kui seitse aastat pärast teist vastastikust eksperdihinnangut ikka veel lõpule viidud. Horvaatias ja Küprosel tehti vajalikud seadusemuudatused märkimisväärse, umbes viieaastase hilinemisega. Peamiste sidusrühmade (ministeeriumid, parlament) kõrgemaid esindajaid ei kaasatud vastastikuse eksperdihinnangu protsessi piisavalt vara, et hõlbustada põhimeetmete rakendamist institutsioonilise ülesehituse ja juhtimisega seotud küsimustes (ametialane sõltumatus).

80 Lisaks ametialasele sõltumatusele vajavad riiklikud statistikaametid oma statistikaprogrammide rakendamiseks piisavaid inim-, finants- ja tehnilisi ressursse (vt III lisa). Uurisime ESGABi aastaaruandeid, liikmesriikide vastastikuseid eksperdihinnanguid ja teavet ressursside kohta ning palusime valimi viiel riigil ja muudel sidusrühmadel esitada oma seisukohad riiklike statistikasüsteemide juhtimise kohta.

81 Leidsime, et ametialane sõltumatus ei ole ikka veel alati tagatud, eriti kui tegemist on riiklike statistikaametite juhtide ametisse nimetamise ja ametist vabastamisega. Kuna teised riiklikud asutused kuuluvad tavaliselt ministeeriumide alla, on nende sõltumatus veelgi ebakindlam. Meie tähelepanek kinnitab Eurostati järeldust, et ametialase sõltumatusega seotud 72 parandusmeetmest 25 (35%) ei olnud 2019. aasta detsembri seisuga veel lõpule viidud (vt VII lisa).

82 Mõned riiklikud statistikaametid jagasid meiega ka muret oma finantssõltuvuse pärast ning mainisid ressursside ebapiisavust, pidades silmas kasvavat nõudlust uue statistika järele ja vajadust märkimisväärsete tehnoloogiliste investeeringute järele. Sellega seoses tunnistas nõukogu 2021. aasta novembris, et nii Eurostatile kui ka riiklikele süsteemidele tuleb anda piisavad inimressursid ja rahalised vahendid, et võimaldada neil jätkata tööd uute andmeallikate ja digitehnoloogiatega³¹.

Vastastikuste eksperdihinnangute ülesehitus on aja jooksul paranenud, kuid olulised puudused püsivad

83 Vastastikuste eksperdihinnangute eesmärk on hinnata, kas Euroopa statistikasüsteemi partnerid järgivad Euroopa statistika kvaliteedi tagamiseks loodud ühise kvaliteediraamistiku nurgakivi, Euroopa statistikat käsitleva protokolli põhimõtteid. Seevastu kõige arenenumate Euroopa-väliste statistikasüsteemide puhul tehakse vaid enesehindamist. Nõuetele vastavuse kõrval on teine eesmärk anda soovitusi, mis aitavad statistikaasutustel oma statistikasüsteeme täiustada ja arendada. Joonisel 11 on esitatud vastastikuste eksperdihinnangute peamised etapid.

84 Tabelis 2 on näidatud, kuidas vastastikuste eksperdihinnangute ülesehituse põhielemendid on aja jooksul muutunud. Esimese vastastikuse eksperdihinnangu (2005–2007) eesmärk oli peamiselt suurendada teadlikkust tegevusjuhisest ja see oli sissejuhatav ülesanne kõigile osalejatele. Sellel oli siiski olulisi puudusi³². Teises voorus (2013–2015) parandati ülesehitust, kaasati väliseksperte ja saavutati suurem rahvusvaheline tunnustus. Kolmandas voorus (2021–2023) rakendati ka mõningaid täiendavaid ESGABi soovitusi. Meie valimisse kuuluvad liikmesriigid olid üldiselt rahul Eurostati panusega kavandamisprotsessi ja rõhutasid, et nad olid algusest peale kaasatud metoodika koostamisse.

85 Leidsime sidusrühmadega peetud kohtumistel, et valitseb üksmeel selles suhtes, et vastastikuseid eksperdihinnanguid tuleb läbi viia piisavalt sageli, võimaldamaks Euroopa statistikasüsteemi kvaliteeti pidevalt parandada. Keskmine ajavahemik teise ja kolmanda vooru vahel on seitse ja pool aastat ning Slovakkias on see peaaegu kümme aastat. Sellise ajavahega ei ole võimalik nõuetekohaselt arvesse võtta selliste muutuste mõju nagu tehnoloogia areng ja uued andmeallikad, mida Euroopa statistikasüsteem peab arvestama ja millega ennast kohandama.

86 Selleks et vastastikused eksperdihinnangud oleksid kõikehõlmavad ja kõigi riikide suhtes õiglased, tuleb neis hinnata ka iga riikliku statistikasüsteemi kriitilisi omadusi tervikuna. 2020. aasta metoodika nägi aga ette, et ühe riigi kohta võib osaleda maksimaalselt kuus muud riiklikku asutust, mis on meelevaldne künnis ja mille puhul ei võeta arvesse seda, mil määral on Euroopa statistika koostamine riigi sees detsentraliseeritud (vt VIII lisa). Lisaks oli soovitatav metoodika ebamäärane ja subjektiivne ning ei kohaldanud võrreldavaid valikukriteeriume kõigi riikide suhtes. Ühtlasi valivad osalevaid muid riiklikke asutusi riiklikud, mitte ELi tasandi statistikaasutused, nagu oleks olnud vajalik usaldusväärsuse ja järjepidevuse tagamiseks. ESGABil ega ühelgi vastastikuse eksperdihinnangu eksperdil ei olnud teiste riiklike asutuste valimisel sõnaõigust.

87 Paljud riiklikud statistikaametid piirasid teiste riiklike asutuste arvu kolmeni. See on veel üks meelevaldne künnis, millega kaasneb oht, et Euroopa statistika jaoks olulised muud riiklikud asutused jäetakse kõrvale. Üks riiklik statistikaamet märkis isegi sõnaselgelt, et tema lähtepunktiks on valida ainult kolm muud riigiasutust. Sellise lähenemise tõttu ei kaasatud teist riiklikku asutust, mis vastutab surmapõhjuste andmete eest – asutus, mis kahel järjestikusel aastal ei ole Eurostatile nõutud andmeid esitanud.

88 ESGAB loodi selleks, et parandada Eurostati ja Euroopa statistikasüsteemi³³ sõltumatust, terviklikkust ja aruandekohustust, et reageerida riiklike süsteemide puudustele³⁴. ESGABi roll piirdub aga Euroopa Parlamendile ja nõukogule aastaaruande esitamisega, mis sisaldab tema sõltumatut hinnangut tegevusjuhise rakendamise kohta Euroopa statistikasüsteemis tervikuna, keskendudes pigem Eurostatile kui riiklikele statistikasüsteemidele. 2012. aastal soovitasime välja töötada järelevalvefunktsiooni, laiendades ESGABi volitusi³⁵. Kuigi soovitusega nõustuti, ei ole seda tõhusalt täidetud.

89 Praegu tähendab Euroopa statistikasüsteemi vastastikuste eksperdihinnangute nn isereguleerimine seda, et nende ülesehitus (ajakava, ulatus, lähenemisviis, teiste riiklike ametiasutuste valikumenetlus ning eksperdirühmade koosseis ja valik) lepitakse kokku pigem mitmesuguseid riiklikke huvisid esindavate partneritega konsulteerimise käigus kui laiemaid ELi perspektiive arvestades. Vaatamata oma sõltumatusele riiklikest huvidest ei otsusta ESGAB peamisi ülesehitusaspekte.

Järeldused ja soovitused

90 Meie üldine järeldus on, et komisjon esitab Euroopa statistikat, mis on poliitikakujundajate, ettevõtjate ja kodanike jaoks üldiselt piisava kvaliteediga. Mõned puudused tuleb siiski veel kõrvaldada.

91 Eurostati strateegilised kavad kajastavad peamiselt Euroopa järjestikustes statistikaprogrammides sätestatud institutsioonilisi prioriteete. Siiski ei ole need piisavad eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude mõõtmisel (vt punktid 22–23).

92 Euroopa statistika nõuandekomitee, mis on kasutajate peamine esindusorgan, ei esinda oma praeguses koosseisus tõhusalt kõiki kasutajaid, näiteks rahvusvahelisi organisatsioone ning akadeemiliste ja teadusringkondade ühiseid seisukohti. Lisaks ei ole Euroopa statistika nõuandekomitee teinud märkimisväärseid edusamme suhetes riiklike kasutajanõukogudega. Kasutajate vajadused ei ole täielikult rahuldatud, sest auditeeritud valdkondades esineb andmelünki. Euroopa statistikaprogrammis ei ole alati seatud prioriteediks meetmeid nende lünkade kõrvaldamiseks, et parandada Euroopa statistika asjakohasust, ning Eurostat ei kohalda VKEde määratlust õigesti (vt punktid 24–29).

1. soovitus. Kasutajate vajaduste parem täitmine

Kasutajate vajaduste paremaks täitmiseks peaks komisjon muutma Euroopa statistika nõuandekomitee kaasavamaks, nii et selles oleksid tasakaalustatult ja tõhusalt esindatud kõik kasutajad, keda abistavad konkreetsete valdkondade eksperdid.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2023

93 Hoolimata Euroopa statistikaprogrammi suurenenud rahastamisest sõltub Euroopa statistika koostamine endiselt osaliselt komisjoni teiste osakondade poolsest rahastamisest. Eraldatud vahendid katavad suurel määral institutsioonilisi vajadusi. Kuigi mõne ELi toetusega rahastatakse innovaatilisi projekte, rahastatakse märkimisväärsel hulgal kohustuslikke statistikatoiminguid; seega on Euroopa statistikaprogrammi lisaväärtus, mida see võiks anda innovaatiliste projektide hõlbustamiseks, piiratud. Kuigi üksikuid toetusi hinnati, ei olnud tulemuste kvalitatiivne hindamine üldiselt põhjendatud, mis võib piirata järelmeetmete ulatust ja vähendada tulemuste jätkusuutlikkust (vt punktid 30–34).

2. soovitus. Püüda suurendada Euroopa statistikaprogrammi finantssõltumatust ja seada esikohale innovaatilised projektid

Komisjon peaks

1. hindama, kas on võimalik muuta järgmine Euroopa statistikaprogramm vähem sõltuvaks mitmest rahastamisallikast ja
2. seadma esikohale innovaatilised projektid, millel on selge ELi lisaväärtus.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2024

94 Eurostatil on olemas asjakohane kvaliteedijuhtimise süsteem. Selle toetus liikmesriikidele on suurel määral asjakohane. Siiski puuduvad sisemised suunised, millega kehtestataks raamistik toetuse andmiseks, ning keerukate metoodiliste probleemide lahendamine võib võtta kaua aega, mis mõjutab mitut andmekvaliteedi mõõdet, sealhulgas võrreldavust (vt punktid 35–39).

95 Leidsime, et liikmesriikide kvaliteediaruanded ei vasta alati suunistele ning neid ei ühtlustata statistikaprotsesside vahel ja sees. Üksikasjalikkuse tase on liikmesriigiti erinev, mis raskendab andmete kvaliteedi mõistmist ja hindamist. Kvaliteediaruannete esitamise sagedus on eri statistikatoimingute puhul erinev ja aruandlus ei ole kõigi puhul kohustuslik. Need puudused tingivad kasutajate jaoks puuduliku teabe (vt 40–43).

96 Eurostatil ei ole volitusi teha kolmes auditeeritud valdkonnas kohapealset kontrolli. Eurostat kinnitab liikmesriikide esitatud andmed, kuid ei dokumenteeri alati nõuetekohaselt oma hinnangute tulemusi. Eurostat ei hinda põhjalikult kõiki kvaliteedimõõtmeid, näiteks võrreldavust ja sidusust (vt punktid 44–52).

97 Ajakohasus on probleemiks eelkõige tervishoiu- ja ettevõtlusstatistika puhul, kuna mõned andmekogumid saab esitada 14–24 kuud pärast vaatlusaastat. Kuna surmapõhjuste kohta puuduvad reaalajas andmed, hinnatakse COVID-19 suremust alternatiivsete meetodite abil. Viivitused andmete esitamisel muudavad kogu protsessi kasutajate jaoks ebatõhusaks. Eurostatil on suunised määruste järgimise hindamiseks, kuid need ei ulatu ajakava kehtestamiseni. Euroopa statistikasüsteemil ei ole paindlikkust, et kiiresti reageerida. Surmapõhjuste andmelünkade puhul riiklikul tasandil ei ole Eurostat koostanud hinnanguid, seega puuduvad ELi koondandmed (vt punktid 53–56).

98 Kui õigusaktid seda nõuavad, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanded statistika kvaliteedi kohta. Need ei anna siiski esinevatest puudustest selget pilti ja neis puuduvad üksikasjalikud seirenäitajad, mille abil saaks näidata määruste suhtes tehtud edusamme. Mõne peamise valdkonna eeskirjadega, näiteks tervishoiu kohta, ei nõuta selliste aruannete esitamist (vt punktid 57–58).

3. soovitus. Parandada liikmesriikide kvaliteediaruandeid ja Euroopa statistika kvaliteedi hindamist

Komisjon peaks

1. tagama, et liikmesriikidelt saadud kvaliteediaruanded põhinevad ühistel standarditel ning sisaldavad täielikku ja võrreldavat teavet ning
2. tegema põhjalikumaid ja paremini dokumenteeritud hindamisi töö-, ettevõtlus- ja tervisestatistika valdkonnas, et parandada andmete täpsust, ajakohasust ja õigeaegsust, võrreldavust ja sidusust.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2024

99 Kuigi Eurostat on välja töötanud statistika avaldamise kalendri, puuduvad selles teatavad üksikasjad. Lisaks ei ole Eurostatil veel üldist läbivaatamispoliitikat ning ta ei avalda kõigi liikmesriikide tööjõu-uuringuid ja tervishoiukulusid käsitlevaid andmeid samal kuupäeval (vt punktid 59–63).

100 Eurostat annab mõnele komisjoni osakonnale ja meediakanalile juurdepääsu andmetele enne nende avaldamist, mis võib anda võimaluse saada majanduslikku kasu ja põhjustada lekkeid. Eurostati veebisaidil ei ole avaldamiseelset juurdepääsu käsitlevaid sätteid täielikult kirjeldatud ning kõigi eelisjuurdepääsuga kasutajate nimekiri ei ole avalikustatud (vt punktid 64–69).

4. soovitus. Vaadata uuesti läbi praegune statistika avaldamiseelse juurdepääsu tava

Komisjon peaks

1. hoolikalt hindama avaldamiseelse juurdepääsu andmise vajalikkust ja lisaväärtust ning
2. kui see jäetakse kehtima, avaldama põhjalikku teavet avaldamisele eelneva juurdepääsu kohta ja tugevdama kaitsemeetmeid võimalike lekete vastu.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2023

101 Komisjon on saavutanud häid tulemusi enamiku vastastikuste eksperdihinnangute soovituste abil, mis puudutavad näiteks seadusandlikku struktuuri ning teabevahetust ja kasutajaid. Siiski ei ole ta võtnud arvesse mõningaid olulisi soovitusi sõltumatuse ja erapooletuse kohta (vt punktid 70–75).

102 Eurostati hinnang vastastikustest eksperdihinnangutest tulenevate parandusmeetmete rakendamisele liikmesriikides põhineb suurel määral statistikaasutuste vastastikusel usaldusel. Mõne parandusmeetme rakendamist takistas asjaolu, et need sõltusid riikliku statistikaameti välistest asutustest ja poliitiline toetus puudus. Peamisi parandusmeetmeid, näiteks riiklike statistikaalaste õigusaktide muutmist, on rakendatud vaid osaliselt. Lisaks ei ole kõigis liikmesriikides ikka veel tagatud ametialane sõltumatus, eelkõige teiste riiklike asutuste tasandil (vt punktid 76–82).

103 Eurostati ja Euroopa statistikasüsteemi tegevusjuhisele vastavuse hindamiseks kasutatud vastastikuse eksperdihinnangu vahendi ülesehitust on alates selle esmakordsest kasutamisest parandatud. Vastastikused eksperdihinnangud ei ole siiski piisavalt sagedased, et võimaldada pidevat kvaliteedi parandamist, ning need ei hõlma alati kõiki riiklikke statistikasüsteeme. Hoolimata oma sõltumatusest riiklikest huvidest on Euroopa statistika haldamise nõuandekogul vastastikuste eksperdihinnangute koostamisel piiratud roll (vt punktid 83–89).

5. soovitus. Hinnata Euroopa statistika haldamise nõuandekogu volituste suurendamise teostatavust

Komisjon peaks hindama Euroopa statistika haldamise nõuandekogu praeguste volituste laiendamise teostatavust ja asjakohasust, et see hõlmaks otsuste tegemist vastastikuse eksperdihinnangu andmise kõigi põhielementide kohta.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2023

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Mihails Kozlovs, võttis käesoleva aruande vastu 26. oktoobri 2022. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lisad

I lisa. Riiklik statistika COVID-19 kriisi kontekstis

COVID-19 on tekitanud statistikasüsteemidele märkimisväärseid probleeme, mis on pannud statistikatoimingute eest vastutavad asutused märkimisväärse surve alla. Kõige teravam probleem on olnud rahvatervise statistika õigeaegse esitamise tagamine ja piisava teabe andmine tegeliku majandussektori, eelkõige kodumajapidamiste ja VKEde kohta.

Pandeemia häiris esialgu andmevooge ettevõtetest ja kodumajapidamistest, põhjustades probleeme riiklikule statistikale. Traditsioonilised näost näkku andmete kogumise meetodid ei olnud enam teostatavad ning mõned uuringud muutusid võimatuks ja need tuli edasi lükata. COVID-19 tekitas probleeme ka olemasolevate standardite tõlgendamise ja piisavuse puhul. Selle tulemusena pidi riiklik statistika kiiresti kohanema muutuvate tingimustega. Laialdaselt on kasutatud alternatiivseid andmekogumismeetodeid, nagu telefonikõned, internetirakendused või suurandmed. See üleminek võib aga mõjutada andmete kvaliteeti ja võrreldavust. Esialgu rahuldasid poliitikakujundajad ja meedia nõudlust peaaegu reaalajas ülemaailmsete epidemioloogiliste andmete järele peamiselt selliste tulemustabelite kaudu nagu Johns Hopkinsi Ülikooli oma, mis toimisid ametlikest statistikasüsteemidest sõltumatult. Hiljem koostasid WHO ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus oma tulemustabelid, mis täitsid lünga, kuid millel oli probleeme andmete võrreldavusega.

ESGABi sõnul reageeris Euroopa statistikasüsteem COVID-19 kriisile positiivselt. Kuigi pandeemia mõjutas tõsiselt mitmeid statistiliste andmete koostamise etappe, suutsid Euroopa statistikasüsteemi riigid ja Eurostat jätkata peamiste näitajate koostamist katkestusteta. Selleks et tagada statistika jätkuv kvaliteet ja võrreldavus muutunud keskkonnas, avaldas Eurostat rohkem kui 30 suunist, milles käsitletakse nii üldisi kui ka valdkondlikke metoodilisi küsimusi. Eurostat lõi oma veebisaidil ka spetsiaalse rubriigi, et anda kasutajatele uusimat teavet. Selles esitati COVID-19 andmekogumite loetelu ja loodi Euroopa statistika taastamise tulemustabel, mis sisaldab praegu 27 majanduse elavdamisega seotud näitajat tervishoiu, sotsiaal-, majandus-, äri- ja keskkonnaküsimustes. Lõpuks võttis Eurostat kasutusele mitu uut kriisispetsiifilist näitajat (nt iganädalane suremus ja igakuine ülemäärane suremus), et paremini hinnata pandeemia mõju. 2020. aasta novembris leppisid riiklike statistikaametite juhid ja Eurostat kokku kooskõlastatud reageerimises tulevastele kriisidele, mis mõjutavad Euroopa statistikasüsteemi (Wiesbaden memorandum), mis võiks hõlbustada ühist lähenemisviisi tulevastele kriisidele.

II lisa. Valitud statistilised toimingud

III lisa. Näiteid rahvusvahelistest statistikasuunistest, soovitustest ja parimatest tavadest

IV lisa. Auditi jaoks valitud projektide loetelu

V lisa. Alternatiivide otsimine COVID-19 surmajuhtumeid käsitlevate andmete õigeaegsemalt saamiseks

Euroopa esimesed surmajuhtumid COVID-19 tagajärjel leidsid kinnitust 2020. aasta veebruaris. Siiski ei ole lootust, et 2020. aasta surmapõhjuste täielik Euroopa statistika avaldataks enne 2023. aastat (vt joonis 10). Teabevajaduse rahuldamiseks pandeemia ajal koguti kaks peaaegu reaalajas andmekogumit: COVID-19 surmajuhtumite arv igapäevaselt ja surmajuhtumite kui rahvastikusündmuste arv iganädalaselt.

COVID-19 surmajuhtumite arv: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) on avaldanud COVID-19 surmajuhtumite arvu Euroopas selliste allikate põhjal nagu tervishoiuministeeriumid ja rahvatervise instituudid. WHO ja Johns Hopkinsi Ülikool on avaldanud sama statistikat kogu maailmas. Surmapõhjuste klassifitseerimise riiklike erinevuste ning mitme ala- ja ülekaetuse probleemi tõttu võivad andmed siiski märkimisväärselt erineda ja raskendada riikide võrdlemist. Näiteks Belgia registreeris pandeemia alguses kõik surmajuhtumid, mille puhul COVID-19 oli võimalik, kui COVID-19 põhjustatud, ilma et oleks nõutud laboratoorset analüüsi. Seevastu Itaalia nõudis COVID-19 põhjustatud surmajuhtumite puhul positiivset testitulemust ning Küpros kasutas nende kahe lähenemisviisi kombinatsiooni.

Surmajuhtumid ja ülemäärane suremus: eksperdid peavad seda meetodit, mille eest vastutavad riiklikud statistikaametid, asjakohasemaks näitajaks pandeemia kogumõju kohta surmajuhtumitele, kuigi selles ei võeta arvesse hiljutisi demograafilisi muutusi, nagu elanikkonna vananemine. See hõlmab COVID-19 surmajuhtumeid, mida ei ole korrektselt diagnoositud ja millest ei teatatud, samuti surmasid muudel põhjustel, mis on tingitud üldistest pandeemiatingimustest. Euroopa statistikasüsteem võttis 2020. aasta aprillis kasutusele andmete kogumise iganädalaste surmajuhtumite kohta ja hakkas 2020. aasta detsembris avaldama ülemäärase suremuse andmeid. Riiklikud statistikaametid on jätkanud Eurostatile iganädalaste surmajuhtumite andmete vabatahtlikku saatmist.

Alljärgnevas tabelis on esitatud mõlema metoodika alusel arvutatud andmed 2020. ja 2021. aasta kohta ELis ja EFTA riikides. Ülemäärase suremuse määr on ligikaudu 34% kõrgem kui ECDC COVID-19 surmajuhtumite arv.

VI lisa. ESGABi soovitused, 2014 ja 2021

VII lisa. Kokkuvõte riiklike statistikaametite parandusmeetmetest 2019. aasta 31. detsembri seisuga

VIII lisa. Riiklike statistikasüsteemide hõlmatus vastastikuste eksperdihinnangute kolmandas voorus

Lühendid

DG EMPL: Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat

DG GROW: Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat

DG SANTE: Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraat

ECDC: Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus

EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon

EKP: Euroopa Keskpank

ESP: Euroopa statistikaprogramm

ESS: Euroopa statistikasüsteem

ILO: Rahvusvaheline Tööorganisatsioon

OECD: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

WHO: Maailma Terviseorganisatsioon

VKEd: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad

Mõisted

Andmed: kvalitatiivsete või kvantitatiivsete muutujate, näiteks faktide või mõõtmiste väärtuste kogum, millest saab teavet koguda.

Andmelünk: konkreetseks otstarbeks vajalike andmete kättesaamatus.

Erapooletus: põhimõte, mille kohaselt tuleb statistikat arendada, koostada ja levitada neutraalsel viisil ning nii, et kõiki kasutajaid koheldakse võrdselt.

Haigestumus: haige olemise seisund.

Kodanikuühiskond: ühiskonna osa, mis erineb valitsusest ja ettevõtlusest ning koosneb ühendustest ja muudest rühmitustest, mis esindavad ühiseid huve avalikus elus.

Metaandmed: andmed, mis määratlevad ja kirjeldavad muid andmeid.

Mikroandmed: andmed üksikisiku, leibkonna, ettevõtte või organisatsiooni kohta.

Peamine tulemusnäitaja: kvantifitseeritud mõõdik, mis näitab tulemuslikkust peamiste eesmärkidega võrreldes.

Standarditud suremuskordaja: rahvastiku suremuskordaja, mida on kohandatud vastavalt standarditud vanusejaotusele, et parandada võrreldavust ajas ja eri kogukondade vahel.

Statistika institutsiooniline kasutaja: riiklik või rahvusvaheline organisatsioon, näiteks riigi valitsus või keskpank, või ELi institutsioon, asutus või osakond.

Suhteline standardviga: hinnangu statistilise täpsuse mõõtmine. Väiksemad suhtelised standardvead näitavad usaldusväärsemaid tulemusi ja suuremad suhtelised standardvead näitavad vähem usaldusväärseid tulemusi.

Surmapõhjus: haigus või vigastus, millest sai alguse haigusega seotud sündmuste jada, mis viis otseselt surmani, või õnnetuse või vägivalla asjaolud, mis põhjustasid surmaga lõppenud vigastuse.

Tervishoiu arvepidamissüsteem: tervishoiuarvestuse standardne majandusraamistik Euroopa statistikasüsteemi kuuluvates riikides, mis kasutab rahvamajanduse arvepidamise süsteemiga metodoloogiliselt ühilduvaid arvepidamiseeskirju, et luua terviklik, järjepidev ja rahvusvaheliselt võrreldav arvepidamine, mis vastab kasutajate peamistele vajadustele.

Töötu: 15 või 16–74-aastane töötu isik, kes ei olnud vaatlusnädala jooksul tööl, on valmis tööle asuma järgmise kahe nädala jooksul (või kes on juba leidnud töö, mis algab järgmise kolme kuu jooksul) ja kes on aktiivselt tööd otsinud eelnenud nelja nädala jooksul.

Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad: ettevõtete ja muude organisatsioonide suurust kirjeldav määratlus, mis põhineb töötajate arvul ja teatavatel finantskriteeriumidel. Väikeettevõtjate puhul on töötajate arv alla 50 ning käive või bilansimaht ei ületa 10 miljonit eurot. Keskmise suurusega ettevõtjate puhul on töötajate arv alla 250 ja nende käive on kuni 50 miljonit eurot või bilansimaht kuni 43 miljonit eurot.

Ülemäärane suremus: kriisi ajal mõõdetud kõigist põhjustest tingitud surmajuhtumite arv, mis ületab „normaalsetes“ tingimustes täheldatavate surmajuhtumite arvu.

Komisjoni vastused

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=62590

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=62590

Auditirühm

Euroopa Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi turgude reguleerimise ja konkurentsivõimelise majanduse valdkondade auditeerimise eest vastutav IV auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Mihails Kozlovs. Auditit juhtis kontrollikoja liige Ildikó Gáll-Pelcz, keda toetasid kabinetiülem Claudia Kinga Bara, kabineti nõunik Zsolt Varga, valdkonnajuht Sabine Hiernaux-Fritsch, auditijuht Athanasios Koustoulidis ning audiitorid Maria Isabel Quintela ja Ezio Guglielmi. Keelealast abi osutas Thomas Everett.

Järelmärkused

¹ ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu resolutsioon, mille majandus- ja sotsiaalnõukogu võttis vastu 24. juulil 2013: 2013/21 – „Fundamental Principles of Official Statistics“ (Riikliku statistika aluspõhimõtted), 2013.

² ELTLi artikkel 338.

³ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 (ELT L 87, 31.3.2009), viimati muudetud määrusega (EL) 2015/759.

⁴ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määruse (EL) 2021/690 artikli 4 lõige 2.

⁵ 2021. aasta heakskiidetud eelarve artikkel 03 02 05 „Euroopat käsitleva kvaliteetse statistika koostamine ja levitamine“, kättesaadav aadressil https://data.europa.eu/eli/budget/2021/1/oj

⁶ Määruse (EÜ) nr 223/2009 artikkel 11.

⁷ Nagu on kirjeldatud määruse (EÜ) nr 223/2009 artiklis 4.

⁸ EKPSi statistikafunktsioon põhineb EKPSi ja EKP põhikirja artiklil 5.

⁹ Asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 234/2008/EÜ.

¹⁰ Asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 235/2008/EÜ.

¹¹ Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 12/2012: „Kas komisjon ja Eurostat on parandanud usaldusväärse ja usutava Euroopa statistika koostamise protsessi?“

¹² Vt 11. märtsi 2008. aasta otsuse nr 234/2008/EÜ artiklid 1 ja 3.

¹³ Vt 11. märtsi 2008. aasta otsuse nr 234/2008/EÜ artikkel 4.

¹⁴ Eurostat, Support for the Final Evaluation of the European Statistical Programme 2013-2020 (Toetus Euroopa statistikaprogrammi 2013–2020 lõpphindamiseks), juuli 2021, lk 43.

¹⁵ Määruse (EL) nr 223/2009 artikkel 6.

¹⁶ Komisjoni otsus 2012/504/EL ja Euroopa statistika tegevusjuhis.

¹⁷ Määruse (EL) nr 223/2009 artikli 6 lõige 3, artiklid 7, 15 ja 18, komisjoni otsus 2012/504/EL.

¹⁸ Komisjoni määrus (EL) 2015/359, millega rakendatakse määrust (EÜ) nr 1338/2008.

¹⁹ El-Hayek, Y., „Tip of the Iceberg: Assessing the Global Socioeconomic Costs of Alzheimer’s Disease and Related Dementias and Strategic Implications for Stakeholders“ (Jäämäe tipp: Alzheimeri tõve ja sellega seotud dementsuse vormide globaalsete sotsiaalmajanduslike kulude ning sidusrühmadele avalduva strateegilise mõju hindamine), Journal of Alzheimer’s Disease, 70, 2019, lk 323–341.

²⁰ WHO, „The top 10 ‘causes of death’“ (Top 10 surmapõhjused), 9. detsember 2020.

²¹ WHO, „Dementia: Key facts“ (Dementsus: peamised faktid), 2. september 2021.

²² Nagu on täpsustatud 2017. aasta tegevusjuhises.

²³ Muudetud määruse (EÜ) nr 223/2009 artikkel 2 ja artikli 18 lõige 1; komisjoni 2012. aasta Eurostati otsuse artikli 6 lõige 2 ja ÜRO kodifitseeritud põhimõtted (UNFP ja rahvusvahelist statistikategevust reguleerivad põhimõtted).

²⁴ ESGABi 2015. aasta aruanne ja ESGABi arvamus komisjoni usalduse tagamise kohustuse täitmise kohta (2018).

²⁵ 6. põhimõte: „Statistika avaldamisel tagatakse kõigile tarbijatele samaaegne ja võrdne juurdepääs statistikale. Tarbijale erandkorras juurdepääsu võimaldamine statistikale enne selle avaldamist on piiratud, seda kontrollitakse ning see avalikustatakse.“

²⁶ Protokoll kasutajate erapooletu juurdepääsu kohta Eurostati andmetele, jaanuar 2014.

²⁷ ISTAT, Embargo: a policy for transmitting correct information.

²⁸ Euroopa statistika haldamise nõuandekogu soovitused ja Eurostati parandusmeetmed vastuseks soovitustele.

²⁹ Euroopa statistika haldamise nõuandekogu 2021. aasta aruanne.

³⁰ Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 12/2012.

³¹ Nõukogu järeldused ELi statistika kohta, mille majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kiitis heaks 9. novembril 2021.

³² Vt Euroopa Kontrollikoja eriaruanne 12/2012: „Kas komisjon ja Eurostat on parandanud usaldusväärse ja usutava Euroopa statistika koostamise protsessi?“ ja ESGABi 2011. aasta aruanne.

³³ Asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 235/2008/EÜ.

³⁴ COM(2005) 217 final ja W. Radermacher (2011), „European Statistics: People Count“ (Euroopa statistika. Inimesed loevad).

³⁵ Euroopa Kontrollikoja eriaruanne nr 12/2012: „Kas komisjon ja Eurostat on parandanud usaldusväärse ja usutava Euroopa statistika koostamise protsessi?“

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

PDF	ISBN 978-92-847-9048-7	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/627	QJ-AB-22-023-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-9057-9	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/776302	QJ-AB-22-023-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitika on kehtestatud Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Joonis 2, ikoonid: nende jooniste kujundamisel on kasutatud Flaticon.com ressursse. © Freepik Company S.L. Kõik õigused kaitstud.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTKE ELiga ÜHENDUST

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi keskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate veebist (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

Telefoni teel või kirjutades
Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• järgmise vormi kaudu: european-union.europa.eu/contact-eu/write-us_et.

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil (european-union.europa.eu).

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab vaadata või tellida aadressil op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lexʼi (eur-lex.europa.eu).

ELi avatud andmed
Portaal data.europa.eu võimaldab juurdepääsu ELi institutsioonide, organite ja asutuste avatud andmete kogumitele. Neid võib tasuta alla laadida ning kasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Portaal pakub juurdepääsu ka suurele hulgale Euroopa riikide andmekogumitele.