Liikuvus programmi „Erasmus+“ raames: miljonid osalejad ja mitmekülgne Euroopa lisaväärtus, tulemuslikkuse mõõtmist tuleb aga veelgi parandada

Kokkuvõte

Programmist „Erasmus+“

I

„Erasmus+“ (edaspidi „programm“) on ELi programm, millega toetatakse meetmeid hariduse ja koolituse, noorte ning spordi valdkonnas ning mille kogueelarve perioodil 2014–2020 on 16,45 miljardit eurot. Programmi eesmärk on anda õppuritele ja personalile võimalus omandada oskusi ning saavutada isiklik, sotsiaalhariduslik ja kutsealane areng tänu õppimisele, koolitustele, töökogemusele või vabatahtlikule tööle välismaal. Eesmärk on ka parandada kvaliteeti ning soodustada innovatsiooni, tipptaset ja rahvusvahelistumist neis kolmes valdkonnas tegutsevates organisatsioonides.

II

Programmi „Erasmus+“ kõrgem eesmärk on aidata Euroopa riikidel haridus- ja koolitussüsteeme ajakohastada ja parandada, tugevdades nende rolli majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime, innovatsiooni ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendajatena.

III

„Erasmus+“ hõlmab kõrgharidust, kutseharidust ja -õpet, kooliharidust, täiskasvanuharidust, noorte- ja spordivaldkonda. Programmi „Erasmus+“ raames rahastatavad tegevused ja projektid jagunevad põhimeetmete vahel. Programmi rakendavad riiklikud bürood enamjaolt (80%) kaudse eelarve täitmise raames.

Mida kontrollikoda auditeeris

IV

Kontrollikoda hindas programmi tulemuslikkust ja Euroopa lisaväärtust, keskendudes 1. põhimeetmele – üksikisikute õpiränne („Erasmus+ õpiränne“ või „õpiränne“) hariduse ja koolituse raames, mis hõlmab perioodil 2014–2020 üle poole programmi eelarvest. 2018. aasta jaanuariks oli õpirändes osalenud enam kui 2,3 miljonit õppurit ja töötajat.

Kontrollikoja leiud

V

Kontrollikoja üldine järeldus on, et programm „Erasmus+“ on tuntud ja edukas ELi kaubamärk. Programm loob mitmesugust Euroopa lisaväärtust, mis ulatub õiguslikest nõuetest kaugemale. Programmil „Erasmus+“ on oluline osa õpirändevõimaluste loomisel välisriikides ja positiivne mõju osalejate suhtumisele ELi. Riigid üksi ei suudaks sellist mõju saavutada.

VI

Eelkõige leidis kontrollikoda, et

1. Erasmus+ õpiränne pakub palju mitmesugust Euroopa lisaväärtust ka lisaks õiguslikul alusel nõutavale, nt liikuvuse strateegiline käsitlusviis, Euroopa identiteedi tugevdamine ja mitmekeelsus;
2. enamik õiguslikus aluses määratud näitajatega seotud eesmärke on täidetud. Kõnealused näitajad ei ole aga täielikult kooskõlas määruses sätestatud üld- ja erieesmärkidega, mis muudab tulemuslikkuse mõõtmise keeruliseks. Kvalitatiivsed näitajad põhinevad suures osas osalejate ettekujutusel ning need on saadud vestluste ja küsitluste teel;
3. programm „Erasmus+“ pakub hulga uuenduslikke lahendusi õpirände halduskorra lihtsustamiseks, ehkki taotlemis- ja aruandlusprotsessid on endiselt keerulised;
4. uuenduslik üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu ei ole andnud oodatud tulemusi, mistõttu pidi komisjon vahendeid ümber jaotama.

Kontrollikoja soovitused

VII

Kontrollikoda soovitab komisjonil eelkõige

1. soovitada täiendavaid Euroopa lisaväärtuse elemente järgmise programmi „Erasmus“ kavandamisel ja rakendamisel. Kõik Euroopa lisaväärtuse elemendid tuleks projekti heakskiitmise etapis tähtsuse järjekorda seada, neid tuleks jälgida ja nende kohta aru anda;
2. jätkata nende näitajate välja töötamist, mis aitavad mõõta programmi üld- ja erieesmärkide saavutamise ulatust ning seada vahendite jaotamisel esmatähtsale kohale tulemuslikkus;
3. süsteemi veelgi lihtsustada, et vähendada halduskoormust, teha taotluste esitamine ja aruandlus toetusesaajate ja osalejate jaoks lihtsamaks; säilitada kindlasummalised maksed, ühtse määraga rahastamine ja ühikuhinnad, kuid kohandada vajaduse korral toetuste suurust. Täiustada tuleks ka IT-vahendeid ja jätkata menetluste arvutipõhiseks muutmist;
4. edendada kooliõpilaste õpirände lisamist 1. põhimeetmesse ja kaaluda doktorantidele suurema paindlikkuse võimaldamist;
5. hinnata võimalust võtta uuesti kasutusele klassiruumis toimuva traditsioonilise keeleõppe rahastamine; ning
6. teha ettepanek üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu asjakohase muutmise kohta, et see hõlmaks ka doktorantide ja bakalaureuseõppe tudengite õpirännet.

Sissejuhatus

01

Programmiga „Erasmus+“ toetatakse meetmeid hariduse ja koolituse, noorte ning spordi valdkonnas ja selle kogueelarve perioodil 2014–2020 on 16,45 miljardit eurot. Programmi eesmärk on anda õppuritele ja personalile võimalus omandada oskusi ning saavutada isiklik, sotsiaalhariduslik ja kutsealane areng tänu õppimisele, koolitustele, töökogemusele või vabatahtlikule tööle välismaal. Eesmärk on ka parandada kvaliteeti ja soodustada innovatsiooni, tipptaset ja rahvusvahelistumist neis kolmes valdkonnas tegutsevates organisatsioonides. Programmi „Erasmus+“ eesmärk on ka aidata Euroopa riikidel haridus- ja koolitussüsteeme ajakohastada ja parandada, tugevdades nende rolli majanduskasvu, tööhõive, konkurentsivõime, innovatsiooni ja sotsiaalse ühtekuuluvuse edendajatena.

02

Asutamismääruse¹ (edaspidi „määrus“) kohaselt aitab programm kaasa strateegia „Euroopa 2020“² eesmärkide, sealhulgas haridusalase peamise eesmärgi saavutamisele. Samuti aitab see saavutada hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku („HK 2020“)³ eesmärke, sealhulgas vastavaid sihttasemeid.

03

„Erasmus+“ koondab perioodi 2007–2013 programmid ühe programmi alla. Selle rahastatavad tegevused ja projektid on jaotatud põhimeetmete vahel, nagu on näidatud joonisel 1.

04

Programmi „Erasmus+“ rakendamise eest vastutab kokkuvõttes Euroopa Komisjon (hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat). Komisjon haldab programmi eelarvet ning määrab prioriteedid, eesmärgid ja kriteeriumid. Komisjon suunab ja jälgib programmi rakendamist, järelmeetmeid ja hindamist Euroopa tasandil. Euroopa Komisjon vastutab ka programmi liikmesriikide tasandil rakendamisega tegelevate struktuuride järelevalve ja koordineerimise eest.

05

Programmi „Erasmus+“ rakendamine põhineb enamjaolt (80%) kaudsel eelarve täitmisel (vt joonis 2). Euroopa Komisjon delegeerib rakendamise riiklikele büroodele, mis on loodud igas programmiriigis. Riiklikud bürood vastutavad projekti olelusringi kõigi etappide juhtimise eest. Vastavalt finantsmäärusele määravad riiklikud ametiasutused nii riiklikud bürood kui ka sõltumatu auditeerimisasutuse.

06

Programmi kõige olulisem osa ELi eelarve seisukohalt on 1. põhimeede. See koosneb õpirändeprojektidest kõrghariduse, kutsehariduse ja -koolituse ning täiskasvanuhariduse valdkonna õppuritele ja personalile, samuti koolide personalile ja noortele. Lisaks pakutakse 1. põhimeetme raames Erasmus Munduse ühiseid magistriõppekavasid ning laene Erasmus+ magistrantidele.

07

1. põhimeetme alla kuuluv õpiränne (füüsiline elamaasumine elukohariigist erinevasse riiki, et õppida, osaleda koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppimises, vt näiteid I lisas) on ette nähtud võtmepädevuste ja oskuste taseme tõstmiseks, pidades eelkõige silmas asjakohasust tööturul ja panust sidusama ühiskonna saavutamisse. Lisaks on õpiränne oluline vahend kehvematest oludest pärit inimeste kaasamise edendamiseks.

08

Joonisel 3 on näidatud eelarve jaotumine programmi eri osade vahel.

09

Programmis „Erasmus+“ osalevad riigid on jagatud järgmisse kahte rühma, nagu on näidatud joonisel 4:

1. programmiriigid: ELi liikmesriigid, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Island, Liechtenstein, Norra ja Türgi; ning
2. 145 partnerriiki (naaberriigid ja ülejäänud maailm).

Auditi ulatus ja lähenemisviis

10

Kontrollikoda hindas programmi „Erasmus+“ tulemuslikkust ja Euroopa lisaväärtust. Audit keskendus 1. põhimeetmele (õpiränne) hariduse ja koolituse valdkonnas, mis hõlmab üle poole programmi eelarveeraldisest. 2. ja 3. põhimeetme alla kuuluvate projektide rakendamisperiood on mitu aastat ja need olid 2017. aastal enamasti rakendamise ja/või lepingu sõlmimise etapis.

11

Eelkõige uuris kontrollikoda, kas

1. Erasmus+ õpiränne pakub oodatud Euroopa lisaväärtust;
2. Erasmus+ õpirände tulemusi mõõdetakse asjakohaselt; ning
3. Erasmus+ õpirände puhul kasutusele võetud uuenduslikud lahendused on programmi paremaks muutnud.

12

Külastamiseks valiti välja viis programmiriiki: Eesti, Norra, Poola, Rumeenia ja Hispaania. Riikide valimise kriteeriumid olid järgmised: i) vastuvõetavate ja teise riiki saadetavate osalejate arv; ii) riik, mis võtab vastu ja saadab teise riiki suhteliselt vähe osalejaid; iii) geograafiline jagunemine üle ELi liikmesriikide ja iv) üks ELi mittekuuluv riik.

13

Kontrollikoda kogus tõendusmaterjali

1. vestlustest programmi „Erasmus+“ sidusrühmadega, sh
   1. programmi juhtimise eest vastutavate komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi töötajatega;
   2. riiklike büroode, liikmesriikide ametiasutuste, toetusesaajate ja osalejatega viiest väljavalitud programmiriigist;
2. programmiga „Erasmus+“ seotud dokumentide ja menetluste läbivaatamise teel;
3. andmete, sh programmi „Erasmus+“ perioodi 2014–2016 vahehindamise aruande⁴ andmete analüüsimise teel. Aruanne avaldati 31. jaanuaril 2018 pärast seda, kui kontrollikoja audititöö oli juba lõppenud. Kontrollikoda vaatas selle olulise dokumendi läbi ja leidis, et see kinnitas paljuski kontrollikoja tähelepanekuid. Vajaduse korral on viidatud vahehindamisele ja selle käigus tehtud tähelepanekutele.

Tähelepanekud

Erasmus+ õpiränne pakub rohkem Euroopa lisaväärtuse vorme kui asutamismäärusega ette nähtud

Erasmus+ õpiränne pakub Euroopa lisaväärtust kooskõlas asutamismäärusega

14

Programmiga toetatakse üksnes meetmeid ja tegevusi, mis võivad kaasa tuua Euroopa lisaväärtust, ning eriti olulised on need, mida iseloomustavad meetmete ja tegevuste piiriülene laad, eelkõige seoses õpirände ja koostööga, mille eesmärk on jätkusuutliku süsteemse mõju saavutamine; vastastikune täiendavus ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega riigi, liidu ja rahvusvahelisel tasandil ning panus liidu läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite tõhusasse kasutamisse⁵.

Piiriülene laad ja süsteemne mõju

15

Piiriülene laad on määratluse järgi olemas. Õppimine, koolitus või töökoht välismaal on 1. põhimeetme (üksikisikute liikuvus õppimiseks, töötamiseks, koolitustel osalemiseks, töövarjuks olemiseks või õpetamiseks) alla kuuluvate õpirändemeetmete eeldus. 2018. aasta jaanuariks oli Erasmus+ õpirändes hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas osalenud enam kui 2,3 miljonit õppurit ja töötajat⁶. Joonisel 5 on riikide kaupa näidatud Erasmus+ õpirändes osalenute arv perioodil 2014–2016.

16

Õpirände kui sellise eesmärk on saavutada süsteemne mõju programmiriikide ja partnerriikide haridus- ja koolitussüsteemidele⁷. Praeguses etapis ei olnud külastatud õppeasutustel ja koolidel võimalik näidata projektide konkreetset süsteemset mõju ei nende enda ega riiklikul tasandil.

17

Komisjon tunnistab, et süsteemne mõju haridus- ja koolitussüsteemidele on vähem nähtav ja alati ei ole selgeid tõendeid selle kohta, et poliitikakujundajad projektitulemusi kasutavad ning et nad tegutseksid tõhusalt, kui neid ei ole algusest peale projekti kaasatud⁸, samuti on vaid juhuslikke tõendeid selle kohta, et programm muudab õppeasutuste arusaamu seoses pedagoogika ja sihtrühmadega⁹.

18

Nagu õiguslikus aluses öeldud, ei pea üksikprojektide mõju olema süsteemne. Süsteemse mõju saavutamisele peaks kaasa aitama nende projektide koondmõju ja seepärast võib mõju olla nähtav alles programmi lõppedes. Programmijuhendis on öeldud, et „pikas plaanis on oodata, et käesoleva põhimeetme raames toetatavatel tuhandetel projektidel on üheskoos mõju osalevate riikide haridus-, koolitus- ja noortesüsteemidele, mis ärgitab reformima poliitikat“¹⁰.

Vastastikune täiendavus ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega

19

Vastastikune täiendavus ja koostoime muude programmide ja poliitikavaldkondadega on eelkõige kavas tagada selle kaudu, et „Erasmus+“ aitab kaasa strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide, sealhulgas haridusalase peamise eesmärgi saavutamisele. Samuti peaks see aitama saavutada hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku („HK 2020“)¹¹ eesmärke, sealhulgas vastavaid liikuvusalaseid sihttasemeid.

20

Ehkki „Erasmus+“ aitab kaasa liikuvusalaste sihttasemete saavutamisele, puudub selge seos 1. põhimeetme ja määruse I lisas sätestatud haridusalase peamise eesmärgi näitaja vahel, nagu on selgitatud allpool punktides 57 ja 58.

21

Komisjon on sätestanud seose programmi „Erasmus+“ ning strateegia „Euroopa 2020“ ja strateegilise raamistiku HK 2020 vahel: programmi eesmärk on edendada oskusi, tööalast konkurentsivõimet ning haridus-, koolitus- ja noorsoosüsteemide kaasajastamist ning sellega toetatakse meetmeid, koostööprojekte ja vahendeid, mis on seotud HK 2020 poliitiliste prioriteetidega. Selle kaudu aitab programm kaasa strateegia „Euroopa 2020“, eelkõige hariduse ja koolituse valdkonna riigipõhiste soovituste rakendamisele. „Erasmus+“ raames tehtavad investeeringud toovad kasu üksikisikutele, õppeasutustele ja ühiskonnale tervikuna, aidates kaasa töökohtade loomisele, majanduskasvule ja konkurentsivõime suurendamisele ning edendades heaolu ja sotsiaalset kaasatust¹².

22

Kontrollikoda leidis, et külastatud programmiriikides suurendavad õpirändemeetmed oskusi ja tööalast konkurentsivõimet, eriti kutsehariduse ja -õppe sektoris. Programmitasandil leiti vahehindamisel tõendeid, et üliõpilastel ning kutsehariduse ja -õppe õpilastel, kes on osalenud õpirändes, on paremad töö- ja palgaväljavaated kui neil, kes pole õpirändes osalenud, ehkki suurem osa neist tõenditest on praegu seotud eelmiste programmidega.

23

Tagasiside põhjal on osalejad Erasmus+ õpirändega ja selle mõjuga nende tööalasele konkurentsivõimele väga rahul. Näiteks 2018. aasta jaanuari seisuga ütles 93,8% vastanutest, et nende võtmepädevused on paranenud. 93% töötajatest ütles, et nad õppisid uusi häid tavasid, 75% väitis, et said praeguse töökoha jaoks vajalikke praktilisi oskusi. 79,1% ütles, et nad olid suurendanud oma tööalast konkurentsivõimet¹³. Selline tagasiside on küll informatiivne ja innustav, ent võib olla subjektiivne (vt punktid 80–82).

24

Programmi „Erasmus+“ 2015. aasta aruandes luuakse seos programmi „Erasmus+“ ja teiste ELi poliitiliste arengusuundade vahel, nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (haridus ja koolitus töökohtade ja majanduskasvu taastamiseks), ning öeldakse, et kogu 2015. aasta jooksul rakendas „Erasmus+“ kehtivaid ELi poliitikakavasid, mille eesmärk on edendada kaasavat õpirännet ning koostööd mitmesuguste hariduse, koolituse ja noorte valdkonna sidusrühmade vahel¹⁴.

25

Mõned liikmesriigid kasutavad „Erasmus+“ mehhanismide kaudu toimuva õpirände rahastamiseks muid ELi rahalisi vahendeid. Näiteks kohandas Poola 2016. aastal oma Euroopa Sotsiaalfondi rakenduskava, et rahastada 2500 programmis „Erasmus+“ koolihariduse valdkonna osalejat ning 17 200 kutsehariduse ja -õppe valdkonna osalejat. ESFi kaudu saavad lisavahendeid ka ebasoodsas olukorras olevad õppurid.

Panus ELi läbipaistvuse ja tunnustamise töövahendite tõhusasse kasutamisse

Läbipaistvus

26

Programmijuhendis on öeldud, et „tulemuste levitamisele ja kasutamisele keskenduv tegevus on viis, kuidas tutvustada programmi Erasmus+ projekti osana tehtud tööd. Tulemuste, saadud kogemuste, tulemite ja leidude jagamine väljaspool osalevaid organisatsioone võimaldab laiemal avalikkusel osa saada tööst, mille jaoks on eraldatud ELi rahalisi vahendeid“¹⁵.

27

Hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi „Erasmus+“ teavitamisplatvormides on esile tõstetud üle 80 eduloo. 2015. ja 2016. aastal välja valitud edulugude kohta on koostatud 120 teabelehte ja loodud kümme videot, mis tagab nendele projektidele suurema nähtavuse. Neid on tutvustatud sotsiaalmeedia, veebisaitide ning hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi uudiskirja kaudu, samuti ürituste käigus. 2017. aastal hakkas komisjon kord kuus avaldama veebipõhist „Erasmus+“ uudiskirja, kus tõstetakse esile hulk edulugusid. „Erasmus+“ on komisjoni suurim peadirektoraadipõhine Facebooki lehekülg (ligi 300 000 jälgijat).

28

Programmi „Erasmus+“ jaoks loodi uus platvorm (VALOR ehk projektitulemuste levitamise platvorm), et anda programmi raames rahastatavatest projektidest põhjalik ülevaade ja tõsta esile näiteid headest tavadest ning tutvustada edulugusid. Platvormi kaudu on saadaval tooted, oodatavad tulemused ja intellektuaalsed väljundid, mille aluseks on rahastatud projektid. See tagab avatud internetijuurdepääsu kõikide programmi „Erasmus+“ ja mõne sellele eelnenud programmi raames rahastatud projektide kirjeldustele, tulemustele ja seonduvale kontaktteabele.

29

Kontrollikoda leidis tõendeid, et külastatud viis riiki ja komisjon levitavad oma projektide tulemusi aktiivselt.

Tunnustamine

30

„Erasmus+“ innustab tunnustama õpirände käigus saadud ainepunkte. Toetusesaajad ja osalejad, kellega kontrollikoda auditi käigus kohtus, ei pidanud ainepunktide tunnustamist probleemiks. 2016. aasta andmetel oli tunnustamise määr kõrghariduses 100% (2013. aastal 73%) ning kutsehariduse ja -õppe puhul 77%¹⁶. Tänu vajadusele ainepunkte saada peavad õppurid õpirände ajal usinad olema.

31

Kutsehariduse ja -õppe valdkonnas sertifitseerib Europassi süsteem koolituse rahvusvahelise külje ja tagab potentsiaalsetele tööandjatele suurema kindluse, suurendades seega kutsehariduse ja -õppe õpilaste tööalast konkurentsivõimet.

„Erasmus+“ loob Euroopa lisaväärtust täiendavatel viisidel

32

Programmi „Erasmus+“ Euroopa lisaväärtust saab määratleda kui programmi avaldatavat positiivset mõju, mida ilma programmita ei tekiks. Selle määratluse alusel selgitas kontrollikoda välja viisid, kuidas õpiränne loob Euroopa lisaväärtust suuremal määral kui määrusega ette nähtud.

Hartade süsteem

33

Kõik programmiriikide osalevad kõrgkoolid (nii osalejaid teise riiki saatvad kui ka vastu võtvad) peavad hankima Erasmuse kõrghariduse harta (ECHE). See eelmise programmi käigus loodud harta on garantii, et kogu Euroopas pakutakse kvaliteetset õpet. Ainult üks riik ei oleks võimeline sellist süsteemi sisse seadma. Kontrollikoda leidis juhtumeid, kus ülikoolid taotlesid hartat ainuüksi kvaliteedimärgina. Programm „Erasmus+“ on edendanud õpirände käigus saadavate ainepunktide tunnustamist. Harta on olnud selle juures suureks abiks.

34

„Erasmus+“ innustab kutseõppeasutusi taotlema kutsehariduse õpirände hartat. See hiljuti loodud harta on samuti kvaliteedigarantii ning edendab kutseõppeasutuse mainet ja atraktiivsust. Kontrollikoda leidis ka juhtumeid, kus kutsekoolid taotlesid hartat ainuüksi kvaliteedimärgina.

Koostöövõrgustik ja ülikoolide õppekavade ühtlustamine

35

Õpiränne on aidanud edendada ülikoolide koostööd, õppeasutustes on loodud rahvusvahelised bürood, mis kasutavad standarddokumentide süsteeme ning töövahendeid üliõpilaste ja personali liikuvuse toetamiseks. Ülikoolide õppekavadesse on tehtud muudatusi õpirände hõlbustamiseks: semestrid, õppeperioodid ja pakutavad õppeained on eri riikides ühtlustatud. Selline koostöö hõlbustab ka ainepunktide ülekandmist ning õpirände ajal läbitud moodulite ja saadud diplomite vastastikust tunnustamist.

36

Kõrghariduse ning kutsehariduse ja -õppe sektoris koostatakse õppurite ja vastuvõtvate õppeasutuste vahel õppelepingud. Need on teatud institutsioonidevaheline garantii, et õpirände käigus saadavaid ainepunkte tunnustatakse. Õppelepingu sõlmimine aitab tagada, et õpirännet hiljem tunnustatakse¹⁷.

37

Vaadeldud projektide puhul tõi kõrgkoolide ja koolide personali ning kutsehariduse ja -õppe õpilaste õpiränne kaasa hilisema koostöö ja suhtluse ka väljaspool programmi „Erasmus+“.

Strateegiline lähenemisviis õpirändele

38

Programmi „Erasmus+“ raames taotlevad õpirändeprojektide heakskiitmist kõrgkoolid, kutseõppeasutused ning koolid, mitte õppurid ega üksikud õpetajad. See on võrreldes eelmiste programmidega oluline muutus, mis kontrollikoja arvates aitab kaasa institutsioonilisele arengule. Palju kasu saavad kõrgkoolid, kes peavad kavandama ja rakendama rahvusvahelistumise strateegia. Kutsehariduse ja -õppe pakkujad ning koolid peavad koostama Euroopa arengukava, kus kirjeldatakse, kuidas kavandatav õpirändeprojekt on kooskõlas õppeasutuse vajaduste ja üldise arenguga.

39

See strateegiline käsitlusviis aitab tagada, et juhtkond võtaks projekti eesmärkide täitmist tõsiselt, samuti sidemete ja oskusteabe pikema säilitamise, nii et luuakse rohkem kestlikku lisaväärtust.

Õppepersonali õpirände Euroopa lisaväärtus

40

Õppepersonal, kes on osalenud õpirändes, peaks naastes õpitut praktikas rakendama. Näiteks ütlesid Eesti ülikoolide töötajad ning Poola kutsekoolide töötajad, et kasutavad õpirände käigus saadud kogemusi oma koduõppeasutustes.

Mitmekeelsus

41

Üks programmi erieesmärkidest on parandada keelte õpetamist ja õppimist ning edendada ELi keelelist mitmekesisust. Keelteoskus tuleb kasuks Euroopa kodanike liikuvusele, tööalasele konkurentsivõimele ja isiklikule arengule.

42

Üks asutamismääruse I lisas sätestatud näitajatest on selliste õpirändes osalenute osakaal, kes on parandanud oma keelteoskust. See näitaja on üle 96%¹⁸ (ent vt ka punkt 81). Sellise tulemuse saavutamisele aitab oluliselt kaasa õpiränne välismaal.

43

Vähene keelteoskus võib olla õpirändes osalevatele õppuritele takistuseks, eriti väljaspool kõrghariduse valdkonda. Vestlustel osalejatega selgus, et eelkõige kutsehariduse ja -õppe sektoris hoiab vähene keelteoskus osalejaid tagasi ja takistab saada õpirände raames tööpraktika kohta, millega otseselt kaasneks töölesaamine. Puudulik keeleoskus takistas näiteks Hispaania kutsehariduse ja -õppe õpilastel, kellega kontrollikoda kohtus, pärast õpirände lõppu Berliinis tööd saamast. Programmi vahehindamise raames korraldatud avaliku arutelu käigus teatasid vastanud, et keelebarjäär oli kõige sagedasem takistus programmi eesmärkide täitmisele¹⁹.

Piiriülene ja rahvusvaheline õpiränne

44

Õpiränne on enamikus riikides haridusstrateegia oluline osa. Näiteks on Norra seadnud eesmärgiks, et 20% õppuritest osaleks piiriüleses õpirändes, Eesti on välisriikidest pärit õppurite ligitõmbamiseks loonud portaali StudyinEstonia ja Hispaania tahaks teha tihedamat koostööd Lõuna-Ameerikaga, aidates luua rahvusvahelisi büroosid ja suurendades suutlikkust. Programm „Erasmus+“ on nende eesmärkide saavutamiseks oluline vahend ja mudel (vt joonis 5).

Programm „Erasmus+“ kui ELi naabrus- ja arengupoliitika osa

45

Programmi „Erasmus+“ raames eraldatakse kõrghariduse rahvusvahelise mõõtme edendamiseks ELi eelarvevahendeid, nagu on ette nähtud mitmesuguste välispoliitika vahenditega²⁰. Need rahalised vahendid jaotatakse programmiriikide ja partnerriikide vahelise õpirändega seotud meetmeteks. Arengukoostöö rahastamisvahendist rahastatavate meetmete puhul, mille eesmärk on õppurite ja personali liikuvus partnerriikidest või partnerriikidesse, tuleb keskenduda valdkondadele, mis on arenguriikide kaasava ja kestliku arengu seisukohast olulised²¹.

46

Nii on programm „Erasmus+“ ELi pehme jõu ja diplomaatia vorm – poliitiline Euroopa lisaväärtus. Programmi kaudu rakendatakse arengu- ja naabruspoliitikat, eelkõige kuuluvad siia kõrghariduse valdkonnas toimuvad õpirändeprojektid partnerriikidega (vt joonis 5).

47

Eelnevate programmide puhul hinnati selliseid projekte ELi tasandil. Programmi „Erasmus+“ projekte hinnatakse aga igas programmiriigis. See võib kvaliteeti vähendada, kuna igas riigis valitakse välja minimaalne arv projekte.

Kutsehariduse ja -õppe suurenev tähtsus ja parem maine

48

Kutsehariduse ja-õppe jaoks eraldatakse 17% programmi „Erasmus+“ kogueelarvest. Sellega kompenseeritakse liikmesriikide piiratud rahalisi vahendeid, mis on saadaval õppurite, õppejõudude ja personali õpirändeks kutsehariduse ja -õppe valdkonnas. Lisaks aitavad õpilasvahetused kutsehariduse ja -õppe valdkonnas muuta kutsekoolid ja ka sektori enda atraktiivsemaks ning mainekamaks. Kutsehariduse ja -õppe valdkonnas osaleb õpirändes üha enam õppureid ja töötajaid (vt joonis 7).

Kutseharidus ja -õpe toob programmi „Erasmus+“ rohkematele kodanikele lähemale

49

Kutsehariduse ja -õppe kaasamine programmi „Erasmus+“ toob selle programmi rohkemate kodanikeni, kuna see hõlmab rohkem mitteakadeemilisi valdkondi (nt toitlustus ja autoremont). Lisaks pakub nende valdkondade kaasamine programmi „Erasmus+“ ka kehvematest oludest pärit õppuritele võimalusi õpirändeks. Paljud kutsehariduse ja -õppe õpilased, kellega kontrollikoda kohtus, polnud enne õpirännet oma koduriigist või isegi kodupiirkonnast kaugemal käinud. II lisas on esitatud näited kutsehariduse ja -õppe sektori õpirändetüüpidest külastatud koolides/riikides.

Euroopa identiteedi tugevdamine

50

Õpirändes osalenud, kellega kontrollikoda kohtus, ütlesid, et osalemine tugevdas nende Euroopa identiteeti. Vahehindamise käigus leiti, et Erasmus+ õpirändes osalemine tugevdas eurooplaseks olemise tunnet (19% suurem kui mitteosalenutel). Lisaks tajub üldsus seda programmi (ja eelkõige õpirännet kui selle kõige nähtavamat osa) Euroopa identiteedi ühe alussambana ja konkreetse eelisena, mida EL oma kodanikele pakub. Programm „Erasmus+“ on ELi üks enam tunnustatud kaubamärke.

51

Seega loob programm „Erasmus+“ mitmesugust Euroopa lisaväärtust, mis ulatub õiguslikest nõuetest kaugemale. Programmil „Erasmus+“ on tõepoolest oluline osa õpirändevõimaluste loomisel välisriikides ja positiivne mõju osalejate suhtumisele ELi. Riigid üksi ei suudaks sellist mõju saavutada.

Programmi „Erasmus +“ tulemuslikkuse mõõtmine on teatavates olulistes valdkondades puudulik

52

Tõhus suutlikkuse haldamine, sealhulgas hindamine ja seire, nõuab selliste konkreetsete, mõõdetavate ja realistlike tulemuslikkuse näitajate väljatöötamist, mida saab eri aegadel mõõta ning mis peegeldavad sekkumisloogikat²². See sekkumisloogika on näidatud joonisel 8.

53

Programmi „Erasmus+“ üldeesmärgid hariduse ja koolituse valdkonnas on kaasa aidata järgmiste eesmärkide saavutamisele: strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid, sealhulgas haridusalane peamine eesmärk; hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku („HK 2020“) eesmärgid, sealhulgas vastavad sihttasemed; partnerriikide jätkusuutlik areng kõrghariduse valdkonnas; ning eesmärk edendada kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 2 Euroopa väärtusi²³. 1. põhimeetme alla kuuluva õpirändega seotud erieesmärgid hariduse ja koolituse valdkonnas on sätestatud artiklis 5.

Kindlaksmääratud eesmärgid on täidetud, kuid mõningad näitajad ei ole täielikult kooskõlas määruses sätestatud üld- ja erieesmärkidega

Teatavaid määruses sätestatud näitajaid tuleb parandada, et nad oleksid tulemuslikkuse hindamise raamistiku jaoks kasulikumad

54

Programmi hindamiseks on ette nähtud teatavad näitajad²⁴. Neid kirjeldatakse kui „mõõdetavaid ja asjakohaseid“²⁵ ja nende eesmärk on „mõõta programmi üld- ja erieesmärkide saavutamise ulatust“²⁶. 1. põhimeetme (õpiränne) jaoks ette nähtud näitajad on toodud joonisel 9.

55

Kontrollikoda uuris, kas need näitajad on asjakohased. Komisjon väidab, et programmiga „Erasmus+“ liigutakse kindlalt suurema osa tulemusnäitajate saavutamise või ka ületamise poole.

Pole selge, kuidas rahastatud rändeprojektid aitavad täita strateegia „Euroopa 2020“ haridusalast peamist eesmärki

56

Strateegia „Euroopa 2020“ näitajad kehtestas nõukogu. Komisjoni andmetel näitasid strateegia „Euroopa 2020“ haridusalase peamise eesmärgiga seotud näitajad, täpsemalt kolmanda taseme hariduse omandamine ja kooli poolelijätmine, pidevat paranemist. 2016. aastal oli kooli poolelijätmise määr ELis 10,8%²⁷, mis on 2 protsendipunkti väiksem kui 2015. aastal. Samal ajal tõusis kolmanda taseme hariduse omandanud 30–34-aastaste keskmine osakaal ELis 3 protsendipunkti võrra 39,0%-le²⁸ (aastal 2016²⁹).

57

Pole aga selge, kuidas õpirände põhimeetme raames rahastatud projektid aitavad täita neid haridusalaseid peamisi eesmärke. Isegi kui projektid aitavad eesmärke saavutada, ei ole võimalik nende panust muude riiklike ja ELi meetmete panusest eristada ja eraldi mõõta.

58

Seepärast puudub selge seos õpirände või ka programmi „Erasmus+“ kui terviku ning haridusalase peamise eesmärgi näitajate vahel. Need strateegia „Euroopa 2020“ näitajad ei ole aga kooskõlas määruse artikli 5 lõikes 2 sätestatud üld- ja erieesmärkidega.

Kuna liikuvusalane sihttase hõlmab ainult osalisi tulemusi, ei mõõdeta seda nõuetekohaselt

59

2011. aastal leppisid liikmesriigid kokku kõrghariduse õpirände ELi sihttasemes³⁰, mille kohaselt peaks 2020. aastaks vähemalt 20% kõrghariduse omandanutest olema läbinud osa kõrgharidusega seotud õpingutest või koolitusest (sh tööpraktika) välismaal.

60

Samuti kehtestati kutsehariduse ja -õppe valdkonna õpirände sihttase: 2020. aastaks peaks vähemalt 6% kutsehariduse või -õppe omandanutest läbima kutsehariduse või -õppega seotud õpingud või koolituse (sh tööpraktika) välismaal.

61

Erasmus+ õpiränne kõrghariduses on oluline tegur liikuvusalase sihttaseme saavutamiseks selles sektoris. Liikuvusalane sihttase on selgelt seotud 1. põhimeetmega. „Erasmus+“ pole aga ainus programm, mis aitab liikuvusele kaasa, ja seepärast pole võimalik täielikult välja selgitada selle programmi panust.

62

Lisaks on seda sihttaset puudutavad andmed³¹ teadustegevuse ja elukestva õppe keskuse (CRELL) analüüsi kohaselt saadaval vaid osaliselt ning need ei ole kogu Euroopa ulatuses võrreldavad³². Seepärast ei ole selle näitaja tulemused täpsed.

63

Õpirände taset kutsehariduse ja -õppe valdkonnas ei olnud võimalik põhjalikult hinnata andmete piiratud kättesaadavuse tõttu. Eurostat korraldas prooviküsitluse õpirände hindamiseks kutsehariduse ja -õppe valdkonnas; see valmis 2015. aasta lõpuks. Tulemused näitasid, et küsitluses osalenud 17 programmiriigis oli õpirändes osalenud 3,1% kutsehariduse ja -õppe õpilastest.

64

Kuna see näitaja sisaldab ainult osalisi tulemusi, ei mõõdeta seda nõuetekohaselt

Kvantitatiivsed (üldised) näitajad annavad kasulikku teavet, kuid mõningaid määratlusi tuleb ühtlustada ja täpsustada

65

Kvantitatiivsed näitajad puudutavad konkreetselt õpirännet ning nendega seotud aruandluse ja järelevalvega tegeleb komisjon. Edusammud (2016. aasta seisuga) nende näitajate sihttasemete suunas, mis on sätestatud hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi aasta tööprogrammis, on kokkuvõtlikult esitatud joonisel 10.

66

Erasmus+ õpiränne edendab vähemate võimalustega õppurite kaasamist. Pole selge, miks on need osalejad selle näitaja puhul liigitatud õiguslikus aluses erivajadustega osalejatega samasse rühma. Lisaks on programmi „Erasmus+“ 2016. aasta aruandes öeldud, et programm võitleb jätkuvalt õpirännet piiravate takistustega, kaasates rohkem kehvematest oludest pärit inimesi ja erivajadustega inimesi³³. Seega ei kasutata neid termineid järjekindlalt.

67

Perioodil 2014–2017 võttis programmi „Erasmus+“ rahvusvahelisest õpirändest osa ligi 205 000 kehvematest oludest pärit ja vähemate võimalustega osalejat³⁴. Erasmus+ õpiränne on võimaldanud uusi kogemusi välismaal paljudele inimestele, kes muidu poleks saanud seda endale lubada.

68

Kehvemate olude ja vähemate võimaluste määratlus on kõigis programmiriikides erinev. Näiteks Hispaanias liigitatakse sellesse kategooriasse kõik osalejad, kes saavad õpinguteks valitsuse toetust. Komisjoni andmete kohaselt tuleb tõepoolest üle 35% kehvematest oludest pärit õpirändes osaleja Hispaaniast.

69

Seepärast ei võimalda näitaja tulemused sellise õpirände asjakohast võrdlust ELi riikides. Komisjon tõdeb, et üks põhiprobleeme, mis mõjutas osalemismustrite analüüsi, on see, et puudub vähemate võimalustega ja kehvematest oludest pärit inimeste sektoriülene ühtlustatud määratlus ning et ebasoodsas olukorras olevate rühmade osalemist puudutavate andmete kvaliteet on küsitav, kuna määratlusi ja tavasid on erinevaid³⁵.

70

Need kolm näitajat mõõdavad programmi väljundeid ja aitavad näidata rakendamises tehtud edusamme. Seega annavad need vähe teavet programmi tulemite ja mõju kohta (vt joonis 8).

Eesmärgiks seatud hariduse ja koolituse näitajad on saavutatud, kuid need ei näita programmi üld- ja erieesmärkide saavutamise ulatust

71

Määruse I lisas sätestatud hariduse ja koolituse näitajad on programmispetsiifilised. Nende näitajate saavutamisel 2016. aastal tehtud edusammud on toodud allpool joonisel 11 ja joonisel 12, millest selgub, et enamik eesmärke on täidetud.

72

Hariduse ja koolituse näitajad a–d joonisel 11 on väljundinäitajad. Ehkki need kvantitatiivsed näitajad on kasulikud, ei mõõda need täielikult seda, „kui suures ulatuses programmi üld- ja erieesmärgid saavutatakse“, eriti need erieesmärgid, mis on loetletud määruse I lisas.

73

Näitajad e–g on tuleminäitajad, mis annavad teavet programmis osalemisest saadava kasu kohta. Näitaja f on subjektiivne suurus, mis põhineb isiku ettekujutusel õpirände lõpus.

74

Komisjon tunnistab nende näitajate piiranguid, öeldes, et need põhinevad peamiselt 1. põhimeetmest saadaval kasul sellisena, nagu seda tajuvad ja hindavad osalejad³⁶. Komisjoni sõnul kirjeldatakse riiklikes aruannetes, millele vahehindamine tugineb, teatatud õppurite võtmepädevuste ja oskuste taseme paranemist, ent see põhineb peamiselt osalejate endi hinnangutel³⁷.

Komisjoni andmebaasist saab reaalajas teavet väljundite ja tulemite kohta

75

2016. aastal käivitas komisjon Erasmus+ andmebaasi – ühtse andmekogu, mis sisaldab riiklike büroode ja toetusesaajate esitatud kogu teavet. Andmeid uuendatakse iga päev ja andmebaasist saab reaalajas kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid programmi rakendamise kohta, nt teavet projektide, toetuste, osalejate ja programmi kaasatud organisatsioonide kohta. Selles salvestatakse osalejate ja toetusesaajate küsitluste tulemused ja õpirände-järgsed arvamused.

76

Andmebaasi andmetel on osalejad väga rahul: 95,8% oli õpirändekogemusega rahul (2018. aasta jaanuari seisuga) ja 80% tundis, et on töö leidmiseks paremini ette valmistatud. Küsitluste tulemuste ja õpirände-järgsete arvamuste põhjal on programm „Erasmus+“ tõepoolest edukas.

Vahehindamise käigus tulemuslikkuse mõõtmiseks kasutatud allikad olid enamasti küsitlused ja osalejate tagasiside

77

Programmi „Erasmus+“ vahehindamise aruanne esitati 31. jaanuaril 2018³⁸. See põhineb programmiriikide esitatud riiklikel aruannetel, välise hindaja aruandel, muudel asjakohastel uuringutel, programmi juhtimise kogemustel ning huvitatud isikute saadetud enam kui miljonil vastusel. See hõlmab programmi „Erasmus+“ perioodi 2014–2016.

78

Vahehindamise allikad on suures osas küsitlused ja osalejate tagasiside: hindamisel kasutati mitmesuguseid andmete kogumise ja analüüsimise meetodeid. Suurema osa tulemusteni jõuti erisuguste tõendite alusel, mis põhinevad toetusesaajate küsitlustel ja nende antud tagasisidel, kvalitatiivsetel vestlustel ja juhtumiuuringutel³⁹. Lisaks koguti avaliku arutelu käigus üldsuse ja huvitatud rühmade arvamusi.

79

Kohtumistel riiklike aruannete koostajatega külastatud viies riigis selgus, et probleeme tekitab kindlate andmete puudumine, mille alusel saaks hinnata programmi mõju.

Õpirände-järgne küsimustik osalejatele on subjektiivne ja keeruline

80

Pärast õpirände lõppu peab iga osaleja täitma küsimustiku, hinnates oma üldist rahulolu ja programmis osalemise konkreetseid aspekte, nagu õpirände tunnustamine koduõppeasutuses, Euroopa identiteedi tugevnemine ja keelteoskuse paranemine.

81

Osalejate tagasiside on kasulik, kuid kuna see on subjektiivne, ei tohiks seda kasutada õpirände kvaliteedi ja tulemuste hindamise peamise alusena. See on subjektiivne seda enam, et toetuse lõppmakse õppurile sõltub sellest, kas küsimustik täidetakse, kuigi nimetatud makse tegemine ei sõltu õppuri esitatud positiivsest hindamisest.

82

Õppurid, kellega kontrollikoda kohtus, ütlesid, et küsimustikud olid liiga keerulised (eriti kutsehariduse ja -õppe puhul) ja neis oli kasutatud liiga palju eurokeelt. Mõned õppurid teatasid raskustest küsimustike täitmisel. Näiteks ütles Norra riiklik büroo, et küsimused polnud kutsehariduse ja -õppe õpilaste jaoks asjakohased.

Programmi „Erasmus+“ iga-aastastes tööprogrammides esitatud prioriteetides on aastast aastasse vähe järjepidevust

83

Komisjon seadis programmiga „Erasmus+“ seotud poliitilised prioriteedid 2014. aastal. Mõned neist sisalduvad ka järgmistes tööprogrammides, mõned on välja jäetud ja on määratud ka uusi poliitilisi prioriteete.

84

Prioriteeti „süsteemsed muutused haridus- ja koolitussüsteemides eesmärgiga suurendada nende vastavust tööturu nõudmistele täiendavate tööpõhiste õppimisvõimaluste kaudu“, mis kehtestati 2014. aastal, järgmistes tööprogrammides ei ole.

85

2017. aasta tööprogrammis ei ole ühtegi 2014. aastal seatud kutsehariduse ja -õppe prioriteeti. Samas lisati igal järgneval aastal täiendavaid prioriteete. Kõrghariduse puhul jäeti prioriteet „parandada teadmiste omandamist“ 2017. aasta tööprogrammist välja ning määratleti uued prioriteedid.

86

Need prioriteedid on küll asjakohased, kuid kvantitatiivseid eesmärke ega näitajaid ei ole kehtestatud. Pole selge, millises ulatuses on nende prioriteetide eesmärgid täidetud või miks paljud neist välja jäeti. Hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraadi poolt programmi „Erasmus+“ iga-aastastes tööprogrammides kehtestatud prioriteetide vahel on aastast aastasse vähe järjepidevust.

Rahaliste vahendite eraldamine ei põhine tulemuslikkusel

87

Rahaliste vahendite eraldamine peaks põhinema tulemuslikkusel, et edendada vahendite tõhusat ja mõjusat kasutamist. Määruse kohaselt peavad tulemuslikkuse mõõtmise kriteeriumid keskenduma igal aastal realiseeritud väljunditele ja väljamaksetele⁴⁰.

88

Kontrollikoda leiab, et need kriteeriumid ei ole programmi tulemuslikkuse mõõtmiseks piisavad. Need mõõdavad üksnes seda, kui palju saab kulutada (sisendid ja väljundid). Ka määruses sedastatakse, et tulemuslikkus hõlmab ka tulemeid ja mõju⁴¹.

89

Kokkuvõtteks tuleb märkida, et programmi „Erasmus +“ tulemuslikkust tuleb teatavates olulistes valdkondades veelgi parandada. Eesmärgid küll täidetakse, kuid kõnealused näitajad ei ole täielikult kooskõlas määruses sätestatud üld- ja erieesmärkidega, mis muudab tulemuslikkuse mõõtmise keeruliseks.

Programmis „Erasmus+“ on kasutusele võetud palju uuenduslikke lahendusi, kuid mõned neist pole veel täielikult välja arendatud

Koondamine programmi „Erasmus+“ alla on olnud edukas

90

„Erasmus+“ koondab perioodi 2007–2013 programmid ühe programmi alla (vt joonis 1). Õpirände valdkonnas hõlmab see varasemat Erasmuse programmi (kõrgharidus), Leonardo programmi (kutseharidus ja -õpe) ning Comeniuse programmi (kooliharidus). Kõik riiklikud bürood, kellega kontrollikoda kohtus, ja kõigi riiklike büroode juhid (ühises dokumendis⁴²) peavad seda positiivseks. Ühtne kaubamärk toob kaasa parema nähtavuse nii poliitilisel tasandil kui ka avalikkuse jaoks ning aitab tugevdada Euroopa identiteeti (vt punkt 50).

Kaudsel eelarve täitmisel põhinev toimimisviis on positiivne

91

Kaudsel eelarve täitmisel põhinev toimimisviis⁴³ suurendab projektide tõhusust. Toetusesaajate lähedal asudes saavad riiklikud bürood aidata projektiettepanekute ja rakendamise kvaliteeti tõhusamalt parandada, kohandades neid erinevate riiklike haridus- ja koolitussüsteemidega. Toetusesaajad, kellega kontrollikoda vestles, kinnitasid, et riiklikud bürood pakkusid taotlemis- ja rakendamisetappide ajal tõhusat tuge ja tagasisidet ning korraldasid programmile ligipääsu hõlbustamiseks üritusi ja koolitusi.

Programm „Erasmus+“ pakub hulga uuenduslikke lahendusi halduskorra lihtsustamiseks, ehkki taotlemis- ja aruandlusprotsessid on endiselt keerukad

92

Programmi rakendamist tuleks lihtsustada, vähendades toetusesaajatele ja liikmesriikidele esitatavaid formaalseid ja bürokraatlikke nõudeid⁴⁴. Programmi edu tagamiseks on äärmiselt oluline lihtsustada ja hõlbustada korraldust ja juhtimist ning keskenduda jätkuvalt halduskulude vähendamisele⁴⁵.

93

Vaid väike osa riiklikest büroodest (36%) leiab, et programmi „Erasmus+“ puhul on halduskoormus väiksem kui eelmiste programmide puhul⁴⁶. Toetusesaajad ja osalejad peavad programmi ikka veel liiga keeruliseks (taotlused, rakendamine, aruandlus). Osalejad, kellega kontrollikoda vestles, leidsid, et kutsehariduse ja -õppe valdkonnas esines projektide taotlemis- ja aruandlusetapis kordusi ning sama teavet tuli esitada mitu korda. Väiksemad organisatsioonid pidasid liigseks vajadust kirjeldada oma õpirändeprojektide „Euroopa mõju“.

94

Peaaegu igas riigis kurtsid osalejad taotluste ja aruandlusega seotud keeruliste haldusmenetluste üle⁴⁷. Kontrollikoda leidis, et mõned õppurid peavad õppelepingu vormi täitmist keeruliseks, samuti võisid õppurid kohale jõudes avastada, et kursuse sisu on muudetud. Kursuste katalooge ei ole mõnikord ajakohastatud. See võib tekitada kohale jõudes pettumust, kuna mõned õppurid avastavad, et soovitud kursust enam ei ole.

95

Mõned osalejad, kellega kontrollikoda kohtus, leidsid, et taotlusvormid on koolide jaoks liiga keerulised. Näiteks on keeruline kindlaks määrata see, kas projektid täidavad Euroopa arengukava eesmärke. 2018. aasta konkursikutse taotlusvorme on lihtsustatud.

96

Komisjon on koostanud põhjaliku programmijuhendi, mis peaks olema abiks toetusesaajatest organisatsioonidele ja üksikosalejatele. Seda ajakohastatakse igal aastal. Raske on aga kindlaks teha programmis aastate jooksul tehtud muudatusi, kuna neid pole esile toodud. Külastatud riiklikud bürood ütlesid, et neile tuleks kasuks veebijuhend (praegu pdf-formaadis), kus kõik lähtedokumendid ja esile tõstetud uuendused oleksid koos ühes dokumendis. Praeguseks on veebis saadaval 2017. aasta programmijuhend.

97

Mõned külastatud õppeasutustest leidsid, et kõrghariduse valdkonnas partnerriikidega toimuva õpirände eeskirjad⁴⁸ on liiga keerulised. Esimesel aastal oli sellise õpirände rakendamine väga raske ning ülikooli ja riikliku büroo vahelises rahastamislepingus tehti kümme muudatust. Selles valdkonnas ei ole lihtsustamist veel saavutatud.

Kindlasummalised toetused, ühikuhinnad ja ühtse määraga rahastamine on hea lihtsustamisviis, ent komisjon peaks tagama ebasoovitava mõju vältimise

98

Programmi „Erasmus+“ rakendamist lihtsustati kindlasummaliste toetuste, ühikuhindade ja ühtse määraga rahastamise kasutamisega. Toetuste lihtsustamise vahehindamise⁴⁹ käigus leiti, et selline rahastamine on programmi rakendamisel kaasa toonud hulga rahalisi ja mitterahalisi eeliseid. See lihtsustas eelarve planeerimist, riiklikele büroodele aruandmist ja arvepidamist. Lisaks leiti hindamise käigus, et tänu väiksemale halduskoormusele on programmi toetusesaajatel võimalik keskenduda kavandamisetapis projekti sisule ja rakendamisetapis projekti eesmärkide saavutamisele.

99

Leiti, et sidusrühmad pidasid kindlasummaliste toetuste, ühikuhindade ja ühtse määraga rahastamise kasutuselevõttu kasulikuks, sest need on lihtsustanud programmi finantsjuhtimist.

100

Programmi „Erasmus+“ juurdepääsetavuse parandamiseks tuleks aga üksikisikute liikuvuse toetamiseks antavaid toetusi kohandada vastavalt sihtriigi elukallidusele ja elamiskuludele⁵⁰.

101

Kindlasummalised toetused, ühtse määraga rahastamine ja ühikuhinnad on kehtestatud programmijuhendis ja on jagatud kolme rühma: sarnase, kõrgema ja madalama elukallidusega riigid. Õppurid ja asutused, kellega kontrollikoda kohtus, ütlesid, et programmi „Erasmus+“ toetustest ei piisa kulude katmiseks ning õppuril tuleb leida lisaraha oma säästudest või kasutada vanemate abi. See võib takistada kehvematest oludest pärit õppurite osavõttu.

102

Kontrollikoda leidis, et toetusi ei kohandata osalejate tegelike kulude põhjal, kui riik annab sihtotstarbelisi toetusi, nt Prantsusmaal maksab riik sageli õppuri elamispinna üüri, mis tähendab, et need osalejad on eelisolukorras.

103

Kaugusest tingitud kitsendustel põhinevate ühikuhindade puhul ei võeta arvesse ühenduste olemasolu ega sagedust, samuti hinnaerinevusi turismipiirkondade ja geograafiliselt kõrvaliste kohtade vahel. Vahemaa arvutamise kalkulaatori kasutamine on kasulik neile, kes asuvad suuremates lennujaamadega linnades.

104

Riiklike büroode tagasiside põhjal on komisjon kohandanud 2017. aasta konkursikutse teatavaid elemente, näiteks kõrgete riigisiseste reisikulude ülemmäärasid. Lisaks on toetuste lihtsustamist käsitleva vahehindamise andmetel alates 2018. aastast kehtestatud kohandatud rahastamiseeskirjad⁵¹.

IT-süsteemide kasutuselevõtt oli problemaatiline, kuid enamik probleeme on nüüd lahendatud

105

Suure hulga IT-rakenduste kasutuselevõtt programmi alguses tekitas riiklikes büroodes ja taotlejates segadust. Komisjoni pakutud IT-rakendused olid algselt erineva kvaliteediga ja võeti kasutusele hilja. Õpirände töövahendit ei peetud usaldusväärseks ega kasutajasõbralikuks, ning paljusid probleeme võeti arvesse üksnes vähehaaval (nt eForms, EPlusLink ja OEET). Kõik külastatud riigid teatasid probleemidest uute rakenduste integreerimisel ning neid ei olnud enne kasutuselevõttu katsetatud.

106

Komisjon lahendas enamiku probleeme 2016. aasta IT-tegevuskava käikulaskmisega. Riiklikud bürood kinnitasid kontrollikoja visiidi käigus, et olukord oli paranenud.

107

Kontrollikoda leidis, et riiklikud bürood, toetusesaajad ja osalejad sooviksid rohkem elektroonilisi dokumente, mille tulemuseks oleks paberivaba „Erasmus+“. Paljud programmi „Erasmus+“ dokumendid olid ikka veel paberkandjal.

Veebipõhine keeletugi on kasulik vahend. Siiski peetakse äärmiselt oluliseks eelmiste programmide raames rahastatud veebiväliseid keelekursusi

108

Üks programmi „Erasmus+“ erieesmärkidest on parandada keelte õpetamist ja õppimist.

109

Komisjon on loonud veebipõhise keeletoe (Online Linguistic Support, OLS), mis annab õppuritele võimaluse hinnata selle võõrkeele oskust, mida nad vastuvõtjariigis õppimiseks või töötamiseks kasutavad, ning läbida keeleoskuse parandamiseks veebipõhise keelekursuse.

110

Kõik õpirändes osalejad peavad enne ja pärast õpirännet läbima veebipõhise keeleoskuse hindamise. Need tulemused peaksid andma mõõdetavad andmed keeleoskuse paranemise kohta. OLSi test on toetuse lõppmakse saamise eeldusena kohustuslik.

111

Kontrollikoda leidis, et mitmel juhul näitavad küsitluse täitmisel saadud tulemused, et keeleoskus on jäänud samaks või isegi halvenenud. Komisjoni arvates näitab keeleoskuse näiline halvenemine esimese ja viimase hindamise võrdlemisel, et osalejad pole olnud motiveeritud, kuna õpirände selles etapis puudusid stiimulid. Ehkki lõpptestid on olulised, tuleks nende kasutamisel keelteoskuse paranemise mõõtmiseks seepärast olla ettevaatlik.

112

Mõne kõrgkooli sõnul ei anta OLSi testide läbimisel keeleoskuse tunnistusi, mis vastaksid paljudes Euroopa ülikoolides kehtestatud tunnustamiskriteeriumidele. Näiteks on Coimbra ülikoolide rühm seisukohal, et veebipõhistele keeletestidele pannakse liiga suurt rõhku ja tõhusaid kohapeal toimuvaid keelekursusi toetatakse vähe⁵².

113

Mõned kutsehariduse ja -õppe valdkonna osalejad peavad kahetsusväärseks ka seda, et programmis „Erasmus+“ puuduvad veebivälised keelekursused, mille jaoks eelmistes programmides olid olemas rahalised vahendid. Näiteks peetakse Eestis klassiruumis toimuvate keelekursuste puudumist kahetsusväärseks, kuna sellised kursused innustavad õppureid rohkem.

Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu ei ole ootustele vastanud

114

Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastust antakse finantsvahendajatele osalised tagatised võimalikult soodsatel tingimustel laenu andmiseks üliõpilastele, kes on teises programmiriigis teise astme kraadiõppes (nagu magistriõpe)⁵³.

115

Rahastut haldab ja rakendab komisjoni nimel Euroopa Investeerimisfond. Selle rahastu jaoks eraldati algselt kuni 3,5% programmi „Erasmus+“ kogueelarvest.

116

Eesmärk oli anda 2020. aastaks 3 miljardit eurot laene 200 000 magistrandile, edendades seega üliõpilaste liikuvust Euroopas kooskõlas ELi liikuvusalase sihttasemega (20%).

117

Euroopa Investeerimisfondi ja komisjoni vaheline delegeerimisleping sisaldab sihtotstarbelisi stiimuleid, millega valida igast programmiriigist finantsvahendaja, tagamaks, et kõigil selliste riikide tudengitel oleks rahastule juurdepääs⁵⁴. Ehkki Euroopa Investeerimisfond viis läbi turu-uuringu, mis näitas selliste vahendajate olulist huvi, ning fond reklaamib rahastut aktiivselt enam kui 120 finantsasutusele, ei näidanud kuigi paljud neist osalemiskutsetel huvi üles. 2017. aasta lõpus toimis süsteem Prantsusmaal ja Türgis (ainult teise riiki minevad õppurid) ning Hispaanias (nii teise riiki minevad kui ka teisest riigist tulevad õppurid) kõigest ühe vahendajaga igas loetletud riigis.

118

Selleks ajaks olid niisugust laenu saanud ainult 358 magistranti. Ehkki osalenud õppurite tagasiside oli positiivne ja 77% väitis, et ilma selle süsteemi kaudu tagatud laenuta poleks neil olnud võimalik välismaal magistrantuuris õppida, on ebatõenäoline, et täidetakse eesmärk toetada kuni 200 000 õppurit⁵⁵. Komisjon paigutas asjaomased vahendid 2017. aasta lõpus ümber.

119

Üks finantsvahendajate huvipuuduse põhjus võib olla see, et määrus kaitseb laenusaajaid liiga jäigalt ning kehtivaid turuhindu ei võeta piisavalt arvesse. Laenusaajate kaitse on täpselt sätestatud määruse II lisa lõikes 2.

120

Lisaks hõlmab rahastu kitsast sihtrühma (magistrandid) ning suured õppurite rühmad on välja jäetud, mis veelgi vähendas finantsvahendajate huvi.

121

2017. aastal sõlmis Euroopa Investeerimisfond lepingud Luksemburgi ülikooli ja Küprose ülikooliga, mille alusel need võimaldavad sissetulevatel magistrantidel lükata õppemaksu ja majutuskulude tasumise kaks aastat edasi rahastu kaudu kokku lepitud tagatisel. See uuenduslik lähenemisviis on positiivne, kuna ülikoolidel on järjest suurem roll kõrghariduse rahastamisel.

Tähelepanu vajavad ka programmi „Erasmus+“ teised uued elemendid

Kooliõpilased ei saa enam 1. põhimeetme raames õpirändes osaleda

122

Kooliõpilastel pole enam võimalik osaleda 1. põhimeetme alla kuuluvas õpirändes. Riiklikud bürood ja koolid külastatud riikides pidasid sellise õpirändevõimaluse puudumist kahetsusväärseks. Lisaks on kummaline, et samaealised õppurid saavad 1. põhimeetme raames osaleda kutsehariduse ja -õppe valdkonna õpirändes, kuid ei saa osaleda kooliõpilastena.

Paljudel kutsekoolidel on raske partnereid leida ja nad peavad sageli vahendajaid kasutama

123

Kontrollikoja külastatud kutsekoolid teatasid probleemidest kvaliteetse õpirände jaoks partnerite leidmisel. Näited sellistest probleemidest on toodud joonisel 14. Mõned kasutavad vahendajaid, mis võib olla kulukas ja vähendada õpirände jaoks saadaolevaid rahalisi vahendeid. Külastatud kutsekoolid sooviksid komisjonilt ja riiklikelt büroodelt rohkem tuge partnerite leidmisel.

124

Lisaks kaeti Leonardo programmis sellised kulud nagu õpetajate koostööeelsed külastused uute vastuvõtvate partnerite ülevaatamiseks, kuid programmis „Erasmus+“ seda enam ei tehta. Kutsekoolid soovisid rohkem toetust, et halduspersonal ja õpetajad saaksid õppuritega õpirände alguses ja lõpus kaasas olla ning käia ka eelvisiitidel. Kaasaminek on väga oluline, kuna õppurid on sageli teismelised ja paljudele on see esimene kord välismaal olla.

125

Komisjon lõi hiljuti veebikaardi kutsehariduse õpirände harta omanikest, mille abil õppeasutused saavad välisriikide usaldusväärseks peetavate õppeasutustega partnerlussidemeid sõlmida.

Doktorandid vajavad paindlikkust

126

Eelmiste süsteemide raames oli võimalik korraldada lühikesi intensiivseid programme, mida hindasid kõrgelt eelkõige doktorandid. Praegu on lühim lubatud periood kolm kuud. Külastatud kõrgharidusasutused väitsid, et sellistel üliõpilastel on vaja rohkem paindlikkust ja ajavahemik üks kuu sobib nende ajakavaga paremini.

Järeldused ja soovitused

127

Kontrollikoja järeldus on, et programm „Erasmus+“ on tuntud ja edukas ELi kaubamärk. Programm loob mitmesugust Euroopa lisaväärtust, millest oluline osa ulatub õiguslikest nõuetest kaugemale. Eesmärgid on täidetud, kuid programmi „Erasmus+“ tulemuslikkuse hindamise raamistikku tuleb teatavates olulistes valdkondades veelgi parandada, et mõõta, kui suures ulatuses üld- ja erieesmärgid täidetakse. Kasutusele on võetud uuenduslikud elemendid ja lihtsustamismeetmed, kuid mõned sidusrühmad peavad põhiaspekte endiselt keeruliseks.

128

Erasmus+ õpirände meetmed vastavad õiguslikus aluses sätestatud Euroopa lisaväärtuse kriteeriumidele (vt punktid 14–31). Kontrollikoda tuvastas täiendavaid viise, kuidas need meetmed loovad Euroopa lisaväärtust (vt punktid 32–51).

1. soovitus

Komisjon peaks soovitama järgmise programmi „Erasmus“ kavandamisel ja rakendamisel täiendavaid Euroopa lisaväärtuse elemente. Kõik Euroopa lisaväärtuse elemendid tuleks projektide heakskiitmise etapis tähtsuse järjekorda seada, neid tuleks jälgida ja nende kohta aru anda.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2021. aasta esimene poolaasta.

129

Kuigi enamik programmis kehtestatud eesmärkidest täidetakse, leidis kontrollikoda, et kõnealused näitajad ei ole täielikult kooskõlas määruses sätestatud üld- ja erieesmärkidega, mis muudab tulemuslikkuse mõõtmise keeruliseks. Seega tuleb programmi „Erasmus+“ tulemuslikkuse hindamise raamistikku teatavates olulistes valdkondades veelgi parandada (vt punktid 52–88). Õpirände süsteemne mõju pole veel avaldunud (vt punktid 16–18).

130

Enamik näitajaid on kvantitatiivsed ja väljundipõhised. Kvalitatiivsed näitajad põhinevad suures osas sidusrühmade ja osalejate ettekujutusel ning need on hangitud vestluste ja küsitluste teel. Osalejate tagasiside on kasulik, kuid kuna see võib olla subjektiivne, ei tohiks seda kasutada õpirändemeetmete kvaliteedi ja tulemuste hindamise peamise alusena (vt punktid 54–82).

131

Määruses sätestatud vahendite jaotamise tulemuslikkuse kriteeriumid näitavad vaid sisendeid ja väljundeid, mitte tulemeid ja mõju. Kontrollikoda on seisukohal, et tulemuslikkust tuleks hinnata määruse järgimiseks vajalike eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude alusel. Lisaks on programmiga „Erasmus+“ seotud poliitilistes prioriteetides aastate lõikes vähe järjepidevust (vt punktid 83–88).

2. soovitus

Komisjon peaks

1. jätkama näitajate väljatöötamist ja avaldama näitajad, mis aitavad mõõta programmi üld- ja erieesmärkide saavutamist;
2. koostama kriteeriumid, tagamaks, et rahaliste vahendite eraldamine põhineb eesmärkide saavutamise tulemuslikkusel, et vahendeid kasutataks tõhusalt ja mõjusalt.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2021. aasta esimene poolaasta.

132

Programmis „Erasmus+“ võeti kasutusele palju positiivseid uuenduslikke lahendusi, eelkõige selleks, et lihtsustada ja vähendada halduskoormust osalejatele, toetusesaajatest õppeasutustele ja riiklikele büroodele. Siiski on vaja täiustusi, et osalemine oleks toetusesaajatele atraktiivsem ja vähem koormav; eriti oleks vaja parandada taotlemis- ja aruandlusprotsesse. Vaid väike osa riiklikest büroodest (36 %) leiab, et programmi „Erasmus+“ puhul on halduskoormus väiksem kui eelmiste programmide puhul (vt punktid 90–97).

133

Kindlasummalised toetused, ühikuhinnad ja ühtse määraga rahastamine on hea lihtsustamisviis, ent komisjon peaks tagama soovimatu mõju vältimise (vt punktid 98–104).

134

IT-süsteemide kasutuselevõtt oli alguses väga problemaatiline, kuid enamik probleeme lahendati 2017. aastaks. Sellegipoolest leiti vahehindamise käigus, et „protseduure ja IT-haldusvahendite kasutamist tuleks lihtsustada, et vähendada rakendusasutuste ja toetusesaajate halduskoormust“⁵⁶. Innustada tuleks e-taotluste kasutamist (vt punktid 105–107).

3. soovitus

Komisjon peaks süsteemi halduskoormuse vähendamiseks veelgi lihtsustama. Eelkõige peaks komisjon

1. muutma taotlemis- ja aruandlusprotsessid toetusesaajate ja üksikosalejate jaoks lihtsamaks;
2. säilitama kindlasummalistel toetustel, ühtse määraga rahastamisel ja ühikuhindadel põhineva lähenemisviisi, kohandades vajaduse korral toetuste suurust;
3. täiustama IT-rakendusi ja jätkama menetluste arvutipõhiseks muutmist.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2019.

135

Veebipõhine keeletugi on kasulik lisavahend iseseisvaks õppimiseks ja keeleoskuse testimiseks. Seda võiks tulevikus täiendada eelmise programmi raames rahastatud veebiväliste kursustega (vt punktid 108–113).

4. soovitus

Komisjon peaks hindama, kas on võimalik uuesti kasutusele võtta klassiruumis toimuv traditsiooniline keeleõpe.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2021.

136

Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastus osaleb vähe finantsvahendajaid ning kavandatud mõju ei ole saavutatud. Euroopa Investeerimispank on püüdnud leida uuenduslikke ja paindlikke lahendusi. Kui programmile „Erasmus+“ järgnevas programmis laiendada potentsiaalset laenuportfelli ka muude astmete õppuritele, võib see finantsvahendajate silmis süsteemi atraktiivsust suurendada (vt punktid 114–121).

5. soovitus

Komisjon peaks

1. tegema ettepaneku üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu asjakohaste regulatiivsete ja seadusandlike muudatuste kohta, et see hõlmaks ka doktorantide ja bakalaureuseõppe tudengite õpirännet;
2. võtma asjakohaseid meetmeid, innustamaks programmiriike tagama, et nende riiklikud toetusasutused olemasolevas rahastus osaleksid.

Soovituse täitmise tähtaeg: a) 2021. aasta esimene poolaasta, b) 2018. aasta.

137

Kontrollikoda leidis, et eksisteerib oluline nõudlus selle järele, et programmi „Erasmus+“ 1. põhimeede sisaldaks jälle kooliõpilaste õpirännet (vt punkt 122).

138

Doktorantide jaoks pole minimaalselt kolmekuuline õpirändeperiood alati sobiv. Need õppurid vajavad rohkem paindlikkust (vt punkt 126).

6. soovitus

Komisjon peaks

1. edendama kooliõpilaste liikuvust 1. põhimeetme raames;
2. kaaluma suurema paindlikkuse võimaldamist doktorantide õpirände kestuses. Üks kuu sobib nende õppurite jaoks paremini.

Soovituse täitmise tähtaeg: a) 2020. aasta, b) 2021. aasta esimene poolaasta.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Neven MATES, võttis käesoleva aruande vastu 3. juuli 2018. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lühendid ja akronüümid

ATP: aasta tööprogramm, iga-aastane tööprogramm

DCI: arengukoostöö rahastamisvahend

DG EAC: Euroopa Komisjoni hariduse, noorte, spordi ja kultuuri peadirektoraat on Euroopa Liidu täidesaatev haru, mis vastutab hariduse, kultuuri, noorte, keelte ja spordi valdkonna poliitika eest

EIF: Euroopa Investeerimisfond

ELV: Euroopa lisaväärtus

ESF: Euroopa Sotsiaalfond

KOOLIH.: kooliharidus

KUTSEH.: kutseharidus ja -õpe

KÕRGH.: kõrgharidus

OLS: veebipõhine keeletugi (Online Linguistic Support)

PM: põhimeede

RB: riiklikud bürood

VH: vahehindamine

ÕL: õppeleping

Sõnastik

Andmebaas: komisjoni andmekogu, mis hõlmab kogu teavet programmi „Erasmus+“ kohta, mis on saadud riiklikelt büroodelt ja programmis osalejatelt. Andmeid uuendatakse iga päev ja andmebaasist saab reaalajas kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid programmi rakendamise kohta.

Comenius: eelmine õpirändeprogramm koolidele.

Erasmus: eelmine kõrghariduse valdkonna õpirände programm

Europass: viiest dokumendist koosnev portfell, mis aitab kodanikel Euroopas tööle või õppima kandideerides anda oma oskustest ja kvalifikatsioonist parem ülevaade. Need dokumendid on Europassi CV ja keelepass ning kolm dokumenti, mida saab väljastada kodanikele, kes on saanud teises Euroopa riigis liikuvusalase kogemuse (Europassi õpirände tunnistus) või läbinud formaalse kutsehariduse või -õppe programmi (sertifikaadilisa) või kõrghariduse programmi (diplomilisa).

HK 2020: „Haridus ja koolitus 2020“ on üleliiduline hariduse ja koolituse valdkonna koostööraamistik, mis võeti vastu nõukogu 12. mai 2009. aasta järeldustes (nõukogu järeldustes kasutatakse lühivormi „ET 2020“).

Leonardo da Vinci: eelmine kutsehariduse ja -õppe valdkonna õpirände programm.

Liikuvusalane sihttase: programmi „Erasmus+“ kirjeldav näitaja, mis on üks HK 2020 raames seatud eesmärkidest.

Programmiriigid ja partnerriigid: osalemiskõlblikud riigid on jagatud kahte rühma: programmiriigid (ELi liikmesriigid, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Island, Liechtenstein, Norra ja Türgi) ning 145 partnerriiki üle maailma.

Strateegia „Euroopa 2020“: Euroopa Liidu kümneaastane töökohtade loomise ja majanduskasvu strateegia, mis käivitati 2010. aastal eesmärgiga luua tingimused arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasavaks majanduskasvuks.

Õpiränne: füüsiline elamaasumine elukohariigist erinevasse riiki selleks, et õppida, osaleda koolitusel või mitteformaalses või informaalses õppimises. See võib seisneda praktikas, õpipoisiõppes, noortevahetuses, vabatahtlikus töös, õpetamises või erialase arenguga seotud tegevuses osalemises.

Üliõpilaste õppelaenu tagamise rahastu: 2014. aasta detsembris programmi „Erasmus+“ raames käivitatud ELi algatus, mille eesmärk on tagada välisriigis magistrantuuris õppivatele üliõpilastele antavate laenude finantsvahendajatele osaline tagatis ning mida Euroopa Komisjoni nimel haldab ja rakendab Euroopa Investeerimisfond.

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Käesoleva tulemusauditi viis läbi turgude reguleerimise ja konkurentsivõimelise majanduse valdkondade auditeerimise eest vastutav IV auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Neven Mates. Auditit juhtis kontrollikoja liige Rimantas Šadžius, teda toetasid kabinetiülem Mindaugas Pakštys, kabineti atašee Tomas Mackevičius, kabineti assistendid Aušra Maziukaitė ja Niamh Carey, valdkonnajuht Paul Stafford, auditijuht Maria Echanove ning audiitorid Sandra Dreimane, Agnieszka Plebanowicz, Bogdan Sinca ja Timothy Upton. Keelealast abi osutas Michael Pyper.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

PDF	ISBN 978-92-847-0499-6	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/09210	QJ-AB-18-017-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-0493-4	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/190637	QJ-AB-18-017-ET-Q

©Euroopa Liit, 2018

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact/write-to-us_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/home?) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.