Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) on aidanud oluliselt kaasa kindlustussektori järelevalvele ja stabiilsusele, kuid lahendamata on veel mitmeid tõsiseid probleeme

Kokkuvõte

I

Kindlustusvaldkond hõlmab suurt osa ELi finantssektorist. See haldab varasid, mille väärtus on ligikaudu kaks kolmandikku ELi aastasest SKPst. Kindlustusandjate ebaõnnestumine võib häirida finantssektori toimimist ning mõjutada negatiivselt reaalmajandust ja tarbijate heaolu.

II

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) loodi 2011. aastal pärast 2007.–2008. aasta majanduskriisi järgset ELi finantssektori järelevalve reformimist. EIOPA tegutseb komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõu andva sõltumatu organina.

III

EIOPA põhiülesanne on toetada finantssüsteemi stabiilsust, turgude ja finantstoodete läbipaistvust ning kaitsta kindlustusvõtjaid. Lisaks jälgib EIOPA sektori potentsiaalseid riske ja nõrku kohti. EIOPA kohustused saab jagada nelja laia kategooriasse: reguleerimine, järelevalve ja järelevalvealane ühtsus, finantsstabiilsus ja tarbijakaitse.

IV

Kontrollikoda uuris, kas EIOPA panus kindlustussektori järelevalvesse ja finantsstabiilsusse on tõhus. Kontrollikoda analüüsis eelkõige EIOPA meetmeid järelevalve ja järelevalvealase ühtsuse valdkonnas (koostöö riikide pädevate asutustega, töö sisemudelitega ning piiriülene tegevus), 2016. aasta kindlustussektori stressitesti ning EIOPA ressursside ja juhtimise asjakohasust.

V

Audit hõlmas peamiselt EIOPA järelevalvetegevust ajavahemikul 2015–2017, samuti 2016. aasta stressitesti. Auditi tõendusmaterjal saadi EIOPA-sse tehtud külastuste ja dokumentide kohapeal läbivaatamise tulemusena, samuti asjakohaste komisjoni osakondade, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, riikide pädevate asutuste, akadeemiliste ekspertide ja sidusrühmadega toimunud kohtumiste tulemusena. Auditis võeti ka arvesse kahe uuringu tulemusi.

VI

Kontrollikoja üldine järeldus on, et EIOPA on hästi ära kasutanud mitmesuguseid vahendeid, et toetada järelevalvealast ühtsust ja finantsstabiilsust. Siiski on endiselt olulisi probleeme, millega peavad tegelema EIOPA ise, riiklikud järelevalveasutused ja seadusandjad, näiteks Euroopa järelevalveasutuste ja Solventsus II läbivaatamise raames.

VII

EIOPA tegevus, mille eesmärk on tagada riikide pädevate asutuste järjekindel järelevalve, põhines usaldusväärsel analüüsil ja selle kohaldamisala oli enamjaolt ulatuslik. EIOPA tuvastas oma töö käigus olulised puudused riikide pädevate asutuste tööviisis ja kontrollib arengut regulaarselt. EIOPA-l puudub aga süstemaatiline meetod esitatud soovituste täitmise kontrollimiseks.

VIII

Kontrollikoda leidis, et piiriülese äritegevuse järelevalvet käsitlevas kehtivas ELis õigusraamistikus esineb süsteemseid puudusi ning see loob olukorra, kus järelevalve sõltub pigem ettevõtte õiguslikust vormist kui selle olemusest. Selle tagajärjeks on valed stiimulid nii järelevalveasutustele kui ka kindlustusandjatele, kes kasutavad ära teatud liikmesriikides rakendatavat järelevalve madalamat taset. EIOPA püüdis tekkinud probleeme lahendada, kuid ei suutnud likvideerida süsteemseid puudusi ja saavutada järelevalvealast ühtsust.

IX

Kindlustusandjad kasutavad sisemudeleid, et riskihindamist paremini kohandada oma äritegevusele ja leevendada kapitalinõudeid. On märkimisväärsed erinevused selles osas, kui rangelt riikide pädevad asutused sisemudelite üle järelevalvet teevad. EIOPA püüdis parandada järelevalvealast ühtsust selles valdkonnas. Sellel ei olnud täit mõju muu hulgas juurdepääsu piirangute tõttu riikide pädevate asutuste esitatud teabele.

X

EIOPA korraldas 2016. aastal stressitesti, et hinnata, kuidas kindlustussektor reageerib ebasoodsatele turusuundumustele, eelkõige pikaajalistele väga madalatele intressimääradele ja vara hinnašokile. Mitmed ettevõtted olid nende asjaolude suhtes haavatavad, kuna nende maksevõime halvenenuks märkimisväärselt. Stressitesti ulatus oli asjakohane ja stsenaariumidega tehti kindlaks sektori peamised riskid. Kontrollikoda leidis siiski puuduseid seoses nende kalibreerimisega. Eelkõige ei suutnud EIOPA ühe stsenaariumi tugevust piisavalt üksikasjalikult põhjendada.

XI

Pärast andmete täpset kontrollimist esitas EIOPA stressitesti tulemused enamasti nõuetekohaselt. Tema õigusliku mandaadi tõttu neid ettevõtte tasandil ei avaldatud. Stressitesti järel esitatud soovitused olid mõnikord liiga üldised, kuigi EIOPA püüdis jälgida nende rakendamise ulatust riikide pädevate asutuste poolt.

XII

Kogu oma tegevuses tugineb EIOPA suuresti koostööle riikide pädevate asutustega, kuid ei saa neilt alati täielikku toetust. Riikide pädevatel asutustel on otsustav sõnaõigus EIOPA peamises juhtorganis, mis tähendab, et neil on õigus otsustada, milline on EIOPA tegevusulatus nende endi tõhususe kontrollimisel. EIOPA ei ole veel saavutanud üleminekut reguleerimiselt järelevalvele. Järelevalveküsimuste ja veel seitsme seotud teemaga tegeleb EIOPAs vaid 20 töötajat, seega seisab EIOPA silmitsi suurte raskustega tema vastutusalasse kuuluvate mitmesuguste keeruliste ülesannete täitmisel.

XIII

Kontrollikoda soovitab EIOPA-l meetmete tõhususe ja mõjususe parandamiseks

1. paremini suunata järelevalvevahendeid ja teha nende üle süstemaatiliselt järelevalvet;
2. teha koostööd komisjoni ja kaasseadusandjatega, et kõrvaldada piiriülese äritegevuse üle tehtava järelevalve süsteemsed puudused;
3. teha koostööd komisjoni ja kaasseadusandjatega, et tegeleda juurdepääsu piirangutega sisemudeleid käsitlevale teabele ja toetada rohkem riikide pädevaid asutusi nende üle järelevalve tegemisel;
4. parandada veelgi stressitesti stsenaariumide usaldusväärsust;
5. anda täpsemaid ja asjakohasemaid soovitusi riikide pädevatele asutustele pärast stressitesti tegemist;
6. edendada stressitesti tulemuste avaldamist ettevõtte tasandil;
7. kindlustada stressitesti metoodika suurem läbipaistvus ning
8. suurendada inimressursse järelevalveülesannete täitmiseks.

Sissejuhatus

Kindlustusturg Euroopa majanduses

01

Kindlustussektor hõlmab märkimisväärset osa finantssektorist, omades varasid, mille väärtus on rohkem kui kaks kolmandikku ELi aasta SKPst, ja turuosa, mis on liikmesriigiti erinev (vt joonis 1). Riske võttes ja sääste kogudes panustavad kindlustusandjad majanduskasvu ja finantsstabiilsusse. Võttes arvesse kindlustusandjate olulist rolli, võib nende raskustesse sattumine häirida finantsteenuste osutamist ja majandust üldiselt ning seega mõjutada negatiivselt tarbijaid.

02

Tänapäeval on kindlustusturu üks peamisi probleeme madalad intressimäärad. Kindlustusandjatel, eelkõige elukindlustuse valdkonnas, mis moodustab 65% ELi kindlustusturust, on suuri raskusi eelmistel aastatel müüdud toodete eest tagatud intressimäära teenimisega. Sellest tulenevalt tehakse praegu elukindlustusandjate ärimudelites kaugeleulatuvaid muudatusi, mille üheks tagajärjeks on lisariskide võtmine. Lisaks on digitaaltehnoloogia ja suurandmete ulatuslikum kasutamine kindlustusturgu (finantstehnoloogia) märkimisväärselt ümber kujundanud, luues mitte ainult ettevõtlusvõimalusi, vaid ka mitmeid uusi probleeme ja riske klientidele.

03

Õiguslikust seisukohast oli kindlustusandjate jaoks kõige olulisem areng Solventsus II raamistiku kohaldamine jaanuaris 2016. Solventsus II on kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamist ja jätkamist käsitlev ELi esimene ühtlustatud õigusraamistik. See hõlmab ka kindlustusjärelevalvet ja selle eesmärk on tagada võrdsed tingimused ühtsel turul. Selles määratletakse, kui palju kapitali peab ettevõtetel olema oma riskide katmiseks, ning sätestatakse riskihalduse, juhtimise ja aruandluse nõuded.

EIOPA Euroopa finantsjärelevalve süsteemi osana

04

Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) loodi 2011. aastal¹ osana ELi finantssektori üle tehtava järelevalve reformidest ja vastusena 2007.–2008. aasta finantskriisile. EIOPA tegutseb komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõu andva sõltumatu organina. Ta on tegev kindlustusandjate, edasikindlustusandjate, ametipensioni pakkuvate vahendajate ja institutsioonide tegevusvaldkondades.

05

EIOPA on osa Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemist, mis hõlmab kolme Euroopa järelevalveasutust: üks pangandussektori jaoks (Euroopa Pangandusjärelevalve – EBA), üks väärtpaberisektori jaoks (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve – ESMA) ja üks kindlustuse ja ametipensionide sektori jaoks; samuti Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. Euroopa järelevalveasutuste loomise põhjendus oli tagada tihedam koostöö ja teabevahetus liikmesriikide järelevalveasutuste (tuntud ka kui riikide pädevad asutused) vahel, et hõlbustada piiriülestele probleemidele leitud ELi lahenduste vastuvõtmist ning edendada eeskirjade järjekindlat kohaldamist ja tõlgendamist.

06

EIOPA põhiülesanne on toetada finantssüsteemi stabiilsust, turgude ja finantstoodete läbipaistvust ning kaitsta kindlustusvõtjaid, pensioniskeemi liikmeid ja soodustatud isikuid. EIOPA-l on volitused jälgida suundumusi, võimalikke riske ja nõrku kohti mikrotasandil ning piiriüleselt ja valdkonnaüleselt ning need kindlaks teha. Selle eesmärgi täitmisel on EIOPA-l kohustused, mis saab jagada nelja laia ja omavahel seotud kategooriasse: reguleerimine, järelevalve ja järelevalvealane ühtsus, finantsstabiilsus ja tarbijakaitse (vt tabel 1). Pärast töö lõpuleviimist kindlustussektori peamise õigusliku raamistiku kallal ning vajadust tagada selle tõhus rakendamine, kavatses EIOPA suunata oma tähelepanu reguleerimiselt järelevalvele. Käesolevas auditis keskendutakse järelevalvele ja järelevalve ühtlustamisele, mis on tarbijate jaoks keskse tähtsusega, ja stressitestile, mis kuuluvad finantsstabiilsuse tagamise eesmärgi alla.

Tabel 1

EIOPA kohustused

Vastutusvaldkond	EIOPA ülesanded
Reguleerimine	Tehniliste standardite koostamine, mille kiidab seejärel heaks komisjon, ning mis tahes tehtud muudatuste arutamine. Komisjonile nõu andmine valdkondades, kus tal on volitused ELi tegevusega seotud delegeeritud õigusaktide vastuvõtmiseks.
Järelevalve ja järelevalvealane ühtsus	Riikide pädevate asutuste abistamine ja koordineerimine nende järelevalvetoimingutes, et luua Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemis järjepidevad, tõhusad ja tõhusad järelevalvetavad ning kindlustada ELi õiguse ühine, ühtne ja järjepidev kohaldamine.
Finantsstabiilsus ja kriisiohje	Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu abistamine tema makrotasandi usaldatavusjärelevalvega seotud töös, esitades andmed ja aruanded. Stressitestide tegemine kindlustus- ja pensionisektoris ning koordineeritud kriisiennetuse ja -ohje kindlustamine, samuti kriisi ajal finantsstabiilsuse säilitamine.
Tarbijakaitse ja finantsalased uuendused	Tarbijate kaitsmine liigsete riskide võtmise eest finantstoodete ostmisel / finantstoodetesse investeerimisel, koostades eeskirjad, jälgides turusuundumusi, täiustades saadaolevat teavet jne. Finantstoodete keelamine, kui need ohustavad finantsstabiilsust ELis; turul saadaolevate finantsalaste uuenduste / uute finantstoodete analüüsimine ja nendest teatamine.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Euroopa järelevalveasutute reformiprotsess

07

Kuna finantsturgude probleemide laad pidevalt muutub, pakkus komisjon 2017. aasta septembris välja reformipaketi Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi tugevdamiseks. Üldine eesmärk oli kolme Euroopa järelevalveasutuse volituste täiustamine, juhtimise ja rahastuse parandamine, samuti Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu toimimise parandamine. Mitmed komisjoni ettepanekud on otseselt kohaldatavad EIOPA-le, näiteks sõltumatu juhatuse loomine (kes vastutab juhtumipõhiste otsuste ja teatud järelevalveküsimuste eest), EIOPA rolli tugevdamine sisemudelite kontrollimisel ning tema järelevalvealase ühtsuse edendamiseks saadaolevate vahendite tõhustamine.

08

Komisjoni ettepanekud EIOPA õigusraamistikus muudatuste tegemiseks järgivad nüüd standardset seadusandlikku protsessi, sh toimuvad arutelud nõukogus ja Euroopa Parlamendis. Eeldatavalt võetakse muudetud õigusaktid vastu 2019. aastal. Kontrollikoja audit võib sellele arutelule kaasa aidata.

Auditi ULATUS ja lähenemisviis

09

Auditi raames uuriti, kas EIOPA aitas tõhusalt kaasa Euroopa kindlustussektori järelevalvele ja finantsstabiilsusele. Audit kajastas EIOPA prioriteetides toimunud hiljutist üleminekut reguleerimiselt järelevalvele. Kontrollikoda tegeles eelkõige järgmiste valdkondadega:

1. EIOPA meetmed järelevalve ning järelevalvealase ühtsuse valdkonnas; kontrollikoja ülevaade hõlmas EIOPA kasutatavate instrumentide valimit (I, II ja III osa);
2. 2016. aastal tehtud kindlustussektori stressitest (IV osa); ja
3. kõik EIOPA tegevuse tulemuslikkuse seisukohalt olulised horisontaalsed aspektid (õigusaktide kasutamine ELi õiguse järgimise tagamiseks, inimressursside piisavus ja juhtimisstruktuuri asjakohasus; V osa).

10

EIOPA tegevus järelevalve ja järelevalvealase ühtsuse valdkonnas hõlmab tegelikkuses kolme laia valdkonda: i) liikmesriikide asutuste tehtava järelevalve edendamine, ii) piiriüleste üksuste üle teostatava piisava järelevalve tagamine ning iii) sisemudelid. Selguse huvides käsitles kontrollikoda neid teemasid aruande kolmes järjestikuses osas (I, II ja III), kuid need aitavad ühiselt hinnata EIOPA tööd järelevalve ja järelevalve ühtsuse valdkonnas. Finantsstabiilsuse valdkonnas keskendus kontrollikoda kindlustussektori stressitestile, lähtudes selle olulisusest turu tulevaste riskide kindlakstegemisel.

11

Aruanne ei hõlmanud riikide pädevate asutuste tööd (kes teevad EIOPAga tihedat koostööd kõikides tema tegevustes). Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, kes oli seotud ühe stressitesti stsenaariumi loomisega, ei olnud auditeeritav, kuna vastutus mõlema stsenaariumi eest ning mõlema stsenaariumi omandiõigus jääb EIOPA-le. Kuna audit keskendus kindlustusturule, ei hõlmanud see EIOPA tegevusi ametipensionide sektoris.

12

Audit hõlmas EIOPA järelevalvetegevusi, mis toimusid peamiselt ajavahemikul 2015–2017, ning 2016. aasta stressitesti (sh sellele eelnenud 2014. aastal tehtud stressitestist saadud õppetunnid). Iga auditeeritava tegevuse puhul valis kontrollikoda läbivaatamiseks juhtumid/toimikud selliselt, et valim esindaks EIOPA tööd ja hõlmaks mitmesuguseid tüüpilisi probleeme.

13

Põhiline audititöö hõlmas külastusi EIOPAsse ning kohapeal dokumentide läbivaatamist. Kontrollikoda kogus ka tõendeid komisjoni asjakohaste osakondade, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, riikide pädevate asutuste, akadeemiliste ekspertide ja sidusrühmadega (tarbijate ja ettevõtete ühendustega) peetud andmekogumise koosolekutelt ning videokonverentsidelt. Kahe küsitluse tulemused andsid auditile täiendavat teavet:

1. esimene saadeti ELi liikmesriikide pädevatele asutustele ja see hõlmas üldist koostööd EIOPAga (järelevalve ja stressitestimine). 28st riigi pädevast asutusest vastas 24;
2. teine küsitlus saadeti kindlustusandjate valimile ja hõlmas stressitesti. 66st ettevõttest vastas 35.

Tähelepanekud

I osa. EIOPA tegevus, mille eesmärk on tagada riikide pädevate asutuste järjekindel järelevalve, on usaldusväärne, kuid puudub süstemaatiline lähenemine järelkontrollile

14

Oma eesmärkide täitmisel, mis hõlmavad kõikides ELi liikmesriikides paremale ja ühtsemale järelevalvele kaasaaitamist, on EIOPA kaasatud mitmesse tegevusse, et edendada ja koordineerida liikmesriikide järelevalveasutuste (riikide pädevate asutuste) tööd. Seda tehes kujundab EIOPA Euroopa järelevalvekultuuri, mis hõlmab ühtset arusaama sellest, kuidas järelevalveasutused oma kogukonnas mõtlevad, käituvad ja töötavad. See hõlmab õiglase keskkonna loomist kogu Euroopa kindlustusandjatele ja võrreldava usaldustaseme loomist tarbijatele, et nad võiksid olla kindlad, et nende kindlustusandjad täidavad õigusaktide nõudeid.

15

Riigi pädeva asutuse tegevuse koordineerimisega seoses vaadeldi auditi raames kolme peamist instrumenti, mis täidavad järelevalvealase ühtsuse eesmärki: struktureeritud dialoog riikide pädevate asutustega (mille põhikomponent on kohapealsed/riikide külastused), järelevalve käsiraamat ja vastastikused eksperdihinnangud (vt joonis 2). Käsiraamatut ja vastastikuseid eksperdihinnanguid koordineeris EIOPA, kuigi tehti väga tihedat koostööd riikide pädevate asutustega. Riikide pädevate asutuste volitatud kontrollijad tagavad suurema osa sisust ja vastastikustest hinnangutest. Auditeeritutele lisaks kasutas EIOPA mitmeid muid vahendeid², nii neid, mis on ette nähtud EIOPA alusmääruses, kui ka omal algatusel looduid.

EIOPA tuvastas märkimisväärsed puudused järelevalve kvaliteedis

16

Riikide pädevate asutustega peetud struktureeritud dialoogi tulemusena tuvastas EIOPA mitmed puudused kindlustuse järelevalve olulistes aspektides (vt joonis 3). Vastastikused eksperdihinnangud paljastasid olulised valdkonnad, kus riikide pädevad asutused peavad parandama oma järelevalvetavasid (vt I lisa). EIOPA hinnangud näitavad, et riikide pädevate asutuste lähenemisviisid järelevalvele on sageli erinevad nii sekkumis-, riskipõhiste kui ka tulevikku vaatavate meetmete osas. See tähendab, et teatav tava võib olla kindlustusandjate poolt (nt riskihalduse valdkonnas) heaks kiidetud ühes liikmesriigis, kuid vaidlustatud teises liikmesriigis. Struktureeritud dialoogi pidamise protsessi osana kommenteerisid riikide pädevad asutused EIOPA aruannete leide. Siiski ei analüüsinud EIOPA vastuseid süstemaatiliselt ega esitanud riikide pädevatele asutustele kõikehõlmavat kirjalikku tagasisidet.

EIOPA soovitused kajastavad tuvastatud puudujääke, kuid ei sisalda järelmeetmeid

17

Tuvastatud puudujääke arvesse võttes soovitas EIOPA meetmeid konkreetsetele riikide pädevatele asutustele. Struktureeritud dialoogi raames andis EIOPA üle 30 soovituse igale kontrollikoja valimisse kuuluvale riigi pädevale asutusele ilma igasuguse paremusjärjestuseta. Vastastikuste eksperdihinnangute tulemuseks oli tunduvalt väiksem arv soovitusi. Kuigi soovitused olid selged, olid need mõnikord üldsõnalised ega olnud sobivad riikide pädevate asutuste konkreetsetes olukordades kasutamiseks.

18

EIOPA ei ole lisanud sätet struktureeritud dialoogi pidamiseks või vastastikuste eksperdihinnangute koostamiseks soovitatud meetmete rakendamise süstemaatilise kontrolli kohta. Selle tulemusena ei ole EIOPA-l ülevaadet sellest, kas riikide pädevad asutused on võtnud tema soovitusi arvesse. Siiski on EIOPA püüdnud teha mõne konkreetse küsimuse järelkontrolli sihtotstarbeliselt (nt riigi pädevasse asutusse tehtud järgnevate külastuste käigus või mitteametlikke kontakte kasutades; samuti koostati üks konkreetne järelmeetmete vastastikune eksperdihinnang) ning suutis tõendada, et riigi pädeva asutuse tavades ja juhtimises on tehtud mõningaid konkreetseid edusamme (vt 1. selgitus).

Tehtud töö oli enamasti põhjalik ja kõikehõlmav, kuid protsessid olid aeganõudvad

19

Valdkonna keerukusele vaatamata oli järelevalve ja järelevalve ühtsuse valdkonnas tehtava EIOPA töö struktuur ja selgus üldiselt hea ning põhines usaldusväärsel analüüsil ja metoodikal. EIOPA töötajad valmistasid ette oma külastused konkreetsetesse riikidesse, kogudes väga erinevaid dokumente ja teavet, mis hõlmas ka riikide pädevate asutuste täidetavat küsimustikku. See võimaldas külastuste ulatust kohandada riikide pädevate asutuste konkreetseid probleeme silmas pidades. Vastastikused eksperdihinnangud tuginesid üksikasjalikule metoodikale, mille puhul määratleti kõik kontrollija järgitavad etapid. Siiski jäi osalejatele antud suunistes mõnikord puudu struktureeritud lähenemisviisist ja projektide eripära arvessevõtmisest.

20

EIOPA järelevalvetegevusega hõlmatud konkreetsed teemad olid laiaulatuslikud ja asjakohased. Vahendite kohaldamisalaga tagati kõikehõlmav lähenemisviis, kuid mõnikord ei tõstetud kõige olulisemaid küsimusi piisavalt esile. Juhtkomitee tegi otsuse käsiraamatu ulatuse kohta, mis hõlmas kõiki olulisi valdkondi, kuigi mõned riikide pädevad asutused on tuvastanud üksikuid lünki (vt joonis 4). Need on seotud järelevalve oluliste aspektidega, kuna tegelik ühtsus ei nõua mitte ainult ühiseid põhimõtteid, vaid ka ühtset lähenemisviisi tehnilisel tasandil.

21

EIOPA jättis kasutamata võimaluse saavutada suurem koostoime parimate tavade kogumisel ja oma nõuannete suunamisel turukäitumise järelevalvele, kasutades selleks riikide pädevate asutustega peetavat struktureeritud dialoogi ning vastastikuseid eksperdihinnanguid, sest neis keskenduti eranditult usaldatavusnõuete täitmise järelevalvele³. Kontrollikoda toob siiski välja, et EIOPA-l on turukäitumise järelevalveks olemas eriotstarbelised vahendid.

22

EIOPA on järelevalvevahendeid regulaarselt arendanud ning võtnud enamiku neist kasutusele 2014. aastaks. Siiski lõpetas EIOPA järelevalve käsiraamatu koostamise alles 2018. aasta aprillis, s.o neli aastat pärast projekti algust (välja arvatud ettevalmistusetapp) ning enam kui kaks aastat pärast Solventsus II rakendamist, mida see peaks toetama. Vastastikuste eksperdihinnangute koostamiseks vajalik aeg oli 14,5 kuud kuni kaks aastat, mis on küll pikk aeg, kuid peegeldab teemaderingi keerukust. Siiski oli ajaline kestus riikide pädevate asutuste jaoks probleem, kuna see nõudis neilt pikaajalisi kohustusi seoses eksperdihinnangutes osalevate töötajatega.

II osa. Praeguse piiriülese äritegevuse järelevalvesüsteemi puudused püsivad, kuid EIOPA püüdis kaitsta kindlustusvõtjaid

23

Piiriüleste kindlustusgruppide järelevalve ELis on struktureeritud järelevalvekolleegiumide kaudu. Kolleegiumid peaksid tagama piisava järelevalve teabevahetuse ja kõikide asjakohaste riikide pädevate asutuste tehtava ühisjärelevalve kaudu. Kolleegiumi juhib päritoluriigi järelevalveasutus, kes teeb järelevalvet kindlustusgrupi peakorteri üle. Teisi riikide pädevaid asutusi nimetatakse vastuvõtva riigi järelevalveasutusteks. Praeguse seisuga on ELis asutatud 88 kolleegiumi.

24

EIOPA on kõikide kolleegiumide liige. Tema ülesanne on tagada, et ELi õigust kohaldatakse järjepidevalt ning et kolleegiumid toimivad järjekindlalt. Lisaks peaks EIOPA edendama ühtset järelevalvekultuuri ja hoidma ära õigusnormide erinevuste ärakasutamist⁴. De Larosière’i aruandes⁵ märgiti, et need eesmärgid on ühtse turu jaoks otsustava tähtsusega.

Kolleegiumide süsteem loob kindlustusandjatele ja järelevalveasutustele valed stiimulid

25

Kuigi minevikus osutasid kindlustusteenuseid peamiselt vastavas riigis asutatud tütarettevõtjad, on paljud kindlustusandjad hakanud osutama rohkem piiriüleseid teenuseid filiaalide kaudu või otse (tuginedes asutamisvabadusele või vastavalt teenuste osutamise vabadusele, mis on ette nähtud ühisturu alusel). 2016. aastal osutas 750 kindlustusandjat teenuseid 59 miljardi euro eest muule Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigile ilma kohaliku tütarettevõtjata (vt joonis 5). Piiriülene äritegevus võimaldab kindlustusandjatel vähendada haldus- ja regulatiivset koormust, kuid praegune süsteem loob kindlustusandjatele ja järelevalveasutustele valed stiimulid.

26

Praeguse kolleegiumide süsteemi kohaselt määrab järelevalve kindlaks pigem kontserni õiguslik struktuur kui ettevõtte olemus. Sellest tulenevalt tuleb kolleegium asutada väga väikesele kindlustusandjale, kellel on tütarettevõte teises liikmesriigis, kuigi selline kolleegiumi kaudu tehtav ressursimahukas järelevalve ei oleks vajalik. Seevastu suurtel rahvusvahelistel kindlustusgruppidel, kes pakuvad piiriüleseid teenuseid ilma tütarettevõtjateta, ei ole kolleegiume, isegi kui see oleks oluline piisava järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamiseks (vt joonis 6).

27

See viib olukorrani, kus riikide pädevad asutused teevad järelevalvet teistes liikmesriikides toimuva äritegevuse üle, ilma et nad vastutaksid nõrga järelevalvega seotud tagajärgede eest, kuna neil ei ole mõju päritoluriigi turul. Samuti puuduvad neil sageli piisavad teadmised riiklikest nõuetest ja õigusaktidest. Lisaks peab liikmesriik, kus teenust osutatakse, täielikult usaldama kindlustusandja päritoluriigi järelevalveasutuse järelevalvet, ilma järelevalveprotsessi mõjutamata. See süsteem ei ole kavandatud tegema järelevalvet üleeuroopalise turu üle viisil, mis on tõhus ja põhineb ELi kodanike huvidel. Mitmed riikide pädevad asutused kinnitasid, et piiriülese äritegevuse ja koostöö üle praegu tehtav järelevalve on mitterahuldav (vt 2. selgitus).

28

Kontrollikoda leidis, et mitmed probleemid olid tingitud süstemaatiliselt valedest stiimulitest. Näiteks mitmed riikide pädevad asutused seadsid oma järelevalves prioriteediks tuginemise sellistele teguritele nagu „mõju riigi finantsstabiilsusele“. Sellest tulenevalt olid kindlustusandjad, kellel oli suur piiriülese äritegevuse osa, väikse järelevalve prioriteediga. See tähendab, et kindlustusandjad olid igati motiveeritud kasutama ära õigusnormide erinevusi, kolides liikmesriikidesse, kus on selline meetod kasutusel, ning keskendudes seejärel piiriülestele teenustele (vt 3. selgitus).

29

Lisaks leidis kontrollikoda, et ka äritegemise viis mõjutab otseselt tarbijakaitset, juhul kui kindlustusandja ebaõnnestub. Euroopa kindlustustagatisskeemi süsteem on praegu killustatud, mis viib olukorrani, kus tarbijaid ei teavitata nende kaitse tasemest, kui nad ostavad piiriüleseid kindlustusteenuseid (vt 4. selgitus). Tarbijad ei ole tingimata teadlikud, et nad ostavad kindlustustoodet tütarettevõtjalt, filiaalilt või ettevõttelt, kes ei asu füüsiliselt nende liikmesriigis.

EIOPA tegeleb ajutiste vahendite väljatöötamisega tarbijate kaitsmiseks, kuid järelevalve ühtlustamine on jätkuvalt probleem

30

Võttes arvesse riske ja probleeme, mis praeguse järelevalvesüsteemiga piiriülese kindlustustegevuse jaoks kaasnevad, on EIOPA püüdnud kaitsta tarbijaid koostööplatvormide loomisega. Kolleegiumide puudumisel lõi EIOPA oma volituste kohaselt platvormid, et edendada tõhusat teabevahetust riikide pädevate asutuste vahel ning tagada tõhus ja järjepidev järelevalve. Alates 2016. aastast on EIOPA loonud 13 koostööplatvormi nii omal algatusel kui ka vastusena liikmesriikide konkurentsiasutuste taotlustele. Need toimivad sarnaselt kolleegiumidele.

31

Kontrollikoda leidis, et EIOPA platvormid on pakkunud abi piiriüleste teenustega seotud probleemide ajutiseks lahendamiseks. EIOPA aitas mitmel juhul kaasa riikide pädevate asutuste vahelisele suhtlusele ja aitas edukalt jõuda lahendusteni. Näiteks palus EIOPA päritoluriigi järelevalveasutusel vastata tüüpiliste riskinäitajatega kindlustusandjate kohta koostatud küsimustele (vt joonis 7). Sellega tagati kindlustusandja olukorra hindamine.

32

Platvormid tekitasid seejärel tugeva surve päritoluriigi järelevalveasutusele, mis tähendab, et viimane tundis, et on kohustatud saadaolevat teavet silmas pidades võtma nõuetekohase järelevalvemeetme. Selle meetmega tagati tarbijate kaitsmine. Kuid selgete õiguslike volituste puudumise tõttu piiriüleste teenuste valdkonnas pidi EIOPA siiski toetuma liikmesriikide konkurentsiasutuste tegelikule koostööle.

EIOPA-l oli kasulik roll mitmes piiriüleste gruppide kolleegiumis, hoolimata sellest, et liikmesriikide pädevate asutuste koostöö oli piiratud

33

EIOPA vastutab kolleegiumide järjekindla toimimise eest. Kontrollikoda leidis, et EIOPA seadis prioriteediks enda osalemise kolleegiumidel ja oma abi kolleegiumidele kõikehõlmavate ja hästi toimivate kriteeriumide alusel. Prioriteetide seadmisel võeti arvesse mitmed tegurid, sh kindlustusgrupi suurus ja risk, osalevate riikide pädevate asutuste suurus ja kogemused ning ühise riskihindamise tulemused. Alates Solventsus II kasutuselevõtmisest 2016. aastal on EIOPA osalenud 100 kolleegiumi koosolekul. Siiski ei ole ta kunagi osalenud 23 muu kolleegiumi koosolekul (vt joonis 8). Seda tulemust selgitab ka ressursside nappus (vt punkt 86).

34

Lisaks erines märkimisväärselt EIOPA kolleegiumidel osalemise tase. Näiteks lisas ta olulist väärtust mõningatele kolleegiumidele, andes üksikasjaliku panuse aruteludesse ja tagasiside aruannetesse. Oma prioriteete silmas pidades ei andnud EIOPA võrreldavat lisandväärtust mõningatele muudele kolleegiumidele, sest ta piiras ennast haldus- ja horisontaalse toega.

35

Kolleegiumide toetamiseks ja järelevalve järjepidevuse edendamiseks nõudis EIOPA riikide pädevatelt asutustelt kindlustusandjate riskide ja maksevõime hindamise (ORSA) aruandeid. ORSA aruanne on kindlustuse järelevalve elementaarne vahend, mis määrab kindlustusandja riskivalmiduse, analüüsib saadaolevat riskikapitali ning otsustab selle jagamise. Seega on tegemist peamise tulevikku vaatava vahendiga, mida kasutatakse ennetavaks järelevalveks. Kontrollikoda leidis, et kuigi EIOPA püüdis saada ORSA aruandeid, ei saanud ta neid alati. Mõned ORSA aruanded esitati vaid pärast pikka bürokraatlikku protsessi, mis nõudis õiguslikku põhjendust ja kõrgel tasemel sekkumist. ORSAde piiratud ja koormav esitamine piiras EIOPA vahendeid järelevalve järjepidevuse toetamisel ning oli kahjulik ressursside tõhusale kasutusele.

36

Kolleegiumide töö käigus tuvastas EIOPA kolleegiumide ja kindlustusgruppide sees paljud küsimused, näiteks järgmised:

1. mõned riikide pädevad asutused ei jaganud olulisi dokumente, näiteks ORSA aruannet, teiste sama kolleegiumi liikmetega. EIOPA toetas neid liikmeid kasulike dokumentide saamisel, kuid ei olnud selles alati edukas. Kolleegiumi liikmete jaoks olulise teabe puudumine näitas, et puudub usaldus mõnede riikide pädevate asutuste vahel ning see takistab tõhusat grupi järelevalvet;
2. tuvastati kindlustusgruppide suured hindamisvead ja suured puudujäägid riskihindamises ning soovitati, et riikide pädevad asutused need kõrvaldaksid. Kuigi EIOPA püüdis toetada kolleegiume ja edendada nõuetekohast järelevalvet, ei uurinud ta kõikehõlmavalt tuvastatud küsimusi.

III osa. Ühtsuse puudumine sisemudeli järelevalve osas, vaatamata esimestele sammudele EIOPA poolt

37

Solventsus II raamistikule tuginedes, mille eesmärk on kaitsta tarbijaid ja tagada finantsstabiilsus, peavad Euroopas asuvad kindlustusandjad arvutama oma individuaalsed riskid. Nende riskide katmiseks peab kindlustusandjatel olema piisav riski vähendamise kapital (vt joonis 9), et kindlustada maksenõuete hüvitamine. Kindlustusandjad võivad arvutada oma kapitalinõuded konkreetse standardvalemi abil või kasutada nn sisemudelit. Kui standardvalem on vaikevalik, siis mis tahes sisemudeli kasutamiseks peavad kindlustusandjad saama loa. Riikide pädevad asutused võivad lubada vaid sisemudeleid, mis vastavad mitmetele õiguslikult kehtestatud nõuetele ning on sellest tulenevalt sobivad asjakohasel viisil riskide arvutamiseks. Riskide ülehindamine võib viia mittekonkurentsivõimeliste kindlustustasudeni, nende alahindamine võib aga ohtu seada kindlustusvõtjate kaitse ning finantsstabiilsuse.

38

Sisemudelid on väga keerulised ning jätavad kindlustusandjatele märkimisväärse vabaduse oma riskide arvutamisel. See hõlmab ekspertide hinnanguid ja tuginemist asutusesisestele tagasiulatuvatele andmetele. Sellest tulenevalt on sisemudelite järelevalve puhul vaja riikide pädevate asutuste siseseid ulatuslikke ressursse ja eksperditeadmisi. Kuna sisemudelid avaldavad mõju kindlustusvõtjate kaitsele ja finantsstabiilsusele ning tekitavad probleeme järelevalveasutustele, on need esmatähtis valdkond, kus EIOPA peab edendama järelevalvealast ühtsust kõigis liikmesriikides. Kooskõlastamata järelevalvel, mis viib õigusnormide erinevuste ärakasutamiseni ja sellest tulenevalt õiglase konkurentsi moonutamiseni, võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed.

Sisemudelite valdkonnas on ühtlustatus väga piiratud

39

Üks EIOPA peamisi üleandeid on tagada, et kindlustusandjad ja järelevalveasutused rakendavad kogu ELi hõlmavate sisemudelite puhul eeskirju järjekindlalt. Selle saavutamiseks osales EIOPA kolleegiumide koosolekutel, kus arutati sisemudeleid, külastas riikide pädevaid asususi, et hinnata sisemudelite järelevalvet, ja oli riikide pädevate asutuste vahel vahendajaks. Hoolimata EIOPA püüdlustest leidis kontrollikoda, et on mitu probleemi, mis tõendavad, et selles valdkonnas on järelevalvealase ühtsuse tase jätkuvalt madal.

40

Sisemudelite kasutamiseks lubade andmine ja järelevalve on äärmiselt ressursimahukas⁶. ELis ühetaolise järelevalve saavutamiseks on oluline, et riikide pädevatel asutustel oleks piisavalt ressursse selle keeruka ülesande täitmiseks. Siiski märkisid riikide pädevad asutused, et neil on väga erinev arv töötajaid sisemudelite üle järelevalve tegemiseks, ning EIOPA leidis sellele kinnitust oma külastuste käigus. EIOPA leidis, et mitme riigi pädeva asutuse ressursid ja eksperditeadmised olid sisemudelite üle nõuetekohase järelevalve tegemiseks ebapiisavad, mis tõstab esile EIOPA töö tähtsust selles valdkonnas.

41

EIOPA leidis, et järelevalvekultuur ja ühiste eeskirjade rakendamine on ELis endiselt väga erinev. Riikide pädevad asutused kasutasid väga erinevaid ranguse tasemeid sisemudelite lubade väljastamisel. Näiteks ei andnud mitu riigi pädevat asutust kindlustusandjatele vastuvõetamatutest modelleerimistavadest selgelt teada. Teistel juhtudel rakendasid riikide pädevad asutused väga rangeid loa andmise nõudeid. Kontrollikoda leidis, et mõned järelevalveasutused püüdsid kaitsta kohalikke kindlustusandjaid madalamate kapitalinõuete kaudu, samal ajal kui teised nõudsid tugevamat järelevalvet ja rangemaid kapitalinõudeid.

42

Ühel teisel juhul oleks kogu grupi hõlmamiseks tulnud sisemudeli järelevalve üle viia ühest riigi pädevast asutusest (A-riik) teise (B-riik). Kuid B-riigi järelevalveasutus nõudis, et kindlustusandja peab oma sisemudelit märkimisväärselt parandama, enne kui selle turul kasutamiseks luba antakse. A-riigi järelevalveasutus oli aga selle kasutamiseks juba loa andnud ja seda juba kasutati seal. Juhtum näitlikustab sisemudelite heakskiitmisel kohaldatavaid erinevaid standardeid ja lähenemisviise. EIOPA püüdis olla vahendaja kahe järelevalveasutuse vahel, kuid kokkuleppele ei jõutud. Lõpuks jäi sisemudel kasutusele vaid A-riigis.

EIOPA püüdis parandada ühtsust järjepidevusprojektide kaudu

43

Järelevalvealastes lähenemisviisides esinevate mõningate korduvate riskide ja vastuolude järelkontrolliks korraldas EIOPA järjepidevusprojekte, et käsitleda viite peamist valdkonda (vt tabel 2). Kuna kõik need valdkonnad võivad viia kindlustusandjate riskide puuduliku arvutamiseni, usub kontrollikoda, et EIOPA määras järjepidevusprojektide ulatuse nõuetekohaselt.

Tabel 2

Peamised tuvastatud ebakõlad ja järelmeetmed

Riikide pädevate asutuste vahel tuvastati erinevad lähenemisviisid järgnevas	EIOPA järelmeede
volatiilsusega korrigeerimise modelleerimine*	järjepidevusprojekt
suveräänse riski töötlemine	järjepidevusprojekt
riskide liitmine	järelmeetmeid veel ei ole
eksperdihinnangud	järelmeetmeid veel ei ole
mudeli muudatused	riikide pädevate asutuste külastused

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

44

EIOPA kinnitas oma järjepidevusprojektide kaudu, et riikide pädevatel asutustel olid põhiolemuslikult erinevad järelevalvealased lähenemisviisid mõningate meetodite heakskiitmisel, mida kindlustusandjad sisemudelites kasutasid. Erinevatel meetoditel oli oluline mõju kindlustusandja arvutatavale koguriskile, kuid EIOPA ei suutnud seda kvantifitseerida. Üldiselt ei ole EIOPA-l andmeid sisemudelite mõju kohta standardvalemiga võrrelduna, kuigi see oleks oluline nõuetekohase järelevalve teostamiseks.

45

EIOPA andis üksikasjalikult aru tuvastatud probleemidest. Kuigi EIOPA kasutas täiendavaid vahendeid (nt arvamused) järjepidevuse tagamiseks, ei saavutanud ta seda alati. Näiteks lubab EIOPA endiselt kasutada erinevaid meetodeid volatiilsusega korrigeerimise modelleerimiseks. Siiski nõudis ta riikide pädevatelt asutustelt selle tagamist, et ükski neist meetoditest ei too kaasa madalamaid kapitalinõudeid.

46

EIOPA viis ka läbi spetsiaalse järjepidevusprojekti tururiski modelleerimise kohta. Tegemist on ühe riskiga sisemudelitega hinnatavatest paljudest riskidest. EIOPA palus kindlustusandjatel kasutada oma sisemudeleid EIOPA määratletud realistliku virtuaalportfelli riskide arvutamiseks. Tulemused võimaldasid esimest korda otse võrrelda erinevaid sisemudeleid. Projekti raames ilmnesid mõned ELis kasutatavate sisemudelite olulised puudused. Näiteks eeldatavate riskide vähendamiseks kasutati küsitavaid intressimäärade ootusi. Lisaks leidis EIOPA, et on vastuvõetamatu, et samade varade kohta arvutatud riskid on sisemudelite vahel väga erinevad.

47

Kontrollikoda leidis, et EIOPA projektid tagasid riikide pädevatele asutustele olulise teabe sisemudelite kohta, mille üle järelevalvet tehakse, ning aitasid parandada ühtsust. Siiski tuvastati, et sisemudelitega on kindlustussektoris seotud märkimisväärsed riskid ja et teadmised sisemudelite mõju kohta on ebapiisavad.

EIOPA-l puudub ülevaate andmiseks piisav juurdepääs andmetele sisemudelite kohta

48

2018. aasta juuni seisuga olid 17 erinevat riigi pädevat asutust andnud loa 212 sisemudeli kasutamiseks EMPs (vt joonis 10). Võttes arvesse ressursside nappust, otsustas EIOPA prioriteetide seadmisel keskendada oma otsehindamised viiele suurimale sisemudeleid kasutavale kindlustusgrupile. Need grupid kokku moodustasid 47% EMPs kasutatavate sisemudelitega hõlmatud koguvarast. 2015. aastal hakkas EIOPA nõudma vastavatelt riikide pädevatelt asutustelt täit teavet nende mudelite kohta.

49

Võttes arvesse riikide pädevate asutuste vastumeelsust esitada teavet, võttis EIOPA ennetava lähenemisviisi, mida iseloomustab tihedam teabevahetus järgmisel kolmel aastal. Eelkõige esitas EIOPA kirjaliku õigusliku põhjenduse selle kohta, miks tal on vaja teavet oma ülesannete täitmiseks. Kontrollikoja uuring tõendab, et üks peamisi põhjusi, miks riikide pädevad asutused keelduvad teavet esitamast, on EIOPA volituste erinev tõlgendamine sisemudelite valdkonnas. Nagu uuringus selgesõnaliselt märgiti, arvasid vähemalt kaks riigi pädevat asutust, et EIOPA astub üle oma volitustest. Seevastu mitmed riikide pädevad asutused soovisid, et EIOPA tegeleks oluliselt rohkem sisemudelitega, ning arvasid, et ta ei täida piisavalt oma volitusi selles eriti olulises valkdonnas.

50

Hoolimata ennetavast lähenemisviisist ei ole EIOPA saanud piisavalt teavet ühegi oma töös prioriteetseks seatud viie suurima sisemudeli kohta. Sellest tulenevalt ei olnud EIOPA-l mudelitest täielikku ülevaadet ning ta ei saanud teha kavandatud hindamisi. Teabele juurdepääsu puudumine takistas märkimisväärselt EIOPA ülesannete täitmist. Teisest küljest esitas üks riigi pädev asutus 2016. aastal EIOPA-le kogu teabe suure kindlustusgrupi sisemudeli kohta. Kuigi see oleks olnud võimalus hinnata esimest sisemudelit, otsustas EIOPA mitte pakkuda tuge riigi pädevale asutusele, selgitades, et konkreetne juhtum ei kuulunud tema prioriteetide hulka. EIOPA ei ole ikka veel hinnanud üksikasjalikult ühtegi sisemudelit.

IV osa. EIOPA töö 2016. aasta stressitesti tegemisel oli usaldusväärne, kuid kontrollikoda leidis puudusi selle ülesehituses ja soovitustes

51

EIOPA asutamismääruse kohaselt vastutab EIOPA regulaarsete kogu liitu hõlmavate stressitestide korraldamise eest, et hinnata finantseerimisasutuste kohanemisvõimet ebasoodsate turusuundumuste korral. EIOPA stressitestid, mille eesmärk on tagada finantsstabiilsus ja kindlustusvõtjate kaitse, korraldatakse iga kahe aasta järel (vaheldumisi pensionifondide stressitestidega). EIOPA stressitest ei ole üksikute osalejate positiivne või negatiivne hindamine, nende tulemused ei ajenda võtma konkreetseid reguleerivaid meetmeid. Kontrollikoda keskendus 2016. aasta stressitestile, milles hinnati elukindlustuse ja muu pikaajalise kindlustuse vallas tegutsevate kindlustusandjate haavatavust. Kooskõlas oma esialgse ajakavaga alustas EIOPA testi 2016. aasta mais ja avaldas tulemused koondandmetena, sealhulgas soovitused riikide pädevatele asutustele, 2016. aasta detsembris.

Stressitestimise ulatus ja kindlaks tehtud riskid olid asjakohased, kuid kasutatud stsenaariumides esines puudusi seoses kalibreerimise ja põhjendamisega

52

2016. aasta stressitestis koosnes valim 30 riigist⁷ pärinevast 236 ettevõttest, kes pakuvad nii tavapärast elukindlustust kui ka segakindlustust (elu- ja kahjukindlustus). Riikide pädevad asutused koostasid ettevõtete valimi EIOPA väljapakutud kriteeriumide põhjal, mis olid esitatud tehnilises kirjelduses. Valim oli iga riigi turgu esindav ja hõlmas asjaomasest ärist vähemalt 75%, kooskõlas stressitesti eeldustega. 2016. aasta stressitest korraldati juriidilise isiku (üksiku ettevõtte) tasandil ja seega ei hõlmanud see grupi tasandist tulenevat võimalikku riskide hajutamisest ja edasikindlustusest saadavat kasu.

53

2016. aasta stressitesti jaoks tuvastas EIOPA kindlustussektori elujõulisuse põhiprobleemidena püsivalt madalad riskivabad intressimäärad ja aktsiaturgude volatiilsuse. See oli kooskõlas EIOPA, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja kindlustusandjate regulaarsete riskihindamistega, nagu kinnitas kontrollikoja uuring (vt joonis 11). Stressitestis käsitletud riskidele keskendumine tähendas seda, et muud kindlustuse jaoks spetsiifilised tegurid (nt pikaealisus, pandeemiad või looduskatastroofid) jäeti välja, kuid see oli õigustatud, võttes arvesse Solventsus II rakendamise esimest aastat, mis kujutas endast väljakutset kindlustusandjate jaoks.

54

Arvestades keskendumist tururiskile, oli pikaajalise kindlustustegevuse valimine asjakohane. Madala tootlusega keskkond mõjutab elukindlustustegevust eriti rängalt, sest kohustused kindlustusvõtjate ees on enamasti pikaajalised ja varem tagatud intressimäärade teenimisel esineb raskusi. Turušoki kasutamise võimalus oli asjakohane, võttes arvesse kindlustusandjate olulist rolli institutsionaalsete investoritena ja sellest tulenevalt nende mõju finantsturu stabiilsusele tervikuna.

55

2016. aasta stressitest hõlmas kahte stsenaariumi, madala tootluse ja topelttabamuse stsenaariumi, mis kajastasid täpselt riske, mille EIOPA tuvastas kui kindlustussektori jaoks põhilised riskid (vt põhiparameetreid ja eeldusi II lisa). Madala tootluse stsenaariumi loomiseks kasutas EIOPA oma suutlikkust ja tegi omal äranägemisel konkreetsed eeldused, samas kui topelttabamuse stsenaarium koostati koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga, mille puhul tuletati šokid finantsšokkide simuleerimise vahendiga, saades andmetest ajaloolised sõltuvusseosed.

Madala tootluse stsenaarium

56

Selle stsenaariumi lähtepunktiks oli madal riskivaba intressikõver erinevate lõpptähtaegade (kuni 20 aastat euro puhul) puhul, mille Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) sai, selgitades välja kõige madalamad intressimäärad, mida turul kahe aasta jooksul tegelikult täheldati. Kontrollikoja hinnangul on sellise sündmuse tõenäosus vähemalt 3% või palju kõrgem kui tavapärane 1% lävi⁸. Seetõttu on tõenäosus liiga kõrge, et lugeda ainuüksi seda stsenaariumi elementi piisavalt tõsiseltvõetavaks. Stsenaariumi teine osa oli lisapinge, mida rakendati intressikõveral (15 baaspunkti (bp) suurune langusnihe). Lisaks, et arvutada kindlustusandjate kohustiste väärtust väga pikas perspektiivis, kasutas EIOPA nn lõplikku forvardintressimäära, milleks määrati 2%, et kajastada püsivalt madala tootluse eeldust. Kaks viimast elementi (15 baaspunkti madalam muutus ja lõplik forvardintressimäär) vähendavad stsenaariumi tõenäosust, kuid ei ole võimalik hinnata, mil määral. Kuid üksnes nende kahe elemendi tugevus oli piiratud, sest need olid antud ajahetkel turuolukorrale suhteliselt lähedal⁹.

57

Kuigi enamik uuringus osalenud riikide pädevaid asutusi leidis, et stsenaariumid on hästi kalibreeritud, jagavad mõned neist eespool nimetatud muret seoses madala tootluse stsenaariumiga (vt joonis 12). EIOPA ei püüdnud isegi siseanalüüsi eesmärgil kvantifitseerida kõvera esialgse (likviidse) osa tõenäosust. Samuti ei esitanud ta muid piisavalt üksikasjalikke põhjendusi üldise stsenaariumi usaldusväärsuse kohta.

58

Muude valuutade kui euro stressitase saadi, kasutades eurokõvera eeldatavat kordajat. Kuid EIOPA ei kasutanud seda meetodit täiesti nõuetekohaselt, sest ta ei võtnud arvesse mitmete valuutade intressimäärade vahelist sõltuvust viiteperioodil.

Topelttabamuse stsenaarium

59

Topelttabamuse stsenaariumi puhul eeldati langevaid intressimäärasid ja turušokki, mis ilmnevad riigi- ja ettevõtte võlakirjade tootluse kiire suurenemisena ning omakapitali ja muude varaklasside hindade langusena. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hinnangul on kahe peamise käivitava sündmuse toimumise tõenäosus 0,50% vahetuskursi šokkide korral ja 0,75% riigivõlaga seotud võlakirjade šokkide puhul. Stsenaarium oli piisavalt tugev, sest selles kombineeriti bilansi varade poolele avalduv tõsine stress ja kohustuste poolele stressi avaldamiseks lisatud vahetusšoki element.

60

Topelttabamuse stsenaariumi tõenäosus sõltus suuresti finantsšoki simulaatoris kasutatud varasemate andmete kogumist. See hõlmas sõltuvust erinevate asjaomaste majanduslike muutujate vahel ja põhines 11 aasta jooksul kogutud varasematel andmetel (2005–2015). Kuid valitud ajavahemik, isegi siis, kui see kattis kahte hiljutist kriisi, oli liiga lühike selleks, et õigustada stressitaset, mis oli piisavalt kõrge kõigi Euroopa riikide jaoks (vt 5. selgitus).

61

Näiteks oli Bulgaaria 10-aastase tähtajaga võlakirja tootlikkuse stressitase madalam (111 baaspunkti suurune tõus võrreldes võrdlusalusega) kui Belgia (116 baaspunkti) või Horvaatia (155 baaspunkti) oma. Lisaks sellele märkis kontrollikoda, et stress oli suhteliselt madal Slovakkia ja Ühendkuningriigi jaoks (vastavalt 95 baasipunkti ja 94 baaspunkti nende 10-aastase tähtajaga võlakirja tootluse kohta, võrreldes keskmise, 121 baaspunkti suuruse stressiga). Kui varasem valim oleks olnud pikem (nt 20 aastat), siis oleksid tulemused kindlamad ja võimalik, et annaksid tulemuseks juhtumeid, mille puhul mõnedes riikides on stress suurem.

62

Samal ajal, kui topelttabamuse stsenaariumis määratleti teatavate varaklasside stressitase väljaspool ELi asuvatele kindlustusseltsidele kuuluvate varade puhul, jäeti välja nendes riikides hoitavad varud. Väljaspool Euroopa Liitu hoitavate varude rõhutamine on stressitesti usutavuse seisukohast väga oluline, arvestades, et ELi aktsiaturu allapoole liigutamine ei ole maailma muudest aktsiaturgudest eraldatud (kriisi ajal ulatub aktsiaturgude vaheline sõltuvus 90%-ni). Seetõttu on vaja arvestada ka väljaspool ELi asuvate varudega seotud šokke, mitte ainult riski seoses ELiga.

Põhjendus ja edastamine

63

Arvestades, et stressitesti olulised elemendid olid EIOPA äranägemisel valitud, ei teinud ta piisavalt jõupingutusi selleks, et põhjendada neid läbipaistval viisil. Tehnilistes kirjeldustes ei kirjeldanud EIOPA selgelt, kuidas stsenaariume tuletati või kuidas ta jõudis nende aluseks olevate eeldusteni. Seda toetasid mõned riikide pädevad asutused ja tööstusharu esindajad (vt 6. selgitus). Mõnele viimastest jäi samuti ebaselgeks, kas stsenaariumid kujutavad endast šokki, mis on sama suur või suurem kui Solventsus II korra kohaselt nõutav. See viis mõnede valede tõlgendusteni stressitesti olemuse kohta. EIOPA ei teinud seda täiesti selgeks, näiteks ei selgitanud, miks ja kuidas need erinevad Solventsus II korrast.

EIOPA valideeris ja koondas andmed täpselt

64

Stressitesti andmete valideerimise protsess toimub kolmes osas: üks riiklikul tasandil, mille viisid ellu riikide pädevad asutused, ja kaks kesktasandil, mille viis ellu valideerimismeeskond, mis koosnes EIOPA ja riigi pädeva asutuse töötajatest. EIOPA arendas välja Exceli valideerimisvahendi andmete analüüsimiseks ja koondamiseks. See osutus andmete valideerimise protsessis kasulikuks, sest aitas ühtlustada riikide pädevate asutuste erinevaid lähenemisviise. Üldiselt analüüsis EIOPA hoolikalt andmeid, mida kindlustusseltsid olid esitanud, ja tõi selgelt välja kõik vasturääkivused, kuigi lõplikud andmete usaldusväärsuse üle otsustajad olid riikide pädevad asutused.

65

Kontrollikoja tehtavad andmete koondamise kontrollid näitasid, et EIOPA arvutas täpselt stressitesti üldised tulemused. Siiski oli koondandmetes ettevõtteid, kelle tooteportfellid ja seega ka riskiprofiilid olid väga erinevad (vt joonis 13). See oli valimi olemuslik tunnus, kuid EIOPA ei püüdnud enne andmete koondamist ettevõtteid nende toodete järgi liigitada, mis annaks tulemuste tõlgendamisele lisaväärtust¹⁰. Sellega seoses korraldas EIOPA ainult järelhindamise, mille eesmärk oli tuvastada erinevad stressitundlikkuse ajendid.

EIOPA esitas asjakohased tulemused, millest oli näha sektori haavatavust

66

Stressitesti tulemused kinnitasid, et elukindlustussektor oli haavatav madala intressiga keskkonna ja äkilise turušoki suhtes, mis võib mõjutada finantsstabiilsust tervikuna. Vastavalt madala tootluse stsenaariumile väheneks kohustuste ülejääk osalevate ettevõtete bilansis 100 miljardi euro võrra (-18%). Topelttabamuse stsenaariumi kohaselt oleks kogutabamus ettevõtete jaoks 160 miljardit eurot (-29%). See tähendas, et 44% kindlustusandjatest kaotaksid rohkem kui kolmandiku summast, mille võrra varad ületavad kohustisi, ja 2% kaotaksid kõik. Mõlema stsenaariumi mõju oleks märkimisväärselt suurem, kui nn pikaajalised garantiimeetmed ja üleminekumeetmed¹¹ oleks välja jäetud (topelttabamuse stsenaariumi kohaselt ei ületaks 31% ettevõtete varad kohustusi).

67

Üldiselt oli stressitesti aruanne kõikehõlmav ja toetatud asjakohaste jooniste ja graafikutega. Mis puudutab näitajaid, siis esitati aruandes tulemused väljendatuna summana, mille võrra varad ületavad kohustisi. Kuid analüütilisel eesmärgil oleks asjakohasem kasutada kapitalinõudeid, nagu need on määratletud Solventsus II-s. See näitaks tegelikku mõju solventsuse positsioonile ja määraks kindlaks, kas kapitalinõudeid täideti ka pärast stressitesti. Kontrollikoda märgib aga, et nende suhtarvude ümberarvutamine ei olnud EIOPA-l kavas, sest see oleks tehniliselt väga raske ja keeruline ülesanne ning nõuaks kindlustusandjatelt, et nad esitaksid märkimisväärselt üksikasjalikumad andmed, kui neilt nõuti 2016. aastal.

68

2016. aasta stressitesti tulemused avaldati ainult koondandmetena, et esitada arvamus elukindlustussektori vastupidavuse kohta. Erinevalt Euroopa Pangandusjärelevalvest ei ole EIOPA-l konkreetset õiguslikku mandaati, et avaldada üksikute ettevõtete tulemusi. Selle tegemiseks peab EIOPA saama osalejatelt kirjaliku nõusoleku, mida ta tegi 2018. aasta stressitestide puhul. See oli samm õiges suunas, arvestades stressitesti eesmärki, st usalduse taastamist. Selles mõttes on väga oluline läbipaistvus – nii seoses stressitestis kohaldatava metoodikaga kui ka selle tulemustega. Üksikute ettevõtete kohta teabe avalikustamine võib aidata suurendada teadlikkust ja seeläbi tugevdada turudistsipliini.

Mõned soovitused olid liiga üldised ja nendes ei esitatud konkreetseid meetmeid

69

Pärast stressitesti esitas EIOPA riikide pädevatele asutustele kolm laiaulatuslikku soovitust, mis sisaldasid mitmesuguseid meetmeid, mida nad võisid võtta. Kuid nendest soovitustest olid paljud väga üldised ja ei viinud konkreetsete meetmeteni, et tagada finantsstabiilsust. Näiteks soovitus „viia sisemised riskijuhtimise protsessid vastavusse väliste riskidega“ väljendab ainult mis tahes ettevõtte üldist usaldusväärse riskijuhtimise eesmärki. Nii keeruka tegevuse korraldamine nagu stressitest ei olnud vajalik selliste üldiste soovitusteni jõudmiseks, nagu kinnitas kontrollikoja uuring. Lõpuks jäid mõned soovitused (nt garantiiklauslite läbivaatamine või dividendimaksete peatamine) mõnede riikide pädevate asutuste pädevusalast välja. Seda seetõttu, et riikide kohalike asutuste järelevalvevolitusi ei ole kõikides liikmesriikides täielikult ühtlustatud, mis tähendab seda, et soovituste kohaldamise ulatus võib erineda.

70

Varsti pärast stressitesti tulemuste avaldamist kiitis EIOPA heaks soovituste süstemaatilise järelkontrolli kava. Kuna üks soovitus oli, et riikide pädevad asutused peaksid analüüsima stressitesti võimalikku mõju grupi tasandil, algatas EIOPA eriuuringu selleks, et riikide pädevad asutused saaksid anda aru oma analüüside ja võetud meetmete kohta. Teiste soovituste järelkontrolli ulatuse analüüs põhines teabel, mille EIOPA kogus riikide külastuste, järelevalvekolleegiumi koosolekute ja grupi järelevalveasutuste koosolekute käigus. 2018. aasta jaanuaris koostas EIOPA aruande, milles näidati, et riikide pädevad asutused olid võtnud mitmesuguseid järelmeetmeid soovitustega tegelemiseks. Aruandes tehti kindlaks ka head tavad ja analüüsiti riikide pädevate asutuste uuringu tulemusi stressitestimise mõju kohta grupi tasandil¹².

EIOPA korraldas stressitesti struktureeritud viisil, kuid esines mõningaid probleeme ajastamise ja dokumenteerimisega

71

2016. aasta kindlustuse stressitesti ajastus langes kokku Solventsus II direktiivi rakendamisega, mis jõustus 2016. aasta 1. jaanuaril. 2016. aasta mai lõpuni pidid kõik ELi kindlustusandjad esimest korda esitama sisulise aruandluspaketi. Kohe pärast seda algas stressitest (vt III lisa). See Solventsus II aruandluse ja stressitesti ajaline järjestus oli kindlustusandjate jaoks keeruline töömahu mõttes. Riikide pädevad asutused valideerisid andmed kuue nädala jooksul, alates juuli keskpaigast kuni augusti lõpuni. Kontrollikoja uuringus väljendasid riikide pädevad asutused seisukohta, et see aeg oli asjakohane, hoolimata sellest, et see oli keeruline nende töömahu tõttu ja suveperioodil olemasolevate ressursside piiratuse tõttu. Märkimisväärne on see, et mitte kõik riikide pädevad asutused ei olnud suutelised pühendama piisavalt aega ja ressursse andmete põhjalikule valideerimisele.

72

Kogu stressitesti vältel suhtles EIOPA mitme kanali kaudu riikide pädevate asutuste ja kindlustusandjatega, mida kontrollikoda loeb heaks tavaks (vt 7. selgitus). Vaatamata sellele, et EIOPA-l oli mitmeid dialoogivahendeid, ei suutnud ta osalistele piisavalt selgelt põhjendada, miks ta teatud teavet vajas. Lõppkokkuvõttes suutis EIOPA õigustada vajadust saada neid andmeid valideerimise eesmärgil. Kuid asjaolu, et osalised ei saanud selgitust, lõi kujutluse üleliigsetest ja ülemäära üksikasjalikest andmenõuetest. EIOPA ei konsulteerinud stsenaariumide väljatöötamisel osalejatega.

73

EIOPA andis osalevatele ettevõtetele stressitesti jaoks eraldi vormi, mille nad pidid täitma seitsme nädala jooksul ja saatma riikide pädevatele asutustele. Vormid olid üldiselt kasutajasõbralikud ja jäljendasid nii palju kui võimalik Solventsus II aruandluse puhul kasutatud finantsandmete kategooriaid. See tagas järjepidevuse ja andis osalejatele selguse andmete kohta, mida nad esitama pidid.

74

Tabelite keerukus kajastas stressitesti eesmärki ja ulatust, kuid see tähendas, et mõnedel osalejatel oli raskusi arvutuste tegemisega tähtajaks (vt 8. selgitus). Stressitestiga seotud materjali mitmed uuendused protsessi ajal suurendasid koormust. EIOPA ajakohastas tehnilist kirjeldust kolm korda ja vorme neli korda ning avaldas viimase versiooni vaid kaks nädalat enne esitamise tähtaega. Kuid vormi kõigi nelja muudatuse puhul tagas EIOPA kasuliku automaatse ajakohastamisvahendi, mis sisestas kiiresti sisu, mille osalejad olid juba vormi varasemas versioonis esitanud.

75

EIOPA tegi 2016. aasta stressitestis mitmeid parandusi, mis põhinesid eelnevast, 2014. aasta testist õpitul. Näiteks jagas ta valideerimisvahendit riikide pädevate asutustega ja vähendas stressitesti vormi uuenduste arvu (vt IV lisa). EIOPA-l puudus üldine kava nn omandatud teadmiste protsessi jaoks. Järeldustes järgiti peamiselt kahte sidusrühmadega peetud kohtumistel toimunud arutelu, kuid EIOPA ei korraldanud uuringut tööstuse esindajatele ja riikide pädevatele asutustele, nagu ta oli teinud 2014. aasta stressitesti järel.

V osa. EIOPA juhtimine ja piiratud ressursid raskendavad eesmärkide saavutamist

76

Selles aruande osas analüüsib kontrollikoda neid EIOPA töö menetluslikke ja korralduslikke aspekte, mis mõjutavad horisontaalselt tema tegevuse tõhusust. Eelkõige keskendub kontrollikoda riskidele, mis on seotud riikide pädevate asutuste tööle toetumise ja praeguse juhtimisraamistikuga, õigusvahendite kasutamisele, et tagada vastavus suunistele ja määrustele, ning EIOPA ressursside piisavusele.

EIOPA töö tõhusus sõltub riikide pädevate asutuste panusest ning selle juhtimine tekitab probleeme

77

EIOPA tegi väga tihedalt koostööd riikide pädevate asutustega kõikide kontrollikoja auditiga hõlmatud tegevuste puhul. Kuigi see koostöö oli üldiselt positiivne ja kajastas EIOPA missiooni toetada ja koordineerida riikide järelevalveasutuste tööd, sõltus EIOPA töö tõhusus ja tulemuslikkus tihti riikide pädevate asutuste panuse kvaliteedist ja nende koostöövalmidusest. Näiteks kulus väga kaua aega selleks, et saada mõnelt asutuselt nõusolek ainuüksi riigi külastuse korraldamiseks. Hoolimata EIOPA nähtavatest jõupingutustest saada riikide pädevate asutuste toetus, seadsid mõned neist kahtluse alla külastuste põhjendatuse ja ulatuse. Selle tulemusel õnnestus EIOPA-l lõpuks külastada kõiki riikide pädevaid asutusi, kuid viimane külastus toimus kolm aastat pärast külastuste tsükli algust. See viivitus takistas silmanähtavalt EIOPA töö tõhusust järelevalvealase ühtsuse tagamisel. Riikide pädevate asutuste panuse kvaliteet ja õigeaegsus määras ka suures osas kindlaks, kas EIOPA muid dokumente, nagu järelevalve käsiraamat ja vastastikused eksperdihinnangud, oli võimalik õigeaegselt koostada.

78

Mis puutub riikide külastustesse, piiriülese tegevusega seotud tegevusse ja sisemudelitesse (vt punktid 35–36 ja 49), siis kontrollikoda leidis juhtumeid, kus EIOPA ei saanud pädevatelt asutustelt kogu nõutud teavet. Selle tagajärjel ei olnud EIOPA suuteline tegema teatud liiki analüüse, mida ta algselt teha kavatses. Mõne riigikülastuse ajal ei suutnud EIOPA riiklike ametiasutustega arutada teatavate ettevõtete lähenemisviise riskijuhtimise järelevalvele ning seetõttu kaasas üksnes riigi pädevate asutuste üldised menetlused. Testi olemuse tõttu oli ka riigi konkurentsiasutuse sisendite kvaliteedile toetumine stressitestis suur (vt 9. selgitus).

79

EIOPA praegune juhtimisstruktuur annab riikide pädevatele asutustele volituse mõjutada seda, millises ulatuses nende tööd läbi vaadatakse, ja ka selliste läbivaatuste järeldusi. Seda seetõttu, et EIOPA lõplik otsuseid langetav üksus on järelevalvenõukogu, mis koosneb 28 riigi pädeva asutuse esindajatest ja EIOPA eesistujast (ning Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Pangandusjärelevalve ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni vaatlejatest). Järelevalvenõukogu kiidab heaks kõik EIOPA põhidokumendid ja tooted, sealhulgas järelevalve strateegia (milles määratletakse prioriteedid riikide pädevate asutuste kohapealsete kontrollkäikude jaoks), eksperdihinnangute teemad ja lõpparuanded, stressitesti eeldused, stsenaariumid ja sellele järgnevad aruanded. See tekitab probleemi sõltumatuse seisukohast, arvestades, et mõned EIOPA vahendid (eelkõige riikide külastused ja vastastikused eksperdihinnangud) on mõeldud riikide pädevate asutuste töö kohta konstruktiivse, aga kriitilise tagasiside andmiseks. Stressitestid võivad tuua kaudselt esile ka puudusi usaldatavusnõuete täitmise järelevalves liikmesriikides ning viia riikide pädevatele asutustele soovituste esitamiseni.

Õiguslike vahendite kasutamise protsess on mõistlik, kuid selles puudub mõnikord läbipaistvus ja ennetav lähenemisviis

80

Selle tagamiseks, et riikide pädevad asutused ja kindlustusandjad täidavad EIOPA suuniseid ja regulatiivseid nõudeid, võib EIOPA võtta meetmeid „järgi või selgita“ (EIOPA määruse artikkel 16) ja „liidu õiguse rikkumise“ (artikkel 17) menetluse alusel. Kuid EIOPA võetavad meetmed seisnevad põhimõtteliselt mittetäitmise juhtumite järelevalves ja nendest aru andmises, mitte nende sanktsioneerimises.

81

„Järgi või selgita“ menetluse alusel peavad riikide pädevad asutused kinnitama, et nad kohaldavad igat EIOPA poolt välja antud ligikaudu 700 suunist, esitades viite nende õigusraamistikule, või selgitades, miks nad ei ole seda teinud. Tegelikkuses esineb suuniste mittetäitmise juhtumeid harva, sest riikide pädevad asutused on kaasatud nende koostamisse, ning EIOPA-l on tõhus protsess selliste juhtumite registreerimiseks ja nende kohta aru andmiseks. Kontrollikoda leidis, et „järgi või selgita“ menetlus oli tõhus vahend täitmise jälgimiseks, aga sellega ei tagatud täielikult läbipaistvust väliste sidusrühmade ja tarbijate suhtes. EIOPA veebisaidile üles laaditud vastavustabelid ei olnud alati ajakohased ja nendes sisalduva teabe ülevaatlikkus, mis erines olenevalt riikide pädevate asutuste esitatud teabe kvaliteedist ja põhjalikkusest, tähendas, et need olid avalikkuse jaoks piiratud kasutusega.

82

EIOPA võttis liidu õiguse rikkumist käsitleva menetluse kasutusele 2011. aastal ning on sellest alates dokumenteerinud 28 kaebust (millest enamikku pidas EIOPA vastuvõetamatuks). EIOPA kohaldas seda menetlust liidu õiguse rikkumise juhtumite uurimisel järjepidevalt ja tema uurimised olid põhjalikud. Kaebuse esitaja poolt esitatud väidetavate rikkumiste uurimisel pakkus EIOPA menetluse kohta ainult piiratud arvu uuendusi ning teabevahetuse puudumise perioodid võivad mõnikord olla pikad konkreetsete juhtumite keerukuse tõttu. Seetõttu puudus kaebuste esitajatel (sealhulgas tarbijaorganisatsioonidel) põhjalik ülevaade EIOPA tegevuse kohta ja mõnikord pidasid nad teabevahetuse puudumist ekslikult mitteaktiivsuse tõestuseks.

83

Liidu õiguse rikkumise menetlus ei taganud võimalike juhtumite süstemaatilist jälgimist. EIOPA jälgis selliseid juhtumeid mitteametlikult, kuid sellisel viisil tema tähelepanu alla sattunud juhtumitega tegeletakse järelevalvenõukogu suletud koosolekutel. Tavaliselt neid ei salvestatud liidu õiguse rikkumise registrisse ega uuritud vastavalt. EIOPA võttis selle lähenemisviisi vastu selleks, et edendada usaldust riikide pädevate asutuste vahel, kuid see ei andnud sidusrühmadele täielikku kindlustunnet selle kohta, et EIOPA võtab nende taotlusel nõuetekohaseid meetmeid. Lähenemisviisil puudus ka läbipaistvus, sest välised sidusrühmad (nt tarbijaorganisatsioonid) ei saa seda jälgida.

84

Arvestades menetluse olemust, ei olnud kontrollikojal võimalik kindlaks teha, kas EIOPA algatas menetluse iga kord, kui ta sai teadlikuks liidu õiguse võimalikust rikkumisest (välja arvatud juhul, kui sellest ametlikult teavitati ja see registreeriti). Kontrollikoda leidis ühe juhtumi, mille puhul EIOPA tuvastas tõsised puudused riigi pädeva asutuse otsuses, kuid ei algatanud liidu õiguse rikkumise menetlust, otsustades selle asemel tegutseda kahe riigi pädeva asutuse vahendajana (vt 10. selgitus).

EIOPA järelevalvetegevuse elluviimiseks mõeldud ressursid olid piiratud ja neid ei kantud üle reguleerivatest meetmetest

85

Arvestades kohustuste ulatust ja meetmete mitmekesisust järelevalve valdkonnas, töötas EIOPA väga piiratud ressurssidega. Veebruaris 2018 oli järelevalveosakonnas 20 töötajat, kes moodustavad vaid 14% EIOPA inimressurssidest (142 töötajat). EIOPA järelevalveosakond vastutab riigi pädevate asutuste külastamise, vastastikuste hindamiste koordineerimise, toetuse ja osalemise eest kolleegiumi koosolekutel, riigi pädevate asutuste vahelise koostöö hõlbustamise ja sisemudelite järelevalve eest. Mõned teised töötajad (kokku neli täistööajaga töötajat) olid seotud järelevalvealaste lähenemisalgatuste väljatöötamisega ja kolm töötajat tegelesid andmete ja äriteabega seotud ülesannega, mis toetavad järelevalvetegevust.

86

Ressursipiiranguid oli veel rohkem näha meeskonna tasandil. Näiteks oli sisemudelite eest vastutavas meeskonnas kolm täistööajaga töötajat (pärast pikaajaliste puudumiste ja teiste ülesannetega seotud kohustuste arvesse võtmist), võrreldes töökavas loetletud 5,25 töötajaga. Arvestades, et meeskond tegi koostööd 17 riigi pädeva asutusega, et jälgida 212 keerukat sisemudelit, ning vastutas täiendavate horisontaalsete ülesannete eest, nagu järjepidevusprojektid, oli ressursside tõhus jaotamine vägagi keeruline. Enamik uuringus osalenud riikide pädevaid asutusi tundis, et EIOPA sisemudelite järelevalve eest vastutavate töötajate arvu tuleks suurendada. See oli eriti oluline seetõttu, et riikide pädevatel asutustel endil olid piiratud ressursid sisemudelite järelevalveks, eelkõige töö märkimisväärsete nõuete tõttu. Suurema toe pakkumisega selles valdkonnas võib EIOPA ületada olulise ekspertiisilõhe Euroopa kindlustusjärelevalve süsteemis.

87

Solventsus II rakendamise järel ja oma uue õigusraamistiku keset käsitleva töö lõpetamise järel võttis EIOPA vastu strateegia, milles ta pööras oma tähelepanu õiguslikult reguleerimiselt järelevalvele. Seda ootasid ka sidusrühmad, sealhulgas ettevõtted ja tarbijad, nimelt seda, et EIOPA keskenduks selle tagamisele, et uut kindlustusandjatele mõeldud ühist õigusraamistikku kohaldatakse kogu ELis ühtemoodi. Kuid töötajate jaotus seda muutust ei kajastanud. Poliitikaosakonna töötajate arv vähenes 2015. ja 2017. aasta vahel 13 inimese võrra, kuid järelevalve osakond kasvas vaid viie võrra; seda toetas siiski piiratud arv töötajaid, kes töötasid teistes osakondades (vt joonis 14).

88

Kuna töökoht järelevalveosakonnas nõudis spetsiifilisi ettevõtlusalaseid teadmisi ja praktilist järelevalvealast kogemust, ei suutnud EIOPA mitme töölevõtukampaania jooksul leida nõuetele vastavaid kandidaate. Selle põhjuseks oli muu hulgas suur nõudlus finantsvaldkonna spetsialistide järele kohalikul tööturul Frankfurdis koos kõrge elukallidusega. Kuid EIOPA ei teinud oma nõuete osas kompromisse ja võttis tööle asjakohase kogemusega töötajaid.

89

Stressitesti puhul koosnes põhimeeskond kolmest piisavalt kvalifitseeritud EIOPA töötajast. Tööülesanne jaotus oli asjakohane, võttes arvesse praegust vastutuse jagamist, mis suures osas sõltub riikide pädevate asutuste panusest (vt punkt 78). Kuid nende ressurssidega ei oleks EIOPA võimeline tegema üksikasjalikumaid kontrolle andmete täpsuse kohta või suhtlema otse stressitesti osalejatega, kuigi seda peetakse kasulikuks. Lisaks sellele ei olnud EIOPA-l ülevaadet ressursside kohta, mida kasutasid kõik partnerid (sh riikide pädevad asutused), kes olid seotud stressitesti korraldamise ja tegemisega. Kogukulud ei olnud seetõttu teada.

Järeldused ja soovitused

90

Kontrollikoja üldine järeldus on, et EIOPA aitas palju kaasa ELi kindlustussektori järelevalve ja stabiilsuse kvaliteedi toetamisele. Kuid seda tehes pidi EIOPA tegelema piirangutega, mis olid seotud järelevalvesüsteemi ülesehituse, piiratud ressursside ja mõnel juhul riikide pädevate asutuste ebapiisava toetuse ja koostööga. Seetõttu peavad EIOPA, seadusandjad ja riikide pädevad asutused tegema veel palju selleks, et saavutada järelevalvealane ühtsus, st võrdsed võimalused ELis tegutsevatele kindlustusandjatele ja nende klientidele.

Riikide pädevate asutuste töö koordineerimine

91

EIOPA kasutas mitmesuguseid vahendeid, nii neid, mis on ette nähtud EIOPA alusmääruses, kui ka tema omal algatusel looduid, eesmärgiga tagada, et riikide pädevad asutused järgivad kindlustusandjate järelevalves ühist lähenemisviisi. Kontrollikoda leidis, et EIOPA töötajad valmistasid sellega seoses ette kõikehõlmavad, põhjendatud analüüsid, mis tegid võimalikuks puuduste tuvastamise riikide pädevate asutuste järelevalves. Puudused hõlmasid riske seoses riikide pädevate asutuste institutsionaalse sõltumatusega ja ebapiisavalt ranget järelevalvet, mis järgis pigem formaalset kui riskipõhist lähenemisviisi (vt punktid 14–16 ja 19).

92

Mõned EIOPA vahendid, nimelt riikide pädevate asutuste külastused ja vastastikused eksperdihinnangud, hõlmasid järelevalveküsimusi terviklikul viisil, kuid see tähendas, et need olid väga laia ulatusega. Seetõttu kulus nende lõpetamiseks väga kaua aega ja riikide pädevatel asutustel oli vaja märkimisväärseid ressursse selleks, et nendeks tegevusteks ette valmistuda ja neis osaleda. Riikide pädevate asutuste külastuste tulemusena esitati suur hulk (mõnel juhul üle 30) prioriseerimata soovitusi (vt punktid 17 ja 20–22).

93

Kontrollikoda leidis ka, et EIOPA-l puudus kehtiv kord, et teha süstemaatilist järelkontrolli riikide pädevate asutuste külastuste ja vastastikuste eksperdihinnangute soovituste üle. Seepärast ei olnud tal ülevaadet järelevalvealase ühtsusega seotud edusammude ja jätkuvate probleemide kohta. Sellest hoolimata tegi EIOPA jõupingutusi selleks, et arutada vajaduse korral riikide pädevate asutustega konkreetseid probleeme, ning võib näidata ka järkjärgulisi parandusi tavades, mida mõned neist asutustest on järginud (vt punkt 18).

1. soovitus. Parandada järelevalvevahendite suunamist ja järelkontrolli

EIOPA peaks oma järelevalvevahendeid paremini suunama ja nende üle järelkontrolli tegema. Eelkõige

1. peaksid kohapealsed külastused olema keskendunud kõige pakilisematele probleemidele, mis valitakse välja mõju põhjal, mida need avaldavad järelevalvealasele ühtsusele ja tarbijakaitsele. Need peaksid viima väiksema arvu selgelt prioriseeritud soovitusteni, mille rakendamiseks on ette nähtud konkreetne ajavahemik;
2. peaks EIOPA määratlema eksperdihinnangute ulatuse nii, et need keskenduksid ühele järelevalvealase ühtsusega seotud küsimusele ja neid oleks reeglina võimalik lõpetada aasta jooksul;
3. peaks EIOPA analüüsima, kas riikide pädevad asutused rakendasid nõuetekohaselt soovitusi, mis avaldati struktureeritud dialoogi ja vastastikuste eksperdihinnangute protsessi osana. Ta peaks registreerima oma analüüside tulemused, et tal oleks ülevaade liikmesriikides järelevalvealase ühtsuse saavutamise vallas tehtud edusammudest ja probleemidest, ning ta peaks tegema oma üldised leiud avalikult kättesaadavaks.

Soovituse täitmise tähtaeg: 1. jaanuar 2020.

Piiriüleste ettevõtete järelevalve

94

Praeguses piiriüleste ettevõtete üle järelevalve tegemise korras on süsteemseid puudusi ja see loob olukorra, kus järelevalve meetod sõltub ettevõtte õiguslikust vormist. Kindlustusandjate suhtes, kes tegutsevad välismaal tütarettevõtete kaudu, kohaldatakse järelevalvet järelevalvekolleegiumide kaudu. Ettevõtete suhtes, kes tegutsevad välismaal, kas filiaalide kaudu või otse, teostavad järelevalvet üksnes päritoluliikmesriigi järelevalveasutused (vt punktid 23–26).

95

Selline piiriülese järelevalve ülesehitus lõi järelevalveasutuste ja kindlusandjate jaoks valed stiimulid. Kuna mõnede ettevõtete suhtes ei kohaldata järelevalvekolleegiumi järelevalvet, kasutavad kindlustusandjad ära järelevalve madalat taset teatavates liikmesriikides. See süsteem ei ole kavandatud tegema järelevalvet üleeuroopalise turu üle viisil, mis on tõhus ja põhineb ELi kodanike huvidel. See tähendab, et eesmärki (mis on sätestatud De Larosière’i aruandes) vältida erinevatest järelevalvetavadest tulenevaid konkurentsimoonutusi ja õigusnormide erinevuse ärakasutamist ei ole veel saavutatud. EIOPA tegi jõupingutusi, et tulla toime tekkinud probleemidega, näiteks luues koostööplatvormid, kuid tal ei olnud võimalik süsteemseid puudusi kõrvaldada (vt punktid 27–32).

96

EIOPA-l oli võimalik aidata kaasa järelevalvekolleegiumi tööle, vaatamata ebapiisavatele ressurssidele ja mõnel juhul piiratud koostööle riikide pädevate asutuste poolt. Siiski jäid paljud piiriülese järelevalve järjepidevusega seotud probleemid püsima (näiteks erinevad riskihindamise raamistikud, riikide pädevate asutuste töötajate nappus) (vt punktid 33–36).

2. soovitus. Tugevdada järelevalvet piiriüleste ettevõtete üle

EIOPA peaks

1. tegema koostööd komisjoni ja kaasseadusandjatega, et tegeleda süsteemsete puudustega piiriülese äritegevuse järelevalves, nt täiustades õigusnorme Euroopa järelevalveasutuste läbivaatamisprotsessi kaudu. Eelkõige peaks ta võtma eesmärgiks tagada võrdne järelevalve tase ettevõtetele, kes tegutsevad muus liikmesriigis, olenemata valitud ärimudelist;
2. nende jõupingutustega paralleelselt jätkama tarbijate kaitsmist, tegutsedes koostööplatvormide kaudu ja jälgides piiriüleseid tegevusi.

Soovituse täitmise tähtaeg: 1. jaanuar 2019.

Sisemudelite järelevalve

97

Sisemudelite järelevalve on äärmiselt keeruline ja ressursimahukas protsess ning ühtlustamise tase selles valdkonnas ei ole jätkuvalt rahuldav. See tähendab, et järelevalveasutustel on erinevad lähenemisviisid, et hinnata, kui täpselt kajastavad sisemudelid kindlustusandjate tegelikke riske. Tulemuseks võivad olla ebaausad konkurentsieelised, kõrvalmõju tarbijatele ja finantsstabiilsusele. EIOPA tegi jõupingutusi selleks, et tegeleda nende probleemidega järjepidevusprojektide kaudu ja seda tehes saavutas mõningaid tulemusi, kuigi tõhusat lähenemist järelevalvealaste lähenemisviiside vahel ei toimunud. EIOPA jõupingutused võtta osa valitud ettevõtete sisemudelite läbivaatamisest olid üldjuhul edutud, sest juurdepääs teabele oli piiratud. Ühel teisel juhul paluti EIOPA-l siiski toetada riigi pädeva asutuse tööd sisemudelitega, kuid ta ei teinud seda, sest taotlus ei olnud kooskõlas EIOPA prioriteetidega (vt punktid 37–50).

3. soovitus. Sisemudelite järelevalvekorra tõhustamine

EIOPA peaks

1. tegema koostööd komisjoni ja kaasseadusandjatega, et kõrvaldada oma töötajate ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalveasutuste juurdepääsupiirangud teabele, mis on seotud sisemudelitega. EIOPA peaks pakkuma järelevalveasutustele rohkem teavet ja tuge sellega seoses, kuidas sisemudeleid hinnata ja/või nendega tegeleda;
2. aitama järelevalveasutusi keerukate sisemudelite heakskiitmisel ja järelevalves, kui temalt seda soovitakse ja ka omal algatusel.

Soovituse täitmise tähtaeg: 1. jaanuar 2019.

Kindlustuse stressitest

98

EIOPA korraldas oma 2016. aasta kindlustuse stressitesti, et hinnata, kuidas kindlustussektor reageeriks ebasoodsatele turusuundumustele, eelkõige väga pikale madalate intressimäärade perioodile ja varade hinnašokile. Mitmed ettevõtted olid tõepoolest selliste olukordade suhtes haavatavad, kuna nende maksevõime halvenenuks märkimisväärselt. Enamasti oli stressitesti ulatus ning keskendumine elukindlustusele ja pikaajalisele tegevusele testi eesmärke arvestades asjakohane (vt punktid 50–54 ja 66).

99

Stressitestide stsenaariumid olid tõhusad, et kõrvaldada sektori jaoks kindlaks tehtud peamised riskid, kuid kontrollikoda leidis puudusi seoses nende kalibreerimise ja põhjendamisega. Kuigi stressitesti eesmärk oli simuleerida äärmuslikku sündmust, ei olnud EIOPA võimeline ühe stsenaariumi puhul tõendama, et see oli piisavalt tõsine. Mõned tema professionaalsel hinnangul põhinevad parameetrid osutusid siiski turu reaalsusele suhteliselt lähedasteks. Teise stsenaariumi puhul leidis kontrollikoda ebakõlasid liikmesriikides kohaldatud šokkide tasemes. Seetõttu on oht, et stressitesti tulemused ei andnud täielikku ülevaadet kindlustussektori arengust äärmiselt ebasoodsate asjaolude korral. See on finantsstabiilsuse seisukohast ja kindlustusvõtjate jaoks väga oluline, võttes arvesse, et isegi EIOPA poolt vastu võetud eeldusi arvestades osutus sektor väga haavatavaks (vt punktid 55–63).

4. soovitus. Parandada stressitestide stsenaariumide ülesehitust

EIOPA võiks oma stressitesti stsenaariume edasi arendada, võttes eesmärgiks muuta need kindlamaks ja usaldusväärsemaks tõsiduse, tõenäosuse ja järjepidevuse mõttes. Seda on võimalik saavutada järgmiselt:

1. analüüsides ja hinnates kavandatud stsenaariumide tõsidust ja usutavust, st kvantifitseerides asjaomaste käivitavate sündmuste tõenäosust või kasutades muid saadaolevaid meetodeid ja/või vahendeid ning dokumenteerides seda analüüsi, et õigustada stsenaariumide usaldusväärsust;
2. tuginedes turustsenaariumide puhul rohkem Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu suutlikkusele (nt tugevdades šoki simuleerimise vahendi kasutamist) ja/või muudele ekspertide nõuannetele (nt tuues stsenaariumide hindamiseks kokku välisekspertide komisjoni).

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2020. aasta stressitestist.

100

Kontrollikoda leidis, et üldiselt valideeris ja esitas EIOPA stressitesti tulemused täpselt. Arvestades sektori tõendatud haavatavust, esitati tänu stressitestile riikide pädevatele asutustele soovitusi. Kuid mõned soovitused olid liiga üldised ja nendes ei tehtud ettepanekuid tegevuste kohta, mis oleksid piisavalt spetsiifilised. Lisaks sellele läksid mõned soovitused kaugemale teatavate riigi pädevate asutuste vastutusalast, mis tähendab seda, et neil ei olnud võimalik neid rakendada. EIOPA tegi jõupingutusi soovituste järgimiseks ja tehtud edusammude analüüsimiseks (vt punktid 64–65 ja 67 ning 69–70).

5. soovitus. Esitada asjakohasemad soovitused riikide pädevatele asutustele

Vajaduse korral peaks EIOPA pärast stressitesti väljastama riikide pädevatele asutustele soovitused, nõudes, et nad võtaksid meetmeid, mis on spetsiifilisemad ja kõigi asjaosaliste jaoks asjakohased. EIOPA peaks eelnevalt hindama soovitatud tegevuse teostatavust, kaaludes, kas riikide pädevatel asutustel on vahendeid selleks, et kohaldada seda tõhusalt ja õigeaegselt.

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2020. aasta stressitestist.

101

EIOPA avaldas 2016. aasta stressitesti tulemused koondandmetena, sest erinevalt Euroopa Pangandusjärelevalvest ei ole EIOPA-l konkreetset õiguslikku mandaati üksikute ettevõtete tulemuste avaldamiseks. Selle tegemiseks peab EIOPA saama osalejatelt kirjaliku nõusoleku, mida ta ei olnud suuteline tegema 2016. aastal, kuid mida ta teeb 2018. aasta stressitesti puhul. Kontrollikoja arvates on see samm õiges suunas, sest üksikute ettevõtete tulemuste avaldamine võib suurendada läbipaistvust, parandada teadlikkust riskide kohta ja seeläbi edendada turudistsipliini (vt punkt 68).

6. soovitus. Edendada üksikute stressitestide tulemuste avaldamist

EIOPA peaks edendama stressitesti tulemuste individuaalset avaldamist. Et suurendada osalejate usaldust, võiks EIOPA viidata stressitestide metoodika (7. soovitus) suuremale läbipaistvusele ja stsenaariumide kindlamale kavandamisele (4. soovitus). EIOPA peaks tagama ka selle, et individuaalsete tulemuste esitusviis ei jäta tõlgendamisruumi.

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2020. aasta stressitestist.

102

Üldiselt korraldas EIOPA stressitesti sujuvalt, kuigi ajastus tekitas osalejate jaoks probleeme. Ta kasutas mitmesuguseid kanaleid, et suhelda riikide pädevate asutuste ja osalevate ettevõtetega. Hoolimata mitmetest uuendustest aruandlusperioodil olid vormid praktiline vahend, mis võimaldas ettevõtetel andmeid esitada. Kuid EIOPA ei põhjendanud piisavalt vajadust saada teatud andmeid ega stsenaariumide kava ja nende aluseks olevaid eeldusi. See ei aidanud luua riikide pädevates asutustes ja osalejates usaldust, kelle panus oli stressitesti tulemuste usaldusväärsuse jaoks väga oluline. EIOPA sai 2014. aasta stressitestist kogemusi, et parandada oma korraldust 2016. aastal, kuid lähenemisviis ei olnud süstemaatiline (vt punktid 71–75).

7. soovitus. Suurendada stressitesti metoodika läbipaistvust

Stressitesti metoodika peaks olema läbipaistvam ning EIOPA peaks tegema rohkem, et aidata sidusrühmadel ja osalejatel seda mõista, näiteks järgmiste meetmete abil:

1. osalejatele ja tööstuse esindajatele seminaride korraldamine enne stressitesti tegelikku alustamist, et selgitada testi ja stsenaariume selgemalt ja koguda mittesiduvat tagasisidet paremini informeeritud stressitesti jaoks;
2. tehniliste dokumentide kasutamine selleks, et selgitada osalejatele paremini ja üksikasjalikumalt viisi, kuidas stsenaariumid (nende aluseks olevad eeldused) on kalibreeritud, ja sel eesmärgil nõutud andmete ulatust;
3. sidusrühmadega kohtumiste korraldamine pärast stressitesti, et saada tagasisidet ja õppida eelmistest stressitestidest süstemaatilisemal viisil (st konkreetsete ajavahemike, teabevahetuskanalite ja osalejatega).

Soovituse täitmise tähtaeg: alates 2020. aasta stressitestist.

Juhtimine ja ressursid

103

Enamiku tegevuste puhul tegi EIOPA riikide pädevate asutustega tihedat koostööd. Kuid eelkõige seoses riikide külastuse ja sisemudeleid käsitleva tööga sai ta mõnedel juhtudel riiklikelt järelevalveasutustelt ebapiisavalt toetust. Kuna juurdepääs teabele ja dokumentidele oli piiratud, ei olnud EIOPA võimeline tegema mõningaid kontrolle ja analüüse, mis tal kavas oli. Kuna riikide pädevatel asutustel on otsustav roll EIOPA peamises juhtorganis, siis on neil võimalik otsustada EIOPA tegevuse ulatuse üle, et vaadata läbi nende enda töö tõhusus. See tekitas probleeme sellise tegevuse sõltumatuse seisukohast.

104

Kontrollikoda leidis, et EIOPA-l oli olemas hästi toimiv menetlus ELi õiguse rikkumise juhtude järelkontrolliks, hoolimata mõningastest puudustest seoses läbipaistvusega väliste sidusrühmade suhtes (vt punktid 76–84).

105

Arvestades EIOPA ülesannete keerukust, eriti järelevalve valdkonnas, olid tema ressursid väga piiratud. 212 sisemudeli järelevalve eest vastutaval meeskonnal oli vaid kolm täisajaga töötajat. Üldiselt töötab ainult 20 töötajat (14% kõigist EIOPA töötajatest) otse järelevalveosakonnas ning on piiratud arv töötajaid, kes tegelevad järelevalveküsimustega muudes osakondades. Seega ei ole EIOPA strateegias veel toimunud tähelepanu suunamist õiguslikult reguleerimiselt järelevalvele (vt punktid 85–89).

8. soovitus. Järelevalveülesannete täitmiseks eraldatud inimressursside suurendamine

1. EIOPA peaks järk-järgult tagama järelevalveülesannete täitmiseks määratud töötajate arvu märkimisväärse suurenemise ning seadma oma iga-aastases töökavas sellekohased konkreetsed ja põhjendatud eesmärgid.
2. Pärast üksikasjalikku vajaduste analüüsi peaks EIOPA kaaluma ka täiendavate ressursside nõudmist, täpsustades selgelt ülesanded, mille jaoks need on vajalikud ja nende mõju järelevalve ja finantsstabiilsuse kvaliteedile ja lähenemisele.
3. Täiendavaid ressursse tuleks kasutada konkreetselt selleks, et tõhustada EIOPA tööd sisemudelite, piiriülese järelevalve ja ELi õiguse rikkumise juhtumite tuvastamise vallas.

Soovituse täitmise tähtaeg: 1. jaanuar 2020.

IV auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Neven MATES, võttis käesoleva aruande vastu 2. oktoobri 2018. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lühendid

EBA: Euroopa Pangandusjärelevalve

ECA: Euroopa Kontrollikoda

EIOPA: Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve

EMP: Euroopa Majanduspiirkond

ESAs: Euroopa järelevalveasutused

ESFS: Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem

ESRB: Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu

ORSA: Oma riskide ja maksevõime hindamine

Mõisted

Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem: Euroopa Finantsjärelevalve Süsteem on mikro- ja makrotasandi usaldatavusjärelevalve süsteem, mis on koondatud kolme Euroopa järelevalveasutuse (Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA)), Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu (ESRB) ja liikmesriikide järelevalveasutuste ümber.

Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu: Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesanne on teha ELi finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalvet ja leevendada süsteemseid riske. Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu jälgib ja hindab süsteemseid riske ning vajaduse korral teeb hoiatusi ja annab soovitusi.

Järelevalveasutuste kolleegiumid: Järelevalvekolleegium on alaline, kuid paindlik struktuur enam kui ühes liikmesriigis tegutseva kindlustusgrupi järelevalve kohta otsuste langetamise protsessi koordineerimiseks ja edendamiseks.

Lõplik forvardintressimäär: Lõplik forvardintressimäär on riskivaba intressimäär, millele riskivaba intressikõver läheneb üle nn viimase likviidsuspunkti (nt 20 aastat euro puhul). Lõplikku forvardintressimäära kasutatakse turul toimuvate tehingute piiratud arvust tingitud väga pikaajaliste kohustuste puhul (puudub piisav likviidsus) intressikõvera saavutamiseks.

Oma riskide ja maksevõime hindamine: Oma riskide ja maksevõime hindamine on iga-aastane asutusesisene protsess, mille raames kindlustusandjad hindavad oma riskijuhtimise ja maksejõulisuse vastavust nii tava- kui ka stressiolukordades. Oma riskide ja maksevõime hindamine hõlmab kindlustusandja enda poolt oma praeguste ja tulevaste riskide hindamist.

Riigi pädev asutus: Riikide pädevad asutused on igas liikmesriigis asuvad asutused, kellel on volitused teha järelevalvet kindlustusandjate üle (sellest tulenevalt viidatakse nendele ka kui liikmesriikide järelevalveasutustele). Riigi pädevat asutust, kes vastutab järelevalve tegemise eest kindlustusandja üle, kes on saanud oma litsentsi pädeva asutuse asukoha liikmesriigis, nimetatakse asukohariigi järelevalveasutuseks. Kui kõnealuse kindlustusandja tegevus toimub vastavates liikmesriikides asuva tütarettevõtte kaudu, on kõik teised riikide pädevad asutused kõnealuse kindlustusandja jaoks vastuvõtva riigi järelevalveasutused.

Sisemudel: Sisemudel on täiustatud meetod kindlustusandja tegevusest tulenevate riskide arvutamiseks. Kindlustusandjad võivad standardvalemi asemel valida sisemudeli üldise riskiolukorra paremaks arvutamiseks; sellisel juhul määrab väljaarvutatud riskiolukord kapitalinõude. Sisemudel peab vastama mitmetele nõuetele ning sellele peab/peavad olema loa andnud vastutav(ad) järelevalveasutus(ed).

Solventsus II: ELi Solventsus II direktiiv jõustus 2016. aastal ning sellega seati kindlustusandjate jaoks maksevõime risk ühtlustatud õigusraamistiku keskmesse. Raamistikuga kehtestatakse nõuded kõikide Euroopa kindlustusandjate majanduslikule kapitalile (1. sammas), juhtimisele ja riskijuhtimisele (2. sammas) ning aruandlusstandarditele (3. sammas). Solventsus II eesmärk on parandada tarbijakaitset, uuendada järelevalvet, tugevdada ELi turu integratsiooni järelevalvekorra ühtlustamise kaudu ning parandada ELi kindlustusandjate rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Solventsuskapitalinõue: Solventsuskapitalinõue on kapitali summa, mis kindlustusandjatel peab olema, et täita Solventsus II korra kohased 1. samba nõuded. See peaks tagama, et kindlustajad täidavad oma kohustusi kindlustusvõtjate ja soodustatud isikute ees väga suure tõenäosusega (99,5%) 12 kuu jooksul.

Standardvalem: Standardvalem on vaikimisi meetod kindlustusandja riskiolukorra arvutamiseks kooskõlas Solventsus II direktiiviga. Standardvalem on jaotatud riskimooduliteks, mis summeeritakse, ja need määravad kapitalinõude.

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse konkreetseid eelarvevaldkondi või juhtimisega seotud teemasid hõlmavate ELi poliitika ja programmide auditite tulemused. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Aruande koostas turgude reguleerimise ja konkurentsivõimelise majanduse valdkondade auditeerimise eest vastutav IV auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Neven Mates. Auditit juhtis kontrollikoja liige Rimantas Šadžius. Teda toetasid aruande koostamisel kabineti töötajad Mindaugas Pakštys, Tomas Mackevičius, Aušra Maziukaitė ja Niamh Carey, direktor Zacharias Kolias ning auditijuht Kamila Lepkowska. Auditirühma kuulusid Matthias Blaas, Vasileia Kalafati, Marion Kilhoffer, Anna Ludwikowska ja Josef Sevcik. Keelealast abi osutas Mark Smith.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

PDF	ISBN 978-92-847-1210-6	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/33545	QJ-AB-18-027-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-1214-4	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/06644	QJ-AB-18-027-ET-Q

© Euroopa Liit, 2018

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: https://op.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/data) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.