Huvide konflikt ELi ühtekuuluvus- ja põllumajanduskulutustes Raamistik on olemas, kuid läbipaistvus- ja avastamismeetmed ei ole piisavad

Kokkuvõte

I Huvide konflikt on ELi eelarvet mõjutav õigusnormide rikkumine, mis võib olla seotud pettusega. See on määratletud ELi finantsmääruses ja riigihankeid käsitlevates ELi direktiivides.

II 2018. aastal laiendati finantsmääruse artikli 61 läbivaatamisega sõnaselgelt huvide konfliktide vältimise kohustust isikutele, kes on seotud ELi vahendite haldamisega liikmesriikides jagatud eelarve täitmise valdkonnas. Huvide konflikt esineb siis, kui ELi eelarve täitmisega seotud isikute ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna-, emotsionaalsete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või muud otsesed või kaudsed isiklikud huvid.

III Auditi eesmärk oli läbivaadatud õigusakte, hiljutisi juhtumeid ning peamiste sidusrühmade ja üldsuse huve silmas pidades kontrollida, kas komisjon ja liikmesriigid on piisavalt tegelenud huvide konfliktidega ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas. Auditi eesmärk oli välja tuua võimalikud puudused huvide konfliktide haldamisel komisjoni ja liikmesriikide tasandil ning soovitada viise olukorra parandamiseks.

IV Hindasime huvide konfliktide ennetamise raamistikku ja menetlusi, samuti meetmeid selliste juhtumite avastamiseks, lahendamiseks ja nendest teatamiseks.

V Leidsime, et nii komisjon kui ka liikmesriigid on teinud jõupingutusi huvide konfliktide probleemi lahendamiseks, kuid endiselt on vajakajäämisi. Puudused on eelkõige seotud läbipaistvuse edendamise ja liikmesriikides ohuolukordade tuvastamisega, samuti tervikliku aruandlusega huvide konflikti juhtumitest, et komisjonil ja liikmesriikide ametiasutustel oleks selge ülevaade.

VI Soovitame meetmeid, mis aitaksid komisjonil parandada oma suutlikkust ennetada ja avastada huvide konflikte ning edendada läbipaistvust.

Sissejuhatus

Huvide konfliktid ja ELi eelarve

01 Huvide konflikt on ELi eelarvet mõjutav õigusnormide rikkumine, mis võib olla seotud pettusega. Euroopa Kohus on otsustanud, et „huvide konflikt kujutab endast objektiivselt ja iseenesest tõsist õigusnormide rikkumist, mille sellisena kvalifitseerimiseks ei ole tarvis võtta arvesse asjaomaste osapoolte kavatsusi ega seda, kas nad toimisid hea- või pahauskselt“¹. Huvide konflikt on määratletud ELi finantsmääruses² ja riigihankeid käsitlevates ELi direktiivides³.

02 Finantsmääruse artikli 61 läbivaatamisega 2018. aastal laiendatakse huvide konflikti vältimise kohustust sõnaselgelt isikutele, kes on seotud ELi vahendite haldamisega liikmesriikides. Artiklit kohaldatakse ka isikute suhtes, kes on seotud otsuste tegemisega ELi rahastamisprogrammide ettevalmistavate aktide kohta, näiteks valitsusliikmete suhtes. Artikli 61 lõike 3 kohaselt esineb huvide konflikt, kui liidu eelarve täitmisega seotud isiku ülesannete erapooletut ja objektiivset täitmist ohustavad perekonna-, emotsionaalsete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või muud otsesed või kaudsed isiklikud huvid.

03 Kui tuvastatakse tajutav või tegelik huvide konflikt, tagab vastav ametiasutus, et asjaomane isik lõpetab selles asjas igasuguse tegevuse. Finantsmääruse artikli 36 lõikes 3 nõutakse ELi eelarve täitmisel tõhusat sisekontrolli, mis põhineb parimatel rahvusvahelistel tavadel ja hõlmab huvide konfliktide vältimist.

04 Käesolevas aruandes määratleme „huvi“ kui konkreetse sotsiaalse ja majandusliku rolli või tavaga seotud kohustuse või eesmärgi. Selline huvi võib olla suunatud teatavate isikute või rühmade eelistamisele või ebasoodsamasse olukorda seadmisele. Huvi võib liigitada otseseks või kaudseks ning finantshuviks või muuks kui finantshuviks (vt joonis 1).

05 OECD⁴ eristab eri liiki huvide konflikte: tegelik, võimalik ja tajutav. Nende erinevus, mida ei ole ELi õiguses määratletud, on esitatud allpool joonisel 2, nagu seda kohaldatakse ELi rahastamise kontekstis:

06 Lisaks võivad riiklikud eeskirjad käsitleda ka huvide konflikte, mis on seotud ELi rahastatatud projektide erasektorist pärit toetusesaajatega (näiteks toetusesaajate ja nende tarnijate vahel), mis ei kuulu finantsmääruse kohaldamisalasse. Nende eeskirjade eesmärk on tavaliselt vältida hinnainflatsiooni, kulude põhjendamiseks valeandmete esitamist või rahastamiskõlblikkuse eeskirjadest⁵ kõrvalehoidmist. Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) on viimastel aastatel selliseid juhtumeid kindlaks teinud⁶.

Huvide konfliktid ja jagatud eelarve täitmine

07 Ligikaudu pool ELi kulutustest kuuluvad komisjoni ja liikmesriikide jagatud eelarve täitmise alla (vt joonis 3). See hõlmab kahte põllumajandusfondi – Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) – ning kolme peamist ühtekuuluvusfondi: Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja Ühtekuuluvusfond.

08 Jagatud eelarve täitmisel jääb üldine vastutus eelarve täitmise eest komisjonile. Komisjon saab kindluse olemasolevatest sisekontrolli- ja aruandlussüsteemidest, annab juhiseid ja tuge liikmesriikide rakendus- ja auditeerimisasutustele, teeb auditeid ja võib rakendada finantskorrektsioone, kui liikmesriigid ei suuda ELi eelarvet kaitsta. Liikmesriigid peavad võtma tõhusaid ja proportsionaalseid meetmeid, et vältida, avastada ja parandada õigusnormide rikkumisi (näiteks huvide konflikte) jagatud eelarve täitmisel, sealhulgas pettuse tõttu, ning nõuda tagasi alusetult makstud summad.

09 Ühtekuuluvuse valdkonnas vastutavad korraldusasutused toetustaotluste hindamise, rahastatavate projektide valimise, haldus- ja kohapealsete kontrollide tegemise, maksete kinnitamise, iga tegevuse kohta andmete kogumise ja pettusevastaste meetmete võtmise eest. Korraldusasutused võivad usaldada osa oma ülesannetest vahendus- või delegeeritud asutustele, milleks võivad olla ministeeriumid või muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused. Sõltumatud auditeerimisasutused kontrollivad rakenduskava juhtimissüsteemide ja sisekontrolli tõhusat toimimist.

10 Põllumajanduse valdkonnas (vt joonis 4) haldavad korraldusasutused EAFRDst rahastatavaid maaelu arengukavasid. Makseasutused vastutavad EAGFi ja EAFRD kulude haldamise ja kontrolli eest. Nad võivad teistele avalik-õiguslikele või eraõiguslikele asutustele delegeerida selliseid ülesandeid nagu toetusetaotluste haldamine või lõppsaajate kohapealne kontroll. Sertifitseerimisasutus esitab arvamuse, milles käsitletakse makseasutuse raamatupidamise aastaaruande täielikkust, täpsust ja õigsust, sisekontrollisüsteemi nõuetekohast toimimist ja selliste kulude seaduslikkust ja korrektsust, mille hüvitamist komisjonilt on taotletud .

Huvide konflikti oht ja õigusriigi põhimõtte kaitse

11 Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) aruanne⁷ näitab, kuidas huvide konfliktid jagatud eelarve täitmisel võivad põhjustada märkimisväärset riski kogu projektijuhtimise tsükli jooksul. Taotlemis- ja projektide valiku etapis võib ametiisikute, taotlejate ja kolmandate isikute vahelise kokkumängu tulemuseks olla toetuse ebaõiglane eraldamine projektidele. Toimepanijad võivad ametiisikutele altkäemaksu anda ja dokumente võltsida. Projekti lõpetamise ja hindamise etapis võivad huvide konfliktid ohustada hindamisaruannete objektiivsust.

12 2022. aasta jaanuaris avaldas Transparency International oma korruptsiooni tajumise indeksi viimase versiooni. Indeks hõlmab altkäemaksu andmist, aga ka muid avaliku sektori vahendite omastamise vorme. Selles hinnatakse selliseid ennetavaid mehhanisme nagu valitsuse suutlikkus jõustada usaldusväärsuse tagamise mehhanisme või finantsteabe avalikustamist, huvide konfliktide ennetamist ja teabele juurdepääsu käsitlevate asjakohaste seaduste olemasolu. Üldiselt peetakse ELi keskmiselt vähem korrumpeerunuks kui maailma teisi piirkondi. Taani, Rootsi ja Soome on edukaimate riikide hulgas. Rumeenia, Ungari ja Bulgaaria on ELi madalaima reitinguga riigid (vt joonis 5).

13 16. detsembril 2020 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu määruse 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks. Määruses on kindlaks määratud mitu olukorda, mis võivad viidata õigusriigi põhimõtete rikkumisele. Määruse artikli 3 kohaselt on üks selline olukord „suutmatus tagada huvide konflikti puudumine“. Kui sellistel rikkumistel on piisavalt otsene mõju ELi eelarve usaldusväärsele finantsjuhtimisele või kui on tõsine oht, et neil rikkumistel võib olla otsene mõju, peab komisjon tegema ettepaneku asjakohaste meetmete võtmiseks. Komisjoni suunised nende sätete kohaldamise kohta avaldati 2022. aasta märtsis⁸. Komisjon saatis 27. aprillil 2022 Ungarile teatise, millega algatati ametlikult määrusega (EL) nr 2092/2020 ette nähtud menetlus ELi eelarve kaitsmiseks. Komisjon esitas 18. septembril 2022 nõukogule ettepaneku meetmete kohta, millega kaitsta ELi eelarvet ja ELi finantshuve õigusriigi põhimõtete rikkumise eest Ungaris⁹.

Auditi ulatus ja lähenemisviis

14 Meie eesmärk oli kontrollida, kas ühise põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika valdkonnas käsitletakse huvide konflikte piisavalt, võttes arvesse läbivaadatud õigusakte, hiljutisi juhtumeid ning peamiste sidusrühmade, nagu Euroopa Parlamendi ja üldsuse huve. Selleks hindasime, kas komisjon ja liikmesriigid olid:

• loonud tervikliku õigusraamistiku, töötanud välja asjakohased menetlused ja võtnud meetmeid teadlikkuse suurendamiseks, et vältida huvide konflikti olukordi;
• võtnud meetmeid huvide konfliktide avastamiseks, lahendamiseks ja nendest teatamiseks.

15 Keskendusime huvide konfliktidele jagatud eelarve täitmisel, nagu see on määratletud finantsmääruses ja riigihangete direktiivis, kuid käsitlesime ka huvide konflikte, mis on seotud ELi vahenditest erasektorist kasusaajatega. Meie audit hõlmas ERFist ja Ühtekuuluvusfondist, ESFist, EAGFist ja EAFRDst rahastatavaid meetmeid, mis moodustavad peaaegu 95% kõigist jagatud eelarve täitmise raames tehtud kulutustest.

16 Auditi tõendusmaterjali allikad on järgmised:

• huvide konflikte käsitlevate strateegiliste, seadusandlike, poliitika- ja suunisdokumentide läbivaatamine;
• intervjuud viie komisjoni peadirektoraadi¹⁰, OLAFi, EPPO¹¹, ELi ombudsmani, OECD, GRECO¹², ÜRO eetikabüroo, teadusekspertide ja teadlaste, mõttekodade ja muude asjaomaste sidusrühmadega;
• intervjuud nelja liikmesriigi (Saksamaa¹³, Ungari, Malta ja Rumeenia) enam kui 50 riikliku ja piirkondliku ametiasutuse esindajatega, kes haldavad ühtekuuluvusfonde ja põllumajandusfonde, ning valitsusväliste organisatsioonidega. Valisime need neli liikmesriiki selliste kriteeriumide alusel nagu suurus, riiklik ja piirkondlik struktuur, geograafiline ulatus, ühtekuuluvusele ja põllumajandusele antava ELi toetuse olulisus, järjestus erinevates korruptsiooniindeksites ja liikmesriikide poolt komisjonile (OLAF) huvide konfliktidest teatamine. Lisaks võtsime ühendust kahe teise liikmesriigiga (Itaalia ja Luksemburg) seoses meedia tuvastatud individuaalsete huvide konflikti juhtumitega ning lisasime Tšehhi Vabariigist pärit asjakohased näited, mis tulenesid meie kinnitava avaldusega tehtud tööst;
• kõiki ELi liikmesriike hõlmav küsitlus, et koguda teavet ja arvamusi, mis täiendavad meie audititööd valimisse kuulunud liikmesriikides. Küsitlus oli suunatud peamistele jagatud eelarve täitmisega seotud asutustele, eelkõige korraldusasutustele, makseasutustele, auditeerimisasutustele ja sertifitseerimisasutustele. Vastanute protsent oli üle 90.

17 2021. aasta detsembris korraldasime teadus-, poliitika- ja haldusekspertidega paneelarutelu huvide konfliktide teemal jagatud eelarve täitmisel. Arutelu aitas meil oma audititulemusi kontrollida ja täiendada.

Tähelepanekud

Läbipaistvuse suurendamise ja rikkumisest teatajate kaitsmise meetmeid ei ole veel kehtestatud

18 Jagatud eelarve täitmise puhul peaks liikmesriikide ametiasutustel olema usaldusväärne huvide konfliktide ennetamise poliitika, mis põhineb selgel ja terviklikul õigusraamistikul, strateegiatel, menetlustel ja regulaarsetel teadlikkuse tõstmise meetmetel. Huvide konfliktide ennetamisele aitavad kaasa ka läbipaistev juurdepääs teabele ELi vahendite saajate kohta ja rikkumisest teatajate kaitse.

19 Selleks et vältida asutusesiseseid huvide konflikte, peaks komisjon tegema kindlaks seotud riskid, suurendama teadlikkust probleemist ja pakkuma töötajatele asjakohast koolitust. Kuna komisjon vastutab lõppkokkuvõttes ELi eelarve eest, peaks ta kontrollima, kas huvide konflikti ohuga tegelevad liikmesriikide kontrollisüsteemid toimivad tõhusalt, ning andma asjaomastele ametiasutustele suuniseid.

Komisjon pakub põhjalikku koolitust ja nõuab kohustuslikke deklaratsioone, kuid pöördukse efekti käsitlevates menetlustes esineb puudusi

20 Organisatsioonisisestel eesmärkidel käsitleb komisjon huvide konflikte oma eetika- ja usaldusväärsuse raamistikus, mis peamiselt kuulub ELi personalieeskirjade¹⁴, nende rakendussätete¹⁵ ning eetikakoodeksite ja -juhiste kohaldamisalasse. Komisjoni eeskirjade kohaselt peavad töötajad esitama juhtumipõhised deklaratsioonid huvide konfliktide kohta, mis võivad kahjustada nende erapooletust. Eeskirjad reguleerivad kingituste, külalislahkuse ja soodustuste vastuvõtmist, abikaasade või töötajate elukaaslaste ametialase tegevuse deklareerimist ning nõuet taotleda eelnevat luba ametiväliseks tegevuseks ja deklareerida tegevus pärast töötamist. Rakendusmenetlused on peadirektoraatide lõikes erinevad.

21 Komisjoni töötajad peavad esitama deklaratsiooni võimalike huvide konfliktide kohta oma tööelu eri etappides: tööle asumisel, kui nad on kaasatud riigihankemenetlusse, samuti siis, kui nad lahkuvad oma institutsioonist ja naasevad isiklikel põhjustel puhkuselt. Regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadis (DG REGIO) ning tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadis (DG EMPL) esitavad audiitorid deklaratsioonid enne iga auditiülesannet, ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi (DG AGRI) audiitorid peavad teatama olukordadest, kus nad võivad sattuda huvide konflikti.

22 Komisjon on välja andnud asutusesisesed suunised¹⁶ ning tal on olemas põhjalik eetikaalane koolitus ja sisevõrgus spetsiaalne lehekülg. Töötajad, kes usuvad, et nad võivad sattuda huvide konflikti olukorda, peaksid sellest viivitamata teavitama ametisse nimetamise eest vastutavat organisatsioonilist üksust („ametisse nimetav asutus“) ning neil soovitatakse teavitada ka oma vahetut ülemust. Ametisse nimetav asutus või ametiisik vastutab võimalike huvide konfliktide ennetamise eest. Töötajate huvide konflikti deklaratsioonid säilitatakse komisjoni personalirakenduses. Komisjoni suunistes tundlike ülesannete täitmise kohta keskendutakse sisekontrolliriskide tõhusamale ja ennetavale juhtimisele. See hõlmab protsesside ümberkujundamist, tõhustatud sisekontrolli, teadlikkuse suurendamise meetmeid või eespool nimetatute kombinatsiooni. Suunistes soovitatakse viimase abinõuna tundlike ülesannetega töötajate kohustuslikku rotatsiooni.

23 Euroopa Ombudsman, sõltumatu ja erapooletu organ, mis uurib kaebusi ELi institutsioonide ja asutuste haldusomavoli kohta, on alates 2013. aastast tegelenud ligikaudu 70 juhtumiga, mis puudutavad huvide konflikte ELi institutsioonides. Enamik neist (44 juhtumit) puudutasid huvide konflikte komisjonis, sealhulgas nn pöördukse efekti nähtust, mille puhul isik liigub ametniku rolli ja sellega seotud erasektori rolli vahel. 2019. aastal jõudis ombudsman järeldusele, et komisjoni tavad olid küll eeskirjadega kooskõlas, kuid nende eeskirjade tõhusamaks ja sisukamaks muutmiseks saaks rohkem ära teha. Ombudsman soovitas komisjonil kasutada komisjoni kõrgemate ametnikega seotud juhtumite käsitlemisel rangemat lähenemisviisi¹⁷.

24 Hiljuti vaatas ombudsman läbi 100 komisjoni otsust, mis võeti vastu aastatel 2019–2021 seoses oma töötajate nn pöördukse efektiga seotud juhtumitega¹⁸. Pärast viimast uurimist leidis ta, et olukord on paranenud, kuid tegi ka mitmeid ettepanekuid. Üks neist oli see, et komisjon keelaks endistel ametnikel ajutiselt võtta vastu töökoht, kui sellega on seotud risk, mida ei ole võimalik leevendada nõuetekohaselt kehtestatud ja jõustatud piirangutega¹⁹.

Komisjon leiab puudusi liikmesriikide ennetusmeetmetes ja annab kasulikke suuniseid

25 Komisjon tegeleb jagatud eelarve täitmisega seotud huvide konflikti riskiga peamiselt liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemide süsteemiauditite ning suuniste andmise kaudu. Süsteemiauditite eesmärk on saada kindlus selle kohta, et liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteemid on tõhusad vigade ja õigusnormide rikkumiste, sealhulgas huvide konfliktidega seotud rikkumiste ennetamisel, avastamisel ja parandamisel. Lisaks viis komisjon alates 2021. aasta lõpust ühtekuuluvuse valdkonnas läbi mitu temaatilist auditit konkreetsete programmide raames või konkreetsetes liikmesriikides võetud huvide konflikti vältimiseks võetud meetmete kohta.

26 Vaatasime läbi komisjoni süsteemiauditite toimikutest koostatud valimi, neist kümme ühtekuuluvuse ja kümme põllumajanduse valdkonnas. Kümne ühtekuuluvusauditi käigus hinnati riigihangete juhtimis- ja kontrollisüsteeme, ning need sisaldasid konkreetseid leide tõendite puudumisest huvide konflikti kontrollimise kohta (vt 1. selgitus).

Allikas: Euroopa Komisjon.

27 Kümnest läbivaadatud põllumajandusauditi toimikust neli puudutasid makseasutuste akrediteerimist ja kuus avaliku sektori toetusesaajate maaelu arengu investeeringuid. Leiud olid peamiselt seotud puudustega riigihankemenetlustes, nagu puuduv või kuupäevata huvide konflikti deklaratsioon või makseasutuste kontrollnimekirjad, mis ei olnud piisavalt üksikasjalikud. Leidsime, et (kui makseasutuste akrediteerimiskriteeriumide süsteemikontrollid välja arvata) DG AGRI auditid ei hõlmanud kuni 2021. aastani konkreetseid meetmeid huvide konfliktide vältimiseks otsetoetuste valdkonnas, kuigi otsetoetuste haldamisel võib esineda huvide konflikte (vt näited 2. selgituses).

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

28 2021. aasta aprillis avaldas komisjon uued suunised huvide konfliktide kohta, mis hõlmavad kõiki eelarve täitmise viise. Varasemad, konkreetselt huvide konflikte käsitlevad suunised, mis koostati liikmesriikide ekspertidega konsulteerides, pärinevad põllumajanduse valdkonnas 2015. aastast ja ühtekuuluvusevaldkonnas 2013. aastast²⁰. Komisjoni pettustevastase võitluse teadmuskeskus on avaldanud suunised huvide konfliktide tuvastamiseks, haldamiseks ja jälgimiseks ERFi ja ESFi raames. Keskuse veebisaidil on juhtumiuuringute kogu, mis sisaldab anonüümseks muudetud pettuse avastamise juhtumeid ja saadud kogemusi. 2011. aastal avaldas OLAF ka anonüümseks muudetud pettusejuhtumite ja saadud õppetundide kokkuvõtte, mis sisaldab peatükki huvide konflikti juhtumite kohta.

Liikmesriikidel on huvide konfliktide ennetamise raamistik, kuid seda ei ole pärast uue ELi määratluse vastuvõtmist muudetud

29 Finantsmääruse artikkel 61, milles käsitletakse huvide konflikte, on kõikides liikmesriikides vahetult kohaldatav. Lisaks on kõigil meie valimisse kuuluvatel liikmesriikidel ja piirkondadel riiklikud või piirkondlikud määratlused ja huvide konfliktide kirjeldused ning eeskirjad ametiisikutele ja valitsusliikmetele. Leidsime, et uuritud liikmesriikides jagunevad need riiklikud või piirkondlikud eeskirjad paljude haldus- ja kriminaalseaduste vahel. Seetõttu on õigusraamistik väga killustatud ega ole ka nii üksikasjalik kui finantsmääruse artikkel 61.

30 Näiteks Saksamaal ei hõlma eeskirjad sõnaselgelt huvide konflikti olukordi, mis tulenevad „poliitilistest või emotsionaalsetest sidemetest“. Kõigis neljas meie valimis olevas liikmesriigis moodustavad huvide konfliktide eeskirjad osa riigiteenistujate suhtes kohaldatavast üldisest eetika-, ametialase usaldusväärsuse ja pettusevastasest raamistikust. Leidsime, et pärast jagatud eelarve täitmise lisamist finantsmäärusesse 2018. aastal ei olnud valimisse kaasatud liikmesriikide ELi vahendeid reguleerivates eeskirjades ja menetlustes suuri muudatusi tehtud.

Liikmesriigid on kehtestanud menetlused huvide konfliktide haldamiseks, kuid teatavad puudused püsivad

31 Põllumajandusmaa akrediteerimiskriteeriumide kohaselt peavad makseasutused võtma asjakohaseid meetmeid huvide konflikti vältimiseks. Meie valimisse kuulunud liikmesriikide ja piirkondade sertifitseerimisasutused ei teatanud programmitöö perioodil 2014–2020 selliste meetmetega seotud süsteemsetest puudustest.

32 Ühtekuuluvuse valdkonnas pidid korraldusasutused enne 2014.–2020. aasta programmide algust tegema riskihindamise peamiste programmijuhtimisprotsessidega seotud pettuste mõju ja tõenäosuse kohta ning kehtestama asjakohased meetmed nende riskide leevendamiseks. Sõltumatu auditeerimisasutus pidi korraldusasutuste määramise protsessi osana kontrollima pettusevastaste meetmete kehtestamist. Komisjon ja liikmesriigid auditeerisid pettusevastasete meetmete rakendamist mitmel korral.

33 Kõige levinum ennetusmeede, mida meie uuritud liikmesriikide ametiasutused kasutasid, on huvide deklaratsioonid. Tavaliselt esitatakse need töölevõtmisel ja enne olulisi samme ELi vahendite haldamisel (toetuste andmine, riigihanked, kontrollid ja auditid), kuid seda ei tee ministrid või riigisekretärid, kes valmistavad ette ja teevad otsuseid ELi programmide kohta. Rumeenia on meie valimis ainus liikmesriik, kes kogub iga-aastaseid vara ja huvide deklaratsioone kõigilt riigiteenistujatelt jaa avaldab need. Ametiasutus ei analüüsi ega kontrolli nende deklaratsioonide sisu, välja arvatud juhul, kui algatatakse uurimine.

34 Maltal, Ungaris ja Rumeenias peavad ministrid esitama korrapäraseid tulu- ja varadeklaratsioone. Saksamaal ei ole see nii ei föderaalsel ega piirkondlikul tasandil. Ministrid peavad esitama deklaratsioonid ainult juhul, kui nad on ka parlamendiliikmed. Lisaks sisaldavad need vähem andmeid kui meie valimis olevates teistes liikmesriikides.

35 Finantsmääruse artikli 61 lõike 2 kohaselt peavad liikmesriikide ametiisikud teatama oma vahetule ülemusele huvide konflikti riski olukordadest ning kui huvide konflikt leiab kinnitust, lõpetama kogu tegevuse selles valdkonnas. Saime küsitletud ametiasutustelt teada, et sellised deklaratsioonid esitatakse paberil, neid säilitab personaliosakond ja neid saab kasutada juhul, kui hiljem esitatakse väiteid huvide konflikti kohta. Riiklikud või piirkondlikud ametiasutused ei salvesta neid deklaratsioone tavaliselt keskandmebaasi, välja arvatud Rumeenia ja põllumajandusfondide makseasutus Ungaris.

36 Meie valimisse kuulunud liikmesriikide ametiasutused pidasid oluliseks koolitus- ja teavitamismeetmeid huvide konflikti vältimiseks. Kokkuvõttes leidsime, et nad pakkusid asjakohast koolitust eetika ning korruptsiooni- ja pettusevastase võitluse kohta. Huvide konflikti käsitletakse üldiselt pettusealase koolituse raames, kuigi sageli moodustab see koolitusest vaid väikese osa.

37 Liikmesriikide ametiasutused kasutavad ka ELi vahendite haldamisega tegelevatele töötajatele suunatud teadlikkuse suurendamise meetmeid. Leidsime näiteid teadlikkuse suurendamise meetmete headest tavadest (vt näide 3. selgituses).

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

38 Saksamaa ametiasutused avaldavad igal aastal avalikult kättesaadavad korruptsiooni ja aususe aruanded, mis näitavad korruptsiooni üldist taset avalikus sektoris föderaalsel tasandil. Aruanded sisaldavad statistikat seotud kuritegude kohta ja anonüümseks muudetud näiteid korruptsioonijuhtumitest, sealhulgas huvide konfliktidest. Aruandes ei esitata teavet korruptsiooni kohta ELi vahendite haldamisel ning sellised aruanded ei ole kättesaadavad piirkondlikul tasandil, kus hallatakse enamikku ELi ühtekuuluvus- ja põllumajandusprogramme.

39 Rumeenias avaldab riiklik eetikaamet oma veebisaidil iga-aastaseid ja kvartaalseid tegevusaruandeid, milles esitatakse kohtute kinnitatud huvide konflikti juhtumite arv, karistatud riigiteenistujate arv, nende ametikoht ja institutsioon, kus nad töötavad, ning määratud karistuste liigid. Need aruanded on küll väga üksikasjalikud, kuid neis on esitatud ainult ameti inspektorite uuritud juhtumid.

40 Liikmesriikide ametiasutused kohaldavad ka muid ennetusmeetmeid:

• ülesannete funktsionaalne jaotus (kohustuste lahusus);
• nelja silma põhimõtte kohaldamine;
• kontrollid nii projekti taotluste esitamise kui ka rakendamise etapis;
• kontrollid, mille eest vastutavad siseaudiitorid või kõrgemad asutused (kui tegemist on alluvate/kohalike asutustega);
• sertifitseerimisasutuse/auditeerimisasutuse, riiklike või piirkondlike auditeerimisasutuste, komisjoni ja kontrollikoja auditid;
• võimaluse korral töötajate rotatsioon või kohustuste muutmine.

41 Töötajate rotatsioon on oluline vahend huvide konfliktide vältimiseks. Valimisse kaasatud liikmesriikide jagatud eelarve täitmisega seotud asutused ei rakendanud siiski personali rotatsiooni korrapäraselt ja järjepidevalt. Saksamaal pandi suuremat rõhku ülesannete lahususele ja nelja silma põhimõttele. Maltal ei olnud rotatsiooni tõhususe tagamiseks piisavalt kogenud ja koolitatud töötajaid. Rumeenias ei kohaldatud Ühtekuuluvusfondist rahastatavate projektide väljavalimise ja hindamise üksuse heaks töötavatele ametnikele rotatsiooni, kuna oli vaja säilitada selle töö jaoks vajalikud teadmised ja oskused.

42 Nn pöördukse efekti käsitlev poliitika (vt punkt 23) võib samuti aidata vältida huvide konflikte. Õigusnormid, mille eesmärk on seda ohtu piirata, on olemas neljas uuritud liikmesriigist kolmes. Ungaris need puudusid. Rumeenias ja Saksamaal ei kontrolli aga ELi vahendite haldamisega tegelevad asutused, kas nende organisatsioonist lahkuvad töötajad järgivad töösuhte lõppemise järgseid eeskirju. Maltal kohaldatakse reguleerimis- või inspektsiooniülesandeid täitvatel ametikohtadel töötavate isikute suhtes direktiivi avaliku sektori töötajate pöördukse efekti poliitika kohta. Direktiivi lisas ei ole aga nimetatud meie auditeeritud asutuste töötajaid selliseid ülesandeid täitvateks isikuteks, mis tähendab, et nende suhtes direktiivi ei kohaldata. Rumeenia korraldusasutuste 2021. aasta siseauditis struktuurifondide kohta leiti puudusi ka huvide konfliktide ja pöördukse efekti ärahoidmise meetmetes.

Püütakse suurendada teabe läbipaistvust ELi rahaliste vahendite saajate kohta

43 Avatud, võrreldav ja läbipaistev teave lõplike ELi rahaliste vahendite saajate kohta hõlbustab avalikku kontrolli ja uurimist, kui kahtlustatakse huvide konflikti olemasolu. See suurendab huvide konflikti avastamise tõenäosust ning võib seetõttu omada ennetavat ja hoiatavat mõju.

44 Jagatud eelarve täitmisega seotud komisjoni peadirektoraatide veebisaitidel on lingid riiklikele ja piirkondlikele veebisaitidele, kus on loetletud ELi põllumajanduse ja ühtekuuluvuse vahendite saajad²¹. Lisaks teeb komisjon avalikult kättesaadavaks veebiplatvormi Kohesio, mis sisaldab teavet ühtekuuluvuspoliitikast rahastatavate projektide kohta kõigis liikmesriikides. Andmete hulk on aga piiratud (osaliselt selleks, et vältida ELi ja riigisiseste andmekaitse-eeskirjade rikkumist). Näiteks ei avalikustata ÜPP toetusesaajaid, kes saavad kuni 1250 eurot²². Veebisaidid ei sisalda teavet juriidilistest isikutest lõplike vahendite saajate kohta, sest seda ei nõutud 2014.–2020. aasta õigusaktides.

45 Euroopa Parlamendi tellitud hiljutises uuringus märgiti, et avalik-õiguslikud asutused, osaühingud ja muud juriidilised isikud moodustasid umbes kümnendiku ÜPP toetusesaajatest, kuid said üle kolmandiku ELi vahenditest²³. Ühtekuuluvuse valdkonnas on ELi rahalist toetust saavate ettevõtete tegelike tulusaajate tuvastamine programmitöö perioodil pärast 2014.–2020. aastat kohustuslik²⁴. Põllumajanduse õigusraamistikus aastateks 2023–2027 nõutakse, et toetusesaajad esitaksid vajaduse korral teabe kontsernide kohta, milles nad osalevad²⁵. See ei eelda aga tegelike tulusaajate tuvastamist.

46 Rahapesuvastase direktiiviga kehtestati 2017. aastal tegelike kasusaajate registrid. Transparency International on rõhutanud, et Ungari ja Rumeenia registrid ei ole avalikud, ning Saksamaa ja Malta registritele juurdepääs on tasuline. Meie valimisse kuuluvate liikmesriikide jagatud eelarve täitmisega seotud asutuste andmebaasid ei ole nende registritega ühendatud, mis suurendab huvide konfliktide avastamata jäämise ohtu. Selline läbipaistvuse suurendamine peab siiski järgima Euroopa Kohtu 2022. aasta novembri otsust tegelike tulusaajate andmetele juurdepääsu kohta.

Viivitused rikkumisest teatajate kaitset käsitleva direktiivi ülevõtmisel

47 Rikkumisest teatamine tähendab seda, et isik avaldab organisatsiooni heaks või organisatsioonis tehtud töö käigus saadud teavet selles organisatsioonis või organisatsiooni poolt toime pandud korruptsiooni või muude väärtegude kohta. Isik kvalifitseerub rikkumisest teatajaks ainult siis, kui ta on selle organisatsiooni osa ja võib seetõttu kannatada survemeetmete all, erinevalt näiteks klientidest või muudest isikutest, kes ei tööta organisatsiooni heaks ega koos organisatsiooniga. Rikkumisest teatajate kaitseks võetavad meetmed võivad aidata kaasa korruptsiooni ja pettuste ennetamisele ja avastamisele. Liikmesriikidel oli 2021. aasta detsembrini aega võtta üle ELi rikkumisest teatajate direktiivi sätted, mis käsitlevad nende isikute kaitset, kes teatavad ELi õiguse rikkumisest, sealhulgas huvide konfliktidest, mis mõjutavad ELi finantshuvide kaitset.

48 2022. aasta alguses saatis komisjon ametlikud kirjad 24 liikmesriigile, kes ei olnud teatanud meetmetest, millega tagatakse direktiivi täielik ülevõtmine 17. detsembriks 2021. 2022. aasta mai seisuga oli direktiivi oma riigisisestesse õigusaktidesse üle võtnud ainult kaheksa liikmesriiki²⁶. Komisjon võtab ülejäänud juhtumite suhtes järelmeetmeid. Meie läbivaadatud liikmesriikidest on direktiivi üle võtnud vaid Malta, kuid Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee on täheldanud tõsiseid puudusi Malta rikkumisest teatajate kaitse seaduses²⁷.

Lüngad huvide konfliktide avastamise, lahendamise ja nendest teatamise meetmetes

49 Komisjon ja liikmesriikide ametiasutused peaksid kehtestama menetlused oma töötajaid hõlmavate huvide konflikti olukordade tuvastamiseks. Jagatud eelarve täitmise raames vastutavad huvide konfliktide kindlakstegemise ja lahendamise eest toetusesaajate tasandil eelkõige riiklikud ametiasutused. Samuti võib komisjon avastada huvide konflikte liikmesriikides, kui ta kontrollib riiklike kontrollisüsteemide toimimist. Andmekaeve abil võib eri allikatest pärit teabe võrdlemisel tuvastada võimalikke huvide konflikte.

50 Kui huvide konfliktiga seotud õigusnormide rikkumised on avastatud, tuleks nendega asjakohaselt tegeleda ja need lahendada. Seonduvate riskide paremaks jälgimiseks on oluline koguda usaldusväärset teavet tuvastatud huvide konfliktide kohta.

Komisjon keskendub teatatud võimalikele huvide konflikti juhtumitele

51 Komisjoni juurdlus- ja distsiplinaaramet (IDOC) korraldab komisjoni töötajate suhtes haldusjuurdlusi ja distsiplinaarmenetlusi. IDOC viib läbi uurimise, mis põhineb ametisse nimetavalt asutuselt saadud volitustel, kui ta saab rikkumisest teatajalt või muult allikalt teate võimaliku väärteo kohta. Ametisse nimetavale asutusele või ametiisikule esitatava teabe täpsuse, usaldusväärsuse ja täielikkuse eest vastutab siiski iga töötaja ise.

52 Meie valimisse kuulunud peadirektoraadid, kes vastutavad eelarve jagatud täitmise alla kuuluvate poliitikavaldkondade eest, ei kontrolli ka töötajate endi deklaratsioonides esitatud teavet (vt punkt 22), välja arvatud juhul, kui on põhjust arvata, et uurimine on põhjendatud. IDOCi tegevusaruande²⁸ kohaselt oli 2020. aastal registreeritud 83 uuritavast juhtumist kolm seotud huvide konfliktidega komisjonis.

53 OLAF võib uurida ka ELi töötajate võimalikke raskeid õigusrikkumisi, mis on seotud nende ametialase tegevusega, ja anda distsiplinaarsoovitusi. OLAF avaldas oma 2020. aasta aruandes²⁹ ülevaate aastatel 2016–2020 antud distsiplinaarsoovitustest. 21 juhul olid need seotud võimalike huvide konflikti olukordadega.

54 Komisjon tuvastab aeg-ajalt huvide konflikte liikmesriikides tehtud üldiste süsteemiauditite käigus. Meie läbivaadatud 20-st komisjoni süsteemiauditist koosnev valim (vt punktid 26 ja 27) sisaldas ühte juhtumit, kus DG AGRI tuvastas Hispaanias volitatud asutuse töötajate huvide konflikti ja rakendas finantskorrektsiooni.

55 Konkreetsete poliitikavaldkondade eest vastutavad peadirektoraadid (nt DG REGIO ja DG AGRI) jälgivad ka rikkumisest teatajate või meedia väiteid, nagu Tšehhi endise peaministri puhul, vt 4. selgitus.

Allikas: Euroopa Komisjon.

56 Lisaks on OLAFil õigus uurida võimalikke pettuse, korruptsiooni ja muu ELi finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse juhtumeid, sealhulgas huvide konflikte, kui kahtlusteks on piisavalt alust. OLAFi juurdlused võivad lõppeda soovitustega peadirektoraatidele õigusnormide vastaselt kulutatud summade sissenõudmiseks ning ta võib edastada juhtumid riiklikele prokuratuuridele või Euroopa Prokuratuurile.

57 OLAF on sulgenud viimase kolme programmitöö perioodi jooksul 10 juhtumit, mis olid seotud huvide konflikti komponendiga ÜPP projektidega (viis ühinemiseelset rahastamist, üks perioodist 2000–2006, kolm perioodist 2007–2013 ja üks perioodist 2014–2020). OLAF soovitas DG AGRI-l nõuda asjaomastelt liikmesriikidelt tagasi kokku 20 347 891 eurot.

58 Ühtekuuluvuse valdkonnas lõpetas OLAF aastatel 2000–2021 18 ERFi ja Ühtekuuluvusfondiga seotud huvide konflikti juhtumit. Neist juhtumitest 16 sisaldasid finantssoovitusi DG REGIO-le kogusummas 162 970 401 eurot. OLAF ei ole algatanud ajavahemikul 2000–2022 ESFiga seoses ühtegi huvide konflikti uurimist.

Liikmesriigid panevad suurt rõhku huvide konflikti avastamisele hangetes, kuid mõningatele ohumärkidele ei pöörata piisavalt tähelepanu

59 Finantsmääruse artikli 61 lõike 3 kohaselt ei tohi ELi vahendeid haldavate isikute ja vastavat õigusraamistikku ette valmistavate isikute tegevust ohustada „ perekonna-, emotsionaalsete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või mis tahes muud põhjused, mis tulenevad otsestest või kaudsetest isiklikest huvidest“. Mitmed küsitletud asutused ütlesid meile, et teavet selliste isikute emotsionaalse elu, poliitiliste vaadete ja isiklike huvide kohta on raske saada ning paljudel juhtudel kohaldatakse nende suhtes andmekaitse-eeskirju. Seetõttu ei ole kõiki huvide konflikti põhjuseid võimalik tuvastada registrite ja andmebaaside ristkontrollide abil.

60 Liikmesriikide ametiasutused panevad hankemenetlustes huvide konfliktide avastamisele suuremat rõhku kui muudes tegevusvaldkondades. 2019. aastal avaldatud komisjoni suunistes riigihankeeeskirjade rikkumise korral kohaldatavate finantskorrektsioonide kohta soovitatakse 100% korrektsiooni, „kui on tuvastatud hankemenetluse tulemust mõjutav avalikustamata või ebapiisavalt leevendatud huvide konflikt“.

61 Meie kinnitava avalduse auditid on viimastel aastatel tuvastanud eeskirjade rikkumisi, mida riiklikud ametiasutused ei ole varem ära hoidnud või kõrvaldanud ning mis hõlmavad võimalikke huvide konflikte, kui taotlejad olid seotud teiste sidusrühmadega, kes osalesid ELi rahastatavates projektides (vt näited 5. selgituses).

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

62 Täheldasime liikmesriikides mitmesuguseid hangetega seotud kontrolle ja menetlusi. Sellised kontrollid keskenduvad üldiselt huvide konflikti deklaratsioonidele ja hõlmavad mõnikord otsustajate nimede kontrollimist rahvastikuandmebaasides või avalikult kättesaadavate veebipõhiste vahendite, näiteks kaubandusregistrite abil. Muud näited olukordadest, mis võivad viidata huvide konfliktile (ohumärgid), on esitatud 6. selgituses.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda auditi käigus kogutud teabe põhjal.

63 Muud ohumärgid võimalikele huvide konfliktidele riigihangetes hõlmavad vaid ühe pakkujaga menetluste suurt osakaalu või ebatavalist arvu otsetellimusi (st hanked ilma võistleva pakkumismenetluseta). Ungari teatas oma riigihankeid käsitlevas riigiaruandes komisjonile, et aastatel 2015–2017 oli riigi eri avaliku sektori hankijate kasutatud ühe pakkujaga menetluste osakaal vahemikus 10–28%. Kokku kasutati selliseid menetlusi ligikaudu 17% puhul Ungaris sõlmitud 8800 lepingust. Malta teatas ka sarnasest ühe pakkujaga menetluste sarnasest osakaalust (18,9%), samal ajal kui Rumeenias oli see 50%³⁰. Värskemad riigiaruanded, mis hõlmavad aastaid 2018–2020, sellist kvantitatiivset teavet enam ei sisalda.

64 Komisjoni ühtse turu tulemustabelist nähtub, et 2020. aastal oli vaid ühe pakkujaga menetluste osakaal üsna suur, ulatudes 9%-st Leedus ja Rootsis 51%-ni Poolas. Meie valimisse kuuluvate liikmesriikide puhul on see näitaja 41% Rumeenias, 39% Ungaris, 19% Saksamaal ja 16% Maltal. Sellega seoses on Malta riigikontroll väljendanud muret riigihangete pärast. See puudutab näiteks asjaolu, et kasutatakse otsetellimusi ilma nõuetekohase heakskiiduta ja ei avaldata neid riigi spetsiaalses hankeregistris³¹. Ühtse turu tulemustabeli näitaja 2 käsitleb hankemenetlusi, mis hõlmavad läbirääkimisi ettevõttega ilma pakkumiskutseta ja mille puhul esineb huvide konflikte rohkem kui avatud menetluste puhul. Selle näitaja väärtused on valimisse kuulunud liikmesriikide puhul üsna väikesed. Seda liiki menetlust kasutati aga Rumeenias 22% juhtudest.

Liikmesriikide auditeerimisasutused leidsid puudusi huvide konfliktide haldamises

65 Põllumajanduse valdkonnas esitavad sertifitseerimisasutused igal aastal arvamuse makseasutuste sisekontrollisüsteemide nõuetekohase toimimise ning selliste kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mille hüvitamist on komisjonilt taotletud. Komisjoni vastavate suuniste³² kohaselt peaks see töö hõlmama selliseid õigusnormide rikkumisi, nagu huvide konfliktid. Valimisse kuulunud liikmesriikides ei teatanud sertifitseerimisasutused süsteemsetest puudustest makseasutuste huvide konfliktide haldamisel. Ungaris ja Saksamaal (Baieri liidumaa) on viimastel aastatel tehingute korrektsuse hindamisel avastanud vähem kui 10 (enamasti formaalset) huvide konfliktiga seotud viga.

66 Ühtekuuluvuse valdkonnas tegid riiklikud või piirkondlikud auditeerimisasutused ajavahemikul 2014–2020 auditeid, et hinnata liikmesriikide juhtimis- ja kontrollisüsteeme, sealhulgas huvide konfliktide haldamist. Riiklikud ega piirkondlikud auditeerimisasutused ei teatanud puudustest meie valimis Saksamaal ja Ungaris. Malta auditeerimisasutus jõudis järeldusele, et riigi juhtimis- ja kontrollisüsteemid toimivad, kuid vajavad mõningaid parandusi. Rumeenia auditeerimisasutus mainis mõningaid puudusi Arachne (komisjoni pakutav riskihindamisvahend, nagu on selgitatud punktides 67–69) kasutamisel ERFi ja Ühtekuuluvusfondi haldamisel.

Andmekaevet ei kasutata huvide konfliktide tuvastamiseks piisavalt

67 Komisjon soovitab liikmesriikidel kasutada Arachne andmekaeverakendust, et aidata pettusi ennetada ja avastada. Arachne on riskihindamisvahend, mis ühendab mitmeid andmeallikaid ja märgistab potentsiaalselt riskantseid projekte ja toetusesaajaid.

68 Komisjon pakub Arachnes moodulit, mille abil korraldusasutused ja makseasutused saavad projektide valimise etapis hinnata pettuse ja huvide konflikti ohtu. Vahend iseenesest ei näita tegelikke huvide konflikte, kuid võib aidata korraldusasutustel ja makseasutustel tuvastada ohumärke, mis nõuavad edasist uurimist. Arachne võib osutuda kasulikuks, sest ta osutab huvide konfliktile riigihankemenetlustes toetusesaaja/töövõtja/alltöövõtja tasandil. Tema andmekogumid ei sisalda siiski teavet riigiametnike kohta, kes kiidavad heaks eelarve jagatud täitmise raames esitatud projektitaotlused ja vastutavad kontrollide eest meie valimisse kuuluvate liikmesriikides.

69 Arachne kasutamine jagatud eelarve täitmise raames on ühtekuuluvuses levinum kui põllumajanduses. Ligikaudu veerand meie küsitlusele vastanud ELi vahendite haldamise ja kontrollimisega seotud asutustest kasutas Arachnet huvide konfliktide kontrollimiseks ja avastamiseks (26%). Peaaegu pooled vastanutest ei kasutanud Arachnet (49%) ja veerand ei teadnud või ei soovinud öelda (25%). Kõige rohkem kasutavad Arachnet korraldusasutused (47%) ning kõige vähem makseasutused ja sertifitseerimisasutused (vastavalt 12% ja 6%). 130st Arachnet kasutavast ametiasutusest teevad seda üle poole (54%) alati või sageli, samas kui ülejäänud teevad seda ainult „mõnikord“ või „harilikult“ (vt joonis 6 allpool):

70 2016. aastal lõi komisjon otsese ja kaudse eelarve täitmise raames kulutatud vahendite jaoks varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi (EDES)³³. Süsteem tagab, et taotlejad, kes kujutavad endast ohtu ELi finantshuvidele, avastatakse varakult ja jäetakse välja ELi vahendite eraldamise menetlusest ja liidu vahendite haldajaks valimisest. Menetlusest kõrvalejätmist kohaldatakse eelkõige nende isikute suhtes, keda kahtlustatakse pettuses, korruptsioonis, raskes ametialases väärkäitumises (sealhulgas katsed mõjutada põhjendamatult toetuse andmise menetlust) või muus ebaseaduslikus tegevuses või kes on selles süüdi mõistetud. Teave selliste taotlejate kohta oleks asjakohane ka jagatud eelarve täitmisel. Nagu tõime välja oma eriaruandes 11/2022 „ELi eelarve kaitsmine: vaja on paremini kasutada musta nimekirja kandmist“, puudub praegu ELi tasandi mehhanism nende vastaspoolte väljajätmiseks, kelle suhtes kohaldatakse jagatud eelarve täitmist, ning Arachne ei ole ühendatud varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemiga. Arvestades, et mõlemad rakendused töötas välja komisjon, tähendab nendevahelise integratsiooni puudumine huvide konflikti olukordade ennetamise võimaluste kasutamata jätmist.

71 Meie valimisse kuulunud liikmesriikide ametiasutused selgitasid, et nad eelistavad kasutada riiklikke andmebaase, nagu riiklikud kaubandusregistrid ja rahvastiku andmebaasid. Nende arvates on sellised andmebaasid ajakohasemad ja sisaldavad täielikumat teavet kui Arachne. Lisaks kasutavad mitmed Ungari, Malta ja Rumeenia ametiasutused õiglaste hankemenetluste tagamiseks ja huvide konfliktide vältimiseks riiklikke andmekaevevahendeid (vt näide 7. selgituses). Saksamaa ametiasutused ei kasuta Arachnet ega ühtegi riiklikku andmekaevevahendit probleemide tõttu andmekaitse ning Arachne andmete täpsuse ja usaldusväärsusega.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda auditi käigus kogutud teabe põhjal.

72 Rumeenia süsteem PREVENT on näide sellest, kuidas tehnoloogiat saab kasutada tuhandete riigihankemenetluste kontrollimiseks. Sellise süsteemi puhul esineb siiski ka puudusi. Näiteks saab seda kasutada ainult elektroonilises hankesüsteemis avaldatud hangete puhul (16% hangetest aastatel 2018–2020 ei olnud elektroonilised), avaliku sektori hankijatele ei ole kehtestatud karistusi, kui nad ei ole täitnud usaldusväärsuse vorme, ning võimalikud huvide konfliktid võivad jääda avastamata, sest uuritakse ainult juhtumeid, mille skoor on üks. 2020. aastal analüüsiti PREVENTi kaudu 19 506 riigihankemenetlust ning eetikainspektorid andsid 10 hoiatust, sealhulgas neli ELi vahendite kohta. Lisaks sõltub sellise vahendi tõhusus suurel määral selle algoritmi ja usaldusväärsuse vormide andmete kvaliteedist.

73 Riigihangete suurandmete üha suurem kättesaadavus koos selliste andmete analüüsimise digitaalsete vahendite suutlikkuse arenguga võimaldab analüüsida riigihankelepingute sõlmimise mustreid³⁴, mille abil võib avastada ohumärkidega lepinguid edasiseks uurimiseks. Sama kehtib ka avaliku sektori toetuste andmise kohta. Üldiselt on andmekaevevahendite kasutamine huvide konfliktide avastamiseks endiselt lapsekingades.

Konfliktide lahendamise mehhanismid on kasutusel, kuid menetlused võivad võtta aega

74 Huvide konfliktid võivad olla seotud muu õigusnormide rikkumise või pettusega. Seda näitab asjaolu, et selliste juhtumitega tegelemiseks on pärast nende avastamist võimalik kasutada arvukalt eri meetmeid, nagu näiteks

• sanktsioonid või distsiplinaarmenetlused ELi või liikmesriikide ametnike suhtes, kes on rikkunud eeskirju või ametialaseid kohustusi;
• menetlused, mille eesmärk on kaitsta ELi eelarvet, näiteks alusetult väljamakstud vahendite tagasinõudmine toetusesaajalt või finantskorrektsioonide kohaldamine komisjoni poolt;
• kriminaalmenetlus liikmesriigi kohtus.

75 Meie valimisse kuulunud liikmesriikide ametiasutused märkisid, et huvide konflikti korral ei tee nad üldjuhul vahet ELi ja riiklike vahendite vahel. Rumeenia ametiasutused teavitasid meid kolmest juhtumist aastatel 2014–2020, kus nad olid töötajatele huvide konflikti tõttu karistuse määranud (vt joonis 7).

76 Kui teod kvalifitseeruvad kuriteoks, võivad prokurörid anda asja kohtusse (vt 8. selgitus).

Allikas: Euroopa Kontrollikoda auditi käigus kogutud teabe põhjal.

77 Kui huvide konflikti tulemuseks on ELi vahendite ebaseaduslik väljamaksmine, tuleb asjaomased summad toetusesaajalt tagasi nõuda³⁵. Kui liikmesriik ei võta piisavaid sissenõudmismeetmeid, võib komisjon otsustada kohaldada liikmesriigi riigieelarve suhtes finantskorrektsioone. Komisjon võib kohaldada finantskorrektsioone ka juhul, kui ta tuvastab puudusi ELi vahendite haldamises ja kontrollimises osalevate riiklike asutuste kontrollisüsteemides, nagu 1. selgituses kirjeldatud puhul.

Huvide konflikte käsitlev aruandlus ei ole terviklik

78 Komisjon ja meie valimisse kuuluvad liikmesriigid ei avalda teavet eelarve jagatud täitmisega seotud huvide konfliktide ulatuse kohta. Peadirektoraatide iga-aastastes tegevusaruannetes, OLAFi aastaaruannetes ja ELi finantshuvide kaitset käsitlevates aastaaruannetes puudub põhjalik kvantitatiivne teave huvide konflikti juhtumite või leidude kohta, ning puudub vastav näitaja, mis mõõdaks huvide konfliktiga seotud rikkumiste sagedust ja ulatust jagatud eelarve täitmisel.

79 Liikmesriigid teatavad õigusnormide rikkumisest ja pettusest OLAFile rikkumisjuhtumite haldamise süsteemi (IMS) kaudu. Alates 2000. aastast on liikmesriigid teatanud IMSis 440 huvide konflikti juhtumist ühtekuuluvuse ja põllumajanduse valdkonnas. Üle poole neist juhtudest (55,4%) on seotud ERFiga, 19% ühinemiseelsete fondidega, 17 % ESFiga ja kõige vähem juhtumeid on EAGFi ja Ühtekuuluvusfondi puhul (vastavalt 2% ja 3,4%) (vt joonis 8). Rikkumisjuhtumite haldamise süsteemis registreeritud huvide konflikti juhtumid moodustavad 0,4% teatatud õigusnormide rikkumiste koguarvust (2022. aasta märtsi andmed).

80 Õiguslike erandite³⁶ tõttu ei ole IMSi siiski kantud kõiki õigusnormide rikkumisi. Vastavalt ELi käsiraamatule eeskirjade rikkumisest teatamise kohta ei ole kohustust teatada OLAFile eeskirjade rikkumisest, kui liikmesriigid avastavad ja kõrvaldavad rikkumised enne kulude komisjonile hüvitamiseks esitamist või kui asjaomane summa on väiksem kui 10 000 eurot. Nagu varasemates auditites³⁷ leidsime, on IMSis registreeritud andmete ja teabe hulk ning nende kvaliteet liikmesriigiti erinev. Samuti ei registreerita IMSis kõiki OLAFi uuritud juhtumeid. Näiteks registreerisid asjaomased liikmesriigid IMSis ainult kuus OLAFi algatatud 18 juhtumist, mis sisaldasid ühtekuuluvusega seotud huvide konflikti komponenti. Liikmesriigid võivad ka pidada huvide konflikti laiema pettusejuhtumi (nt võltsitud dokumendid või deklaratsioonid, korruptsioon või altkäemaksu andmine) osaks ega teata huvide konfliktiga seotud juhtumitest.

81 Lisaks IMSi andmetele saavad DG REGIO ja DG EMPL liikmesriikidelt teavet huvide konflikti juhtumite ja nendega seotud tagasinõudmiste kohta ESFi, Ühtekuuluvusfondi ja ERFiga seotud riigihangetes ELi fondide haldamise süsteemi (SFC) kaudu. Aastatel 2014–2020 teatasid liikmesriigid 31 huvide konfliktiga seotud õigusnormide rikkumisest kogusummas 3,4 miljonit eurot, mis mõjutasid hankemenetluste tulemusi (neli Ühtekuuluvusfondist, 24 ERFist ja kolm ESFist). Need 31 juhtumit on seotud 16 programmiga 11 liikmesriigis.

82 DG AGRI ei saa sellist teavet sarnaste EAFRD juhtumite kohta SFC kaudu, sest liikmesriigid saadavad ainult kokkuvõtlikud tabelid, milles ei ole iga juhtumi puhul näidatud õigusnormide rikkumise liiki.

Järeldused ja soovitused

83 Meie üldine järeldus on, et nii komisjon kui ka liikmesriigid on teinud jõupingutusi huvide konfliktide lahendamiseks, kuid endiselt on vajakajäämisi, eelkõige seoses läbipaistvuse edendamise ja riskialdiste olukordade tuvastamisega.

84 Komisjonisisene huvide konfliktide ennetamise raamistik põhineb ELi personalieeskirjadel, nende rakendussätetel ning eetikakoodeksitel ja -juhistel ning hõlmab põhjalikku eetikaalast koolitust (punktid 20–22). Lisaks analüüsis Euroopa Ombudsman komisjoni tavasid seoses pöördukse efektiga ja soovitas komisjonil keelata endistel ametnikel ajutiselt võtta vastu töökoht, kui sellega on seotud risk, mida ei ole võimalik leevendada nõuetekohaselt kehtestatud ja jõustatud piirangutega (vt punkt 24).

85 Komisjoni ühtekuuluvuse ja põllumajanduse valdkonna auditites käsitletakse vajaduse korral huvide konflikte, kaasa arvatud alates 2021. aastast põllumajandustootjatele makstavad otsetoetused. Komisjoni auditid aitavad tuvastada puudusi huvide konfliktide ennetamisel, mis on sageli seotud menetluslike küsimustega, aga ka üldisemaid puudusi riigihangete haldamises (punktid 25–28).

86 Kontrollitud liikmesriikides on kehtestatud huvide konfliktide ennetamise ja haldamise eeskirjad ja menetlused, kuid neid ei ole pärast finantsmääruse 2018. aasta ajakohastamist oluliselt muudetud. Kõige laialdasemalt kasutatav meetod on enesedeklaratsioonid koos koolituse ja teadlikkuse suurendamisega eetika ja usaldusväärsuse valdkonnas, samal ajal kui töötajate rotatsioon on vähem eelistatud. Valitsusliikmed, kes osalesid otsuste tegemises ja ELi programmidele rahaliste vahendite eraldamises, ei pidanud mingit deklaratsiooni esitama (punktid 29–42).

87 Avatud, võrreldav ja läbipaistev teave ELi vahendite lõppsaajate kohta võimaldab ka paremat avalikku kontrolli. Jagatud eelarve täitmisega seotud komisjoni peadirektoraatide veebisaitidel on lingid riiklikele ja piirkondlikele veebisaitidele, kus on loetletud ELi põllumajanduse ja ühtekuuluvuse vahendite saajad. Lisaks teeb komisjon avalikkusele kättesaadavaks veebiplatvormi Kohesio, mis sisaldab teavet ühtekuuluvuspoliitikast rahastatavate projektide kohta kõigis liikmesriikides. Need veebisaidid ei sisalda praegu teavet juriidilistest isikutest lõplike toetusesaajate kohta, mis piirab läbipaistvust. ELi rahalist toetust saavate ettevõtete tegelike tulusaajate tuvastamine on ühtekuuluvuspoliitika uuel programmitöö perioodil kohustuslik. Põllumajandustoetuse saajad peavad alates 2023. aastast esitama teabe kontsernide kohta, kuhu nad kuuluvad (punktid 43–46).

88 Intervjuude põhjal liikmesriikide asutustega järeldasime, et teave selliste isikute emotsionaalsete ja poliitiliste sidemete ning isiklike huvide kohta on raske saada ning paljudel juhtudel kohaldatakse nende suhtes andmekaitse-eeskirju. Hangete puhul täheldasime liikmesriikides mitmesuguseid kontrollimenetlusi, mis keskendusid üldiselt huvide konflikti deklaratsioonidele ja hõlmasid mõnikord otsustajate nimede kontrollimist elanikkonna andmebaasides ja avalikult kättesaadavates veebipõhistes andmebaasides (nt kaubandusregistrites) (punktid 59–62).

89 Jagatud eelarve täitmisega seotud asutused kontrollivad ka hankeolukordi, mis võivad viidata huvide konfliktile (nn ohumärgid). Leidsime siiski, et teatavatele ohumärkidele ei pööratud piisavalt tähelepanu. Üks selline ohumärk oli näiteks nende menetluste suur osakaal, kus on vaid üks pakkuja, või kus lepingud sõlmitakse tarnijatega ilma võistleva pakkumismenetluseta (punktid 63 ja 64).

90 Arachne kasutamine on vabatahtlik. Samuti ei sisalda Arachne teavet ELi vahendite haldamise ja kontrollimisega tegelevate ametiisikute kohta. See vähendab huvide konflikti olukordi, mida vahendi abil saab avastada (punktid 67–69). Nagu iga andmekaevevahendi puhul, sõltub Arachne kasulikkus suuresti kättesaadavate alusandmete kvantiteedist ja kvaliteedist.

91 Liikmesriigid koguvad andmeid huvide konfliktide kohta osana oma kohustusest registreerida õigusnormide rikkumised ja teatada neist komisjonile. Puuduliku aruandluse tõttu ei ole ei komisjonil ega liikmesriikidel täielikku ülevaadet summadest, mida mõjutavad jagatud eelarve täitmisega seotud huvide konfliktid, ning vastav näitaja puudub (punktid 78–82).

1. soovitus. Parandada suutlikkust ennetada ja avastada huvide konflikte ning neist teatada

Komisjon peaks

1. hõlbustama ja edendama parimate tavade jagamist liikmesriikide ametiasutustega ja nende vahel selle kohta, kuidas teha kindlaks finantsmääruse artikli 61 lõikes 3 kirjeldatud erinevad huvide konflikti olukorrad: perekonna-, emotsionaalsete, poliitiliste või rahvuslike sidemete või majanduslike huvidega seotud põhjused või muu otsene või kaudne isiklik huvi;
2. edendama parimate tavade vahetamist suurandmete ja andmekaevevahendite kasutamise kohta liikmesriikides, et tuvastada huvide konflikte, ning kutsuma liikmesriike üles tegema need vahendid kättesaadavaks kõigile oma ametiasutustele ja kasutama neid süstemaatiliselt;
3. koostama liikmesriikidele selged suunised selle kohta, millal ja kuidas tuleb huvide konfliktidega seotud pettustest ja õigusnormide rikkumisest komisjonile IMSi kaudu täielikult ja ühetaoliselt teada anda.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2024

2. soovitus. Edendada läbipaistvust

Komisjon peaks

1. tegema kindlaks ja levitama parimaid tavasid, sealhulgas menetlused, mida on kohaldatud huvide konfliktide vältimiseks programmide ja meetmete kavandamisel ja vastuvõtmisel;
2. hõlbustama parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel eelarve jagatud täitmise raames otsuseid tegevatel ametikohtadel töötavate riiklike või piirkondlike avaliku sektori töötajate sissetulekute ja varade deklareerimise nõude osas, et suurendada läbipaistvust ja vastutust ning minimeerida avalikustamata huvide konfliktide ohtu.

Soovituse täitmise tähtaeg: 2024

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Joëlle Elvinger, võttis käesoleva aruande vastu 25. jaanuari 2023. aasta koosolekul Luxembourgis.

Lühendid

DG EMPL: tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat

DG HR: personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat

DG AGRI: põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

DG BUDG: eelarve peadirektoraat

DG REGIO: regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat

EAFRD: Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

EAGF: Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond

EDES: varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem

EPPO: Euroopa Prokuratuur

ERDF: Euroopa Regionaalarengufond

ESF: Euroopa Sotsiaalfond

GRECO: riikide korruptsioonivastane ühendus

IDOC: komisjoni juurdlus- ja distsiplinaaramet

IMS: rikkumisjuhtumite haldamise süsteem

OECD: Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon

OLAF: Euroopa Pettustevastane Amet

SFC: Euroopa Liidu fondide haldamise süsteem

ÜF: Ühtekuuluvusfond

ÜPP: ühine põllumajanduspoliitika

Sõnastik

Arachne: andmekaeve- ja riskihindamisvahend, mille komisjon on välja töötanud, et toetada korraldusasutusi ja makseasutusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja ÜPP fondide juhtimisel ja kontrollimisel.

Jagatud eelarve täitmine: ELi eelarve täitmise viis, mille raames (vastupidiselt otsesele eelarve täitmisele) delegeerib komisjon täitmisülesanded liikmesriikidele, kandes ise lõplikku vastutust.

Kinnitav avaldus: kontrollikoja aastaaruande osaks olev avaldus, milles esitatakse auditiarvamus ELi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse ja selle aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

Korraldusasutus: ELi rahastatava programmi juhtimiseks liikmesriigi poolt määratud riiklik, piirkondlik või kohalik (avaliku või erasektori) asutus.

Korruptsioon: avaliku võimu, ettevõtte või isikliku võimu kuritarvitamine ebaseadusliku kasu saamise eesmärgil.

Maaelu arengu programm: komisjoni poolt heaks kiidetud riigi või piirkonna tasandi mitmeaastased eesmärgid ja meetmed ELi maaelu arengu poliitika elluviimiseks.

Makseasutus: liikmesriigi poolt ELi põllumajanduskulutuste haldamiseks määratud asutus.

Ohumärk: näitaja, et tehing või muu tegevus võib olla pettus.

Otsetoetused: põllumajandustoetused, peamiselt pindalatoetus, mida makstakse Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist otse põllumajandustootjatele.

Pettus: pettuse tahtlik ja ebaseaduslik kasutamine materiaalse eelise saamiseks, jättes teise isiku ilma varast või rahast.

Pettusekahtlus: õigusnormide rikkumine, millega seoses algatatakse riigi tasandil haldus- või kohtumenetlus, et välja selgitada, kas tegevus (või tegevusetus) oli tahtlik.

Pöördukse efekt: olukord, kus keegi lahkub seadusandlikult või reguleerivalt ametikohalt, et asuda erasektoris vastavale ametikohale või vastupidi.

Rakenduskava: raamistik ELi rahastatud ühtekuuluvusprojektide rakendamiseks kindlaksmääratud perioodil, mis kajastab komisjoni ja liikmesriikide vahel eraldi sõlmitud partnerluslepingutes sätestatud prioriteete ning eesmärke.

Rikkumisest teataja: isik, sageli töötaja, kes avaldab teavet väärtegude kohta ettevõttes või organisatsioonis.

Rikkumisjuhtumite haldamise süsteem: rakendus, mida liikmesriigid kasutavad OLAFile õigusnormide rikkumisest, sealhulgas pettusekahtlusest teatamiseks.

Sertifitseerimisasutus: põllumajanduskulutuste puhul avaliku või erasektori asutus, mille liikmesriik on määranud tõendama akrediteeritud makseasutuse raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning selle aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust.

Suurandmed: suur hulk struktureerimata andmeid erinevatest allikatest ning nende töötlemine, kogumine, säilitamine ja analüüsimine, et teha kindlaks olulised mustrid, suundumused ja ühendused.

Tegelik tulusaaja: isik, kes lõppkokkuvõttes saab kasu ettevõttest või organisatsioonist või on sellest huvitatud.

Tegevuskava: dokument, millega määratakse kindlaks konkreetse eesmärgi saavutamiseks võetavad meetmed.

Toetusesaaja: füüsiline või juriidiline isik, kes saab ELi eelarvest toetust või laenu.

Viga: arvutamisel tehtud vea või õiguslike ja lepinguliste nõuete rikkumise tagajärg.

Õigusnormide rikkumine: ELi (või asjaomaste riigisiseste) eeskirjade või lepinguliste kohustuste rikkumine.

Komisjoni vastus

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=63584

Ajakava

https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=63584

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade haldamisega seotud teemasid. Auditiülesannete valimisel ja kavandamisel püüab kontrollikoda maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Joëlle Elvinger. Auditit juhtis kontrollikoja liige Pietro Russo, keda toetasid kabinetiülem Chiara Cipriani ja kabineti nõunik Benjamin Jakob, valdkonnajuht Richard Hardy, auditijuht Jan Huth, auditijuhi asetäitja Anca Florinela Cristescuning audiitorid Servane de Becdelièvre, Maciej Szymura, Mihaela Vacarasu ja Lutz Venske. Graafilisi materjale aitas koostada Marika Meisenzahl. Keelealast abi osutas Michael Pyper.

Vasakult paremale: Pietro Russo, Benjamin Jakob, Anca Florinela Cristescu, Richard Hardy, Servane de Becdelievre, Jan Huth

Järelmärkused

¹ Ismeri Europa Srl vs. Euroopa Ühenduste Kontrollikoda.

² ELi finantsmääruse artikkel 61.

³ Direktiivi 2014/23/EL artikkel 35, direktiivi 2014/24/EL artikkel 24 ja direktiivi 2014/25/EL artikkel 42.

⁴ OECD, Managing conflict of interest in the public sector, 2005.

⁵ Vt nt OECD, Collusion and Corruption in Public Procurement, 2010.

⁶ Vt OLAFi 2021. aasta aruanne, lk 18 või OLAFi 2020. aasta aruanne, lk 14–15.

⁷ OECD, Fraud and Corruption in European Structural and Investment Funds, 2019.

⁸ Komisjoni teatis „Määruse (EL, Euratom) 2020/2092 (mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks) kohaldamise suunised“, C(2022) 1382 final, 2.3.2022, Brüssel.

⁹ Ettepanek: nõukogu rakendusotsus, mis käsitleb meetmeid liidu eelarve kaitsmiseks õigusriigi põhimõtete rikkumise eest Ungaris, COM/2022/485 final.

¹⁰ Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (DG AGRI), eelarve peadirektoraat (DG BUDG), tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (DG EMPL), personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraat (DG HR) ning regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO).

¹¹ Euroopa Prokuratuur on Euroopa Liidu sõltumatu prokuratuur.

¹² Riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO) on Euroopa Nõukogu korruptsioonivastane asutus.

¹³ Keskendusime peamiselt kahele liidumaale: Baier ja Saarimaa.

¹⁴ ELi personalieeskirjad.

¹⁵ Komisjoni 29. juuni 2018. aasta otsus teenistusvälise tegevuse ja lähetuste ning pärast teenistusest lahkumist toimuva ametialase tegevuse kohta, C(2018) 4048 final, 29.6.2018, Brüssel.

¹⁶ Suunis huvide konflikti vältimiseks ja käsitlemiseks finantsmääruse raames (2021/C 121/01).

¹⁷ „Ombudsman decision on how the European Commission manages revolving doors“.

¹⁸ „Ombudsman decision: revolving doors situations“.

¹⁹ European Ombudsmani pressiteade nr 3/2022: EU administration at critical point in treatment of “revolving doors”, 18 May 2022.

²⁰ European Commission Anti-fraud portal.

²¹ Ühtekuuluvuse kohta vt komisjoni veebileht „Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetusesaajad“ ja põllumajanduse kohta vt komisjoni veebileht „ÜPP vahendite saajad“.

²² Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artiklile 112.

²³ Uuring Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile: „The Largest 50 Beneficiaries in each EU Member State of CAP and Cohesion Funds“, 2021.

²⁴ Määruse (EL) 2021/1060 artikli 69 lõige 2.

²⁵ Määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõige 4.

²⁶ Küpros, Taani, Prantsusmaa, Läti, Leedu, Malta, Portugal ja Rootsi.

²⁷ Agence Europe: „Parliamentary Assembly of Council of Europe considers that Malta’s Whistleblower Protection Act does not meet its objective“, 20. detsember 2021.

²⁸ Komisjoni juurdlus- ja distsiplinaarameti (IDOC) 2020. aasta tegevusaruanne.

²⁹ OLAFi 2020. aasta aruanne.

³⁰ Vt 2018. aasta riigiaruanded (riikide aruanded ja teave ELi riikide kohta), mille ELi ja EMP riigid esitasid Euroopa Komisjonile.

³¹ „Auditor General Report“, 2019, Malta National Audit Office.

³² Euroopa Komisjon (DG AGRI), suunis nr 1 – EAGFi/EAFRD raamatupidamisarvestuse sertifitseerimisauditi suunised – Akrediteerimissuunised, eelarveaasta 2021.

³³ Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem.

³⁴ Vt näiteks Elizabeth Dávid-Barrett ja Mihály Fazekas, „Grand corruption and government change: an analysis of partisan favoritism in public procurement“, European Journal on Criminal Policy and Research 26, 411–430 (2020).

³⁵ Määruse nr 1306/2013 artikli 54 punkt b ja määruse nr 1303/2013 artikkel 122.

³⁶ Määruse nr 1303/2013 artikli 122 lõige 2; määruse nr 1306/2013 artikli 50 lõige 1.

³⁷ Eriaruanded 01/2019 „Võitlus pettuste vastu ELi kulutuste tegemisel“, punktid 23–28, ja 06/2019 „Võitlus pettuste vastu ELi ühtekuuluvuspoliitika kulutustes“, punktid 47–57.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2023

PDF	ISBN 978-92-847-9542-0	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/624157	QJ-AB-23-006-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-9559-8	ISSN 1977-5652	doi:10.2865/98860	QJ-AB-23-006-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2023

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitika on kehtestatud Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

Joonised 4 ja 7, ikoonid: nende jooniste kujundamisel on kasutatud Flaticon.com ressursse. © Freepik Company S.L. Kõik õigused kaitstud.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTKE ELiga ÜHENDUST

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi keskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate veebist (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

Telefoni teel või kirjutades
Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• järgmise vormi kaudu: european-union.europa.eu/contact-eu/write-us_et.

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil (european-union.europa.eu).

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab vaadata või tellida aadressil op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lexʼi (eur-lex.europa.eu).

ELi avatud andmed
Portaal data.europa.eu võimaldab juurdepääsu ELi institutsioonide, organite ja asutuste avatud andmete kogumitele. Neid võib tasuta alla laadida ning kasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Portaal pakub juurdepääsu ka suurele hulgale Euroopa riikide andmekogumitele.