Eriaruanne
nr31 2018

Loomade heaolu ELis: kuidas vähendada lõhet ambitsioonikate eesmärkide ja tegeliku rakendamise vahel

Aruande kohta ELis on maailma ühed kõrgeimad loomade heaolu standardid, mis on kehtinud aastakümneid, ning loomade heaolu eesmärgid on integreeritud ühisesse põllumajanduspoliitikasse (ÜPP). Komisjoni kõige värskema loomade heaolu strateegia eesmärk on tegeleda nõuetele vastavuse küsimustega ja parandada sünergiat ühise põllumajanduspoliitikaga. Kontrollikoda leidis, et loomade heaolu parandamiseks võetud ELi meetmed olid mõnes valdkonnas edukad, kuid esines viivitusi nende rakendamisel ja puudusi esineb endiselt teatavates valdkondades, mis on seotud loomade heaoluga põllumajandusettevõtetes, transpordi ajal ja tapmisel. Kontrollikoja soovitused hõlmavad strateegilist raamistikku, komisjoni täite- ja suunamismeetmeid, millega toetatakse liikmesriike nõuetele vastavuse saavutamisel, ning meetmeid, millega tugevdatakse seoseid loomade heaolu ja põllumajanduspoliitika vahel.

Käesolev väljaanne on saadaval 23 keeles ning järgmises formaadis:
PDF
PDF General Report

Kokkuvõte

I

ELis on ühed rangeimad loomade heaolu regulatiivsed standardid, mis hõlmavad põllumajandusloomade kasvatamise, transpordi ja tapmise üldisi nõudeid ning teatavaid liike käsitlevaid erinõudeid. Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) annab võimaluse aidata suurendada põllumajandustootjate teadlikkust nende õiguslikest kohustustest (nõuetele vastavuse kaudu, mis seob nende ÜPP toetused miinimumnõuete täitmisega) ning motiveerida neid rangemaid standardeid täitma (maaelu arengu poliitika raames antava rahalise toetuse kaudu).

II

ELi kodanikud on üha enam mures põllumajanduse mõju pärast loomade heaolule ning selle tihedalt seotud mõju pärast rahvatervisele ja loomatervisele. Komisjon on koostanud strateegiadokumendid, mis loovad raamistiku meetmetele, mida ta selles valdkonnas võtab. Viimane ELi strateegia hõlmas ajavahemikku 2012–2015.

III

Auditis analüüsiti põllumajandusloomade heaolu ja viimase ELi strateegia üldist rakendamist, keskendudes selle kahele eesmärgile: saavutada miinimumstandardite täitmine ja optimeerida koostoimet ÜPPga. Kontrollikoda leidis, et loomade heaolu parandamise ELi meetmed olid mõnes valdkonnas tulemuslikud, kuid endiselt esineb puudujääke miinimumstandardite täitmisel, veelgi saaks parandada kooskõlastamist nõuetele vastavuse kontrollidega ning ÜPP rahalisi vahendeid saaks loomade heaolu rangemate standardite edendamiseks paremini ära kasutada.

IV

Auditi tulemused näitasid, et komisjon on liikmesriikides nõuete täitmise saavutamiseks kasutanud nii suuniseid kui ka täitemeetmeid. Tema meetmed on olnud edukad olulistes valdkondades, eelkõige emiste rühmas pidamise alal ja selliste täiustamata puuride keelustamisel, mis takistavad munakanade loomulikku käitumist. Komisjon ja liikmesriigid töötasid koos välja suunised, mis aitavad lihtsustada õiguslike nõuete mõistmist ja järjepidevat kohaldamist, ning on neid laialdaselt levitanud. Kontrollikoja külastatud liikmesriigid olid üldiselt komisjoni auditisoovituste täitmiseks meetmeid võtnud.

V

Siiski esines endiselt puudujääke mõnes heaoluga seotud küsimuses põllumajandusettevõtetes (eelkõige sigade sabade korrapärane lõikamine), transpordi ajal (pikamaatransporti ja kõlbmatute loomade transporti käsitlevate nõuete täitmine) ning tapmisel (uimastamiseta tapmise erandi kasutamine ja ebasobivad uimastamismeetodid). Kontrollikoja külastatud liikmesriikidel võttis mõne komisjoni auditite põhjal tehtud soovituse täitmine kaua aega.

VI

Liikmesriikide ametlikud kontrollisüsteemid on peamine tegur loomade heaolu standardite nõuetekohase täitmise tagamisel. Kontrollikoda leidis selle valdkonna häid tavasid, eriti ametlike kontrollide järjekindluses, kuid täheldas ka vajadust keskenduda suurema mittevastavuse riskiga valdkondadele ja ettevõtjatele. Lisaks võiksid liikmesriigid oma loomade heaolu poliitika juhtimise parandamiseks tõhusamalt ära kasutada siseaudititest ja kaebustest saadud teavet.

VII

Liikmesriigid on üldiselt kehtestanud asjakohase korra loomade heaoluga seotud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Siiski saab veel parandada kooskõla loomade heaolu ametlike kontrollidega. Lisaks oli juhtumeid, kus makseasutuste kohaldatud nõuetele vastavuse karistused ei olnud proportsionaalsed eeskirjade eiramise raskusega.

VIII

Loomade heaolu edendamine on aastatel 2014–2020 maaelu arengu prioriteet ja kontrollikoda leidis külastatud liikmesriikides häid näiteid loomadele kasulikest meetmetest. Loomade heaolu meedet siiski laialdaselt ei kasutatud. Meetme kulutasuvuses ilmnes teatavaid nõrku kohti ja liikmesriigid kasutasid vaid harva võimalust toetada loomade heaolu muude maaelu arengu meetmetega.

IX

Kontrollikoda esitab komisjonile soovitusi, mille eesmärk on parandada loomade heaolu käsitleva poliitika juhtimist. Kontrollikoja soovitused puudutavad loomade heaolu tagamise strateegilist raamistikku, tõhusamat jõustamist ja suuniseid nõuete täitmise tagamiseks, meetmeid, millega tugevdada sidet nõuetele vastavuse süsteemi ja loomade heaolu vahel, ning meetmeid loomade heaolu eesmärkide saavutamiseks maaelu arengu poliitika abil.

Sissejuhatus

Loomade heaolu: selle määratlus ja tähtsus ELis

01

Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE) määratles 2008. aastal loomade heaolu järgmiselt: „Looma heaolu loetakse heaks, kui ta on terve, mugavates tingimustes, hästi toidetud, tunneb end turvaliselt, kui ta saab loomulikult käituda ja teda ei vaeva valu, hirm ega kannatused.“ Loomade heaolu mõiste on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklis 13, mille kohaselt on loomad aistimisvõimelised olendid.

02

Euroopa Parlamendi uuringu1 kohaselt on ELis kokku hinnanguliselt 4,5 miljardit kana, munakana ja kalkunit ning 330 miljonit lehma, siga, kitse ja lammast. Ühe loomade heaolu eest vastutava organisatsiooni andmetel tapetakse igal aastal liha saamiseks hinnanguliselt 0,25 miljonit hobust2.

03

Teadlikkus loomade heaolust on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ja meedia on sellele suurt tähelepanu pööranud. Euroopa Parlament on ELi loomade heaolu poliitika teemal vastu võtnud kaks resolutsiooni (2010. ja 2015. aastal)3. Loomade heaolu alane tegevus ELis tuleneb neljast peamisest allikast, millel kõigil on oma kontrollimehhanism (vt joonis 1).

Joonis 1.

Loomade heaolu mõjutavad meetmed ELis

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

04

ELi loomade heaolu käsitlevate õigusaktidega püütakse miinimumstandardeid kehtestades parandada loomade elukvaliteeti, täites samas kodanike ootusi ja turunõudlust. On üldteada, et ELi loomade heaolu standardid on ühed maailma rangeimad4. Enamik neist standarditest puudutab põllumajandusloomi (põllumajandusettevõttes, transportimisel ja tapmisel), kuid õigusaktid hõlmavad ka metsloomi, katseloomi ja lemmikloomi. Nagu näidatud joonisel 2, kehtestati esimene ELi loomade heaolu käsitlev õigusakt üle 40 aasta tagasi ja seda on mitu korda ajakohastatud. Liikmesriigid võivad vastu võtta rangemad eeskirjad, kui need on ELi õigusaktidega kooskõlas. Näiteks on 13 liikmesriiki kehtestanud täiendavad riiklikud tapameetmed.

Joonis 2.

Peamised põllumajandusloomade heaolu käsitlevad ELi õigusaktid

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

05

Liikmesriigid vastutavad ELi loomade heaolu eeskirjade kohaldamise eest riiklikul tasandil, sealhulgas ametlike kontrollide eest5, ning Euroopa Komisjon (tervise ja toiduohutuse peadirektoraat) vastutab selle eest, et liikmesriigid rakendaksid ELi õigusakte nõuetekohaselt. Euroopa Toiduohutusameti ülesanne on anda komisjonile asjakohast teaduslikku nõu. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igal aastal põllumajandusettevõtetes ja transpordi ajal tehtud loomade heaolu kontrollide tulemustest. Komisjon võib võtta nende liikmesriikide vastu õiguslikke meetmeid, kes ei ole ELi õigusakte nõuetekohaselt üle võtnud ja rakendanud.

Loomade heaolu ja ühine põllumajanduspoliitika

06

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) aitab täita loomade heaoluga seotud eesmärke nõuetele vastavuse kaudu (sidudes enamiku põllumajandustootjatele makstavatest ÜPP toetustest miinimumnõuete täitmisega) ning rahastades loomade heaolu käsitlevaid meetmeid ja projekte (vt joonis 3).

Joonis 3.

ÜPP vahendid ja seos loomade heaolu käsitlevate õigusaktidega

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

07

Nõuetele vastavus on mehhanism, mis seob enamiku ÜPP toetustest6 (ca 46 miljardit eurot aastal 2016)7 eri valdkondi puudutavate eeskirjade täitmisega (nt keskkonnaeeskirjad, maa heas põllumajanduslikus seisukorras säilitamine, loomade heaolu ning inimeste, loomade ja taimede tervis). Nõuetele vastavust ei kohaldata väikepõllumajandustootjatele8, kes moodustavad ca 40% kõigist ELi põllumajandustootjatest9. Standardeid ja nõudeid rikkuvate põllumajandustootjate ÜPP toetusi võidakse vähendada 1–5% või rohkem, kui rikkumine on tahtlik. Erandjuhtudel võivad asutused põllumajandustootjad abikavadest välja jätta.

08

Nõuetele vastavuse süsteem ei hõlma kõiki loomade heaolu puudutavaid õiguslikke nõudeid, vaid sisaldab sätteid, millega kaitstakse vasikaid ja sigu, ning muid sätteid, millega kehtestatakse üldnõuded kõikide põllumajandusloomade kohta10.

09

Loomakasvatajad nendes sektorites, mis harilikult ei saa asjaomaseid ÜPP toetusi (enamik ELi kodulinnukasvandusi ja paljud seakasvatusettevõtted teatavates liikmesriikides), ei ole määratluse kohaselt selle karistussüsteemiga hõlmatud. ELi tasandil11 hõlmavad üldised loomade heaolu nõuetele vastavuse nõuded ca 55% kõikidest kariloomi pidavatest ELi põllumajandusettevõtetest, samas kui konkreetsed direktiivi nõuded sigade kaitseks hõlmavad ca 65% seakasvatusettevõtetest.

10

Liikmesriigid teevad kohapealseid kontrolle, et vaadata, kas põllumajandustootjad täidavad nõuetele vastavuse tingimusi. Need kontrollid peavad hõlmama vähemalt 1% ÜPP toetuste saajatest. Komisjon (põllumajanduse ja maaelu peadirektoraat) teeb auditeid, et kontrollida, kas liikmesriikides on kehtestatud asjakohased nõuetele vastavuse kontrollisüsteemid.

11

Ka maaelu arengu poliitika võib loomade heaolu eesmärke käsitleda, näiteks koolituste abil või pakkudes rahalist hüvitist põllumajandustootjatele, kes rakendavad ELi ja siseriiklikes õigusaktides nõutust või harilikest tavadest rangemaid loomade heaolu standardeid. Liikmesriigid otsustavad lähtuvalt oma vajadustest, milliseid meetmeid rakendada. Liikmesriikide maaelu arengu programmid kiidab heaks komisjon (põllumajanduse ja maaelu peadirektoraat). Liikmesriigid valivad toetusesaajad heakskiidetud programmide alusel.

12

Loomade heaolu valdkonnas on suurim ELi vahendite otsene allikas maaelu arengu meede „loomade heaolu toetused“ (14. meede), millega toetatakse rangeid loomakasvatusstandardeid, mis lähevad kaugemale asjaomastest kohustuslikest standarditest12. 2014.–2020. aastaks eraldasid 18 liikmesriiki selle meetme jaoks 1,5 miljardit eurot (1,5% kõikide meetmete kavandatud kogukuludest)13. Joonisel 4 on näidatud kõnealuse meetme kavandatud ja tegelikud kulud programmitöö perioodil 2014–2020. Kõnealustele vahenditele lisanduva riikliku toetusega on selle meetme eelarve kokku peaaegu 2,5 miljardit eurot.

Joonis 4.

ELi maaelu arengu kulud 14. meetme (loomade heaolu) kohta programmitöö perioodil 2014–2020 (miljonites eurodes)

Allikas: Euroopa Kontrollikoda põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi esitatud teabe põhjal.

Loomade heaolu ja majandushuvid

13

ELi loomakasvatussektor moodustab 45% ELi kogu põllumajandustegevusest. Loomakasvatussektori iga-aastane käive on 168 miljardit eurot ja see annab tööd ligikaudu 4 miljonile inimesele14. Loomakasvatusega seotud sektorite (piima ja liha töötlemine, kariloomade sööt) aastakäive on ca 400 miljardit eurot. Loomade heaolu standardite järjepidev kohaldamine mõjutab nendes sektorites võrdseid tingimusi.

14

Loomade heaolu teatavate standardite rakendamine (näiteks minimaalse ruumi tagamine vasikatele) tekitab ettevõtjatele kulusid. DG SANTE 2010. aasta hinnangu15 kohaselt moodustasid need kulud 2% põllumajandusettevõtete väljunditest, kuid samas järeldati, et loomade heaolu kõrgemate standardite eelised on suurem tootlikkus, parem toodete kvaliteet ja ettevõtte maine.

15

Euroopa Toiduohutusameti (EFSA)16 sõnul mõjutab toidu ohutust kaudselt põllumajandusloomade heaolu, kuna loomade heaolu, tervis ja toidust põhjustatud haigused on omavahel tihedalt seotud. Ebapiisav heaolu võib kaasa tuua suurema vastuvõtlikkuse haiguste suhtes ja suurema suremuse. Kui on oht rahvatervisele, ei anna toiduohutusinspektorid inimtarbimiseks mõeldud lihale heakskiitu, mis toob tootjatele ja töötlejatele kaasa rahalist kahju.

16

Leidub hulgaliselt tõendeid17 selle kohta, et loomade heaolu mõjutab liha kvaliteeti. Hea kohtlemine põllumajandusettevõttes, transpordi ajal ja tapmiseks ettevalmistamisel on oluline, kuna stressis ja vigastatud loomade liha võib olla värvusemuutuse ja pehmuse vähenemise tõttu madalama väärtusega.

17

Siiski ei käi loomade heaolu ja ettevõtjate majandushuvid alati käsikäes. Intensiivsetes tootmissüsteemides toob suurem loomkoormus suuremat kasumit, kuid seda keerulisem on täita loomade erivajadusi. Seetõttu võivad intensiivsed süsteemid põhjustada munakanade hälbivat käitumist, nagu sulgede nokkimine ja kannibalism, sigade agressiivsust ja sabade hammustamist ning vasikate agressiivsust. Sellise soovimatu käitumise ohjamise üldine tava on loomadel valulike füüsiliste muudatuste tegemine, eelkõige noka lühendamine, sabade lõikamine, kastreerimine ja hammaste lühendamine. ELi õigusaktides on nende probleemidega tegeletud eelkõige minimaalsete ruuminõuete ja füüsilisi muudatusi käsitlevate eeskirjade (mis lubavad teatud toiminguid teha ainult erandjuhtudel pärast seda, kui soovimatu käitumise ärahoidmiseks on võetud muid meetmeid) kehtestamisega.

18

Samuti mõjutavad väiksem loomkoormus ja reisi katkestamine loomadele puhkuse andmiseks negatiivselt veoettevõtjate majandushuve. Tapamajas sooritatavate toimingute puhul on tootmisahela kiirus üks olulisemaid tootlikkuse tegureid, kuid see võib mõjutada loomade nõuetekohast kohtlemist enne tapmist ja uimastamismeetodite tõhusust. Võib ka olla muid ärilisi põhjuseid, miks tapmise ajal häid tavasid ei järgita (vt näide 1. selgituses).

1. selgitus

Vasikate uimastamine heade tavade suunistes loetlemata meetoditega kaubanduslikel põhjustel

Ühes kontrollikoja külastatud Prantsusmaa tapamajas kasutati vasikate uimastamiseks komisjoni ja tootmisharudevaheliste heade tavade suunistes kirjeldatud meetodi (otsmikuluult uimastamine) alternatiivmeetodit (kuklapoolelt uimastamine). Mõlemad meetodid on tapmist käsitleva määrusega18 kooskõlas. EFSA arvamus19 uimastamise suhtes kohaldatavate loomade heaolu aspektide kohta näitab, et otsmikuluult uimastamine on usaldusväärne meetod tõhusaks uimastamiseks, kuid kuklapoolelt tehtud uimastamisel on oht, et uimastamine võib olla valesti suunatud. See võib kaasa tuua kuklatagusesse laskmise, mis annab mitterahuldava tulemuse. Alternatiivse meetodi kaubanduslik eelis seisneb selles, et selle puhul tekib vähem ajuvigastusi ja luukilde, mis võimaldab aju paremini turustada.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Loomade heaolu käsitlev ELi strateegia

19

Komisjon järeldas 2010. aastal20, et olemasolevad loomade heaolu käsitlevad õigusaktid olid üldiselt parandanud nende loomarühmade heaolu, kelle suhtes neid õigusakte kohaldati. Siiski leidis ta, et rakendamine oli ELis erinev, mis takistas edusamme ühtlustatud rangete standardite saavutamisel. Järgides Euroopa Parlamendi soovitust21, käivitas komisjon 2012. aastal loomade kaitse ja heaolu ELi strateegia aastateks 2012–201522, milles on sätestatud järgmised eesmärgid:

  1. uurida võimalust kehtestada lihtsustatud ELi õigusraamistik, mis sisaldab loomade heaolu põhimõtteid kõigi loomade kohta, keda peetakse majandustegevuse raames;
  2. toetada liikmesriike ja võtta meetmeid eeskirjade järgimise parandamiseks;
  3. optimeerida sünergiat ühise põllumajanduspoliitikaga, eelkõige nõuetele vastavuse ja maaelu arengu kaudu;
  4. toetada rahvusvahelist koostööd;
  5. anda tarbijatele ja avalikkusele asjakohast teavet;
  6. uurida farmikalade heaolu.

Strateegia sisaldas ka loetelu 20 meetmest, mida komisjon kavatses võtta 2015. aastaks ja mis keskendusid peamiselt aruannete, uuringute ja suuniste avaldamisele (vt I lisa).

Auditi ulatus ja lähenemisviis

20

Üks Euroopa Kontrollikoja (edaspidi „kontrollikoda“) strateegilisi eesmärke on analüüsida tulemuslikkust valdkondades, kus ELi meetmed on kodanike jaoks olulised. Käesoleva, kontrollikoja selle valdkonna esimese auditi eesmärk oli hinnata meetmeid, mida komisjon ja liikmesriigid on pärast aastateks 2012–2015 koostatud loomade heaolu käsitleva ELi strateegia käivitamist põllumajandusloomade heaolu parandamiseks võtnud. Kontrollikoda keskendus kahele peamisele ELi strateegias määratud eesmärgile, mida pidas loomade heaolu otseselt mõjutavaks: parandada loomade heaolu käsitlevate õigusaktide järgimist ja optimeerida sünergiat ühise põllumajanduspoliitikaga nõuetele vastavuse ja maaelu arengu kaudu (punktis 19 loetletud eesmärgid ii) ja iii)).

21

Auditiga sooviti vastata järgmisele küsimusele:

kas komisjoni ja liikmesriikide meetmed aitasid ELi loomade heaolu eesmärkide saavutamisele tulemuslikult kaasa?

22

Kontrollikoda uuris,

  1. kas komisjoni strateegia viidi ellu ja kas see saavutas oma tulemused;
  2. kas komisjoni suunamis- ja täitemeetmed on toonud kaasa ELi standardite parema rakendamise peamistes riskivaldkondades;
  3. kas kontrollikoja külastatud liikmesriigid haldasid oma kontrollisüsteemide peamisi aspekte tõhusalt;
  4. kas nõuetele vastavus oli tõhus vahend selleks, et lõimida loomade heaoluga seotud nõuded ühisesse põllumajanduspoliitikasse, ja kas maaelu arengu meetmed motiveerisid loomade heaolu rangemaid standardeid kulutõhusalt rakendama.
23

Punktide a) ja b) jaoks uuris kontrollikoda olemasolevaid tõendeid, mis näitaksid komisjoni poolt loomade heaolu strateegia rakendamiseks võetud meetmete tulemusi. Punktide c) ja d) jaoks hindas kontrollikoda otse liikmesriikide süsteeme ja menetlusi, et käsitleda teatavaid põhiriske.

24

Kontrollikoja audititegevus kestis septembrist 2017 kuni juunini 2018 ja hõlmas ajavahemikku 2012. aastast 2018. aasta alguseni. Maaelu arengu meetmete puhul analüüsis kontrollikoda programmitöö perioodi, mis algas 2014. aastal. Auditi ajakava võimaldab kontrollikojal hinnata loomade heaolu 2012.–2015. aasta strateegia rakendamist ajal, mil arutatakse 2020. aasta järgset ÜPP-d.

25

Kontrollikoda moodustas viiest liikmesriigist koosneva valimi, mis põhines loomakasvatussektori suurusel ja komisjoni poolt juba kindlaks tehtud loomade heaolu käsitlevate eeskirjade järgimise puudustel (DG SANTE)23: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Poola ja Rumeenia. Kontrollikoda valis Nordrhein-Westfaleni Saksamaal ja Sardiinia Itaalias, et uurida loomade heaolu meetme piirkondlikku rakendamist ja ametlike kontrollide eeskirjade kohaldamist. Kokku jääb valitud liikmesriikide arvele üle 50% ELi lihaturust ja valitud maaelu arengu programmid hõlmavad umbes 40% loomade heaolu jaoks kavandatavatest kulutustest.

26

Külastuste käigus kohtus kontrollikoda ametlike kontrollide, nõuetele vastavuse kontrollide ja maaelu arengu programmide rakendamise eest vastutavate ametiasutustega. Süsteemi paremaks mõistmiseks jälgis kontrollikoda loomade heaolu ametlikke kontrolle põllumajandusettevõtetes, transpordi ajal ja tapmisel ning nõuetele vastavuse ja maaelu arengu kohapealseid kontrolle.

27

Komisjonis külastas kontrollikoda tervise ja toiduohutuse peadirektoraati (DG SANTE) ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraati (DG AGRI). Lisaks korraldas kontrollikoda ekspertide ümarlauaarutelu, et saada loomade heaolu küsimustes sõltumatut nõu.

Tähelepanekud

Komisjon on viinud ellu teise ELi loomade heaolu käsitleva strateegia, kuid ei ole hinnanud selle mõju

28

Komisjon viis 2012.–2015. aasta loomade heaolu strateegia viimase meetme lõpule aprillis 2018 ehk rohkem kui kolm aastat pärast strateegia kavandatud lõpetamist (vt I lisa). Strateegias ei ole selgelt määratletud aastateks 2012–2015 kavandatud meetmete loetelu ja kindlaks määratud üldiste eesmärkide vahelist seost (vt punkt 19). Mis puudutab kahte strateegia eesmärki, siis komisjon ei ole õigusraamistikku üle vaadanud ega võtnud meetmeid, et optimeerida sünergiat ühise põllumajanduspoliitikaga.

29

Mõningate komisjoni kavandatud meetmete võtmine hilines kuni viis aastat (näiteks ELi suunised loomade kaitse kohta transpordi ajal). Suunised sigade heaolu ja loomade kaitse kohta tapmise ajal lükati samuti edasi aeganõudvate arutelude tõttu sidusrühmadega. Enamik aruandeid põhines välisuuringutel, mis mõnikord viibisid, kuna komisjonis ei olnud hankemenetluse juhtimiseks ja esialgse sisu läbivaatamiseks piisavalt töötajaid. Komisjoni sõnul olid mõningad jõustamismeetmed (mis teatavatel juhtudel hõlmasid rikkumismenetlusi Euroopa Kohtus), mis on seotud munakanade direktiiviga (traditsiooniliste puuride keelamine) ja sigade direktiiviga (emiste rühmas pidamine), ajakulukad, kuna need hõlmasid mitmeid liikmesriike.

30

Komisjon ei uuendanud 2012.–2015. aasta strateegiat. Komisjon jätkas aga sidusrühmade dialoogi hõlbustamist ELi loomade heaolu platvormi (käivitatud 2017. aastal) kaudu ja lõi esimese loomade heaolu käsitleva ELi referentkeskuse24, et anda liikmesriikidele tehnilist abi sigade heaolu tagamisel. Loomade heaolu käsitlev ELi platvorm keskendub eelkõige loomade heaolu reguleerivate ELi eeskirjade paremale rakendamisele, loomade heaoluga seotud vabatahtlike kohustuste väljatöötamisele ja kasutamisele ning ELi loomade heaolu standardite edendamisele üleilmsel tasandil. Platvormi raames asutati kaks alarühma, mis töötavad selle nimel, et saavutada konkreetseid tulemusi loomade transpordi ja sigade heaolu küsimustes.

31

Puuduvad alus- ja sihtnäitajad, millega mõõta, mil määral strateegia eesmärgid on saavutatud, ning komisjon ei olnud veel hinnanud oma meetmete tulemusi, kuigi Euroopa Parlament seda taotles25.

32

Teatavad aruanded ja uuringud, mis koostatakse komisjoni algatusel, sisaldavad kasulikku teavet nõuete täitmise kohta (vt punktid 34 ja 35). Eelkõige tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi auditi direktoraat viib läbi auditeid ja koostab aruandeid teatavate loomade heaolu puudutavate teemade kohta valitud liikmesriikides; kõnealuste auditite eesmärk ei ole siiski hinnata komisjoni strateegiliste meetmete edukust.

33

Liikmesriigid saadavad komisjonile igal aastal aruanded põllumajandusettevõtetes26 ja transpordi ajal loomade heaolu käsitlevate ametlike kontrollide kohta, mis on tehtud vastavalt ELi õigusaktidele. Komisjon on tunnistanud, et esitatud andmed ei ole täielikud, järjepidevad, usaldusväärsed või piisavalt üksikasjalikud, et teha järeldusi vastavuse kohta ELi tasandil27. Komisjon teatas kontrollikojale, et soovib parandada uue määruse (ametlike kontrollide kohta) raames esitatud andmete kvaliteeti ja järjepidevust28.

Komisjon ja liikmesriigid teatasid olulistest edusammudest ELi standardite rakendamisel

34

Mõnes strateegiaga hõlmatud valdkonnas on loomade heaolu alal tehtud märkimisväärseid edusamme. 2016. aastal29 teatas komisjon põllumajandusloomade kaitset käsitleva direktiivi nõuetele vastavate põllumajandusettevõtete arvu paranemisest. Ta järeldas, et liikmesriigid rakendasid edukalt täiustamata puuride keeldu munakanade puhul (2012) ja individuaalsulgude nõuet emiste puhul (2013). Komisjoni 2018. aasta aruandest30 nähtub, et pärast broilerite direktiivi rakendamist on teatud liikmesriigid broilerite heaolu parandanud (2007). Komisjon on teinud kindlaks häid tavasid ka seoses kõlbmatute loomade transpordi, tapmise, piimalehmade heaolu ja kaubandusliku küülikukasvatamisega.

35

Siiski tuvastati komisjoni aruannetes mõned märkimisväärsed loomade heaolu alased probleemid, mis puudutasid strateegiaga hõlmatud valdkondi:

  • põllumajandusettevõttes: sigadel sabade lõikamine31, piimakarja heaolu mõjutavad taudid32, lihakanade jaoks loodud tehniliste tingimuste (nt ventilatsioon) hindamine33;
  • transpordi ajal: elusloomade transportimiseeskirjade täitmine (kuigi komisjoni hiljutistes auditites täheldati selles valdkonnas edasiminekut)34 ja vedamiseks kõlbmatute loomade transport35 (mis on õigusaktidega keelatud);
  • tapmise ajal: erinevad tavad erandi tegemiseks nõudele, et loomi tuleb enne tapmist uimastada, ebapiisavad uimastamismeetodid (eriti kodulindude uimastamine veevannis)36;
  • liikmesriikide ametlike kontrollide ajal: kontrollide kvantiteet ja kvaliteet, täitemeetmete asjakohasus37.
36

Komisjon tegeles nende probleemidega suuniste ja täitmise tagamise abil. Tema ulatuslik suunamistegevus hõlmab suuniste väljatöötamist ja tõlkimist, uurimiskülastuste korraldamist ja koolitusürituste läbiviimist liikmesriikide inspektoritele ja ettevõtjatele. Alates 2012. aastast on komisjon korraldanud 34 loomade heaolu teemalist koolitusüritust programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ kaudu (mis hõlmab rohkem kui 1700 osalejat) ja selle e-õppe moodulitel on osalenud 6000 inimest. 2. selgitus sisaldab näidet komisjoni ning liikmesriikide esindajate ja sidusrühmade organisatsioonide vahelise koostöö kohta, mille eesmärk oli töötada välja suunised loomade heaolu kohta transpordi ja tapmise ajal ning sigade heaolu valdkonnas.

2. selgitus

Näited sidusrühmade osalemisest komisjoni algatuses parandada loomade heaolu transpordi ajal

Komisjoni 2015. aastal algatatud loomade transpordisuuniste projekti töörühm palus enam kui 100 sidusrühmal (põllumajandustootjad, vedajad, tapamaja personal, pädevad asutused ja VVOd) seitsmest liikmesriigist pakkuda soovitusi loomade transpordi heade tavade kohta. Töörühm käivitas ka sidusrühmade platvormi, et anda nõu suuniste sisu kohta. Platvorm koosnes 13 rahvusvahelise organisatsiooni ja sidusrühma esindajatest.

37

Kontrollikoja külastatud liikmesriikide ametiasutused pidasid suuniseid ja koolitusi kasulikuks ning nad levitasid saadud teadmisi laialdaselt oma ametlikele inspektoritele ja ettevõtjatele. Mõned asutused teatasid, et vaja on rohkem nende keeles kättesaadavaid vahendeid ja suuniseid, et neid oleks võimalik veelgi laialdasemalt levitada.

38

Komisjon jälgib ELi loomade heaolu käsitlevate õigusaktide kohaldamist, rakendamist ja jõustamist liikmesriikides, viies läbi auditikülastusi, andes vajaduse korral soovitusi, tehes liikmesriikide tegevuskavade järelkontrolle ning võttes vajaduse korral meetmeid nende liikmesriikide vastu, kes ei täida oma asjaomaste õigusaktide kohaseid kohustusi, sealhulgas vajaduse korral rikkumismenetluste algatamist.

39

Alates 2012. aastast on komisjon algatanud 18 liikmesriigi suhtes arvukalt rikkumismenetlusi, mis puudutavad peamiselt emiste pidamist ja munakanade puhul tavapäraste puuride kasutamise keeldu38. Komisjoni sõnul osutusid need menetlused eeskirjade täitmise tagamisel edukaks. Komisjon kasutas ka ELi katseprojekti, mis hõlmab mitteametlikku dialoogi liikmesriikide ametiasutustega küsimustes, mis käsitlevad ELi õiguse nõuetekohast kohaldamist. Alates 2012. aastast on komisjon algatanud 18 ELi katseprojekti, mis käsitlevad munakanade ja sigade direktiive, ning 5 katseprojekti muudes valdkondades (peamiselt seoses loomade kaitsega transpordi ajal).

40

Selleks et hinnata, kui kiiresti liikmesriigid komisjoni soovitustele reageerisid, vaatas kontrollikoda läbi komisjoni 2012.–2015. aasta39 auditiaruanded loomade heaolu kohta viies kontrollikoja külastatud liikmesriigis, nendega seotud tegevuskavad ja nende suhtes võetud järelmeetmed. Kontrollikoda leidis, et nimetatud liikmesriigid täitsid peaaegu pooled komisjoni soovitustest kahe aasta jooksul või isegi varem.

Liikmesriikidel võttis teatavate soovituste täitmine kaua aega ja mõningad probleemid on endiselt lahendamata

Soovituste täitmise tähtajad
41

Hoolimata komisjoni suunavatest ja täitemeetmetest võttis väikese arvu probleemidega tegelemine liikmesriikidel palju aega (vt mõningad näited 3. selgituses). Liikmesriigid olid peamiselt käsitlenud ametlikku kontrolli, tapamajade käitajate kvalifikatsiooni, õigusaktidega sätestatud uimastamisnõuete täitmise tagamist enne tapmist, sigade rutiinset sabade lõikamist ja rikkumiste eest määratavate karistuste asjakohasust. See tähendab, et endiselt esineb mõningaid olulisi erinevusi ELi õigusaktides kehtestatud loomade heaolu standardite ja kohapealse tegelikkuse vahel.

3. selgitus

Komisjoni teatavate soovituste aeglane täitmine

Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat leidis 2009. aastal Prantsusmaal, et kontrollpunktides (kus loomad ELis toimuvate pikamaavedude ajal puhkavad) tehtud ametlikud kontrollid ei olnud piisavad ning soovitas ametiasutustel leitud puudused kõrvaldada. Selle soovituse kohta ütlesid Prantsusmaa ametiasutused, et kavatsevad inspektorite jaoks koostada muudetud menetlusjuhendi, kuid ei olnud seda kontrollikoja auditi ajaks (detsember 2017) veel teinud.

Veel üks komisjoni soovitus Prantsusmaale (esitati aastal 2010) oli kasutada põllumajandusettevõtetes ja transpordi ajal keskkonnaparameetrite (temperatuur, valgustugevus ja gaasisisaldus)40 kohta ametlike kontrollide tegemiseks nõuetekohaseid seadmeid. Asjaomased õiguslikud nõuded on kehtinud alates 2000. aastast. Prantsuse inspektorite menetlusjuhendis on täpsustatud, et NH3 (ammoniaak) maksimaalne lubatud sisaldus on 20 osa miljoni kohta ning seda tuleb mõõta spetsiaalsete seadmetega. Prantsuse ametiasutused ei olnud aga auditi ajaks kõiki vajalikke seadmeid hankinud. Kontrollikoja külastuse ajal ühte vabalt peetavate kanade sertifikaadiga munakanafarmi oli ammoniaagi olemasolu hoones selgesti tuntav, kuid Prantsuse inspektoril ei olnud kaasas gaasisisalduse mõõtmiseks vajalikke seadmeid. Inspektor märkis kontrolliaruandes, et asjaomane nõue oli täidetud. 2018. aasta kevadel teatasid Prantsuse ametiasutused komisjonile, et nad olid hankinud mõõtmisvahendeid. Inspektoritelt nõuti nende seadmete kasutamist aga ainult lihakanasid kasvatavates põllumajandusettevõtetes.

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

Aastatel 2009–2011 Rumeenias toimunud auditite jooksul soovitas tervise ja toiduohutuse peadirektoraat, et pädev asutus kohaldaks loomade heaolu käsitlevate õigusaktide mittejärgimise korral tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi. Auditi ajal ei olnud Rumeenia asutused nende karistuste kohaldamiseks vajalikke seadusemuudatusi veel heaks kiitnud.

Komisjon sulges hiljuti oma soovituse Itaalia munakanafarmides kohaldatava sundsulgimise kohta peaaegu 13 aastat pärast selle probleemi algset tõstatamist. Sundsulgimise puhul kutsutakse munatoodangu suurendamiseks esile linnukarja üheaegne sulgimine, harilikult vähendades sööda, vee ja/või valguse hulka.

42

Komisjon kontrollib oma soovituste täitmist liikmesriikide esitatud tõendite põhjal, mis näitavad, et nad on võtnud meetmeid tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks, ning tavaliselt ei kontrolli kohapeal kõnealuste meetmete tegelikku rakendamist ega tõhusust. Kontrollikoda leidis mõningaid juhtumeid, kus komisjon oli oma auditisoovitused sulgenud, kuid liikmesriigid ei olnud kõiki probleeme tõhusalt käsitlenud41.

Ebapiisav teave selle kohta, kas liikmesriigid on kõrvaldanud probleemid, mille komisjon tuvastas uimastamiseta tapmise erandi kasutamisel
43

ELi õigusakti, mis käsitleb loomade kaitset surmamise ajal tapamajades42, kohaldatakse alates 2013. aastast ning selle eesmärk on minimeerida loomade valu ja kannatusi, kasutades heakskiidetud uimastamismeetodeid. Õigusakt sisaldab uimastamise nõudega seotud erandit, mis kehtis juba varasema, 1993. aasta õigusakti kohaselt loomade suhtes, kelle puhul teatud religioossete rituaalide tõttu kasutatakse erilisi tapmisviise43, tingimusel et tapmine toimub tapamajas. ELi õigusakti põhjenduses44 rõhutatakse ELi põhiõiguste hartas sätestatud usuvabadust ja igale liikmesriigile teatava subsidiaarsuse jätmise tähtsust. Õigusaktis ei ole viidatud praktilise rakendamise meetoditele või erandi kasutamise aruandlusnõuetele. Kõik liikmesriigid ei kogu erandi kasutamise kohta teavet.

44

Komisjoni 2010. aasta ELi loomade heaolu poliitikat ja loomade heaolu 2012.–2015. aasta strateegiat käsitleval mõjuhindamisel45 leiti, et „osa tapamajade käitajatest kasutab uimastamise suhtes kehtivat erandit oma tootmisprotsessi ühtlustamiseks“.

45

Pärast 13 auditikülastust46 leidis komisjon 2015. aastal suuri erinevusi viisis, kuidas liikmesriigid kasutasid uimastamata tapmise kohta kehtivat erandit. Ta leidis, et loomade heaolu tulemused olid paremad siis, kui tapatoimingut sihtotstarbeliselt kontrolliti. Nende auditite järel püüdis komisjon koguda liikmesriikidelt erandi kasutamise kohta teavet. Kuid esitatud teave oli ELi tasandil mis tahes järelduste tegemiseks ebapiisav. Peale nende andmete kogumise ja uuringu koostamise võimaluse kohta anda tarbijatele loomade uimastamise kohta teavet47, ei võtnud komisjon konkreetseid meetmeid, et erandi liigse kasutamise probleem lahendada. Kontrollikoja töö näitas, et viiest külastatud liikmesriigist vaid ühel ei olnud erimenetlusi erandi kohaldamise põhjendatuse kontrollimiseks. See kinnitas komisjoni järeldusi andmete kättesaadavuse kohta erandi kasutamisel (vt tabel 1).

Tabel 1.

Uimastamiseta tapmise suhtes tehtava erandi andmise menetlused ja selle kohta kättesaadavad andmed külastatud liikmesriikides48

Liikmesriik On olemas erimenetlus erandi kasutamise põhjenduse kontrollimiseks Uimastamiseta tapmise ulatust käsitleva teabe olemasolu
Saksamaa Jah
Prantsusmaa Piiratud – ainult veiste ja lammaste kohta ettevõtjate hinnangute põhjal
Itaalia Piiratud – ainult nende tapamajade arv, kellel on lubatud tappa eelneva uimastamiseta
Poola Piiratud – mõningad hinnangud on olemas veiste ja kodulindude kohta, kuid pädevad asutused ei ole neid kinnitanud
Rumeenia Jah

Allikas: Euroopa Kontrollikoda liikmesriikidelt kogutud tõendite põhjal.

46

2017. aasta novembris avaldas komisjon põhjalikud suunised loomade kaitse kohta surmamisel, sealhulgas parimad tavad erandi kohaldamiseks, milles keskendutakse menetluse tehnilistele aspektidele.

Liikmesriikide ametlike kontrollisüsteemide haldamine tagab üldiselt järjepidevuse, kuid kontrolli- ja auditisüsteemides esineb mõningaid puudusi

47

Liikmesriikide põllumajandusettevõtetes, transpordi ajal ja tapmisel tehtavate loomade heaolu kontrollide kvaliteet mõjutab otseselt nõuetele vastavust. Kontrollikoda analüüsis nende kontrollide järjepidevust ja sihipärasust ning seda, kuidas liikmesriikide asutused neid auditeerisid.

Liikmesriigid on üldiselt kehtestanud kontrollide järjepidevuse tagamise süsteemid
48

Loomade heaolu standardite täitmist tagavad valitsusasutustes töötavad ametlikud veterinaararstid. Et kontrollid oleksid tõhusad, peavad need olema järjepidevad ja sõltumatud.

49

Enamikus külastatud liikmesriikidest olid inspektorite töö ühtsuse tagamiseks vajalikud menetlused paika pandud49.

50

Kontrollikoda leidis, et kõikides külastatud liikmesriikides kohaldati ametlikele veterinaararstidele ametiisikute usaldusväärsust käsitlevaid üldeeskirju, mille kohaselt ei tohi neil olla huvide konflikti. Kontrollikoda leidis hea tava näiteid Prantsusmaal ja Itaalias (Sardiinia), kus kohaldati täiendavaid erimenetlusi, et vältida oma ametlike inspektorite huvide konflikti (vt 4. selgitus).

4. selgitus

Huvide konflikti vältimise head tavad

Itaalia (Sardiinia) oli hiljuti vastu võtnud kontrolle tegevate töötajatega seotud huvide konflikti vältimise suunised ja võtnud kasutusele eksperimentaalse kolmeaastase rotatsioonikava, mis hõlmab kolme liiki rotatsiooni: territoriaalset, tegevuslikku ja ülesannete lahususega seonduvat. Ta on kehtestanud ka erimeetmeid rikkumisest teatajate kaitseks.

Prantsusmaa käivitas programmi, mille raames spetsialiseerunud töötajad teostavad järelevalvet punast liha tootvate tapamajade üle. See vähendab huvide konflikti ohtu, kuna võimaldab tapamajasid korrapäraselt inspekteerivate ametlike veterinaararstide tegevuse välist kontrollimist.

Ebapiisav tõendusmaterjal selle kohta, et liikmesriigid kavandavad ametlikku kontrolli riskianalüüsi põhjal
51

Liikmesriikide ametlikud kontrollisüsteemid hõlmavad lisaks loomade heaolule ka muid valdkondi, eelkõige toidu ja sööda ohutuse, hügieeni, loomahaiguste tõrje ja likvideerimise ning pestitsiidide kasutamise alaste eeskirjade täitmist. Arvestades, et kõik need valdkonnad konkureerivad ressursside nimel, aitavad riskipõhised kontrollid keskenduda loomade heaoluga seotud probleemidele ja seega kasutada piiratud kontrolliressursse tulemuslikumalt ja tõhusamalt. Riskipõhiste kontrollide tegemine on ELi õiguses sätestatud50.

52

Liikmesriigid on üldjuhul kehtestanud selged eeskirjad, mille kohaselt peavad põllumajandusettevõttes toimuvad loomade heaolu kontrollid olema riskipõhised. Kontrollikoda leidis kõikides külastatud liikmesriikides häid tavasid seoses riskitegurite tuvastamisega. Näiteks Prantsusmaa nõuab oma inspektoritelt, et nad arvestaksid põllumajandusettevõtete kontrollide kavandamisel teavet ettevõtjate ajaloo, saadud kaebuste, profülaktiliste meetmete kasutamise, tapamajadest saadud andmete (vedamise sagedus, kõlbmatute loomade transport) ja suremuse määra kohta või muid näitajaid, nagu piima kvaliteet või poegimissagedus.

53

Siiski ei suutnud viiest külastatud liikmesriigist kolm (Saksamaa (Nordrhein-Westfalen), Poola ja Rumeenia) näidata, kuidas kindlakstehtud riskitegureid kontrollitavate ettevõtjate väljavalimiseks tegelikult kasutati.

54

Lisaks jäeti kahes liikmesriigis ametlikust kontrollist välja teatavad põllumajandusettevõtted, ehkki nende osakaal loomakasvatussektoris oli suur (vt 5. selgitus). Kuigi väheste kontrolliressursside tõttu oleks mõistlik seada esikohale kontrollide tegemine suuremates põllumajandusettevõtetes, ei olnud ametiasutused piisavalt tähelepanu pööranud ohule, et nõuetele mittevastavus suureneb väiksemates põllumajandusettevõtetes juhul, kui nad kontrollidest välja jäetakse.

5. selgitus

Põllumajandusettevõtete kontrollidest välja jätmine

Itaalias ei kontrollita seakasvatusettevõtteid, kus on vähem kui 40 siga või 6 emist ning kitse-, lamba- või veisekasvatusega (v.a vasikad) tegelevaid põllumajandusettevõtteid, kus on alla 50 looma. Sardiinias tähendas see, et 85% seakasvatusettevõtete, 67% kitsekasvatusettevõtete ja 86% veise- (v.a vasika-) kasvatusettevõtete loomade heaolu ei kontrollitud.

Kuigi Rumeenias ei jäetud ühtegi ettevõtet loomade heaolu kontrollimise kohaldamisalast ametlikult välja, ei kontrollinud ametiasutused tegelikult põllumajandusettevõtteid, mis kuuluvad „mittekutseliste põllumajandusettevõtete“ määratluse alla. Neis põllumajandusettevõtetes on paljud seakasvatussektori loomadest (45%) ja peaaegu kõik lamba- ja kitsekasvatussektori loomad (99%).

55

Mis puudutab elusloomade transporti, siis kõikidest kontrollikoja külastatud liikmesriikidest oli ainult Prantsusmaa teinud kindlaks riskivaldkonnad, millele transpordikontrollides keskenduda. Siiski ei olnud võimalik saada teavet, mis tõendaks, et seda ka tegelikkuses rakendati.

56

TRACES (ELi veebiplatvorm, mida kasutatakse loomade ELi-sisese pikamaaveo ja piiriülese liikumise jälgimiseks) sisaldab teavet ja aruandlusvahendeid, mida ametiasutused saaksid kasutada loomade veo kontrollide paremaks suunamiseks. Komisjon on kohtumisel liikmesriikide esindajatega edendanud interaktiivsete otsinguvahendite kasutamist. Kontrollikoda leidis siiski, et transpordi kontrollimise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused kasutasid harva TRACESilt saadud teavet kontrollide suunamiseks ja osaliselt olid selle põhjusteks teatavad juurdepääsupiirangud51.

57

Liikmesriikide ametiasutused delegeerivad harilikult vastutuse põllumajandusettevõtte ja transpordi kontrollimise riskianalüüsi tegemise eest kohalikele omavalitsustele. Ükski külastatud liikmesriikidest ei olnud loonud süsteemi, millega kontrollida kohalike riskianalüüside olemasolu, kvaliteeti ja rakendamist.

58

Loomade heaolu kontrollid tapamajades hõlmasid üldiselt peaaegu kõiki kontrollikoja külastatud liikmesriikide tapamaju kas sihtotstarbeliste kontrollide raames või osana kohuseid täitva ametliku veterinaararsti igapäevasest tegevusest.

Audititest ja kaebustest pärit teavet saaks paremini ära kasutada
59

Ametlikke kontrolle käsitlevas ELi määruses52 nõutakse liikmesriikidelt sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervist ja loomade heaolu käsitlevate ametlike kontrollide süsteemide auditeerimist ning komisjoni otsuses 2006/677/EÜ on sätestatud suunised, mille kohaselt tuleks selliseid auditeid läbi viia vähemalt iga viie aasta järel53. Kontrollikoda leidis, et külastatud liikmesriikide asjaomaste asutuste siseauditiosakonnad (ja Poola puhul kõrgeim kontrolliasutus) tuvastasid ametlike kontrollide korraldamises parandusi nõudvaid valdkondi ja kontrollisid oma auditileidude alusel võetud meetmeid. Poola ei taganud siiski, et loomade heaolu auditid toimuksid vähemalt iga viie aasta tagant. Lisaks ei taganud Saksamaa (Nordrhein-Westfalen) ja Rumeenia auditisoovituste täitmise õigeaegset kontrollimist.

60

Komisjon kontrollis, kuidas liikmesriigid auditeerivad oma ametlike kontrollide süsteeme ning leidis54, et liikmesriikidel on keeruline auditeerida kõiki ametlikku kontrolli vajavaid valdkondi mõistliku aja jooksul ning teha audititulemuste järelkontrolle.

61

Ametiasutused võivad peamiste probleemsete valdkondade väljaselgitamiseks kasutada loomade heaolu organisatsioonide, kodanike või muude sidusrühmade esitatud kaebusi ja päringuid. Nimetatud kaebuste käsitlemine kuulub eranditult liikmesriikide vastutuse alla.

62

Kontrollikoda leidis, et külastatud liikmesriigid menetlesid kaebusi juhtumipõhiselt ja kaks neist (Poola ja Rumeenia) olid kehtestanud menetlused, sealhulgas tähtajad kaebustega tegelemiseks. Ükski liikmesriik ei olnud loonud kaebuste keskregistrit, et saada ülevaadet peamistest loomade heaoluga seotud mureküsimustest ja tuge edasiste otsuste tegemisel.

63

Lisaks punktides 34 ja 36 nimetatud kontrollitegevusele on komisjon leidnud eespool kirjeldatuga (vt punktid 53, 55 ja 57) sarnaseid probleeme.

Liikmesriigid kasutavad loomade heaoluga seotud eesmärkide saavutamiseks vähe ühise põllumajanduspoliitika vahendeid

64

Enamik loomakasvatajaid saavad ÜPP toetusi (vt punkt 9), mis hõlmavad teatavaid loomade heaolu tingimusi sisaldavaid nõuetele vastavuse nõudeid (vt punkt 8). Komisjoni 2012.–2015. aasta strateegias tunnistati, et vaja on parandada sünergiat loomade heaolu ja ÜPP vahendite vahel, eelkõige nõuetele vastavuse ja maaelu arengu kaudu. Kontrollikoda analüüsis, kuidas külastatud liikmesriigid kasutasid neid kahte mehhanismi seoses loomade heaoluga.

Ametlike kontrollide ja nõuetele vastavuse kontrollimise tulemuste vähene vahetamine liikmesriikides ning puudused karistuste kohaldamisel

ELi õigusaktides on sätestatud nõuetele vastavuse kontrollide ja ametlike kontrollide kooskõlastamise alus
65

Ametlike kontrollide ja nõuetele vastavuse kontrollide käigus kontrollitakse planeerimist ja tehakse kontrollkülastusi, kontrollitakse loomade heaolu käsitlevate õigusaktide järgimist ning tehakse otsus nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks võetavate asjakohaste meetmete kohta. Liikmesriigid võivad ELi õiguslike nõuete raames otsustada, mil määral ametlikud kontrollid ja nõuetele vastavuse kontrollid üksteisega lõimida.

66

Nõuetele vastavuse delegeeritud määruses märgitakse, et mittevastavus loetakse „kindlaks“, kui sellest on pädevale kontrolliasutusele või makseasutusele teatatud55. Mitmes liikmesriigis on makseasutus delegeerinud vastutuse nõuetele vastavuse kontrollimise eest ametlikke kontrolle tegevale kontrolliasutusele. See tähendab, et nende kontrollide käigus tuvastatud ÜPPst toetuse saaja poolset nõuete rikkumist tuleks nõuetele vastavuse hindamisel arvesse võtta. Selleks on vaja süsteemi või menetlust, mis tagab asjakohase teabe vahetamise asjaomaste asutuste56 vahel.

67

Komisjon esitas suunised nõuetele vastavuse kontrolli regulatiivsete nõuete kohaldamise kohta57. Kõnealuste suuniste kohaselt võivad liikmesriigid kasutada ametlike kontrollide tulemusi, et saavutada nõuetele vastavuse kontrolli kohane minimaalne kontrollimäär58. Nende kahe kontrollisüsteemi omavaheline hea kooskõla muudab nad mitte üksnes tõhusamaks, saavutades mastaabisäästu ja vältides kattumist, vaid aitab ka nõuete rikkumist tulemuslikumalt avastada. Peale selle pakub loomade heaolu sidus käsitlus põllumajandusettevõtetele enam selgust ja suuremat motivatsiooni kohaldatavate standardite täitmiseks.

Liikmesriigid ei ole seda võimalust oma kontrollisüsteemide parandamiseks piisavalt ära kasutanud, ehkki leiti häid tavasid
68

Kõik kontrollikoja külastatud liikmesriigid on võtnud meetmeid oma ametlike kontrollide ja nõuetele vastavuse süsteemi kooskõlastamiseks. Kontrollikoda leidis häid näiteid koordineerimise kohta Saksamaal (Nordrhein-Westfalen), Prantsusmaal ja Itaalias (Sardiinia) (vt 6. selgitus).

6. selgitus

Näited loomade heaolu kontrollides osalevate asutuste vahelise hea kooskõlastamise kohta

Saksamaal (Nordrhein-Westfalen) nõudsid ametlikke kontrolle tegevad inspektorid nõuetele vastavuse kontrollimist, kui nad leidsid, et nõuetele vastavuse tingimused ei ole täidetud. Kui täiendavad kontrollid seda probleemi kinnitasid, määrati põllumajandusettevõttele nõuete rikkumise eest halduskaristus, isegi kui põllumajandusettevõte ei kuulunud nõuetele vastavuse kontrolli valimisse. Samuti tõid nõuetele vastavuse kontrolli käigus kindlaks tehtud rikkumised kaasa trahvid ametliku kontrollisüsteemi raames.

Prantsusmaal pidid inspektorid teatama ametlike kontrollide käigus tuvastatud nõuete rikkumistest asutustele, kes vastutavad maksevähenduste eest nõuetele vastavuse süsteemi raames. Inspektorid teostasid „topelteesmärgiga“ kontrolle, tehes põllumajandustootja juurde ühe kontrollkäigu ja kasutades selleks nii ametliku kontrolli kui ka nõuetele vastavuse kontrolli jaoks integreeritud kontrollnimekirja.

Itaalias (Sardiinia) oli nõuetele vastavuse valdkonna halduskaristuste arvutamisviis kooskõlas ametlike kontrollide tulemuste kategoriseerimise eeskirjadega. See hõlbustas mõlemaid kontrolle läbi viinud inspektorite tööd ning ühtlustas rikkumiste käsitlemisviisi. Teised külastatud liikmesriigid ei olnud sellist lähenemisviisi kasutusele võtnud.

69

Rumeenias oli kehtestatud ametlik kord, mille kohaselt tuleb loomade heaolu käsitlevate ametlike kontrollide käigus avastatud mittevastavuse juhtumid edastada nõuetele vastavuse karistuste kohaldamise eest vastutavatele ametiasutustele, kuid seda ei olnud meie auditi ajaks veel tehtud. Poolas sellist ametlikku korda ei olnud.

70

Liikmesriikide nõuetele vastavuse kontrollide auditeerimise ajal kontrollib komisjon ka nende teabevahetuse korda. Siiski ei kontrolli komisjon seda, kas nõuetele vastavuse alusel halduskaristuste määramise eest vastutavale asutusele edastatakse ka tegelikkuses tulemusi, mis on saadud ÜPP toetusesaajate juures tehtud ametlike loomade heaolu kontrollidega, mida teostab sama pädev kontrolliasutus, mis teeb ka nõuetele vastavuse kontrolle.

Nõuetele vastavuse kontrollid hõlmavad üldjuhul asjaomaseid loomade heaolu nõudeid
71

Kontrollikoda leidis, et liikmesriikide nõuetele vastavuse kontrollid hõlmasid tavaliselt asjaomaseid loomade heaolu nõudeid59. Viiest külastatud liikmesriigist kolmes (Prantsusmaa, Poola60 ja Rumeenia) esines siiski teatavaid erandeid. Näiteks Rumeenias ei kontrollinud inspektorid lautade ning veiste ja sigade poegimisalade puhtust, vasikate sööda rauasisaldust ning keskkonnanäitajaid, nagu tolmusisaldus, gaaside kontsentratsioon ja temperatuur.

72

Komisjoni auditite käigus kontrollitakse, kas liikmesriikide nõuetele vastavuse kontrollnimekirjad hõlmavad kõiki asjakohaseid loomade heaolu nõudeid, ning hiljutiste auditite käigus tuvastati puudusi Eestis, Hispaanias, Austrias, Portugalis ja Soomes. Osa leidude tulemusena on tehtud finantskorrektsioone61.

Osa liikmesriikidest ei taganud, et nõuetele vastavuse alusel kohaldatavad karistused oleksid proportsionaalsed tuvastatud rikkumiste tõsidusega
73

Hoiatava mõju tagamiseks peaks nõuetele vastavuse maksete vähendamine olema proportsionaalne tuvastatud mittevastavuse tõsiduse, ulatuse, kestuse ja korduvusega62. Kontrollikoja hiljutises eriaruandes63 nõuetele vastavuse tõhususe kohta leiti, et liikmesriikide vahel esines märkimisväärseid erinevusi viisis, kuidas rikkumiste tõsidust kategoriseeriti.

74

Kontrollikoda leidis, et Saksamaa (Nordrhein-Westfaleni), Prantsusmaa ja Itaalia (Sardiinia) olid kehtestanud selged eeskirjad maksete proportsionaalse vähendamise kohta. Kõige sagedamini kasutatavaks vähendusprotsendiks oli 3%64 välja arvatud Itaalias, kus üle 70% nõuete rikkumistest päädis hoiatustega, millele ei järgnenud halduskaristusi. Rumeenias peetakse täielikult nõuetele vastavaks põllumajandusettevõtteid, kus inspektorid avastasid nõuete rikkumise kuni 30%-l kontrollnimekirja punktidest. Sellise leebe käsitluse tõttu teatati väga vähestest nõuetele vastavuse rikkumistest – 2016. aastal kohaldati 13 500st kontrollitud põllumajandusettevõtest vaid kolme suhtes halduskaristust (vt IV lisa, kus on samuti näha, et kontrollimäärad ja teatatud nõuetele mittevastavuse juhtumite arvud olid väga erinevad). Rumeenias on loomade heaolu nõuetele vastavuse tingimusi kohaldatud alates 2016. aastast, et võimaldada kohanemisperioodi pärast ühinemist 2007. aastal.

75

Poolas põhines maksete vähendamine punktisüsteemil, mille kohaselt antakse punkte konkreetse õigusakti iga loomade heaolu käsitleva sätte rikkumise eest. Kohaldatava vähendusprotsendi kindlaksmääramisel võeti arvesse ainult kõige suurema punktisumma saanud sätet. See tähendab, et kuigi maksete vähendamise puhul võetakse arvesse konkreetse mittevastavuse tõsidust, ei ole see seotud tuvastatud nõuete rikkumiste arvuga.

76

Mõningate hiljutiste komisjoni auditite65 käigus leiti, et karistussüsteem on liiga leebe nõuetele vastavuse puhul üldiselt ja täpsemalt loomade heaolu nõuete suhtes, kuna see ei taga, et karistused oleksid rikkumiste tõsidusega proportsionaalsed. Komisjon on selle teema kohta esitanud mõningad üldised selgitused vastuseks liikmesriikide küsimustele ja korraldas mais 2018 eksperdirühma koosoleku, kus liikmesriigid vahetasid loomade heaolu nõuetele vastavuse kontrolli häid tavasid. Komisjoni nõuetele vastavuse suunistes seda küsimust siiski ei käsitleta.

Maaelu areng: loomade heaolu parandamiseks on vähe stiimuleid ja kulutasuvus ei ole tagatud

77

Maaelu arengu toetustega antakse rahalisi vahendeid loomade heaolu eesmärkide saavutamiseks. Komisjoni loomade heaolu strateegia aastateks 2012–2015 hõlmas eesmärki optimeerida koostoimet loomade heaolu toetavate maaelu arengu toetustega. Maksimaalse kulutasuvuse huvides peaksid liikmesriigid võtma eesmärgiks meetmed, mis annavad loomade heaolusse ühikukulu kohta kõige suurema võimaliku panuse.

Maaelu arengu vahendeid ei ole loomade heaolu edendamiseks laialdaselt kasutatud
78

Praegusel 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil sisaldab 118st maaelu arengu programmist 35 loomade heaolu toetamise erimeedet (14. meede) (vt punkt 12); neist 13 on Itaalia eri piirkondade maaelu arengu programmid.

79

Maaelu arengu alastes õigusaktides viidatakse loomade heaolule prioriteedi „toiduahela korraldamise, sealhulgas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses“66 all. Nimetatud prioriteedil on kaks sihtvaldkonda67, kuid neis ei viidata loomade heaolule.

80

Kümme liikmesriiki ei ole kasutanud 14. meedet oma maaelu arengu programmides. Kaks kontrollikoja külastatud liikmesriikidest (Prantsusmaa ja Poola) ei kasutanud kõnealust meedet, kuna nad leidsid, et õigusaktidest tulenevad loomade heaolu põhinõuded olid piisavad. Lisaks leidsid Poola ametiasutused, et meede võib põllumajandustootjate konkurentsivõimele halba mõju avaldada. Prantsusmaal oli see valik vastuolus 2016. aastal algatatud riikliku loomade heaolu strateegiaga, mis hõlmab eesmärki kasutada maaelu arengu vahendeid, et aidata põllumajandustootjatel loomade heaolu parandada. Prantsusmaa strateegia käivitati pärast maaelu arengu programmide heakskiitmist ja Prantsusmaa ei täiendanud võetud kohustuste kajastamiseks oma programme.

81

Loomade heaolu rangemaid standardeid võivad ergutada mitu muud maaelu arengu meedet (eelkõige põllumajandusettevõtete investeeringute, kvaliteedisüsteemide või mahepõllumajanduse toetus). Kahes külastatud liikmesriigis leiti näiteid sellistest loomade heaoluga seotud meetmetest (vt 7. selgitus).

7. selgitus

Maaelu arengu meetmete kasutamine loomade heaolu tagamise nimel

Saksamaa (Nordrhein-Westfalen): 4. meetme (põllumajandusettevõtete investeeringud) raames loomapidamishoonete investeeringutoetust taotlevad toetusesaajad peavad täitma spetsiaalsed loomade heaolu nõuded, mis on miinimumnõuetest rangemad. Näiteks peavad karjalaudad vastama igale loomale eraldatud vaba ruumi ja loomuliku valguse rangematele standarditele.

Prantsusmaa: Alsace'i programmi 4. meede (põllumajandusettevõtete investeeringud) seab esikohale vabapidamis- ja mahepõllundussüsteemid ning põllumajandusettevõtted, mis kasutavad eriseadmeid küülikute heaolu tagamiseks ja kasutavad sigade jaoks aluspõhku.

Loomade heaolu meede: head näited tegevustest, mis on loomadele kasulikud, kuid mille kulutõhusus pole tagatud
82

Kontrollikoda uuris liikmesriikide süsteeme, et hinnata, kas konkreetne loomade heaolu meede (14. meede) on kulutõhus. Kontrollikoda kontrollis, kas põllumajandustootjatele antakse toetust loomade heaolu tegeliku parandamise eest, mis ületab miinimumstandardeid, vastavalt kantud lisakuludele ja kaotatud sissetulekule, ning kas asjaomast seireteavet on piisavalt.

Miinimumnõuetest kaugemale
83

Liikmesriikide ametiasutused määrasid kindlaks 14. meetme raames toetuse saamiseks vajalikud paremad tingimused loomade heaolu parandamiseks, nt suvekarjamaa veiste puhul, rohkem ruumi loomadele põllumajandusettevõtetes ja transpordi ajal ning paremad loomapidamishooned.

84

Saksamaal (Nordrhein-Westfalen) ja Rumeenias, nagu ka enamikus ülejäänud liikmesriikides, on saba lõikamine intensiivse seakasvatuse ettevõtetes tavaline, kuigi see on seadusega keelatud. Nende kahe liikmesriigi külastamise ajal täheldas kontrollikoda, et 14. meetme raames toetust saavates põllumajandusettevõtetes olid sead lõigatud sabadega ja neil puudus juurdepääs piisavale tegelusmaterjalile, mis on õigusaktidega68 nõutud (vt joonis 5).

85

Veterinaareksperdid69 kinnitavad, et ühe parameetri mõju loomade heaolule on piiratud, kui seda ei kombineerita muude loomakasvatusparameetritega. See tähendab, et sigadele eraldatud ruumi suurenemine 10 või 20% ei pruugi avaldada nende heaolule suurt mõju, kui puudub tegelusmaterjal.

Joonis 5.

Sigadele tegelusmaterjali andmist käsitlevate ELi eeskirjade eiramine maaelu arengu vahenditest loomade heaolu parandamiseks toetuse saaja juures Rumeenias

Allikas: Euroopa Kontrollikoda.

86

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat konsulteerib enne liikmesriikide maaelu arengu programmide heakskiitmist tervise- ja toiduohutuse peadirektoraadiga. Sellest hoolimata ei kasutanud komisjon teavet tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi kindlaksmääratud laiaulatuslike rikkumiste (eelkõige sigade rutiinne sabade lõikamine ja tegelusmaterjali pakkumine, millealased nõuded olid täitnud vaid Soome ja Rootsi) kohta, et nõuda liikmesriikidelt nõuete täitmist kõnealustes valdkondades.

Tühimõju riski maandamine
87

Tühimõju osutab olukorrale, kus subsideeritud tegevus oleks ka ilma toetuseta täielikult või osaliselt ellu viidud. On oht, et toetusesaaja oleks kohaldanud 14. meetme nõudeid isegi ilma maaelu arengu toetuseta, näiteks seetõttu, et meede sisaldab tavapärast põllumajandustava või sellepärast, et toetusesaaja oli enne 14. meetme raames toetuse taotlemist juba osalenud erasektori kvaliteedikavas, mis hõlmas samu nõudeid.

88

Kontrollikoja külastused kolme liikmesriiki, kus 14. meedet kohaldatakse, näitasid, et korraldusasutused ei maandanud tühimõju riski, mis on seotud eelkõige erasektori kvaliteedikavadega. Mõlemad 14. meetme raames toetust saavad toetusesaajad, keda kontrollikoda külastas Saksamaal (Nordrhein-Westfalenis) ja Itaalias (Sardiinia), järgisid loomade heaolu nõudeid sisaldavaid erasektori kavasid70. Saksamaal (Nordrhein-Westfalen) hõlmas kvaliteedikava umbes 10% piirkonna seakasvatusettevõtetest ning sisaldas tasustatud kohustusi, mis kattusid loomade heaolu meetme nõuetega.

89

Kontrollikoda täheldas, et Itaalia (Sardiinia) ametiasutused olid vähendanud riski, et 14. meetmega võidakse toetada tegevust, mida loetakse tavapäraseks põllumajandustavaks. Loomade heaolu meetmete kavandamisel võtsid ametiasutused arvesse nii loomade heaolu kui ka rangemaid nõudeid, mida kohalikud põllumajandustootjad tavaliselt täidavad. Tavapärased tavad määrati kindlaks veterinaararstide kogemuse ja Itaalia põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu tõendusmaterjali põhjal. Näiteks on vasikate seaduslik minimaalne ruum 1,8 m2, samas kui tegelikkuses andsid Sardiinia põllumajandustootjad igale vasikale keskmiselt 3,2 m2. Sardiinia ametiasutused kehtestasid loomade heaolu meetme kohaseks nõudeks vähemalt 4,5 m2 ühe vasika kohta.

90

Komisjon andis liikmesriikidele suunised, milles märgitakse, et loomade heaolu eest makstavad toetused peaksid toetama meetmeid, mida vastasel korral ei rakendataks, ning tegi 14. meetme rakendamise kontrollimiseks vastavusauditeid. Siiski ei kontrollinud komisjon maaelu arengu programmide heakskiitmisel ega oma auditite käigus, kas liikmesriigid võtsid arvesse võimalikku kattumist erasektori kavadega.

Toetuse arvutuskäigu asjakohasuse kontrollimine
91

Kinnitava avalduse auditite käigus leidis kontrollikoda, et Rumeenia oli 14. meetme toetuste arvutamise tagajärjel teinud põllumajandustootjatele ülemääraseid makseid. Komisjon kinnitas viie osameetme arvutamisel tehtud vigu ja tegi ettepaneku finantskorrektsioonide tegemiseks ligikaudu 59 miljoni euro ulatuses, mis hõlmas ajavahemikul oktoobrist 2013 kuni oktoobrini 2016 tehtud makseid. Praegu uurib komisjon sarnast küsimust võimalike ülemääraste maksete kohta teises liikmesriigis.

Loomade heaolu seire
92

ELi ühise seire- ja hindamissüsteemi (CMES)71 eesmärk on hinnata maaelu arengu poliitika edenemist ning maaelu arengu poliitika sekkumiste mõju, tõhusust, tulemuslikkust ja asjakohasust, kuid see ei sisalda konkreetseid loomade heaolu näitajaid ega küsimusi.

93

Komisjonil puudub teave loomade heaolu parandamiseks eraldatud maaelu arengu vahendite eeldatavate või tegelike tulemuste ja mõju kohta. Olemasolevad näitajad ei võimalda hinnata 2007.–2020. aastal loomade heaolu toetusteks eraldatud 2,5 miljardi euro suurust maaelu arengu rahastamist (1 miljard eurot aastateks 2007–2013 ja 1,5 miljardit eurot aastateks 2014–2020).

94

Liikmesriigid võisid määratleda ühise seire- ja hindamissüsteemi raames täiendavaid näitajaid. Liikmesriigid, mida kontrollikoda külastas, seda võimalust ei kasutanud. Siiski olid Itaalia (Sardiinia) ja Rumeenia määratlenud mõningad sisekasutuseks mõeldud näitajad. Itaalias (Sardiinias) töötasid ametiasutused välja piimas somaatiliste rakkude arvu mõõtmise näitaja ning kasutasid seda lammaste ja kitsede heaolu võrdlusnäitajana. Rumeenias kasutasid ametiasutused toetust saavate põllumajandusettevõtete heaolutingimuste muutuste mõõtmiseks suremust.

95

Eelmise programmitöö perioodi järelhindamiste kokkuvõttes72 hinnati loomade heaolu toetuste meedet toetust saanud põllumajandusettevõtete arvu põhjal. Hindamisdokumendi kohaselt oli mõju piiratud, sest meedet kasutas vaid 1,1% kariloomi kasvatavaid ELi põllumajandusettevõtteid.

Järeldused ja soovitused

96

Loomade heaolu on ELi kodanike jaoks tähtis küsimus. Seda on kajastatud ELi lepingus ja selle valdkonna õigusaktides. Komisjon on tegutsenud sidusrühmade murede käsitlemisel ettevaatavalt ja on töötanud oma meetmetele raamistiku loomiseks välja strateegia.

97

Kontrollikoja auditis analüüsiti strateegia üldist rakendamist ja loomade heaolu käsitlevate õigusaktide täitmise eesmärkide saavutamisel ning nõuetele vastavuse ja maaelu arengu kaudu ühise põllumajanduspoliitikaga koostoime optimeerimisel tehtud edusamme. Auditiga püüti leida vastus järgmisele küsimusele:

kas komisjoni ja liikmesriikide meetmed aitasid ELi loomade heaolu eesmärkide saavutamisele tulemuslikult kaasa?

98

Kontrollikoda jõudis järeldusele, et ELi loomade heaolu meetmed on parandanud loomade heaolu nõuete täitmist ja toetanud rangemaid standardeid, millel on loomade heaolule selge positiivne mõju. Teatavad puudused siiski püsivad ja on võimalik parandada kooskõlastamist nõuetele vastavuse kontrollidega ning maaelu arengu toetuste kasutamist loomade heaolu parandamiseks.

99

Kontrollikoda leidis, et komisjon viis ELi uusima loomade heaolu käsitleva strateegia lõpule (selle käigus ei ole komisjon läbi vaadanud loomade heaolu käsitlevat õigusraamistikku). Enamiku kavandatud meetmete puhul esines viivitusi (vt punktid 28 ja 29). Strateegias ei määratletud mõõdetavaid seirenäitajaid, komisjon ei hinnanud, kas strateegia on saavutanud oma eesmärgid, ega teinud kindlaks, kas on vaja uut strateegiat.

100

ELi tasandil kättesaadavad andmed ei ole piisavalt põhjalikud ja usaldusväärsed, et edastada tähenduslikku teavet loomade heaolu käsitlevate õigusaktide nõuete täitmise kohta valdkondades, milles komisjon on kindlaks teinud vajaduse seda parandada (vt punktid 3033). Mis puudutab eelkõige ilma eelneva uimastamiseta tapmise erandi kasutamist, võimaldab õiguslik alus eri liikmesriikides erinevaid tõlgendusi ja tavasid ning puuduvad aruandlusnõuded. Seetõttu ei ole piisavalt kättesaadavat teavet, et hinnata, kas liikmesriigid on ära hoidnud teatavate tapamajade käitajate poolt erandi ülemäärast kasutamist, mis oli üks küsimustest, mille komisjon tõstatas enne praeguse loomade heaolu käsitleva strateegia käivitamist (vt punktid 4345).

1. soovitus. Komisjoni loomade heaolu poliitika strateegiline raamistik

Loomade heaolu tulevaste meetmete suunamiseks peaks komisjon

  1. viima läbi 2012.–2015. aasta loomade heaolu strateegia hindamise, et selgitada välja, millises ulatuses on selle eesmärgid saavutatud ja kas komisjoni välja antud juhiseid järgitakse;

    Soovituse elluviimise tähtaeg: 2020.

  2. määrama kindlaks lähte- ja sihtnäitajad, et mõõta ja võrrelda liikmesriikide vastavustasemeid hindamisel kindlakstehtud ülejäänud riskivaldkondades;

    Soovituse elluviimise tähtaeg: 2021.

  3. uurima, kuidas käsitleda eespool nimetatud hindamise järeldusi (nt uue strateegia või tegevuskava abil ja/või loomade heaolu käsitlevate õigusaktide läbivaatamise kaudu), ning avaldama hindamise tulemused.

    Soovituse elluviimise tähtaeg: 2021.

101

Kontrollikoja audit on näidanud, et komisjon ja liikmesriigid on lahendanud mõningad loomade heaoluga seotud probleemid, kasutades selleks suuniseid ja täitemeetmeid (vt punktid 3440).

102

Muudes valdkondades on edusammud olnud aeglased ja õigusaktidega ette nähtud miinimumnõuete kohaldamises esineb veel palju puudusi, ehkki õigusaktid on kehtinud juba 18 aastat (vt punktid 41 ja 42). Peale selle ei olnud hoolimata mõnest heast tavast selge, kas liikmesriikide loomade heaolu kontrollid olid riskipõhised (eelkõige transpordi valdkonnas). Külastatud liikmesriigid ei kasutanud audititest ja kaebustest saadud teavet täielikult. Komisjon on enamiku neist probleemidest kindlaks teinud ja meetmeid võtnud, kuid ei ole neid veel täielikult lahendanud (vt punktid 4763).

2. soovitus. Komisjoni täite- ja suunamismeetmed nõuetele vastavuse valdkonnas

Riski sisaldavate valdkondade paremaks käsitlemiseks ja heade tavade levitamiseks peaks komisjon

  1. töötama välja jõustamisstrateegia, et tugevdada tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi soovituste täitmise kontrollikorda, et lühendada aega, mille jooksul tuleb võtta piisavaid meetmeid auditite tulemusel antud soovituste suhtes ja jõustada õigusnorme, eelkõige neid, mis on kaua aega kehtinud.

    Soovituse elluviimise tähtaeg: 2020.

  2. määrama koos liikmesriikidega kindlaks, kuidas süsteemi TRACES vahendid võivad toetada elusloomade veo kontrollimise riskianalüüside ettevalmistamist, ja levitama juhendeid nende vahendite kasutamise kohta.

    Soovituse täitmise tähtaeg: 2020.

103

Liikmesriikide kontrollid hõlmasid üldiselt asjakohaseid loomade heaolu nõudeid ja kontrollikoda leidis mõned head näited loomade heaolu ametlike kontrollide eest vastutavate ametiasutuste ning nõuetele vastavuse kontrollide eest vastutavate ametiasutuste koostööst. Samas ei taganud mõned liikmesriigid isegi juhul, kui ametlikke kontrolle ja nõuetele vastavuse kontrolle tegi sama asutus, et teavet ametlike kontrollide käigus tuvastatud rikkumiste kohta, mis võivad nõuetele vastavust mõjutada, oleks võimalik tõhusalt vahetada. Lisaks oli juhtumeid, kus makseasutuste kohaldatud nõuetele vastavuse karistused ei olnud proportsionaalsed eeskirjade eiramise raskusega (vt punktid 6576).

3. soovitus. Ametlike kontrollide ja nõuetele vastavuse kontrollide vahelise kooskõlastamise parandamine

Selleks et tugevdada nõuetele vastavuse süsteemi ja loomade heaolu vahelisi seoseid, peaks komisjon

  1. käigus avastatud nõuetele mittevastavuste kohta, tehes näiteks ametlike kontrollide tulemuste ja nõuetele vastavuse süsteemiga hõlmatud toetusesaajate andmebaasi vahelist ristkontrolli;

    Soovituse elluviimise tähtaeg: 2020.

  2. tuginedes varasematele meetmetele, jagama rohkem parimaid tavasid nõuetele vastavuse kohta ja teavitama liikmesriike vastavustulemustest, mis on aluseks finantskorrektsioonidele, mis kehtestatakse loomade heaoluga seotud liiga leebe karistussüsteemi tõttu.

    Soovituse elluviimise tähtaeg: 2020.

104

Kuigi loomade heaolu edendamine oli ajavahemikus 2014–2020 maaelu arengu prioriteet, leiti, et loomade heaolu erimeedet ei ole laialdaselt kasutatud. Meetme kulutasuvus vähenes, sest sellega toetati põllumajandustootjaid, kes ei järginud teatavaid sigade heaolu miinimumstandardeid, erasektori kavadega kattuvuse tõttu oli olemas tühimõju risk ja ühtses järelevalveraamistikus puudusid loomade heaolu paranemise näitajad. Liikmesriigid kasutasid harva võimalust toetada loomade heaolu muude maaelu arengu meetmete abil (vt punktid 7795).

4. soovitus. Maaelu arengu toetuste kasutamine loomade heaolu eesmärkide saavutamiseks

Selleks, et ergutada maaelu arengu toetuste tulemuslikku kasutamist loomade heaolu toetamiseks, peaks komisjon

  1. olemasolevate maaelu arengu programmide muudatuste ning uute programmitöö dokumentide, mis käsitlevad maaelu arengu programmitöö perioodi pärast 2020. aastat, heakskiitmisel pärima liikmesriikidelt aru loomade heaolu meetme kasutamise kohta valdkondades, kus on tõendeid ulatusliku mittevastavuse kohta (nt saba lõikamine sigadel), ja kontrollima võimalikku kattumist erasektori kavadega, mis hõlmavad samalaadseid kohustusi;

    Soovituse elluviimise tähtaeg: 2021.

  2. soodustama liikmesriikidevahelist loomade heaolu meetme täiendavate, vabatahtlike ja mõjunäitajate alaste heade tavade vahetust ühise seire- ja hindamissüsteemi alusel, mis kehtestatakse 2020. aasta järgseks programmitöö perioodiks;

    Soovituse elluviimise tähtaeg: 2020.

  3. andma liikmesriikidele 2020. aasta järgse programmitöö perioodiks suuniseid loomade heaolu standardite parandamiseks mõeldud muude maaelu arengu meetmete kohta, et anda põllumajandustootjatele rohkem stiimuleid loomade heaolu parandamiseks.

    Soovituse elluviimise tähtaeg: 2021.

I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Nikolaos MILIONIS, võttis käesoleva aruande vastu 3. oktoobri 2018. aasta koosolekul Luxembourgis.

Kontrollikoja nimel

president
Klaus-Heiner LEHNE

Lisad

I lisa

Ülevaade loomade heaolu käsitlevas ELi strateegias 2012–2015 kavandatud meetmetest

Kavandatud meetmed Kindlaks määratud1 / kavandatud Lõpetatud
Mitmed rakendusmeetmed munakanade kaitse kohta (direktiiv 1999/74/EÜ) 2012 2012
Rakenduskava ja täitemeetmed emiste rühmitamise kohta (direktiiv 2008/120/EÜ) 2012 2012
Tapmist käsitleva määruse (nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2009) rakenduskava 2012 2012
Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule

kodulindude erinevate uimastamismeetodite kohta1

2013 2013

määruse (EÜ) nr 1523/2007, millega keelatakse kassi ja koera karusnaha turulelaskmine, kohaldamise kohta1

2012 2013

geneetilise valiku mõju kohta lihatootmiseks aretatavate ja peetavate kanade heaolule1

2012 2016

veiste liikumise piiramine nende selilipööramise või mis tahes muud ebaloomulikku asendit kasutavate süsteemide kohta1

2014 2016

võimaluse kohta kehtestada teatavad nõuded seoses kalade kaitsmisega surmamisel1

2015 2018

direktiivi 2007/43/EÜ kohaldamise kohta ja selle mõjust lihakanade heaolule1

2015 2018
Aruanne nõukogule direktiivi 98/58/EÜ rakendamise kohta1 2013 2016
Aruanne loomade heaolu käsitlevate rahvusvaheliste meetmete mõju kohta Euroopa loomakasvatajate konkurentsivõimele globaliseeruvas maailmas 2014 2018
Uuring

farmikalade heaolu kohta surmamisel

2012 2017

milles käsitletakse tarbijatele asjakohase teabe andmist loomade uimastamise kohta1

2013 2015

loomade heaolu alase koolituse ning avalikkusele ja tarbijatele suunatud teavitustegevuste kohta

2013 2016

farmikalade heaolu kohta transpordi ajal

2013 2017

kaubandustegevuses osalevate koerte ja kasside heaolu kohta

2014 2016
ELi rakenduseeskirjad või juhised

loomade kaitse kohta vedamise ajal

2012 2017

loomade kaitse kohta surmamisel

2014 2017

sigade kaitse kohta

2013 2016
Võimalik seadusandlik ettepanek lihtsustatud ELi loomade heaolu õigusraamistiku kohta 2014 kõrvale jäetud

1Nõutud ELi õigusaktidega.

II lisa

Ülevaade auditeeritud liikmesriikide poolt komisjonile esitatud põllumajandusettevõtete kontrolliaruannetes hõlmatud teabest

Riik Aasta Keskmine kontrollimäär Rikkumistega ettevõtete osakaal kõikidest kontrollitud ettevõtetest
Munakanad, vabapidamine Munakanad, õrrekanad Munakanad, täiustatud puurides Kalkunid Kodulinnud Pardid Haned
Saksamaa 2013 ei kohaldata
2014 5% 7% 8% 11% 14% 13% 8% 11%
2015 ei kohaldata
2016 ei kohaldata
Prantsusmaa 2013 1% 60% 38% 25% 49% 38% 47%
2014 1% 61% 46% 32% 42% 32% 44%
2015 ei kohaldata
2016 ei kohaldata
Itaalia 2013 12% 11% 11% 12% 22% 12%
2014 22% 3% 6% 13% 0% 8%
2015 18% 1% 4% 3% 1% 3%
2016 ei kohaldata
Poola 2013 5% 16% 14% 8% 2% 14% 12% 11%
2014 5% 10% 10% 10% 4% 12% 7% 7%
2015 5% 12% 10% 13% 6% 19% 12% 10%
2016 5% 15% 8% 10% 5% 15% 9% 3%
Rumeenia 2013 74% 0% 30% 22% 0% 25% 0% 0%
2014 63% 14% 18% 33% 20% 62% 0%
2015 50% 50% 25% 9% 13% 15%
2016 ei kohaldata
Riik Aasta Rikkumistega ettevõtete osakaal kõikidest kontrollitud ettevõtetest
Silerinnalised linnud Sead Veised (v.a vasikad) Vasikad Lambad Kitsed Karusloomad Kõik loomade kategooriad
Saksamaa 2013
2014 3% 26% 20% 22% 17% 15% 31% 19%
2015
2016
Prantsusmaa 2013 50% 58% 41% 33% 46% 56% 54% 44%
2014 67% 56% 39% 30% 48% 52% 50% 41%
2015
2016
Itaalia 2013 0% 15% 13% 9% 9% 9% 14% 12%
2014 0% 11% 6% 16% 4% 3% 8% 8%
2015 11% 7% 4% 5% 3% 3% 0% 4%
2016
Poola 2013 0% 18% 17% 17% 22% 17%
2014 0% 16% 17% 17% 17% 87% 15% 17%
2015 3% 13% 16% 13% 16% 16% 10% 14%
2016 6% 14% 15% 12% 16% 14% 7% 13%
Rumeenia 2013 100% 25% 41% 36% 37% 33%
2014 50% 20% 29% 45% 21% 14% 0% 28%
2015 100% 16% 25% 36% 29% 13% 0% 22%
2016

Allikas: tervise ja toiduohutuse peadirektoraadile esitatud põllumajandusettevõtete loomade heaolu ametlike kontrollide aruanded.

III lisa

Liikmesriikide kontrollid ja andmed ilma uimastamiseta tapmise kohta

Liikmesriik Kas erandi kohaldamise põhjendatuse kontrollimiseks on olemas vastav menetlus? Kas riigi tasandil on kättesaadav teave, mis näitab eelneva uimastamiseta tapmise ulatust?
Saksamaa Jah, pädevad asutused teevad usuühenduste järgijate taotlusel ilma eelneva uimastamiseta tapmise erandi. Taotlejad peavad elama riigis ja tõendama, et nende usulised ettekirjutused nõuavad sellise liha tarbimist. Jah. Ametiasutuste 2014. ja 2015. aasta andmetel põhinevad hinnangud näitavad, et väga väike arv loomi tapeti ilma uimastuseta Saksamaal (180 lammast ja kitse, 186 kodulindu) ning ligikaudu 24% lammaste ja kitsede puhul tapeti usukogukondade vajaduste jaoks elektrivooluga uimastamise meetoditega, mida ei ole kohaldatavas ELi määruses loetletud. Praktikas aitab Saksamaa usukogukondade vajadusi rahuldada import teistest riikidest.
Prantsusmaa Jah, pädevad asutused nõudsid, et tapamajad säilitaksid erandi kasutamisega seotud tellimisdokumendid. Prantsuse ametiasutuste ilma eelneva uimastamiseta tapmise erandi sisehindamisel juhiti tähelepanu asjaolule, et tellimisdokumentide ja erandi kasutamise vastavust ei olnud võimalik kontrollida. Ettevõtjatelt saadud kontrollimata hinnangute põhjal on olemas piiratud ülevaade, mis näitas, et 2015. aastal rakendasid nad seda meetodit 14% tapetud veiste ja 30% tapetud lammaste puhul. Kodulindude või kitsede kohta teavet ei ole.
Itaalia Jah, kohaldatakse sarnast loamenetlust nagu Rumeenias, kuid puudub nõue esitada teavet asjaomaste loomade arvu kohta. Piiratud – nende tapamajade arvu kohta, kellel on lubatud erandit kasutada, on saadaval ainult mõningaid andmeid.
Poola Poolas oli ilma eelneva uimastamiseta tapmine riiklike õigusaktide kohaselt keelatud 2012. aastast 2014. aastani, mil konstitutsioonikohus otsustas, et need sätted ei vasta põhiseadusele. Alates 2014. aastast on kohaldatud ELi õigusaktides ette nähtud erandit.
Ei. Pädevad asutused kontrollivad ainult seda, kas tapmine toimub tapamajas ja kas loomade liikumist piiratakse. Puudub nõue kontrollida, kas erandi kasutamist toetab sellise liha kaubandusliku tellimuse olemasolu. Piiratud – on olemas mõned mitteametlikud hinnangud kariloomade ja kodulindude kohta.
Rumeenia Jah, pädevad asutused teevad erandi tapamaja taotlusel ja usuorganisatsiooni tõendi alusel, milles on märgitud asjaomased loomaliigid, loomade arv ja tapmise kavandatud kuupäev(ad). Jah. 2016. aastal lubasid ametiasutused selle erandi teha umbes 6% veiselihatoodangu, 9% lambalihatoodangu ja 4% kanalihatoodangu puhul.

IV lisa

Nõuetele vastavuse kontrollid külastatud liikmesriikides73

Saksamaa (2016)
Nõue Kontrollimäär Nõuete rikkumise määr Nõuete rikkumise jaotus vastavalt maksevähenduse kategooriale
0% 1% 3% 5%
Kohustuslik majandamisnõue nr 11 1.7% 5.1% 8% 5% 70% 18%
Kohustuslik majandamisnõue nr 12 2.2% 9.1% 11% 9% 66% 14%
Kohustuslik majandamisnõue nr 13 1.4% 9.3% 4% 27% 46% 23%
Itaalia (2016)
Nõue Kontrollimäär Nõuete rikkumise määr Nõuete rikkumise jaotus vastavalt maksevähenduse kategooriale
0% 1% 3% 5%
Kohustuslik majandamisnõue nr 11 2.6% 3.9% 73% 5% 8% 14%
Kohustuslik majandamisnõue nr 12 2.3% 6.7% 75% 3% 13% 9%
Kohustuslik majandamisnõue nr 13 5.9% 2.1% 70% 10% 10% 10%
Poola (2016)
Nõue Kontrollimäär Nõuete rikkumise määr Nõuete rikkumise jaotus vastavalt maksevähenduse kategooriale
0% 1% 3% 5%
Kohustuslik majandamisnõue nr 11 1.4% 2.8% 0% 2% 95% 3%
Kohustuslik majandamisnõue nr 12 1.4% 1.8% 0% 0% 91% 9%
Kohustuslik majandamisnõue nr 13 1.8% 1.5% 0% 1% 92% 7%
Rumeenia (2016)
Nõue Kontrollimäär Nõuete rikkumise määr Nõuete rikkumise jaotus vastavalt maksevähenduse kategooriale
0% 1% 3% 5%
Kohustuslik majandamisnõue nr 11 13.3% 0.01% 0% 0% 0% 100%
Kohustuslik majandamisnõue nr 12 13.3% 0.01% 0% 50% 0% 50%
Kohustuslik majandamisnõue nr 13 13.3% 0.01% 0% 0% 0% 100%

NB! Prantsusmaad käsitlevad andmed ei olnud 2015. aastal Prantsusmaa otsetoetuste süsteemis tehtud muudatuste ning integreeritud haldus- ja kontrollisüsteemi ÜPP ja nõuetele vastavuse uute eeskirjadega (kehtestati 2015. aastal) kohandamise tõttu käesoleva auditi tegemise ajal veel kättesaadavad.

Allikas: liikmesriikide poolt komisjonile esitatud statistilised andmed nõuetele vastavuse kontrollimise kohta.

Komisjoni vastused

Kokkuvõte

III

Komisjon teeb tööd toetuse parema suunamise nimel, et edendada kõrgemaid loomade heaolu standardeid, nagu on ette nähtud 2020. aasta järgse ÜPP kavandatud õigusraamistikus.

Vt ka komisjoni vastus punktile IX.

V

Liikmesriikidel edusammude tegemiseks kuluvat aega mõjutab vajalike meetmete laad. Komisjon jätkab nende küsimuste jälgimist.

VII

Nõuetele vastavuse alased õigusaktid sisaldavad karistusi käsitlevaid üldeeskirju, mida liikmesriigid peavad kohaldama selle tagamiseks, et karistused oleksid hoiatavad ja proportsionaalsed (vt määruse (EL) nr 1306/2013 põhjendus 57): karistuste määramisel tuleb arvesse võtta asjaomase mittevastavuse tõsidust, ulatust, püsivust ja korduvust (vt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 99 lõige 2). Jagatud juhtimise põhimõtte kohaselt on liikmesriikide ülesanne määrata kindlaks nõuetele vastavuse tingimusi rikkunud põllumajandustootjate suhtes kohaldatavate karistuste tase ja asjaomased summad sisse nõuda. Kui põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi auditite käigus tehakse kindlaks leebed karistussüsteemid, kontrollitakse neid vastavuse kontrollimise menetluse raames ja liikmesriikide suhtes võidakse kohaldada finantskorrektsioone.

VIII

Kuna meede „loomade heaolu“ ei ole kohustuslik, võivad liikmesriikide ametiasutused oma vajadusi hinnates ise otsustada, kas nad lisavad programmidesse sellise toetuse. Nad võivad toetada loomade heaolu ka muude vahendite, sealhulgas riiklike vahendite kaudu.

Juba praegusel perioodil (2014–2020) on õigusraamistikus antud selge võimalus kavandada integreeritud meetmeid (meetmeid kombineerida). Mõni liikmesriik kasutab seda võimalust ja kohaldab muid meetmeid, näiteks neid, mis on seotud investeeringute või teadmussiirdega (viimati nimetatuid selleks, et edendada heade tavade vahetamist loomade heaolu valdkonnas).

IX

Pärast 2020. aastat kohaldatavat uut ÜPPd käsitleva ettepaneku avaldamisel võttis komisjon arvesse seadusandjate ja sidusrühmade palveid lihtsustada ja ühtlustada ÜPPd ning asendada nõuetele vastavus tingimuslikkusega. Uue rakendamismudeliga on võimaldatud liikmesriikidele suurem paindlikkus otsustamisel selle üle, mil viisil saavutada ÜPPs kindlaks määratud sihid ja eesmärgid. Loomade heaolu edendamine on praegu osa laiemast prioriteedist, milles keskendutakse toiduahela korraldamisele. Maaelu arengu poliitika tagab paindliku raamistiku, mis võimaldab liikmesriikidel kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja jagatud juhtimise kontekstis otsustada, kuidas on kõige parem toetada loomade heaolu parandamist.

Loomade heaolu muutmisel üheks maaelu arengu erieesmärgiks aastatel 2021–2027 peaks loomade heaolu tõusma maaelu arengu kontekstis veelgi tähtsamale kohale.

Komisjon töötab välja loomade heaolu näitajaid ja kvaliteedikontrolli käsitlevat projekti, et uurida näitajate kasulikkust loomade heaolu seisukohast. Selle käigus vaadatakse läbi loomade heaolu valdkonnas kohaldatava nõuetele vastavuse süsteemi ja loomade heaolu ametlike kontrollide vahelised seosed ning vaadeldakse näitajate sobilikkust maaelu arengu programmide tulemuslikkuse mõõtmiseks.

Sissejuhatus

08

Komisjon tuletab meelde, et nõuetele vastavusega hõlmatud nõuete loetelu on kindlaks määranud seadusandjad, kelleks on nõukogu ja Euroopa Parlamendi kaudu liikmesriigid. Peale selle ei ole nõuetele vastavus mehhanism valdkondlike õigusaktide jõustamiseks, vaid vahend, mille eesmärk on viia ÜPP paremini kooskõlla ühiskonna ootustega, osutades nõuetele, mis on põllumajandustegevuse või põllumajandusliku majapidamise maa osas piisavalt asjakohased (vt määruse (EL) nr 1306/2013 põhjendus 54). See selgitab, miks kõik loomade heaoluga seotud nõuded ei ole automaatselt osa nõuetele vastavusest. Viimastel aastatel on seadusandjad pidevalt kutsunud üles nõuetele vastavuse mehhanismi lihtsustama, mille tulemuseks on lühem nõuete loetelu.

09

Põllumajandustootjad võivad teha äriotsuse selle kohta, kuidas põllumajandusettevõtet majandada, nt otsuse pidada sigu või kodulinde, ilma et nad majandaksid samal ajal maad. Peale selle võidakse nõuetele vastavust kohaldada ka selliste põllumajandustootjate suhtes, kellel maad ei ole, kui nad saavad toetust teatavate maaelu arengu meetmete alusel.

10

Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et kui valdkondlikes õigusaktides nõutakse kõrgemat kontrollimäära, kohaldatakse seda määra.

Tähelepanekud

28

Mõnel juhul on meetmete ja strateegiliste eesmärkide vahel selge seos. Näites eesmärk „toetada liikmesriike ja võtta meetmeid eeskirjade järgimise parandamiseks“ on selgelt seotud rea meetmetega, mis käsitlevad munakanu, emiste rühmitamist, surmamise määrust, loomade kaitset vedamise ajal ja sigade kaitset.

Loomade heaolu strateegias kohustuti uurima võimalust kehtestada lihtsustatud ELi õigusraamistik. See aitas kaasa ametlikke kontrolle käsitleva määruse vastuvõtmisele 2017. aastal ja sellest tulenevale esimese ELi loomade heaolu referentkeskuse loomisele 2018. aasta märtsis.

31

Loomade heaolu strateegia lisas on esitatud täpne tegevuste loetelu, et jälgida saavutuste taset. ELi loomade heaolu poliitikat hinnati 2010. aastal ning mõni strateegia lisas loetletud tegevus kajastab strateegilisi eesmärke, näiteks eesmärki „toetada liikmesriike ja võtta meetmeid eeskirjade järgimise parandamiseks“.

Komisjon tunnistab, et tulemusnäitajaid, millega mõõta kõiki strateegia eesmärke, ei ole kindlaks määratud. Strateegias kavandatud tegevusi ei ole veel hinnatud, sest need viidi lõpule alles 2018. aasta alguses ja seetõttu ei ole kõigi tegevuste mõju veel avaldunud.

Komisjon ei ole kehtestanud 2017. aastast alates uut ametlikku strateegiat. Siiski on välja töötatud mitu meedet, keskendudes järgmisele kolmele esmatähtsale valdkonnale:

  • loomade heaolu käsitlevate ELi eeskirjade parem kohaldamine;
  • ettevõtjate vabatahtlike kohustuste väljatöötamine ja kasutamine loomade heaolu parandamiseks;
  • loomade heaolu käsitlevate ELi standardite edendamine maailmas.
39

ELi katseprojekt võimaldab Euroopa Komisjoni talitustel ja liikmesriikide ametiasutustel pidada dialoogi, et leida varajases etapis kiiremad ja paremad vastused küsimustele, mis on seotud ELi õiguse õige tõlgendamise, rakendamise ja kohaldamisega. See dialoog ei ole küll ametlik rikkumismenetlus, kuid selle pidamisel järgitakse kindlaksmääratud menetlust.

3. selgitus. Komisjoni teatavate soovituste aeglane täitmine

Komisjon leiab, et ehkki Prantsusmaal kulus kontrolle käsitleva käsiraamatu ajakohastamiseks, muutmiseks ja avaldamiseks võrdlemisi kaua aega, olid ametlike kontrollide tegijate jaoks olemas mõned juhtnöörid ja tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks võeti mõned meetmed. Seepärast ei olnud ametlikud kontrollid Prantsusmaal sel ajavahemikul tingimata vastuolus ELi nõuetega. Kontrollpunktide kontrollimise käsiraamat oli Prantsusmaal 2017. aastal veel lõplikult valmimata, kuid Prantsusmaa ametiasutused olid kontrollpunktides kontrolle teinud. Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat jätkab selle küsimusega tegelemist.

Soovitust, millele kontrollikoda osutab, käsitleti komisjoni 2012. aasta auditis ja see asendati selles auditis esitatud soovitusega. Põllumajandusportfelli haldav ministeerium kuulutas 27. aprillil 2017 välja hanke seadmete soetamiseks kõikidele veterinaarteenistustele Prantsusmaal. Soovitus loeti täidetuks, kui Prantsusmaa ametiasutused esitasid tõendid selle kohta, et seadmed on hangitud ja töötajatele on koostatud seadmete kasutamist käsitlevad juhendid.

Ammoniaagi lõhna on tunda lindlas isegi siis, kui ammoniaagi tase jääb seadusega ette nähtud piiridesse.

Komisjon leiab, et kuigi alates 2014. aastast võetud järelmeetmete raames esitati Rumeenia valitsuse asjakohase otsuse kavandatud muudatused, ei ole komisjon veel saanud kinnitust nende muudatuste vastuvõtmise kohta. Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat jätkab selle küsimusega tegelemist.

Tegelikult arenes olukord osutatud ajavahemikus oluliselt, nagu on kirjeldatud 2017. aasta aprillis avaldatud riigiprofiili aruandes.

  • Pädev keskasutus pakkus järjestikustes vastustes välja mitmesuguseid meetmeid.
  • 2016. aastal palus pädev keskasutus loomade heaolu riiklikult tugikeskuselt tuge, et vaadata läbi ministri märgukirjas nimetatud künnise piisavus.
  • Pädev keskasutus väitis, et ta kavatses viia varasemad väärtused kooskõlla riikliku tugikeskuse uue arvamusega.

Soovitus loeti dokumentaalsetele tõenditele tuginedes täidetuks ja seda kajastatakse järgmises ajakohastatud riigiprofiilis, mis avaldatakse eeldatavasti 2019. aastal.

45

Komisjon leiab, et see küsimus on keeruline ja vajab põhjalikku uurimist seoses selle mõjuga erinevatele usukogukondadele.

Alates 2012. aastast on mitu liikmesriiki võtnud seoses uimastamata tapmisega vastu rangemad siseriiklikud meetmed (Belgia, Kreeka, Läti, Taani,) lisaks liikmesriikidele, kellel olid siseriiklikud meetmed juba olemas (Austria, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Tšehhi, Ungari).

54

Loomade heaolu alased ELi õigusaktid on mõeldud eeskätt suurtele tootmisfarmidele (kus kasvatakse sigu, vasikaid, munakanu, broilereid), seega on mõistlik, et ametiasutused kasutavad oma piiratud vahendeid pigem suuremate põllumajandusettevõtete kui arvukate põllumajanduslike majapidamiste kontrollimiseks1. Seda valikut tuleks liikmesriikide riskianalüüsis siiski nõuetekohaselt põhjendada ja see ei tohiks kaasa tuua kontrollidest vabastamist.

55

Mitu liikmesriiki kasutab süsteeme, et seada veo planeerimise ja loomade laadimise kontrollid ning teedel korraldatavad kontrollid esmatähtsale kohale. Komisjon on jaganud Austrias, Madalmaades, Taanis ja Ühendkuningriigis täheldatud häid tavasid teiste liikmesriikidega2.

57

Ehkki on tõsi, et riskianalüüs tehakse enamasti kohalikul tasandil, esinevad Madalmaades, Taanis ja Ühendkuningriigis veo kontrollimisel mõned märkimisväärsed erandid, nagu on märgitud eespool komisjoni vastuses punktile 55.

59

Kõikide teemade nõuetekohane auditeerimine iga viie aasta tagant on osutunud praktikas olemasolevate vahenditega teostamatuks. Sellest ummikseisust pääsemiseks esitati mittesiduvas juhenddokumendis lisasuunised. Neis selgitatakse, et igat teemat, mis kuulub toitu ja sööta käsitleva määruse kohaldamisalasse, tuleb vaadelda korrapärase (iga-aastase) riskihindamise käigus. Teema läbivaatamist korrapärase läbivaatamisprotsessi raames peetakse piisavaks, et oleks täidetud nõue käsitleda asjaomast teemat iga viie aasta tagant.

60

Komisjoni asjakohased auditiaruanded sisaldavad soovitusi, mis esitati liikmesriikidele juhul, kui siseauditite puhul võetud järelmeetmed ei olnud piisavad. Komisjon jälgib nende soovituste täitmist tavapäraseid menetlusi kasutades.

61

Ehkki kaebustest võib probleemide väljaselgitamisel kasu olla, ei tooda neis tavaliselt välja kõiki peamisi valupunkte. Sageli jääb mittevastavus kaebuste potentsiaalsetele esitajatele nähtamatuks. Lisaks võib kaebustes olla elemente, mis võivad põhjustada kallutatust.

62

Liikmesriikidele ei ole kehtestatud õiguslikku nõuet pidada kaebuste keskregistrit. Sellise registri puudumine iseenesest ei näita, et kaebustes esitatud teavet ei ole kasutatud nõuetekohaselt või et teave loomade heaolu ähvardavate ohtude kohta (mis võib olla pärit mitmest eri allikast) ei ole olnud piisavalt toeks otsuste tegemisel.

64

Nõuetele vastavus ja maaelu areng ei hõlma sugugi kõiki strateegias käsitletud loomade heaolu aspekte, näiteks loomade vedu. Seega on võimalik sünergia ÜPP ja loomade heaolu alaste õigusaktide vahel piiratud.

65

Et piirata liikmesriikide halduskoormust, on nõuetele vastavuse alaste õigusaktidega antud liikmesriikidele kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni jagatud juhtimise põhimõttega võimalus kasutada muid süsteeme välistava nõuetele vastavuse süsteemi asemel oma olemasolevaid haldus- ja kontrollisüsteeme (vt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 98 lõige 1). Neis õigusaktides ei ole täpselt kindlaks määratud, kuidas liikmesriigid peaksid seda tegema ja milline oleks tõhusaim viis.

66

Sellist teabevahetust auditeeritakse põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi tehtavate nõuetele vastavuse auditite raames. Puuduste avastamise korral kohaldatakse liikmesriikide suhtes finantskorrektsioone.

70

Komisjonil puuduvad volitused võtta oma nõuetele vastavuse auditites vaatluse alla igat liiki kontrollid, mis on seotud loomade heaoluga. Loomade heaolu kontrollid, mille teevad riiklikud kontrolliasutused väljaspool 1 % suurust nõuetele vastavuse valimit, põhinevad ÜPP-välistel õigusaktidel ning seega ei kuulu need põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi pädevusse.

Nõuetele vastavuse alastes õigusaktides sätestatud aruandluseeskirjades on viidatud vaid kontrollidele, mis tehakse seoses nõuetele vastavusega.

Samas, kui makseasutus saab teavet võimaliku rikkumise kohta, mis on avastatud väljaspool nõuetele vastavuse kontrolle, võivad sellised tähelepanekud samuti olla alus hindamiseks ja võimalikuks hilisemaks nõuetele vastavusega seotud karistuste kohaldamiseks. Kui kõnealustest rikkumistest on teatatud makseasutusele, kes neid seejärel hindab, käsitleb komisjon neid rikkumisi oma auditite ajal.

73

Nõuetele vastavuse alastes õigusaktides on kooskõlas jagatud juhtimise põhimõttega sätestatud, et piirkondade või liikmesriikide hindamistabeli koostab asjakohane liikmesriigi või piirkonna ametiasutus. Euroopa õigusaktidega on siiski ette nähtud raamistik: neis on sätestatud, et karistused peavad olema „proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad“ (vt määruse (EL) nr 1306/2013 põhjendus 57) Lisaks on nimetatud määruse artiklis 99 öeldud, et karistuste määramisel tuleb arvesse võtta mittevastavuse tõsidust, ulatust ja püsivust ning korduvust ja võimalikku tahtlikkust. Määruse (EL) nr 640/2014 artiklites 38–40 ja määruse (EL) nr 809/2014 artiklites 73–75 on esitatud veel üksikasju, mida liikmesriigid peavad karistuste kohaldamisel arvesse võtma.

74

Komisjoni leiab, et kontrolle käsitlev statistika ei ole eraldi võttes tõend toetamaks väidet, et kontrolli- või karistussüsteem on puudulik (leebe), ning et Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas T-506/15 (punkt 224) tähendab seda, et madal veamäär võib tekitada audiitoris (vaid) tõsist kahtlust.

Seoses tähelepanekuga, mille kohaselt „Rumeenias peeti täielikult nõuetele vastavaks põllumajandusettevõtet, kus inspektorid avastasid nõuete rikkumise kuni 30 %-l asjaomastest kontrollpunktidest“, märgib komisjon, et sellised konkreetsed juhud võetakse vaatluse alla komisjoni auditites.

75

Komisjon võtab kontrollikoja tähelepaneku teadmiseks, kuid tuletab meelde, et liikmesriigid kehtestavad karistussüsteemid omal äranägemisel.

Komisjon juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriikide hindamistabelites (nt Poola omas) antakse mittevastavuse raskusastme (st tõsiduse, ulatuse ja püsivuse) hindamisel tavaliselt eri arv punkte. Seepärast ei ole rikkumiste arv nõuetele vastavuse raamistikus kohaldatava halduskaristuse kindlaksmääramisel alati otsustava tähtsusega.

Pealegi võetakse n-ö leebed karistussüsteemid (milles ei lähtuta delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artikli 39 kohasest nõudest, et karistuse suurus peab olema üldjuhul 3 %) vaatluse alla põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi auditites (vt komisjoni vastus punktile 76).

76

Komisjon kinnitab, et kontrollikoja tähelepaneku joonealuses märkuses nimetatud auditite käigus ilmnesid karistussüsteemid, mille puhul on välistatud proportsionaalsete karistuste kohaldamine (nt mõnel juhul ei olnud võimalik kohaldada 5 % nõuet, teistel juhtudel 3 % või 5 % nõuet). Kõikide nende auditite tulemusel on tehtud finantskorrektsioon ja palutud liikmesriikidel ajakohastada oma karistussüsteemi, et selles võetaks kõikide kohaldatavate nõuetele vastavuse tingimuste puhul nõuetekohaselt arvesse tõsidust, ulatust ja püsivust.

Tuleks rõhutada, et jagatud juhtimise kontekstis on liikmesriigid need, kes peavad välja töötama kohalike põllumajandustavade jaoks piisavad hindamistabelid. Õigusnormid ei sisalda ettekirjutusi selle kohta, kuidas arvutada vähendusi konkreetsete rikkumiste korral, vaid sisaldavad üldisi eeskirju. Seega ei kohaldata hindamistabelite puhul komisjoni heakskiitu. Komisjon korraldab liikmesriikide toetamiseks korrapäraselt ekspertide kohtumisi, kus vahetatakse parimaid tavasid.

79

Kuigi loomade heaolu ei ole sihtvaldkonnas 3A sõnaselgelt nimetatud, ei tohi seda mõista väljajätmisena, sest eesmärk parandada loomade heaolu aitab saavutada põllumajandustoodetele lisaväärtuse andmise sihti, mis on sihtvaldkonna 3A osa.

80

Liikmesriigid ja piirkonnad võtavad oma maaelu arengu programmide kavandamisel aluseks SWOT-analüüsi ja konkreetse programmiala vajaduste hinnangu. Seepärast on maaelu arengu toetused mõeldud mitmesuguste vajaduste rahuldamiseks, mitte üksnes loomade heaolu jaoks.

81

Põllumajandusettevõtete investeeringute, kvaliteedisüsteemide ja mahepõllumajanduse toetuste kõrval tuleks mainida toetust, mida pakutakse teadmussiirde, koolituse ja nõustamisteenuste vormis. Need meetmed kombineeritakse sageli 14. meetmega „loomade heaolu“, et suurendada põllumajandustootjate teadlikkust ja levitada loomade heaolu edendamiseks parimaid tavasid.

84

Komisjon on nõudnud liikmesriikidelt tegevuskavu selle kohta, kuidas kavatsetakse rakendada õigusaktidest tulenevat saba lõikamise keeldu. Nordrhein-Westfalen koostas 2018. aasta alguses tegevuskava projekti, mille alusel toimuvad nüüd täiendavad konsultatsioonid liidumaa, riigi ja ELi tasandil.

Nõuetele vastavuse eeskirju, sealhulgas sigade kaitset käsitlevaid õigusakte, kohaldatakse ka toetuse suhtes, mida antakse loomade heaolu jaoks maaelu arengu programmide alusel, ning selliste eeskirjade mittetäitmine peaks sõltuvalt mittevastavuse tõsidusest kaasa tooma (haldus)karistuse.

85

Komisjon toetab loomade heaolu suurendamiseks mitme kohustuse või isegi mitme meetme kombineerimist (nn integreeritud meetmed), et tagada mitme parameetri samaaegne paranemine. Ent lõpuks on ikkagi liikmesriigid need, kes teevad otsuse, milliste parameetrite parandamiseks kasutada maaelu arengu vahendeid ja milliste jaoks muid vahendeid. Üks põhjus, miks keskendutakse kõige vajalikumatele parameetritele, võib olla ka kättesaadavate vahendite piiratus.

86

Liikmesriigid võtavad meetmete kavandamisel aluseks asjaomases sektoris koostatud SWOT-analüüsi ja vajaduste hinnangu. Lisaks oodatakse neilt, et nad määraksid 14. meetmega seotud kohustused kindlaks nii, et oleks korralikult paika pandud lähepunkt ja et kohustused ületaksid põllumajandusettevõtete tavapäraseid tavasid. Enne kui kiidetakse heaks maaelu arengu raames võetav uus loomade heaolu meede, mis toetab põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi eesmärki kehtestada tõhusad loomade heaolu meetmed ja tegeleda valdkondadega, kus vajadused on kõige suuremad, konsulteeritakse alati tervise ja toiduohutuse peadirektoraadiga.

Nõuetele vastavusega seoses olgu öeldud, et sigade sabade korrapärase lõikamise keeld on osa nõuetest ja seega osa lähtepunktist maaelu arengu meetmete võtmisel. Samas tuleb märkida, et mitmes liikmesriigis ei kohaldata nõuetele vastavust suurte seakasvatusettevõtete suhtes pelgalt põhjusel, et nad ei ole automaatselt ÜPP toetusesaajad. Nendel ettevõtetel enamasti puudub põllumajandusmaa. Seega ei saa nad otsetoetusi (1. sammas), sest need on maapõhised. Nad võivad siiski taotleda maaelu arengu toetust (2. sammas), kuid see on vabatahtlik. Seega, kuna nõuetele vastavuse mõju avaldub vaid ÜPP toetusesaajatele, ei ole seda kunagi võimalik kasutada muu poliitika rakendamise vahendina.

87

Liikmesriigid peaksid määrama 14. meetmega seotud kohustused kindlaks nii, et need ületaksid põllumajandusettevõtetes rakendatavaid tavapäraseid tavasid, tagamaks toetuste tõeline lisaväärtus ja vältimaks ülemäärast hüvitamist. Sellise loomade heaolu toetamise süsteemi eesmärk on välistada võimalus, et toetatakse tavasid, mida peetakse asjaomases liikmesriigis ja/või piirkonnas tavapäraseks.

Seoses tühimõju ohuga leiab komisjon, et põllumajandustootjad vajavad rahalist toetust selliste kohustuste täitmiseks, millega minnakse kaugemale loomade heaolu põhinõuetest.

Võimalikku kattumist erasektori kvaliteedikavadega on käsitletud komisjoni vastuses punktile 88.

88

Tuleks rõhutada, et osalemine kvaliteedikavades ei tähenda ilmtingimata kattumist 14. meetmega, isegi kui mõlemad vahendid hõlmavad halduskohustusi. Seda juhul, kui eri vahenditest toetatavad kohustused erinevad kvantitatiivselt ja/või kvalitatiivselt (Sardiinia puhul) või kui hüvitis selliste kohustustega seoses tekkinud kulude ja saamata jäänud tulu eest ei ületa 100 %. Maksete arvutamist on käsitletud komisjoni vastuses punktile 90.

Selline lähenemisviis võimaldab finantskoormuse eri vahendite vahel ära jagada, ehkki see võib nõuda ametiasutustelt suuremaid halduslikke jõupingutusi.

90

Komisjon hindab programmide heakskiitmisel maksete arvutamise metoodikat ja kohustuste kavandamisel aluseks võetud lähtepunkti, kandmaks hoolt selle eest, et kohustused hõlmavad vaid meetmeid, mis täiendavad kohustuslikke nõudeid ja tavapäraseid tavasid. Liikmesriigid peavad tagama, et arvutused on asjakohased ning et need on kinnitanud või teinud ametiasutus, kes on oma ülesannete täitmisel sõltumatu.

Auditite ajal vaadeldakse kontrollisüsteemi kontrollimise raames kõikide asjaomase auditiga hõlmatud meetmete/tegevuste puhul võimalikku kattumist ELi vahendite või riikide avaliku sektori vahenditega. Komisjon kasutab auditi järeldusi meetmete/tegevuste nõuetekohase elluviimise üldisel hindamisel ja neid kasutatakse vastavuse kontrollimise menetluses. Mõnel juhul võivad need järeldused kaasa tuua maaelu arengu programmi muutmise.

92

Ehkki ühises seire- ja hindamissüsteemis on kindlaks määratud näitajad ÜPP tulemuslikkuse mõõtmiseks, ei sisalda praegune süsteem ühtki konkreetset loomade heaolu näitajat. Meetmete tasandil väljundnäitajaid siiski kogutakse ja need seostatakse vastava sihtvaldkonnaga.

Tuleb leida tasakaal seirenäitajate kindlaksmääramise ning nende kulutõhususe ja andmete kättesaadavuse vahel. Meetmete üldisi tulemusi tuleks vaadelda hindamise raames, kus ühise seire- ja hindamissüsteemi näitajatel on vaid toetav funktsioon ning mille jaoks liikmesriigid võivad kehtestada lisanäitajad.

93

Loomade heaolu toetust on kõige parem vaadelda hindamise raames. Ajavahemiku 2007–2013 puhul koostati 215. meetme „loomade heaolu toetused“ mõju hindamise kokkuvõte, mis põhines meedet rakendanud liikmesriikide järelhindamiste tulemustel. Kokkuvõtte ja selle juurde kuuluva komisjoni talituste töödokumendi avaldamine on kavandatud 2018. aasta viimasesse kvartalisse.

95

215. meedet „loomade heaolu toetused“ rakendati 11 liikmesriigis (30 piirkonnas) ja EAFRD kogukulutused ulatusid 1 miljardi euroni. Järelhindamiste kokkuvõttes leiti, et meetme mõju oli piiratud, osaliselt seetõttu, et meedet rakendanud piirkondade arv oli väike.

Järeldused ja soovitused

99

Loomade heaolu strateegias kohustuti uurima võimalust kehtestada lihtsustatud ELi õigusraamistik. See aitas kaasa ametlikke kontrolle käsitleva määruse vastuvõtmisele 2017. aastal ja sellest tulenevale esimese ELi loomade heaolu referentkeskuse loomisele 2018. aasta märtsis.

Komisjon tunnistab, et strateegia ei sisaldanud sihtnäitajaid strateegia kõikide eesmärkide mõõtmiseks (vt komisjoni vastus punktidele 28 ja 31). Strateegias kavandatud tegevusi ei ole veel hinnatud, sest need viidi lõpule alles 2018. aasta alguses ja seetõttu ei ole kõigi tegevuste mõju veel avaldunud.

Komisjon on alates 2017. aastast ellu viinud mitut meedet, keskendudes järgmisele kolmele esmatähtsale valdkonnale:

  • loomade heaolu käsitlevate ELi eeskirjade parem kohaldamine;
  • ettevõtjate vabatahtlike kohustuste väljatöötamine ja kasutamine loomade heaolu parandamiseks;
  • loomade heaolu käsitlevate ELi standardite edendamine maailmas.
100

Komisjon leiab, et see uimastamata tapmise küsimus on keeruline ja vajab põhjalikku uurimist seoses selle mõjuga erinevatele usukogukondadele.

1. soovitus. Komisjoni loomade heaolu poliitika strateegiline raamistik
  1. Komisjon on nõus 1. soovituse punktiga a ja kavatseb korraldada 2012. aastal loomade heaolu strateegia hindamise. Hinnatava ajavahemiku puhul tuleb arvesse võtta seda, et kõigi tegevuste mõju ei ole veel avaldunud, samuti tuleb arvestada selle keerulise töö mõjuga ressurssidele.
  2. Komisjon on nõus 1. soovituse punktiga b. Selle täitmiseks määratakse kindlaks valdkonnad või sektorid ja töötatakse välja metoodika liikmesriikide tulemuste võrdlemiseks.
  3. Komisjon on nõus 1. soovituse punktiga c.
102

Liikmesriikidel edusammude tegemiseks kuluvat aega mõjutab vajalike meetmete laad. Komisjon jätkab nende küsimuste jälgimist.

Vt komisjoni vastused 3. selgitusele ning punktidele 5962.

2. soovitus. Komisjoni täite- ja suunamismeetmed nõuetele vastavuse valdkonnas a)

Komisjon on nõus 2. soovituse punktiga a. Korraldused auditisoovituste täitmise kontrollimiseks ja ELi õigusaktide jõustamiseks on juba tehtud.

Komisjonil on auditisoovituste täitmise kontrollimiseks alates 2005. aastast olemas süstemaatilised menetlused ja kui mittevastavus ELi eeskirjadega püsib, on võimalik kasutada täiendavaid täitemeetmeid. Menetluste tõhusust kontrollitakse korrapäraselt.

Komisjon siiski tunnistab, et on võimalik veelgi lühendada aega, mis kulub auditite raames esitatud soovituste täitmiseks rahuldatavate meetmete võtmiseks ja õigusnormide, eriti pikka aega jõus olnud õigusnormide jõustamiseks.

Seepärast teeb komisjon tööd selle nimel, et tõhustada kõikide toidu- ja tervisealaste õigusaktide järgimise seire ja tõhustamise menetlusi, mis loomulikult hõlmavad komisjoni auditite raames esitatud soovituste täitmise kontrolli.

b)

Komisjon on nõus 2. soovituse punktiga b ning kavatseb arutada liikmesriikidega süsteemi TRACES võimalikku täiustamist, et toetada elusloomade veo kontrollimiseks liikmesriikide riskianalüüside koostamist.

3. soovitus. Ametlike kontrollide ja nõuetele vastavuse kontrollide vahelise kooskõlastamise parandamine

Komisjon ei ole nõus 3. soovituse punktiga a.

Komisjon on seisukohal, et kui kontrollikoja osutatud ametlikke kontrolle kasutatakse selleks, et saavutada nõuetele vastavuse kontrollimisel toetusesaajate 1 % suurune miinimummäär (määruse (EL) nr 809/2014 artikkel 68), kuuluvad need kontrollid tõepoolest põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi auditite kohaldamisalasse ning muude tahkude kõrval hinnatakse ka asjaomaste aruannete täielikkust. Kui aga nende ametlike kontrollide tegemisel on kontrolli miinimummäär juba ületatud, st kontrollid tehakse väljaspool nõuetele vastavuse raamistikku, puudub kontrollijatel õiguslik kohustus liigitada ja hinnata oma järeldusi nõuetele vastavuse eeskirjade valguses ning neist seejärel aru anda. Seepärast ei saa põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi auditites käsitleda selliseid kontrolle ega nende aruannete täielikkust, välja arvatud juhul, kui kontrollide tulemustest on aru antud.

b)

Komisjon on soovitusega nõus ja võtab selle täitmiseks järelmeetmeid nõuetele vastavuse eksperdirühmas.

104

Loomade heaolu edendamine on osa laiemast prioriteedist, milles keskendutakse toiduahela korraldamisele. Maaelu arengu poliitika tagab paindliku raamistiku / paindlikud vahendid, mis võimaldavad liikmesriikidel kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja jagatud juhtimise kontekstis otsustada, kuidas on kõige parem toetada loomade heaolu parandamist, järgides ELi poliitikaeesmärke ning liikmesriikide/piirkondade konkreetset olukorda, potentsiaali ja vajadusi. Seda meedet sisaldab peaaegu kolmandik kõikidest 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmidest, kus on märgitud ka toetusesaajate arv.

Seoses tühimõju ohuga leiab komisjon, et põllumajandustootjad vajavad rahalist toetust selliste kohustuste täitmiseks, millega minnakse kaugemale loomade heaolu põhinõuetest. Meetme „loomade heaolu“ aluseks olev põhimõte, mille kohaselt toetatakse meetme raames vaid tegevust, millega minnakse kohustuslikest nõuetest kaugemale, peaks tühimõju ära hoidma.

Komisjon jätkab loomade heaolu parandamiseks heade tavade ja näidete levitamist ka sobivas kombinatsioonis muude maaelu arengu meetmetega, eelkõige teadmussiirde ja koolituse ning investeeringutega.

4. soovitus. Maaelu arengu toetuste kasutamine loomade heaolu eesmärkide saavutamiseks a)

Komisjon on selle praeguse programmitööperioodi tavadel põhineva soovitusega nõus.

Liikmesriigid peaksid määrama 14. meetmega seotud kohustused kindlaks nii, et oleks korralikult paika pandud lähepunkt ja et kohustused ületaksid tavapäraseid tavasid, tagamaks toetuste tõeline lisaväärtus ja vältimaks ülemäärast hüvitamist. Komisjon innustab ka edaspidi – kui programmi muudetakse või kui meede praegusel programmitööperioodil uuesti kasutusele võetakse – liikmesriike rakendama seda meedet eelkõige sektorites, kus vajadused on kõige suuremad. Näiteks kõik seakasvatussektoris võetavad meetmed aitavad ka suurendada vastavust asjakohasele direktiivile. Enne maaelu arengu raames võetava uue loomade heaolu meetme heakskiitmist konsulteeritakse alati tervise ja toiduohutuse peadirektoraadiga.

Loomade heaolu muutmisel üheks maaelu arengu erieesmärgiks aastatel 2021–2027 peaks loomade heaolu tõusma maaelu arengu kontekstis veelgi tähtsamale kohale.

b)

Komisjon on nõus soovitusega hõlbustada liikmesriikide vahel heade tavade vahetamist loomade heaolu meetme täiendavate (st mittekohustuslike) tulemus- ja mõjunäitajate kohta. Tuleb märkida, et 2020. aasta järgset ÜPPd käsitlevad ettepanekud sisaldavad erieesmärki „parandada ELi põllumajanduse vastavust ühiskonna nõudmistele toidu ja tervishoiu, sealhulgas ohutu, toitva ja kestliku toidu, samuti loomade heaolu valdkonnas“ ning põhinäitajat O.16: „loomade heaolu, loomatervise või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv“. Peale selle sisaldab ettepanek ühist tulemusnäitajat R.38: „loomade heaolu parandamine: loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal“. Seepärast saab komisjon võtta endale kohustuse hõlbustada tulevikku silmas pidades loomade heaolu näitajatega seotud heade tavade vahetamist.

c)

Komisjon on selle praeguse programmitööperioodi tavadel põhineva soovitusega nõus.

Euroopa maaelu arengu võrgustiku veebisaidil on esitatud palju heade tavade näiteid loomade heaolu edendavate projektide, sealhulgas investeerimisprojektide jaoks. (https://enrd.ec.europa.eu/search/site/animal%20welfare_en).

Loomade heaolu muutmisel üheks maaelu arengu erieesmärgiks aastatel 2021–2027 peaks loomade heaolu tõusma maaelu arengu kontekstis veelgi tähtsamale kohale. Võttes arvesse 2020. aasta järgse ÜPP jaoks kavandatud uut rakendamismudelit, ei saa komisjon paraku võtta praegu rohkem konkreetseid kohustusi seoses liikmesriikidele juhiste andmisega.

Mõisted ja lühendid

Ametlikud kontrollid: Kogu aruandes kasutatav väljend, millega viidatakse liikmesriigi tasandil tehtud kontrollidele (nt veterinaarteenistuste poolt), et kontrollida Euroopa Liidu loomade heaolu eeskirjade nõuetekohast kohaldamist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 882/2004.

Broilerid: Liha tootmiseks peetavad kanad.

CMES: ELi maaelu arengu meetmete ühine seire- ja hindamissüsteem.

DG AGRI: Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat.

DG SANTE: Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraat.

EFSA: Euroopa Toiduohutusamet – Euroopa Liidu amet, mis annab sõltumatut teaduslikku nõu ning teavitab toiduahelaga seotud olemasolevatest ja tekkivatest ohtudest.

Nõuetele vastavuse kontrollid: Nõuetele vastavuse tingimuste täitmise kontrollid, mida tehakse kooskõlas määrustega (EL) nr 1306/2013, 809/2014 ja 640/2014.

OIE: Maailma Loomatervise Organisatsioon, mis on 181 liikmesriigiga valitsustevaheline organisatsioon. OIE töötab välja rahvusvaheliselt tunnustatud loomatervishoiu ja loomade heaolu standardeid.

RDP: Maaelu arengu programm.

Sigade sabade lõikamine: Toiming, mille eesmärk on vähendada sabade hammustamist.

SMR: Kohustuslikud majandamisnõuded – moodustavad osa nõuetele vastavusest ja on sätestatud mitmes Euroopa Liidu direktiivis ja määruses. Nõuded hõlmavad rahva-, looma- ja taimetervist, loomade identifitseerimist ja registreerimist, keskkonda ja loomade heaolu.

TRACES: kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteem – komisjoni mitmekeelne veebipõhine haldamisvahend kõikide loomade, sperma ja embrüote, toidu, sööda ja taimede liidusisese kaubavahetuse ja impordi sanitaarnõuete jaoks.

ÜPP: Ühine põllumajanduspoliitika.

Järelmärkused

1 Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna tellitud uuring „Animal Welfare in the European Union“ (Loomade heaolu Euroopa Liidus), Brüssel, 2017.

2 Humane Society International „Facts and figures on the EU horsemeat trade“ (Faktid ja arvud ELi hobuseliha kaubanduse kohta), 2014.

3 Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamise kohta (2009/2202(INI)) ja Euroopa Parlamendi 26. novembri 2015. aasta resolutsioon uue loomade heaolu strateegia kohta aastateks 2016–2020 (2015/2957(RSP)).

4 Kõnealust teemat käsitlevad muu hulgas järgmised uuringud: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, „Review of animal welfare legislation in the beef, pork, and poultry industries“ (Loomade heaolu käsitlevate õigusaktide läbivaatamine veise-, sea- ja linnulihatööstuses), Rooma, 2014; EconWelfare'i projekt, FiBL, „Overview of animal welfare standards and initiatives in selected EU and third countries“ (Ülevaade loomade heaolu standarditest ning algatustest valitud ELi liikmesriikides ja kolmandates riikides), Šveits, 2010; Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon, „Comparative analysis of EU standards in food safety, environment, animal welfare and other non-trade concerns with some selected countries“ (Võrdlev analüüs ELi toiduohutuse, keskkonna, loomade heaolu ja muudes kaubandusega mitteseotud küsimustes teatud valitud riikidega), Brüssel, 2012.

5 Tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1). Selles õigusaktis ei nõuta loomade heaolu kontrollide miinimumkontrollimäära.

6 Otsemaksed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608); viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise ning toorelt korjamise toetused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671); ning maaelu arengu raames makstavad pindalatoetused ja loomade heaolu toetused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

7 Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2016. aasta tegevusaruanne.

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549), põhjendus 57 ja artikkel 92. Väikepõllumajandustootjad ei ole aga vabastatud kohaldatavate loomade heaolu käsitlevate õigusaktide järgimisest ning nende suhtes rakendatakse ametlikke kontrolle nimetatud õigusaktide järgimise kontrollimiseks.

9 SWD(2016) 218 final, 22.6.2016, „Review of greening after one year“ (rohestamist käsitlevate sätete läbivaatamine aasta pärast nende rakendamist).

10 Nagu määratletud määruse (EL) nr 1306/2013 II lisas.

11 Allikad: loomade kohta, kelle suhtes kohaldatakse nõuetele vastavuse süsteemi, 2016. aasta nõuetele vastavuse kontrolle käsitlev statistika; loomakasvatusettevõtete ja seakasvatusettevõtete koguarvu käsitlevad Eurostati andmed 2013. aasta kohta. Seakasvatusettevõtete hõlmatus on liikmesriigiti väga erinev alates 7%st seakasvatusettevõtetest Slovakkias kuni peaaegu 100%ni seakasvatusettevõtetest Belgias, Saksamaal ja Luksemburgis. Vasikakasvatusettevõtete arvu kohta Eurostati andmed puuduvad.

12 Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 33.

13 Eelmisel programmitöö perioodil (2007–2013) kulutasid 15 liikmesriiki loomade heaolu meetmele jaoks 1 miljard eurot.

14 Loomade töörühm: „Why is European animal production important today? Facts and figures“ (Miks on Euroopa loomakasvatus tänapäeval oluline? Faktid ja arvud), 2017.

15 Tervise- ja toiduohutuse peadirektoraat: „Evaluation of the EU Policy on Animal Welfare and Possible Policy Options for the Future“ (ELi loomade heaolu poliitika hindamine ja võimalikud edaspidised poliitikasuunad), Brüssel, 2010.

16 https://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/animalwelfare, vaadatud 2018. aasta juunis.

17 Näiteks: Belk, K.E., Scanga, J.A., Smith, G.C. ja Grandin, T., „The Relationship Between Good Handling / Stunning and Meat Quality in Beef, Pork, and Lamb“ (Kuidas hea käitlemine / uimastamine mõjutab veise-, sea- ja lambaliha kvaliteeti), Colorado Riiklik Ülikool, Fort Collins, 2002; DG SANTE, „Evaluation of the EU Policy on Animal Welfare and Possible Policy Options for the Future“ (ELi loomade heaolu poliitika hindamine ja võimalikud edaspidised poliitikasuunad), Brüssel, 2010; Euroopa Parlamendi kodanikuõiguste ja põhiseaduslike küsimuste poliitika osakond „Animal Welfare in the European Union“ (Loomade heaolu Euroopa Liidus), Brüssel, 2017.

18 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2009, 24. september 2009, loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1).

19 Loomatervishoiu ja loomade heaolu teaduskomisjoni poolt Euroopa Komisjoni tellimusel esitatud arvamus olulisemate kaubanduslike loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektide kohta, EFSA Journal (2004), 45, lk 1–29.

20 Tervise- ja toiduohutuse peadirektoraat „Evaluation of the EU Policy on Animal Welfare and Possible Policy Options for the Future“ (ELi loomade heaolu poliitika hindamine ja võimalikud edaspidised poliitikasuunad), Brüssel, 2010.

21 Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamise kohta.

22 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta aastateks 2012–2015 (COM(2012)6, 15.2.2012).

23 Kontrollikoda vaatas läbi tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi auditiaruanded, mis hõlmasid kõiki 28 liikmesriiki. Kõnealustes auditiaruannetes avastati puudusi kõigis liikmesriikides, välja arvatud Soome.

24 Komisjoni 5. märtsi 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/329, millega määratakse Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskus (ELT L 63, 6.3.2018, lk 13).

25 Euroopa Parlamendi 26. novembri 2015. aasta resolutsioon uue loomade heaolu strateegia kohta aastateks 2016–2020 (2015/2957(RSP)).

26 II lisas esitatakse ülevaade kontrollide tulemustest, mille edastasid külastatud liikmesriigid.

27 Allikas: komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu direktiivi 98/58/EÜ (mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset) rakendamise kohta (COM(2016) 558 final, 8.9.2016) ja riiklike kontaktpunktide koosolekute protokollid, mis käsitlevad loomade heaolu transpordi ajal.

28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).

29 COM(2016) 558 final, 8.9.2016, „Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu direktiivi 98/58/EÜ (mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset) rakendamise kohta.“

30 COM(2018) 181 final, 13.4.2018, „Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 2007/43/EÜ rakendamise kohta ning selle mõju kohta lihakanade heaolule ja heaolunäitajate arengule.“

31 Komisjoni ülevaatearuanne: „Study visits on rearing pigs with intact tails“ (opereerimata tarbesigu käsitlevad õppekülastused), 2016 (DG SANTE, 2016–8987 – MR).

32 Komisjoni ülevaatearuanne: „Welfare of cattle on dairy farms“ (veiste heaolu piimakarja kasvatamisega tegelevates ettevõtetes), 2017 (DG SANTE, 2017–6241).

33 COM(2018) 181 final.

34 Komisjoni auditi- või teabekogumisaruanded: 2017–6109 (Bulgaaria), 2017–6217 (Tšehhi Vabariik), 2017–6110 (Türgi).

35 Komisjoni ülevaatearuanne: „Systems to prevent the transport of unfit animals in the EU“ (Süsteemid vedamiseks kõlbmatute loomade transpordi vältimiseks ELis)(DG SANTE, 2015–8721 – MR).

36 Komisjoni ülevaatearuanne: „Animal welfare at slaughter in Member States“ (Loomade heaolu tagamine surmamisel eri liikmesriikides) (DG(SANTE) 2015–7213 – MR).

37 Näiteks auditiaruanded 2016–8822 - MR, 2014–7059 - MR (Belgia), 2013–6858 - MR FINAL (Bulgaaria), 2017–6022 (Tšehhi Vabariik), 2014–7061 - MR FINAL (Taani), 2016–8763 – MR (Eesti), 2017–6126 (Hispaania), 2014–7075 - MR FINAL (Itaalia), 2012–6374 - MR FINAL (Rumeenia).

38 Emiste rühmas pidamine: Belgia, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Prantsusmaa, Küpros, Poola, Portugal, Sloveenia ja Soome. Munakanad: Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia ja Ungari. Vasikate transport: Iirimaa, Prantsusmaa.

39 Kui see oli asjakohane (nt konkreetsed soovitused, mis olid auditi kuupäevaks veel täitmata), vaadati läbi ka vanemad auditiaruanded.

40 Et hinnataks kõiki nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivis 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23), nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiivis 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (kodifitseeritud versioon) (ELT L 47, 18.2.2009, lk 5), nõukogu 19. juuli 1999. aasta direktiivis 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 53) ja nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1), sätestatud nõudeid. Komisjon lisas 2012. aastal oma soovitusele viite nõukogu 28. juuni 2007. aasta direktiivis 2007/43/EÜ, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad (ELT L 182, 12.7.2007, lk 19), sätestatud nõuetele.

41 Kontrollikoda täheldas seda Saksamaal (3 soovitust), Itaalias (1 soovitus) ja Rumeenias (1 soovitus).

42 Määrus (EÜ) nr 1099/2009.

43 Halal või koššer liha. Teatavad usukogukonnad võivad lubada tapmist koos uimastamisega (määruses (EÜ) nr 1099/2009 loetletud meetoditega või alternatiivmeetoditega).

44 Määruse (EÜ) nr 1099/2009 põhjendus 18.

45 Dokumendile „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta aastateks 2012–2015“ lisatud mõjuhinnang (SEC(2012) 55 final, 19.1.2012).

46 Komisjoni ülevaatearuanne: „Animal welfare at slaughter in Member States“ (Loomade heaolu tagamine surmamisel eri liikmesriikides) (DG SANTE 2015–7213-MR).

47 DG SANTE: „Study on information to consumers on the stunning of animals“ (Uuring, mis käsitleb tarbijate teavitamist loomade uimastamisest), 2015.

48 III lisas on esitatud külastatud liikmesriikides kasutusel olevate menetluste kirjeldus.

49 Saksamaal (Nordrhein-Westfaleni liidumaal) kasutasid eri piirkondade inspektorid erinevaid kontrollnimekirju ja trahvide kohaldamiseks puudus ühtne lähenemisviis.

50 Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikkel 3: „Liikmesriigid tagavad ametlike kontrollide korrapärase tegemise riskidest lähtuvalt ja asjakohase sagedusega, et saavutada käesoleva määruse eesmärgid.“

51 Näiteks võib teatava liikmesriigi kohalik ametiasutus vaadata oma territooriumil loomade transporti käsitlevat teavet ainult juhul, kui see riik on väljumiskoht, sihtkoht, EList väljumise koht/ELi sisenemise koht või kui asjaomases piirkonnas asub kontrollpunkt.

52 Määrus (EÜ) nr 882/2004.

53 Komisjoni 29. septembri 2006. aasta otsuse 2006/677/EÜ, millega sätestatakse suunised, millega kehtestatakse kriteeriumid auditite korraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) alusel (ELT L 278, 10.10.2006, lk 15), lisa punkt 5.1.

54 DG SANTE, vaheülevaate aruanne „Audits of Official Controls in EU-Member States“(Ametlike kontrollide auditid ELi liikmesriikides), 2017.

55 Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ning otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.6.2014, lk 48), artikli 38 lõige 5.

56 Pädev kontrolliasutus, kes teeb kindlaks mittevastavuse määra ja makse vähendamise arvutamise eest vastutava makseasutuse.

57 Komisjoni töödokument olemasolevate kontrollivahendite kohta nõuetele vastavuse kontrollide tõhususe optimeerimiseks (DS-2011–2), 2011.

58 Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69), artikli 68 lõige 2.

59 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (kodifitseeritud versioon) (ELT L 10, 15.1.2009, lk 7), artiklid 3 ja 4, direktiivi 2008/120/EÜ artiklid 3 ja 4, ning direktiivi 98/58/EÜ artikkel 4.

60 Kontrollnimekirjast puudub ainult üks ametlik nõue.

61 Auditileidude alusel võib komisjon algatada menetlused, mille abil vähendatakse ELi rahastamist asjaomasele liikmesriigile. Neid menetlusi nimetatakse finantskorrektsioonideks.

62 Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 64 lõikele 5.

63 Eriaruanne nr 26/2016 „Nõuetele vastavuse mõjusamaks ja lihtsamaks muutmine on endiselt keeruline ülesanne“ (https://eca.europa.eu).

64 Delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 39 sätestatakse, et makseid vähendatakse reeglina 3%, kuid lähtudes nõuete rikkumise olulisuse hindamisest, võidakse neid vähendada 1%-le või suurendada 5%-le.

65 Sellest probleemist teatati komisjoni poolt Eestisse, Itaaliasse, Luksemburgi, Austriasse, Portugali ja Slovakkiasse tehtud auditite käigus.

66 Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 5 lõige 3.

67 „Toormetootjate konkurentsivõime parandamine nende parema integreerimise abil põllumajanduslike toiduainete tarneahelasse kvaliteedikavade kaudu, mis annavad põllumajandustoodetele lisaväärtuse, kohalike turgude edendamise ja lühikeste tarneahelate ning tootjarühmade ja -organisatsioonide ning tootmisharudevaheliste organisatsioonide kaudu“ ja „Põllumajandusettevõtte riskiennetamise ja -juhtimise toetamine“. Sihtvaldkonnad loovad seose maaelu arengu prioriteetide, meetmete ja seirenäitajate vahel.

68 Direktiivi 2008/120/EÜ I lisa punkt 4: „… sigadel peab olema juurdepääs piisavale kogusele uurimist ja tuhnimist võimaldavale materjalile, näiteks õlgedele, heinale, puidule, saepurule, seenekompostile, turbale või nende materjalide segudele, mis ei ohusta loomade tervist.“

69 Kellega konsulteeriti käesoleva auditi jaoks koostatud eksperdirühma töö käigus.

70 „Initiative Tierwohl“ Saksamaal ja „UNICARVE“ märgistamissüsteem Itaalias.

71 Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 67.

72 „Synthesis of Rural Development Programmes (RDP) ex-post evaluations of period 2007–2013“ (Ajavahemikul 2007–2013 tehtud maaelu arengu programmide järelhindamiste koondaruanne), hindamisuuring, Ecorys and IfLS, aprill 2018.

73 Kohustuslikud majandamisnõuded hõlmavad nõudeid ja standardeid, mis on sätestatud direktiivis 2008/119/EÜ vasikate kaitse kohta (kohustuslik majandamisnõue nr 11), direktiivis 2008/120/EÜ sigade kaitse kohta (kohustuslik majandamisnõue nr 12) ja direktiivis 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (kohustuslik majandamisnõue nr 13). Nõuete rikkumise määr ja rikkumiste jaotus maksevähenduse kategooriate vahel ei hõlma rikkumiste kordumise ega tahtliku rikkumise juhtumeid.

 

1 Näiteks nõukogu direktiivis 2008/120/EÜ rõhutatakse preambulis selliseid kaalutlusi nagu erinevused, mis võivad moonutada konkurentsitingimusi (põhjendus 6), ja nõuded, et tagada tootmise ratsionaalne areng (põhjendus 7), millega pannakse suuremat rõhku suuremamahulisele tootmisele.

2 Vt ülevaatearuande 2014-7350 punkt 6.

Sündmus Kuupäev
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus 13.9.2017
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale) 12.7.2018
Aruande lõplik vastuvõtmine peale ärakuulamismenetlust 3.10.2018
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes 9.11.2018

Auditirühm

Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.

Kõnealuse tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Nikolaos Milionis. Auditit juhtis kontrollikoja liige Janusz Wojciechowski; teda toetasid kabinetiülem Kinga Wiśniewska-Danek, kabineti atašee Katarzyna Radecka-Moroz, valdkonnajuht Colm Friel, auditijuht Diana Voinea, auditijuhi asetäitjad Paulo Oliveira ja Lucia Roșca ning audiitorid Xavier Demarche, Małgorzata Frydel, Michela Lanzutti, Joachim Otto ja Maciej Szymura. Keelealast abi osutas Fiona Urquhart.

Vasakult paremale: Xavier Demarche, Kinga Wiśniewska-Danek, Joachim Otto, Janusz Wojciechowski, Colm Friel, Diana Voinea, Lucia Roșca.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

PDFISBN 978-92-847-1144-4ISSN 1977-5652doi:10.2865/656382QJ-AB-18-026-ET-N
HTMLISBN 978-92-847-1187-1ISSN 1977-5652doi:10.2865/433849QJ-AB-18-026-ET-Q

©Euroopa Liit, 2018

Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.

VÕTA ÜHENDUST ELiga

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et

Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:

  • helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
  • helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
  • e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/contact_et

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: https://publications.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu

ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/data) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.