Loomade heaolu ELis: kuidas vähendada lõhet ambitsioonikate eesmärkide ja tegeliku rakendamise vahel
Aruande kohta ELis on maailma ühed kõrgeimad loomade heaolu standardid, mis on kehtinud aastakümneid, ning loomade heaolu eesmärgid on integreeritud ühisesse põllumajanduspoliitikasse (ÜPP). Komisjoni kõige värskema loomade heaolu strateegia eesmärk on tegeleda nõuetele vastavuse küsimustega ja parandada sünergiat ühise põllumajanduspoliitikaga. Kontrollikoda leidis, et loomade heaolu parandamiseks võetud ELi meetmed olid mõnes valdkonnas edukad, kuid esines viivitusi nende rakendamisel ja puudusi esineb endiselt teatavates valdkondades, mis on seotud loomade heaoluga põllumajandusettevõtetes, transpordi ajal ja tapmisel. Kontrollikoja soovitused hõlmavad strateegilist raamistikku, komisjoni täite- ja suunamismeetmeid, millega toetatakse liikmesriike nõuetele vastavuse saavutamisel, ning meetmeid, millega tugevdatakse seoseid loomade heaolu ja põllumajanduspoliitika vahel.
Kokkuvõte
IELis on ühed rangeimad loomade heaolu regulatiivsed standardid, mis hõlmavad põllumajandusloomade kasvatamise, transpordi ja tapmise üldisi nõudeid ning teatavaid liike käsitlevaid erinõudeid. Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) annab võimaluse aidata suurendada põllumajandustootjate teadlikkust nende õiguslikest kohustustest (nõuetele vastavuse kaudu, mis seob nende ÜPP toetused miinimumnõuete täitmisega) ning motiveerida neid rangemaid standardeid täitma (maaelu arengu poliitika raames antava rahalise toetuse kaudu).
IIELi kodanikud on üha enam mures põllumajanduse mõju pärast loomade heaolule ning selle tihedalt seotud mõju pärast rahvatervisele ja loomatervisele. Komisjon on koostanud strateegiadokumendid, mis loovad raamistiku meetmetele, mida ta selles valdkonnas võtab. Viimane ELi strateegia hõlmas ajavahemikku 2012–2015.
IIIAuditis analüüsiti põllumajandusloomade heaolu ja viimase ELi strateegia üldist rakendamist, keskendudes selle kahele eesmärgile: saavutada miinimumstandardite täitmine ja optimeerida koostoimet ÜPPga. Kontrollikoda leidis, et loomade heaolu parandamise ELi meetmed olid mõnes valdkonnas tulemuslikud, kuid endiselt esineb puudujääke miinimumstandardite täitmisel, veelgi saaks parandada kooskõlastamist nõuetele vastavuse kontrollidega ning ÜPP rahalisi vahendeid saaks loomade heaolu rangemate standardite edendamiseks paremini ära kasutada.
IVAuditi tulemused näitasid, et komisjon on liikmesriikides nõuete täitmise saavutamiseks kasutanud nii suuniseid kui ka täitemeetmeid. Tema meetmed on olnud edukad olulistes valdkondades, eelkõige emiste rühmas pidamise alal ja selliste täiustamata puuride keelustamisel, mis takistavad munakanade loomulikku käitumist. Komisjon ja liikmesriigid töötasid koos välja suunised, mis aitavad lihtsustada õiguslike nõuete mõistmist ja järjepidevat kohaldamist, ning on neid laialdaselt levitanud. Kontrollikoja külastatud liikmesriigid olid üldiselt komisjoni auditisoovituste täitmiseks meetmeid võtnud.
VSiiski esines endiselt puudujääke mõnes heaoluga seotud küsimuses põllumajandusettevõtetes (eelkõige sigade sabade korrapärane lõikamine), transpordi ajal (pikamaatransporti ja kõlbmatute loomade transporti käsitlevate nõuete täitmine) ning tapmisel (uimastamiseta tapmise erandi kasutamine ja ebasobivad uimastamismeetodid). Kontrollikoja külastatud liikmesriikidel võttis mõne komisjoni auditite põhjal tehtud soovituse täitmine kaua aega.
VILiikmesriikide ametlikud kontrollisüsteemid on peamine tegur loomade heaolu standardite nõuetekohase täitmise tagamisel. Kontrollikoda leidis selle valdkonna häid tavasid, eriti ametlike kontrollide järjekindluses, kuid täheldas ka vajadust keskenduda suurema mittevastavuse riskiga valdkondadele ja ettevõtjatele. Lisaks võiksid liikmesriigid oma loomade heaolu poliitika juhtimise parandamiseks tõhusamalt ära kasutada siseaudititest ja kaebustest saadud teavet.
VIILiikmesriigid on üldiselt kehtestanud asjakohase korra loomade heaoluga seotud nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Siiski saab veel parandada kooskõla loomade heaolu ametlike kontrollidega. Lisaks oli juhtumeid, kus makseasutuste kohaldatud nõuetele vastavuse karistused ei olnud proportsionaalsed eeskirjade eiramise raskusega.
VIIILoomade heaolu edendamine on aastatel 2014–2020 maaelu arengu prioriteet ja kontrollikoda leidis külastatud liikmesriikides häid näiteid loomadele kasulikest meetmetest. Loomade heaolu meedet siiski laialdaselt ei kasutatud. Meetme kulutasuvuses ilmnes teatavaid nõrku kohti ja liikmesriigid kasutasid vaid harva võimalust toetada loomade heaolu muude maaelu arengu meetmetega.
IXKontrollikoda esitab komisjonile soovitusi, mille eesmärk on parandada loomade heaolu käsitleva poliitika juhtimist. Kontrollikoja soovitused puudutavad loomade heaolu tagamise strateegilist raamistikku, tõhusamat jõustamist ja suuniseid nõuete täitmise tagamiseks, meetmeid, millega tugevdada sidet nõuetele vastavuse süsteemi ja loomade heaolu vahel, ning meetmeid loomade heaolu eesmärkide saavutamiseks maaelu arengu poliitika abil.
Sissejuhatus
Loomade heaolu: selle määratlus ja tähtsus ELis
01Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE) määratles 2008. aastal loomade heaolu järgmiselt: „Looma heaolu loetakse heaks, kui ta on terve, mugavates tingimustes, hästi toidetud, tunneb end turvaliselt, kui ta saab loomulikult käituda ja teda ei vaeva valu, hirm ega kannatused.“ Loomade heaolu mõiste on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artiklis 13, mille kohaselt on loomad aistimisvõimelised olendid.
02Euroopa Parlamendi uuringu1 kohaselt on ELis kokku hinnanguliselt 4,5 miljardit kana, munakana ja kalkunit ning 330 miljonit lehma, siga, kitse ja lammast. Ühe loomade heaolu eest vastutava organisatsiooni andmetel tapetakse igal aastal liha saamiseks hinnanguliselt 0,25 miljonit hobust2.
03Teadlikkus loomade heaolust on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ja meedia on sellele suurt tähelepanu pööranud. Euroopa Parlament on ELi loomade heaolu poliitika teemal vastu võtnud kaks resolutsiooni (2010. ja 2015. aastal)3. Loomade heaolu alane tegevus ELis tuleneb neljast peamisest allikast, millel kõigil on oma kontrollimehhanism (vt joonis 1).
ELi loomade heaolu käsitlevate õigusaktidega püütakse miinimumstandardeid kehtestades parandada loomade elukvaliteeti, täites samas kodanike ootusi ja turunõudlust. On üldteada, et ELi loomade heaolu standardid on ühed maailma rangeimad4. Enamik neist standarditest puudutab põllumajandusloomi (põllumajandusettevõttes, transportimisel ja tapmisel), kuid õigusaktid hõlmavad ka metsloomi, katseloomi ja lemmikloomi. Nagu näidatud joonisel 2, kehtestati esimene ELi loomade heaolu käsitlev õigusakt üle 40 aasta tagasi ja seda on mitu korda ajakohastatud. Liikmesriigid võivad vastu võtta rangemad eeskirjad, kui need on ELi õigusaktidega kooskõlas. Näiteks on 13 liikmesriiki kehtestanud täiendavad riiklikud tapameetmed.
Liikmesriigid vastutavad ELi loomade heaolu eeskirjade kohaldamise eest riiklikul tasandil, sealhulgas ametlike kontrollide eest5, ning Euroopa Komisjon (tervise ja toiduohutuse peadirektoraat) vastutab selle eest, et liikmesriigid rakendaksid ELi õigusakte nõuetekohaselt. Euroopa Toiduohutusameti ülesanne on anda komisjonile asjakohast teaduslikku nõu. Liikmesriigid teavitavad komisjoni igal aastal põllumajandusettevõtetes ja transpordi ajal tehtud loomade heaolu kontrollide tulemustest. Komisjon võib võtta nende liikmesriikide vastu õiguslikke meetmeid, kes ei ole ELi õigusakte nõuetekohaselt üle võtnud ja rakendanud.
Loomade heaolu ja ühine põllumajanduspoliitika
06Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) aitab täita loomade heaoluga seotud eesmärke nõuetele vastavuse kaudu (sidudes enamiku põllumajandustootjatele makstavatest ÜPP toetustest miinimumnõuete täitmisega) ning rahastades loomade heaolu käsitlevaid meetmeid ja projekte (vt joonis 3).
Nõuetele vastavus on mehhanism, mis seob enamiku ÜPP toetustest6 (ca 46 miljardit eurot aastal 2016)7 eri valdkondi puudutavate eeskirjade täitmisega (nt keskkonnaeeskirjad, maa heas põllumajanduslikus seisukorras säilitamine, loomade heaolu ning inimeste, loomade ja taimede tervis). Nõuetele vastavust ei kohaldata väikepõllumajandustootjatele8, kes moodustavad ca 40% kõigist ELi põllumajandustootjatest9. Standardeid ja nõudeid rikkuvate põllumajandustootjate ÜPP toetusi võidakse vähendada 1–5% või rohkem, kui rikkumine on tahtlik. Erandjuhtudel võivad asutused põllumajandustootjad abikavadest välja jätta.
08Nõuetele vastavuse süsteem ei hõlma kõiki loomade heaolu puudutavaid õiguslikke nõudeid, vaid sisaldab sätteid, millega kaitstakse vasikaid ja sigu, ning muid sätteid, millega kehtestatakse üldnõuded kõikide põllumajandusloomade kohta10.
09Loomakasvatajad nendes sektorites, mis harilikult ei saa asjaomaseid ÜPP toetusi (enamik ELi kodulinnukasvandusi ja paljud seakasvatusettevõtted teatavates liikmesriikides), ei ole määratluse kohaselt selle karistussüsteemiga hõlmatud. ELi tasandil11 hõlmavad üldised loomade heaolu nõuetele vastavuse nõuded ca 55% kõikidest kariloomi pidavatest ELi põllumajandusettevõtetest, samas kui konkreetsed direktiivi nõuded sigade kaitseks hõlmavad ca 65% seakasvatusettevõtetest.
10Liikmesriigid teevad kohapealseid kontrolle, et vaadata, kas põllumajandustootjad täidavad nõuetele vastavuse tingimusi. Need kontrollid peavad hõlmama vähemalt 1% ÜPP toetuste saajatest. Komisjon (põllumajanduse ja maaelu peadirektoraat) teeb auditeid, et kontrollida, kas liikmesriikides on kehtestatud asjakohased nõuetele vastavuse kontrollisüsteemid.
11Ka maaelu arengu poliitika võib loomade heaolu eesmärke käsitleda, näiteks koolituste abil või pakkudes rahalist hüvitist põllumajandustootjatele, kes rakendavad ELi ja siseriiklikes õigusaktides nõutust või harilikest tavadest rangemaid loomade heaolu standardeid. Liikmesriigid otsustavad lähtuvalt oma vajadustest, milliseid meetmeid rakendada. Liikmesriikide maaelu arengu programmid kiidab heaks komisjon (põllumajanduse ja maaelu peadirektoraat). Liikmesriigid valivad toetusesaajad heakskiidetud programmide alusel.
12Loomade heaolu valdkonnas on suurim ELi vahendite otsene allikas maaelu arengu meede „loomade heaolu toetused“ (14. meede), millega toetatakse rangeid loomakasvatusstandardeid, mis lähevad kaugemale asjaomastest kohustuslikest standarditest12. 2014.–2020. aastaks eraldasid 18 liikmesriiki selle meetme jaoks 1,5 miljardit eurot (1,5% kõikide meetmete kavandatud kogukuludest)13. Joonisel 4 on näidatud kõnealuse meetme kavandatud ja tegelikud kulud programmitöö perioodil 2014–2020. Kõnealustele vahenditele lisanduva riikliku toetusega on selle meetme eelarve kokku peaaegu 2,5 miljardit eurot.
Loomade heaolu ja majandushuvid
13ELi loomakasvatussektor moodustab 45% ELi kogu põllumajandustegevusest. Loomakasvatussektori iga-aastane käive on 168 miljardit eurot ja see annab tööd ligikaudu 4 miljonile inimesele14. Loomakasvatusega seotud sektorite (piima ja liha töötlemine, kariloomade sööt) aastakäive on ca 400 miljardit eurot. Loomade heaolu standardite järjepidev kohaldamine mõjutab nendes sektorites võrdseid tingimusi.
14Loomade heaolu teatavate standardite rakendamine (näiteks minimaalse ruumi tagamine vasikatele) tekitab ettevõtjatele kulusid. DG SANTE 2010. aasta hinnangu15 kohaselt moodustasid need kulud 2% põllumajandusettevõtete väljunditest, kuid samas järeldati, et loomade heaolu kõrgemate standardite eelised on suurem tootlikkus, parem toodete kvaliteet ja ettevõtte maine.
15Euroopa Toiduohutusameti (EFSA)16 sõnul mõjutab toidu ohutust kaudselt põllumajandusloomade heaolu, kuna loomade heaolu, tervis ja toidust põhjustatud haigused on omavahel tihedalt seotud. Ebapiisav heaolu võib kaasa tuua suurema vastuvõtlikkuse haiguste suhtes ja suurema suremuse. Kui on oht rahvatervisele, ei anna toiduohutusinspektorid inimtarbimiseks mõeldud lihale heakskiitu, mis toob tootjatele ja töötlejatele kaasa rahalist kahju.
16Leidub hulgaliselt tõendeid17 selle kohta, et loomade heaolu mõjutab liha kvaliteeti. Hea kohtlemine põllumajandusettevõttes, transpordi ajal ja tapmiseks ettevalmistamisel on oluline, kuna stressis ja vigastatud loomade liha võib olla värvusemuutuse ja pehmuse vähenemise tõttu madalama väärtusega.
17Siiski ei käi loomade heaolu ja ettevõtjate majandushuvid alati käsikäes. Intensiivsetes tootmissüsteemides toob suurem loomkoormus suuremat kasumit, kuid seda keerulisem on täita loomade erivajadusi. Seetõttu võivad intensiivsed süsteemid põhjustada munakanade hälbivat käitumist, nagu sulgede nokkimine ja kannibalism, sigade agressiivsust ja sabade hammustamist ning vasikate agressiivsust. Sellise soovimatu käitumise ohjamise üldine tava on loomadel valulike füüsiliste muudatuste tegemine, eelkõige noka lühendamine, sabade lõikamine, kastreerimine ja hammaste lühendamine. ELi õigusaktides on nende probleemidega tegeletud eelkõige minimaalsete ruuminõuete ja füüsilisi muudatusi käsitlevate eeskirjade (mis lubavad teatud toiminguid teha ainult erandjuhtudel pärast seda, kui soovimatu käitumise ärahoidmiseks on võetud muid meetmeid) kehtestamisega.
18Samuti mõjutavad väiksem loomkoormus ja reisi katkestamine loomadele puhkuse andmiseks negatiivselt veoettevõtjate majandushuve. Tapamajas sooritatavate toimingute puhul on tootmisahela kiirus üks olulisemaid tootlikkuse tegureid, kuid see võib mõjutada loomade nõuetekohast kohtlemist enne tapmist ja uimastamismeetodite tõhusust. Võib ka olla muid ärilisi põhjuseid, miks tapmise ajal häid tavasid ei järgita (vt näide 1. selgituses).
1. selgitus
Vasikate uimastamine heade tavade suunistes loetlemata meetoditega kaubanduslikel põhjustel
Ühes kontrollikoja külastatud Prantsusmaa tapamajas kasutati vasikate uimastamiseks komisjoni ja tootmisharudevaheliste heade tavade suunistes kirjeldatud meetodi (otsmikuluult uimastamine) alternatiivmeetodit (kuklapoolelt uimastamine). Mõlemad meetodid on tapmist käsitleva määrusega18 kooskõlas. EFSA arvamus19 uimastamise suhtes kohaldatavate loomade heaolu aspektide kohta näitab, et otsmikuluult uimastamine on usaldusväärne meetod tõhusaks uimastamiseks, kuid kuklapoolelt tehtud uimastamisel on oht, et uimastamine võib olla valesti suunatud. See võib kaasa tuua kuklatagusesse laskmise, mis annab mitterahuldava tulemuse. Alternatiivse meetodi kaubanduslik eelis seisneb selles, et selle puhul tekib vähem ajuvigastusi ja luukilde, mis võimaldab aju paremini turustada.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Loomade heaolu käsitlev ELi strateegia
19Komisjon järeldas 2010. aastal20, et olemasolevad loomade heaolu käsitlevad õigusaktid olid üldiselt parandanud nende loomarühmade heaolu, kelle suhtes neid õigusakte kohaldati. Siiski leidis ta, et rakendamine oli ELis erinev, mis takistas edusamme ühtlustatud rangete standardite saavutamisel. Järgides Euroopa Parlamendi soovitust21, käivitas komisjon 2012. aastal loomade kaitse ja heaolu ELi strateegia aastateks 2012–201522, milles on sätestatud järgmised eesmärgid:
- uurida võimalust kehtestada lihtsustatud ELi õigusraamistik, mis sisaldab loomade heaolu põhimõtteid kõigi loomade kohta, keda peetakse majandustegevuse raames;
- toetada liikmesriike ja võtta meetmeid eeskirjade järgimise parandamiseks;
- optimeerida sünergiat ühise põllumajanduspoliitikaga, eelkõige nõuetele vastavuse ja maaelu arengu kaudu;
- toetada rahvusvahelist koostööd;
- anda tarbijatele ja avalikkusele asjakohast teavet;
- uurida farmikalade heaolu.
Strateegia sisaldas ka loetelu 20 meetmest, mida komisjon kavatses võtta 2015. aastaks ja mis keskendusid peamiselt aruannete, uuringute ja suuniste avaldamisele (vt I lisa).
Auditi ulatus ja lähenemisviis
20Üks Euroopa Kontrollikoja (edaspidi „kontrollikoda“) strateegilisi eesmärke on analüüsida tulemuslikkust valdkondades, kus ELi meetmed on kodanike jaoks olulised. Käesoleva, kontrollikoja selle valdkonna esimese auditi eesmärk oli hinnata meetmeid, mida komisjon ja liikmesriigid on pärast aastateks 2012–2015 koostatud loomade heaolu käsitleva ELi strateegia käivitamist põllumajandusloomade heaolu parandamiseks võtnud. Kontrollikoda keskendus kahele peamisele ELi strateegias määratud eesmärgile, mida pidas loomade heaolu otseselt mõjutavaks: parandada loomade heaolu käsitlevate õigusaktide järgimist ja optimeerida sünergiat ühise põllumajanduspoliitikaga nõuetele vastavuse ja maaelu arengu kaudu (punktis 19 loetletud eesmärgid ii) ja iii)).
21Auditiga sooviti vastata järgmisele küsimusele:
kas komisjoni ja liikmesriikide meetmed aitasid ELi loomade heaolu eesmärkide saavutamisele tulemuslikult kaasa?
22Kontrollikoda uuris,
- kas komisjoni strateegia viidi ellu ja kas see saavutas oma tulemused;
- kas komisjoni suunamis- ja täitemeetmed on toonud kaasa ELi standardite parema rakendamise peamistes riskivaldkondades;
- kas kontrollikoja külastatud liikmesriigid haldasid oma kontrollisüsteemide peamisi aspekte tõhusalt;
- kas nõuetele vastavus oli tõhus vahend selleks, et lõimida loomade heaoluga seotud nõuded ühisesse põllumajanduspoliitikasse, ja kas maaelu arengu meetmed motiveerisid loomade heaolu rangemaid standardeid kulutõhusalt rakendama.
Punktide a) ja b) jaoks uuris kontrollikoda olemasolevaid tõendeid, mis näitaksid komisjoni poolt loomade heaolu strateegia rakendamiseks võetud meetmete tulemusi. Punktide c) ja d) jaoks hindas kontrollikoda otse liikmesriikide süsteeme ja menetlusi, et käsitleda teatavaid põhiriske.
24Kontrollikoja audititegevus kestis septembrist 2017 kuni juunini 2018 ja hõlmas ajavahemikku 2012. aastast 2018. aasta alguseni. Maaelu arengu meetmete puhul analüüsis kontrollikoda programmitöö perioodi, mis algas 2014. aastal. Auditi ajakava võimaldab kontrollikojal hinnata loomade heaolu 2012.–2015. aasta strateegia rakendamist ajal, mil arutatakse 2020. aasta järgset ÜPP-d.
25Kontrollikoda moodustas viiest liikmesriigist koosneva valimi, mis põhines loomakasvatussektori suurusel ja komisjoni poolt juba kindlaks tehtud loomade heaolu käsitlevate eeskirjade järgimise puudustel (DG SANTE)23: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Poola ja Rumeenia. Kontrollikoda valis Nordrhein-Westfaleni Saksamaal ja Sardiinia Itaalias, et uurida loomade heaolu meetme piirkondlikku rakendamist ja ametlike kontrollide eeskirjade kohaldamist. Kokku jääb valitud liikmesriikide arvele üle 50% ELi lihaturust ja valitud maaelu arengu programmid hõlmavad umbes 40% loomade heaolu jaoks kavandatavatest kulutustest.
26Külastuste käigus kohtus kontrollikoda ametlike kontrollide, nõuetele vastavuse kontrollide ja maaelu arengu programmide rakendamise eest vastutavate ametiasutustega. Süsteemi paremaks mõistmiseks jälgis kontrollikoda loomade heaolu ametlikke kontrolle põllumajandusettevõtetes, transpordi ajal ja tapmisel ning nõuetele vastavuse ja maaelu arengu kohapealseid kontrolle.
27Komisjonis külastas kontrollikoda tervise ja toiduohutuse peadirektoraati (DG SANTE) ning põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraati (DG AGRI). Lisaks korraldas kontrollikoda ekspertide ümarlauaarutelu, et saada loomade heaolu küsimustes sõltumatut nõu.
Tähelepanekud
Komisjon on viinud ellu teise ELi loomade heaolu käsitleva strateegia, kuid ei ole hinnanud selle mõju
28Komisjon viis 2012.–2015. aasta loomade heaolu strateegia viimase meetme lõpule aprillis 2018 ehk rohkem kui kolm aastat pärast strateegia kavandatud lõpetamist (vt I lisa). Strateegias ei ole selgelt määratletud aastateks 2012–2015 kavandatud meetmete loetelu ja kindlaks määratud üldiste eesmärkide vahelist seost (vt punkt 19). Mis puudutab kahte strateegia eesmärki, siis komisjon ei ole õigusraamistikku üle vaadanud ega võtnud meetmeid, et optimeerida sünergiat ühise põllumajanduspoliitikaga.
29Mõningate komisjoni kavandatud meetmete võtmine hilines kuni viis aastat (näiteks ELi suunised loomade kaitse kohta transpordi ajal). Suunised sigade heaolu ja loomade kaitse kohta tapmise ajal lükati samuti edasi aeganõudvate arutelude tõttu sidusrühmadega. Enamik aruandeid põhines välisuuringutel, mis mõnikord viibisid, kuna komisjonis ei olnud hankemenetluse juhtimiseks ja esialgse sisu läbivaatamiseks piisavalt töötajaid. Komisjoni sõnul olid mõningad jõustamismeetmed (mis teatavatel juhtudel hõlmasid rikkumismenetlusi Euroopa Kohtus), mis on seotud munakanade direktiiviga (traditsiooniliste puuride keelamine) ja sigade direktiiviga (emiste rühmas pidamine), ajakulukad, kuna need hõlmasid mitmeid liikmesriike.
30Komisjon ei uuendanud 2012.–2015. aasta strateegiat. Komisjon jätkas aga sidusrühmade dialoogi hõlbustamist ELi loomade heaolu platvormi (käivitatud 2017. aastal) kaudu ja lõi esimese loomade heaolu käsitleva ELi referentkeskuse24, et anda liikmesriikidele tehnilist abi sigade heaolu tagamisel. Loomade heaolu käsitlev ELi platvorm keskendub eelkõige loomade heaolu reguleerivate ELi eeskirjade paremale rakendamisele, loomade heaoluga seotud vabatahtlike kohustuste väljatöötamisele ja kasutamisele ning ELi loomade heaolu standardite edendamisele üleilmsel tasandil. Platvormi raames asutati kaks alarühma, mis töötavad selle nimel, et saavutada konkreetseid tulemusi loomade transpordi ja sigade heaolu küsimustes.
31Puuduvad alus- ja sihtnäitajad, millega mõõta, mil määral strateegia eesmärgid on saavutatud, ning komisjon ei olnud veel hinnanud oma meetmete tulemusi, kuigi Euroopa Parlament seda taotles25.
32Teatavad aruanded ja uuringud, mis koostatakse komisjoni algatusel, sisaldavad kasulikku teavet nõuete täitmise kohta (vt punktid 34 ja 35). Eelkõige tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi auditi direktoraat viib läbi auditeid ja koostab aruandeid teatavate loomade heaolu puudutavate teemade kohta valitud liikmesriikides; kõnealuste auditite eesmärk ei ole siiski hinnata komisjoni strateegiliste meetmete edukust.
33Liikmesriigid saadavad komisjonile igal aastal aruanded põllumajandusettevõtetes26 ja transpordi ajal loomade heaolu käsitlevate ametlike kontrollide kohta, mis on tehtud vastavalt ELi õigusaktidele. Komisjon on tunnistanud, et esitatud andmed ei ole täielikud, järjepidevad, usaldusväärsed või piisavalt üksikasjalikud, et teha järeldusi vastavuse kohta ELi tasandil27. Komisjon teatas kontrollikojale, et soovib parandada uue määruse (ametlike kontrollide kohta) raames esitatud andmete kvaliteeti ja järjepidevust28.
Komisjon ja liikmesriigid teatasid olulistest edusammudest ELi standardite rakendamisel
34Mõnes strateegiaga hõlmatud valdkonnas on loomade heaolu alal tehtud märkimisväärseid edusamme. 2016. aastal29 teatas komisjon põllumajandusloomade kaitset käsitleva direktiivi nõuetele vastavate põllumajandusettevõtete arvu paranemisest. Ta järeldas, et liikmesriigid rakendasid edukalt täiustamata puuride keeldu munakanade puhul (2012) ja individuaalsulgude nõuet emiste puhul (2013). Komisjoni 2018. aasta aruandest30 nähtub, et pärast broilerite direktiivi rakendamist on teatud liikmesriigid broilerite heaolu parandanud (2007). Komisjon on teinud kindlaks häid tavasid ka seoses kõlbmatute loomade transpordi, tapmise, piimalehmade heaolu ja kaubandusliku küülikukasvatamisega.
35Siiski tuvastati komisjoni aruannetes mõned märkimisväärsed loomade heaolu alased probleemid, mis puudutasid strateegiaga hõlmatud valdkondi:
- põllumajandusettevõttes: sigadel sabade lõikamine31, piimakarja heaolu mõjutavad taudid32, lihakanade jaoks loodud tehniliste tingimuste (nt ventilatsioon) hindamine33;
- transpordi ajal: elusloomade transportimiseeskirjade täitmine (kuigi komisjoni hiljutistes auditites täheldati selles valdkonnas edasiminekut)34 ja vedamiseks kõlbmatute loomade transport35 (mis on õigusaktidega keelatud);
- tapmise ajal: erinevad tavad erandi tegemiseks nõudele, et loomi tuleb enne tapmist uimastada, ebapiisavad uimastamismeetodid (eriti kodulindude uimastamine veevannis)36;
- liikmesriikide ametlike kontrollide ajal: kontrollide kvantiteet ja kvaliteet, täitemeetmete asjakohasus37.
Komisjon tegeles nende probleemidega suuniste ja täitmise tagamise abil. Tema ulatuslik suunamistegevus hõlmab suuniste väljatöötamist ja tõlkimist, uurimiskülastuste korraldamist ja koolitusürituste läbiviimist liikmesriikide inspektoritele ja ettevõtjatele. Alates 2012. aastast on komisjon korraldanud 34 loomade heaolu teemalist koolitusüritust programmi „Parem koolitus ohutuma toidu nimel“ kaudu (mis hõlmab rohkem kui 1700 osalejat) ja selle e-õppe moodulitel on osalenud 6000 inimest. 2. selgitus sisaldab näidet komisjoni ning liikmesriikide esindajate ja sidusrühmade organisatsioonide vahelise koostöö kohta, mille eesmärk oli töötada välja suunised loomade heaolu kohta transpordi ja tapmise ajal ning sigade heaolu valdkonnas.
2. selgitus
Näited sidusrühmade osalemisest komisjoni algatuses parandada loomade heaolu transpordi ajal
Komisjoni 2015. aastal algatatud loomade transpordisuuniste projekti töörühm palus enam kui 100 sidusrühmal (põllumajandustootjad, vedajad, tapamaja personal, pädevad asutused ja VVOd) seitsmest liikmesriigist pakkuda soovitusi loomade transpordi heade tavade kohta. Töörühm käivitas ka sidusrühmade platvormi, et anda nõu suuniste sisu kohta. Platvorm koosnes 13 rahvusvahelise organisatsiooni ja sidusrühma esindajatest.
Kontrollikoja külastatud liikmesriikide ametiasutused pidasid suuniseid ja koolitusi kasulikuks ning nad levitasid saadud teadmisi laialdaselt oma ametlikele inspektoritele ja ettevõtjatele. Mõned asutused teatasid, et vaja on rohkem nende keeles kättesaadavaid vahendeid ja suuniseid, et neid oleks võimalik veelgi laialdasemalt levitada.
38Komisjon jälgib ELi loomade heaolu käsitlevate õigusaktide kohaldamist, rakendamist ja jõustamist liikmesriikides, viies läbi auditikülastusi, andes vajaduse korral soovitusi, tehes liikmesriikide tegevuskavade järelkontrolle ning võttes vajaduse korral meetmeid nende liikmesriikide vastu, kes ei täida oma asjaomaste õigusaktide kohaseid kohustusi, sealhulgas vajaduse korral rikkumismenetluste algatamist.
39Alates 2012. aastast on komisjon algatanud 18 liikmesriigi suhtes arvukalt rikkumismenetlusi, mis puudutavad peamiselt emiste pidamist ja munakanade puhul tavapäraste puuride kasutamise keeldu38. Komisjoni sõnul osutusid need menetlused eeskirjade täitmise tagamisel edukaks. Komisjon kasutas ka ELi katseprojekti, mis hõlmab mitteametlikku dialoogi liikmesriikide ametiasutustega küsimustes, mis käsitlevad ELi õiguse nõuetekohast kohaldamist. Alates 2012. aastast on komisjon algatanud 18 ELi katseprojekti, mis käsitlevad munakanade ja sigade direktiive, ning 5 katseprojekti muudes valdkondades (peamiselt seoses loomade kaitsega transpordi ajal).
40Selleks et hinnata, kui kiiresti liikmesriigid komisjoni soovitustele reageerisid, vaatas kontrollikoda läbi komisjoni 2012.–2015. aasta39 auditiaruanded loomade heaolu kohta viies kontrollikoja külastatud liikmesriigis, nendega seotud tegevuskavad ja nende suhtes võetud järelmeetmed. Kontrollikoda leidis, et nimetatud liikmesriigid täitsid peaaegu pooled komisjoni soovitustest kahe aasta jooksul või isegi varem.
Liikmesriikidel võttis teatavate soovituste täitmine kaua aega ja mõningad probleemid on endiselt lahendamata
Soovituste täitmise tähtajad
41Hoolimata komisjoni suunavatest ja täitemeetmetest võttis väikese arvu probleemidega tegelemine liikmesriikidel palju aega (vt mõningad näited 3. selgituses). Liikmesriigid olid peamiselt käsitlenud ametlikku kontrolli, tapamajade käitajate kvalifikatsiooni, õigusaktidega sätestatud uimastamisnõuete täitmise tagamist enne tapmist, sigade rutiinset sabade lõikamist ja rikkumiste eest määratavate karistuste asjakohasust. See tähendab, et endiselt esineb mõningaid olulisi erinevusi ELi õigusaktides kehtestatud loomade heaolu standardite ja kohapealse tegelikkuse vahel.
3. selgitus
Komisjoni teatavate soovituste aeglane täitmine
Tervise ja toiduohutuse peadirektoraat leidis 2009. aastal Prantsusmaal, et kontrollpunktides (kus loomad ELis toimuvate pikamaavedude ajal puhkavad) tehtud ametlikud kontrollid ei olnud piisavad ning soovitas ametiasutustel leitud puudused kõrvaldada. Selle soovituse kohta ütlesid Prantsusmaa ametiasutused, et kavatsevad inspektorite jaoks koostada muudetud menetlusjuhendi, kuid ei olnud seda kontrollikoja auditi ajaks (detsember 2017) veel teinud.
Veel üks komisjoni soovitus Prantsusmaale (esitati aastal 2010) oli kasutada põllumajandusettevõtetes ja transpordi ajal keskkonnaparameetrite (temperatuur, valgustugevus ja gaasisisaldus)40 kohta ametlike kontrollide tegemiseks nõuetekohaseid seadmeid. Asjaomased õiguslikud nõuded on kehtinud alates 2000. aastast. Prantsuse inspektorite menetlusjuhendis on täpsustatud, et NH3 (ammoniaak) maksimaalne lubatud sisaldus on 20 osa miljoni kohta ning seda tuleb mõõta spetsiaalsete seadmetega. Prantsuse ametiasutused ei olnud aga auditi ajaks kõiki vajalikke seadmeid hankinud. Kontrollikoja külastuse ajal ühte vabalt peetavate kanade sertifikaadiga munakanafarmi oli ammoniaagi olemasolu hoones selgesti tuntav, kuid Prantsuse inspektoril ei olnud kaasas gaasisisalduse mõõtmiseks vajalikke seadmeid. Inspektor märkis kontrolliaruandes, et asjaomane nõue oli täidetud. 2018. aasta kevadel teatasid Prantsuse ametiasutused komisjonile, et nad olid hankinud mõõtmisvahendeid. Inspektoritelt nõuti nende seadmete kasutamist aga ainult lihakanasid kasvatavates põllumajandusettevõtetes.
Allikas: Euroopa Kontrollikoda.
Aastatel 2009–2011 Rumeenias toimunud auditite jooksul soovitas tervise ja toiduohutuse peadirektoraat, et pädev asutus kohaldaks loomade heaolu käsitlevate õigusaktide mittejärgimise korral tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi. Auditi ajal ei olnud Rumeenia asutused nende karistuste kohaldamiseks vajalikke seadusemuudatusi veel heaks kiitnud.
Komisjon sulges hiljuti oma soovituse Itaalia munakanafarmides kohaldatava sundsulgimise kohta peaaegu 13 aastat pärast selle probleemi algset tõstatamist. Sundsulgimise puhul kutsutakse munatoodangu suurendamiseks esile linnukarja üheaegne sulgimine, harilikult vähendades sööda, vee ja/või valguse hulka.
Komisjon kontrollib oma soovituste täitmist liikmesriikide esitatud tõendite põhjal, mis näitavad, et nad on võtnud meetmeid tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks, ning tavaliselt ei kontrolli kohapeal kõnealuste meetmete tegelikku rakendamist ega tõhusust. Kontrollikoda leidis mõningaid juhtumeid, kus komisjon oli oma auditisoovitused sulgenud, kuid liikmesriigid ei olnud kõiki probleeme tõhusalt käsitlenud41.
Ebapiisav teave selle kohta, kas liikmesriigid on kõrvaldanud probleemid, mille komisjon tuvastas uimastamiseta tapmise erandi kasutamisel
43ELi õigusakti, mis käsitleb loomade kaitset surmamise ajal tapamajades42, kohaldatakse alates 2013. aastast ning selle eesmärk on minimeerida loomade valu ja kannatusi, kasutades heakskiidetud uimastamismeetodeid. Õigusakt sisaldab uimastamise nõudega seotud erandit, mis kehtis juba varasema, 1993. aasta õigusakti kohaselt loomade suhtes, kelle puhul teatud religioossete rituaalide tõttu kasutatakse erilisi tapmisviise43, tingimusel et tapmine toimub tapamajas. ELi õigusakti põhjenduses44 rõhutatakse ELi põhiõiguste hartas sätestatud usuvabadust ja igale liikmesriigile teatava subsidiaarsuse jätmise tähtsust. Õigusaktis ei ole viidatud praktilise rakendamise meetoditele või erandi kasutamise aruandlusnõuetele. Kõik liikmesriigid ei kogu erandi kasutamise kohta teavet.
44Komisjoni 2010. aasta ELi loomade heaolu poliitikat ja loomade heaolu 2012.–2015. aasta strateegiat käsitleval mõjuhindamisel45 leiti, et „osa tapamajade käitajatest kasutab uimastamise suhtes kehtivat erandit oma tootmisprotsessi ühtlustamiseks“.
45Pärast 13 auditikülastust46 leidis komisjon 2015. aastal suuri erinevusi viisis, kuidas liikmesriigid kasutasid uimastamata tapmise kohta kehtivat erandit. Ta leidis, et loomade heaolu tulemused olid paremad siis, kui tapatoimingut sihtotstarbeliselt kontrolliti. Nende auditite järel püüdis komisjon koguda liikmesriikidelt erandi kasutamise kohta teavet. Kuid esitatud teave oli ELi tasandil mis tahes järelduste tegemiseks ebapiisav. Peale nende andmete kogumise ja uuringu koostamise võimaluse kohta anda tarbijatele loomade uimastamise kohta teavet47, ei võtnud komisjon konkreetseid meetmeid, et erandi liigse kasutamise probleem lahendada. Kontrollikoja töö näitas, et viiest külastatud liikmesriigist vaid ühel ei olnud erimenetlusi erandi kohaldamise põhjendatuse kontrollimiseks. See kinnitas komisjoni järeldusi andmete kättesaadavuse kohta erandi kasutamisel (vt tabel 1).
Liikmesriik | On olemas erimenetlus erandi kasutamise põhjenduse kontrollimiseks | Uimastamiseta tapmise ulatust käsitleva teabe olemasolu |
---|---|---|
Saksamaa | ✔ | Jah |
Prantsusmaa | ✔ | Piiratud – ainult veiste ja lammaste kohta ettevõtjate hinnangute põhjal |
Itaalia | ✔ | Piiratud – ainult nende tapamajade arv, kellel on lubatud tappa eelneva uimastamiseta |
Poola | ✘ | Piiratud – mõningad hinnangud on olemas veiste ja kodulindude kohta, kuid pädevad asutused ei ole neid kinnitanud |
Rumeenia | ✔ | Jah |
Allikas: Euroopa Kontrollikoda liikmesriikidelt kogutud tõendite põhjal.
462017. aasta novembris avaldas komisjon põhjalikud suunised loomade kaitse kohta surmamisel, sealhulgas parimad tavad erandi kohaldamiseks, milles keskendutakse menetluse tehnilistele aspektidele.
Liikmesriikide ametlike kontrollisüsteemide haldamine tagab üldiselt järjepidevuse, kuid kontrolli- ja auditisüsteemides esineb mõningaid puudusi
47Liikmesriikide põllumajandusettevõtetes, transpordi ajal ja tapmisel tehtavate loomade heaolu kontrollide kvaliteet mõjutab otseselt nõuetele vastavust. Kontrollikoda analüüsis nende kontrollide järjepidevust ja sihipärasust ning seda, kuidas liikmesriikide asutused neid auditeerisid.
Liikmesriigid on üldiselt kehtestanud kontrollide järjepidevuse tagamise süsteemid
48Loomade heaolu standardite täitmist tagavad valitsusasutustes töötavad ametlikud veterinaararstid. Et kontrollid oleksid tõhusad, peavad need olema järjepidevad ja sõltumatud.
49Enamikus külastatud liikmesriikidest olid inspektorite töö ühtsuse tagamiseks vajalikud menetlused paika pandud49.
50Kontrollikoda leidis, et kõikides külastatud liikmesriikides kohaldati ametlikele veterinaararstidele ametiisikute usaldusväärsust käsitlevaid üldeeskirju, mille kohaselt ei tohi neil olla huvide konflikti. Kontrollikoda leidis hea tava näiteid Prantsusmaal ja Itaalias (Sardiinia), kus kohaldati täiendavaid erimenetlusi, et vältida oma ametlike inspektorite huvide konflikti (vt 4. selgitus).
4. selgitus
Huvide konflikti vältimise head tavad
Itaalia (Sardiinia) oli hiljuti vastu võtnud kontrolle tegevate töötajatega seotud huvide konflikti vältimise suunised ja võtnud kasutusele eksperimentaalse kolmeaastase rotatsioonikava, mis hõlmab kolme liiki rotatsiooni: territoriaalset, tegevuslikku ja ülesannete lahususega seonduvat. Ta on kehtestanud ka erimeetmeid rikkumisest teatajate kaitseks.
Prantsusmaa käivitas programmi, mille raames spetsialiseerunud töötajad teostavad järelevalvet punast liha tootvate tapamajade üle. See vähendab huvide konflikti ohtu, kuna võimaldab tapamajasid korrapäraselt inspekteerivate ametlike veterinaararstide tegevuse välist kontrollimist.
Ebapiisav tõendusmaterjal selle kohta, et liikmesriigid kavandavad ametlikku kontrolli riskianalüüsi põhjal
51Liikmesriikide ametlikud kontrollisüsteemid hõlmavad lisaks loomade heaolule ka muid valdkondi, eelkõige toidu ja sööda ohutuse, hügieeni, loomahaiguste tõrje ja likvideerimise ning pestitsiidide kasutamise alaste eeskirjade täitmist. Arvestades, et kõik need valdkonnad konkureerivad ressursside nimel, aitavad riskipõhised kontrollid keskenduda loomade heaoluga seotud probleemidele ja seega kasutada piiratud kontrolliressursse tulemuslikumalt ja tõhusamalt. Riskipõhiste kontrollide tegemine on ELi õiguses sätestatud50.
52Liikmesriigid on üldjuhul kehtestanud selged eeskirjad, mille kohaselt peavad põllumajandusettevõttes toimuvad loomade heaolu kontrollid olema riskipõhised. Kontrollikoda leidis kõikides külastatud liikmesriikides häid tavasid seoses riskitegurite tuvastamisega. Näiteks Prantsusmaa nõuab oma inspektoritelt, et nad arvestaksid põllumajandusettevõtete kontrollide kavandamisel teavet ettevõtjate ajaloo, saadud kaebuste, profülaktiliste meetmete kasutamise, tapamajadest saadud andmete (vedamise sagedus, kõlbmatute loomade transport) ja suremuse määra kohta või muid näitajaid, nagu piima kvaliteet või poegimissagedus.
53Siiski ei suutnud viiest külastatud liikmesriigist kolm (Saksamaa (Nordrhein-Westfalen), Poola ja Rumeenia) näidata, kuidas kindlakstehtud riskitegureid kontrollitavate ettevõtjate väljavalimiseks tegelikult kasutati.
54Lisaks jäeti kahes liikmesriigis ametlikust kontrollist välja teatavad põllumajandusettevõtted, ehkki nende osakaal loomakasvatussektoris oli suur (vt 5. selgitus). Kuigi väheste kontrolliressursside tõttu oleks mõistlik seada esikohale kontrollide tegemine suuremates põllumajandusettevõtetes, ei olnud ametiasutused piisavalt tähelepanu pööranud ohule, et nõuetele mittevastavus suureneb väiksemates põllumajandusettevõtetes juhul, kui nad kontrollidest välja jäetakse.
5. selgitus
Põllumajandusettevõtete kontrollidest välja jätmine
Itaalias ei kontrollita seakasvatusettevõtteid, kus on vähem kui 40 siga või 6 emist ning kitse-, lamba- või veisekasvatusega (v.a vasikad) tegelevaid põllumajandusettevõtteid, kus on alla 50 looma. Sardiinias tähendas see, et 85% seakasvatusettevõtete, 67% kitsekasvatusettevõtete ja 86% veise- (v.a vasika-) kasvatusettevõtete loomade heaolu ei kontrollitud.
Kuigi Rumeenias ei jäetud ühtegi ettevõtet loomade heaolu kontrollimise kohaldamisalast ametlikult välja, ei kontrollinud ametiasutused tegelikult põllumajandusettevõtteid, mis kuuluvad „mittekutseliste põllumajandusettevõtete“ määratluse alla. Neis põllumajandusettevõtetes on paljud seakasvatussektori loomadest (45%) ja peaaegu kõik lamba- ja kitsekasvatussektori loomad (99%).
Mis puudutab elusloomade transporti, siis kõikidest kontrollikoja külastatud liikmesriikidest oli ainult Prantsusmaa teinud kindlaks riskivaldkonnad, millele transpordikontrollides keskenduda. Siiski ei olnud võimalik saada teavet, mis tõendaks, et seda ka tegelikkuses rakendati.
56TRACES (ELi veebiplatvorm, mida kasutatakse loomade ELi-sisese pikamaaveo ja piiriülese liikumise jälgimiseks) sisaldab teavet ja aruandlusvahendeid, mida ametiasutused saaksid kasutada loomade veo kontrollide paremaks suunamiseks. Komisjon on kohtumisel liikmesriikide esindajatega edendanud interaktiivsete otsinguvahendite kasutamist. Kontrollikoda leidis siiski, et transpordi kontrollimise eest vastutavad liikmesriikide ametiasutused kasutasid harva TRACESilt saadud teavet kontrollide suunamiseks ja osaliselt olid selle põhjusteks teatavad juurdepääsupiirangud51.
57Liikmesriikide ametiasutused delegeerivad harilikult vastutuse põllumajandusettevõtte ja transpordi kontrollimise riskianalüüsi tegemise eest kohalikele omavalitsustele. Ükski külastatud liikmesriikidest ei olnud loonud süsteemi, millega kontrollida kohalike riskianalüüside olemasolu, kvaliteeti ja rakendamist.
58Loomade heaolu kontrollid tapamajades hõlmasid üldiselt peaaegu kõiki kontrollikoja külastatud liikmesriikide tapamaju kas sihtotstarbeliste kontrollide raames või osana kohuseid täitva ametliku veterinaararsti igapäevasest tegevusest.
Audititest ja kaebustest pärit teavet saaks paremini ära kasutada
59Ametlikke kontrolle käsitlevas ELi määruses52 nõutakse liikmesriikidelt sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervist ja loomade heaolu käsitlevate ametlike kontrollide süsteemide auditeerimist ning komisjoni otsuses 2006/677/EÜ on sätestatud suunised, mille kohaselt tuleks selliseid auditeid läbi viia vähemalt iga viie aasta järel53. Kontrollikoda leidis, et külastatud liikmesriikide asjaomaste asutuste siseauditiosakonnad (ja Poola puhul kõrgeim kontrolliasutus) tuvastasid ametlike kontrollide korraldamises parandusi nõudvaid valdkondi ja kontrollisid oma auditileidude alusel võetud meetmeid. Poola ei taganud siiski, et loomade heaolu auditid toimuksid vähemalt iga viie aasta tagant. Lisaks ei taganud Saksamaa (Nordrhein-Westfalen) ja Rumeenia auditisoovituste täitmise õigeaegset kontrollimist.
60Komisjon kontrollis, kuidas liikmesriigid auditeerivad oma ametlike kontrollide süsteeme ning leidis54, et liikmesriikidel on keeruline auditeerida kõiki ametlikku kontrolli vajavaid valdkondi mõistliku aja jooksul ning teha audititulemuste järelkontrolle.
61Ametiasutused võivad peamiste probleemsete valdkondade väljaselgitamiseks kasutada loomade heaolu organisatsioonide, kodanike või muude sidusrühmade esitatud kaebusi ja päringuid. Nimetatud kaebuste käsitlemine kuulub eranditult liikmesriikide vastutuse alla.
62Kontrollikoda leidis, et külastatud liikmesriigid menetlesid kaebusi juhtumipõhiselt ja kaks neist (Poola ja Rumeenia) olid kehtestanud menetlused, sealhulgas tähtajad kaebustega tegelemiseks. Ükski liikmesriik ei olnud loonud kaebuste keskregistrit, et saada ülevaadet peamistest loomade heaoluga seotud mureküsimustest ja tuge edasiste otsuste tegemisel.
63Lisaks punktides 34 ja 36 nimetatud kontrollitegevusele on komisjon leidnud eespool kirjeldatuga (vt punktid 53, 55 ja 57) sarnaseid probleeme.
Liikmesriigid kasutavad loomade heaoluga seotud eesmärkide saavutamiseks vähe ühise põllumajanduspoliitika vahendeid
64Enamik loomakasvatajaid saavad ÜPP toetusi (vt punkt 9), mis hõlmavad teatavaid loomade heaolu tingimusi sisaldavaid nõuetele vastavuse nõudeid (vt punkt 8). Komisjoni 2012.–2015. aasta strateegias tunnistati, et vaja on parandada sünergiat loomade heaolu ja ÜPP vahendite vahel, eelkõige nõuetele vastavuse ja maaelu arengu kaudu. Kontrollikoda analüüsis, kuidas külastatud liikmesriigid kasutasid neid kahte mehhanismi seoses loomade heaoluga.
Ametlike kontrollide ja nõuetele vastavuse kontrollimise tulemuste vähene vahetamine liikmesriikides ning puudused karistuste kohaldamisel
ELi õigusaktides on sätestatud nõuetele vastavuse kontrollide ja ametlike kontrollide kooskõlastamise alus
65Ametlike kontrollide ja nõuetele vastavuse kontrollide käigus kontrollitakse planeerimist ja tehakse kontrollkülastusi, kontrollitakse loomade heaolu käsitlevate õigusaktide järgimist ning tehakse otsus nõuetele mittevastavuse kõrvaldamiseks võetavate asjakohaste meetmete kohta. Liikmesriigid võivad ELi õiguslike nõuete raames otsustada, mil määral ametlikud kontrollid ja nõuetele vastavuse kontrollid üksteisega lõimida.
66Nõuetele vastavuse delegeeritud määruses märgitakse, et mittevastavus loetakse „kindlaks“, kui sellest on pädevale kontrolliasutusele või makseasutusele teatatud55. Mitmes liikmesriigis on makseasutus delegeerinud vastutuse nõuetele vastavuse kontrollimise eest ametlikke kontrolle tegevale kontrolliasutusele. See tähendab, et nende kontrollide käigus tuvastatud ÜPPst toetuse saaja poolset nõuete rikkumist tuleks nõuetele vastavuse hindamisel arvesse võtta. Selleks on vaja süsteemi või menetlust, mis tagab asjakohase teabe vahetamise asjaomaste asutuste56 vahel.
67Komisjon esitas suunised nõuetele vastavuse kontrolli regulatiivsete nõuete kohaldamise kohta57. Kõnealuste suuniste kohaselt võivad liikmesriigid kasutada ametlike kontrollide tulemusi, et saavutada nõuetele vastavuse kontrolli kohane minimaalne kontrollimäär58. Nende kahe kontrollisüsteemi omavaheline hea kooskõla muudab nad mitte üksnes tõhusamaks, saavutades mastaabisäästu ja vältides kattumist, vaid aitab ka nõuete rikkumist tulemuslikumalt avastada. Peale selle pakub loomade heaolu sidus käsitlus põllumajandusettevõtetele enam selgust ja suuremat motivatsiooni kohaldatavate standardite täitmiseks.
Liikmesriigid ei ole seda võimalust oma kontrollisüsteemide parandamiseks piisavalt ära kasutanud, ehkki leiti häid tavasid
68Kõik kontrollikoja külastatud liikmesriigid on võtnud meetmeid oma ametlike kontrollide ja nõuetele vastavuse süsteemi kooskõlastamiseks. Kontrollikoda leidis häid näiteid koordineerimise kohta Saksamaal (Nordrhein-Westfalen), Prantsusmaal ja Itaalias (Sardiinia) (vt 6. selgitus).
6. selgitus
Näited loomade heaolu kontrollides osalevate asutuste vahelise hea kooskõlastamise kohta
Saksamaal (Nordrhein-Westfalen) nõudsid ametlikke kontrolle tegevad inspektorid nõuetele vastavuse kontrollimist, kui nad leidsid, et nõuetele vastavuse tingimused ei ole täidetud. Kui täiendavad kontrollid seda probleemi kinnitasid, määrati põllumajandusettevõttele nõuete rikkumise eest halduskaristus, isegi kui põllumajandusettevõte ei kuulunud nõuetele vastavuse kontrolli valimisse. Samuti tõid nõuetele vastavuse kontrolli käigus kindlaks tehtud rikkumised kaasa trahvid ametliku kontrollisüsteemi raames.
Prantsusmaal pidid inspektorid teatama ametlike kontrollide käigus tuvastatud nõuete rikkumistest asutustele, kes vastutavad maksevähenduste eest nõuetele vastavuse süsteemi raames. Inspektorid teostasid „topelteesmärgiga“ kontrolle, tehes põllumajandustootja juurde ühe kontrollkäigu ja kasutades selleks nii ametliku kontrolli kui ka nõuetele vastavuse kontrolli jaoks integreeritud kontrollnimekirja.
Itaalias (Sardiinia) oli nõuetele vastavuse valdkonna halduskaristuste arvutamisviis kooskõlas ametlike kontrollide tulemuste kategoriseerimise eeskirjadega. See hõlbustas mõlemaid kontrolle läbi viinud inspektorite tööd ning ühtlustas rikkumiste käsitlemisviisi. Teised külastatud liikmesriigid ei olnud sellist lähenemisviisi kasutusele võtnud.
Rumeenias oli kehtestatud ametlik kord, mille kohaselt tuleb loomade heaolu käsitlevate ametlike kontrollide käigus avastatud mittevastavuse juhtumid edastada nõuetele vastavuse karistuste kohaldamise eest vastutavatele ametiasutustele, kuid seda ei olnud meie auditi ajaks veel tehtud. Poolas sellist ametlikku korda ei olnud.
70Liikmesriikide nõuetele vastavuse kontrollide auditeerimise ajal kontrollib komisjon ka nende teabevahetuse korda. Siiski ei kontrolli komisjon seda, kas nõuetele vastavuse alusel halduskaristuste määramise eest vastutavale asutusele edastatakse ka tegelikkuses tulemusi, mis on saadud ÜPP toetusesaajate juures tehtud ametlike loomade heaolu kontrollidega, mida teostab sama pädev kontrolliasutus, mis teeb ka nõuetele vastavuse kontrolle.
Nõuetele vastavuse kontrollid hõlmavad üldjuhul asjaomaseid loomade heaolu nõudeid
71Kontrollikoda leidis, et liikmesriikide nõuetele vastavuse kontrollid hõlmasid tavaliselt asjaomaseid loomade heaolu nõudeid59. Viiest külastatud liikmesriigist kolmes (Prantsusmaa, Poola60 ja Rumeenia) esines siiski teatavaid erandeid. Näiteks Rumeenias ei kontrollinud inspektorid lautade ning veiste ja sigade poegimisalade puhtust, vasikate sööda rauasisaldust ning keskkonnanäitajaid, nagu tolmusisaldus, gaaside kontsentratsioon ja temperatuur.
72Komisjoni auditite käigus kontrollitakse, kas liikmesriikide nõuetele vastavuse kontrollnimekirjad hõlmavad kõiki asjakohaseid loomade heaolu nõudeid, ning hiljutiste auditite käigus tuvastati puudusi Eestis, Hispaanias, Austrias, Portugalis ja Soomes. Osa leidude tulemusena on tehtud finantskorrektsioone61.
Osa liikmesriikidest ei taganud, et nõuetele vastavuse alusel kohaldatavad karistused oleksid proportsionaalsed tuvastatud rikkumiste tõsidusega
73Hoiatava mõju tagamiseks peaks nõuetele vastavuse maksete vähendamine olema proportsionaalne tuvastatud mittevastavuse tõsiduse, ulatuse, kestuse ja korduvusega62. Kontrollikoja hiljutises eriaruandes63 nõuetele vastavuse tõhususe kohta leiti, et liikmesriikide vahel esines märkimisväärseid erinevusi viisis, kuidas rikkumiste tõsidust kategoriseeriti.
74Kontrollikoda leidis, et Saksamaa (Nordrhein-Westfaleni), Prantsusmaa ja Itaalia (Sardiinia) olid kehtestanud selged eeskirjad maksete proportsionaalse vähendamise kohta. Kõige sagedamini kasutatavaks vähendusprotsendiks oli 3%64 välja arvatud Itaalias, kus üle 70% nõuete rikkumistest päädis hoiatustega, millele ei järgnenud halduskaristusi. Rumeenias peetakse täielikult nõuetele vastavaks põllumajandusettevõtteid, kus inspektorid avastasid nõuete rikkumise kuni 30%-l kontrollnimekirja punktidest. Sellise leebe käsitluse tõttu teatati väga vähestest nõuetele vastavuse rikkumistest – 2016. aastal kohaldati 13 500st kontrollitud põllumajandusettevõtest vaid kolme suhtes halduskaristust (vt IV lisa, kus on samuti näha, et kontrollimäärad ja teatatud nõuetele mittevastavuse juhtumite arvud olid väga erinevad). Rumeenias on loomade heaolu nõuetele vastavuse tingimusi kohaldatud alates 2016. aastast, et võimaldada kohanemisperioodi pärast ühinemist 2007. aastal.
75Poolas põhines maksete vähendamine punktisüsteemil, mille kohaselt antakse punkte konkreetse õigusakti iga loomade heaolu käsitleva sätte rikkumise eest. Kohaldatava vähendusprotsendi kindlaksmääramisel võeti arvesse ainult kõige suurema punktisumma saanud sätet. See tähendab, et kuigi maksete vähendamise puhul võetakse arvesse konkreetse mittevastavuse tõsidust, ei ole see seotud tuvastatud nõuete rikkumiste arvuga.
76Mõningate hiljutiste komisjoni auditite65 käigus leiti, et karistussüsteem on liiga leebe nõuetele vastavuse puhul üldiselt ja täpsemalt loomade heaolu nõuete suhtes, kuna see ei taga, et karistused oleksid rikkumiste tõsidusega proportsionaalsed. Komisjon on selle teema kohta esitanud mõningad üldised selgitused vastuseks liikmesriikide küsimustele ja korraldas mais 2018 eksperdirühma koosoleku, kus liikmesriigid vahetasid loomade heaolu nõuetele vastavuse kontrolli häid tavasid. Komisjoni nõuetele vastavuse suunistes seda küsimust siiski ei käsitleta.
Maaelu areng: loomade heaolu parandamiseks on vähe stiimuleid ja kulutasuvus ei ole tagatud
77Maaelu arengu toetustega antakse rahalisi vahendeid loomade heaolu eesmärkide saavutamiseks. Komisjoni loomade heaolu strateegia aastateks 2012–2015 hõlmas eesmärki optimeerida koostoimet loomade heaolu toetavate maaelu arengu toetustega. Maksimaalse kulutasuvuse huvides peaksid liikmesriigid võtma eesmärgiks meetmed, mis annavad loomade heaolusse ühikukulu kohta kõige suurema võimaliku panuse.
Maaelu arengu vahendeid ei ole loomade heaolu edendamiseks laialdaselt kasutatud
78Praegusel 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil sisaldab 118st maaelu arengu programmist 35 loomade heaolu toetamise erimeedet (14. meede) (vt punkt 12); neist 13 on Itaalia eri piirkondade maaelu arengu programmid.
79Maaelu arengu alastes õigusaktides viidatakse loomade heaolule prioriteedi „toiduahela korraldamise, sealhulgas põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise, loomade heaolu ja riskijuhtimise edendamine põllumajanduses“66 all. Nimetatud prioriteedil on kaks sihtvaldkonda67, kuid neis ei viidata loomade heaolule.
80Kümme liikmesriiki ei ole kasutanud 14. meedet oma maaelu arengu programmides. Kaks kontrollikoja külastatud liikmesriikidest (Prantsusmaa ja Poola) ei kasutanud kõnealust meedet, kuna nad leidsid, et õigusaktidest tulenevad loomade heaolu põhinõuded olid piisavad. Lisaks leidsid Poola ametiasutused, et meede võib põllumajandustootjate konkurentsivõimele halba mõju avaldada. Prantsusmaal oli see valik vastuolus 2016. aastal algatatud riikliku loomade heaolu strateegiaga, mis hõlmab eesmärki kasutada maaelu arengu vahendeid, et aidata põllumajandustootjatel loomade heaolu parandada. Prantsusmaa strateegia käivitati pärast maaelu arengu programmide heakskiitmist ja Prantsusmaa ei täiendanud võetud kohustuste kajastamiseks oma programme.
81Loomade heaolu rangemaid standardeid võivad ergutada mitu muud maaelu arengu meedet (eelkõige põllumajandusettevõtete investeeringute, kvaliteedisüsteemide või mahepõllumajanduse toetus). Kahes külastatud liikmesriigis leiti näiteid sellistest loomade heaoluga seotud meetmetest (vt 7. selgitus).
7. selgitus
Maaelu arengu meetmete kasutamine loomade heaolu tagamise nimel
Saksamaa (Nordrhein-Westfalen): 4. meetme (põllumajandusettevõtete investeeringud) raames loomapidamishoonete investeeringutoetust taotlevad toetusesaajad peavad täitma spetsiaalsed loomade heaolu nõuded, mis on miinimumnõuetest rangemad. Näiteks peavad karjalaudad vastama igale loomale eraldatud vaba ruumi ja loomuliku valguse rangematele standarditele.
Prantsusmaa: Alsace'i programmi 4. meede (põllumajandusettevõtete investeeringud) seab esikohale vabapidamis- ja mahepõllundussüsteemid ning põllumajandusettevõtted, mis kasutavad eriseadmeid küülikute heaolu tagamiseks ja kasutavad sigade jaoks aluspõhku.
Loomade heaolu meede: head näited tegevustest, mis on loomadele kasulikud, kuid mille kulutõhusus pole tagatud
82Kontrollikoda uuris liikmesriikide süsteeme, et hinnata, kas konkreetne loomade heaolu meede (14. meede) on kulutõhus. Kontrollikoda kontrollis, kas põllumajandustootjatele antakse toetust loomade heaolu tegeliku parandamise eest, mis ületab miinimumstandardeid, vastavalt kantud lisakuludele ja kaotatud sissetulekule, ning kas asjaomast seireteavet on piisavalt.
Miinimumnõuetest kaugemale
83Liikmesriikide ametiasutused määrasid kindlaks 14. meetme raames toetuse saamiseks vajalikud paremad tingimused loomade heaolu parandamiseks, nt suvekarjamaa veiste puhul, rohkem ruumi loomadele põllumajandusettevõtetes ja transpordi ajal ning paremad loomapidamishooned.
84Saksamaal (Nordrhein-Westfalen) ja Rumeenias, nagu ka enamikus ülejäänud liikmesriikides, on saba lõikamine intensiivse seakasvatuse ettevõtetes tavaline, kuigi see on seadusega keelatud. Nende kahe liikmesriigi külastamise ajal täheldas kontrollikoda, et 14. meetme raames toetust saavates põllumajandusettevõtetes olid sead lõigatud sabadega ja neil puudus juurdepääs piisavale tegelusmaterjalile, mis on õigusaktidega68 nõutud (vt joonis 5).
85Veterinaareksperdid69 kinnitavad, et ühe parameetri mõju loomade heaolule on piiratud, kui seda ei kombineerita muude loomakasvatusparameetritega. See tähendab, et sigadele eraldatud ruumi suurenemine 10 või 20% ei pruugi avaldada nende heaolule suurt mõju, kui puudub tegelusmaterjal.
Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat konsulteerib enne liikmesriikide maaelu arengu programmide heakskiitmist tervise- ja toiduohutuse peadirektoraadiga. Sellest hoolimata ei kasutanud komisjon teavet tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi kindlaksmääratud laiaulatuslike rikkumiste (eelkõige sigade rutiinne sabade lõikamine ja tegelusmaterjali pakkumine, millealased nõuded olid täitnud vaid Soome ja Rootsi) kohta, et nõuda liikmesriikidelt nõuete täitmist kõnealustes valdkondades.
Tühimõju riski maandamine
87Tühimõju osutab olukorrale, kus subsideeritud tegevus oleks ka ilma toetuseta täielikult või osaliselt ellu viidud. On oht, et toetusesaaja oleks kohaldanud 14. meetme nõudeid isegi ilma maaelu arengu toetuseta, näiteks seetõttu, et meede sisaldab tavapärast põllumajandustava või sellepärast, et toetusesaaja oli enne 14. meetme raames toetuse taotlemist juba osalenud erasektori kvaliteedikavas, mis hõlmas samu nõudeid.
88Kontrollikoja külastused kolme liikmesriiki, kus 14. meedet kohaldatakse, näitasid, et korraldusasutused ei maandanud tühimõju riski, mis on seotud eelkõige erasektori kvaliteedikavadega. Mõlemad 14. meetme raames toetust saavad toetusesaajad, keda kontrollikoda külastas Saksamaal (Nordrhein-Westfalenis) ja Itaalias (Sardiinia), järgisid loomade heaolu nõudeid sisaldavaid erasektori kavasid70. Saksamaal (Nordrhein-Westfalen) hõlmas kvaliteedikava umbes 10% piirkonna seakasvatusettevõtetest ning sisaldas tasustatud kohustusi, mis kattusid loomade heaolu meetme nõuetega.
89Kontrollikoda täheldas, et Itaalia (Sardiinia) ametiasutused olid vähendanud riski, et 14. meetmega võidakse toetada tegevust, mida loetakse tavapäraseks põllumajandustavaks. Loomade heaolu meetmete kavandamisel võtsid ametiasutused arvesse nii loomade heaolu kui ka rangemaid nõudeid, mida kohalikud põllumajandustootjad tavaliselt täidavad. Tavapärased tavad määrati kindlaks veterinaararstide kogemuse ja Itaalia põllumajandusliku raamatupidamise andmevõrgu tõendusmaterjali põhjal. Näiteks on vasikate seaduslik minimaalne ruum 1,8 m2, samas kui tegelikkuses andsid Sardiinia põllumajandustootjad igale vasikale keskmiselt 3,2 m2. Sardiinia ametiasutused kehtestasid loomade heaolu meetme kohaseks nõudeks vähemalt 4,5 m2 ühe vasika kohta.
90Komisjon andis liikmesriikidele suunised, milles märgitakse, et loomade heaolu eest makstavad toetused peaksid toetama meetmeid, mida vastasel korral ei rakendataks, ning tegi 14. meetme rakendamise kontrollimiseks vastavusauditeid. Siiski ei kontrollinud komisjon maaelu arengu programmide heakskiitmisel ega oma auditite käigus, kas liikmesriigid võtsid arvesse võimalikku kattumist erasektori kavadega.
Toetuse arvutuskäigu asjakohasuse kontrollimine
91Kinnitava avalduse auditite käigus leidis kontrollikoda, et Rumeenia oli 14. meetme toetuste arvutamise tagajärjel teinud põllumajandustootjatele ülemääraseid makseid. Komisjon kinnitas viie osameetme arvutamisel tehtud vigu ja tegi ettepaneku finantskorrektsioonide tegemiseks ligikaudu 59 miljoni euro ulatuses, mis hõlmas ajavahemikul oktoobrist 2013 kuni oktoobrini 2016 tehtud makseid. Praegu uurib komisjon sarnast küsimust võimalike ülemääraste maksete kohta teises liikmesriigis.
Loomade heaolu seire
92ELi ühise seire- ja hindamissüsteemi (CMES)71 eesmärk on hinnata maaelu arengu poliitika edenemist ning maaelu arengu poliitika sekkumiste mõju, tõhusust, tulemuslikkust ja asjakohasust, kuid see ei sisalda konkreetseid loomade heaolu näitajaid ega küsimusi.
93Komisjonil puudub teave loomade heaolu parandamiseks eraldatud maaelu arengu vahendite eeldatavate või tegelike tulemuste ja mõju kohta. Olemasolevad näitajad ei võimalda hinnata 2007.–2020. aastal loomade heaolu toetusteks eraldatud 2,5 miljardi euro suurust maaelu arengu rahastamist (1 miljard eurot aastateks 2007–2013 ja 1,5 miljardit eurot aastateks 2014–2020).
94Liikmesriigid võisid määratleda ühise seire- ja hindamissüsteemi raames täiendavaid näitajaid. Liikmesriigid, mida kontrollikoda külastas, seda võimalust ei kasutanud. Siiski olid Itaalia (Sardiinia) ja Rumeenia määratlenud mõningad sisekasutuseks mõeldud näitajad. Itaalias (Sardiinias) töötasid ametiasutused välja piimas somaatiliste rakkude arvu mõõtmise näitaja ning kasutasid seda lammaste ja kitsede heaolu võrdlusnäitajana. Rumeenias kasutasid ametiasutused toetust saavate põllumajandusettevõtete heaolutingimuste muutuste mõõtmiseks suremust.
95Eelmise programmitöö perioodi järelhindamiste kokkuvõttes72 hinnati loomade heaolu toetuste meedet toetust saanud põllumajandusettevõtete arvu põhjal. Hindamisdokumendi kohaselt oli mõju piiratud, sest meedet kasutas vaid 1,1% kariloomi kasvatavaid ELi põllumajandusettevõtteid.
Järeldused ja soovitused
96Loomade heaolu on ELi kodanike jaoks tähtis küsimus. Seda on kajastatud ELi lepingus ja selle valdkonna õigusaktides. Komisjon on tegutsenud sidusrühmade murede käsitlemisel ettevaatavalt ja on töötanud oma meetmetele raamistiku loomiseks välja strateegia.
97Kontrollikoja auditis analüüsiti strateegia üldist rakendamist ja loomade heaolu käsitlevate õigusaktide täitmise eesmärkide saavutamisel ning nõuetele vastavuse ja maaelu arengu kaudu ühise põllumajanduspoliitikaga koostoime optimeerimisel tehtud edusamme. Auditiga püüti leida vastus järgmisele küsimusele:
kas komisjoni ja liikmesriikide meetmed aitasid ELi loomade heaolu eesmärkide saavutamisele tulemuslikult kaasa?
98Kontrollikoda jõudis järeldusele, et ELi loomade heaolu meetmed on parandanud loomade heaolu nõuete täitmist ja toetanud rangemaid standardeid, millel on loomade heaolule selge positiivne mõju. Teatavad puudused siiski püsivad ja on võimalik parandada kooskõlastamist nõuetele vastavuse kontrollidega ning maaelu arengu toetuste kasutamist loomade heaolu parandamiseks.
99Kontrollikoda leidis, et komisjon viis ELi uusima loomade heaolu käsitleva strateegia lõpule (selle käigus ei ole komisjon läbi vaadanud loomade heaolu käsitlevat õigusraamistikku). Enamiku kavandatud meetmete puhul esines viivitusi (vt punktid 28 ja 29). Strateegias ei määratletud mõõdetavaid seirenäitajaid, komisjon ei hinnanud, kas strateegia on saavutanud oma eesmärgid, ega teinud kindlaks, kas on vaja uut strateegiat.
100ELi tasandil kättesaadavad andmed ei ole piisavalt põhjalikud ja usaldusväärsed, et edastada tähenduslikku teavet loomade heaolu käsitlevate õigusaktide nõuete täitmise kohta valdkondades, milles komisjon on kindlaks teinud vajaduse seda parandada (vt punktid 30–33). Mis puudutab eelkõige ilma eelneva uimastamiseta tapmise erandi kasutamist, võimaldab õiguslik alus eri liikmesriikides erinevaid tõlgendusi ja tavasid ning puuduvad aruandlusnõuded. Seetõttu ei ole piisavalt kättesaadavat teavet, et hinnata, kas liikmesriigid on ära hoidnud teatavate tapamajade käitajate poolt erandi ülemäärast kasutamist, mis oli üks küsimustest, mille komisjon tõstatas enne praeguse loomade heaolu käsitleva strateegia käivitamist (vt punktid 43–45).
1. soovitus. Komisjoni loomade heaolu poliitika strateegiline raamistik
Loomade heaolu tulevaste meetmete suunamiseks peaks komisjon
- viima läbi 2012.–2015. aasta loomade heaolu strateegia hindamise, et selgitada välja, millises ulatuses on selle eesmärgid saavutatud ja kas komisjoni välja antud juhiseid järgitakse;
Soovituse elluviimise tähtaeg: 2020.
- määrama kindlaks lähte- ja sihtnäitajad, et mõõta ja võrrelda liikmesriikide vastavustasemeid hindamisel kindlakstehtud ülejäänud riskivaldkondades;
Soovituse elluviimise tähtaeg: 2021.
- uurima, kuidas käsitleda eespool nimetatud hindamise järeldusi (nt uue strateegia või tegevuskava abil ja/või loomade heaolu käsitlevate õigusaktide läbivaatamise kaudu), ning avaldama hindamise tulemused.
Soovituse elluviimise tähtaeg: 2021.
Kontrollikoja audit on näidanud, et komisjon ja liikmesriigid on lahendanud mõningad loomade heaoluga seotud probleemid, kasutades selleks suuniseid ja täitemeetmeid (vt punktid 34–40).
102Muudes valdkondades on edusammud olnud aeglased ja õigusaktidega ette nähtud miinimumnõuete kohaldamises esineb veel palju puudusi, ehkki õigusaktid on kehtinud juba 18 aastat (vt punktid 41 ja 42). Peale selle ei olnud hoolimata mõnest heast tavast selge, kas liikmesriikide loomade heaolu kontrollid olid riskipõhised (eelkõige transpordi valdkonnas). Külastatud liikmesriigid ei kasutanud audititest ja kaebustest saadud teavet täielikult. Komisjon on enamiku neist probleemidest kindlaks teinud ja meetmeid võtnud, kuid ei ole neid veel täielikult lahendanud (vt punktid 47–63).
2. soovitus. Komisjoni täite- ja suunamismeetmed nõuetele vastavuse valdkonnas
Riski sisaldavate valdkondade paremaks käsitlemiseks ja heade tavade levitamiseks peaks komisjon
- töötama välja jõustamisstrateegia, et tugevdada tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi soovituste täitmise kontrollikorda, et lühendada aega, mille jooksul tuleb võtta piisavaid meetmeid auditite tulemusel antud soovituste suhtes ja jõustada õigusnorme, eelkõige neid, mis on kaua aega kehtinud.
Soovituse elluviimise tähtaeg: 2020.
- määrama koos liikmesriikidega kindlaks, kuidas süsteemi TRACES vahendid võivad toetada elusloomade veo kontrollimise riskianalüüside ettevalmistamist, ja levitama juhendeid nende vahendite kasutamise kohta.
Soovituse täitmise tähtaeg: 2020.
Liikmesriikide kontrollid hõlmasid üldiselt asjakohaseid loomade heaolu nõudeid ja kontrollikoda leidis mõned head näited loomade heaolu ametlike kontrollide eest vastutavate ametiasutuste ning nõuetele vastavuse kontrollide eest vastutavate ametiasutuste koostööst. Samas ei taganud mõned liikmesriigid isegi juhul, kui ametlikke kontrolle ja nõuetele vastavuse kontrolle tegi sama asutus, et teavet ametlike kontrollide käigus tuvastatud rikkumiste kohta, mis võivad nõuetele vastavust mõjutada, oleks võimalik tõhusalt vahetada. Lisaks oli juhtumeid, kus makseasutuste kohaldatud nõuetele vastavuse karistused ei olnud proportsionaalsed eeskirjade eiramise raskusega (vt punktid 65–76).
3. soovitus. Ametlike kontrollide ja nõuetele vastavuse kontrollide vahelise kooskõlastamise parandamine
Selleks et tugevdada nõuetele vastavuse süsteemi ja loomade heaolu vahelisi seoseid, peaks komisjon
- käigus avastatud nõuetele mittevastavuste kohta, tehes näiteks ametlike kontrollide tulemuste ja nõuetele vastavuse süsteemiga hõlmatud toetusesaajate andmebaasi vahelist ristkontrolli;
Soovituse elluviimise tähtaeg: 2020.
- tuginedes varasematele meetmetele, jagama rohkem parimaid tavasid nõuetele vastavuse kohta ja teavitama liikmesriike vastavustulemustest, mis on aluseks finantskorrektsioonidele, mis kehtestatakse loomade heaoluga seotud liiga leebe karistussüsteemi tõttu.
Soovituse elluviimise tähtaeg: 2020.
Kuigi loomade heaolu edendamine oli ajavahemikus 2014–2020 maaelu arengu prioriteet, leiti, et loomade heaolu erimeedet ei ole laialdaselt kasutatud. Meetme kulutasuvus vähenes, sest sellega toetati põllumajandustootjaid, kes ei järginud teatavaid sigade heaolu miinimumstandardeid, erasektori kavadega kattuvuse tõttu oli olemas tühimõju risk ja ühtses järelevalveraamistikus puudusid loomade heaolu paranemise näitajad. Liikmesriigid kasutasid harva võimalust toetada loomade heaolu muude maaelu arengu meetmete abil (vt punktid 77–95).
4. soovitus. Maaelu arengu toetuste kasutamine loomade heaolu eesmärkide saavutamiseks
Selleks, et ergutada maaelu arengu toetuste tulemuslikku kasutamist loomade heaolu toetamiseks, peaks komisjon
- olemasolevate maaelu arengu programmide muudatuste ning uute programmitöö dokumentide, mis käsitlevad maaelu arengu programmitöö perioodi pärast 2020. aastat, heakskiitmisel pärima liikmesriikidelt aru loomade heaolu meetme kasutamise kohta valdkondades, kus on tõendeid ulatusliku mittevastavuse kohta (nt saba lõikamine sigadel), ja kontrollima võimalikku kattumist erasektori kavadega, mis hõlmavad samalaadseid kohustusi;
Soovituse elluviimise tähtaeg: 2021.
- soodustama liikmesriikidevahelist loomade heaolu meetme täiendavate, vabatahtlike ja mõjunäitajate alaste heade tavade vahetust ühise seire- ja hindamissüsteemi alusel, mis kehtestatakse 2020. aasta järgseks programmitöö perioodiks;
Soovituse elluviimise tähtaeg: 2020.
- andma liikmesriikidele 2020. aasta järgse programmitöö perioodiks suuniseid loomade heaolu standardite parandamiseks mõeldud muude maaelu arengu meetmete kohta, et anda põllumajandustootjatele rohkem stiimuleid loomade heaolu parandamiseks.
Soovituse elluviimise tähtaeg: 2021.
I auditikoda, mida juhib kontrollikoja liige Nikolaos MILIONIS, võttis käesoleva aruande vastu 3. oktoobri 2018. aasta koosolekul Luxembourgis.
Kontrollikoja nimel
president
Klaus-Heiner LEHNE
Lisad
I lisa
Ülevaade loomade heaolu käsitlevas ELi strateegias 2012–2015 kavandatud meetmetest
Kavandatud meetmed | Kindlaks määratud1 / kavandatud | Lõpetatud |
---|---|---|
Mitmed rakendusmeetmed munakanade kaitse kohta (direktiiv 1999/74/EÜ) | 2012 | 2012 |
Rakenduskava ja täitemeetmed emiste rühmitamise kohta (direktiiv 2008/120/EÜ) | 2012 | 2012 |
Tapmist käsitleva määruse (nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2009) rakenduskava | 2012 | 2012 |
Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule | ||
kodulindude erinevate uimastamismeetodite kohta1 |
2013 | 2013 |
määruse (EÜ) nr 1523/2007, millega keelatakse kassi ja koera karusnaha turulelaskmine, kohaldamise kohta1 |
2012 | 2013 |
geneetilise valiku mõju kohta lihatootmiseks aretatavate ja peetavate kanade heaolule1 |
2012 | 2016 |
veiste liikumise piiramine nende selilipööramise või mis tahes muud ebaloomulikku asendit kasutavate süsteemide kohta1 |
2014 | 2016 |
võimaluse kohta kehtestada teatavad nõuded seoses kalade kaitsmisega surmamisel1 |
2015 | 2018 |
direktiivi 2007/43/EÜ kohaldamise kohta ja selle mõjust lihakanade heaolule1 |
2015 | 2018 |
Aruanne nõukogule direktiivi 98/58/EÜ rakendamise kohta1 | 2013 | 2016 |
Aruanne loomade heaolu käsitlevate rahvusvaheliste meetmete mõju kohta Euroopa loomakasvatajate konkurentsivõimele globaliseeruvas maailmas | 2014 | 2018 |
Uuring | ||
farmikalade heaolu kohta surmamisel |
2012 | 2017 |
milles käsitletakse tarbijatele asjakohase teabe andmist loomade uimastamise kohta1 |
2013 | 2015 |
loomade heaolu alase koolituse ning avalikkusele ja tarbijatele suunatud teavitustegevuste kohta |
2013 | 2016 |
farmikalade heaolu kohta transpordi ajal |
2013 | 2017 |
kaubandustegevuses osalevate koerte ja kasside heaolu kohta |
2014 | 2016 |
ELi rakenduseeskirjad või juhised | ||
loomade kaitse kohta vedamise ajal |
2012 | 2017 |
loomade kaitse kohta surmamisel |
2014 | 2017 |
sigade kaitse kohta |
2013 | 2016 |
Võimalik seadusandlik ettepanek lihtsustatud ELi loomade heaolu õigusraamistiku kohta | 2014 | kõrvale jäetud |
1Nõutud ELi õigusaktidega.
II lisa
Ülevaade auditeeritud liikmesriikide poolt komisjonile esitatud põllumajandusettevõtete kontrolliaruannetes hõlmatud teabest
Riik | Aasta | Keskmine kontrollimäär | Rikkumistega ettevõtete osakaal kõikidest kontrollitud ettevõtetest | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Munakanad, vabapidamine | Munakanad, õrrekanad | Munakanad, täiustatud puurides | Kalkunid | Kodulinnud | Pardid | Haned | |||
Saksamaa | 2013 | ei kohaldata | |||||||
2014 | 5% | 7% | 8% | 11% | 14% | 13% | 8% | 11% | |
2015 | ei kohaldata | ||||||||
2016 | ei kohaldata | ||||||||
Prantsusmaa | 2013 | 1% | 60% | 38% | 25% | 49% | 38% | 47% | |
2014 | 1% | 61% | 46% | 32% | 42% | 32% | 44% | ||
2015 | ei kohaldata | ||||||||
2016 | ei kohaldata | ||||||||
Itaalia | 2013 | 12% | 11% | 11% | 12% | 22% | 12% | ||
2014 | 22% | 3% | 6% | 13% | 0% | 8% | |||
2015 | 18% | 1% | 4% | 3% | 1% | 3% | |||
2016 | ei kohaldata | ||||||||
Poola | 2013 | 5% | 16% | 14% | 8% | 2% | 14% | 12% | 11% |
2014 | 5% | 10% | 10% | 10% | 4% | 12% | 7% | 7% | |
2015 | 5% | 12% | 10% | 13% | 6% | 19% | 12% | 10% | |
2016 | 5% | 15% | 8% | 10% | 5% | 15% | 9% | 3% | |
Rumeenia | 2013 | 74% | 0% | 30% | 22% | 0% | 25% | 0% | 0% |
2014 | 63% | 14% | 18% | 33% | 20% | 62% | 0% | ||
2015 | 50% | 50% | 25% | 9% | 13% | 15% | |||
2016 | ei kohaldata |
Riik | Aasta | Rikkumistega ettevõtete osakaal kõikidest kontrollitud ettevõtetest | |||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Silerinnalised linnud | Sead | Veised (v.a vasikad) | Vasikad | Lambad | Kitsed | Karusloomad | Kõik loomade kategooriad | ||
Saksamaa | 2013 | ||||||||
2014 | 3% | 26% | 20% | 22% | 17% | 15% | 31% | 19% | |
2015 | |||||||||
2016 | |||||||||
Prantsusmaa | 2013 | 50% | 58% | 41% | 33% | 46% | 56% | 54% | 44% |
2014 | 67% | 56% | 39% | 30% | 48% | 52% | 50% | 41% | |
2015 | |||||||||
2016 | |||||||||
Itaalia | 2013 | 0% | 15% | 13% | 9% | 9% | 9% | 14% | 12% |
2014 | 0% | 11% | 6% | 16% | 4% | 3% | 8% | 8% | |
2015 | 11% | 7% | 4% | 5% | 3% | 3% | 0% | 4% | |
2016 | |||||||||
Poola | 2013 | 0% | 18% | 17% | 17% | 22% | 17% | ||
2014 | 0% | 16% | 17% | 17% | 17% | 87% | 15% | 17% | |
2015 | 3% | 13% | 16% | 13% | 16% | 16% | 10% | 14% | |
2016 | 6% | 14% | 15% | 12% | 16% | 14% | 7% | 13% | |
Rumeenia | 2013 | 100% | 25% | 41% | 36% | 37% | 33% | ||
2014 | 50% | 20% | 29% | 45% | 21% | 14% | 0% | 28% | |
2015 | 100% | 16% | 25% | 36% | 29% | 13% | 0% | 22% | |
2016 |
Allikas: tervise ja toiduohutuse peadirektoraadile esitatud põllumajandusettevõtete loomade heaolu ametlike kontrollide aruanded.
III lisa
Liikmesriikide kontrollid ja andmed ilma uimastamiseta tapmise kohta
Liikmesriik | Kas erandi kohaldamise põhjendatuse kontrollimiseks on olemas vastav menetlus? | Kas riigi tasandil on kättesaadav teave, mis näitab eelneva uimastamiseta tapmise ulatust? |
---|---|---|
Saksamaa | Jah, pädevad asutused teevad usuühenduste järgijate taotlusel ilma eelneva uimastamiseta tapmise erandi. Taotlejad peavad elama riigis ja tõendama, et nende usulised ettekirjutused nõuavad sellise liha tarbimist. | Jah. Ametiasutuste 2014. ja 2015. aasta andmetel põhinevad hinnangud näitavad, et väga väike arv loomi tapeti ilma uimastuseta Saksamaal (180 lammast ja kitse, 186 kodulindu) ning ligikaudu 24% lammaste ja kitsede puhul tapeti usukogukondade vajaduste jaoks elektrivooluga uimastamise meetoditega, mida ei ole kohaldatavas ELi määruses loetletud. Praktikas aitab Saksamaa usukogukondade vajadusi rahuldada import teistest riikidest. |
Prantsusmaa | Jah, pädevad asutused nõudsid, et tapamajad säilitaksid erandi kasutamisega seotud tellimisdokumendid. Prantsuse ametiasutuste ilma eelneva uimastamiseta tapmise erandi sisehindamisel juhiti tähelepanu asjaolule, et tellimisdokumentide ja erandi kasutamise vastavust ei olnud võimalik kontrollida. | Ettevõtjatelt saadud kontrollimata hinnangute põhjal on olemas piiratud ülevaade, mis näitas, et 2015. aastal rakendasid nad seda meetodit 14% tapetud veiste ja 30% tapetud lammaste puhul. Kodulindude või kitsede kohta teavet ei ole. |
Itaalia | Jah, kohaldatakse sarnast loamenetlust nagu Rumeenias, kuid puudub nõue esitada teavet asjaomaste loomade arvu kohta. | Piiratud – nende tapamajade arvu kohta, kellel on lubatud erandit kasutada, on saadaval ainult mõningaid andmeid. |
Poola | Poolas oli ilma eelneva uimastamiseta tapmine riiklike õigusaktide kohaselt keelatud 2012. aastast 2014. aastani, mil konstitutsioonikohus otsustas, et need sätted ei vasta põhiseadusele. Alates 2014. aastast on kohaldatud ELi õigusaktides ette nähtud erandit. | |
Ei. Pädevad asutused kontrollivad ainult seda, kas tapmine toimub tapamajas ja kas loomade liikumist piiratakse. Puudub nõue kontrollida, kas erandi kasutamist toetab sellise liha kaubandusliku tellimuse olemasolu. | Piiratud – on olemas mõned mitteametlikud hinnangud kariloomade ja kodulindude kohta. | |
Rumeenia | Jah, pädevad asutused teevad erandi tapamaja taotlusel ja usuorganisatsiooni tõendi alusel, milles on märgitud asjaomased loomaliigid, loomade arv ja tapmise kavandatud kuupäev(ad). | Jah. 2016. aastal lubasid ametiasutused selle erandi teha umbes 6% veiselihatoodangu, 9% lambalihatoodangu ja 4% kanalihatoodangu puhul. |
IV lisa
Nõuetele vastavuse kontrollid külastatud liikmesriikides73
Saksamaa (2016) | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|
Nõue | Kontrollimäär | Nõuete rikkumise määr | Nõuete rikkumise jaotus vastavalt maksevähenduse kategooriale | |||
0% | 1% | 3% | 5% | |||
Kohustuslik majandamisnõue nr 11 | 1.7% | 5.1% | 8% | 5% | 70% | 18% |
Kohustuslik majandamisnõue nr 12 | 2.2% | 9.1% | 11% | 9% | 66% | 14% |
Kohustuslik majandamisnõue nr 13 | 1.4% | 9.3% | 4% | 27% | 46% | 23% |
Itaalia (2016) | ||||||
Nõue | Kontrollimäär | Nõuete rikkumise määr | Nõuete rikkumise jaotus vastavalt maksevähenduse kategooriale | |||
0% | 1% | 3% | 5% | |||
Kohustuslik majandamisnõue nr 11 | 2.6% | 3.9% | 73% | 5% | 8% | 14% |
Kohustuslik majandamisnõue nr 12 | 2.3% | 6.7% | 75% | 3% | 13% | 9% |
Kohustuslik majandamisnõue nr 13 | 5.9% | 2.1% | 70% | 10% | 10% | 10% |
Poola (2016) | ||||||
Nõue | Kontrollimäär | Nõuete rikkumise määr | Nõuete rikkumise jaotus vastavalt maksevähenduse kategooriale | |||
0% | 1% | 3% | 5% | |||
Kohustuslik majandamisnõue nr 11 | 1.4% | 2.8% | 0% | 2% | 95% | 3% |
Kohustuslik majandamisnõue nr 12 | 1.4% | 1.8% | 0% | 0% | 91% | 9% |
Kohustuslik majandamisnõue nr 13 | 1.8% | 1.5% | 0% | 1% | 92% | 7% |
Rumeenia (2016) | ||||||
Nõue | Kontrollimäär | Nõuete rikkumise määr | Nõuete rikkumise jaotus vastavalt maksevähenduse kategooriale | |||
0% | 1% | 3% | 5% | |||
Kohustuslik majandamisnõue nr 11 | 13.3% | 0.01% | 0% | 0% | 0% | 100% |
Kohustuslik majandamisnõue nr 12 | 13.3% | 0.01% | 0% | 50% | 0% | 50% |
Kohustuslik majandamisnõue nr 13 | 13.3% | 0.01% | 0% | 0% | 0% | 100% |
NB! Prantsusmaad käsitlevad andmed ei olnud 2015. aastal Prantsusmaa otsetoetuste süsteemis tehtud muudatuste ning integreeritud haldus- ja kontrollisüsteemi ÜPP ja nõuetele vastavuse uute eeskirjadega (kehtestati 2015. aastal) kohandamise tõttu käesoleva auditi tegemise ajal veel kättesaadavad.
Allikas: liikmesriikide poolt komisjonile esitatud statistilised andmed nõuetele vastavuse kontrollimise kohta.
Mõisted ja lühendid
Ametlikud kontrollid: Kogu aruandes kasutatav väljend, millega viidatakse liikmesriigi tasandil tehtud kontrollidele (nt veterinaarteenistuste poolt), et kontrollida Euroopa Liidu loomade heaolu eeskirjade nõuetekohast kohaldamist kooskõlas määrusega (EÜ) nr 882/2004.
Broilerid: Liha tootmiseks peetavad kanad.
CMES: ELi maaelu arengu meetmete ühine seire- ja hindamissüsteem.
DG AGRI: Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat.
DG SANTE: Euroopa Komisjoni tervise ja toiduohutuse peadirektoraat.
EFSA: Euroopa Toiduohutusamet – Euroopa Liidu amet, mis annab sõltumatut teaduslikku nõu ning teavitab toiduahelaga seotud olemasolevatest ja tekkivatest ohtudest.
Nõuetele vastavuse kontrollid: Nõuetele vastavuse tingimuste täitmise kontrollid, mida tehakse kooskõlas määrustega (EL) nr 1306/2013, 809/2014 ja 640/2014.
OIE: Maailma Loomatervise Organisatsioon, mis on 181 liikmesriigiga valitsustevaheline organisatsioon. OIE töötab välja rahvusvaheliselt tunnustatud loomatervishoiu ja loomade heaolu standardeid.
RDP: Maaelu arengu programm.
Sigade sabade lõikamine: Toiming, mille eesmärk on vähendada sabade hammustamist.
SMR: Kohustuslikud majandamisnõuded – moodustavad osa nõuetele vastavusest ja on sätestatud mitmes Euroopa Liidu direktiivis ja määruses. Nõuded hõlmavad rahva-, looma- ja taimetervist, loomade identifitseerimist ja registreerimist, keskkonda ja loomade heaolu.
TRACES: kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteem – komisjoni mitmekeelne veebipõhine haldamisvahend kõikide loomade, sperma ja embrüote, toidu, sööda ja taimede liidusisese kaubavahetuse ja impordi sanitaarnõuete jaoks.
ÜPP: Ühine põllumajanduspoliitika.
Järelmärkused
1 Euroopa Parlamendi kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakonna tellitud uuring „Animal Welfare in the European Union“ (Loomade heaolu Euroopa Liidus), Brüssel, 2017.
2 Humane Society International „Facts and figures on the EU horsemeat trade“ (Faktid ja arvud ELi hobuseliha kaubanduse kohta), 2014.
3 Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamise kohta (2009/2202(INI)) ja Euroopa Parlamendi 26. novembri 2015. aasta resolutsioon uue loomade heaolu strateegia kohta aastateks 2016–2020 (2015/2957(RSP)).
4 Kõnealust teemat käsitlevad muu hulgas järgmised uuringud: ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon, „Review of animal welfare legislation in the beef, pork, and poultry industries“ (Loomade heaolu käsitlevate õigusaktide läbivaatamine veise-, sea- ja linnulihatööstuses), Rooma, 2014; EconWelfare'i projekt, FiBL, „Overview of animal welfare standards and initiatives in selected EU and third countries“ (Ülevaade loomade heaolu standarditest ning algatustest valitud ELi liikmesriikides ja kolmandates riikides), Šveits, 2010; Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon, „Comparative analysis of EU standards in food safety, environment, animal welfare and other non-trade concerns with some selected countries“ (Võrdlev analüüs ELi toiduohutuse, keskkonna, loomade heaolu ja muudes kaubandusega mitteseotud küsimustes teatud valitud riikidega), Brüssel, 2012.
5 Tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1). Selles õigusaktis ei nõuta loomade heaolu kontrollide miinimumkontrollimäära.
6 Otsemaksed vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608); viinamarjaistanduste ümberkorraldamise ja muutmise ning toorelt korjamise toetused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671); ning maaelu arengu raames makstavad pindalatoetused ja loomade heaolu toetused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).
7 Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi 2016. aasta tegevusaruanne.
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määruse (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 549), põhjendus 57 ja artikkel 92. Väikepõllumajandustootjad ei ole aga vabastatud kohaldatavate loomade heaolu käsitlevate õigusaktide järgimisest ning nende suhtes rakendatakse ametlikke kontrolle nimetatud õigusaktide järgimise kontrollimiseks.
9 SWD(2016) 218 final, 22.6.2016, „Review of greening after one year“ (rohestamist käsitlevate sätete läbivaatamine aasta pärast nende rakendamist).
10 Nagu määratletud määruse (EL) nr 1306/2013 II lisas.
11 Allikad: loomade kohta, kelle suhtes kohaldatakse nõuetele vastavuse süsteemi, 2016. aasta nõuetele vastavuse kontrolle käsitlev statistika; loomakasvatusettevõtete ja seakasvatusettevõtete koguarvu käsitlevad Eurostati andmed 2013. aasta kohta. Seakasvatusettevõtete hõlmatus on liikmesriigiti väga erinev alates 7%st seakasvatusettevõtetest Slovakkias kuni peaaegu 100%ni seakasvatusettevõtetest Belgias, Saksamaal ja Luksemburgis. Vasikakasvatusettevõtete arvu kohta Eurostati andmed puuduvad.
12 Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 33.
13 Eelmisel programmitöö perioodil (2007–2013) kulutasid 15 liikmesriiki loomade heaolu meetmele jaoks 1 miljard eurot.
14 Loomade töörühm: „Why is European animal production important today? Facts and figures“ (Miks on Euroopa loomakasvatus tänapäeval oluline? Faktid ja arvud), 2017.
15 Tervise- ja toiduohutuse peadirektoraat: „Evaluation of the EU Policy on Animal Welfare and Possible Policy Options for the Future“ (ELi loomade heaolu poliitika hindamine ja võimalikud edaspidised poliitikasuunad), Brüssel, 2010.
16 https://www.efsa.europa.eu/en/topics/topic/animalwelfare, vaadatud 2018. aasta juunis.
17 Näiteks: Belk, K.E., Scanga, J.A., Smith, G.C. ja Grandin, T., „The Relationship Between Good Handling / Stunning and Meat Quality in Beef, Pork, and Lamb“ (Kuidas hea käitlemine / uimastamine mõjutab veise-, sea- ja lambaliha kvaliteeti), Colorado Riiklik Ülikool, Fort Collins, 2002; DG SANTE, „Evaluation of the EU Policy on Animal Welfare and Possible Policy Options for the Future“ (ELi loomade heaolu poliitika hindamine ja võimalikud edaspidised poliitikasuunad), Brüssel, 2010; Euroopa Parlamendi kodanikuõiguste ja põhiseaduslike küsimuste poliitika osakond „Animal Welfare in the European Union“ (Loomade heaolu Euroopa Liidus), Brüssel, 2017.
18 Nõukogu määrus (EÜ) nr 1099/2009, 24. september 2009, loomade kaitse kohta surmamisel (ELT L 303, 18.11.2009, lk 1).
19 Loomatervishoiu ja loomade heaolu teaduskomisjoni poolt Euroopa Komisjoni tellimusel esitatud arvamus olulisemate kaubanduslike loomaliikide uimastamise ja surmamise peamiste süsteemide heaoluaspektide kohta, EFSA Journal (2004), 45, lk 1–29.
20 Tervise- ja toiduohutuse peadirektoraat „Evaluation of the EU Policy on Animal Welfare and Possible Policy Options for the Future“ (ELi loomade heaolu poliitika hindamine ja võimalikud edaspidised poliitikasuunad), Brüssel, 2010.
21 Euroopa Parlamendi 5. mai 2010. aasta resolutsioon aastateks 2006–2010 koostatud loomade kaitset ja heaolu käsitleva ühenduse tegevuskava hindamise kohta.
22 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta aastateks 2012–2015 (COM(2012)6, 15.2.2012).
23 Kontrollikoda vaatas läbi tervise ja toiduohutuse peadirektoraadi auditiaruanded, mis hõlmasid kõiki 28 liikmesriiki. Kõnealustes auditiaruannetes avastati puudusi kõigis liikmesriikides, välja arvatud Soome.
24 Komisjoni 5. märtsi 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/329, millega määratakse Euroopa Liidu loomade heaolu referentkeskus (ELT L 63, 6.3.2018, lk 13).
25 Euroopa Parlamendi 26. novembri 2015. aasta resolutsioon uue loomade heaolu strateegia kohta aastateks 2016–2020 (2015/2957(RSP)).
26 II lisas esitatakse ülevaade kontrollide tulemustest, mille edastasid külastatud liikmesriigid.
27 Allikas: komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu direktiivi 98/58/EÜ (mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset) rakendamise kohta (COM(2016) 558 final, 8.9.2016) ja riiklike kontaktpunktide koosolekute protokollid, mis käsitlevad loomade heaolu transpordi ajal.
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine (ELT L 95, 7.4.2017, lk 1).
29 COM(2016) 558 final, 8.9.2016, „Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu direktiivi 98/58/EÜ (mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset) rakendamise kohta.“
30 COM(2018) 181 final, 13.4.2018, „Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 2007/43/EÜ rakendamise kohta ning selle mõju kohta lihakanade heaolule ja heaolunäitajate arengule.“
31 Komisjoni ülevaatearuanne: „Study visits on rearing pigs with intact tails“ (opereerimata tarbesigu käsitlevad õppekülastused), 2016 (DG SANTE, 2016–8987 – MR).
32 Komisjoni ülevaatearuanne: „Welfare of cattle on dairy farms“ (veiste heaolu piimakarja kasvatamisega tegelevates ettevõtetes), 2017 (DG SANTE, 2017–6241).
34 Komisjoni auditi- või teabekogumisaruanded: 2017–6109 (Bulgaaria), 2017–6217 (Tšehhi Vabariik), 2017–6110 (Türgi).
35 Komisjoni ülevaatearuanne: „Systems to prevent the transport of unfit animals in the EU“ (Süsteemid vedamiseks kõlbmatute loomade transpordi vältimiseks ELis)(DG SANTE, 2015–8721 – MR).
36 Komisjoni ülevaatearuanne: „Animal welfare at slaughter in Member States“ (Loomade heaolu tagamine surmamisel eri liikmesriikides) (DG(SANTE) 2015–7213 – MR).
37 Näiteks auditiaruanded 2016–8822 - MR, 2014–7059 - MR (Belgia), 2013–6858 - MR FINAL (Bulgaaria), 2017–6022 (Tšehhi Vabariik), 2014–7061 - MR FINAL (Taani), 2016–8763 – MR (Eesti), 2017–6126 (Hispaania), 2014–7075 - MR FINAL (Itaalia), 2012–6374 - MR FINAL (Rumeenia).
38 Emiste rühmas pidamine: Belgia, Taani, Saksamaa, Iirimaa, Kreeka, Prantsusmaa, Küpros, Poola, Portugal, Sloveenia ja Soome. Munakanad: Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Küpros, Läti, Madalmaad, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia ja Ungari. Vasikate transport: Iirimaa, Prantsusmaa.
39 Kui see oli asjakohane (nt konkreetsed soovitused, mis olid auditi kuupäevaks veel täitmata), vaadati läbi ka vanemad auditiaruanded.
40 Et hinnataks kõiki nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivis 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23), nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiivis 2008/120/EÜ, milles sätestatakse sigade kaitse miinimumnõuded (kodifitseeritud versioon) (ELT L 47, 18.2.2009, lk 5), nõukogu 19. juuli 1999. aasta direktiivis 1999/74/EÜ, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded (EÜT L 203, 3.8.1999, lk 53) ja nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1), sätestatud nõudeid. Komisjon lisas 2012. aastal oma soovitusele viite nõukogu 28. juuni 2007. aasta direktiivis 2007/43/EÜ, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad (ELT L 182, 12.7.2007, lk 19), sätestatud nõuetele.
41 Kontrollikoda täheldas seda Saksamaal (3 soovitust), Itaalias (1 soovitus) ja Rumeenias (1 soovitus).
43 Halal või koššer liha. Teatavad usukogukonnad võivad lubada tapmist koos uimastamisega (määruses (EÜ) nr 1099/2009 loetletud meetoditega või alternatiivmeetoditega).
44 Määruse (EÜ) nr 1099/2009 põhjendus 18.
45 Dokumendile „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele loomade kaitset ja heaolu käsitleva Euroopa Liidu strateegia kohta aastateks 2012–2015“ lisatud mõjuhinnang (SEC(2012) 55 final, 19.1.2012).
46 Komisjoni ülevaatearuanne: „Animal welfare at slaughter in Member States“ (Loomade heaolu tagamine surmamisel eri liikmesriikides) (DG SANTE 2015–7213-MR).
47 DG SANTE: „Study on information to consumers on the stunning of animals“ (Uuring, mis käsitleb tarbijate teavitamist loomade uimastamisest), 2015.
48 III lisas on esitatud külastatud liikmesriikides kasutusel olevate menetluste kirjeldus.
49 Saksamaal (Nordrhein-Westfaleni liidumaal) kasutasid eri piirkondade inspektorid erinevaid kontrollnimekirju ja trahvide kohaldamiseks puudus ühtne lähenemisviis.
50 Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikkel 3: „Liikmesriigid tagavad ametlike kontrollide korrapärase tegemise riskidest lähtuvalt ja asjakohase sagedusega, et saavutada käesoleva määruse eesmärgid.“
51 Näiteks võib teatava liikmesriigi kohalik ametiasutus vaadata oma territooriumil loomade transporti käsitlevat teavet ainult juhul, kui see riik on väljumiskoht, sihtkoht, EList väljumise koht/ELi sisenemise koht või kui asjaomases piirkonnas asub kontrollpunkt.
53 Komisjoni 29. septembri 2006. aasta otsuse 2006/677/EÜ, millega sätestatakse suunised, millega kehtestatakse kriteeriumid auditite korraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) alusel (ELT L 278, 10.10.2006, lk 15), lisa punkt 5.1.
54 DG SANTE, vaheülevaate aruanne „Audits of Official Controls in EU-Member States“(Ametlike kontrollide auditid ELi liikmesriikides), 2017.
55 Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1306/2013 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ning otsetoetuste, maaelu arengu toetuse ja nõuetele vastavuse süsteemiga seoses kohaldatavatest maksetest keeldumise ja nende tühistamise tingimuste osas ning kõnealuste toetuste ja süsteemiga seotud halduskaristuste osas (ELT L 181, 20.6.2014, lk 48), artikli 38 lõige 5.
56 Pädev kontrolliasutus, kes teeb kindlaks mittevastavuse määra ja makse vähendamise arvutamise eest vastutava makseasutuse.
57 Komisjoni töödokument olemasolevate kontrollivahendite kohta nõuetele vastavuse kontrollide tõhususe optimeerimiseks (DS-2011–2), 2011.
58 Komisjoni 17. juuli 2014. aasta rakendusmääruse (EL) nr 809/2014, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega (ELT L 227, 31.7.2014, lk 69), artikli 68 lõige 2.
59 Nõukogu 18. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/119/EÜ, milles sätestatakse vasikate kaitse miinimumnõuded (kodifitseeritud versioon) (ELT L 10, 15.1.2009, lk 7), artiklid 3 ja 4, direktiivi 2008/120/EÜ artiklid 3 ja 4, ning direktiivi 98/58/EÜ artikkel 4.
60 Kontrollnimekirjast puudub ainult üks ametlik nõue.
61 Auditileidude alusel võib komisjon algatada menetlused, mille abil vähendatakse ELi rahastamist asjaomasele liikmesriigile. Neid menetlusi nimetatakse finantskorrektsioonideks.
62 Vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 64 lõikele 5.
63 Eriaruanne nr 26/2016 „Nõuetele vastavuse mõjusamaks ja lihtsamaks muutmine on endiselt keeruline ülesanne“ (https://eca.europa.eu).
64 Delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 artiklis 39 sätestatakse, et makseid vähendatakse reeglina 3%, kuid lähtudes nõuete rikkumise olulisuse hindamisest, võidakse neid vähendada 1%-le või suurendada 5%-le.
65 Sellest probleemist teatati komisjoni poolt Eestisse, Itaaliasse, Luksemburgi, Austriasse, Portugali ja Slovakkiasse tehtud auditite käigus.
66 Määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 5 lõige 3.
67 „Toormetootjate konkurentsivõime parandamine nende parema integreerimise abil põllumajanduslike toiduainete tarneahelasse kvaliteedikavade kaudu, mis annavad põllumajandustoodetele lisaväärtuse, kohalike turgude edendamise ja lühikeste tarneahelate ning tootjarühmade ja -organisatsioonide ning tootmisharudevaheliste organisatsioonide kaudu“ ja „Põllumajandusettevõtte riskiennetamise ja -juhtimise toetamine“. Sihtvaldkonnad loovad seose maaelu arengu prioriteetide, meetmete ja seirenäitajate vahel.
68 Direktiivi 2008/120/EÜ I lisa punkt 4: „… sigadel peab olema juurdepääs piisavale kogusele uurimist ja tuhnimist võimaldavale materjalile, näiteks õlgedele, heinale, puidule, saepurule, seenekompostile, turbale või nende materjalide segudele, mis ei ohusta loomade tervist.“
69 Kellega konsulteeriti käesoleva auditi jaoks koostatud eksperdirühma töö käigus.
70 „Initiative Tierwohl“ Saksamaal ja „UNICARVE“ märgistamissüsteem Itaalias.
71 Määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 67.
72 „Synthesis of Rural Development Programmes (RDP) ex-post evaluations of period 2007–2013“ (Ajavahemikul 2007–2013 tehtud maaelu arengu programmide järelhindamiste koondaruanne), hindamisuuring, Ecorys and IfLS, aprill 2018.
73 Kohustuslikud majandamisnõuded hõlmavad nõudeid ja standardeid, mis on sätestatud direktiivis 2008/119/EÜ vasikate kaitse kohta (kohustuslik majandamisnõue nr 11), direktiivis 2008/120/EÜ sigade kaitse kohta (kohustuslik majandamisnõue nr 12) ja direktiivis 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset (kohustuslik majandamisnõue nr 13). Nõuete rikkumise määr ja rikkumiste jaotus maksevähenduse kategooriate vahel ei hõlma rikkumiste kordumise ega tahtliku rikkumise juhtumeid.
1 Näiteks nõukogu direktiivis 2008/120/EÜ rõhutatakse preambulis selliseid kaalutlusi nagu erinevused, mis võivad moonutada konkurentsitingimusi (põhjendus 6), ja nõuded, et tagada tootmise ratsionaalne areng (põhjendus 7), millega pannakse suuremat rõhku suuremamahulisele tootmisele.
2 Vt ülevaatearuande 2014-7350 punkt 6.
Sündmus | Kuupäev |
---|---|
Auditiplaani vastuvõtmine / auditi algus | 13.9.2017 |
Aruande projekti ametlik saatmine komisjonile (või mõnele teisele auditeeritavale) | 12.7.2018 |
Aruande lõplik vastuvõtmine peale ärakuulamismenetlust | 3.10.2018 |
Komisjoni (või mõne teise auditeeritava) vastuste saamine kõigis keeltes | 9.11.2018 |
Auditirühm
Kontrollikoja eriaruannetes esitatakse auditite tulemused, mis hõlmavad ELi poliitikat ja programme ning konkreetsete eelarvevaldkondade juhtimisega seotud teemasid. Auditite valiku ja ülesehituse juures on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju, võttes arvesse tulemuslikkuse ja vastavuse riske, konkreetse valdkonna tulude ja kulude suurust, tulevasi arengusuundi ning poliitilist ja avalikku huvi.
Kõnealuse tulemusauditi viis läbi loodusvarade säästva kasutamise valdkonnaga tegelev I auditikoda, mille eesistuja on kontrollikoja liige Nikolaos Milionis. Auditit juhtis kontrollikoja liige Janusz Wojciechowski; teda toetasid kabinetiülem Kinga Wiśniewska-Danek, kabineti atašee Katarzyna Radecka-Moroz, valdkonnajuht Colm Friel, auditijuht Diana Voinea, auditijuhi asetäitjad Paulo Oliveira ja Lucia Roșca ning audiitorid Xavier Demarche, Małgorzata Frydel, Michela Lanzutti, Joachim Otto ja Maciej Szymura. Keelealast abi osutas Fiona Urquhart.
Kontakt
EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG
Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors
Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).
Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018
ISBN 978-92-847-1144-4 | ISSN 1977-5652 | doi:10.2865/656382 | QJ-AB-18-026-ET-N | |
HTML | ISBN 978-92-847-1187-1 | ISSN 1977-5652 | doi:10.2865/433849 | QJ-AB-18-026-ET-Q |
©Euroopa Liit, 2018
Euroopa Liidu autoriõiguste alla mittekuuluvate fotode või muu materjali kasutamiseks või reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt.
VÕTA ÜHENDUST ELiga
Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi teabekeskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate: https://europa.eu/european-union/contact_et
Telefoni või e-postiga
Europe Direct on teenus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenusega saate ühendust võtta:
- helistades tasuta numbril: 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
- helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
- e-posti teel: https://europa.eu/european-union/contact_et
ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE
Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Euroopa veebisaidil: https://europa.eu/european-union/contact_et
ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab alla laadida või tellida EU Bookshopi kaudu: https://publications.europa.eu/et/publications Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust talitusega Europe Direct või oma kohaliku teabekeskusega (vt https://europa.eu/european-union/contact_et).
ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lex: http://eur-lex.europa.eu
ELi avatud andmed
ELi avatud andmete portaal (http://data.europa.eu/euodp/et/data) võimaldab juurdepääsu ELi andmekogudele. Andmeid saab tasuta alla laadida ja taaskasutada nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil.