Euroopa Kontrollikoja 2021. aasta aastaaruannete tutvustus

Presidendi eessõna

Meie eelarveaasta 2021 aastaaruanne on uue programmitöö perioodi 2021–2027 esimene aastaaruanne. 2021. aastal mõjutas COVID-19 pandeemia jätkuvalt väga negatiivselt nii Euroopa Liitu kui selle liikmesriike. Euroopa Liidu välisaudiitorina oleme teinud kõik endast sõltuva, et hoolimata COVID-19 kriisi mõjust organisatsiooni tegevusele, jätkata tõhusa avaliku sektori audititeenuse osutamist ELis.

Nagu varasematel aastatel, järeldame me, et ELi raamatupidamise aastaaruanne annab ELi finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate. Esitame Euroopa Liidu 2021. aasta raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta märkusteta auditiarvamuse. 2021. aasta tulud olid seaduslikud ja korrektsed ning neis ei esinenud olulisi vigu.

Lisaks mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 osana kokku lepitud traditsioonilistele eelarvevahenditele käivitas EL taasterahastu „Next Generation EU“ (NGEU), mis kujutab endast võlaväärtpaberitel põhinevatest täiendavatest vahenditest koosnevat taastepaketti. Taaste- ja vastupidavusrahastu moodustab taasterahastu vahenditest ligikaudu 90%.

Esitame kaks eraldi arvamust 2021. aasta kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta: üks ELi traditsioonilise eelarve ja teine taaste- ja vastupidavusrahastu kohta.

Meie hinnangul on ELi eelarvekulutuste veamäär 2021. aastal 3,0% (2020. aastal 2,7%).

2021. aastal kaeti taaste- ja vastupidavusrahastust ühele liikmesriigile (Hispaania) tehtud otsemakse. Leiame, et üks Hispaania maksetaotluses esitatud 52 vahe-eesmärgist ei olnud täidetud. Oleme seisukohal, et nimetatud viga ei ole oluline. Tuginesime oma hinnangus maksetingimusele, st sellele, et vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud. Korrektsuse hindamine ei hõlma vastavust ELi ja riiklikele eeskirjadele.

ELi eelarvekulutuste olulistes valdkondades, mille kohta me esitame erihinnangu, on veamäär oluline ühtse turu, innovatsiooni ja digitaalvaldkonna ning ühtekuuluvuse, vastupidavuse ja väärtuste valdkonnas. Rubriigi „Loodusvarad“ puhul oleme tehingute testimise tulemuste ja kontrollisüsteemi muude tõendite põhjal seisukohal, et veamäär on olulisuse piirmäära läheduses. Meie tulemused näitavad ka seda, et otsetoetused, mis moodustavad 68% mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi kulutustest, ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud, küll aga olid tervikuna olulisel määral vigadest mõjutatud kuluvaldkonnad, mille vearisk on meie hinnangul suurem, nagu maaelu areng, turumeetmed, kalandus, keskkond ja kliimameetmed. Euroopa avaliku halduse valdkonna veamäär on allpool olulisuse piirmäära.

Oleme mitu aastat auditeerinud ELi tulusid ja kulusid, tehes vahet nende eelarvevaldkondade vahel, kus meie arvates on seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskid suured, ja nende vahel, kus need on meie arvates väikesed. Tingituna sellest, kuidas ELi eelarve on koostatud ja aja jooksul areneb, on suure riskiga kulutuste osakaal auditi andmekogumis võrreldes eelmiste aastatega veelgi suurenenud ja moodustab ligikaudu 63% meie 2021. aasta auditikogumist (2020. aastal 59%). Meie hinnangul on selliste kulutuste veamäär 4,7% (2020. aastal 4,0%). Seetõttu esitame kulutuste kohta vastupidise arvamuse.

Väikese riskiga kulude hinnanguline veamäär, mis moodustas meie auditi andmekogumist ülejäänud 37% (2020. aastal 41%), jäi alla meie 2% suurust olulisuse piirmäära.

Tingimuslikud kohustused, millega kaasneb risk ELi eelarvele, suurenesid 2021. aastal 146,0 miljardi euro võrra (111%) 131,9 miljardilt eurolt 277,9 miljardi euroni. See tulenes peamiselt 2021. aastal NGEU rahastamiseks emiteeritud võlakirjadest summas 91,0 miljardit eurot ja liikmesriikidele eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) 50,2 miljardi euro suurusest kasvust. Venemaa poolt Ukraina vastu alustatud kallaletungisõda on samuti sellele kasvule kaasa aidanud tagatiste näol, mille EL on andnud ELi mittekuuluvatele riikidele antavate laenude katmiseks.

Sellest tingituna on ELi rahaliste vahendite usaldusväärne ja tõhus haldamine olulisem kui kunagi varem. See toob kaasa suurema vastutuse nii komisjoni kui ka liikmesriikide jaoks, aga ka meie jaoks Euroopa Kontrollikojas.

Üldtulemused

Peamised leiud

• Järeldame, et ELi raamatupidamise aastaaruanne annab ELi finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate.
• 2021. aasta tulud olid seaduslikud ja korrektsed ning neis ei esinenud olulisi vigu. Meie arvamus tulude kohta on esitatud meie kinnitavas avalduses.
• Taaste- ja vastupidavusrahastu kujutab endast Euroopa taasterahastu (NGEU) põhikulutusi. Tegemist on ajutise instrumendiga, mis järgib teistsugust rakendamismudelit kui mitmeaastase finantsraamistiku rubriikides sisalduvad ELi eelarvekulutused. Erinevalt ELi eelarvekulutustest, mis põhinevad kulude hüvitamisel ja/või tingimuste täitmisel, makstakse taaste- ja vastupidavusrahastu raames liikmesriikidele eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või sihtide saavutamise eest. Seepärast esitame 2021. aasta kohta eraldi arvamused ELi eelarvekulutuste ning taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste kohta.
• Kokkuvõttes oli ELi eelarvekulutuste hinnanguline veamäär oluline (3,0%) (2020. aastal: 2,7%).
• Oma riskihindamises määrame kindlaks suure riskiga ELi kulutused, mille puhul toetusesaajad peavad kantud kulude hüvitamise taotlemisel sageli järgima keerulisi eeskirju. Suure riskiga kulutuste osakaal meie auditi andmekogumis suurenes veelgi ning oli märkimisväärne – 63,2% (2020. aastal 59%). Käesoleval aastal on auditi andmekogumi selles osas veamäär meie hinnangul 4,7% (2020. aastal 4,0%). Nagu eelmisel kahel aastal, on see viga oluline ja läbiva iseloomuga ning me esitame ELi eelarvekulutuste kohta vastupidise arvamuse.
• 2021. aastal kaeti taaste- ja vastupidavusrahastust ühele liikmesriigile (Hispaania) tehtud otsemakse. Leiame, et üks Hispaania maksetaotluses esitatud 52 eesmärgist ei olnud rahuldavalt täidetud. Oleme seisukohal, et nimetatud viga ei ole oluline. Meie arvamus taaste- ja vastupidavusrahastu kulude kohta on esitatud meie kinnitavas avalduses.
• Teatasime Euroopa Pettustevastasele Ametile (OLAF) oma auditite käigus tuvastatud 15-st pettusekahtluse juhtumist (2020. aastal kuuest), mille suhtes OLAF on juba algatanud viis juurdlust. Me teatasime ühest neist juhtumitest ka Euroopa Prokuratuurile (EPPO) koos veel ühe juhtumiga, mille olime avastanud 2021. aastal.
• Komisjon võtab oma aasta haldus- ja tulemusaruandes kokku põhiteabe oma sisekontrolli ja finantsjuhtimise kohta. Komisjoni ja liikmesriikide järelkontrollide piirangud mitmeaastase finantsraamistiku rubriikides „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“, „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ ning „Naabrus ja maailm“ mõjutavad aasta haldus- ja tulemusaruandes esitatud maksetega seotud riski ja seega komisjoni riskihindamise usaldusväärsust.
• Aasta haldus- ja tulemusaruandes esitatud finantskorrektsioone ja tagasinõudeid käsitlev aruandlus on eelmise aastaga võrreldes paranenud, kuid varasemate maksete korrektsioonide esitamine kogusummana (5,6 miljardit eurot) võib põhjustada vääritimõistmist, kuna selles summas sisalduvad ennetusmeetmed ei ole seotud varasemate maksete ega heakskiidetud kuludega. Lisaks ei saa liikmesriikide ennetusmeetmeid otseselt komisjoniga seostada.
• Komisjon ei avalikusta aasta haldus- ja tulemusaruandes Ungarile üldise tingimuslikkuse korra alusel saadetud kirja üksikasju ega seda, kuidas see võib mõjutada asjaomaste kulude korrektsust.
• Täitmata kulukohustused moodustasid 2021. aasta lõpus kokku 341,6 miljardit eurot, millest 251,7 miljardit eurot on seotud ELi eelarvega ja 89,9 miljardit eurot NGEUga. ELi eelarve täitmata kulukohustused vähenesid märkimisväärselt (2020. aasta lõpus moodustasid need rekordiliselt 303,2 miljardit eurot) peamiselt viivituste tõttu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jagatud eelarve täitmisel.
• Tingimuslikest kohustustest tulenev ELi eelarve koguriskipositsioon suurenes 2021. aastal 146,0 miljardi euro võrra (111%) 131,9 miljardilt eurolt 277,9 miljardi euroni. See tulenes peamiselt 2021. aastal NGEU rahastamiseks emiteeritud võlakirjadest summas 91,0 miljardit eurot ja liikmesriikidele eriolukorras töötuseriski leevendamiseks pakutava ajutise toetuse Euroopa rahastu (TERA) 50,2 miljardi euro suurusest kasvust. Venemaa poolt Ukraina vastu alustatud kallaletungisõda on samuti sellele kasvule kaasa aidanud tagatiste näol, mille EL on andnud ELi mittekuuluvatele riikidele antavate laenude katmiseks.

Meie aastaaruanded ELi eelarveaasta 2021 ning 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist rahastatud tegevuste kohta on täies mahus avaldatud meie veebisaidil (eca.europa.eu).

Mida me auditeerisime

Millised olid 2021. aasta arvandmed?

Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu ELi aastaeelarve, mis põhineb mitmeks aastaks kokku lepitud pikemaajalisel raamistikul (mitmeaastane finantsraamistik). 2021. aastal moodustasid ELi eelarvekulutused kokku 181,5 miljardit eurot ehk 2,4% ELi liikmesriikide valitsemissektori kogukuludest ja 1,3% nende kogurahvatulust.

2020. aasta mais asutas Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa taasterahastu (NGEU), mis loodi COVID-19 pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamiseks ja mida rahastatakse võlakirjade emiteerimise abil. Taaste- ja vastupidavusrahastu moodustab ligikaudu 90% NGEU vahenditest. 2021. aastal kulutati tagastamatule taaste- ja vastupidavusrahastu toetusele 46,5 miljardit eurot.

Võttes arvesse taaste- ja vastupidavusrahastu kulutusi, moodustasid ELi maksed 2021. aastal kokku 228,0 miljardit eurot.

Kust on rahalised vahendid pärit?

2021. aasta kogutulu oli 239,6 miljardit eurot. Suurimat osa ELi eelarvest rahastatakse vahenditest, mida liikmesriigid maksavad proportsionaalselt oma kogurahvatuluga (115,8 miljardit eurot). Muude allikate hulka kuuluvad tollimaksud (19,0 miljardit eurot), liikmesriikide kogutud käibemaksul põhinev osalus (17,9 miljardit eurot), 2021. aastal kasutusele võetud ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinev osalus (5,9 miljardit eurot) ja muu tulu (5,7 miljardit eurot).

2021. aastal oli lisatulu 75,3 miljardit eurot, sealhulgas 55,5 miljardit eurot sihtotstarbelist välistulu eelarveliste tagatiste, laenutehingute (NGEU) jaoks ning 19,8 miljardit eurot osamakseid ja tagasimakseid, mis tulenevad ELi lepingutest ja programmidest.

Milleks raha kasutatakse?

ELi aastaeelarvest rahastatakse mitmeid valdkondi:

• struktuurselt nõrgemate piirkondade majandusarengu edendamine,
• innovatsiooni ja teadusuuringute edendamine,
• transpordi taristuprojektid,
• töötute koolitamine,
• põllumajandus ja bioloogilise mitmekesisuse edendamine,
• kliimamuutustega võitlemine,
• piirihaldus,
• abi naaberriikidele ja arengumaadele.

Umbes kolm neljandikku eelarvest kulutatakse jagatud eelarve täitmise raames. Selle eelarve täitmise meetodi kohaselt jaotavad liikmesriigid vahendeid, valivad välja projekte ja haldavad ELi kulutusi, samas kui lõplik vastutus jääb komisjonile. See puudutab näiteks rubriike „Loodusvarad ja keskkond“ ning „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“.

Taaste- ja vastupidavusrahastu kulutustest rahastatakse investeeringuid ja reforme kogu ELi jaoks olulistes poliitikavaldkondades, mis on jagatud kuude sambasse (vt joonis 1).

Liikmesriigid esitavad need reformid ja investeeringud eelnevalt oma riiklikes taaste- ja vastupidavuskavades ning komisjon eraldab rahalisi vahendeid nendega seotud vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamise eest.

Mida meie audit hõlmas

Auditeerime igal aastal ELi tulusid ja kulusid ning kontrollime, kas raamatupidamise aastaaruanded on usaldusväärsed ning aruannete aluseks olevad tulu- ja kulutehingud vastavad ELi ja liikmesriikide eeskirjadele. Me kontrollime kulusid hetkel, mil ELi vahendite lõppsaajad on võtnud meetmeid või kandnud kulusid, ning taaste- ja vastupidavusrahastu kulude puhul hetkel, mil liikmesriigid taotlevad makset oma eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või sihtide saavutamiseks, ning hetkel, mil komisjon on need heaks kiitnud. Tegelikkuses tähendab see, et meie auditi andmekogum koosneb vahe- ja lõppmaksetest. Me ei kontrollinud 2021. aastal tehtud eelmakseid, välja arvatud juhul, kui need ka aasta jooksul tasaarvestati.

Meie 2021. aasta auditi andmekogumi suurus oli 154,3 miljardit eurot. Oma arvamuste toetamiseks koostasime eraldi auditi andmekogumid ELi eelarvekulutuste (142,8 miljardit eurot) ja taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste (11,5 miljardit eurot) jaoks (vt joonis 2).

Sel aastal moodustasid suurima osa meie auditi andmekogumist rubriik „Loodusvarad ja keskkond“ (39,7%), millele järgnesid „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“ (33,5%) ning „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ (10,0%).

Taaste- ja vastupidavusrahastu auditi andmekogum sisaldas ühele liikmesriigile (Hispaaniale) 2021. aastal tehtud otsemakset (11,5 miljardit eurot).

COVID-19 reisipiirangud takistasid enamikul juhtudel endiselt kohapealsete kontrollide tegemist. Seetõttu tegime suurema osa oma tööst dokumentide kontrolli ja auditeeritavatega kaugühenduse teel peetud vestluste abil. Kuigi kohapealsete kontrollide tegemata jätmine võib suurendada vigade mitteavastamise riski, võimaldasid auditeeritavatelt saadud tõendid meil oma töö lõpule viia ja nende kohta järeldused teha.

Lisateavet meie auditi lähenemisviisi kohta leiab peatükist Taustteave.

Mida me leidsime

Meie kinnitav avaldus

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 287 esitame Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule kinnitava avalduse, milles käsitletakse ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsust ning tehingute seaduslikkust ja korrektsust. See on meie aastaaruande keskne element.

Taaste- ja vastupidavusrahastu on ajutine instrument, mille rakendamine ja rahastamine erineb oluliselt ELi eelarvekulutustest. Arvestades, et ELi eelarvekulutuste saajatele makstakse teatud tegevuste eest või hüvitatakse tekkinud kulud, makstakse taaste- ja vastupidavusrahastu raames liikmesriikidele eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või sihtide rahuldava saavutamise eest. Seetõttu esitame kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta kaks eraldi arvamust: ühe ELi eelarvekulutuste ja teise taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste kohta.

Kuna taaste- ja vastupidavusrahastu maksed põhinevad eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või sihtide rahuldaval saavutamisel, uurisime, kas komisjon on kogunud selle tingimuse hindamiseks piisavaid ja asjakohaseid tõendeid. See hindamine ei hõlma vastavust muudele ELi ja liikmesriikide eeskirjadele.

Traditsiooniliste omavahendite tulukomponendi puhul on oht, et importijad ei deklareeri neid või deklareerivad need liikmesriikide tolliasutustele valesti. Tegelikult kogutud imporditollimaksud on siis väiksemad kui teoreetiliselt laekuma pidanud maksutulu. Seda erinevust nimetatakse tollimaksude alalaekumiseks. Need kogumata jäänud summad ei kajastu liikmesriikide traditsiooniliste omavahendite arvestussüsteemides ning me ei võta neid arvesse oma tulude kohta esitatavas auditiarvamuses.

ELi raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate

ELi 2021. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes aspektides õiglaselt ELi finantstulemusi ning liidu varasid ja kohustusi aasta lõpu seisuga vastavalt rahvusvahelistele avaliku sektori raamatupidamisstandarditele.

Seetõttu esitame ELi raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsuse kohta märkusteta auditiarvamuse (nagu igal aastal alates 2007. aastast).

ELi bilanss sisaldas 2021. aasta lõpus veelgi suurenenud pensionide ja töötajatele makstavate muude hüvitiste kohustust summas 122,5 miljardit eurot (2020. aastal 116 miljardit eurot). Nimetatud kohustuse suurenemine 2021. aastal tuleneb peamiselt nominaalse diskontomäära vähenemisest.

Alates 1. veebruarist 2020 ei ole Ühendkuningriik enam ELi liikmesriik. ELi kontod näitasid bilansipäeva seisuga, et Ühendkuningriigi võlgnetav netosumma oli 41,8 miljardit eurot (2020. aastal 47,5 miljardit eurot), mis põhineb väljaastumislepingus määratletud vastastikustel kohustustel. Vähenemine on peamiselt tingitud Ühendkuningriigilt 2021. aastal kooskõlas väljaastumislepingu tingimustega saadud maksetest.

Venemaa sissetungi mõju Ukrainaga seotud laenudele ja toetustele ELi raamatupidamise aastaaruandes on hinnatud ning see on raamatupidamiseeskirjade nõuete kohaselt asjakohaselt arvestatud ja avalikustatud.

Esitame tulude kohta märkusteta arvamuse

Järeldame, et tulud ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud.

Esitame ELi eelarvekulutuste kohta vastupidise arvamuse

Meie määratluse kohaselt on viga summa, mida ei oleks tohtinud ELi eelarvest välja maksta. Vead tekivad siis, kui raha ei kasutata kooskõlas asjakohaste ELi õigusaktidega ja seega mitte nii, nagu nõukogu ja Euroopa Parlament olid ette näinud nende õigusaktide vastuvõtmisel, või kui raha ei kasutata kooskõlas konkreetsete riigisiseste eeskirjadega.

Meie hinnangul on ELi eelarvekulutuste puhul veamäär vahemikus 2,2–3,8%. Selle vahemiku keskpunkt, mida varem nimetati „kõige tõenäolisemaks veaks“, on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 2,7%-lt 3,0%-le (vt joonis 3).

Üle poole meie auditi andmekogumist on taas kord olulisel määral vigadest mõjutatud

2021. aastal leidsime taas, et kulutuste tegemise viis mõjutas veariski. Selles kontekstis teeme vahet kulude hüvitamise ja toetusõiguste maksete vahel (vt allpool esitatud selgitus).

Kõige levinumad meie leitud vead mitmeaastase finantsraamistiku peamiste rubriikide suure riskiga kulutustes olid järgmised:

• rahastamiskõlbmatud kulud ja toetuskõlbmatud projektid, siseturu eeskirjade rikkumised (eelkõige riigiabi eeskirjade rikkumine), oluliste tõendavate dokumentide puudumine ning rubriigis „Ühtekuuluvuse, vastupanuvõime ja väärtuste“ riigihanke-eeskirjade mittejärgimine;
• toetuskõlbmatud toetusesaajad, projektid või rahastamiskõlbmatud kulud, haldusvead ja põllumajanduse keskkonnakohustuste täitmata jätmine on kõige levinumad vead maaelu arengu, turumeetmete, keskkonna, kliimameetmete ja kalanduse kuluvaldkondades, mis kokku moodustavad ligikaudu 33% rubriigi „Loodusvarad ja keskkond“ kogukuludest;
• rahastamiskõlbmatud otsesed personali- ja otsesed muud kulud on peamised vigade allikad teadusuuringute kuludes (programm „Horisont 2020“ ja seitsmes raamprogramm „Ühtne, turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“). Riigihanke-eeskirjade tõsine rikkumine ja muud rahastamiskõlbmatud otsesed kulud on kõige levinumad vead, mis leiti muudes programmides ja tegevustes (peamiselt Euroopa ühendamise rahastus);
• kandmata kulud, rahastamiskõlbmatud kulud, tõendavate dokumentide puudumine ja riigihanked rubriigis „Naabrus ja maailm“.

2021. aastal suurenesid suure riskiga kulutused eelmiste aastatega võrreldes veelgi, moodustades peaaegu kaks kolmandikku meie auditi andmekogumist ehk 63,2% (2020. aastal 59%). Suure riskiga kulutuste hinnanguline veamäär oli 4,7% (2020. aastal 4,0%).

Ülejäänud 36,8% meie auditi andmekogumist moodustasid väikese riskiga kulud (2019. aastal 41%) ja hõlmasid peamiselt toetusõigusi. Andmekogumi selle osa hinnanguline veamäär oli allpool olulisuse piirmäära (2%) (vt joonis 4).

Joonisel 5 võrreldakse eri kuluvaldkondade hinnangulisi veamäärasid aastatel 2017–2021. Lisateave meie saadud tulemuste kohta on toodud peatükis „Tulu- ja kuluvaldkondade täpsem ülevaade“ ning 2021. aasta aastaaruande vastavates peatükkides.

Esitasime taaste- ja vastupidavusrahastu esimese makse kohta märkusteta arvamuse

2021. aastal hõlmas meie töö esimest korda taaste- ja vastupidavusrahastu kulude seaduslikkust ja korrektsust. Auditi andmekogum koosnes 2021. aasta ainsast väljamaksest (Hispaaniale tehtud makse) ja sellega seotud eelrahastamise tasaarvestamisest. Hispaania maksetaotlus sisaldas 52 vahe-eesmärki, mida Hispaania luges saavutatuks. Nõukogu rakendusotsuses määrati kindlaks, et Hispaaniale tuleb maksta 11,5 miljardit eurot.

Tuginesime oma hinnangus maksetingimusele, st sellele, et nõukogu rakendusotsuses määratletud vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud. Kokkuvõttes viitab meie kogutud auditi tõendusmaterjal sellele, et üks Hispaaniale tehtud esimese väljamaksega seotud 52 vahe-eesmärgist ei olnud täidetud. Komisjon ei ole veel määratlenud meetodit vahe-eesmärgi või sihi saavutamata jätmise mõju kvantifitseerimiseks. Oleme seisukohal, et nimetatud viga ei ole oluline. Muud puudused, mis leiti komisjoni töös vahe-eesmärkide hindamisel, tulenevad kontrolliga seotud täiendavale vahe-eesmärgile seatud ebapiisavatest kriteeriumidest ja komisjoni töö ebapiisavast dokumenteerimisest, kuigi see ei mõjuta vahe-eesmärgi täitmise hindamist.

Meie hinnanguliste veamäärade võrdlemine komisjoni omadega

Iga-aastases juhtimis- ja tulemusaruandes, mille eest vastutab volinike kolleegium, võetakse kokku sisekontrolli ja finantsjuhtimist käsitlevate iga-aastaste tegevusaruannete põhiteave. See hõlmab maksete veariski, mis on komisjoni hinnang väljamakstava summa kohta, mis ei ole kooskõlas kohaldatavate eeskirjadega. Kokkuvõttes on komisjoni hinnanguline maksete vearisk 2021. aastal 1,9%. ELi eelarvekulutuste puhul on see allpool olulisuse piirmäära (2,0%) ja meie hinnangulist veamäära (3,0%).

Nagu ka meie hinnanguline veamäär, ei sisalda komisjoni hinnang taaste- ja vastupidavusrahastu kulusid, mille kohta ta avalikustab kvalitatiivsel hinnangul põhinevad kontrollitulemused eraldi. Lisaks sisaldab iga komisjoni peadirektoraadi iga-aastane tegevusaruanne avaldust, milles peadirektor kinnitab, et aruandes esitatakse finantsteave nõuetekohaselt ning et tema vastutusalasse kuuluvad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Selleks esitasid kõik peadirektoraadid hinnangu oma kulutustega seotud veariski kohta maksete tegemisel, välja arvatud taaste- ja vastupidavusrahastu puhul, mille puhul komisjon hindab kontrollitulemusi liikmesriikide ja oma auditite ja kontrollide tulemuste kombinatsiooni põhjal.

Iga mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi puhul, mille kohta me erihinnangu esitame, võrdlesime komisjoni 2021. aasta veariski maksete tegemisel meie hinnangulise veamääraga. Võrdlus näitab, et komisjoni vearisk maksete tegemisel on väiksem kui meie hinnanguline veamäär rubriikides „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ ning „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“. Rubriigi „Loodusvarad“ puhul on komisjoni hinnang (1,8%) maksete veariski kohta kooskõlas meie hinnanguga.

Iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes esitab komisjon oma üldise riskihindamise 2021. aasta kulutuste kohta, et suure riskiga valdkonnad kindlaks teha ja neile keskenduda. Komisjoni hinnangul on maksete vearisk väike 55% puhul kulutustest, keskmine 23% ja suur 22% puhul. Oma töö käigus leidsime siiski piiranguid komisjoni ex post töös, mis üheskoos mõjutavad komisjoni riskihindamise usaldusväärsust.

Uurisime ka arenguid seoses oma eelmisel aastal tehtud tähelepanekuga, mille kohaselt viis, kuidas komisjon esitab oma iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes tegelikke finantskorrektsioone ja sissenõudmisi, on keeruline ega ole alati selge. Leidsime, et komisjon on oma aruandlust muutnud ning seeläbi olukorda parandanud. Sellegipoolest leiame, et kogusumma (5,620 miljardit eurot) esitamine varasemate maksete korrektsioonidena ja protsendina 2021. aasta asjaomastest kulutustest (3,3%) ei ole piisav ja seda võidakse vääriti mõista. See hõlmab ennetusmeetmeid, mis ei ole seotud varasemate maksete ega heakskiidetud kuludega. Lisaks ei saa liikmesriikide ennetusmeetmeid otseselt komisjoniga seostada.

Juhime tähelepanu asjaolule, et komisjon teatas oma aasta haldus- ja tulemusaruandes, et ta saatis Ungarile esimese teate 2022. aasta aprillis üldise tingimuslikkuse korra alusel. Sellega käivitati menetlus, mille tulemusel võidakse liikmesriigi suhtes kehtestada meetmed õigusriigi põhimõtete rikkumise eest. Aasta haldus- ja tulemusaruandes ei avalikustata siiski teate üksikasju ega seda, kuidas see võib mõjutada asjaomaste kulutuste korrektsust.

Kontrollikoda teatas pettusekahtlustest OLAFile ja Euroopa Prokuratuurile

Oleme OLAFiga teinud koostööd juba aastaid ja alates 2021. aasta juunist ka Euroopa Prokuratuuriga, kui see tegevust alustas. 2020. aastal jooksul teatasime OLAFile oma auditite käigus tuvastatud 15-st pettusekahtluse juhtumist (2020. aastal kuuest), mille suhtes OLAF on juba algatanud viis juurdlust. Edastasime samaaegselt Euroopa Prokuratuurile ühe neist juhtumeist ja veel ühe juhtumi, mille olime 2021. aastal oma audititöö käigus avastanud. 2022. aasta märtsis otsustasime alustada pettusekahtluste edastamist nii OLAFile kui ka Euroopa Prokuratuurile, kui see on asjakohane.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave peamiste leidude kohta on esitatud meie 2021. aasta aastaaruande 1. peatükis. Meie aastaaruanne on täies mahus avaldatud meie veebisaidil (eca.europa.eu).

Tulu- ja kuluvaldkondade täpsem ülevaade

Eelarve haldamine ja finantsjuhtimine

Eelarve täitmine ja kasutamine 2021. aastal

Eelarve täitmise määr oli kulukohustuste puhul madal, kuid maksete puhul kõrge

Mitmeaastase finantsraamistiku määruses on sätestatud maksimumsummad mitmeaastase finantsraamistiku iga seitsme aasta kohta. Need ülemmäärad kehtivad ELi uutele rahalistele kohustustele (kulukohustuste assigneeringud) ja maksetele, mida ELi eelarvest on võimalik teha (maksete assigneeringud). Vt joonis 6.

2021. aastal seoti kulukohustustega kokku 113,4 miljardit eurot, mis moodustas kasutada olevast kogusummast ainult 68% (166,8 miljardit eurot). See määr on erakordselt madal ning isegi madalam kui 2014. aastal (77%), mis oli eelmise mitmeaastase finantsraamistiku esimene aasta. Viivitused valdkondlike määruste vastuvõtmisel aeglustasid 2021. aastal uute programmide käivitamist (eelkõige puudutas see kaheksat ühissätete määruse alla kuuluvat jagatud eelarve täitmise vormis hallatavat fondi). Nende kaheksa fondi kulukohustuste assigneeringutest kasutati ära ainult 2%.

2021. aastal oli mitmeaastase finantsraamistiku maksete assigneeringute ülemmäär 166,1 miljardit eurot ja lõplikus eelarves oli makseteks kasutada 168,0 miljardit eurot. Olemasolevatest maksete assigneeringutest tehtud tegelike maksete kogusumma oli 163,6 miljardit eurot (97%). Koos sihtotstarbelise tulu (peamiselt taaste- ja vastupidavusrahastu toetused) arvelt tehtud täiendavate maksetega summas 62,6 miljardit eurot ja 2020. aastast üle kantud assigneeringutega summas 1,8 miljardit eurot moodustasid maksed 2021. aastal kokku 228,0 miljardit eurot.

2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutusmäär suurenes

2021. aastal jätkasid liikmesriigid mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamist. 2021. aasta lõpu seisuga oli Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta rakenduskavade jaoks tehtud maksete kumulatiivne kogusumma 331,1 miljardit eurot, moodustades 67% kokku 492 miljardist eurost. Ülejäänud 160,9 miljardit eurot tuleks välja maksta (ja omakorda sellest ülejäänud summa kulukohustustest vabastada) enne programmide sulgemist 2025. aasta lõpuks. Erandiks on EAFRD, mis suletakse aastal 2027. Nimetatud summa moodustab põhiosa ELi täitmata kulukohustustest, mida oli 2021. aasta lõpu seisuga kokku 251,7 miljardit eurot.

Nagu näidatud joonisel 7, on Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kumulatiivne kasutamine liikmesriigiti väga erinev.

NGEU rakendamine algas 2021. aastal

NGEU ajutine rahastamisvahend alustas tegevust 2021. aasta juunis uue omavahendite otsuse jõustumisega, millega anti luba taasterahastuga seotud laenude võtmiseks. 2021. aasta lõpuks moodustasid NGEU vahendite kulukohustused 143,5 miljardit eurot. Eelmaksete ja maksete summa oli üle 53,6 miljardi euro. Vt üksikasju 8. joonisel.

ELi eelarve ja NGEU täitmata kulukohustused moodustasid rekordilise summa – 341,6 miljardit eurot

Täitmata kulukohustused moodustasid 2021. aasta lõpus kokku 341,6 miljardit eurot, millest 251,7 miljardit eurot on seotud ELi eelarvega ja 89,9 miljardit eurot NGEUga. ELi eelarve täitmata kulukohustused vähenesid märkimisväärselt (2020. aasta lõpus moodustasid need rekordiliselt 303,2 miljardit eurot) peamiselt viivituste tõttu mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jagatud eelarve täitmise raames hallatavate fondide rakendamisel. Koos NGEU täitmata kulukohustustega olid täitmata kulukohustused aga rekordiliselt suured. Joonisel 9 näidatakse nii ELi eelarve kui ka NGEU täitmata kulukohustuste (2021. aasta lõpu seisuga ) kogusummat päritoluaastate kaupa.

Komisjoni prognooside kohaselt saavutab ELi eelarve täitmata kulukohustuste summa 2027. aastal 317 miljardit eurot, mida on 14 miljardit eurot rohkem kui 2020. aasta lõpus (303,2 miljardit eurot). See väike kasv tuleneb peamiselt mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kulukohustuste ja maksete assigneeringute erinevuse vähenemisest.

Rahastamisvahendite halduskulud on erinevad

Vaatlesime ka makstud halduskulusid liikmesriikide tasandil ning nende osakaalu kogumaksetest (sealhulgas rahastamisvahendite riiklik kaasrahastamine). Leidsime, et halduskulud moodustasid 3,6% kõigist mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 raames rahastamisvahenditele tehtud maksetest. Tegu oli aga keskmise näitajaga ja tegelik arv on liikmesriigiti väga erinev. Näiteks Rootsis moodustasid halduskulud rohkem kui 10% kõigist jagatud eelarve täitmise vormis hallatavatele rahastamisvahenditele tehtud maksetest. Seevastu Austrias ja Belgias selliste rahastamisvahendite halduskulusid ei mõõdetud (vt joonis 10).

Tulevastel aastatel ELi eelarvet ohustavad peamised riskid ja väljakutsed

ELi eelarve koguriskipositsioon suurenes 2021. aastal peamiselt NGEU kasutuselevõtu tõttu

Tingimuslikest kohustustest tulenev ELi eelarve koguriskipositsioon suurenes 2020. aasta 131,9 miljardilt eurolt 2021. aastal 277,9 miljardi euroni. Selle olulise suurenemise kaks peamist põhjust olid NGEU kasutuselevõtt ja TERA raames antud laenude mahu suurenemine (vt joonis 11).

Venemaa poolt Ukraina vastu alustatud kallaletungisõda suurendab ELi eelarvet ohustavaid riske

EL mobiliseerib oma eelarve võimalused ja lisab Venemaa poolt Ukraina vastu alustatud kallaletungisõjale reageerimiseks täiendavat paindlikkust. See suurendab ELi eelarvevajadusi ja toob kaasa ka suurema riski, et ELi eelarvele tekivad tingimuslikud kohustused võivad realiseeruda. 2021. aasta lõpus oli Ukrainal makromajandusliku finantsabi ja Euratomi programmide raames tagasimaksmata laene nimiväärtusega 4,7 miljardit eurot. Lisaks on Euroopa Investeerimispank (EIP) andnud Ukrainale 2,1 miljardit eurot laene, mida toetatakse ELi tagatistega.

Meie soovitused

Esitame komisjonile järgmised soovitused.

• Teavitada eelarvepädevaid institutsioone täitmata kulukohustuste suurenemise põhjustest ja võtta asjakohaseid meetmeid selleks, et neid pikaajalises perspektiivis järk-järgult vähendada.
• Tähelepanelikult jälgida ELi eelarve tingimuslike kohustuste realiseerumise kasvavat riski seoses Venemaa poolt Ukraina vastu alustatud kallaletungisõjaga ning võtta vajaduse korral meetmeid, et tagada riskimaandamisvahendite piisav võimekus.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave peamistest leidudest eelarve haldamise ja finantsjuhtimise teemal on esitatud meie 2021. aasta aastaaruande 2. peatükis.

Tulud

239,6 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Meie audit hõlmas ELi eelarve tulude osa, millega rahastatakse ELi kulusid. Kontrollisime omavahendite haldamiseks kasutatavaid peamisi süsteeme ja tulutehingutest moodustatud valimit.

Liikmesriikide kogurahvatulul põhinevad osamaksed moodustasid 2021. aastal 48,2% ELi tuludest ning käibemaksupõhised omavahendid 7,5%. Nimetatud maksed arvutatakse liikmesriikide esitatud makromajandusliku statistika ja prognooside alusel.

Lisaks moodustavad traditsioonilised omavahendid (impordi tollimaksud, mida koguvad ELi nimel liikmesriikide ametiasutused) veel 7,9% ELi tuludest.

Ringlusse võtmata plastpakendijäätmetel põhinevad omavahendid moodustavad 2,5% ELi tuludest. Need võeti kasutusele 2021. aastal ja nende arvutamiseks kasutatakse igas liikmesriigis tekkinud ringlusse võtmata plastpakendijäätmete massi suhtes ühtset määra.

Sihtotstarbeline välistulu tähendab peamiselt summasid, mis on laenatud liikmesriikidele Euroopa taasterahastu raames tagastamatu rahalise toetuse andmiseks, ja moodustab 23,2% ELi tuludest.

ELil on ka muid tuluallikaid. Neist kõige olulisemad on ELi lepingute ja programmidega seotud osamaksed ja tagasimaksed (8,3% ELi tuludest), näiteks EAGFi ja EAFRD vastavuse kontrolliga seotud tulud, ning ELi mittekuuluvate riikide osalus ELi programmides ja tegevustes.

Mida me leidsime

Ennetus- ja parandusmeetmed

Tuludega seotud süsteemid, mida me kontrollisime, olid üldjoontes tõhusad. Peamised traditsiooniliste omavahendite sisekontrollimehhanismid, mida me teatavates liikmesriikides hindasime, ning komisjonipoolne käibemaksureservatsioonide ja traditsiooniliste omavahendite avatud punktide haldamine olid aga püsivate puuduste tõttu osaliselt mõjusad.

Lisaks leidsime, et komisjoni tollialases tegevuskavas tollimaksude alalaekumise vähendamiseks kavandatud mitme meetme elluviimine edenes plaanitust aeglasemalt. See puudus ei mõjuta meie auditiarvamust tulude kohta, sest see ei puuduta raamatupidamise aastaaruande aluseks olevaid tehinguid, vaid pigem riski, et traditsioonilised omavahendid ei ole täielikud.

Traditsiooniliste omavahendite aruannete koostamisel kasutatavates liikmesriikide kontrollisüsteemides esineb jätkuvalt puudusi. Itaalia puhul oleme juba alates 2011. aastast seadnud kahtluse alla traditsiooniliste omavahendite aruannete usaldusväärsuse, mis on peamiselt tingitud viivitustest veel kogumata tollimaksude arvestuse ajakohastamisel juba laekunud võlgade andmetega.

Täheldasime, et käibemaksureservatsioonide ja traditsiooniliste omavahendite avatud punktide arv on küll vähenenud, kuid puudused nende haldamisel püsivad endiselt. Käibemaksureservatsioonide puhul oli see tingitud asjaolust, et komisjon ei kasutanud ühtset lähenemisviisi liikmesriikidele käibemaksupõhiste omavahendite arvutamise ja neist tulenevate finantskorrektsioonide tegemise tähtaegade määramisel. Traditsiooniliste omavahendite avatud punktide osas ajakohastas komisjon traditsiooniliste omavahendite kontrolli tulemuste töötlemise menetlust. Samas ei sisaldanud see süsteemi, mille alusel oleks liikmesriikide puudused järjestatud vastavalt nende olulisusele ning selles ei seatud tähtaegu liikmesriikide vastuste põhjal järelmeetmete võtmiseks.

Lisaks täheldasime viivitusi komisjoni meetmetes, mille eesmärk on parandada traditsiooniliste omavahendite riskijuhtimist ja vähendada tollimaksude alalaekumist. Meie ülevaade tolli tegevuskava komisjonipoolsest rakendamisest näitas, et mitme meetme puhul ei ole tehtud piisavalt edusamme.

Komisjoni tööd kogurahvatulu reservatsioonide tühistamisel mõjutas asjaomaste liikmesriikide aeglane tegevus. Need viivitused olid seotud kogurahvatulu nimistute esitamisega komisjonile uue, 2020.–2024. aasta kogurahvatulu kontrollitsükli raames ning eelmise, 2016.–2019. aasta kontrollitsükli raames kehtestatud kogurahvatulu tehingupõhiste reservatsioonide käsitlemisega.

Komisjoni eelarve peadirektoraat säilitas oma aasta tegevusaruandes kuuendat aastat järjest reservatsiooni, mille kohaselt on ELi eelarvesse üle kantud traditsiooniliste omavahendite summad ebatäpsed, kuna aastatel 2011–2017 Hiinast imporditud tekstiilitoodete ja jalatsite väärtus oli hinnatud tegelikust väiksemaks. Reservatsioon kehtestati esimest korda 2016. aastal, kui Ühendkuningriigile omistatav traditsiooniliste omavahendite alalaekumine kvantifitseeriti summas 2,1 miljardit eurot, ning seejärel laiendati seda 2018. aastal kvantifitseerimata kujul teistele liikmesriikidele. Euroopa Liidu 2021. aasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes kajastati veel täiendavalt 2,1 miljardit eurot intresse. Euroopa Liidu Kohus jõudis 8. märtsil 2022 järeldusele, et Ühendkuningriik ei olnud täitnud ELi õigusest tulenevaid omavahendeid puudutavaid kohustusi. Euroopa Liidu Kohus kiitis heaks komisjoni meetodi laekumata jäänud traditsiooniliste omavahendite kvantifitseerimiseks statistiliste andmete põhjal. Ta lükkas aga osaliselt tagasi komisjoni arvutuse ja andis juhiseid selle ümberarvutamiseks. Komisjon analüüsib nüüd Euroopa Liidu Kohtu otsust ja selle mõju oma arvutustele.

Meie soovitused

Esitame komisjonile järgmised soovitused.

• Võtta vajalikud meetmed (sealhulgas alustada vajaduse korral rikkumismenetlusi), tagamaks, et Itaalia lahendab pikaajalised puudused oma traditsiooniliste omavahendite raamatupidamisarvestuses. Eesmärk peaks olema kõrvaldada püsivad lahknevused, mis mõjutavad riigi kogutud ja veel kogumata tollimaksude aruannete usaldusväärsust.
• Vaadata läbi käibemaksureservatsioonide haldamise menetlused, et kehtestada liikmesriikide ametiasutustele ühtlustatumad ja rangemad tähtajad ning tõhustada reservatsioonide üle tehtavat seiret ja nende tühistamist.
• Parandada traditsiooniliste omavahendite finantsriskide hindamist, rakendades õigeaegselt tolli tegevuskava asjakohased meetmed.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi tulusid, on esitatud meie 2021. aasta aastaaruande 3. peatükis.

Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond

Kokku: 18,5 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ raames rahastatavad programmid on mitmekesised ja nende eesmärk on rahastada ELi investeeringuid, mis aitavad kaasa teadusuuringutele ja innovatsioonile, üleeuroopaliste transpordivõrkude, kommunikatsiooni, energeetika, digiülemineku, ühtse turu ja kosmosepoliitika arendamisele. Peamine teadusuuringute ja innovatsiooni programm on endiselt „Horisont 2020“. See mitmeaastase finantsraamistiku rubriik hõlmab ka suuri taristuprojekte Euroopa ühendamise rahastu raames ja kosmoseprogramme (Galileo, EGNOS ja Copernicus). See hõlmab ka InvestEU fondi, mille eesmärk on kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid ELi eelarvetagatise kaudu, mis toetab rakenduspartnerite investeeringuid.

Selles valdkonnas auditeeriti 2021. aastal 14,3 miljardi euro ulatuses kulutusi. Enamikku neist kuludest haldas komisjon otse. Peale toetuslepingu allkirjastamist teeb komisjon toetusesaajatele ettemakseid ning rahastatud projektide edenedes hüvitab osa nende deklareeritud kogukuludest, lahutades neist ettemaksed. Kosmoseprogramme hallatakse üldiselt kaudselt komisjoni ja spetsiaalsete rakendusasutuste (nt Euroopa Kosmoseagentuur) vahel sõlmitud delegeerimislepingute alusel. InvestEU rahastamisvahendeid rakendab peamiselt EIP või Euroopa Investeerimisfond, kes omakorda kasutavad finantsvahendajaid.

Mida me leidsime

Kokkuvõttes on meie hinnangul rubriigi „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“ veamäär oluline.

2021. aastal oli 130-st meie poolt kontrollitud tehingust vigadest mõjutatud 55 (42%).

Programmi „Horisont 2020“ ja seitsmenda raamprogrammi kulud on endiselt suurema riskiga ja on meie tuvastatud vigade peamine allikas. Leidsime rahastamiskõlbmatute kuludega seotud kvantifitseeritavaid vigu valimisse kuulunud teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna 87 tehingust 29-s. See moodustab 45% selle rubriigi hinnangulisest veamäärast 2021. aastal.

Muudes programmides ja tegevustes avastasime valimisse kuulunud 43 tehingust kvantifitseeritavaid vigu üheksas tehingus. Nende hulka kuulusid eeskirjade eiramise juhtumid hankemenetluses, kaks korda taotletud ja hüvitatud ehitustööd, raamlepingus sätestamata kulude hüvitamine ning toetuskõlbmatu vara rahastamine.

Programmi „Horisont 2020“ personalikulude deklareerimise eeskirjad on vaatamata lihtsustamise püüdlustele jätkuvalt keerulised ning nende arvutamine on väljamaksetaotlustes endiselt peamine vigade allikas. Teadusuuringute valdkonna tehingute valimis sisalduvatest kvantifitseeritavatest vigadest mõjutatud 29 tehingust 26 (ehk enam kui 89%) on seotud rahastamiskõlbmatute personalikulude deklareerimise ja hüvitamisega.

Audiitorid, kellega toetusesaajad on projekti lõpus lepingu sõlminud, esitavad finantsaruannete õigsust kinnitava tõendi, mille eesmärk on aidata komisjonil kontrollida, kas raamatupidamisaruannetes deklareeritud kulud on rahastamiskõlblikud. Oleme korduvalt teatanud nende audititõendite puudustest. Käesoleval aastal leidsime, et 12 avastatavast kvantifitseeritavast veast üheksat ei olnud avastanud ei tõendeid esitanud audiitorid ega komisjon.

Teadusuuringute toetuste jagamise IT-süsteemide läbivaatamine

2021. aastal vaatasime läbi toetuste haldussüsteemi eGrants, mis on komisjoni IT-lahendus toetuste ja ekspertide haldamiseks. Sellesse on integreeritud kogu protsessi jaoks kasutatavad süsteemid, st alates tööprogrammist ja konkursikutsete ettevalmistamisest kuni toetuste töövoo haldamiseni.

Oma piiratud läbivaatamise põhjal oleme seisukohal, et süsteemid on IT-keskkonda hästi integreeritud. Kooskõlas kehtiva õigusliku alusega puudub aga seos toetusesaajate raamatupidamissüsteemide ja aruandlussüsteemi vahel. Komisjonil on projektide kohta üldised finantsandmed, mida nõutakse tema kontrolliraamistikus, ning kõik raamatupidamisandmed taotluse korral lisakontrollide või -auditite jaoks. See tähendab, et suuremahulisi automaatkontrolle ei ole võimalik teha.

Komisjoni aruandlus korrektsuse kohta

Programmi „Horisont 2020“ puhul teatas teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat, et kõigi peadirektoraatide ja teiste ELi teadusuuringute kulusid haldavate ELi asutuste eeldatav esinduslik veamäär on 2,3% ja parandusmeetmeid arvesse võttes 1,7%. Nende aluseks olevad järelauditid teeb teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi ühine audititalitus või tema nimel tegutsevad välistöövõtjad.

Kuna 2021. aasta oli programmi „Euroopa horisont“ esimene aasta, oli tehtud vaid väga väike arv makseid (ainult DG RTD eelmaksed). Seega ei esitanud DG RTD programmi „Euroopa horisont“ puhul 2021. aastal tuvastatud veamäära.

Meie soovitused

Esitame komisjonile järgmised soovitused.

• Soovitame tungivalt kasutada töövahendit „Personnel Costs Wizard“ (mis tehakse kättesaadavaks osalejate portaalis), eriti teatavate toetusesaajate kategooriate puhul, kus on suurem vigade esinemise oht, nagu VKEd ja uued osalejad (nii programmi „Horisont 2020“ kui ka programmi „Euroopa horisont“ toetuste puhul).
• Anda toetusesaajatele suuniseid konkreetsete erinevuste kohta, keskendudes programmi „Euroopa horisont“ rahastamiskõlblikkuse aspektidele võrreldes programmiga „Horisont 2020“ ja sarnaste programmidega.
• Programmi „Horisont 2020“ puhul täiustada olemasolevaid eelkontrolle, et teha kindlaks ja kõrvaldada võimalikud rahastamiskõlbmatud kohandused toetusesaajate esitatud personalikuludes pärast tunnihindade ümberarvutamist.
• Täiustada veelgi suuniseid, mis on suunatud sõltumatutele audiitoritele, kellega toetusesaajad sõlmivad lepingu raamatupidamisaruande õigsust kinnitavate tõendite esitamiseks, et vähendada nendes tõendites auditite käigus tuvastatud suurt hulka puudusi.
• Järgmise teadusprogrammi jaoks uuritakse vastavalt muutuvatele ärivajadustele võimalust laiendada e-toetuste funktsioone riskihindamiseks ja automaatseks kontrolliks, näiteks kasutades muid kättesaadavaid andmeallikaid, et teha digitaalsel kujul kättesaadavaks täiendavad põhiandmed, mis toetavad nõuetele vastavuse kinnitamist.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi valdkonnas „Ühtne turg, innovatsioon ja digitaalvaldkond“, on esitatud meie 2021. aasta aastaaruande 4. peatükis.

Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused

Kokku: 80,1 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Selle rubriigi kulutustes keskendutakse arenguerinevuste vähendamisele ELi eri liikmesriikide ja piirkondade vahel (alamrubriik 2a) ning meetmetele, millega toetatakse ja kaitstakse ELi väärtusi, suurendades ELi võimet praeguste ja tulevaste probleemidega toime tulla (alamrubriik 2b). Alamrubriigi 2a (majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus) rahastamine toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Euroopa ühendamise rahastu kaudu. Alamrubriigi 2b (vastupanuvõime ja väärtused) rahastamine toimub selliste programmide kaudu nagu „Erasmus+“, mitu väiksemat kava ja COVID-19 pandeemiale reageerimiseks loodud erivahendid.

Suurema osa kuludest moodustavad ühtekuuluvuspoliitika fondid (ERF, Ühtekuuluvusfond ja ESF), mille vahendeid haldavad komisjon ja liikmesriigid ühiselt. EL kaasrahastab mitmeaastaseid rakenduskavasid, millest rahastatakse projekte. Komisjonis vastutab ERFi ja ÜFi rakendamise eest regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraat (DG REGIO) ning ESFi rakendamise eest tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat (DG EMPL). Jagatud eelarve täitmise alla mittekuuluvaid programme haldavad komisjoni peadirektoraadid kas otse või kaudselt partnerorganisatsioonide või muude asutuste toel.

Meie auditeerime kulusid pärast seda, kui komisjon on need heaks kiitnud. 2021. aasta aastaaruandes auditeerisime selles valdkonnas 47,9 miljardi euro ulatuses kulusid, sealhulgas 44 miljardit eurot alamrubriigi 2a ja 3,9 miljardit eurot alamrubriigi 2b (2020. aastal kokku 48,4 miljardit eurot). Kooskõlas meie käsitlusviisiga sisaldas see summa 40,8 miljardi euro ulatuses alambrubriigi 2a eelmiste aastate kulusid, mille komisjon oli 2021. aastal heaks kiitnud või tasaarvestanud.

Mida me leidsime

Kokkuvõttes on meie hinnangul mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 2 veamäär oluline.

2021. aastal testisime 243 tehingut. Tuvastasime ja kvantifitseerisime 30 viga, mis kõik olid seotud alamrubriigiga 2a. Võttes arvesse auditeerimisasutuste poolt varem leitud 56 viga ja liikmesriikides rakenduskavu haldavate asutuste kohaldatud korrektsioone (mille kogusumma oli 458 miljonit eurot mõlema programmitöö perioodi peale kokku), on veamäär meie hinnangul 3,6%. Alamrubriigi 2a hinnanguline veamäär eraldivõetuna on 4,1%.

Meie hinnangulist veamäära suurendasid kõige rohkem toetuskõlbmatud projektid ja rahastamiskõlbmatud kulud, siseturu (eelkõige riigiabi) eeskirjade rikkumine ning oluliste tõendavate dokumentide puudumine. Suurim osa hinnangulises veamääras tuleneb korraldusasutuste puudulikust otsuste tegemisest, näiteks toetuskõlbmatute projektide heakskiitmisel või ebaseadusliku riigiabi andmisel. Oleme ka täheldanud, et auditeerimisasutused teatavad seda liiki vigadest suhteliselt vähe.

Avastatud vigade arv ja mõju näitavad, et olemasolevad kontrollid ei korva veel piisavalt suurt olemuslikku veariski selles valdkonnas. See puudutab eelkõige korraldus- ja vahendusasutusi, kelle kontrollid ei ole ikka veel täielikult mõjusad, et vältida või avastada õigusnormide rikkumisi toetusesaajate deklareeritud kuludes.

Lihtsustatud kuluvõimalused

Lihtsustatud kuluvõimalustel on potentsiaal vähendada nii toetusesaajate halduskoormust kui ka vigade arvu. Sel aastal leidsime ühes liikmesriigis tehtud neljas tehingus lihtsustatud kuluvõimalustega seotud vigu. Iirimaal leidsime, et liikmesriigi poolt toetusesaajatele hüvitatud summad ja komisjoni poolt liikmesriigile tagasi makstud summad põhinesid eri liiki toetustel. Kui toetusesaajale maksti hüvitist tegelike kulude alusel, siis ELi rahastamine põhines lihtsustatud kuluvõimalustel. See lähenemisviis ei olnud kooskõlas ka lihtsustatud kuluvõimalusi käsitlevate regulatiivsete nõuetega.

Konkreetsed hankealased puudused, mis mõjutavad otsese eelarve täitmise raames tehtavaid tehinguid

2020. aasta aprillis aktiveeris komisjon erakorralise toetuse rahastamisvahendi ja avaldas teatise, milles selgitati riigihangetes pakutavaid võimalusi COVID-19 kriisiga seotud probleemide lahendamiseks. Meie valimi 18-st alamrubriigi 2b tehingust seitse olid seotud 2021. aastal erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames tehtud maksetega. Seoses nende tehingutega leidsime, et komisjon ei kontrollinud piisavalt, kas COVID-19 vaktsiinidooside tootjatega sõlmitud eelostulepingute finantstingimused olid töövõtjatele maksete tegemisel täidetud. Leidsime puudusi ka erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames teenuste ja asjade hankimisel, kuid me ei kvantifitseerinud neid vigu, sest kõigil uuritud juhtudel toetas pandeemiast tingitud erakorraline olukord otselepingute sõlmimist.

Auditeerimisasutuste töö hindamine

Auditeerimisasutused on nn teine kaitseliin kulude kontrolli- ja kindlustandvas raamistikus. Nad kontrollivad valimi alusel korraldusasutuste poolt komisjonile deklareeritud kulude korrektsust. Selle töö abil tagavad nad, et allesjäänud veamäärad jäävad allapoole 2% suurust olulisuse piirmäära. Käesoleval aastal hindasime 19 liikmesriigis ja Ühendkuningriigis 23 auditeerimisasutuse tööd 116-st.

Kuigi meie töö eesmärk ei ole teha järeldusi auditeerimisasutuste allesjäänud veamäärade kui selliste õigsuse kohta, leidsime vigu, mida nad ei olnud avastanud. Meie töö selle aasta valimiga näitab, et 31-st kindlustandva teabe paketist 12 puhul oli allesjäänud veamäär üle 2% (mis vastab 39%-le valimi kuludest), võttes arvesse ka komisjoni kontrollide käigus avastatud täiendavaid vigu.

Alates 2017. aastast oleme igal aastal uurinud valimit kindlustandva teabe pakettidest. Selle aja jooksul oleme vähemalt ühe korra läbi vaadanud 69 kindlustandva teabe paketti 24 liikmesriigis ja Ühendkuningriigis, mis moodustab igal aastal 34–62% raamatupidamise aastaaruandes kinnitatud kuludest. Võttes arvesse komisjoni kohandusi ja meie enda auditileide, on neist pakettidest 37-s (54%) allesjäänud veamäär olnud vähemalt ühel aastal üle 2%. Need 37 paketti on pidevalt moodustanud vähemalt 39% meie valimi kuludest. See näitab, millises ulatuses on auditeerimisasutused ebaõigesti teatanud, et allesjäänud veamäärad jäävad alla 2% olulisuse piirmäära.

DG REGIO ja DG EMPLi aruandlus ühtekuuluvuspoliitika kulude korrektsuse kohta

Iga-aastased tegevusaruanded on komisjoni peadirektoraatide peamine vahend aru andmiseks selle kohta, kas neil on piisav kindlus, et liikmesriikide kontrollimenetlused tagavad kulude korrektsuse.

Iga-aastastes tegevusaruannetes esitatakse veamäär tulemuslikkuse põhinäitajana kulutuste korrektsuse kohta. DG REGIO teatas, et põhiline tulemusnäitaja on 1,9% ja maksimaalne veamäär 2,5%. DG EMPLi põhiline tulemusnäitaja oli 1,7% ja maksimaalne veamäär 2,4%. Komisjon kasutas neid veamäärasid 2021. aasta iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes, et esitada korrektsust käsitlev teave. Komisjon teatas, et mitmeaastase finantsraamistiku alamrubriigi 2a (ühtekuuluvus) kombineeritud vearisk maksete tegemisel oli vahemikus 1,8–2,5% ning mitmeaastase finantsraamistiku kogu rubriigi 2 puhul 1,7–2,3%.

2021. aastal avaldasime eriaruande, milles esitame üksikasjalikku teavet ühtekuuluvuse valdkonna iga-aastastes tegevusaruannetes ja iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes esitatud aastase veamäära asjakohasuse, usaldusväärsuse ja järjepidevuse kohta. Aruanne toetas meie viimase nelja aasta aastaaruannetes tehtud järeldusi. Leidsime, et komisjon esitab minimaalse hinnangulise veamäära, mis ei ole lõplik (rakenduskava tasandil, iga-aastastes tegevusaruannetes ja iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes) ning et dokumentide kontrollid on piiratud väärtusega, et kinnitada auditeerimisasutuste esitatud allesjäänud veamäärade paikapidavust.

Vastuseks meie soovitustele on komisjon läbi vaadanud oma maksimaalsete riskide arvutamise metoodika. Eelkõige kohaldab komisjon nüüd auditeerimata rakenduskavade suhtes lisariski, mis põhineb sama auditeerimisasutuse teiste rakenduskavade veamääradel, või kindlat määra, kui auditeerimisasutust ei ole veel auditeeritud. Siiski ei tee komisjon neid kohandusi varasematel aruandeaastatel auditeeritud rakenduskavade puhul, mille puhul ta tugineb jätkuvalt dokumentide kontrollile (millel on võrreldes vastavusaudititega olemuslikud piirangud). Lisaks ei pruugi lisariski määr olla piisav, et võtta arvesse vigu, mida komisjon ei ole oma vastavusauditite käigus avastanud.

Õigusriigi tugevdamise menetlus

2022. aasta aprillis saatis komisjon Ungarile kirjaliku teate õigusriigi põhimõtte väidetavate rikkumiste kohta. Selleks peab komisjonil olema selleks piisav alus arvata, et need rikkumised mõjutavad või võivad tõsiselt mõjutada ELi eelarve usaldusväärset finantsjuhtimist või ELi finantshuve. Ei DG EMPL ega DG REGIO ei viidanud oma 2021. aasta tegevusaruannetes käimasolevale menetlusele ega sellele, kuidas see võiks mõjutada kindlust, mida komisjon saab Ungari kontrolli- ja kindlustandvast süsteemist.

Meie soovitused

Esitame komisjonile järgmised soovitused.

• Tuletada korraldusasutustele meelde nõudeid, mis on seotud toetusesaajate kulude hüvitamisega, kasutades metoodikat, mis erineb lihtsustatud kuluvõimalustest, mida kasutatakse liikmesriikidele ELi eelarvest tehtavate maksete arvutamiseks, võttes eelkõige arvesse käesoleval aastal Iirimaa ESFi rakenduskavas tuvastatud olukorda.
• Tagada, et kui rakenduskavad põhinevad olemasolevatel riiklikel kavadel, aitab rakendatud projekt tõhusalt kaasa programmi eesmärkide saavutamisele (võttes eelkõige arvesse käesoleval aastal tuvastatud olukorda seoses Hispaania ESFi / noorte tööhõive algatuse rakenduskavades osalevate mittetöötavate ja mitteõppivate noortega).
• Tuletada rakenduskavu haldavatele asutustele meelde, et nad peavad kinnitama mittetöötavate ja mitteõppivate noorte staatuse enne ESFi / noorte tööhõive algatuse programmide kuludeklaratsioonide esitamist perioodi 2014–2020 kohta. Rahastamiskõlblikkuse kontrolle tuleks teha usaldusväärsete ja kontrollitud allikate alusel, võttes eelkõige arvesse käesoleval aastal Prantsusmaa ja Iirimaa ESFi / noorte tööhõive algatuse rakenduskavades tuvastatud olukorda.
• Kontrollida, et COVID-19 vaktsiinitootjad täidavad täielikult eelostulepingute tingimusi, eelkõige seoses tootmiskulude prognooside, eelrahastamise kasutamise ja vajaduse korral kasumi taotlemist keelavate klauslitega, ning võtavad vajaduse korral parandusmeetmeid.
• Tuletada auditeerimisasutustele meelde, et nad on õiguslikult kohustatud säilitama kontrolljälge, mille alusel saab komisjon kontrollida, kas nende valimi moodustamise menetlused on sõltumatud, objektiivsed ja erapooletud.
• Esitada oma iga-aastastes tegevusaruannetes teave liikmesriikide suhtes käimas olevate õigusriigi menetluste kohta ning selle kohta, kuidas need võivad mõjutada kindlust, mille komisjon saab kulude korrektsuse kohta asjaomaste riikide kindlustandvatest ja kontrollisüsteemidest.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi valdkonnas „Ühtekuuluvus, vastupanuvõime ja väärtused“, on esitatud meie 2021. aasta aastaaruande 5. peatükis.

Loodusvarad

Kokku: 56,8 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Kõnealune kuluvaldkond hõlmab ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), ühist kalanduspoliitikat, osa ELi keskkonnakulutustest ja kliimameetmeid.

ÜPP moodustab 97% loodusvarade rubriigi kulutustest. Kolm ELi õigusaktidega seatud üldeesmärki on järgmised:

• elujõuline toidutööstus – keskendutakse põllumajandusest saadavale sissetulekule, põllumajanduse tootlikkusele ja hindade stabiilsusele;
• loodusvarade säästev majandamine ja kliimameetmed – keskendutakse kasvuhoonegaaside heitkogustele, elurikkusele, mullale ja veele;
• tasakaalustatud territoriaalne areng.

ÜPP kulutused Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) raames jagunevad kahte suurde kategooriasse:

• otsetoetused põllumajandustootjatele, mida rahastatakse täielikult ELi eelarvest;
• põllumajanduse turumeetmed, mida rahastatakse samuti täielikult ELi eelarvest, välja arvatud mõned liikmesriikide kaasrahastatavad meetmed, sh müügiedendusmeetmed.

Lisaks toetab ÜPP maapiirkondade arendusstrateegiaid ja projekte Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu.

See mitmeaastase finantsraamistiku rubriik hõlmab ka ELi kulutusi merendus- ja kalanduspoliitikale ning osa ELi keskkonna- ja kliimameetmete kulutustest, mis hõlmavad EMKFi ja programmi LIFE.

Mitmeaastase finantsraamistiku selles rubriigis auditeeriti 2021. aastal 56,6 miljardi euro ulatuses kulutusi.

Komisjon haldab ÜPPd koostöös liikmesriikidega.

Mida me leidsime

Kvantifitseeritud vigade ja kontrollisüsteemi muude tõendite põhjal oleme seisukohal, et veamäär on olulisuse piirmäära läheduses.

Meie tulemused näitavad, et nagu varasematelgi aastatel, ei olnud otsetoetused, mis põhinevad peamiselt põllumajandustootjate deklareeritud põllumajandusmaa pindalal ja moodustavad 67% loodusvarade rubriigi kulutustest, olulisel määral vigadest mõjutatud. Ülejäänud valdkondade (maaelu areng, turumeetmed, kalandus, keskkond ja kliimameetmed) puhul, mis moodustavad 33% mitmeaastase finantsraamistiku selle rubriigi kulutustest, tuvastasime olulise veamäära.

Otsetoetused põllumajandustootjatele: tõhus kontrollisüsteem

Peamine otsetoetuste haldamise vahend on ühtne haldus- ja kontrollisüsteem (IACS), mis hõlmab põldude identifitseerimise süsteemi (LPIS). IACS on aidanud vigu otsetoetustes vähendada, kusjuures LPISi panus on eriti oluline.

Kontrollitud 84 otsetoetuse maksetehingu puhul leidsime vaid kolm väiksemat kvantifitseeritavat viga, mis tulenesid sellest, et põllumajandustootjad olid toetuskõlbliku põllumajandusmaa pindala tegelikust suuremana näidanud.

Seire teel tehtavad kontrollid

Alates 2018. aastast võivad liikmesriikide makseasutused teha kontrolle seire teel. Selle lähenemisviisi puhul kasutatakse ELi Copernicuse programmi Sentinel satelliidiandmetel põhinevaid automatiseeritud protsesse, et kontrollida vastavust teatud ÜPP eeskirjadele. Kui kõiki konkreetse toetuskava toetuskõlblikkuse kriteeriume saab hinnata kosmosest, võimaldab see makseasutustel teha kaugseiret kõikide toetusesaajate üle.

Seire teel tehtavaid kontrolle võib kasutada selleks, et hoiatada põllumajandustootjaid võimalikust toetuskava eeskirjade rikkumisest mis tahes ajal kasvuperioodi jooksul. See annab põllumajandustootjatele rohkem võimalusi oma taotlusi enne nende lõplikku vormistamist parandada.

Oma töö käigus uurisime me seire teel tehtud kontrollide rakendamist Hispaanias ja Itaalias. Hispaania on selliseid otsetoetuste kontrolle rakendanud alates 2019. aastast. Mõnes piirkonnas on neid kontrolle laiendatud üha suuremale arvule maaelu arengu meetmetele. Itaalias hõlmasid kontrollid ainult otsetoetusi, kuid Itaalia kavatseb laiendada kontrolle mõnele maaelu arengu meetmele.

Komisjon on võtnud endale kohustuse toetada liikmesriike seire teel tehtavate kontrollide väljatöötamisel. 2021. aasta lõpus kontrolliti seire teel 13,1% peamiste otsetoetuste kavadega (põhitoetus ja ühtne pindalatoetus) hõlmatud maa-alast.

Maaelu areng, turumeetmed, kalandus, keskkond ja kliimameetmed: suurem vearisk

Võrreldes otsetoetustega kasutatakse neis kuluvaldkondades keerulisi toetuskõlblikkuse tingimusi, mis suurendab veariski.

Testitud 104-st maaelu arengu tehingust 90 ei olnud vigadest mõjutatud. 13 juhust, kus me vigu leidsime ja kvantifitseerisime, oli viie mõju suurem kui 20%. Avastasime ühe nõuetele vastavuse probleemi, millel puudus finantsmõju.

Põllumajanduse turumeetmed moodustavad mitu erinevat kava, mille suhtes kehtivad erinevad toetuskõlblikkuse tingimused. Testisime 14 tehingut ja leidsime neli juhtumit, kus makseasutused olid hüvitanud rahastamiskõlbmatud kulud. Kõik neli viga moodustasid alla 20%.

Kalandus-, keskkonna- ja kliimameetmete projektide valikukriteeriumid ja toetuskõlblikkuse nõuded on samuti erinevad. Meie kontrollitud neljas otsese eelarve täitmise raames tehtud tehingus vigu ei leitud. Veel kuue eelarve jagatud täitmise vormis tehtud tehingu puhul leidsime kolm kvantifitseeritavat viga, millest üks ületas 20% ja mis tulenesid rahastamiskõlblike kulude ebaõigest arvutamisest.

Sidususe kontrollid

Uurisime liikmesriikide poolt komisjonile esitatud eelarveaasta 2021 kontrollistatistika ja makseandmete kvaliteeti ja sidusust. Üldiselt leidsime, et kontrolliks valitud makseasutuste süsteemid arvutasid toetusmaksed usaldusväärselt, võttes nõuetekohaselt arvesse kontrolliandmetest tulenevaid kohandusi.

Meede M21

Meetme M21 („Erakorraline ajutine toetus põllumajandustootjatele ja VKEdele, keda COVID-19 kriis on eriti mõjutanud“) peamine eesmärk oli tegeleda COVID-19 pandeemiast mõjutatud põllumajandustootjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate likviidsusprobleemidega. Kontrollisime meetme rakendamist neljas liikmesriigis. Tuvastasime piiratud arvul juhtumeid, kus rahalisi vahendeid said toetusesaajad, kes ei vastanud toetuse saamise kriteeriumidele. Makseasutused oleksid võinud seda vältida, kui nad oleksid Exceli tabelite asemel kasutanud IACSi süsteemi.

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi (DG AGRI) aruandlus ÜPP kulude korrektsuse kohta

Kõigi makseasutuste direktorid esitavad DG AGRI-le kord aastas vahendite haldaja kinnituse oma asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhususe ning kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Lisaks annavad liikmesriigid igal aastal aru oma haldus- ja kohapealsete kontrollide (st kontrollistatistika) kohta.

Alates 2015. aastast peavad sertifitseerimisasutused täiendava kindluse saamiseks esitama iga makseasutuse kohta kord aastas arvamuse nende kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mille hüvitamist liikmesriigid on taotlenud.

DG AGRI kasutab kontrollistatistikas esitatud veamäärasid, tehes kohandusi, mis põhinevad sertifitseerimisasutuste auditite tulemustel ning peadirektoraadi enda audititel (makseasutuste süsteemid ja kulutused), et arvutada maksete vearisk. DG AGRI hindas ÜPP kui terviku kulutuste 2021. aasta maksete veariski suuruseks ligikaudu 1,8%. DG AGRI hinnangul oli maksete vearisk (korrigeeritud veamäär) otsetoetuste puhul ligikaudu 1,4%, maaelu arengu puhul 2,9% ja turumeetmete puhul 2,1%.

Meie soovitused

Esitame komisjonile järgmised soovitused.

• Seire teel tehtavate kontrollide kasutamisel saadud kogemustele tuginedes hõlbustada parimate tavade jagamist selle kohta, kuidas liikmesriigid kasutavad ÜPP toetuste kontrollimiseks uusi tehnoloogiaid, et toetada liikmesriike pindala seiresüsteemi rakendamisel alates 2023. aastast.
• Viia läbi auditeid ning tagada seire ja hindamine, kinnitamaks, et meetme M21 raames eraldatud vahendid on nõuetekohaselt suunatud toetuskõlblikele toetusesaajatele, kelle likviidsusprobleemid ohustavad nende põllumajandus- või äritegevuse järjepidevust.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi loodusvarade valdkonnas, on esitatud meie 2021. aasta aastaaruande 6. peatükis.

Ränne ja piirihaldus
Julgeolek ja kaitse

Kokku: 3,2 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

See kuluvaldkond hõlmab mitmesuguseid rände ja piirihaldusega (mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4) ning julgeoleku ja kaitsega seotud poliitikavaldkondi (mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 5). Kajastame neid rubriike ühes peatükis, sest eelmisel mitmeaastase finantsraamistiku perioodil kirjendati need peamiselt ühte rubriiki – mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 3 „Julgeolek ja kodakondsus“ alla.

Rubriigis 4 „Ränne ja piirihaldus“ oli enamik kulutusi seotud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (ISF-BV) eelmise programmitöö perioodi (2014–2020) projektide ja kavade lõpuleviimisega.

Nende kahe fondi eesmärk on aidata kaasa rändevoogude tõhusale juhtimisele, luua varjupaiga- ja rändeküsimuste valdkonnas ühine ELi lähenemisviis ning tagada ELis kõrgetasemeline julgeolek, hõlbustades samal ajal seaduslikku reisimist välispiiride ühtse ja kõrgetasemelise kontrolli ning Schengeni viisade tõhusa menetlemise kaudu. Fondide haldamine toimus suures osas komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi (DG HOME) ja liikmesriikide koostöös.

Rubriigi 4 teine oluline kuluvaldkond on kolme detsentraliseeritud ameti (Euroopa Liidu Varjupaigaamet – EUAA, Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet – Frontex, Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA)) rahastamine, mis tegelevad ELi peamiste prioriteetide rakendamisega rände ja piirihalduse valdkonnas. ELi asutuste kulude auditi kohta anname eraldi aru iga-aastastes eriaruannetes ja iga-aastases kokkuvõtvas dokumendis „ELi asutuste auditi lühikokkuvõte“.

2021. aastal oli mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 4 puhul meie auditi andmekogum 2,6 miljardit eurot.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 „Julgeolek ja kaitse“ puhul hõlmab julgeoleku komponent Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendist (2014–2020) rahastamise lõpuleviimist, tuumarajatiste dekomisjoneerimise rahastamist (ELi rahaline toetus tuumarajatiste dekomisjoneerimiseks Bulgaarias, Leedus ja Slovakkias) ning kolme ELi detsentraliseeritud asutuse rahastamist julgeoleku valdkonnas (Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus – EMCDDA, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet – Europol, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Amet – CEPOL). Kaitsekomponent hõlmab Euroopa Kaitsefondi, mis toetab ühiseid kaitseprojekte teadus- ja arendustegevuse kõigis etappides.

2021. aastal oli mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi 5 puhul meie auditi andmekogum 0,6 miljardit eurot.

Mida me leidsime

2021. aastal kontrollisime 28 tehingust koosnevat valimit. See valim toetab küll üldist kinnitavat avaldust, kuid ei ole statistiliselt esinduslik mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide 4 ja 5 kulutuste suhtes. Seetõttu ei saa me arvutada nende mitmeaastase finantsraamistiku rubriikide hinnangulist veamäära.

28-st kontrollitud tehingust oli vigadest mõjutatud üheksa (32%). Avastasime kuus kvantifitseeritavat viga, millel oli mõju ELi eelarvest makstud summadele. Leidsime ka kuus õigusnormide ja finantsnõuete eiramise juhtumit, millel ei olnud finantsmõju ELi eelarvele.

Kontrollisime kolme auditeerimisasutuse tegevust ja leidsime, et nad olid välja töötanud ja rakendanud piisava kvaliteediga üksikasjalikud menetlused, mille alusel kajastada oma tööd komisjonile esitatavates iga-aastastes kontrolliaruannetes. Leidsime siiski puudusi nende audititöös ja aruandluses.

Aasta tegevusaruanded ja muu juhtimiskord

Vaatasime läbi DG HOME’i aasta tegevusaruande ning ei tuvastanud meie leidudega vastuolus olevat teavet. Kuna meiepoolne 25 tehingu kontrollimine puudutab vaid väikest osa DG HOME’i vastutusalasse kuuluvatest tehingutest, ei saa me peadirektoraadi kinnitavat avaldust oma töö tulemuste põhjal kinnitada.

Meie soovitused

Esitame komisjonile järgmised soovitused.

• Anda liidu meetmete ja erakorralise abi saajatele ning DG HOME’i rahaliste vahendite rakendamise eest vastutavatele liikmesriikide ametiasutustele täiendavaid suuniseid järgmise kohta:
  
  
  1. eeskirjad asjakohaste tõendavate dokumentide kogumise kohta, mida saab esitada kontrollide või auditite korral, ning
  2. kohustus järgida kaupade või teenuste ostmisel riigihankeid käsitlevaid siseriiklikke eeskirju.

• Teha kulude rahastamiskõlblikkuse sihipärasemat eelkontrolli, eriti erakorralise abi puhul, pöörates erilist tähelepanu võimalikele riskidele, mis on seotud järgmisega:
  
  
  1. kulude liik (nt hanked);
  2. toetusesaaja liik (nt toetusesaajad, kellel on vähe kogemusi ELi rahastamisega või kellel puudub see üldse).
  Seejuures peaks komisjon võtma arvesse asjaolu, et kontrollitõendite kasutamine toetusesaajate maksenõuete toetamiseks on piiratud.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi valdkonnas „Ränne ja piirihaldus / Julgeolek ja kaitse“, on esitatud meie 2021. aasta aastaaruande 7. peatükis.

Naabrus ja maailm

Kokku: 10,9 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

See kuluvaldkond hõlmab kõiki välistegevusega seotud (välja arvatud Euroopa Arengufondide) kulusid, mida rahastatakse ELi üldeelarvest. Eesmärk on kaitsta ja edendada kogu maailmas ELi väärtusi, põhimõtteid ja põhihuve ning aidata edendada mitmepoolsust ja tugevamaid partnerlusi kolmandate riikidega, et toetada abisaajariike reformide vastuvõtmisel ja rakendamisel, et viia nad vastavusse ELi väärtustega, pidades silmas ELi liikmelisust. Seeläbi parandatakse nende stabiilsust, julgeolekut ja heaolu.

Makseid tehakse mitme poliitikavahendi ja abi andmise viisi (näiteks ehitus-/tarne-/teenuslepingud, toetused, erilaenud, laenutagatised ja finantsabi, eelarvetoetus ja muud eelarvetoetuse liigid) kaudu enam kui 150 riigis.

2021. aastal moodustasid selle valdkonna auditeeritud kulud 10 miljardit eurot.

Mida me leidsime

Kontrollisime 67 tehingust koosnevat valimit, mis aitab küll kaasa meie üldise kinnitava avalduse koostamisele, kuid ei ole statistiliselt esinduslik mitmeaastase finantsraamistiku kõnealuse rubriigi kulutuste suhtes. Seetõttu ei saa me arvutada selle mitmeaastase finantsraamistiku rubriigi veamäära.

67-st kontrollitud tehingust oli vigadest mõjutatud 32 (48%). Hoolimata valimi piiratud suurusest kinnitavad meie audititulemused, et mitmeaastase finantsraamistiku selles rubriigis on vearisk suur. Avastasime 24 kvantifitseeritavat viga, millel oli finantsmõju ELi eelarvest makstud summadele. Kõige levinumad veakategooriad olid kandmata kulud, rahastamiskõlbmatud kulud, tõendavate dokumentide puudumine ja riigihankevead.

Eelarvetoetustega seotud tehingutes ja projektides, mida rahvusvahelised organisatsioonid rakendasid nn eeldatava lähenemisviisi (mille kohaselt komisjoni toetus mitme rahastajaga projektidele liidetakse teiste rahastajate panusele ja see ei ole ette nähtud kindlaksmääratud kuluartiklite rahastamiseks) alusel, esines vähem vigu. 2021. aastal leidsime igas nimetatud kuluvaldkonnas ühe vea.

Sarnaselt varasematele aastatele võimaldasid mõned rahvusvahelised organisatsioonid dokumentidele üksnes piiratud juurdepääsu, näiteks kirjutuskaitstud kujul, mis tähendab, et me ei saanud läbivaadatud dokumentidest koopiaid teha. Need probleemid takistasid auditi kavandamist ja läbiviimist ning põhjustasid viivitusi meie töös. Kuigi komisjon on tõhustanud teabevahetust rahvusvaheliste organisatsioonidega, on meil endiselt raskusi nõutud dokumentide hankimisega.

DG NEARi allesjäänud veamäära kokkuleppeline toiming

2021. aastal tegi välistöövõtja naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi (DG NEAR) nimel seitsmenda allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu. Toimingu eesmärk on hinnata nende vigade määra, mis püsisid ka pärast kõiki DG NEARi vigade vältimise, avastamise ja parandamise eesmärgil kogu peadirektoraadi vastutusvaldkonnas läbi viidud juhtimiskontrolle, ning teha järeldusi nende kontrollide tõhususe kohta. See ei ole kindlustandev töövõtt ega audit.

Nagu varasematelgi aastatel, oli nende hinnangul DG NEARi allesjäänud veamäär alla komisjoni kehtestatud 2% suurust olulisuse piirmäära (2021. aastal 1,05%; 2020. aastal 1,36%).

Meie varasemate aastate aastaaruannetes on juba kirjeldatud kokkuleppelistes toimingutes esinevaid piiranguid, mis võivad kaasa aidata allesjäänud veamäära alahindamisele.

2021. aasta allesjäänud veamäära toimingu valimist jäeti välja vaatlusperioodil lõpetatud vanad lepingud koguväärtusega 389 miljonit eurot ja DG NEARi valdkondlikud toetuslepingud summas 50 miljonit eurot. Eespool nimetatud kahte liiki väljajäetud lepingud väärtusega 439 miljonit eurot moodustavad kokku ligikaudu 20% DG NEARi lõpetatud lepingute portfellist (2,27 miljardit eurot). Tegemist on olulise osaga, mis jäetakse püsivalt allesjäänud veamäära käsitlevatest kontrollidest välja, eriti arvestades, et üldise (peadirektoraadi tuletatud) lõpliku allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu valimi väärtus on ligikaudu 1,7 miljardit eurot. Selline olukord võib põhjustada vigade avastamata jäämist. Nende lepingute väljajätmine kujutab endast piirangut, mida DG NEAR oma 2021. aasta tegevusaruandes ei avalikustanud.

Aasta tegevusaruanded ja muu juhtimiskord

Madala hinnangulise allesjäänud veamäära põhjal teatas DG ECHO peadirektor, et peadirektoraadi finantsrisk jääb allapoole olulisuse piirmäära (2%). Kuna vaid väike osa meie kontrollidest on seotud DG ECHO vastutusalasse kuuluvate tehingutega, ei saa me seda väidet oma töö tulemuste põhjal kinnitada.

COVID-19 pandeemia ja poliitilised kriisid on seadnud ohtu humanitaarabi kohaletoimetamise, kuna need on piiranud või takistanud juurdepääsu humanitaarkriisist mõjutatud inimestele. See risk ei puuduta mitte ainult humanitaarvajaduste hindamist, vaid ka abi andmist ennast ning sellega seotud kontrolle.

Meie soovitused

Esitame komisjonile järgmised soovitused.

• Võtta asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on tagada, et kõik kulukohustused või eelmaksed, mille toetusesaajad on oma finantsaruannetes kantud kuludena deklareerinud, arvatakse enne maksete või tasaarvelduste tegemist maha.
• Tugevdada kontrollimenetlusi seoses rahastamislepingute koostamisega eelarvetoetuse toimingute jaoks, et kehtestada rahastamislepingutes selged tingimused vahendite ülekandmiseks abisaajariigi keskpangale ja kohaldatava vahetuskursi kohta; tingimused peaksid olema kooskõlas eelarvetoetuse suunistega.
• Avalikustada allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu andmekogumist välja jäetud lepingute liik ja maksumus 2022. aasta tegevusaruandes ja tulevaste aastate tegevusaruannetes.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi valdkonnas „Naabrus ja maailm“, on esitatud meie 2021. aasta aastaaruande 8. peatükis.

Euroopa avalik haldus

Kokku: 10,7 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

Meie audit hõlmas järgmiste ELi institutsioonide ja asutuste halduskulusid: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa välisteenistus, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman ja Euroopa Andmekaitseinspektor.

2021. aastal moodustasid institutsioonide ja asutuste halduskulud kokku 10,7 miljardit eurot. Kõnealune summa sisaldas peamiselt personalikulusid ja pensione, mis moodustavad kogusummast ca 68%, ning hoonete, seadmete, energia, side ja infotehnoloogiaga seotud kulusid.

Meie enda finantsaruandeid kontrollib välisaudiitor. Igal aastal avaldame me välisaudiitori auditiarvamuse ja -aruande Euroopa Liidu Teatajas ja meie veebisaidil.

Mida me leidsime

2021. aastal uurisime valikuliselt Euroopa välisteenistuse järelevalve- ja kontrollisüsteeme. Vaatasime läbi ka 60 tehingut.

Nagu varasematel aastatel, jääb veamäär meie hinnangul alla olulisuse piirmäära.

Me ei leidnud märkimisväärseid puudusi Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Kohtu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsmani ega Euroopa Andmekaitseinspektori töös. Meie välisaudiitor ei toonud oma töö põhjal välja mingeid konkreetseid probleeme.

Euroopa Parlament

Leidsime Euroopa Parlamendi tehtud maksetes kaks kvantifitseeritavat viga. Neist üks puudutas IT-teenuste eest tehtud väiksesummalist enammakset, mille põhjus oli lepingutingimuste ebaõige rakendamine. Teine oli seotud Euroopa Parlamendi poolt ühele Euroopa tasandi fraktsioonile tehtud maksega. Euroopa Parlamendi hanke-eeskirjad ei ole finantsmäärusega kooskõlas, kuna need piiravad konkurentsi. Leidsime, et kõnealune fraktsioon ei järginud täielikult neid sise-eeskirju, kuna ta ei küsinud piisaval hulgal pakkumusi ega dokumenteerinud nõuetekohaselt kriteeriume, mida võitja väljaselgitamiseks kasutas.

Lisaks uurisime 74,9 miljoni euro suurust makset, mis oli seotud hoone ostmisega Brüsselis. Täheldasime, et selle hoone ruutmeeter oli 30% kallim kui teise pakkuja pakutud hoone, ning et parlamendi pakkumuste hindamise kriteeriumid vähendasid märkimisväärselt hinna tähtsust ostuotsuse tegemisel, muutes mis tahes muu pakkumuse edukaks tunnistamise ebatõenäoliseks.

Euroopa Komisjon

Leidsime komisjoni tehtud maksetes ühe kvantifitseeritava vea, mis oli seotud ühe väheolulise ebakorrektselt tehtud mahaarvamisega pensionimaksetest. Lisaks täheldasime, et komisjon oli COVID-19 pandeemia tõttu ajutiselt peatanud mõningad pensioniõiguste kontrollid.

Euroopa välisteenistus

Leidsime Euroopa välisteenistuse tehtud maksetes kaks kvantifitseeritavat viga. Üks neist seisnes selles, et ühe ELi delegatsiooni ostetud teenuste osutamiseks ei olnud lepingut sõlmitud. Teine oli seotud toetustega, mida maksti töötajale, kes ei olnud teatanud hiljutistest muutustest oma isiklikus olukorras.

Lisaks uurisime ELi delegatsioonide korraldatud hankemenetlusi ja kohalikke värbamismenetlusi. Kuigi Euroopa välisteenistus parandas hankemenetlust, tuvastasime siiski mõningaid puudusi. Leidsime poolte hankemenetluste puhul puudusi selles, kuidas ELi delegatsioonid riigihanke-eeskirju kohaldasid. Leidsime ka mõningaid puudusi kõigis uuritud värbamismenetlustes, mis puudutasid kohalike töötajate töölevõtmist. See võis takistada värbamisprotsessi läbipaistvust, parimate kandidaatide kindlakstegemist ja võrdset kohtlemist.

Meie soovitused

Esitame järgmised soovitused.

• Euroopa Parlamendi administratsioon peaks läbi vaatama oma suunised selle kohta, kuidas fraktsioonid riigihanke-eeskirju kohaldavad, ning tegema parlamendi juhatusele ettepaneku need eeskirjad läbi vaadata, et viia need finantsmäärusega paremini kooskõlla. Ta peaks eeskirjade kohaldamist paremini jälgima.
• Euroopa välisteenistus peaks tagama hanke-eeskirjade kohaldamise ELi delegatsioonide poolt, võttes selleks asjakohaseid meetmeid, nagu koolituse tõhustamine ning suuniste ja vormide täiustamine.
• Euroopa välisteenistus peaks tõhustama koolitust ja suuniseid ELi delegatsioonide kohalike töötajate värbamismenetluste kohta, et tagada läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine. Samuti peaks ta parandama oma järelevalvet selle üle, kas ELi delegatsioonid dokumenteerivad värbamisprotsessi olulisi etappe.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi rubriigis „Euroopa avalik haldus“, on esitatud meie 2021. aasta aastaaruande 9. peatükis.

Taaste- ja vastupidavusrahastu

Kokku: 46,4 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

2021. aastal hõlmas meie töö esimest korda ka taaste- ja vastupidavusrahastust Hispaaniale tehtud makset. Taaste- ja vastupidavusrahastu on peamine komponent NGEU paketis, mille eesmärk on toetada taastumist COVID-19 pandeemia mõjust. See on ajutine instrument, mille rakendamine ja rahastamine erineb oluliselt mitmeaastaste finantsraamistike kohastest eelarvekulutustest. Erinevalt ELi eelarvekulutustest, mis põhinevad kulude hüvitamisel ja/või tingimuste täitmisel, makstakse taaste- ja vastupidavusrahastu raames liikmesriikidele eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkide või sihtide saavutamise eest.

Auditi andmekogum koosnes 2021. aasta ainsast väljamaksest (Hispaaniale tehtud makse) ja sellega seotud eelrahastamise tasaarvestamisest.

Hispaania 2021. aasta 11. novembril esitatud maksetaotlus sisaldas 52 vahe-eesmärki, mille Hispaania kuulutas saavutatuks. Hispaaniale maksti 11,5 miljardit eurot. Komisjon võttis oma positiivse esialgse hinnangu vastu 3. detsembril 2021 ja andis pärast nõukogu majandus- ja rahanduskomiteelt positiivse arvamuse saamist 22. detsembri 2021. aasta rakendusotsusega loa väljamakse tegemiseks. 27. detsembril 2021 maksis ta Hispaaniale 10 miljardit eurot, tasaarvestades samal ajal eelrahastamise summas 1,5 miljardit eurot.

Meie töö tulemused on aluseks meie 2021. aasta arvamusele taaste- ja vastupidavusrahastu kulutuste korrektsuse kohta.

Mida me leidsime

Meie audit hõlmas Hispaaniale tehtud taaste- ja vastupidavusrahastu makse korrektsust. Tuginesime oma hinnangus maksetingimusele, st sellele, et nõukogu rakendusotsuses määratletud vahe-eesmärgid ja sihid on rahuldavalt saavutatud. Selleks uurisime, kas komisjon on kogunud piisavaid ja asjakohaseid tõendeid, et toetada hinnangut Hispaania maksetaotluses esitatud 52 vahe-eesmärgi rahuldava täitmise kohta. See hindamine ei hõlma vastavust muudele ELi ja liikmesriikide eeskirjadele.

Kokkuvõttes viitab meie kogutud auditi tõendusmaterjal sellele, et üks Hispaaniale tehtud esimese väljamaksega seotud vahe-eesmärk ei olnud rahuldavalt täidetud. Komisjon ei ole veel määratlenud meetodit vahe-eesmärgi või sihi saavutamata jätmise mõju kvantifitseerimiseks. Oleme seisukohal, et nimetatud viga ei ole oluline.

Muud puudused, mis leiti komisjoni töös vahe-eesmärkide hindamisel, on tulenevad kontrolliga seotud vahe-eesmärgile seatud ebapiisavatest kriteeriumidest ja komisjoni töö ebapiisavast dokumenteerimisest, kuigi see ei mõjuta vahe-eesmärgi täitmise hindamist.

Meie soovitused

Esitame komisjonile järgmised soovitused.

• Põhjendada selgelt ja läbipaistvalt selliseid tegevuskorras ja nõukogu rakendusotsuses sisalduvaid elemente, mida komisjon ei pea vahe-eesmärkide ja sihtide rahuldava saavutamise seisukohast asjakohaseks.
• Töötada välja metoodika peatatava summa suuruse kindlaksmääramiseks kooskõlas taaste- ja vastupidavusrahastu määruse artiklitega 24.6 ja 24.8.
• Parandada vahe-eesmärkide ja sihtide hindamise dokumenteerimist, dokumenteerides täielikult kõik eelneva (ex ante) töö käigus kontrollitud elemendid.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie auditi kohta, mis käsitleb ELi kulutusi valdkonnas „Taaste- ja vastupidavusrahastu“, on esitatud meie 2021. aasta aastaaruande 10. peatükis.

Euroopa Arengufondid

Kokku: 3,4 miljardit eurot

Mida me auditeerisime

1959. aastal käivitatud Euroopa Arengufondid (EAFid) olid kuni 2020. aasta lõpuni peamine vahend, mille abil EL andis arengukoostöö abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMTd), kusjuures 11. (ja viimane) EAF hõlmas mitmeaastast finantsraamistikku 2014–2020. ELi suhteid AKV riikide ning ülemeremaade ja -territooriumidega reguleerib Cotonous 23. juunil 2000. aastal 20 aastaks allkirjastatud partnerlusleping (edaspidi „Cotonou leping“). Lepingu peamine eesmärk oli vähendada vaesust ja see lõpuks kaotada kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud arengukoostöö peamise eesmärgiga. Mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 on arengukoostööabi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidele integreeritud naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendisse „Globaalne Euroopa“ (NDICI / Globaalne Euroopa) ning arengukoostööabi ÜMTdele on integreeritud ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise otsusesse, mis hõlmab ka Gröönimaad. 8., 9., 10. ja 11. EAFi aga kuni nende sulgemiseni ELi üldeelarvesse ei integreerita ning nende rakendamine ja neist aru andmine toimub ka edaspidi eraldiseisvalt.

2021. aastal moodustasid kõnealuse valdkonna auditeeritud kulud 3,1 miljardit eurot. Need kulud on seotud 9., 10. ja 11. EAFiga.

Neid haldavad komisjon (väljaspool ELi üldeelarve raamistikku) ja EIP. Peamine vastutav peadirektoraat on rahvusvahelise partnerluse peadirektoraat (DG INTPA, endine rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat).

Mida me leidsime

2021. aasta raamatupidamise aastaaruandes ei esinenud olulisi väärkajastamisi.

Samuti järeldame, et EAFide tulud ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud.

Eelarveaasta 2021 kulude kohta esitame vastupidise arvamuse.

Tehingute korrektsuse auditeerimiseks kontrollisime 140 tehingust koosnevat valimit, mis esindas EAFide kõiki kulutusi. Meie valim hõlmas 26 Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondiga seotud tehingut, 92 ELi 17 delegatsiooni heaks kiidetud tehingut ja 22 komisjoni peakorteri poolt heaks kiidetud makset.

COVID-19 pandeemia tõttu ei olnud võimalik ELi delegatsioone kohapeal külastada, seetõttu asendasime külastused dokumentide läbivaatamisega. See takistas meil teatavate auditiprotseduuride läbiviimist, eelkõige valitud tehingute lepingute täitmise kontrollimist, ning piiras seega meie audititööd. Pidime oma käsitlusviisi kohandama, tegema tehingute ja projektide dokumentaalseid kontrolle ning auditeeritavatega distantsilt suhtlema. Sellegipoolest leiame, et kogutud tõendid võimaldasid meil oma töö lõpule viia ja selle kohta järeldusi teha.

Meie kontrollitud 140 tehingust sisaldas vigu 54 (38,8%). Kvantifitseeritud 43 vea alusel on meie hinnanguline veamäär 4,6%. Kolm kõige levinumat veatüüpi olid rahastamiskõlbmatud kulud (38,6 %), oluliste tõendavate dokumentide puudumine (23,3 %) ja kandmata kulud (14,9 %).

Sarnaselt 2020 aastale tegid komisjon ja tema rakenduspartnerid tagastamatute toetuste ning rahvusvaheliste organisatsioonidega sõlmitud rahalist toetust käsitlevate ja delegeerimislepingutega seotud tehingutes rohkem vigu kui muud liiki toetuste puhul (näiteks ehitustöö-, tarne- ja teenuste osutamise lepingud). Meie kontrollitud 92-st seda tüüpi tehingust sisaldasid 39 kvantifitseeritavaid vigu, mis moodustasid 81,2% hinnangulisest veamäärast.

Sarnaselt varasematele aastatele võimaldasid mõned rahvusvahelised organisatsioonid dokumentidele üksnes piiratud juurdepääsu, näiteks kirjutuskaitstud kujul, mis tähendab, et me ei saanud läbivaadatud dokumentidest koopiaid teha. Need probleemid takistasid auditi kavandamist ja läbiviimist ning põhjustasid viivitusi meie töös. Kuigi komisjon on tõhustanud teabevahetust rahvusvaheliste organisatsioonidega, on meil mõne puhul neist endiselt raskusi nõutud dokumentide hankimisega.

DG INTPA allesjäänud veamäära kokkuleppeline toiming

2021. aastal tegi DG INTPA kümnenda allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu välistöövõtja, et hinnata nende vigade määra, mis on püsima jäänud pärast kõiki DG INTPA poolt oma vastutusvaldkonnas vigade vältimiseks, avastamiseks ja parandamiseks läbi viidud juhtimiskontrolle, et teha järeldus mainitud kontrollide tõhususe kohta.

2021. aasta allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu jaoks kasutas DG INTPA 480 tehingust koosnevat valimit. See võimaldas tal taas esitada lisaks ELi üldeelarvest rahastatavate kulutuste ja EAFist rahastatavate kulutuste kombineeritud üldisele veamäärale ka mõlema summa eraldi veamäära. Kuuendat aastat järjest jäi hinnanguline allesjäänud veamäär kokkuleppelise toimingu tulemuste kohaselt allapoole komisjoni seatud 2% suurust olulisuse piirmäära (1,14%).

Allesjäänud veamäära kokkuleppeline toiming ei ole kindlustandev töövõtt ega audit. See põhineb DG INTPA esitatud allesjäänud veamäära metoodikal ja käsiraamatul. Meie varasemates aastaaruannetes EAFide kohta on juba kirjeldatud kokkuleppeliste toimingute piiranguid, mis võisid allesjäänud veamäära tegelikust väiksemaks hindamisele kaasa aidata.

Allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu üks aspekt on teiste audiitorite tööle tuginemise määr. Selles kontekstis suurenes täielik tuginemine 15%-lt tehingutest 2020. aastal 34%-le tehingutest 2021. aastal. Oleme jätkuvalt seisukohal, et nii ulatuslik tuginemine teiste audiitorite tööle on vastuolus allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu eesmärgiga, milleks on hinnata nende vigade määra, mis on püsima jäänud pärast kõiki DG INTPA poolt vigade vältimiseks, avastamiseks ja parandamiseks läbi viidud juhtimiskontrolle.

DG INTPA aasta tegevusaruande läbivaatamine

2021. aasta tegevusaruande peadirektori kinnitav avaldus ei sisalda ühtegi reservatsiooni. Alates 2018. aastast vähendas DG INTPA märkimisväärselt reservatsioonide ulatust (st nendega hõlmatud kulude osakaalu).

Me ei pea reservatsioonide puudumist DG INTPA 2021. aasta tegevusaruandes põhjendatuks ja leiame, et see tuleneb osaliselt allesjäänud veamäära kokkuleppelise toimingu piirangutest.

DG INTPA teeb tööd selle nimel, et parandada korrektsioonivõime arvutamiseks vajalike andmete kvaliteeti. Vaatasime läbi 2021. aasta korrektsioonivõime arvutuse, mis on DG INTPA hinnangul 13,62 miljonit eurot. Testisime 35% (väärtuse järgi) kogu tagasimaksenõuete üldkogumist ning ei leidnud oma valimis vigu.

Meie soovitused

Esitame komisjonile järgmised soovitused.

• Tugevdada sisekontrolli tagamaks, et lepinguid ei sõlmita ilma kehtiva õigusliku aluseta.
• Võtta asjakohaseid meetmeid, mille eesmärk on tagada, et kõik kulukohustused või eelmaksed, mille toetusesaajad on oma finantsaruannetes kantud kuludena deklareerinud, arvatakse enne maksete või tasaarvelduste tegemist maha.

Soovite täiendavat teavet? Täielik teave meie Euroopa Arengufonde käsitleva auditi kohta on esitatud 2021. aasta aastaaruandes 8., 9., 10. ja 11. Euroopa Arengufondist (EAF) rahastatud tegevuste kohta.

Selgitav taustteave

Euroopa Kontrollikoda ja tema töö

Kontrollikoda on Euroopa Liidu sõltumatu välisaudiitor. Me asume Luxembourgis ning meil töötab umbes 900 auditi- ja tugiteenuste ala töötajat kõigist ELi liikmesriikidest.

Meie missioon on aidata parandada ELi haldus- ja finantsjuhtimist ning edendada aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust, ning me tegutseme ELi kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana.

Meie auditiaruanded ja arvamused on oluline osa ELi aruandlusahelast. Neid kasutatakse selleks, et kontrollida ELi poliitikavaldkondade ja programmide rakendamise eest vastutajaid: komisjoni, teisi ELi institutsioone ja asutusi ning liikmesriikide haldusasutusi.

Me teavitame ELi poliitikakujundajaid ja seadusandjaid riskidest, anname neile kindlust, juhime tähelepanu puudujääkidele ja heale tavale ning nõustame, kuidas ELi poliitika ja programmide juhtimist parandada. Oma tööga tagame Euroopa kodanikele teabe nende raha kasutamise kohta.

Meie kinnitava avalduse auditi lähenemisviisi ülevaade

Meie kinnitavas avalduses esitatud arvamused põhinevad objektiivsel auditi tõendusmaterjalil, mis on kogutud rahvusvahelistele auditistandarditele vastavate audititestide käigus.

Nagu märgitud meie 2021.–2025. aasta strateegias, jätkame järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 puhul oma auditi käsitlusviisi arendamist ning kasutame kättesaadavaid andmeid ja teavet, mis võimaldab meil jätkuvalt pakkuda tugevat kindlust, tuginedes meie aluslepingust tulenevatele volitustele ja järgides täielikult rahvusvahelisi avaliku sektori auditistandardeid.

Raamatupidamise aastaaruande usaldusväärsus

Kas ELi raamatupidamise aastaaruannetes esitatakse täielik ja täpne teave?

• Hindame raamatupidamissüsteemi, veendumaks, et selle abil saab usaldusväärset teavet.
• Kontrollime peamisi raamatupidamisarvestuse protseduure, veendumaks, et need toimivad korrakohaselt.
• Kontrollime analüütiliselt arvestusandmeid, veendumaks, et need esitatakse järjepidevalt ning on põhjendatud.
• Kontrollime vahetult arvestuskirjetest moodustatud valimit, veendumaks, et alustehing on toimunud ja täpselt kajastatud.
• Kontrollime finantsaruandeid, veendumaks, et need kajastavad finantsolukorda õiglaselt.

Tehingute korrektsus

Kas ELi raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevad tulutehingud ja kuludena kajastatud maksetehingud on eeskirjadega kooskõlas?

• Hindame tulude ja kulude süsteeme, et määrata kindlaks nende mõjusus tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse tagamisel.
• Moodustame statistiliste meetodite abil tehingutest valimid, mis võimaldavad meie audiitoritel tehinguid üksikasjalikult testida. Valimisse langenud tehinguid auditeeritakse põhjalikult, sh tavaliselt lõpliku toetusesaaja juures (nt põllumajandustootjad, uurimisasutused ja riigihanke alusel töid või teenuseid pakkuvad ettevõtted), et saada otseseid tõendeid selle kohta, et kõik alustehingud on aset leidnud, asjakohaselt kajastatud ning kooskõlas eeskirjadega, mille alusel need maksed on tehtud.
• Analüüsime vigu ja liigitame need kas kvantifitseeritavateks või mittekvantifitseeritavateks. Tehinguid mõjutab kvantifitseeritav viga, kui eeskirjade kohaselt ei oleks tohtinud makse tegemist heaks kiita. Kvantifitseeritavaid vigu ekstrapoleerides arvutame iga valdkonna hinnangulise veamäära, mille kohta koostame erihinnangu. Seejärel võrdleme hinnangulist veamäära olulisuse piirmääraga (2%) ning hindame vigade läbivust.
• Meie arvamustes võetakse arvesse nii neid hinnanguid kui ka muud asjakohast teavet, nagu aasta tegevusaruanded ja teiste välisaudiitorite aruanded.
• Faktide õigsuse tagamiseks arutame kõik leiud läbi nii liikmesriikide ametiasutuste kui komisjoniga.

Kõik meie väljaanded on saadaval meie veebisaidil (www.eca.europa.eu). Lisateave kinnitava avalduse auditiprotsessi kohta on esitatud meie 2021. aasta aastaaruande lisas 1.1.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (https://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2022

PRINT	ISBN 978-92-847-8483-7	doi:10.2865/232804	QJ-07-22-618-ET-C
PDF	ISBN 978-92-847-8505-6	doi:10.2865/673151	QJ-07-22-618-ET-N
HTML	ISBN 978-92-847-8523-0	doi:10.2865/398112	QJ-07-22-618-ET-Q

AUTORIÕIGUS

© Euroopa Liit, 2022

Euroopa Kontrollikoja taaskasutamispoliitika on kehtestatud Euroopa Kontrollikoja otsusega nr 6-2019 avatud andmete poliitika ja dokumentide taaskasutamise kohta.

Kui ei ole märgitud teisiti (nt eraldiseisvates autoriõiguse märgetes), on ELile kuuluv kontrollikoja sisu litsentsitud vastavalt litsentsile Creative Commons Attribution 4.0 International (CC BY 4.0). Reeglina on taaskasutamine lubatud, kui autoriõigustele on viidatud ja muudatused on ära märgitud. Kontrollikojale kuuluva sisu taaskasutajad ei tohi moonutada algset tähendust ega sõnumit. Kontrollikoda ei vastuta taaskasutamise tagajärgede eest.

Kui konkreetses sisus, näiteks kontrollikoja töötajatest tehtud fotodel, on kujutatud tuvastatavaid eraisikuid, või kui see sisaldab kolmandate isikute teoseid, tuleb teil taotleda täiendavaid õigusi.

Kui luba on saadud, tühistab ja asendab see eespool nimetatud üldise loa ja osutab selgelt mis tahes kasutuspiirangutele.

Järgmiste fotode taaskasutamine on lubatud juhul, kui on ära märgitud autoriõiguste valdaja, allikas ja fotograafide/arhitektide nimed (kui need on ära toodud):

* ja *: © Euroopa Liit, 2022, allikas: Euroopa Kontrollikoda.

*: © Euroopa Liit, 2018; allikas: Euroopa Komisjoni audiovisuaaltalitus.

*: © European Union, 2017, Euroopa Kontrollikoda. Arhitektid: Paul Noël (hoone K1, 1988) ja Jim Clemes (hoone K2, 2004, ja hoone K3, 2013).

On võimalik, et ELile mittekuuluva sisu kasutamiseks või taasesitamiseks tuleb küsida luba otse autoriõiguse omajatelt.

*, *, *, *, *, *, * ja *: © Depositphotos.

Tööstusomandi õigustega hõlmatud tarkvara või dokumendid, nagu patendid, kaubamärgid, registreeritud disainilahendused, logod ja nimed, ei kuulu kontrollikoja taaskasutamispoliitika alla.

Domeeni europa.eu alla koondatud Euroopa Liidu institutsioonide veebisaitidel leidub linke, mis viivad muudele veebisaitidele. Kontrollikoda ei vastuta nende sisu eest ja soovitab teil seetõttu tutvuda nende veebisaitide isikuandmete ja autoriõiguse kaitse põhimõtetega.

Kontrollikoja logo kasutamine

Kontrollikoja logo ei tohi kasutada ilma kontrollikoja eelneva nõusolekuta.

VÕTKE ELiga ÜHENDUST

Isiklikult
Kõikjal Euroopa Liidus on sadu Europe Directi keskusi. Teile lähima keskuse aadressi leiate veebist (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

Telefoni teel või kirjutades
Europe Direct on teenistus, mis vastab Teie küsimustele Euroopa Liidu kohta. Teenistusega saate ühendust võtta:

• helistades tasuta numbril 00 800 6 7 8 9 10 11 (mõni operaator võib nende kõnede eest tasu võtta),
• helistades järgmisel tavanumbril: +32 22999696 või
• järgmise vormi kaudu: european-union.europa.eu/contact-eu/write-us_et.

ELi KÄSITLEVA TEABE LEIDMINE

Veebis
Euroopa Liitu käsitlev teave on kõigis ELi ametlikes keeltes kättesaadav Europa veebisaidil (european-union.europa.eu).

ELi väljaanded
Tasuta ja tasulisi ELi väljaandeid saab vaadata või tellida aadressil op.europa.eu/et/publications. Suuremas koguses tasuta väljaannete saamiseks võtke ühendust teenistusega Europe Direct või oma kohaliku dokumendikeskusega (european-union.europa.eu/contact-eu/meet-us_et).

ELi õigus ja seonduvad dokumendid
ELi käsitleva õigusteabe, sealhulgas alates 1951. aastast kõigi ELi õigusaktide konsulteerimiseks kõigis ametlikes keeleversioonides vt EUR-Lexʼi (eur-lex.europa.eu).

ELi avatud andmed
Portaal data.europa.eu võimaldab juurdepääsu ELi institutsioonide, organite ja asutuste avatud andmete kogumitele. Neid võib tasuta alla laadida ning kasutada ärilisel ja mitteärilisel eesmärgil. Portaal pakub juurdepääsu ka suurele hulgale Euroopa riikide andmekogumitele.