Euroopa Kontrollikoda 2017 Tegevusaruanne

Euroopa Kontrollikoda

Kes me oleme

Euroopa Kontrollikoda on ELi välisaudiitor.

Kontrollikoda on üks seitsmest liidu institutsioonist. Kontrollikoja kolleegium koosneb 28 liikmest, üks igast ELi riigist. Kontrollikojas töötab umbes 900 auditi- ja tugiteenuste ala töötajat kõigist ELi liikmesriikidest.

Institutsioon asutati 1977. aastal ja see asub Luxembourgis.

Mida me teeme

Kontrollikoda kontrollib, et ELi raamatupidamine oleks korras, et liit täidaks õigesti talle kehtivaid finantseeskirju ning et ELi programmid tooksid kuludele vastavat tulu.

Oma tööga aitab kontrollikoda parandada ELi finantsjuhtimist ning edendab aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust. Kontrollikoda teavitab ELi poliitikakujundajaid ja seadusandjaid riskidest, annab neile kindlust, juhib tähelepanu puudustele ja edusammudele ning nõustab ELi poliitikakujundajaid ja seadusandjaid.

Kontrollikoda esitab oma tähelepanekud ja soovitused Euroopa Parlamendile, ELi nõukogule, liikmesriikide parlamentidele ja üldsusele.

Kontrollikoja hooned Luxembourgi Kirchbergi linnaosas, 2017.

Presidendi eessõna

Hea lugeja

Euroopa Kontrollikoda alustas tegevust 1977. aastal; praegu, 40 aastat hiljem, saame tagasi vaadata oma edukale panusele, mille oleme andnud avaliku sektori aruandekohustuse ja ELi finantsjuhtimise parandamisse.

Meie juubelit tähistati 2017. aasta oktoobris ametliku tseremooniaga, millest võtsid osa Luksemburgi suurhertsog ja suurhertsoginna, Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani ning Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Nende kohaolu oli selge märk meie kui Euroopa Liidu „finantsalase südametunnistuse“ rollist.

Juubeliaastal pöörasime aga oma pilgud ka tulevikku. Võtsime arutluse alla ja kiitsime heaks oma strateegia praeguse mitmeaastase finantsraamistiku kolmeks viimaseks aastaks (kuni 2020. aasta lõpuni). ELi ja selle institutsioonide vastu usalduse säilitamiseks vajavad meie kodanikud selget, usaldusväärset ja kättesaadavat teavet. Inimesed peavad nägema, et EL tegutseb ausalt, vastavalt õigusriigi põhimõtetele, kasutab maksumaksja raha hoolikalt, seab selged poliitikaeesmärgid ja saavutab lubatud tulemused. Liidu välisaudiitorina on meie roll eespool loetletut kontrollida ja selle üle aru anda.

Me avaldasime kogu aasta vältel eriaruandeid paljude ELi poliitikasuundade ja programmide kohta ning ülevaatepõhiseid väljaandeid, nagu ülevaatearuanded ja kiirülevaated. Lisaks koostasime mitu arvamust õigusaktide ettepanekute kohta ning avaldasime, nagu igal aastal, kontrollikoja aastaaruanded nii ELi eelarve täitmise ja Euroopa Arengufondide kui liidu ametite ja paljude muude organite kohta.

Käesolevas aruandes kirjeldatakse põhjalikult meie 2017. aasta tegevust ja esitatakse peamised andmed meie organisatsiooni, eelarve ja töötajaskonna kohta.

Head lugemist!

President
Klaus-Heiner Lehne

2017. aasta lühiülevaade

Kontrollikoja tegevus

• 28 eriaruannet, milles analüüsitakse ELi poliitika ja programmide tulemuslikkust ja lisaväärtust sellistes valdkondades nagu noorte töötus, keskkond, ränne ja pangandusliit;
• ülevaatearuanne ELi energeetika- ja kliimamuutuste alaste meetmete kohta ning kiirülevaade ELi institutsioonide töötajate arvu vähendamise teemal;
• viis arvamust uute või ajakohastatud ELi õigusaktide kohta, millel on märkimisväärne finantsmõju, sealhulgas üks ELi eelarve finantsmääruse kohta ja teine Euroopa tasandi erakondade rahastamise kohta;
• aastaaruanded ELi ja Euroopa Arengufondide eelarvete täitmise kohta, sh dokument „ELi 2016. aasta auditi lühikokkuvõte“;
• 55 iga-aastast eriaruannet (sh kaks kokkuvõtvat aruannet) ELi asutuste, organite ja ühisettevõtete raamatupidamise aastaaruannete kohta; ning
• kohtumised, seminarid ja konverentsid meie institutsioonidest sidusrühmade ja kolleegidega – nt ELi kontaktkomitee kohtumine, mille raames saavad kokku ELi liikmesriikide kõrgeimate auditeerimisasutuste juhid, samuti noorte tööhõive ja energia, kliimamuutuste ja mõjuhindamise teemalised konverentsid.

Kontrollikoja juhtimine

• võtsime vastu kaks kontrollikoja uut liiget: 1. jaanuaril 2017 asus ametisse Juhan Parts (Eesti) ja 1. septembril 2017 Ildikó Gáll-Pelcz (Ungari);
• valmis uus mitmeaastane strateegia, mis on aluseks meie tööle ja juhtimisele aastatel 2018–2020;
• vaatasime läbi oma töökava, et tagada strateegilisem, järjekindlam ja kogu institutsiooni hõlmav lähenemisviis meie auditiprioriteetide kavandamiseks;
• vaatasime üle oma riskijuhtimise põhimõtted ja tugevdasime finantsprotseduure;
• nagu teisedki Euroopa Liidu institutsioonid, jätkasime me töötajate arvu vähendamist ning rakendasime töötajate värbamisel ja personalijuhtimisel võrdsete võimaluste poliitikat;
• meie keskkonnajuhtimissüsteem sertifitseeriti vastavalt EMASi ja ISO 14001:2015 standarditele.

Kontrollikoja tegevus

Auditeerimine

Kontrollikoda teeb kogu ELi eelarve ulatuses järgmist liiki auditeid:

• tulemusauditid ELi poliitikasuundade ja programmide tulemuslikkuse, tõhususe ja säästlikkuse kohta. Nende rahakasutuse tulemuslikkust kajastavate auditite käigus vaadeldakse konkreetseid juhtimist või eelarvevaldkondi puudutavaid teemasid, mille valimise aluseks on näiteks sellised kriteeriumid nagu avalik huvi, täiustamispotentsiaal ning puuduliku toimimise ja eeskirjade eiramise oht; ning
• finants- ja vastavusauditid raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta (eelkõige kinnitav avaldus), ning hindamised selle kohta, kas teatud eelarvevaldkondade süsteemid ja tehingud vastavad neile kehtestatud nõuetele.

Audititöö käigus kogutud tõendusmaterjali alusel tehakse kontrollikoja aruannetes selged järeldused ELi poliitikaeesmärkide saavutamise määra ning ELi raamatupidamise ja finantsjuhtimise olukorra kohta. See aitab meil anda praktilisi ja kulutõhusaid soovitusi.

2017. aasta auditikülastused

Suurem osa audititööst tehakse kontrollikoja ruumes Luxembourgis. Samas külastasid meie audiitorid 2017. aastal palju ka teisi ELi institutsioone, asutusi ja organeid, ELi delegatsioone, liikmesriikide riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi ametiasutusi ning ELi vahendite kasutamisega seotud rahvusvahelisi organisatsioone (nt ÜRO). Lisaks kontrollime me ELi vahendite saajaid kohapeal nii liikmesriikides kui väljaspool. Auditikülastuste abil kogub kontrollikoda otsest auditi tõendusmaterjali nende juures, kes tegelevad ELi poliitikasuundade ja programmide juhtimise, ELi rahaliste vahendite kogumise ja väljamaksmisega, samuti lõplike toetusesaajate juures.

Liikmes- ja toetust saavates riikides tehtava audititöö sagedus ja intensiivsus sõltub konkreetse auditi liigist. 2017. aastal oli kohapeal töötatud päevade arv kõigi kontrollikoja audiitorite peale kokku 3670 (2016. aastal 4246), seda nii liikmesriikides kui väljaspool ELi.

Kontrollikoja auditirühmad koosnevad tavaliselt kahest või kolmest audiitorist ja auditikülastus kestab üldjuhul mõnest päevast kuni paari nädalani. ELi piires tehakse kohapealseid kontrolle sageli koostöös külastatavate liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega.

Lisaks töötasid kontrollikoja audiitorid 2300 päeva (2016. aastal 2510) ELi institutsioonides Brüsselis ja Luxembourgis, üle kogu ELi asuvates ametites ja detsentraliseeritud organites, rahvusvahelistes organisatsioonides (nt ÜRO ja OECD) ning erasektori audiitorühingutes. Auditi tõendusmaterjali kogumiseks ja kinnitamiseks kasutati üha rohkem ka videokonverentse ja muid infotehnoloogilisi lahendusi (näiteks andmete ja dokumentide turvalist jagamist).

2017. aastal 5970 auditipäeva

Pettuste avastamine

ELi eelarvet kahjustava pettuse vastu võitlemisel teeb kontrollikoda tihedat koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF). OLAFile edastatakse teave ELi finantshuve kahjustavat pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust puudutava kahtluse kohta, mille kontrollikoda on oma audititöö käigus avastanud. OLAF teeb juhtumite järelkontrolli, otsustab uurimise alustamise ja teeb vajaduse korral koostööd liikmesriikide ametiasutustega.

Kuigi meie auditid ei ole kavandatud pettuste avastamiseks, leiame me igal aastal kontrollimise käigus mõne võimaliku õigusnormide rikkumise või pettusejuhtumi. 2017. aastal edastasime OLAFile teabe 13 võimaliku pettusejuhtumi kohta (2016. aastal 11 juhtumit), mille audiitorid olid avastanud eelarveaastate 2016 ja 2017 kinnitavate avaldustega seotud audititöö ja muude auditiülesannete täitmise käigus.

Väljaanded

Kontrollikoja auditiaruanded ja arvamused moodustavad olulise osa ELi aruandlusahelast, sest neid kasutatakse selleks, et kontrollida (eelkõige iga-aastase eelarvele heakskiidu andmise menetluse raames) ELi eelarve täitmise eest vastutajaid. Vastutajaks on peamiselt Euroopa Komisjon, kuid ka teised ELi institutsioonid ja asutused. Koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve valdkondades (nagu põllumajandus ja ühtekuuluvuspoliitika), mis moodustavad 80% ELi eelarvest, on oluline roll ka liikmesriikide kesktasandi, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel.

Kontrollikoda avaldab järgmist liiki väljaandeid:

• eriaruanded, milles esitatakse konkreetseid poliitikasuundi, kuluvaldkondi või eelarve- või juhtimisküsimusi käsitlevate valitud auditite tulemused;
• aastaaruanded, mis koosnevad peamiselt Euroopa Liidu eelarve ja Euroopa Arengufondide finants- ja vastavusauditite tulemustest, kuid käsitlevad ka eelarve täitmise ja tulemuslikkuse aspekte;
• iga-aastased eriaruanded ELi ametite, detsentraliseeritud organite ja ühisettevõtete kohta;
• arvamused finantsjuhtimist mõjutavate uute õigusaktide eelnõude või muudatuste kohta (arvamused koostatakse kontrollikoja enda või teiste institutsioonide initsiatiivil);
• ülevaatepõhised väljaanded, milleks on
  • ülevaatearuanded: kirjeldavad analüütilised dokumendid, milles käsitletakse keerukaid laiaulatuslikke poliitikavaldkondi või juhtimist puudutavaid teemasid ja mis põhinevad kontrollikoja kogutud teadmistel valitud teema kohta, sageli valdkondadeülesest perspektiivist;
  • infodokumendid: on oma olemuselt sarnased ülevaatearuannetega (poliitika- või juhtimisalased kirjeldavad ja analüütilised dokumendid), mis on keskendunud konkreetsematele teemadele; ning
  • teema kiirülevaated: neis esitatakse väga konkreetseid küsimusi või teemasid käsitlevad faktid ning vajaduse korral ka nende paremaks mõistmiseks vajalik analüüs.

Kõigi meie väljaannetega saab tutvuda meie veebisaidil (eca.europa.eu). Kõik kontrollikoja 2017. aasta eriaruanded, arvamused ja ülevaated on loetletud ka käesoleva aruande lõpus.

2017. aasta väljaannete arv

Aastaaruanded

Aastaaruanne ELi 2016. aasta eelarve kohta

Aastaaruandes ELi 2016. aasta eelarve kohta uurisime, kuidas ELi rahalisi vahendeid oli aasta jooksul kasutatud, ja tõime välja valdkonnad, kus nende väärkasutuse oht oli kõige suurem. Lisaks hindasime vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 peatükkidele eraldi kõiki ELi eelarve peamisi valdkondi ning andsime teavet eelarve- ja finantsjuhtimise ning tulemuslikkuse elementide kohta. Samuti analüüsisime vigade tekkimise põhjuseid ning andsime soovitusi olukorra parandamiseks.

Meie audiitorid testisid ligikaudu 1000 makset, mille saajateks olid olnud ELi eelarve kõigi kuluvaldkondade toetusesaajad. Seega hinnati ligikaudu tuhandet juhtumit, kus ELi vahendeid oli kasutatud näiteks oluliste taristuprojektide, VKE-de, teadusasutuste, põllumajandustootjate ja üliõpilaste toetamiseks nii ELi liikmesriikides kui väljaspool ELi.

Kontrollikoja aastaaruande avaldamisega algab ELi eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus Euroopa Parlamendis. 28. septembril esitles kontrollikoda oma aastaaruannet Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile ning seejärel ka parlamendi täiskogule, nõukogule (majandus- ja rahandusküsimused) ja liikmesriikide parlamentidele.

„2016. aasta aastaaruanne on ajalooline, kuna erineb suuresti varasematest. Esmakordselt esitas kontrollikoda kulutuste vastavuse kohta vastupidise arvamuse asemel märkusega arvamuse.“

Hinnanguliste veamäärade võrdlus ELi kuluvaldkondade kaupa (2014–2016)

„Käesoleva aasta märkusega arvamus annab tunnistust ELi rahaliste vahendite juhtimise märkimisväärsest paranemisest. Nüüd vaatame me värske pilguga üle selle, kuidas me ELi eelarvet auditeerime:

• püüame rohkem keskenduda Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide sisekontrollimehhanismidele, et paremini edendada aruandekohustust ja parandada veelgi ELi rahaliste vahendite juhtimist;
• pöörame ka rohkem tähelepanu tulemuslikkusele, tagamaks, et ELi kulutused tooksid liidu kodanikele võimalikult suurt kasu.“

ELi kulutuste tulemuslikkusele ja saavutatud tulemustele keskendumise tähtsust rõhutas ka Joachim Zeller, parlamendi raportöör 2016. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses:

„Veamäärad ja see, kas näiteks struktuurifondide vahendeid kasutatakse kooskõlas eeskirjadega, on küll tähtsad aspektid, kuid me peame uurima ka seda, mida kulutustega on saavutatud.“

Aastaaruanne Euroopa Arengufondide kohta

Euroopa Arengufondide (EAF) kaudu osutatakse abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele. EAFe rahastavad liikmesriigid ja neid haldab Euroopa Komisjon väljaspool ELi üldeelarve raamistikku, teatud liiki abi andmisel ka Euroopa Investeerimispank (EIP).

Ligikaudu kolmandiku EAFide üldisest veamäärast moodustasid riigihanke-eeskirjade mittejärgimise juhtumid. Muud olulised vealiigid olid tegelikult kandmata kulud ja rahastamiskõlbmatud kulud.

Kontrollikoja aastaaruanne EAFide kohta avaldatakse koos aastaaruandega ELi eelarve kohta ja sellega saab tutvuda kontrollikoja veebisaidil (eca.europa.eu).

Iga-aastased eriaruanded

Üle kogu Euroopa Liidu asuvad ELi ametid, asutused ja ühisettevõtted on loodud ELi kodanike jaoks eluliselt tähtsates valdkondades (nt tervishoid, ohutus, turvalisus, vabadus ja õigus ning teadusuuringud) konkreetsete ülesannete täitmiseks.

2017. aastal auditeeris kontrollikoda nende raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsust ja aruannete aluseks olevate tehingute vastavust kehtivatele eeskirjadele. Auditiarvamuste koostamisel võeti võimaluse korral arvesse erasektori audiitorühingute tehtud audititööd. Kontrollikoda auditeeris ka SISNETi sideinfrastruktuuri, Euroopa koole, Ühtse Kriisilahendusnõukogu tingimuslikke kohustusi ja ühisettevõtte Galileo likvideerimist. Me tegime jõupingutusi tulemuste konsolideerimiseks ja plaanime avaldada ametite kohta 2018. aastal ühe koondaruande.

Ametid (eelarve 3,4 miljardit eurot, 10 364 töötajat)

Meie auditist selgus, et kõigi 41 ameti raamatupidamise aastaaruanded kajastavad nende finantsolukorda õigesti ja õiglaselt. Kõigi ametite raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevad finantstehingud olid seaduslikud ja korrektsed, välja arvatud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti puhul, mille kohta kontrollikoda esitas hankepõhimõtete mittejärgimise tõttu märkusega arvamuse.

Ühisettevõtted (eelarve 1,8 miljardit eurot, 633 töötajat)

Kõigi kaheksa ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruanded olid usaldusväärsed. Aruanded kajastasid kõigis olulistes aspektides õiglaselt nende 2016. aasta finantsolukorda, finantstulemusi ja rahavooge.

Lisaks sellele vastasid seitsme ühisettevõtte raamatupidamise aastaaruande aluseks olevad tehingud asjaomastele eeskirjadele, välja arvatud ühisettevõte ECSEL, mille kohta kontrollikoda esitas märkusega arvamuse, sest ei saanud piisavat kindlust ühisettevõtte seitsmenda raamprogrammi toetusmaksete sisekontrollimehhanismide usaldusväärsuse kohta.

Kõik kontrollikoja iga-aastased eriaruanded koos kahe kokkuvõtva aruandega on kättesaadavad meie veebisaidil (eca.europa.eu).

Eriaruanded

2017. aastal avaldasime me 28 eriaruannet. Neis uuriti eelkõige valitud ELi poliitikavaldkondade ja programmide eesmärkide saavutamist, tulemuste saavutamise tulemuslikkust ja tõhusust ning ELi eraldatud rahastamisega kaasnevat lisaväärtust. Andsime ka soovitusi olukorra parandamiseks, et tagada rahaline sääst, paremad töömeetodid, raiskamise vältimine ja oodatud poliitikaeesmärkide säästlikum saavutamine.

Meie eriaruannetes keskenduti teemadele, mis peegeldavad ELi ees seisvaid ülesandeid, nagu loodusressursside jätkusuutlik ja keskkonnasõbralik kasutamine, majanduskasv ja kaasamine, ränne ja ülemaailmsed arenguküsimused, ühtne turg ja pangandusliit ning vastutustundliku ja tõhusa Euroopa Liidu tagamine.

Siinkohal tutvustame me lähemalt kahte eriaruannet 28-st: neist esimeses vaadeldi toidu raiskamise temaatikat ja uuriti, kas ELil on selle probleemi lahendamiseks kogu toiduahela ulatuses sobiv poliitika; teises aga käsitleti Kreeka finantskriisi ja selles uuris kontrollikoda, kuidas reageeris EL majanduslike kohandamisprogrammidega ühe liikmesriigi finants- ja võlakriisile.

Eriaruanne: toidu raiskamise vastane võitlus: ELi võimalus parandada toiduainete tarneahela ressursitõhusust

Toidu raiskamine on ülemaailmne probleem

Toidu raiskamine on ülemaailmne probleem, mis on viimastel aastatel muutunud oluliseks avaliku ja poliitilise diskussiooni teemaks, arvestades eelkõige vajadust toita maailma üha suurenevat rahvastikku. Praeguste hinnangute kohaselt raisatakse või läheb kaduma ligikaudu kolmandik kogu maailmas inimkasutuseks toodetud toiduainetest, mis tähendab tohutut majanduslikku ja keskkonnakulu.

ELi audiitorid uurisid, milline võiks olla ELi roll toidu raiskamise vastu võitlemisel

Audiitorid vaatlesid eelkõige seni võetud meetmeid ja erinevate ELi poliitiliste vahendite toimimist toidu raiskamise vähendamisel. Auditi tegemisel keskenduti ennetus- ja annetustegevusele, mis on toidu raiskamise vastases võitluses kõige eelistatumad meetmed.

Meie audiitorid vestlesid selle poliitika eest vastutavate komisjoni talituste töötajatega, tutvusid dokumentidega ja külastasid viit liikmesriiki: Itaaliat (Lazio), Madalmaid, Portugali, Rumeeniat ja Soomet. Nad külastasid asjaomaseid ministeeriume ja tegid kohapealseid kontrolle. Lisaks konsulteerisid audiitorid asjaomaste sidusrühmadega toiduainete tootmise, jaemüügi ning teadusuuringute ja heategevuse valdkonnas.

ELi audiitorite sõnul „tuleks ELil toidu raiskamise tulemuslikuks vähendamiseks rohkem pingutada“

Meie audiitorid jõudsid järeldusele, et ELil on mitmeid poliitikasuundi, millega oleks võimalik toiduainete raiskamise vastu võidelda, kuid seda potentsiaali ei ole veel ära kasutatud. Siiani on meetmete võtmine olnud katkendlik ja lühiajaline, ning Euroopa Komisjoni tasandil puudub koordineerimine. Meie aruandes tehti kindlaks mitmeid kasutamata jäänud võimalusi ja võimalikke parandusi, mis ei nõuaks uusi seadusi või rohkem avaliku sektori vahendeid, ning soovitati olemasolevate tegevuspõhimõtete paremat ühtlustamist ja koordineerimist ning toidu raiskamise vähendamise selget poliitikaeesmärgina määratlemist.

Kontrollikoda esitles aruannet Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile ning eelarvekontrollikomisjonile, ELi nõukogule ja mitme ELi liikmesriigi parlamendile. Euroopa Parlamendil ja nõukogul oli aruande üle hea meel ja nad kiitsid selle järeldusi. Aruanne sai ka laialdast meediakajastust, eelkõige sotsiaalmeedias.

Eriaruanne: komisjoni sekkumine Kreeka finantskriisi

Kreeka vajas abi riigi finantsstabiilsuse tagamiseks

2008. aasta finantskriisile järgnes Euroopas majanduslangus ja võlakriis, mis tõi esile Kreeka majanduse haavatavuse. 2010. aasta aprilliks ei saanud Kreeka ennast enam finantsturgudel jätkusuutlikult rahastada ning taotles finantsabi euroala liikmesriikidelt ja Rahvusvaheliselt Valuutafondilt (IMF).

Alates sellest ajast on Kreeka osalenud kolmes makromajanduslikus kohandamisprogrammis, mida haldavad Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja IMF (nn troika). Kolmandast programmist võttis osa ka Euroopa stabiilsusmehhanism (ESM). 368,6 miljardi euro suuruse abi suhtes kehtisid poliitikatingimused, mille leppisid kokku Kreeka ametiasutused ja laenuandjad.

Nende programmidega püüti taastada Kreeka majanduse stabiilsus; selleks eraldati vahendeid Kreeka majanduse rahastamisvajaduste katteks ja loodeti seeläbi vältida kriisi levimist euroala teistesse riikidesse. Vastutasuks nõustus Kreeka ellu viima laiaulatuslikke struktuurireforme.

ELi audiitorid uurisid, kas komisjon haldas Kreeka kohandamisprogramme asjakohaselt

Tegu oli ühega mitmest viimastel aastatel tehtud auditist, milles uuriti 2008. aasta finantskriisist tingitud meetmeid ja reforme. Meie audiitorid hindasid, kuidas sai komisjon hakkama kahe esimese Kreeka jaoks koostatud programmiga ja kuidas kavandati kolmas. Nad vaatasid läbi ELi rahalise abi programme puudutavad dokumendid, analüüsisid programmide tingimusi ja vestlesid komisjoni, liikmesriikide ametiasutuste (nt valdkondlikud ministeeriumid), Kreeka keskpanga, erialaühingute ja sidusrühmade ning IMFi, ESMi ja OECD töötajatega.

ELi audiitorite sõnul võimaldasid Kreeka makromajanduslikud kohandamisprogrammid puudustest hoolimata reformide mõningast edenemist

Meie audiitorid jõudsid järeldusele, et Kreeka makromajanduslike kohandamisprogrammidega saavutati lühiajaline finantsstabiilsus ja võimaldati reformide mõningast edenemist. Programmid aitasid Kreekal aga kriisist üksnes mõningal määral taastuda. Audiitorid märkisid samuti, et komisjonil puudusid sellise protsessi juhtimise kogemused ning programmide tingimusi ei seatud tähtsuse järjekorda ja neid ei lõimitud Kreekat käsitlevasse laiemasse strateegiasse; lisaks olid programmide makromajanduslikud eeldused halvasti põhjendatud.

Kontrollikoda esitles eriaruannet Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile ja Kreeka institutsioonidest sidusrühmadele. Aruannet kajastati laialdaselt meediakanalites – rohkem kui ühtegi teist meie 2017. aastal avaldatud eriaruannet.

Olulised sündmused

Euroopa Kontrollikoja 40. aastapäev

12. oktoober 2017, Hémicycle, Luxembourg

Meie institutsiooni asutamise 40. aastapäeva tähistati ametliku tseremooniaga, kus osalesid Luksemburgi suurhertsog ja suurhertsoginna ning riigi peaminister Xavier Bettel.

Tseremoonia avas kontrollikoja president Klaus-Heiner Lehne, edasi kõnelesid Euroopa Parlamendi president Antonio Tajani, Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Lisaks tseremooniale korraldas kontrollikoda iga-aastase konverentsi, kus osalesid ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste juhid (ELi kontaktkomitee) ning kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kõrgeimate kontrolliasutuste juhid.

Euroopa Kontrollikoja konverents: noorte tööhõive – probleemid ja lahendused

10. mai 2017, Euroopa Parlament, Brüssel

Konverents korraldati pärast meie noortegarantiid käsitleva eriaruande avaldamist; selles ja teistes aruannetes vaadeldi, kui tõhus on ELi poliitika, mille eesmärk on aidata lahendada noorte töötuse probleemi ELi liikmesriikides. Konverentsi käigus väitlesid aruande ettekandev liige Iliana Ivanova ja audiitorid ELi institutsioonide, tööhõiveorganisatsioonide ja noorte kõrgetasemeliste esindajatega selle üle, kas ELi poliitika andis tulemusi, ning arutlesid võimalike parimate lahenduste üle.

Kontrollikoja energiat ja kliimamuutusi käsitlevate ELi meetmete teemaline konverents

17. oktoober 2017, Euroopa Parlament, Brüssel

Konverents moodustas osa meie tööst ELi energiat ja kliimamuutusi käsitlevate meetmete ülevaatearuande koostamiseks; aruanne avaldati 2017. aasta septembris ja hiljem tutvustati seda ka ÜRO kliimamuutuste konverentsil (COP23) Bonnis. Konverents pakkus nii avaliku kui erasektori sidusrühmadele ja võtmeisikutele platvormi, et arutada eelseisvaid ülesandeid.

Konverents korraldati koostöös Euroopa Parlamendi uuringuteenistusega. Selle avasid kontrollikoja liige Phil Wynn Owen ja Euroopa Parlamendi tööstus-, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni esimees Jerzy Buzek. Üritusel osalesid liikmesriikide, ELi institutsioonide, kõrgeimate kontrolliasutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja mõttekodade esindajad, samuti Euroopa Parlamendi liikmed, teadlased ja kontrollikoja audiitorid.

Kontrollikoja õigusliku mõju analüüsi teemaline sümpoosion

23. ja 24. november 2017, Euroopa Kontrollikoda, Luxembourg

Õigusliku mõju analüüsi teemalisel kahepäevasel sümpoosionil oli ligi 100 osalejat, kes esindasid teadlasi, mõttekodasid, teaduskeskusi ja rahvusvahelisi organisatsioone, samuti ELi, riiklikke ja kohaliku tasandi asutusi. Nad esitasid avaliku osalemiskutse peale oma dokumendid, tutvustasid neid ja arutlesid nende üle sümpoosioni käigus. Sümpoosionit juhatas kontrollikoja liige Danièle Lamarque ja see korraldati koostöös teadusajakirjaga „Politiques et management public“.

Suhted institutsioonidest sidusrühmadega

Me teeme tihedat koostööd Euroopa Parlamendi, ELi nõukogu ja liikmesriikide parlamentidega. See on oluline, sest meie töö mõju sõltub suuresti sellest, kuidas nemad meie auditite tulemusi ja soovitusi kasutavad. Seepärast on tähtis, et kontrollikoda võtaks oma aasta tööprogrammi kavandamisel arvesse nende arvamusi ja ettepanekuid.

Euroopa Parlament

2017. aasta veebruaris esitles meie president Klaus-Heiner Lehne kontrollikoja 2017. aasta tööprogrammi parlamendikomisjonide tööd koordineeriva komisjonide esimeeste konverentsi istungil. Ta kutsus kõiki parlamendi alalisi komisjone pakkuma välja võimalikke audititeemasid kontrollikoja 2018. aasta tööprogrammi jaoks. Kolmveerand parlamendi komiteedest esitas oma ettepanekud ja me oleme kaks kolmandikku neist oma töös arvesse võtnud.

Aprillis 2017 osales president Lehne parlamendi täiskogu arutelul 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta. 2017. aasta septembris ja oktoobris esitles ta meie 2016. aasta aastaaruannet esmalt Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonile ning seejärel parlamendi täiskogule. Euroopa Parlamendi fraktsioonide esimeeste konverentsi juhid kutsusid president Lehne oma 2017. aasta novembri kohtumisele, et arutada kontrollikoja strateegiat ja tööprogrammi.

On väljakujunenud tava, et kontrollikoja liikmed esitlevad meie aruandeid ja muud tööd parlamendi eelarvekontrollikomisjonile. Aasta jooksul tegime me kõnealusele komiteele ligi 60 ettekannet. Meie liikmed vahetavad arvamusi ka teiste alaliste komisjonide ja delegatsioonidega. 2017. aastal esitlesime me oma aruandeid 23 sellisel kohtumisel – peamiselt põllumajanduse ja maaelu arengu; tööstuse, teadusuuringute ja energeetika; regionaalarengu ning tööhõive ja sotsiaalküsimuste komisjonides.

Kontrollikoja töö vastu väljendatud konkreetse huvi tõttu osalesid meie liikmed ka põllumajanduse ja maaelu arengu komitee ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni koordinaatorite istungitel. Lisaks esitlesime me parlamendi palvel tema rände haldamise konverentsil meie eriaruannet, mis käsitles rändajate esmase vastuvõtu keskusi

Nõukogu

2017. aasta juunis kohtusid president Lehne ja kontrollikoja Malta liige Leo Brincat Vallettas (Maltal) nõukogu eesistujariigi Malta Euroopa asjade ministri Helena Dalli ning Euroopa fondide ja sotsiaalse dialoogi eest vastutava riigisekretäri Aaron Faruggiaga. 2017. aasta septembris, Eesti eesistumise ajal, kohtusid kontrollikoja president, kontrollikoja Eesti liige Juhan Parts ja institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav kontrollikoja liige Rimantas Šadžius Tallinnas Eesti peaministri Jüri Ratase ja rahandusministri Toomas Tõnistega.

Aasta jooksul külastasid nõukogu mõlema eesistujariigi esindajad ka meie institutsiooni Luxembourgis.

2017. aasta novembris esitles president Lehne kontrollikoja aastaaruannet majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus Brüsselis ELi rahandusministritele.

Töötasandil on meie peamiseks koostööpartneriks nõukogu eelarvekomitee, mis tegeleb kõigi finantsküsimuste, sealhulgas eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega. 2017. aastal osalesid meie audiitorid kontrollikoja aruannete tutvustamiseks mitme nõukogu ettevalmistava töörühma kohtumistel (peamiselt struktuurimeetmete, keskkonna ja põllumajanduse rahaliste küsimuste töörühmad).

Liikmesriikide valitsused ja parlamendid

Aasta jooksul kohtus president Klaus-Heiner Lehne mitme ELi liikmesriigi valitsuse kõrgetasemeliste esindajatega. Nende hulka kuulusid kohtumised Poola presidendi Andrzej Dudaga Varssavis, Portugali presidendi Rebelo de Sousa ja peaministri António Costaga Lissabonis, Hispaania peaministri Mariano Rajoyga Madridis ja Prantsusmaa Euroopa asjade ministri Nathalie Saulieu ning eelarve ja avaliku sektori ministri Gérald Darmaniniga Pariisis; samuti kohtus ta Prantsusmaa parlamendi Euroopa asjade komisjoni esimehe Sabine Thillaye’ga. Nende külastuste ajal saatsid teda kontrollikoja liikmed Janusz Wojciechowski (Poola), João Figueiredo (Portugal), Baudilio Tomé Muguruza (Hispaania) ja Danièle Lamarque (Prantsusmaa).

2017. aastal esitlesid meie liikmed kontrollikoja 2016. aasta aruannet parlamentidele 14 liikmesriigis: Tšehhi Vabariigis, Kreekas, Hispaanias, Küprosel, Lätis, Leedus, Luksemburgis, Maltal, Madalmaades, Poolas, Portugalis, Sloveenias, Soomes ja Rootsis. Lisaks esitlesid nad mitmeid eriaruandeid liikmesriikide parlamentide asjaomastele komisjonidele.

Koostöö kõrgeimate kontrolliasutustega

Liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste ELi kontaktkomitee

2017. aastal korraldas kontrollikoda ELi 28 liikmesriigi kõrgeimate kontrolliasutuste juhtide iga-aastase kohtumise ja oli selle eesistuja. Aruteludes keskenduti kõrgeimate kontrolliasutuste rollile ELi kodanike usalduse taastamisel riiklike ja riigiüleste institutsioonide vastu.

Lisaks panustas kontrollikoda kontaktkomitee töösse oma osalusega töörühmades, milles käsitleti ELi pangandusliitu, struktuurifonde, strateegiat „Euroopa 2020“, maksupoliitika auditeerimist, käibemaksu, ELi liikmesriikide avaliku sektori raamatupidamisstandardeid (EPSAS) ning õigusnormide rikkumise ja pettuste vältimist ja nendevastast võitlust.

ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kõrgeimate kontrolliasutuste võrgustik

Kontrollikoda toetab ka ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Kosovo*, Montenegro, Serbia ja Türgi) kõrgemaid kontrolliasutusi, seda peamiselt kontaktkomitee sarnase võrgustiku abil. Võrgustiku kõrgeimate kontrolliasutuste üheksa audiitorit osales kontrollikoja 2017. aasta praktikaprogrammis. Lisaks panustasime me võrgustiku mitmesse kohtumisse ja tegevusse, mis käsitlesid näiteks pettuse- ja korruptsioonivastast võitlust, ja aitasime organiseerida finants- ja vastavusaudititeemalisi teemalisi õpitubasid.

Samuti osalesime riigihankeid käsitleva paralleelse tulemusauditi tegemises, mida juhtis Rootsi kõrgeim kontrolliasutus.

2017. aasta oktoobris korraldas kontrollikoda võrgustikus osalevate kõrgeimate kontrolliasutuste juhtide kohtumise, et võtta vastu töökava 2018. aastaks ja edaspidiseks.

INTOSAI/EUROSAI

2017. aastal jätkas kontrollikoda aktiivset osalemist INTOSAI tegevuses ja organisatsiooni töösse panustamist – eelkõige ametialaste standardite komisjoni ase-eesistujana ning selle allkomisjonide liikmena (finantsauditi ja raamatupidamise ning vastavus- ja tulemusauditi allkomisjonid). Osalesime aktiivselt ka INTOSAI teiste töörühmade ja EUROSAI töörühmade tegevuses. Meie mandaat EUROSAI juhatuse liikmena lõppes EUROSAI 2017. aasta mais toimunud X kongressil.

• INTOSAI – Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvaheline Organisatsioon
• EUROSAI – Euroopa Kõrgeimate Kontrolliasutuste Organisatsioon

Kontrollikoja juhtimine

Liikmete kolleegium

Kontrollikoja liikmete ametiaeg kestab kuus aastat ja seda on võimalik pikendada. Liikmed täidavad oma kohustusi täiesti sõltumatult ja vastavalt Euroopa Liidu üldistele huvidele. Ametisse astudes annab iga liige Euroopa Kohtu ees vande.

Kolleegium koosneb 28 liikmest, üks igast Euroopa Liidu riigist. Pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga nimetab ELi nõukogu liikmesriigi valitsuse esitatud kandidaadi kontrollikoja liikmeks.

2017. aastal nimetas nõukogu ametisse kaks uut liiget:

• Juhan Partsi (Eesti) alates 1. jaanuarist 2017; ja
• Ildikó Gáll-Pelczi (Ungari) alates 1. septembrist 2017.

President

Liikmed valivad enda seast kolmeks aastaks kontrollikoja presidendi, keda võib ametisse tagasi valida. Presidendi roll on olla primus inter pares – esimene võrdsete seas. Lisaks muudele ülesannetele teeb president järelevalvet kontrollikoja töö üle ja esindab institutsiooni välissuhtluses. Klaus-Heiner Lehne (Saksamaa) valiti presidendiks 2016. aasta septembris.

Auditikojad ja komiteed

Iga liige määratakse ühte viiest auditikojast, mis võtavad vastu auditiaruandeid, arvamusi ja teisi ülevaatepõhiseid väljaandeid. Iga auditikoda keskendub oma töös ühele ELi poliitikavaldkondadel põhinevale teemale. Auditikoda juhib eesistuja, kes valitakse selle koja liikmete hulgast ja nende poolt. Iga liige vastutab oma auditiülesannete eest. Liikmete tööd toetavad nende kabinetid.

2017. aasta detsembri seisuga olid meie viie auditikoja eesistujad Phil Wynn Owen (Ühendkuningriik), Iliana Ivanova (Bulgaaria), Karel Pinxten (Belgia), Baudilio Tomé Muguruza (Hispaania) ja Lazaros S. Lazarou (Küpros). Auditi kvaliteedikontrolli komiteed juhtis Danièle Lamarque (Prantsusmaa). Koordineeritud institutsioonidevaheliste suhete eest vastutas Rimantas Šadžius (Leedu).

Otsused laiemate strateegiliste ja haldusküsimuste kohta võtab vastu halduskomitee ja vajaduse korral liikmete kolleegium. Mõlemat koosseisu juhatab president.

Euroopa Kontrollikoja struktuur seisuga 31. detsember 2017

President

I auditikoda

Loodusvarade säästev kasutamine

II auditikoda

Investeeringud ühtekuuluvusse, majanduskasvu ja kaasamisse

III auditikoda

Välistegevus, turvalisus ja õigus

IV auditikoda

Turgude reguleerimine ja konkurentsivõimeline majandus

V auditikoda

Liidu rahastamine ja haldamine

Auditi kvaliteedikontrolli komitee liige

Strateegia

Järgnevad kolm aastat on Euroopa Liidu jaoks otsustava tähtsusega, sest vastu tuleb võtta pöördelised otsused. Me oleme seisukohal, et Euroopa Liidu ees seisvate probleemide lahendamiseks vajavad ELi kodanikud selget, usaldusväärset ja kättesaadavat teavet. Nad peavad nägema, et EL tegutseb ausalt, vastavalt õigusriigi põhimõtetele, kasutab maksumaksjate raha hoolikalt, seab selged eesmärgid ja saavutab lubatud tulemused. ELi välisaudiitorina annab kontrollikoda sellesse oma panuse.

2017. aasta juulis avaldas kontrollikoda oma strateegia aastateks 2018–2020 ning määratles selles neli strateegilist eesmärki:

• edastada sihtrühmadele selgemaid sõnumeid;
• suurendada tähelepanu ELi meetmete tulemuslikkusele;
• parandada kinnitava avalduse lisaväärtust; ja
• kohandada organisatsiooni nii, et see keskenduks rohkem meie toodetele.

Oma sõltumatute auditite kaudu saame me näidata, millised ELi kulutused ja meetmed toimivad ja millised mitte, aidates ELi kodanikel otsustada, kas ELi institutsioonid annavad neile tulemusi ja aitavad seeläbi kaasa usalduse suurendamisele ELi vastu. Selleks peavad kontrollikoja auditid arvestama ka meie lõpliku sidusrühma, Euroopa kodanike muresid.

Strateegias aastateks 2018–2020 määratletakse kontrollikoja lähiaastate töö viis prioriteetset valdkonda.

Strateegia väljatöötamisel tuginesime suurel määral nii organisatsioonisisesele kui -välisele konsulteerimisele. Strateegiat arutati meie töötajate, Euroopa Parlamendi liikmete, ELi liikmesriikide esindajate, Euroopa Komisjoni, teiste kõrgeimate kontrolliasutuste ja muude sidusrühmadega (nt teadlaste, mõttekodade, valitsusväliste organisatsioonide ja erasektori audiitoritega).

Kontrollikoja strateegiaga aastateks 2018–2020 saab tutvuda meie veebisaidil (eca.europa.eu).

Töö kavandamine

2017. aasta jaanuaris võttis kontrollikoda vastu uued töö kavandamise menetlused, mida kasutati esimest korda eelmise aasta oktoobris avaldatud 2018. aasta tööprogrammis.

Peamised muudatused meie töö kavandamises on järgmised:

• kogu kontrollikoda hõlmava auditiülesannete portfelli väljatöötamine;
• tsentraliseeritud valikuprotsess auditiideedest potentsiaalsete auditiülesannete ja lõplike auditiettepanekuteni;
• vahendite paindlikum jaotamine auditikodade vahel vastavalt töökoormusele;
• tooteportfelli mitmekesistamine auditite kaudu, mille tulemusel koostatakse ülevaatepõhiseid väljaandeid;
• prioriteetsete ja seetõttu ka lühemate tähtaegadega auditiülesannete määratlemine.

Me leppisime ka Euroopa Parlamendi komisjonide esimeeste konverentsiga kokku menetluse, mille kaudu saavad kõik parlamendi alalised komisjonid teha kontrollikojale ettepanekuid võimalike audititeemade kohta.

Kontrollikoja 2018. aasta tööprogrammiga saab tutvuda meie veebisaidil (eca.europa.eu).

Tulemuslikkuse mõõtmine

Aastatel 2013–2017 kasutasime me seitset peamist tulemusnäitajat, et anda juhtkonnale teavet eesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, toetada otsustusprotsesse ja anda sidusrühmadele infot kontrollikoja tulemuslikkuse kohta.

Näitajate eesmärk oli mõõta nii kontrollikoja töö kvaliteedi ja mõju põhielemente (pöörates erilist tähelepanu peamiste sidusrühmade seisukohtadele) kui tema ressursside kasutamise tõhusust ja tulemuslikkust.

2018. aastal võetakse ajavahemikuks 2018–2020 kasutusele ajakohastatud tulemusnäitajad.

Kontrollikoja töö kvaliteet ja mõju

Oma aruannete kvaliteedi ja mõju hindamiseks kasutasime sidusrühmade hinnanguid ja eksperdihindamisi ning kontrollisime ELi finantsjuhtimise parandamiseks antud soovituste põhjal võetud meetmeid. Lisaks mõõtsime institutsiooni puudutavat meediakajastust.

Sidusrühmade hinnangud

Kontrollikoda palus oma peamistel institutsioonidest sidusrühmadel ja kolleegidel (Euroopa Parlamendi eelarvekontrolli- ja eelarvekomisjonil, nõukogu eelarvekomiteel, peamistel auditeeritavatel komisjonis ja Euroopa ametites ning ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste juhtidel) hinnata kontrollikoja avaldatud aruandeid.

Sarnaselt varasemate aastatega hindas suurem osa vastanuist ka 2017. aastal aruannete kasulikkuse ja mõju heaks või väga heaks.

Sidusrühmade hinnangud

Eksperdihindamised

Igal aastal hindavad sõltumatud organisatsioonivälised eksperdid kontrollikoja aruannetest moodustatud valimi sisu ja esitusviisi, et anda hinnang nende kvaliteedile. 2017. aastal vaatasid hindajad läbi kuus eriaruannet* ja 2016. aasta aastaaruanded. Nad hindasid aruannete eri aspektide kvaliteeti skaalal ühest („oluliste puudustega“) neljani („väga kvaliteetne“). Viimastel aastatel on hindamiste tulemused olnud stabiilsed, mis näitab kontrollikoja aruannete rahuldavat kvaliteeti.

Kontrollikoja aruannete kohta tehtud eksperdihindamised

Soovituste põhjal võetud meetmete kontrollimine

Kontrollikoda jälgis aasta jooksul süstemaatiliselt, mil määral olid auditeeritavad meie soovitused ellu viinud.

Aastal 2014 esitatud soovitustest oli 2017. aasta lõpuks ellu viidud 92%.

Kontrollikoja soovituste elluviimine nende esitamise aastate kaupa

Meediakajastus

Me jälgime ka oma töö ja institutsiooni kajastamist meedias. Meie tööd ja institutsiooni puudutavast veebimeediakajastusest moodustasid 2017. aastal 65% eriaruanded.

Kokkuvõttes kajastati meie eriaruandeid meedias 11% enam kui 2016. aastal. Kõige enam kajastati 2017. aastal meedias meie eriaruandeid, mis käsitlesid Kreeka finantskriisi, rändajate esmase vastuvõtu keskusi, kalanduskontrolli, rohestamist ja Natura 2000 võrgustikku.

Meediakajastuse teemad

Kontrollikoja eriaruannete aktiivsem kajastamine meedias 2017. aasta on suundumus, mida me oleme täheldanud juba mitu aastat. See kasvas vähem kui 1500 veebiartiklilt (aastal 2013) peaaegu 7000 artiklini (aastal 2017), kusjuures ühe eriaruande keskmine veebikajastus suurenes samas ajavahemikus vähem kui 30 artiklilt peaaegu 130-ni.

Euroopa Kontrollikoja eriaruanded – keskmine veebimeediakajastus eriaruande kohta

Ressursside kasutamine

Meie tulemuslikkuse mõõtmise käigus hinnatakse ka ressursside kasutamist, eelkõige meie võimet teha auditid ajakava raames, täita oma tööprogrammi ja tagada töötajate ametialane pädevus.

Auditite kestus

2017. aasta kulus auditiaruande valmimiseks – auditiülesande algusest kuni eriaruande vastuvõtmiseni – keskmiselt 14,6 kuud. See on lühim näitaja alates perioodi 2013–2017 algusest. Aasta jooksul avaldatud kaheksa aruande (29%) puhul kestis audit vähem kui 13 kuud. Auditi algusest kuni aruande avaldamiseni kulus keskmiselt 16 kuud, mis on umbes kaks kuud vähem kui 2016. aastal. See positiivne suundumus näitab, et finantsmääruses sätestatud 13 kuu pikkuse eesmärgi saavutamiseks võetud meetmed kannavad vilja.

Auditiülesande alustamisest aruande vastuvõtmiseni

Aruannete avaldamine

2017. aastal avaldas kontrollikoda 65% eriaruannetest algselt kokku lepitud ajakava raames. Ülejäänute puhul esines viivitusi ja need avaldatakse aastal 2018. Lisaks avaldasime vastavalt kavandatule kontrollikoja aastaaruanded ja kõik iga-aastased aastaaruanded.

Tööalane täiendkoolitus

Vastavalt IFACi (Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon) soovitustele on kontrollikoja eesmärk pakkuda audiitoritele aastas keskmiselt 40 tundi (viis päeva) tööalast täiendkoolitust.

2017. aastal see eesmärk taas ületati – tööalane täiendkoolituse päevade arv audiitori kohta oli 6,7.

Kui arvestada ka keelekoolitust, mida meie audiitorid vajavad selleks, et tagada tõhus töö kõigis ELi liikmesriikides, sai iga audiitor 2017. aastal keskmiselt 8,3 päeva koolitust.

Teiste töötajate puhul on kontrollikoja eesmärk pakkuda lisaks keelekoolitusele aastas keskmiselt 16 tundi (2 päeva) tööalast täiendkoolitust. 2017. aastal see eesmärk täideti (keskmine koolituspäevade arv oli 2,3).

Tööalase täiendkoolituse päevade arv audiitori kohta aastas

Kontrollikoja töötajad

Personali jaotus

2017. aastal täitis kontrollikoda eesmärgi vähendada oma töötajate arvu viieaastase ajavahemiku jooksul (2013–2017) 5%, nagu nõutud 2013. aasta detsembris sõlmitud institutsioonidevahelises kokkuleppes eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta.

2017. aasta lõpu seisuga töötas kontrollikojas 853 ametnikku ja ajutist teenistujat, kellest 548 töötas auditikodades (neist 118 kontrollikoja liikmete kabinettides).

Personali jaotus

Värbamine

Meie töötajatel on väga mitmekesine akadeemiline ja ametialane taust. Kontrollikoda lähtub oma värbamispoliitikas ELi institutsioonide üldpõhimõtetest ja teenistustingimustest ning edendab igal tasandil võrdseid võimalusi.

Meie töötajaskond koosneb nii alalistest ametnikest kui ajutise lepinguga töötajatest. Avatud töökonkursside korraldamine on üldiselt Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) ülesanne. Aastal 2017 värbas kontrollikoda 72 töötajat: 29 ametnikku, 13 ajutist teenistujat, 24 lepingulist töötajat (seitse neist lahkus kontrollikojast enne aasta lõppu) ja kuus lähetatud riiklikku eksperti.

Kõrgharidusega noortele pakkus kontrollikoda kolmeks kuni viieks kuuks 71 praktikakohta.

Juhtivtöötajate rahvus ja sugu seisuga 31. detsember 2017

Vanuseline koosseis

2017. aasta 31. detsembri seisuga kontrollikoja aktiivses teenistuses olnud töötajate vanuseline koosseis näitab, et ligikaudu pool töötajaist on 44-aastased või nooremad.

68 direktorist ja valdkonnajuhist 31 (46%) on 55-aastased või vanemad. Pensioniea saavutamine tähendab järgneva 5–10 aasta jooksul ka kõrgema juhtkonna märkimisväärset uuendamist.

Vanuseline koosseis

Sooline tasakaal

Kontrollikoja eesmärk tööandjana on pakkuda oma töötajatele kõigis karjäärietappides võrdseid võimalusi. Kokkuvõttes töötab kontrollikojas nüüdseks võrdsel arvul mehi ja naisi ning 43% institutsiooni audiitoritest ja administraatoritest on naissoost.

Viimastel aastatel on auditikodades juhtivatel ametikohtadel töötavate naiste osakaalu suurenenud 7%-lt 2015. aastal peaaegu 20%-le 2017. aastal. Oleme võtnud kohustuse jätkata soolise tasakaalu parandamist juhtkonna kõigil tasanditel. Lisaks käsitletakse perioodi 2018–2020 võrdsete võimaluste poliitikas ka vanuse ja puudega seotud küsimusi.

Allpool esitatakse täpsem statistika meie juhtivtöötajate rahvuse ja soo kohta.

Meeste ja naiste osakaal eri kategooriates

Auditi tugiteenused

Tööalane täiendkoolitus

Töötajate pidev koolitamine on meie institutsiooni tuleviku võti. 2017. aastal laiendasime veelgi pakutava koolituse mahtu ning suurendasime muu hulgas e-koolituse ja segaõppe vormis korraldatavate kursuste arvu. Jätkati edukat organisatsioonisiseste ja -väliste ekspertide ettekannete sarja auditivaldkonnas toimuva ja kontrollikoja audiitorite tööga seotud teemadel. Samuti organiseerisime me mitu koolitust ja üritust, kus teiste kõrgeimate kontrolliasutuste eksperdid jagasid tulemus- ja finantsauditi valdkondade teadmisi ja häid tavasid. Hea näide on 2017. aasta novembris koostöös Luksemburgi ülikooliga korraldatud iga-aastane koolituspäev, millest võttis osa rohkem kui 300 töötajat.

Oma personalile mitmekesise koolituskava pakkumiseks teeme me tihedat koostööd Euroopa Komisjoni, Euroopa Avaliku Halduse Instituudi ja Euroopa haldusjuhtimise kooliga; töötajatele pakutakse nii auditi oskusteabe ja n-ö pehmete oskuste arendamise koolitusi kui tööga seotud keelekursusi.

Lisaks toetasime töötajate püüdlusi institutsiooni rolli ja töö seisukohast asjakohaste erialaste kvalifikatsioonide ja diplomite omandamiseks või säilitamiseks. Näiteks jätkati Nancys (Prantsusmaa) asuva Lorraine’i ülikooliga koostööd, mis puudutas avaliku sektori organisatsioonide ja poliitika auditi kraadiõppe õppekava ning avaliku sektori asutuste haldamise magistriõppekava. Samuti allkirjastasime koostöölepingu Itaalia Firenze ülikooli Euroopa Ülikooli Instituudiga. 2017. aastal alustasime koostööd Itaalia Pisa ülikooli ja sertifitseeritud vannutatud audiitorite ühinguga (ACCA), et korraldada avaliku sektori auditeerimise ja aruandekohustuse teemaline suvekursus.

2017. aastal anti parimale teaduslikule tööle üle kontrollikoja avaliku sektori auditeerimise uuringute 2016. aasta auhind ning selle väljaandmist jätkatakse ka 2018. aastal.

Taas anti välja ka kontrollikojas mittejuhtival ametikohal olevate töötajate saavutuste tunnustamiseks mõeldud auhind, millega pärjatud töötaja võib osaleda mõnel väljaspool kontrollikoda korraldataval koolitusel.

Tõlge

Kontrollikoja tõlke, keeleteenuste ja väljaannete direktoraat tõlkis ja toimetas üle 211 000 lehekülje. Jätkati jõupingutusi tõlkeprotsesside optimeerimiseks ja nendega seotud kulude vähendamiseks. Näiteks kasutavad kõik meie tõlketiimid nüüd töö tõhusust parandavat ühist tööplatvormi.

Püüame kaasata tõlkijaid rohkem kontrollikoja põhitegevusse ja luua täiendavat sünergiat meie audiitoritega. Näiteks toetasid tõlkijad 2017. aastal audiitoreid üha enam eriaruannete ja aastaaruande kirjutamisel. Lisaks andsid nad audiitoritele ka 38 auditikülastuse ajal keelealast abi.

Infotehnoloogia

Meie IT eest vastutav direktoraat panustab oluliselt auditiprotsessidesse, optimeerides kaasaegse ja turvalise tehnoloogia abil organisatsiooni infovooge.

Parandasime veelgi oma dokumendihaldust, mis võimaldab meil muuta väljaannete koostamise, heakskiitmise ja avaldamise protsessid täielikult digitaalseks. Organisatsiooni IT-rakendustele mobiilsete seadmete kaudu kaugjuurdepääsu parandamiseks võeti kasutusele lihtsustatud töövahend. Kontrollikoja süsteemide ajakohastamise käigus võeti kasutusele Windows 10 ja SharePoint 2013.

Institutsioonidevahelise sünergia paremaks ärakasutamiseks võeti kontrollikoja auditikülastuste, ametireiside ja koolituse haldamiseks kasutusele uued süsteemid, mida kasutavad ka teised ELi institutsioonid.

Kogu arendustöö ja uute lahenduste rakendamise käigus osutati asjakohast tähelepanu riskide juhtimisele ning tagati süsteemide turvalisus ja talitluspidevus.

Hooned

Kontrollikoja omanduses on praegu kolm hoonet (K1, K2 ja K3); lisaks üüritakse Luxembourgis avariitaaste keskuse jaoks täiendavat kontoripinda.

K1

Hoone K1 võeti kasutusele aastal 1988 ja selles asuvad kontoriruumid kuni 310 töötajale, samuti koosolekuruumid. Maa-alustel korrustel asuvad autoparklad, tehnilised ruumid, laoruumid, raamatukogu ja arhiivi pearuum, kõige kõrgemal korrusel paiknevad üksnes tehnilised ruumid.

Hoone K1 moderniseeriti aastal 2008; tööde eesmärk oli viia see vastavusse riiklike tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetega. Kõigil võimalikel juhtudel muudeti hoones K1 kasutatavat tehnoloogiat nii, et see ühilduks juba hoonetes K2 ja K3 kasutatavaga. Selle tulemusena toimivad kõik kolm hoonet ühtse tehniliselt integreeritud üksusena.

K2

Hoone K2 võeti kasutusele aastal 2003. Selle maa-alustel korrustel asuvad autoparklad, tehnilised ruumid, laoruumid ja jõusaal. Kõige kõrgemal korrusel paiknevad üksnes tehnilised ruumid. Ülejäänud korrustel asuvad kontoriruumid kuni 241 töötaja jaoks, koosolekuruumid, konverentsisaal koos suulise tõlke kabiinidega, videokonverentsiruumid, kohvik ja väike köögiala.

Alustati uuringut, et hinnata avatud kontoripinna loomise ja hoone K2 tehnilise sisseseade ajakohastamise võimalusi. Uuring näitas, et tööruumide ülesehitust on võimalik optimeerida ja et tehniline sisseseade vajab osaliselt ajakohastamist. Projekti üksikasjalik uuring tehakse 2018. aastal ning töödega on kavas alustada 2019. aastal.

Euroopa Parlamendi ja nõukoguga märtsis 2014 saavutatud kokkuleppe kohaselt kannab kontrollikoda hoone uuendamise kulud mõne aasta eest valminud hoone K3 ehituseelarvest üle jäänud vahenditest.

K3

Hoone K3 võeti kasutusele aastal 2012. Hoone maa-alustel korrustel asuvad autoparklad, tehnilised ruumid, laoruumid, laadimisrambid, jäätmete hoidmise alad, trükikoda, köögid ja arhiivid. Esimesel korrusel asuvad söökla, kohvik ja koolitusruumid. Lisaks paiknevad hoones kuni 503 töötaja kontoriruumid, koosolekuruumid ja IT-ruum. Kuuendal korrusel asuvad vastuvõturuumid, köök ja tehnilised ruumid. Hoonel K3 on BREAAMi reiting „väga hea“; tegu on maailma juhtiva meetodiga, mida kasutatakse hoonete säästlikkuse hindamiseks ja sertifitseerimiseks.

Turvalise töökoha projekt

Meie institutsiooni ja selle töötajate turvalisuse edendamise projekt edenes 2017. aastal kavakohaselt. 2018. aastal võetakse kasutusse uus turvakontrollikeskus, väline akrediteerimiskeskus ning töötajate ja külaliste hoonetesse sisenemise kontrollikeskus.

Keskkonnajuhtimine

ELi institutsioonina on meil kohustus rakendada kogu oma tegevuses usaldusväärse keskkonnajuhtimise põhimõtet ning me oleme võtnud sihi vähendada pidevalt institutsiooni keskkonnamõju.

2017. aastal anti kontrollikojale keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemi (EMAS) sertifikaat. Nüüd rakendame me edukalt EMASi nõuetele vastavat keskkonnajuhtimissüsteemi ning vastame täielikult ISO standardi 14001:2015 sertifitseerimise nõuetele.

Meie eesmärk on süstemaatiliselt vähendada oma süsinikdioksiidi heidet. 2017. aastal analüüsisime me kolmandat aastat järjest oma tegevuse tagajärjel tekitatud kasvuhoonegaaside heidet, st CO₂-jalajälge. Uuringu tulemustega saab tutvuda meie veebisaidil (eca.europa.eu).

Kontrollikoja aruandlus

Finantsteave

Meie institutsiooni rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest (halduskulude alt).

2017. aastal oli meie eelarve suurus ligikaudu 141 miljonit eurot. See moodustab vähem kui 0,1% ELi kogukuludest ja 1,5% kõigist halduskuludest. 2017. aastal kasutati ära 98% kogu eelarvest.

2018. aasta eelarve

2018. aasta eelarve on 3,4% suurem kui 2017. aastal.

Riskijuhtimine

Vastavalt finantsmääruse nõuetele vaatasime me aasta jooksul üle iga direktoraadi kohta tehtud riskihindamise tulemused. Kontrolli tulemused kajastuvad nii eelarvevahendite käsutaja poolt aasta tegevusaruandes antud kinnituses kui järgmise aasta riskihinnangutes. Vajaduse korral koostati nii eel- kui järelkontrollide tulemustel põhinevad tegevuskavad.

Eelkirjeldatud kontrollide põhjal tugevdati 2017. aasta septembris sisekontrollimehhanisme ja finantsprotseduure, mis puudutavad reisikulusid ja ametisõidukite haldamist.

Sise- ja välisaudit

Siseaudit

Meie siseauditi talitus nõustab kontrollikoda riskide juhtimisel. Talitus koostab arvamusi juhtimis- ja sisekontrollisüsteemide kvaliteedi kohta. Siseauditi talitus annab aru kolmest kontrollikoja liikmest ja ühest väliseksperdist koosnevale auditikomiteele. Komitee teeb regulaarset järelevalvet siseauditi talituse aasta tööprogrammis kavandatu rakendamise üle ja tagab siseauditi talituse sõltumatuse.

2017. aastal uuris siseauditi talitus meie perioodi 2013–2017 strateegia elluviimist, presidendi direktoraadi tegevusstruktuuri ning institutsiooni tarkvaralitsentside ja -toodete haldamist. Lisaks uuris talitus kontrollikoja riskijuhtimispõhimõtete rakendamist ja kontrollis varem esitatud soovituste täitmist (et tagada tegevuskavade elluviimine).

Siseaudiitor jõudis järeldusele, et 2017. aastal kasutatud juhtimis- ja riskijuhtimismenetlused annavad tervikuna piisava kindluse kontrollikoja eesmärkide saavutamise kohta.

Kontrollikoda annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aru oma siseauditi tulemustest.

Välisaudit

Meie raamatupidamise aastaaruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor. See on oluline tegur, tagamaks, et meie institutsioon rakendaks enda suhtes samu läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtteid, mida oma auditeeritavate suhtes. Meie välisaudiitor (PricewaterhouseCoopers Sàrl) avaldas oma aruande kontrollikoja eelarveaasta 2016 raamatupidamise aastaaruande kohta 31. oktoobril 2017.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Sarnaselt kõigi teiste ELi institutsioonidega peab ka kontrollikoda läbima eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse.

Aprillis 2017 andis Euroopa Parlament meie peasekretärile heakskiidu kontrollikoja eelarveaasta 2015 eelarve täitmisele. See tähendab, et meie 2015. aasta raamatupidamise aastaaruanne on suletud ja heaks kiidetud.

Sarnaselt varasemate aastatega vaatas kontrollikoda põhjalikult läbi kõik eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tõstatatud küsimused kontrollikoja auditi- ja juhtimisalaste kohustuste kohta, võttis asjakohaseid parandusmeetmeid ja andis Euroopa Parlamendile aru oma järelmeetmete kohta.

Välisaudiitori arvamused – eelarveaasta 2016

Volitatud eelarvevahendite käsutaja deklaratsioon

Mina, allakirjutanu, Euroopa Kontrollikoja peasekretär volitatud eelarvevahendite käsutaja pädevuses, deklareerin, et:

• käesolevas aruandes esitatud teave on täielik ja täpne;
• mul on piisav kindlus selle kohta, et:
  • käesolevas aruandes kirjeldatud tegevustele eraldatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;
  • kehtestatud kontrolliprotseduurid annavad vajaliku tagatise raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta ning tagavad pettusekahtluste asjakohase käsitlemise;
  • kontrollimehhanismide maksumus ja neist saadav kasu on proportsionaalsed.

Kindlus põhineb minu hinnangul ja minu käsutuses oleval teabel, nagu edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate aruanded ja deklaratsioonid ning siseaudiitori ja välisaudiitori aruanded eelmiste eelarveaastate kohta.

Kinnitan, et mulle ei ole teada käesolevas aruandes esitamata jäetud asjaolusid, mis võiksid kahjustada institutsiooni huve.

Luxembourg, 8. märts 2018

Eduardo Ruiz García
peasekretär

Lisa. 2017. aasta väljaanded: eriaruanded, arvamused ja ülevaatepõhised väljaanded

Eriaruanded

• Eriaruanne 30/2016: Hondurase prioriteetsetele valdkondadele eraldatud ELi toetuse mõjusus
• Eriaruanne 33/2016: ELi kodanikukaitse mehhanism: väljaspool ELi toimunud katastroofidele reageerimine on olnud üldjoontes mõjus
• Eriaruanne 34/2016: Toidu raiskamise vastane võitlus: ELi võimalus parandada toiduainete tarneahela ressursitõhusust
• Eriaruanne 35/2016: Eelarvetoetuse kasutamine siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamiseks Sahara-taguses Aafrikas
• Eriaruanne 36/2016: Perioodi 2007–2013 ühtekuuluvuse ja maaelu arengu programmide lõpetamise korra hindamine
• Eriaruanne 1/2017: Natura 2000 võrgustiku täies ulatuses rakendamiseks on vaja täiendavaid jõupingutusi
• Eriaruanne 2/2017: Komisjoni läbirääkimised perioodi 2014–2020 ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepingute ja rakenduskavade üle: rahastamine on rohkem suunatud strateegia „Euroopa 2020“ prioriteetidele, kuid tulemuslikkuse mõõtmise kord muutub üha keerulisemaks
• Eriaruanne 3/2017: ELi abi Tuneesiale
• Eriaruanne 4/2017: ELi eelarve kaitsmine õigusnormide vastaselt tehtud kulude eest: komisjon kasutas perioodil 2007–2013 ühtekuuluvusvaldkonnas järjest enam ennetusmeetmeid ja finantskorrektsioone
• Eriaruanne 5/2017: Noorte töötus: kas ELi poliitika on midagi muutnud?
• Eriaruanne 6/2017: ELi reaktsioon rändekriisile: esmase vastuvõtu süsteem
• Eriaruanne 7/2017: Sertifitseerimisasutuste uus roll ÜPP kulude puhul: positiivne samm ühtse auditi mudeli suunas, kuid olulised puudused tuleb kõrvaldada
• Eriaruanne 8/2017: ELi kalanduskontroll: vaja on rohkem jõupingutusi
• Eriaruanne 9/2017: ELi toetus inimkaubandusvastasele võitlusele Lõuna- ja Kagu-Aasias
• Eriaruanne 10/2017: ELi noorte põllumajandustootjate toetust tuleks paremini suunata, et soodustada mõjusat põlvkonnavahetust
• Eriaruanne 11/2017: Kesk-Aafrika Vabariigi jaoks ette nähtud ELi Bêkou usaldusfond: hoolimata mõningatest puudustest on algus olnud lootustandev
• Eriaruanne 12/2017: Joogiveedirektiivi rakendamine: vee kvaliteet ja kättesaadavus Bulgaarias, Ungaris ja Rumeenias on paranenud, kuid vajadus investeeringute järele on endiselt märkimisväärne
• Eriaruanne 13/2017: Euroopa ühine raudteeliikluse juhtimissüsteem: kas poliitiline otsus muutub ka kunagi reaalsuseks?
• Eriaruanne 14/2017: Euroopa Liidu Kohtu kohtuasjade menetlemise tulemuslikkuse hindamine
• Eriaruanne 15/2017: Ühtekuuluvusvaldkonnas kohaldatavad eeltingimused ja tulemusreserv: uuenduslikud, kuid veel mitte tulemuslikud vahendid
• Eriaruanne 16/2017: Maaelu arengu programmitöö: vähendada tuleks keerukust ja pöörata suuremat tähelepanu tulemustele
• Eriaruanne 17/2017: Komisjoni sekkumine Kreeka finantskriisi
• Eriaruanne 18/2017: Ühtne Euroopa taevas: kultuur on muutunud, ent taevas ei ole veel ühtne
• Eriaruanne 19/2017: Impordiprotseduurid: puudused õigusraamistikus ja ebatõhus rakendamine mõjutavad ELi finantshuve
• Eriaruanne 20/2017: ELi rahastatavad laenutagamisvahendid on andnud positiivseid tulemusi, kuid toetusesaajate väljavalimist ja tegevuse kooskõlastamist riiklike kavadega tuleb parandada
• Eriaruanne 21/2017: Rohestamistoetus: keerukam sissetulekutoetuste kava ei ole veel keskkonnaalaselt tulemuslik
• Eriaruanne 22/2017: Valimisvaatlusmissioonid – soovituste täitmise kontrollimiseks on tehtud jõupingutusi, kuid järelevalvet tuleb parandada
• Eriaruanne 23/2017: Ühtne Kriisilahendusnõukogu: keeruka pangandusliiduga seotud töö on alanud, kuid pikk tee on veel ees

Arvamused

• Arvamus nr 1/2017 ELi üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse muutmise ettepaneku kohta
• Arvamus nr 1/2017 määruse ettepaneku kohta, millega muudetakse Euroopa koolide eelarve suhtes kehtivat finantsmäärust
• Arvamused nr 3/2017 ja 4/2017 Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti eelarvekomitee määruste muutmise ettepanekute kohta
• Arvamus nr 5/2017 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste põhikirja ning rahastamist

Ülevaatepõhised väljaanded

• Ülevaatearuanne: Energiat ja kliimamuutusi käsitlevad ELi meetmed
• Teema kiirülevaade töötajate arvu 5% vähendamise kohta

* Nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

* 2017. aastal hinnati eriaruandeid nr 3/2017, 4/2017, 5/2017, 10/2017, 14/2017 ja 17/2017.

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel. +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2018

© Euroopa Liit, 2018

Reprodutseerimine on lubatud tingimusel, et allikas on ära märgitud.

Järgmiste fotode reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt:

* © Grzegorz Jakubowski / KPRP

* © marianorajoy

Järgmiste fotode reprodutseerimine on lubatud juhul, kui on ära märgitud autoriõiguste valdaja, allikas ja fotograafi nimi:

* © Euroopa Liit, allikas: ECA – Simon SCHMITT

* © Euroopa Liit, 2017; allikas: EP – Dominique HOMMEL

* © Euroopa Liit, 2017; allikas: EP – Dominique HOMMEL

* © Euroopa Liit, 2017; allikas: EP – Christian CREUTZ

* © Euroopa Liit, 2012; allikas: EP – Martin LAHOUSSE

* © Euroopa Liit, 2013; allikas: EP – Genevieve ENGEL

* © Euroopa Liit, 2012; allikas: EP – Milos BICANSKI

* © Euroopa Liit, 2018; allikas: EP – Christian CREUTZ

* © Euroopa Liit, 2017; allikas: EP – Mathieu CUGNOT

* © Euroopa Liit, allikas: ECA – Edouard DIRRIG

* © Euroopa Liit, allikas: ECA – Simon SCHMITT

Käesolev väljaanne on saadaval 23 keeles ja ka järgmistes formaatides:

KUST SAAB ELi VÄLJAANDEID?

Tasuta väljaanded:

• üksikeksemplarid:
  • EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu);
• rohkem eksemplare ning plakatid ja kaardid:
  • Euroopa Liidu esindustest (http://ec.europa.eu/represent_et.htm),
  • delegatsioonidest väljaspool ELi (http://eeas.europa.eu/delegations/index_et.htm),
  • kasutades Europe Direct’i teenistust (http://europa.eu/europedirect/index_et.htm)
  • või helistades infotelefonile 00 800 6 7 8 9 10 11 (kõikjalt EList helistades tasuta) (*).

Tasulised väljaanded:

• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu).