Euroopa Kontrollikoda 2016 Tegevusaruanne

Euroopa Kontrollikoda

Kes me oleme

Euroopa Kontrollikoda on ELi rahaliste vahendite auditeerimiseks loodud Euroopa Liidu institutsioon.

Luksemburgis asuval kontrollikojal on 28 liiget, üks igast Euroopa Liidu riigist. Kontrollikojas töötab
umbes 900 auditi- ja tugiteenuste ala töötajat kõigist ELi liikmesriikidest.

Mida me teeme

Kontrollikoda aitab alates 1977. aastast parandada ELi finantsjuhtimist, edendab aruandekohustuse täitmist ja läbipaistvust ning tegutseb liidu kodanike finantshuvide sõltumatu kaitsjana.

Kontrollikoda kontrollib, et ELi raamatupidamine oleks korras, et liit järgiks õigesti talle kehtivaid finantseeskirju ning et tema kulutustest saadav kasu oleks võimalikult suur. Oma auditiaruannete kaudu teavitab kontrollikoda Euroopa Parlamenti, nõukogu, liikmesriikide parlamente ja üldsust ELi vahendite kasutamisest.

Presidendi eessõna

Lugupeetud lugeja!

2016. aasta raputas tugevasti Euroopa Liidu alustalasid. Populismi tõusuga võitlemine, meie kodanike kaitsmine terrorismi vastu, rändeprobleemidega tegelemine ja referendum ühe liikmesriigi liidust lahkumise üle on kõik jätnud oma jälje. See pani proovile paljude kodanike usu ja usalduse meie ühisesse Euroopa projekti ning me peame tegema kõik endast sõltuva selleks, et säilitada kodanike usk Euroopa institutsioonide töösse. Ma olen veendunud, et usaldusväärsel finantsjuhtimisel on selles küsimuses oluline roll. Euroopa Kontrollikoda panustab nimetatud protsessi ELi rahaliste vahendite kasutust kajastavate sõltumatute auditiaruannete avaldamise abil. Meil on ELi kodanike ees kohustus tagada, et nad teaksid, kuidas liit nende raha kasutab, ning see, et kulutustest saadav kasu oleks võimalikult suur. ELi peab nende nimel targalt investeerima sellistesse poliitikasuundadesse, programmidesse ja projektidesse, millega on võimalik saavutada positiivseid muutusi. Liit peab andma tulemusi ja tagama investeeringute mõistliku tasuvuse – see ei taga üksnes liidu jätkusuutlikkust, vaid annab sellele kodanike silmis ka vajaliku legitiimsuse.

Käesolevas aruandes kajastatakse meie 2016. aasta tegevust. See sisaldab ka teavet meie juhtimise ning kontrollikoja missiooni ja eesmärkide täitmiseks kasutatud ressursside kohta. Auditeerisime endiselt nii ELi institutsioone ja muid organeid kui ka liikmesriikidele, kolmandate riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja muudele pooltele eraldatud ELi vahendeid. Vastavalt asutamislepingust tulenevatele kohustustele avaldas kontrollikoda aastaaruanded nii ELi eelarve täitmise ja Euroopa Arengufondide kui ka liidu ametite ja paljude muude organite kohta. Meie aasta jooksul avaldatud
36 eriaruannet hõlmavad väga erinevaid teemasid.

Selleks et kontrollikoja tööl oleks mõju, on väga oluline, et kogutud teave edastatakse tulemuslikult kontrollikoja sidusrühmadele ELi ja liikmesriikide tasandil. Aasta jooksul parandasime veelgi koostööd Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukoguga. Valdav osa ELi vahenditest kasutatakse aga liikmesriikides. Seetõttu on sama oluline tutvustada kontrollikoda ja selle tööd ka liidu kodanikele.

Käesolevas aruandes tutvustatakse ka meie organisatsiooni ja teadmiste haldamises tehtud muudatusi. Esitatud on ka teave möödunud aasta personalijuhtimise, rahaliste vahendite ja tulemuslikkuse kohta, ning kontrollikoja sise- ja välisauditite ning iga-aastase eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse tulemuste kohta. Oma missiooni eduka täitmise jätkamiseks ning töötajate ja nende teadmiste optimaalseks rakendamiseks kasutasime ka organisatsiooni sisemise reformi tulemusi.

Mul on hea meel teatada, et 2016. aasta rekordiline aruannete ja muude auditiväljaannete arv kinnitab meie tulemuslikkust ning näitab meie pühendumist tulemuste saavutamisele ja ELi finantshuvide kaitsmisele.

Meeldivat lugemist soovides

president
Klaus-Heiner Lehne

2016. aasta lühiülevaade

Kontrollikoja tegevus

• Aastaaruanded ELi üldeelarve ja Euroopa Arengufondide kohta.
• 52 iga-aastast eriaruannet üle kogu liidu paiknevate ELi asutuste ja organite kohta.
• 36 eriaruannet, milles uuriti erinevate juhtimisküsimuste ja eelarvevaldkondade (nt kliimamuutused, meretransport, ränne ja pangandusjärelevalve) tulemuslikkust.
• Kaks arvamust olulise finantsjuhtimisalase mõjuga uute või ajakohastatud ELi õigusaktide kohta – üks neist käsitles Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja teine Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomiteed – ning üks infodokument, mille teemaks oli mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 vahehindamine.
• Kohtumised, seminarid ja konverentsid sidusrühmadega, sh kõrgetasemeline konverents rahastamisvahendite kasutamise mõju kohta ELi eelarvele.

Kontrollikoja juhtimine

• Kontrollikoda valis oma uueks presidendiks Saksamaa esindaja Klaus-Heiner Lehne.
• Kontrollikoda sai seitse uut liiget: Jan Gregor (Tšehhi Vabariik), Mihails Kozlovs (Läti), Janusz Wojciechowski (Poola), Samo Jereb (Sloveenia), Rimantas Šadžius (Leedu), Leo Brincat (Malta) ja João Figueiredo (Portugal); Juhan Parts (Eesti) sai kontrollikoja liikmeks 1. jaanuaril 2017.
• Kontrollikoda reformis oma audikodade ja komiteede süsteemi, luues viienda auditikoja (mille vastutusvaldkonda kuulub ELi rahastamine ja haldamine) ning organisatsiooni audititöö kvaliteedi tagamise eest vastutava auditi kontrollikomitee; lisaks anti ühele liikmele üldvastutus kontrollikoja aastaaruande eest.
• Kontrollikoda võttis reformi käigus kasutusele teadmiste haldamise raamistiku ning kogu institutsiooni hõlmava riskijuhtimispoliitika.
• Nagu teisedki Euroopa Liidu institutsioonid, jätkas kontrollikoda töötajate arvu vähendamist ning rakendab töötajate värbamisel ja personalijuhtimisel võrdsete võimaluste poliitikat.
• Kontrollikoja hoonete haldamisel võeti kasutusele kvaliteetne keskkonnajuhtimise süsteem, mis sai ekspertidelt positiivse keskkonnahinnangu.

Kontrollikoja tegevus

Auditeerimine

Kontrollikoja põhitegevuseks on auditeerimine.

Kontrollikoda teeb kogu ELi eelarve ulatuses kolme liiki auditeid:

• finants- ja vastavusauditeid raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta (eelkõige kinnitav avaldus), ning hinnangud selle kohta, kas teatud eelarvevaldkondade süsteemid või tehingud vastavad neile kehtestatud reeglitele;
• tulemusauditeid ELi poliitikasuundade ja programmide tulemuslikkuse ning finantsjuhtimise usaldusväärsuse kohta (sh kulutõhusus). Need auditid käsitlevad konkreetseid juhtimise või eelarveküsimusi: teemad valitakse selliste kriteeriumide alusel nagu vigade ja vähese tulemuslikkuse riskid ning täiustamispotentsiaal.

Audititöö käigus kogutud tõendusmaterjali alusel on kontrollikoja töö eesmärk teha selged järeldused ELi raamatupidamise ja finantsjuhtimise olukorra kohta (sh konkreetsetes eelarvevaldkondades) ning anda ka parandamist vajavates valdkondades praktilisi ja kulusäästlikke soovitusi. Tõendusmaterjali kogumiseks uurivad kontrollikoja audiitorid kaasrahastatud poliitikasuundi, programme ja projekte nii ELis kui ka teistes maailma riikides, kus ELi vahendeid on kasutatud.

2016. aasta auditikülastused

Suurem osa audititööst tehakse küll kontrollikoja ruumes Luxembourgis, kuid audiitorid tegid aastal 2016 ka arvukalt auditikülastusi liikmesriikide riiklikesse, piirkondlikesse ja kohalikesse ametiasutustesse ning teiste ELi vahendite saajate juurde ELis ja sellest väljaspool. Sealhulgas külastati nii teisi ELi institutsioone, ameteid, organeid ja ELi delegatsioone kui ka ELi vahendite kasutamisega seotud rahvusvahelisi organisatsioone, nagu ÜRO. Auditikäikudel kogus kontrollikoda otsest auditi tõendusmaterjali seal, kus tegeletakse ELi vahendite haldamise, kogumise ja maksmisega, ning lõplike toetusesaajate juures.

Kontrollikoja auditirühmad koosnevad tavaliselt kahest või kolmest audiitorist ja auditikülastus kestab üldjuhul mõnest päevast kuni paari nädalani. Liikmes- ja toetust saavates riikides tehtava audititöö sagedus ja intensiivsus sõltub konkreetsest auditist.

ELi piires tehakse auditikülastusi sageli koostöös külastatavate liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega. 2016. aastal oli kohapeal töötatud päevade arv kõigi kontrollikoja audiitorite peale kokku 4246 (2015. aastal 4310), seda nii liikmesriikides kui ka väljaspool ELi.

Lisaks töötasid kontrollikoja audiitorid 2510 päeva ELi institutsioonides Brüsselis ja Luxembourgis, üle kogu ELi asuvates ametites ja detsentraliseeritud organites, rahvusvaheliste organisatsioonides (nt ÜRO ja OECD) ning erasektori audiitorühingutes. Nii palju kui võimalik kasutati ka videokonverentse ja muid infotehnoloogilisi lahendusi (näiteks andmete ja dokumentide turvalist jagamist).

Aruanded ja arvamused

Kontrollikoja auditiaruanded ja arvamused moodustavad olulise osa ELi aruandlusahelast, sest neid kasutatakse selleks, et kontrollida (eelkõige iga-aastase eelarvele heakskiidu andmise menetluse raames) ELi eelarve täitmise eest vastutajaid. Vastutajaks on peamiselt komisjon, kuid ka teised ELi institutsioonid ja asutused. Koostöös liikmesriikidega täidetava eelarve valdkondades (nagu põllumajandus ja ühtekuuluvuspoliitika), mis moodustavad 80% ELi eelarvest, on oluline roll ka liikmesriikide keskvalitsuse, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel.

Kontrollikoda avaldab peamiselt kolme tüüpi auditiaruandeid.

• Aastaaruanded, mis koosnevad peamiselt Euroopa Liidu eelarve ja Euroopa Arengufondide finants- ja vastavusauditite tulemustest, kuid sisaldavad ka eelarve täitmise ja tulemuslikkuse aspekte.
• Iga-aastased eriaruanded ELi ametite, detsentraliseeritud organite ja ühisettevõtete kohta.
• Eriaruanded, kus esitatakse konkreetseid eelarvevaldkondi või juhtimisalaseid teemasid käsitlevate valitud tulemus- ja vastavusauditite järeldused.

Lisaks koostab kontrollikoda arvamusi finantsjuhtimist mõjutavate uute õigusaktide või nende muudatuste kohta, ning muid kontrollikoja enda või teiste institutsioonide initsiatiivil koostatud ülevaateid, nagu ülevaatearuanded ja infodokumendid.

Kõik kontrollikoja auditiaruanded, arvamused ja muud auditiväljaanded on kättesaadavad kontrollikoja veebisaidil (eca.europa.eu).

Aastaaruanded

2015. aasta aastaaruanne ELi eelarve kohta

2016. aastal ELi 2015. aasta eelarve täitmist auditeerides testiti ligi 1200 tehingut kõikidest kuluvaldkondadest. Seega hindasid audiitorid 1200 juhtumit, kus ELi eelarve vahendeid oli kasutatud näiteks oluliste taristuprojektide, VKEde, teadusuuringute, põllumeeste ja üliõpilaste toetamiseks nii liikmesriikides kui ka väljaspool ELi.

Kontrollikoda annab aruandes kindlust nende ELi rahaliste vahendite kasutamise kohta aruandeaastal, osutades valdkondadele, kus ELi vahendite väärkasutuse oht oli kõige suurem. Lisaks hinnati vastavalt mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 peatükkidele eraldi kõiki ELi peamisi kuluvaldkondi ning anti teavet eelarve- ja finantsjuhtimise ning ELi eelarve kolme peamise valdkonna tulemuslikkuse elementide kohta. Kontrollikoda analüüsis ka vigade tekkimise põhjuseid ning andis praktilisi kulutõhusaid soovitusi olukorra parandamiseks.

Kontrollikoja aastaaruanne 2015. aasta kohta avaldati 13. oktoobril 2016, st üks kuu varem kui varasematel aastatel.

2016. aastal loodi kõrgetasemeline töörühm, et uurida kontrollikoja aastaaruannete lisaväärtuse suurendamise võimalusi aruande lugejate (eelkõige Euroopa Parlamendi) jaoks – see hõlmaks näiteks täiendavat geograafilist infot, erihinnanguid ELi eelarve täiendavate valdkondade kohta ning kindluse saamist ELi ja liikmesriikide sisekontrollimehhanismidest. Kontrollikoda võttis need ettepanekud vastu 2017. aasta alguses.

2015. aasta aastaaruanne Euroopa Arengufondide kohta

Euroopa Arengufondide (AEFid) kaudu osutatakse ELi arengukoostöö abi Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidele ning ülemeremaadele ja -territooriumidele. EAFe rahastavad liikmesriigid, neid haldab Euroopa Komisjon väljaspool ELi üldeelarve raamistikku (ja teatud liiki abi andmisel Euroopa Investeerimispank (EIP)).

Kontrollikoda leidis, et EAFide 2015. aasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne. EAFide tulud ei olnud olulisel määral vigadest mõjutatud. Kokkuvõttes, nagu eelnevatel aastatel, osutab EAFide kulutustes leitud veamäär (3,8%) eelkontrollide puudulikkusele. Kulude põhjendamiseks vajalike tõendavate dokumentide puudumise ja hanke-eeskirjade järgimata jätmisega seotud vead moodustasid enam kui kaks kolmandikku hinnangulisest veamäärast.

Kontrollikoja aastaaruanne EAFide kohta avaldatakse koos aastaaruandega ELi eelarve kohta ja sellega saab tutvuda kontrollikoja veebisaidil (eca.europa.eu).

Iga-aastased eriaruanded

Üle kogu liidu asuvad ELi ametid, asutused ja ühisettevõtted on loodud ELi kodanike jaoks eluliselt tähtsate valdkondade (nt tervishoid, ohutus, turvalisus, vabadus ja õigus) konkreetsete ülesannete täitmiseks.

2016. aastal auditeeris kontrollikoda nende raamatupidamise usaldusväärsust ja selle aluseks olevate tehingute vastavust kehtivatele eeskirjadele. Auditiarvamuste koostamisel võeti võimaluse korral arvesse erasektori audiitorühingute tehtud audititööd. Lisaks auditeeris kontrollikoda Sisneti sideinfrastruktuuri, Euroopa koole ja Europoli pensionifondi.

Kontrollikoja järeldus raamatupidamise aastaaruannete kohta

Kõigi ametite, muude asutuste ja ühisettevõtete 2015. aasta raamatupidamise aastaaruanded olid usaldusväärsed; erandiks oli Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), mille raamatupidamise aastaaruande kohta esitas kontrollikoda märkusega arvamuse.

Kontrollikoja järeldus tehingute kohta

2015. aasta raamatupidamise aastaaruannete aluseks olevad tehingud vastasid kehtivatele eeskirjadele; erandiks olid vaid Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) ja ühisettevõte ECSEL, mille kohta esitati märkusega arvamused.

Kontrollikoja kõik iga-aastased eriaruanded koos kahe kokkuvõtva aruandega ametite ja muude asutuste eelarveaasta 2015 kohta tehtud kontrollikoja auditite tulemustest on kättesaadavad kontrollikoja veebisaidil (eca.europa.eu).

Eriaruanded

Kogu aasta vältel avaldab kontrollikoda eriaruandeid, milles esitatakse kontrollikoja tulemus- ja vastavusauditite leiud, järeldused ja soovitused.

Eriaruannete audititeemade valiku otsustavad kontrollikoja liikmed. Organisatsiooni töökava koostamisel lähtutakse sellistest kriteeriumidest nagu vigade ja vähese tulemuslikkuse riskid ning täiustamispotentsiaal. Audititeemasid valides võetakse samuti arvesse kontrollikoja sidusrühmade ja eelkõige Euroopa Parlamendi seisukohti.

Sageli hõlmavad kontrollikoja tulemusauditid mitut eelarveaastat ning keerukate teemade tõttu võib nende lõpuleviimine võtta enam kui aasta. Auditite kavandamisel on kontrollikoja eesmärgiks maksimeerida nende mõju ning seega tagada ka kontrollikoja ressursside parim kasutamine.

2016. aastal keskenduti kontrollikoja eriaruannetes teemadele, mis olid seotud ELi üldeesmärkidega, nagu lisaväärtuse ja majanduskasvu saavutamine, ning ELi meetmetele seoses ülemaailmsete probleemidega, nagu energia ja kliima, siseturg ja ränne. Kontrollikoja eriaruannetes keskendutakse peamiselt ELi rahastatud poliitikameetmete, programmide ja projektide tulemuslikkuse hindamisele: eelkõige uuritakse tulemuste saavutamise tulemuslikkust ja tõhusust ning ELi-poolse rahastamisega kaasnevat lisaväärtust. Kontrollikoda annab ka olukorra parandamiseks soovitusi, mis võivad hõlmata rahalist säästu, paremaid töömeetodeid, raiskamise vältimist või oodatud poliitikaeesmärkide säästlikumat saavutamist.

2015. aastal valmis kontrollikojas 36 eriaruannet (2015. aastal 25). Allpool tutvustatakse kahte neist: esimeses käsitletakse välisrännet (aruanne toob esile kontrollikoja rolli väljaspool ELi piire kasutatavate ELi vahendite auditeerimisel); teises uuritakse ELi meretransporti ja näidatakse riske, mis on seotud ELi välise konkurentsivõime suurendamiseks eraldatud vahendite kasutamise ebatõhususega.

Nimekiri kõigist 2016. aastal valminud eriaruannetest on esitatud käesoleva aruande lisas.

Pettuste avastamine

Kuigi Euroopa Kontrollikoja auditid ei ole kavandatud pettuste avastamiseks, leiab kontrollikoda igal aastal kontrollimise käigus mõne võimaliku õigusnormide rikkumise või pettusejuhtumi. ELi eelarvet kahjustava pettuse vastu võitlemisel teeb kontrollikoda tihedat koostööd Euroopa Pettustevastase Ametiga (OLAF). OLAFile edastatakse teave ELi finantshuve kahjustavat pettust, korruptsiooni või muud ebaseaduslikku tegevust puudutavate kahtluse kohta, mida kontrollikoda on oma audititöö käigus avastanud. OLAF teeb juhtumite järelkontrolli ning vastavalt vajadusele korraldab koostöös liikmesriikide ametiasutustega nende uurimise. 2016. aastal edastas kontrollikoda OLAFile teabe 11 võimaliku pettusejuhtumi kohta, mille audiitorid olid avastanud eelarveaastate 2015 ja 2016 kinnitavate avaldustega seotud audititöö ja muude auditiülesannete täitmise käigus.

Arvamused ja muud ülevaatepõhised väljaanded

Kontrollikoda aitab ELi finantsjuhtimist edendada ka arvamuste avaldamisega olulist finantsmõju omavate uute või muudetud õigusaktide ettepanekute kohta. Taotluse arvamuse esitamiseks teevad teised ELi institutsioonid. Seadusandjad – Euroopa Parlament ja nõukogu – kasutavad neid oma töös. Kontrollikoda võib ka omal algatusel esitada seisukohti ja ülevaateid muudel teemadel.

2016. aastal koostas kontrollikoda kaks arvamust, millest esimene käsitles Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomiteed ja teine Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI).

• Arvamus nr 1/2016 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) järelevalvekomitee sekretariaati käsitleva ELi määruse muutmise kohta

Kontrollikoja arvamus toetab Euroopa Komisjoni ette­panekut, mille kohaselt ei peaks OLAFi järelevalvekomiteele sekretariaadi teenuseid pakkuma mitte OLAF ise (kuna see toob järelevalvekomitee sõnul sekretariaadi töötajate jaoks kaasa üksteisele vastukäivaid juhtnööre), vaid komisjon.

• Arvamus nr 2/2016 ettepaneku kohta EFSI kestuse pikendamiseks ja mahu suurendamiseks

Arvamuses väljendatakse seisukohta, et Euroopa Komisjoni plaan EFSI kestuse pikendamiseks ja mahu suurendamiseks peale nn Junckeri kava (mille eesmärk on investeerida ELis 315 miljardit eurot avaliku ja erasektori vahendeid) keskmes oleva fondi loomist koostati ennatlikult ning puudus küllaldane tõendusmaterjal fondi mahu suurendamise vajalikkuse kohta. Kontrollikoja hinnangu kohaselt ei olnud veel võimalik hinnata majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju ega teha järeldusi selle kohta, kas EFSI saavutab talle seatud eesmärgid.

Infodokument – uus väljaannete liik

2016. aastal töötas kontrollikoda välja uue väljaannete liigi (infodokumendid), mille eesmärk on anda ELi seadusandjatele, eelkõige aga nõukogule, erinevate teemade kohta asjakohast ja õigeaegset teavet. 2016. aastal avaldati üks infodokument, milles käsitleti mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 vahehindamist.

• Infodokument – ELi eelarve: aeg reformiks?

Kontrollikoda analüüsis vahehindamist käsitlevat komisjoni teatist ja jõudis järeldusele, et ettepanekute tegemisel ei ole hinnatud käimasoleva perioodi kulutusi, enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku algust on tulemuslikkust keeruline hinnata ning ELi poliitikasuundade rahastamise üha keerulisemaks muutuv kord vajab kiiremas korras lihtsustamist. Kontrollikoda soovitas komisjonil muuta järgmise mitmeaastase finantsraamistiku väljatöötamise ajakava, analüüsida põhjalikult ELi kulutusi, töötada välja selgem, lihtsam ja järjepidevam rahastamiskord ning algatada ELi eelarveprioriteetide teemaline kõrgetasemeline arutelu.

Infodokumentide koostamine erineb auditiaruannete omast, kuna rõhk on kontrollikoja olemasoleva põhjaliku teadmistepagasi kasutamisel. Infodokumentides analüüsitakse konkreetse teema hetkeolukorda ja luuakse usaldusväärsete, sõltumatute ja erapooletute nõuannete abil alus, millele otsuste tegemisel ja poliitika kujundamisel toetuda.

Kontrollikoja arvamused ja ülevaatepõhised väljaanded on kättesaadavad kontrollikoja veebisaidil
(eca.europa.eu).

Olulised sündmused

Avaliku sektori raamatupidamisarvestus: „Better Accounts, Better Budgets, Better Spending?” (Parem raamatupidamisarvestus, parem eelarve, parem rahakasutus?)

25.–26. jaanuar 2016, Euroopa Kontrollikoda, Luxembourg

Kontrollikoda organiseeris avaliku sektori raamatupidamisarvestuse õpikoja. Osalejad arutasid, kas finantsarvestuse, eelarvestamise ja makromajandusliku statistika ühtlustamise abil oleks võimalik luua üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetel (GAAP) põhinev ühtne raamistik. Ekspertide rühm arutles selle üle, kas raamatupidamisaruandeid, rahvamajanduse arvepidamist ja eelarveid võiks käsitleda kui reaalsuse kolme erinevat versiooni. Huvitavate seisukohtadega tuldi välja töörühmades, kus muu hulgas arutleti selle üle, kas audiitorid peaksid olema reformi eestvedajad või selle tulemustega kohanejad.

ELi rahastamisvahendite konverents

15. november, Euroopa Kontrollikoda, Luxembourg

Kontrollikoda organiseeris ELi rahastamisvahendite kõrgetasemelise konverentsi, mille käigus avaliku ja erasektori esindajad arutlesid, kuidas saaks rahastamisvahendeid kõige paremini kasutada ELi toetuste andmiseks. Konverentsil osalesid näiteks Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni esimees Ingeborg Grässle, Euroopa Investeerimisfondi juht Pier Luigi Gilibert, Euroopa Investeerimispanga asepresident Vazil Hudák ning Euroopa Komisjoni regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadi poliitika, vastavusküsimuste ja tulemuslikkuse asepeadirektor Nicholas Martyn, kes käsitlesid teemat koos kontrollikoja liikme Iliana Ivanovaga.

Konverentsiga tehti kokkuvõtteid kontrollikoja eriaruandest „ELi eelarve täitmine rahastamisvahendite kaudu: programmitöö perioodil 2007–2013 saadud õppetunnid” ja EFSId käsitlenud arvamusest. Sellele järgnes erakapitali võimendamist, olemasolevate vahendite taaskasutamist, halduskulusid ning EFSI ja VKEde algatusi käsitlev paneelarutelu.

CIPFA rahvusvaheline seminar „Beyond base camp” (Baaslaagrist edasi)

24.–25. november 2016, Euroopa Kontrollikoda, Luxembourg

CIPFA (Chartered Institute of Public Finance and Accountancy) rahvusvaheline seminar on avalikus sektoris töötavate finantsspetsialistide ja audiitorite jaoks oluline üritus. Kontrollikoda jagab CIPFga ühiseid väärtusi ja teeb aktiivset koostööd hea finants- ja ühingujuhtimise edendamiseks. CIPFA organiseeritud üritust modereeris aastaaruande eest vastutav kontrollikoja liige Lazaros S. Lazarou. Osalejad käsitlesid selliseid teemasid nagu avaliku sektori finantsjuhtimise ja kontrolli parandamine, audit ebakindlas maailmas ning avaliku sektori vahendite aruandekohustus ja nende usaldusväärne juhtimine.

Suhted sidusrühmadega

Kontrollikoja tööst saadav kasu sõltub suures ulatuses sellest, kuidas Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja liikmesriikide parlamendid tema audititulemusi ja soovitusi kasutavad.

Euroopa Parlament

Kontrollikoja president ja liikmed olid ka 2016. aastal regulaarselt ühenduses Euroopa Parlamendi eri komisjonide, eelkõige eelarvekontrollikomisjoniga.

Kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi vahelise järgneva aasta töökava teemalise konsulteerimise raames esitles president Caldeira aasta alguses kontrollikoja 2016. aasta töökava ka eelarvekontrollikomisjonile ja komisjonide esimeestele. Aprillis osales ta parlamendi täiskogu 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise arutelul.

Novembris 2016 esitles kontrollikoja värskelt valitud president Lehne kontrollikoja 2015. aasta aastaaruannet esmalt eelarvekontrollikomisjonis ja hiljem parlamendi täiskogul. Novembris külastas ta kontrollikoja 2017. aasta töökava tutvustamiseks taas eelarvekontrollikomisjoni. Samal kuul tegi eelarvekontrollikomisjon oma iga-aastase töövisiidi kontrollikotta.

2016. aastal esitlesid kontrollikoja liikmed eelarvekontrollikomisjonis 33 eriaruannet ning kontrollikoja aastaaruande peatükkides esitatud leide ja soovitusi. Lisaks paluti neil tutvustada 12 eriaruannet ja aastaaruande peatükki „Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks” ka teistele parlamendikomisjonidele. Peale selle paluti kontrollikoja liikmeil ja auditirühmadel tutvustada kontrollikoja audititööd ja osaleda aruteludel erinevate parlamendikomisjonide töörühmades, seminaridel ja parlamendi muudel üritustel. Sarnaselt varasematele aastatele korraldati ka ühine kohtumine parlamendi põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoniga, et arutada käimasoleva töö alaseid ühist huvi pakkuvaid teemasid, ning jätkati tõhusama teadmiste jagamise saavutamiseks koostööd parlamendi uuringuteenistusega.

Nõukogu

Kontrollikoda jätkas jõupingutusi nõukogu erinevate koosseisudega tihedama koostöö saavutamiseks nii poliitilisel kui ka töötasandil.

Jaanuaris 2016 kohtus president Caldeira Madalmaade finantsministri ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu eesistuja ning eurorühma juhi Jeroen Dijssel­bloemiga. Nad arutasid kontrollikoja 2014. aasta aasta­aruande soovituste põhjal 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks võetavaid meetmeid ning ELi rahaliste vahendite juhtimise ees seisvaid ülesandeid.

Oktoobris 2016 kohtus president Lehne Slovakkia rahandusministri ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu eesistuja Peter Kažimiriga ning novembris Malta rahandusministri ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu tulevase eesistuja Edward Sciclunaga, et arutada nii 2015. aastat käsitlevat aastaaruannet ja selle põhjal 2015. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise protsessis võetavaid meetmeid kui ka käimasolevat audititööd.

Liikmesriikide parlamendid

80% ELi eelarve kulutustest haldavad liikmesriikide, piirkondliku ja kohaliku tasandi ametiasutused. Seetõttu soovib kontrollikoda liikmesriikide parlamentidega tulevikus tihedamalt koostööd teha, teavitades neid kontrollikoja tööst ja arutades nendega kontrollikoja auditite tulemusi, sealhulgas antud soovitusi, ja nende mõju. 2016. aastal esitlesid kontrollikoja liikmed 2015. aasta aastaaruannet 19 liikmesriigis ning paljudel juhtudel tutvustasid nad ka mitut eriaruannet.

Koostöö kõrgeimate kontrolliasutustega

Kontrollikoda on ELi välisaudiitor ja teeb teiste kõrgeimate kontrolliasutustega koostööd peamiselt järgmiste koostöövõrgustike ja organisatsioonide kaudu:

• ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee;
• ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kõrgeimate kontrolliasutuste võrgustik;
• avaliku sektori kontrolliasutuste rahvusvahelised organisatsioonid, eelkõige Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvaheline Organisatsioon (Intosai) ja selle Euroopa piirkondlik rühm (Eurosai).

ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee

ELi leping näeb ette, et kontrollikoda ja liikmesriikide auditeerimisasutused teevad usalduslikult koostööd, säilitades oma sõltumatuse. Kontrollikoda teeb ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega aktiivselt koostööd kontaktkomitee raames, mis hõlmab iga-aastast kohtumist ning ühist huvi pakkuvaid teemasid käsitlevaid töörühmi, võrgustikke ja töökondi.

2016. aastal panustas kontrollikoda oma osalusega töörühmades, milles käsitleti ELi pangandusliitu, struktuurifonde, strateegiat „Euroopa 2020”, maksupoliitika auditeerimist, käibemaksu ning vigade ja pettuste vältimist ja nende vastast võitlust.

Toetamaks ELi vahendite auditeerimise alaste teadmiste ja kogemuste jagamist pakub kontrollikoda liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste audiitoritele võimalust osaleda kontrollikoja töötajatele korraldatavatel koolitustel.

Kontrollikoda koordineeris ka kontaktkomitee koostööraamistiku ülevaatamist ja hindamist. Komitee võttis teadmiseks selle alusel koostatud aruande ja kiitis heaks soovitused.

Lisaks osutab kontrollikoda komiteele haldustuge, eelkõige hallates komitee veebisaiti, pakkudes haldustuge ning koordineerides komitee varajase hoiatamise mehhanismi, mille kaudu kõrgeimad kontrolliasutused hoiavad üksteist oma töö oluliste aspektidega kursis.

ELi vahendite auditeerimise süvendatud koostöö

ELi vahendite auditeerimise koostöö parandamise ja audititeemade valiku omavahelise koordineerimise võimaluste arutamiseks on kontrollikoda pidevalt kontaktis liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutustega. 2016. aastal allkirjastati JASPERSi programmi koordineeritud auditeerimiseks vastastikuse mõistmise memorandum Horvaatia ja Poola kõrgeimate kontrolliasutustega; auditi põhjal on 2017. aastal kavas avaldada eriaruanne. Lisaks optimeeriti veelgi kontrollikoja haldusmenetlusi, mida kasutatakse liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste teavitamiseks kontrollikoja kavandatud auditikülastustest ning liikmesriikides asuvatele auditeeritavatele auditileidude esitamiseks.

ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kõrgeimate kontrolliasutuste võrgustik

Kontrollikoda teeb koostööd ELi kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kõrgeimate kontrolliasutustega. Peamiselt toimub see võrgustiku vormis, mille organisatsiooniline ülesehitus on sarnane kontaktkomitee omale.

2016. aastal jätkas kontrollikoda võrgustiku toetamist energiatõhususe ja riigihangete teemaliste paralleelsete tulemusauditite läbiviimisel; viimati nimetatud auditi puhul hõlmas see ka avakoosoleku korraldamist, millest võtsid osa auditis osalevate kõrgeimate kontrolliasutuste juhid.

Lisaks panustas kontrollikoda mitmesse võrgustiku kohtumisse ja tegevusse (teemad hõlmasid näiteks finantsauditi olulisust ja valimi moodustamist, kõrgeimate kontrolliasutuste ja liikmesriikide parlamentide vaheliste tulemuslike töösuhete väljatöötamist ning kõrgeimate kontrolliasutuste sõltumatust).

Võrgustiku kõrgeimate kontrolliasutuste üheksa audiitorit osales kontrollikoja 2016. aasta praktikaprogrammis ning veel 12 inimest osales kontrollikoja töötajatele korraldatud koolitustel.

Muu koostöö

2016. aastal võttis kontrollikoda jätkuvalt aktiivselt osa Intosai ja Eurosai tegevusest ning panustas nende töösse, osaledes asjaomastes töörühmades.

Juunis 2016 korraldas kontrollikoda Eurosai juhatuse
44. koosoleku.

Detsembris 2016 sai Euroopa Kontrollikoda Araabia Ühendemiraatides toimunud Intosai XXII kongressil ametialaste standardite komitee aseesimehe koha. See peegeldab kontrollikoja soovi panustada avaliku sektori auditeerimisstandardite koostamise protsessi. Kontrollikoda andis olulise panuse nii ISSAI 5600 standardi (Peer Review Guide) koostamisse ja vastuvõtmisse kui ka kahe uue keskkonnaauditi standardi (ISSAI 5110 ja 5120) väljatöötamisse.

Kontrollikoja juhtimine

Kontrollikoja kolleegium

Kontrollikoja kolleegiumi kuulub üks liige igast liikmesriigist; liikmete ametiaja pikkus on kuus aastat ja seda on võimalik pikendada. Kontrollikoja liikmed nimetab ametisse nõukogu liikmesriikide esitatud kandidaatide seast pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt peavad liikmed oma kohustusi täitma täiesti sõltumatult ning vastavalt ELi üldistele huvidele.

Suurem osa liikmeid määratakse ühte viiest auditikojast, mis võtavad vastu auditiaruandeid, arvamusi ja muid ülevaatepõhised väljaandeid, samuti otsuseid laiemate strateegiliste ja haldusküsimuste kohta. Lisaks sellele vastutab iga liige oma auditiülesannete eest. Ühe liikme ülesandeks on ka auditi kvaliteedikontrolli komitee juhtimine ning üks liige vastutab institutsioonidevaheliste suhete eest. Liikmete tööd toetavad nende kabinetid.

Nende juhtimisel valminud aruanded, arvamused ja ülevaatepõhised väljaanded esitatakse vastuvõtmiseks auditikojale ja/või kolleegiumile ning pärast seda tutvustatakse neid Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Liikmed valivad enda seast kolmeks aastaks kontrollikoja presidendi, keda saab ametisse tagasi valida. Lisaks muudele ülesannetele teeb president järelevalvet kontrollikoja töö üle ja esindab institutsiooni välissuhtluses. 1. oktoobril 2016 võttis presidendi ameti üle Klaus-Heiner Lehne, kelle eelkäija Vítor Caldeira lahkus pärast üheksa aasta pikkust tööd kontrollikoja presidendina ja asus Portugali kõrgeima kontrolliasutuse (Tribunal De Contas) presidendi ametikohale.

Liikmesriikide ettepanekute alusel ja pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga nimetas Euroopa Liidu Nõukogu ametisse alljärgnevad kontrollikoja liikmed:

• Jan Gregor (Tšehhi Vabariik), Mihails Kozlovs (Läti), Janusz Wojciechowski (Poola) ja Samo Jereb (Sloveenia) alustasid oma ametiaega 7. mail 2016;
• Rimantas Šadžius (Leedu) alates 16. juunist 2016;
• Leo Brincat (Malta) ja João Figueiredo (Portugal) alates 1. oktoobrist 2016;
• Juhan Parts (Eesti) alates 1. jaanuarist 2017;
• kontrollikoja liikmed Ladislav Balko (Slovakkia) ja Lazaros S. Lazarou (Küpros) nimetati ametisse tagasi vastavalt 7. mail ja 2. novembril 2016.

Auditikojad ja komiteed

Juunis 2016 reformiti institutsiooni otsuste ettevalmistamise ja tegemise eest vastutavad auditikojad ja komiteed. Seejuures tehti kolm märkimisväärset muudatust. Reformiga loodi:

• viis võrdsete õigustega auditikoda, neist igaühe koosseisu kuulub viis liiget (kaasa arvatud auditikoja liikmete poolt valitud ja selle tööd juhtiv eesistuja). Kui varem vastutas iga auditikoda ELi konkreetsete eelarvevaldkondade või asutuste eest, siis nüüd tegeleb iga koda ühe ELi poliitikavaldkonnaga: keskkond, sotsiaalvaldkond, majandus, välispoliitika ja liidu juhtimine;
• uus auditikvaliteedi juhtimisega tegelev komitee. Auditi kvaliteedikontrolli komitee koosneb auditi kvaliteedikontrolli eest vastutavast liikmest ja kontrollikoja presidendi ettepanekul nimetatud kahest teiste auditikodade liikmest;
• halduskomiteele uued ülesanded ja lisati üks täiendav liige. Komitee ülesandeks on endiselt kontrollikoja strateegiat, töökava ja organisatsioonilisi küsimusi puudutavate otsuste ettevalmistamine; reformiga lisati täiendavalt teatud personaliküsimusi hõlmav otsustuspädevus. Halduskomitee koosseisu lisandus uus auditi kvaliteedikontrolli eest vastutav liige; lisaks kuuluvad komiteesse kontrollikoja president (kes on ka komitee eesistuja), iga auditikoja eesistuja, institutsioonidevaheliste suhete eest vastutav liige ja peasekretär.

Auditikodade ja komiteede reform täiendab kontrollikoja strateegia 2013–2017 täitmisega seotud kahte teist olulist reformi: ülesandepõhise organisatsioonistruktuuri kasutuselevõttu 2016. aasta alguses ning käimasolevat algatust, mille eesmärk on teadmiste juhtimise parandamiseks mõeldud institutsiooniülese võrgustiku loomine. Ülesandepõhise organisatsiooni struktuuris koosnevad auditidirektoraadid juhtimismeeskonnast (direktor ja valdkonnajuhid) ning töötajate reservist (audiitorid ja assistendid).

Vastav auditikoda määrab iga auditiülesande jaoks ettekandva liikme, auditijuhi ja auditirühma. Auditikojad ja nende valdkonnaeksperdid mängivad tulevikus võtmerolli ka teadmiste loomiseks, säilitamiseks ja jagamiseks mõeldud teadmiste juhtimise tegevuses. 2016. aastal rakendati ka teadmiste juhtimise algatus EKA (Enabling Knowledge for Audit): see moodustab olulise osa kontrollikoja teadmiste juhtimise protsessist, mis sisaldab muu hulgas kontrollikoja audiitorite koostatavaid poliitikavaldkondade lühiülevaateid ja teemakokkuvõtteid.

Reformi kõigi elementide eesmärk on muuta institutsiooni ülesannete täitmine paindlikumaks ning paremini ära kasutada organisatsiooni teadmisi, oskusi ja kogemusi asjakohaste ja kvaliteetsete auditite õigeaegseks koostamiseks. Tegu on kontrollikoja strateegia 2013–2017 ühe peamise eesmärgiga.

Tulemuslikkuse mõõtmine

Kontrollikoda kasutab seitset peamist tulemusnäitajat, mille abil jälgitakse strateegiliste eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, toetatakse otsustusprotsesse ja antakse infot kontrollikoja tulemuslikkuse kohta.

Näitajate eesmärk on mõõta nii kontrollikoja töö kvaliteedi ja mõju põhielemente kui ka tema ressursside kasutamise tõhusust ja tulemuslikkust.

Kontrollikoja töö kvaliteet ja mõju

Kontrollikoda tugineb oma aruannete kvaliteedi ja mõju hindamisel sidusrühmade seas tehtud küsitlusele, eksperdihindamistele ja kontrollikoja soovituste põhjal võetud meetmetele. Lisaks mõõdab kontrollikoda ka institutsiooni puudutavat meediakajastust.

Sidusrühmade hinnangud

Kontrollikoda palus oma peamistel sidusrühmadel (Euroopa Parlamendi eelarvekontrolli- ja eelarvekomisjonil, nõukogu eelarvekomisjonil, peamistel auditeeritavatel komisjonis ja Euroopa ametites ning ELi liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste juhtidel) hinnata kontrollikoja avaldatud aruandeid.

Sarnaselt varasematele aastatele hindas suurem osa vastanutest aruannete kasulikkuse ja mõju heaks või väga heaks.

Eksperdihindamised

Igal aastal hindavad sõltumatud organisatsioonivälised eksperdid kontrollikoja aruannetest moodustatud valimi sisu ja esitusviisi. 2016. aastal hinnati kuut eriaruannet (nr 13/2016, nr 14/2016, nr 23/2016, nr 25/2016, nr 27/2016 ja nr 29/2016 – vt lisa) ja 2015. aasta aruandeid. Hinnati aruannete eri aspektide kvaliteeti skaalal ühest („oluliste puudustega”) neljani („väga kvaliteetne”).

Viimastel aastatel on hindamiste tulemused stabiilsed ja näitavad kontrollikoja aruannete rahuldavat kvaliteeti.

Soovituste põhjal võetud meetmete kontrollimine

Aruannetes soovituste esitamine on peamine moodus, kuidas kontrollikoda saab finantsjuhtimise parandamisele kaasa aidata. Osa soovitusi saab kiiresti ellu viia, teiste rakendamine võib aga nende keerukuse tõttu kauem aega võtta.

Kontrollikoda jälgib süstemaatiliselt, mil määral on auditeeritavad neile esitatud soovitused ellu viinud. Aastal 2013 antud soovitustest oli 2016. aasta lõpuks ellu viidud 97%.

2016. aastal võttis kontrollikoda oma soovituste rakendamise kontrollimisel kasutusele täiendava vahe-eesmärgi, märkides süstemaatiliselt ajavahemiku, mille jooksul soovitused peaksid olema ellu viidud. Selle alusel on soovituste elluviimise õigeaegsust tulevikus lihtsam jälgida.

Meediakajastus

Kontrollikoja meediakajastuse näitaja peegeldab kontrollikoja töö meediamõju. Näitaja on seotud strateegilise eesmärgiga, mille kohaselt tuleb suurendada teadlikkust kontrollikoja, selle väljaannete ja tehtud auditijärelduste kohta.

2016. aastal leidis kontrollikoda veebis enam kui 9000 artiklit, milles käsitleti institutsiooni eriaruandeid, aastaaruandeid ja kontrollikoda üldiselt. Ligikaudu pool artiklitest puudutas kontrollikoja eriaruandeid, ülejäänutes aga käsitleti institutsiooni ja tema tööd üldiselt. 2015. aastal mainiti kontrollikoda 3400 artiklis. Lisaks mainiti kontrollikoda ja selle väljaandeid enam kui 11 500 korda sotsiaalmeedias (kaks korda enam kui 2015. aastal).

Mitte kõik kontrollikoja aruanded ei saa ühepalju meediakajastust. 2016. aastal said kõige suurema meediatähelepanu osaliseks välisrännet, Ukrainale antavat ELi abi, piiriüleseid terviseohte, meretransporti ning ühtset järelevalvemehhanismi kajastavad eriaruanded. Kontrollikoja meediakajastuse märkimisväärne kasv tuleneb tõenäoliselt mitmest asjaolust: eriaruannete suurem arv, nende suurem päevakajalisus ja parem meediatöö nii Brüsselis töötavate ELi korrespondentide kui ka liikmesriikide ajakirjanikega.

Ressursside tõhus ja tulemuslik kasutamine

Kontrollikoda hindab talle eraldatud ressursside kasutamise tõhusust ja tulemuslikkust, st mõõdab oma töökava täitmist, auditite kavakohast valmimist ja töötajate erialase pädevuse tagamist.

Töökava täitmine

Kontrollikoda kavandab oma auditid ja muud ülesanded aasta töökavas ning jälgib töö edenemist kogu aasta vältel.

2016. aastal valmisid aastaaruanded ja iga-aastased eriaruanded vastavalt kavandatule. Lisaks valmis ajakava kohaselt ka 80% eriaruannetest. 2015. aastal oli ajakava kohaselt valminud eriaruannete osakaal 69%. Ülejäänute puhul esines viivitusi ja need avaldatakse 2017. aastal.

Eriaruannete koostamine

Viimastel aastatel on kontrollikoda suutnud vähendada oma auditite valmimiseks kuluvat aega. 2016. aastal valminud 36 eriaruande koostamiseks keskmiselt kulunud aeg jäi eesmärgiks seatud 18 kuu piiresse. 25 neist (69%) valmisid aga vähem kui 18 kuuga.

Kontrollikoda teeb jätkuvalt jõupingutusi eriaruannete koostamiseks kuluva aja lühendamiseks uues finantsmääruses sätestatud ajavahemiku raames.

Tööalane täiendkoolitus

Vastavalt IFACi (Rahvusvaheline Arvestusekspertide Föderatsioon) soovitustele on kontrollikoja eesmärk pakkuda audiitori kohta aastas keskmiselt 40 tundi (viis päeva) täiendkoolitust.

2016. aastal ületas kontrollikoda taas audiitorite ametialase koolituse jaoks seatud eesmärgi. See peegeldab institutsioonis töötajate arengule omistatavat tähtsust. Kui arvestada ka keelekoolitust, mida audiitorid vajavad selleks, et tagada nende tõhus töö kõigis ELi liikmesriikides, sai iga audiitor 2016. aastal 10 päeva koolitust. Koolituspäevade arv iga kontrollikoja töötaja (st mitte üksnes audiitorite) kohta oli 7,9 päeva.

Kontrollikoja töötajad

Personali jaotus

2016. aasta lõpu seisuga töötas kontrollikojas 839 ametnikku ja ajutise lepinguga töötajat (koos lepinguliste töötajate ja lähetatud riiklike ekspertidega oli see arv 917).

Vastavalt 2013. aasta detsembris sõlmitud institutsioonidevahelisele kokkuleppele eelarvedistsipliini, eelarve­alase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta jätkas kontrollikoda oma töötajate arvu vähendamist 1% võrra aastas viieaastase ajavahemiku jooksul (2013–2017).

Seetõttu vähendati kontrollikoja ametikohtade arvu 2016. aastal 872-lt 862 ametniku ja ajutise teenistujani (välja arvatud liikmed, lepingulised töötajad, lähetatud riiklikud eksperdid ja praktikandid). Neist 553 töötas auditikodades (kaasa arvatud 118 liikmete kabinettide töötajat).

Töötajate värbamine

Kontrollikojas töötavad väga mitmekesise akadeemilise ja ametialase taustaga inimesed. Kontrollikoda lähtub oma värbamispoliitikas ELi institutsioonide üldpõhimõtetest ja teenistustingimustest ning institutsiooni personal koosneb nii ametnikest kui ka tähtajalise lepinguga töötajatest. Avatud töökonkursside korraldamine on üldiselt Euroopa Ühenduste Personalivaliku Ameti (EPSO) ülesanne. 2016. aastal värbas kontrollikoda 51 töötajat: 19 ametnikku, 13 ajutist teenistujat, 14 lepingulist töötajat ja 5 lähetatud riiklikku eksperti. Lisaks pakuti 88 kolme- kuni viiekuulist praktikakohta ülikooli lõpetanutele, sealhulgas 9 praktikakohta kandidaatriikide kõrgeimate kontrolliasutuste audiitoritele. Seisuga 31. detsember 2016 oli kontrollikojas täitmata 14 ametikohta (1,6% ametikohtade koguarvust).

Vanuseline koosseis

2016. aasta 31. detsembri seisuga kontrollikoja aktiivses teenistuses olnud töötajate vanuseline koosseis näitab, et ligikaudu pool töötajatest on 44aastased või nooremad.

67 direktorist ja valdkonnajuhist 27 (40%) on 55aastased või vanemad. Pensionile minek tähendab ka kõrgema juhtkonna märkimisväärset uuendamist lähema 5–10 aasta jooksul.

Sooline tasakaal

Nagu teisedki Euroopa Liidu institutsioonid, rakendab kontrollikoda personali juhtimisel ja värbamisel võrdsete võimaluste poliitikat. Kokkuvõttes töötab kontrollikojas nüüdseks võrdsel arvul mehi ja naisi ning 42% institutsiooni audiitoreist ja administraatoreist on naissoost.

Võrreldes 2015. aastaga suurenes naisjuhtide osakaal 31%-lt 36%-ni. Kontrollikoja võrdsete võimaluste tegevuskava eesmärk on saavutada asutuse kõigil tasanditel tasakaalustatud sooline jaotus. Pärast viimaseid värbamiskampaaniaid on 51% kõigist palgaastmete AD5–AD8 töötajatest naised (2015. aastal 50%). Kõrgema juhtkonna oodatav vahetumine järgneva 10 aasta jooksul ja naiste osakaalu suurenemine AD kategoorias peaks endaga tulevikus kaasa tooma ka naiste suurema osakaalu juhtkonna tasandil.

Järgmises tabelis esitatakse juhtkonna ülesehitus rahvuse ja soo järgi.

Auditi tugiteenused

Tööalane täiendkoolitus

Kontrollikoda jätkas oma töötajate erialase arengu toetamist pakutava koolituse ja rahalise toega, mida antakse töötajatele, kellel on käsil organisatsiooni rolli ja töö seisukohast asjakohaste erialaste kvalifikatsioonide ja diplomite omandamine või säilitamine.

Institutsioonidevahelise raamistiku alusel jätkas kontrollikoda tiheda koostöö arendamist Euroopa Komisjoni ja Euroopa haldusjuhtimise kooliga. Kontrollikoja pakutavatele koolituskursustele lisandusid ka veebikoolitused ning jätkati organisatsioonisiseste ja -väliste ekspertide ettekandeid auditi või kontrollikoja audiitorite tööga seotud teemadel.

Alustati koostöös Lorraine’i Ülikooliga (Nancy, Prantsusmaa) loodud avaliku sektori organisatsioonide ja poliitika auditi kraadiõppe õppekava ning avaliku sektori asutuste haldamise magistriõppekava katseaastat. Lisaks külastasid kontrollikoda kuue kõrgeima kontrolliasutuse audiitorid, et tutvustada kontrollikoja töötajatele kord aastas korraldatava koolituspäeva raames oma auditimetoodikat.

Tõlkimine

Kontrollikoja tõlke- ja keeleteenuste direktoraat tõlkis ja toimetas 230 640 lehekülge, mis on 16% rohkem kui 2015. aastal ja direktoraadi ajaloo kõige parem tulemus. Jätkati selge keelekasutuse kampaaniat, mille raames korraldati konverents ja töötubasid aruannete kirjutamisega tegelevatele inglise keelt emakeelena mitterääkivatele töötajatele. Tõlkijad toetasid audititiime mitme auditiaruande tekstide koostamisel. Lisaks käisid tõlkijad koos audiitoritega keelealase toe pakkumiseks kaasas 34 auditilähetusel kogupikkusega 30 nädalat (2015. aastal 26 lähetust kogupikkusega 22 nädalat) ning pakkusid kontrollikoja korraldatud üritustel suulist tõlget.

Infotehnoloogia

2016. aastal muudeti info ja tehnoloogia direktoraadi nime. Uueks nimeks sai informatsiooni, töökeskkonna ja innovatsiooni direktoraat, mille vastutusvaldkonda kuuluvad infotehnoloogia, teabe haldamine (raamatukogu ja arhiivid) ning hooned ja taristuteenused. Reorganiseerimine tulenes vajadusest võtta tegevuspõhiste töökohtade kavandamisel aluseks nii füüsilisi kui ka digitaalseid komponente.

Täies mahus vahetati välja ja uuendati kõigi andmekeskuste salvestustaristu, suurendati internetiühenduse ja -filtri läbilaskevõimet, mindi Lotus Notesi e-postisüsteemilt üle Outlookile ning alustati mitme personalijuhtimiseks kasutatava rakenduse uuendamist või migreerimist.

Paralleelselt kogu arendustöö ja uute lahenduste rakendamisega võeti asjakohaselt arvesse riske ning tagati süsteemi turvalisus ja talitluspidevus.

Hooned

Kontrollikoja omanduses on praegu kolm hoonet (K1, K2 ja K3); lisaks üüritakse Luxembourgis kontoripinda IT-andmetaastekeskuse jaoks. Kontrollikoda üürib ka Euroopa Parlamendilt ühte koosoleku- ja kolme kontoriruumi Brüsselis ja ühte kontoriruumi Strasbourgis.

Hoone K1

Hoone K1 võeti kasutusele aastal 1988. Selles asuvad kuni 310 töötajale mõeldud kontori- ja nõupidamiseruumid. Maa-alustel korrustel asuvad autoparklad, tehnilised ruumid, laoruumid, raamatukogu ja arhiivi pearuum, kõige kõrgemal korrusel paiknevad üksnes tehnilised ruumid.

K1 hoone moderniseeriti aastal 2008; tööde eesmärk oli viia see vastavusse riiklike tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetega. Kõigil võimalikel juhtudel muudeti hoones K1 kasutatavat tehnoloogiat nii, et see ühilduks juba hoonetes K2 ja K3 kasutatavaga. Selle tulemusena toimivad kõik kolm hoonet nii suures ulatuses kui võimalik ühtse tehniliselt integreeritud üksusena.

Kontrollikoja eesmärk on veelgi parandada organisatsiooni töökeskkonda ja suurendada seeläbi töö tõhusust. 2016. aastal seati hoone K1 ühel korrusel sisse avatud kontoripind, mille abil soovitakse koguda kogemusi hoones K2 tulevikus loodava tegevuspõhise töökeskkonna jaoks.

Praegu viiakse läbi teostatavusuuringuid hoone K2 uuendamiseks, et viia see vastavusse kehtivate keskkonnanõuetega.

Hoone K2

Hoone K2 võeti kasutusele aastal 2003. Hoone maa-alustel korrustel asuvad autoparklad, tehnilised ruumid, laoruumid ja jõusaal. Kõige kõrgemal korrusel paiknevad üksnes tehnilised ruumid. Ülejäänud korrustel asuvad 241 töötaja kontoriruumid, nõupidamisteruumid, konverentsisaal koos suulise tõlke kabiinidega, videokonverentsiruumid, kohvik ja väike köögiala.

Hoone K2 tegevusluba (vastavussertifikaat) kehtib kuni 2017. aasta lõpuni. Selleks ajaks peab hoone saama uue tegevusloa ja olema uuendatud, et vastata kehtivatele tervisekaitse-, ohutus- ning keskkonnanõuetele. Euroopa Parlamendi ja nõukoguga märtsis 2014 saavutatud kokkuleppe kohaselt kannab kontrollikoda hoone uuendamise kulud mõne aasta eest valminud hoone K3 ehituseelarvest üle jäänud vahenditest.

Hoone K3

Hoone K3 võeti kasutusele aastal 2012. Hoone maa-alustel korrustel asuvad autoparklad, tehnilised ruumid, laoruumid, laadimisrambid, jäätmete hoidmise alad, trükikoda ja arhiivid. Esimesel korrusel asuvad söökla, kohvik ja koolitusruumid. Lisaks paiknevad hoones kuni 503 töötaja kontoriruumid, nõupidamisteruumid ja IT-ruum. Kuuendal korrusel asuvad vastuvõturuumid, köök ja tehnilised ruumid. Hoonel K3 on väga hea sertifikaat (BREAAM), mille aluseks on maailma kõige levinum meetod, mida kasutatakse hoonete säästlikkuse hindamiseks ja sertifitseerimiseks.

Sarnaselt teistele ELi institutsioonidele on töötajate ohutus kontrollikoja jaoks keskse tähtsusega. 2016. aastal käivitati institutsiooni turvalisuse parandamise projekt, mis hõlmab uue aia ehitust, paremaid videojälgimisseadmeid, pagasiskannereid, hoone sissepääsudel paiknevaid turvalisi pöörduksi, uut turvakontrollikeskust ning töötajate ja külaliste jaoks mõeldud välise akrediteerimise ja juurdepääsukontrolli keskust. Projekt edenes vastavalt kavandatule. Pagasiskannerid ja turvalised pöörduksed on juba paigaldatud ning töötavad. Projekti taristukomponendid valmivad 2017. aasta lõpuks.

Keskkonnajuhtimine

ELi institutsioonina on Euroopa Kontrollikojal kohustus rakendada kogu oma tegevuses usaldusväärse keskkonnajuhtimise põhimõtteid. 2014. aastal alustas kontrollikoda Euroopa keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) rakendamist ning 2016. aastal anti talle esimese institutsioonina positiivne soovitus EMASi sertifitseerimise saamiseks. Lisaks sai kontrollikoja keskkonnajuhtimissüsteem ISO 14 001:2004 sertifikaadi.

2016. aastal analüüsis kontrollikoda teist aastat järjest oma tegevuse tagajärjel tekitatud kasvuhoonegaaside heidet eesmärgiga oma CO₂-heidet järjepidevalt vähendada. CO₂-jalajälge puudutava uuringu tulemused on kättesaadavad kontrollikoja veebisaidil (eca.europa.eu).

2016. aastal võeti kontrollikoja eriaruannete avaldamisel kasutusele e-kirjastamise poliitika: aruanded avaldatakse nüüd veebis ja neid levitatakse elektrooniliselt.

Kontrollikoja aruandlus

Finantsteave

Kontrollikoda rahastatakse Euroopa Liidu üldeelarvest. Kontrollikoja eelarve kuulub täies mahus halduskulude alla. 2016. aastal oli selle maht ca 137,6 miljonit eurot, mis moodustab alla 0,1% ELi kogukulutustest ja ligikaudu 1,5% kõigist halduskuludest. Eelarve täitmise määr oli 99%.

2017. aasta eelarve

2017. aasta eelarve on 2016. aastaga võrreldes
2,7% suurem.

Riskijuhtimine

2016. aastal võeti kontrollikojas vastu organisatsiooni riskijuhtimispoliitika. Selle kohaselt hindab iga direktoraat nüüd oma tegevust ohustavaid riske; nimetatud hindamiste iga-aastase läbivaatamise alusel koostatakse riskide juhtimiseks mõeldud tegevuskavad.

Tegevuskavu võetakse omakorda arvesse kontrollikoja kulutõhusate sisekontrollide koostamisel ja läbiviimisel. Sisekontrollisüsteemidele toetub kontrollikoja peasekretäri poolt organisatsiooni töö usaldusväärsuse kohta antav iga-aastane kindlustandev avaldus, mis esitatakse aasta tegevusaruandes ja mida kasutatakse järgneva aasta riskihindamiste koostamisel.

Sise- ja välisauditid

Siseaudit

Siseauditi talitus nõustab kontrollikoda riskide ohjamisel. Selleks koostab ta arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide kvaliteedi kohta. Siseauditi talituse tegevuse üle teeb järelevalvet kolmest kontrollikoja liikmest ja ühest väliseksperdist koosnev auditikomitee. Komitee teeb regulaarset järelevalvet siseauditi töökavas esitatud tegevuste rakendamise üle ja tagab siseauditi talituse sõltumatuse.

2016. aastal hindas siseauditi talitus kontrollikoja juhtimise aruandlussüsteemi, lepingute haldamist, IT-investeeringuid ning raamatukogu ja arhiivi juhtimist. Lisaks kontrolliti kontrollikoja uue riskijuhtimispoliitika rakendamist ja tehti tegevuskavade elluviimise tagamiseks järelkontrolli varem esitatud soovituste täitmise üle.

Kontrollikoda annab Euroopa Parlamendile ja nõukogule igal aastal aru oma siseaudititegevuse tulemustest.

Välisaudit

Kontrollikoja raamatupidamise aastaaruannet auditeerib sõltumatu välisaudiitor. See on oluline tegur, tagamaks, et kontrollikoda rakendab enese suhtes samu läbipaistvuse ja vastutuse põhimõtteid mis auditeeritavate suhtes. Välisaudiitori (PricewaterhouseCoopers Sàrl) aruanne kontrollikoja eelarveaasta 2015 raamatupidamise aastaaruande kohta avaldati 30. augustil 2016.

Eelarve täitmisele heakskiidu andmine

Sarnaselt kõigile teistele ELi institutsioonidele kohaldatakse ka kontrollikojale eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlust. Aprillis 2016 andis Euroopa Parlament kontrollikoja peasekretärile heakskiidu kontrollikoja eelarveaasta 2014 eelarve täitmisele, mis tähendab, et kontrollikoja 2014. aasta raamatupidamise aastaaruanne on suletud ja heaks kiidetud.

Kontrollikoda vaatas põhjalikult läbi kõik eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse käigus tõstatatud küsimused kontrollikoja auditi- ja juhtimisalaste kohustuste kohta, võttis asjakohaseid parandusmeetmeid ja andis Euroopa Parlamendile aru oma järelmeetmete kohta.

Volitatud eelarvevahendite käsutaja deklaratsioon

Mina, allakirjutanu, Euroopa Kontrollikoja peasekretär volitatud eelarvevahendite käsutaja pädevuses, deklareerin, et:

• käesolevas aruandes esitatud teave on täielik ja täpne;
• mul on piisav kindlus selle kohta, et:
  • käesolevas aruandes kirjeldatud tegevustele eraldatud vahendeid on kasutatud eesmärgipäraselt ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;
  • kehtestatud kontrolliprotseduurid annavad vajaliku tagatise raamatupidamise aastaaruande aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta ning tagavad pettusekahtluste asjakohase käsitlemise;
  • kontrollimehhanismidest saadav kasu on proportsionaalne nende maksumusega.

Kindlus põhineb minu hinnangul ja minu käsutuses oleval teabel, nagu edasivolitatud eelarvevahendite käsutajate aruanded ja deklaratsioonid ning siseaudiitori ja välisaudiitori aruanded eelmiste eelarveaastate kohta.

Kinnitan, et mulle ei ole teada käesolevas aruandes esitamata jäetud asjaolusid, mis võiksid kahjustada institutsiooni huve.

Luxembourg, 16. veebruar 2017

Eduardo Ruiz García
peasekretär

Lisa. 2016. aasta eriaruanded

• Kas komisjoni süsteem tulemuslikkuse mõõtmiseks seoses põllumajandustootjate sissetulekuga on hästi kavandatud ja põhineb usaldusväärsetel andmetel? (01/2016)
• 2014. aasta aruanne Euroopa Kontrollikoja eriaruannete põhjal võetud järelmeetmete kohta (02/2016)
• Läänemere eutrofeerumisega võitlemine: tuleb võtta rohkem ja mõjusamaid meetmeid (03/2016)
• Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut peab oodatud mõju saavutamiseks muutma oma toetuse andmise mehhanisme ja oma ülesehitust (04/2016)
• Kas komisjon on taganud teenuste direktiivi mõjusa rakendamise? (05/2016)
• Loomahaiguste tõkestamiseks mõeldud likvideerimis-, tõrje- ja seireprogrammid (06/2016)
• Euroopa välisteenistuse hoonete haldamine üle kogu maailma (07/2016)
• ELi raudteekaubavedu ei ole ikka veel õigel teel (08/2016)
• ELi kulutused välisrändepoliitikale Vahemere lõunaosa ja idanaabruse riikides kuni aastani 2014 (09/2016)
• Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse mõjusa rakendamise tagamiseks tuleb teha täiendavaid parandusi (10/2016)
• Endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi haldussuutlikkuse parandamine: piiratud edusammud keerulistes tingimustes (11/2016)
• Ametid ei kasuta toetusi alati asjakohaselt ega tõendatavalt mõjusalt (12/2016)
• ELi abi avaliku halduse tugevdamiseks Moldovas (13/2016)
• Romade integratsioonile suunatud ELi poliitikaalgatused ja rahaline abi: viimasel kümnendil on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid kohapeal vajatakse täiendavaid jõupingutusi (14/2016)
• Kas komisjon haldas mõjusalt humanitaarabi konfliktidest mõjutatud elanikkonnale Ida-Aafrika järvede piirkonnas? (15/2016)
• ELi haridusalased eesmärgid: kavad on omavahel vastavuses, kuid tulemuslikkuse hindamisel esineb puudujääke (16/2016)
• ELi institutsioonid saavad teha rohkem selleks, et lihtsustada enda korraldatavatel hangetel osalemist (17/2016)
• Säästvate biokütuste sertifitseerimise süsteem Euroopa Liidus (18/2016)
• ELi eelarve täitmine rahastamisvahendite kaudu: programmitöö perioodil 2007–2013 saadud õppetunnid (19/2016)
• Haldussuutlikkuse suurendamine Montenegros: edusamme on tehtud, kuid paljudes põhivaldkondades vajatakse paremaid tulemusi (20/2016)
• ELi ühinemiseelne abi haldussuutlikkuse tugevdamiseks Lääne-Balkani riikides: metaaudit (21/2016)
• ELi tuumarajatiste dekomisjoneerimise abiprogrammid Leedus, Bulgaarias ja Slovakkias: alates 2011. aastast on tehtud mõningaid edusamme, kuid oluliste probleemide lahendamine seisab veel ees (22/2016)
• ELi meretransport – palju ebamõjusaid ja jätkusuutmatuid investeeringuid (23/2016)
• Ühtekuuluvuspoliitika alal vajatakse täiendavaid jõupingutusi riigiabi eeskirjade alase teadlikkuse suurendamiseks ja eeskirjade järgimise tagamiseks (24/2016)
• Põldude identifitseerimise süsteem: kasulik töövahend põllumajandusmaa toetuskõlblikkuse kindlakstegemiseks, ent selle haldamist saaks veelgi parandada (25/2016)
• Nõuetele vastavuse mõjusamaks ja lihtsamaks muutmine on endiselt keeruline ülesanne (26/2016)
• Euroopa Komisjoni juhtimine kui parim tava? (27/2016)
• Tõsiste piiriüleste terviseohtudega tegelemine ELis: palju on juba tehtud, ent võtta tuleb veel täiendavaid meetmeid (28/2016)
• Ühtne järelevalvemehhanism – hea algus, kuid vaja on täiendavaid parandusi (29/2016)
• Hondurase prioriteetsetele valdkondadele eraldatud ELi toetuse mõjusus (30/2016)
• Vähemalt iga viies euro ELi eelarvest kliimameetmetele: plaanid on kõrgelennulised, kuid ebaõnnestumise oht suur (31/2016)
• ELi abi Ukrainale (32/2016)
• ELi kodanikukaitse mehhanism: väljaspool ELi toimunud katastroofidele reageerimine on olnud üldjoontes mõjus (33/2016)
• Toidu raiskamise vastane võitlus: ELi võimalus parandada toiduainete tarneahela ressursitõhusust (34/2016)
• Eelarvetoetuse kasutamine siseriiklike tulude kasutuselevõtu soodustamiseks Sahara-taguses Aafrikas (35/2016)
• Perioodi 2007–2013 ühtekuuluvuse ja maaelu arengu programmide lõpetamise korra hindamine (36/2016)

Kontakt

EUROOPA KONTROLLIKODA
12, rue Alcide De Gasperi
1615 Luxembourg
LUKSEMBURG

Tel +352 4398-1
Päringud: eca.europa.eu/et/Pages/ContactForm.aspx
Veebisait: eca.europa.eu
Twitter: @EUAuditors

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saab internetist Euroopa serverist (http://europa.eu).

Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2017

Print	ISBN 978-92-872-6649-1	ISSN 1831-127X	doi:10.2865/051133	QJ-AA-17-001-ET-C
PDF	ISBN 978-92-872-6683-5	ISSN 2315-3911	doi:10.2865/04401	QJ-AA-17-001-ET-N
HTML		ISSN 2315-3911	doi:10.2865/483250	QJ-AA-17-001-ET-Q

© Euroopa Liit, 2017

Reprodutseerimine on lubatud tingimusel, et allikas on ära märgitud.

Järgmise foto reprodutseerimiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste valdajalt:

* © Cour des comptes – Elombard

Järgmiste fotode reprodutseerimine on lubatud juhul, kui on ära märgitud autoriõiguste valdaja, allikas ja fotograafi nimi (kui see on ära toodud):

* © Euroopa Liit, 2016; allikas: Euroopa Parlament

* © Euroopa Liit, 2015; allikas: Euroopa Komisjoni audiovisuaalmeedia teenistus; Oliver Bunic

* © Malta Perm. Rep.

Käesolev väljaanne on saadaval 23 keeles ja ka järgmistes formaatides:

PDF

KUST SAAB ELi VÄLJAANDEID?

Tasuta väljaanded:

• üksikeksemplarid:
  • EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu);
• rohkem eksemplare ning plakatid ja kaardid:
  • Euroopa Liidu esindustest (http://ec.europa.eu/represent_et.htm),
  • delegatsioonidest väljaspool ELi (http://eeas.europa.eu/delegations/index_et.htm),
  • kasutades Europe Direct’i teenistust (http://europa.eu/europedirect/index_et.htm)
  • või helistades infotelefonile 00 800 6 7 8 9 10 11 (kõikjalt EList helistades tasuta) (*).

(*) Antav teave on tasuta nagu ka enamik kõnesid (v.a mõne operaatori, hotelli ja telefonikabiini puhul).

Tasulised väljaanded:

• EU Bookshopi kaudu (http://bookshop.europa.eu).