Investeerimine tööhõivesse ja majanduskasvu

Euroopa Investeerimiskava

Investeerimiskava eesmärk on kõrvaldada investeerimistakistused, suurendada investeerimisprojek­tide nähtavust ja tagada neile tehniline abi ning kasutada rahalisi vahendeid arukamalt. 2019. aasta tulemused näitavad, et sellel on olnud märkimisväärne makromajanduslik mõju ning see on toonud inimestele ja ettevõtjatele reaalset kasu.

Oma ametiaja (november 2014 – november 2019) algusest peale seadis Junckeri komisjon sotsiaalsed prioriteedid oma tegevuse ja Euroopa tulevikku käsitleva arutelu keskmesse. Tehtud on märkimisväärseid edusamme. Praegu on tööga hõivatud üle 241 miljoni inimese, mis on ligikaudu 14 miljonit rohkem kui 2014. aastal. Tööhõive määr ei ole kunagi olnud kõrgem (73,9%) ning töötuse määr on alates 2000. aastast madalaim. Noorte töötus on selle endiselt liiga suurele määrale vaatamata märkimisväärselt vähenenud, langedes 2013. aasta haripunkti 24,1%-lt 2019. aasta novembriks 14,3%-le.

Majandus- ja eelarvepoliitika

Euroopa poolaasta

Euroopa poolaasta on liikmesriikidevaheline iga-aastane ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika kooskõlastamise tsükkel, mille eesmärk on edendada majanduskasvu ja töökohtade loomist. Selle protsessi osana esitab Euroopa Komisjon igal aastal nõukogule liikmesriikide jaoks ettenähtud soovitused. Pärast Kreeka majandusliku kohandamisprogrammi lõpetamist 2018. aasta augustis esitati soovitused esimest korda kõigile 28 liikmesriigile.

Komisjoni selle aasta soovituste üldine eesmärk oli julgustada liikmesriike parandama oma kasvupotentsiaali, moderniseerima majandust ja tugevdama vastupanuvõimet. Võttes arvesse praegusi soodsaid majandustingimusi ja ülemaailmset ebakindlust, kutsuti kõiki liikmesriike tungivalt üles seadma esikohale reformid, mis edendavad kestlikku majanduskasvu, mis toimib kõigi hüvanguks, ning sihipärased investeerimisstrateegiad ja vastutustundliku eelarvepoliitika. Nõukogu kiitis soovitused heaks juulis.

Soovituste sisu kajastab üldisi prioriteete, mis on sätestatud iga-aastases majanduskasvu analüüsis ja soovituses euroala majanduspoliitika kohta. Need põhinevad 2019. aasta veebruaris avaldatud riigiaruannete üksikasjalikul analüüsil ja aprillis esitatud riiklike programmide hindamisel. Häiremehhanismi aruandes määrati 13 liikmesriigile põhjalik analüüs eesmärgiga teha kindlaks, kas neis esineb tasakaalustamatus või selle tekkimise oht. Läbivaatamise käigus leiti, et 10 liikmesriigis esines tasakaalustamatus ja kolmes liikmesriigis ülemäärane tasakaalustamatus.

Riigipõhistes soovitustes keskendutakse rohkem riigi tasandil investeerimisvajaduste väljaselgitami­sele ja nendega seotud prioriteetide seadmisele ning pööratakse erilist tähelepanu piirkondlikule ja territoriaalsele ebavõrdsusele. See on kooskõlas aruannetes iga liikmesriigi kohta kindlaks tehtud investeerimisvajaduste ja kitsaskohtade põhjaliku analüüsiga ning peaks aitama seada prioriteete ELi vahendite kasutamiseks järgmises pikaajalises ELi eelarves (2021–2027).

Soovitustes tunnistatakse, et praeguste ja tulevaste probleemide lahendamiseks vajab meie üha enam digiteeritud ja globaliseerunud majandus arukamaid investeeringuid taristusse, innovatsiooni, haridusse ja oskustesse, samuti lisameetmeid, et tagada meie vananevale elanikkonnale jätkusuutlikud ja kaasavad sotsiaalhoolekandesüsteemid.

Euroopa poolaasta kajastas ka Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud põhimõtteid: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused, sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus. Kõik liikmesriigid said soovituse oskuste kohta ja paljud said soovitusi tööturureformide rakendamiseks. Muud soovitused keskendusid näiteks vajadusele sellise poliitika järele, mis suurendaks ebasoodsas olukorras olevate rühmade, näiteks madala kvalifikatsiooniga töötajate, noorte, eakate, puuetega inimeste ja rändetaustaga inimeste mõjujõudu. Kuigi sotsiaalkaitsesüsteemid on paranemas, on nende katvuses ikka veel teatavaid lünki ja neile juurdepääsul esineb takistusi.

Riigi rahandus

Riigi rahanduse usaldusväärsus on majandusliku stabiilsuse ja kestliku majanduskasvu oluline alus. Võlakoormuse ja eelarvepuudujäägi vähendamine on oluline tagamaks, et riikidel on eelarvepuhver, mida kasutada majanduslanguse mõjude leevendamiseks. Kuigi valitsemissektori võlg ELis jätkuvalt väheneb, on edusammud olnud ebaühtlased ja mitmes liikmesriigis on selle tase endiselt liiga kõrge.

Makromajanduslik stabiilsus on majanduskasvu eeltingimus, seega on ELil olemas eeskirjad ja menetlused, et võlg ja eelarvepuudujääk ei ohustaks liikmesriikide majanduskasvu. Euroalal esinev tasakaalustamatus vähenes 2019. aastal jätkuvalt, ent vaja on täiendavaid poliitikameetmeid. Veebruaris näitas komisjoni analüüs, et tasakaalustamatust esines kümnes liikmesriigis ning Kreekas, Itaalias ja Küprosel oli ülemäärane tasakaalustamatus.

Oma ettepanekutes igale liikmesriigile esitatavate riigipõhiste soovituste kohta seab komisjon eesmärgid, mis aitavad neil saavutada keskpika perioodi eelarve-eesmärke. Liikmesriigid, kes saavad seda endale lubada, peaksid kasutama eelarve- ja struktuuripoliitikat, et suurendada kvaliteetseid avaliku sektori investeeringuid, eelkõige valdkondades, mis parandavad majanduskasvu potentsiaali, nagu haridus ja oskused, taristu ja innovatsioon.

Juunis soovitas komisjon nõukogul lõpetada Hispaania ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse, mis tähendab, et riigi eelarvepuudujääk on olnud püsivalt väiksem kui 3% tema sisemajanduse koguproduktist. Selle tulemusena ei jäänud ükski liikmesriik ELi eelarvepuudujäägi parandusliku osa kohaldamisalasse, võrreldes 24 liikmesriigiga 2011. aastal.

Samal ajal uuris komisjon mitme liikmesriigi vastavust ELi valitsemissektori võlga ja eelarvepuudujääki käsitlevatele eeskirjadele, et hinnata, kas ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse algatamine on põhjendatud. Komisjon järeldas, et Belgia, Prantsusmaa ja Küpros täidavad nõudeid, kuid Itaalia puhul oli ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus põhjendatud. Pärast seda, kui Itaalia ametiasutused teatasid juulis eelarve täiendavast konsolideerimisest, jõudis komisjon siiski järeldusele, et enam ei ole vaja teha ettepanekut sellise menetluse algatamiseks.

Samuti hoiatas komisjon Ungarit ja Rumeeniat selle eest, et nad on liiga kaugel oma keskpika perioodi eelarve-eesmärkidest, ning soovitas neil võtta meetmeid eesmärkide saavutamiseks. Samas leiti, et Kreeka on programmijärgseid reforme nõuetekohaselt alustanud, kuigi mõne reformi rakendamine tundus olevat aeglustunud ja oli oht, et teatavaid kohustusi ei täideta.

Maksustamise vältimine vähendab riikide tulusid, häirib ausat konkurentsi ja avaldab negatiivset mõju majanduskasvule. Kuna Euroopa poolaasta eesmärk on kooskõlastada liikmesriikide poliitikat, et tagada lähenemine ning tugev, konkurentsivõimeline ja sotsiaalne Euroopa, on Euroopa kodanike ja konkurentsivõime kaitsmiseks oluline võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu ja teha tööd maksude koordineerimise nimel. Selle tulemusena esitas komisjon mitmele liikmesriigile ja euroalale tervikuna riigipõhised soovitused agressiivse maksuplaneerimise probleemi lahendamiseks.

Kapitaliturgude liit

Stabiilsed ja tõhusad kapitaliturud on majanduskasvu, töökohtade loomise ja investeeringute seisukohast väga olulised. Kapitaliturgude liit, mis sisaldab regulatiivsete ja mitteregulatiivsete reformide kombinatsiooni, et viia säästud ja investeeringud omavahel paremini kokku, on kõnealuseid valdkondi edendava ELi strateegia lahutamatu osa.

Kapitaliturgude liidu eesmärk on tugevdada Euroopa finantssüsteemi ning pakkuda alternatiivseid rahastamisallikaid ja rohkem võimalusi jae- ja institutsionaalsetele investoritele. See tähendab rohkem rahastamisvõimalusi ettevõtjatele (nt riskikapital ja kapitaliturud), eelkõige VKEdele ja idufirmadele. Tugevat kapitaliturgude liitu on vaja ka pangandusliidu täiendamiseks, et tugevdada majandus- ja rahaliitu ja euro rahvusvahelist rolli.

Suurt rõhku pannakse jätkusuutlikule rahastamisele ning finantssektor hakkab aitama jätkusuutlikkust teadvustavatel investoritel valida sobivaid projekte ja ettevõtteid. Kapitaliturgude liit aitab kanaliseerida investeeringuid sellesse suunda, andes nõnda panuse ELi energia-, kliima- ja keskkonnaalasesse tegevuskavasse.

Nüüd, kus 13 ettepanekust on kokku lepitud 11, muutub kapitaliturgude liit tõeliseks investeeringute mootoriks, pakkudes ELi ettevõtetele täiendavaid rahastamisallikaid ja kodanikele tuleviku tarbeks säästmise võimalusi. Kuue ettepanekuga püütakse uute Euroopa toodete, märgiste ja tegevuslubade abil ühtset turgu maksimaalselt ära kasutada; viie ettepaneku eesmärk on lihtsustada eeskirju äriühingute ja investorite jaoks ning muuta need proportsionaalsemaks ning kaks ettepanekut peavad tõhustama kapitaliturgude järelevalvet.

Aprillis leppisid Euroopa Parlament ja nõukogu kokku sihipäraste muudatuste tegemises kahes olulises finantsteenuseid käsitlevas õigusaktis: turukuritarvituse määrus ja prospektimäärus. Turukuritarvitusi käsitlevate õigusnormide muudatustega tahetakse ühelt poolt vähendada bürokraatiat väikeettevõtete jaoks, teisalt aga hoida turu terviklikkust ja kaitsta investoreid.

Prospektimääruse kavandatavad muudatused võimaldavad VKEde kasvuturgudel tegutsevatel emitentidel koostada reguleeritud turule (st põhibörsile) üleminekul lihtsustatud prospekti, mis võib aidata seda laadi kasvaval ettevõtjal märkimisväärselt kulusid kokku hoida.

Oluline saavutus kapitaliturgude liidu väljaarendamisel oli ka üleeuroopalise personaalse pensionitoote (PEPP) kasutuselevõtmine. Seda vabatahtlikku pensioniks säästmise skeemi hakkavad pakkuma mitmesugused finantsasutused kogu ELis. Sellega täiendatakse olemasolevaid riiklikke ja tööandjapensioni süsteeme, nagu seda teevad juba olemasolevad riiklikud erapensioniskeemid. Määrus võeti vastu 14. juunil ja seda hakatakse kohaldama kahe aasta pärast, mil esimesed sellised tooted peaksid turule tulema.

Üleeuroopaline personaalne pensionitoode pakub tarbijatele rohkem valikuvõimalusi, kasu suuremast konkurentsist, suuremat läbipaistvust ja paindlikkust tootevalikute puhul. Liikuvad kodanikud saavad jätkuvalt teha sissemakseid samasse skeemi, olenemata sellest, kus nad Euroopa Liidus elavad.

Alates 31. juulist jõustusid uued eeskirjad investeerimisfondide piiriülese turustamise edendamiseks. Ajakohastatud raamistik muudab kõnealuse turustamise lihtsamaks, kiiremaks ja odavamaks ning suurendab lõppkokkuvõttes konkurentsi investeerimisfondide vahel. Investoritele toob see kaasa rohkem valikuvõimalusi ning parema hinna ja kvaliteedi suhte, samuti kõrgetasemelisema kaitse.

Samuti jõuti kokkuleppele direktiivi suhtes, mis aitab finantsraskustes elujõulisi ettevõtteid tõhusalt restruktureerida ja annab ausatele ettevõtjatele pärast pankrotti uue võimaluse.

Märtsis leppisid Euroopa Parlament ja nõukogu kokku ka uutes eeskirjades, mis hõlbustavad väike­ettevõtjatel kapitaliturgude kaudu rahastamist. Eeskirjadega vähendatakse bürokraatiat, millega puutu­vad kokku ettevõtjad, kes soovivad juurdepääsu VKEde kasvuturgudele, mis on väikestele emitentidele mõeldud uut liiki kauplemiskoht, kehtestades proportsionaalsema lähenemisviisi nende noteerimise toetamiseks.

Teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia edendamine

Teaduse tipptase ja läbimurdeline innovatsioon

2019. aastal võeti ELi programmiga „Horisont 2020“ teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks kasutusele 11 miljardi euro väärtuses rahalisi vahendeid.

Võttes arvesse läbimurdelise ja murrangulise innovatsiooni kasvavat majanduslikku tähtsust ning tuginedes Euroopa Innovatsiooninõukogu katseetapi kiirele edule, on katseetapi järelejäänud kahel aastal kavas seda oluliselt rohkem toetada. Ajavahemikuks 2019–2020 kiideti heaks üle kahe miljardi euro ulatuses rahalisi vahendeid, mis hõlmavad kogu innovatsiooniahelat: alates „Pathfinderi“ projektidest, et toetada ebakonventsionaalsele teadusbaasile tuginevat kõrgetasemelist tehnoloogiat, kuni rahastamisvahendini „Accelerator“, et toetada idufirmasid ja VKEsid, et nad arendaksid ja laiendaksid innovatsiooni tasemeni, kus nad suudavad kaasata erainvesteeringuid.

EL kosmoses

Selleks et tagada jätkuvalt ELi ülemaailmne juhtpositsioon kosmosetehnoloogia valdkonnas ja edendada Euroopas konkurentsivõimelist kosmosetööstust, jõudsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu 2019. aastal osalisele esialgsele kokkuleppele ELi kosmoseprogrammi suhtes aastateks 2021–2027.

Kavandatud 16 miljardi euro suuruse eelarvega tooks programm kogu ELi toetuse kosmosevaldkonnale ühe katuse alla ja suurendaks praegust rahastamise taset rohkem kui kolmandiku võrra. Kosmoseprogramm põhineks uutel vajadustel ja olemasolevatel tehnoloogiatel ning tugevdaks Euroopa juurdepääsu kosmosele ja käivitaks Euroopa lähenemisviisi uuendusliku ja konkurentsivõimelise kosmosetööstuse toetamisele.

Galileo – Euroopa globaalne raadionavigatsioonisüsteem – on kõige täpsem kasutusel olev globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem. Septembris ulatus Galileo kasutajate, sealhulgas Galileo-põhiste nutitelefonide või tahvelarvutite kasutajate arv kogu maailmas hinnanguliselt ühe miljardini. Copernicuse programm on maailma suurim Maa seire andmete pakkuja, mis aitab jälgida kliimamuutusi, hallata piiride turvalisust ning ohjata suuri katastroofe kogu maailmas. Copernicus edastab iga päev 12 terabaiti andmeid, mis on täielikult, avalikult ja vabalt kättesaadavad inimestele ja ettevõtjatele, kujutades endast kullasoont suurandmete ja pilvandmetöötluse jaoks. Alates 2019. aastast on Copernicus võimaldanud parandada andmete, eelkõige kujutiste edastamist, ning kasutajatel andmeid hõlpsamini leida, alla laadida ja töödelda tänu andmetele ja teabele juurdepääsu teenuste uutele ajakohastustele.

ELi kaitse ja tööstus

Kolm neljast ELi kodanikust soovib suuremat julgeolekut (Eurobaromeeter, november 2018). Seetõttu on EL suurendanud oma ambitsioonikust ja pühendumust kaitsekoostöö liidu loomisele. 2017. aasta detsembris käivitatud alaline struktureeritud koostöö toob kokku 25 osalevat liikmesriiki, kes on valmis võtma siduvamaid kohustusi teha koostööd julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning osaleda kõige nõudlikumatel missioonidel. Kokku on juba käivitatud 34 projekti, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse, mereseire ja küberjulgeoleku valdkonnas. Komisjon osaleb osalevate liikmesriikide kutsel vaatlejana.

590 miljoni eurose koondeelarvega kaks Euroopa Kaitsefondi katseprojekti viidi plaanipäraselt lõpule, kui algas kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme (2017–2019) rakendamise viimane aasta. Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmist (2019–2020) kaasrahastatakse kaitsevõime ühist arendamist. Selle tööprogramm kiideti heaks märtsis ja konkursikutsed avaldati aprillis.

Investeerimine piirkondadesse, linnadesse ja maapiirkondadesse

Kogu 2019. aasta jooksul toetati ühtekuuluvuspoliitikaga jätkuvalt töökohtade loomist ja majanduskasvu tuhandete suurte ja väikeste investeeringutega kogu ELis. Viimase viie aasta jooksul on toetatud miljonit ettevõtet, mis on toonud kaasa sadu tuhandeid uusi töökohti. Miljonid inimesed on saanud abi koolituseks, hariduse omandamiseks või töö otsimiseks, nende leibkonnad on saanud parema lairibaühenduse ning nad on saanud kasu paremast transporditaristust ja tervisevaldkonna uuendustest.

Euroopa Regionaalarengu Fondist on toetatud ka kaht liikmesriiki ja kümmet tööstusliku ülemineku etapis olevat ELi piirkonda: Leedu, Sloveenia, Põhja- ja Ida-Soome (Soome), Norra Mellansverige (Rootsi), Suur-Manchester (Ühendkuningriik), Saksimaa (Saksamaa), Valloonia (Belgia), Piemonte (Itaalia), Kantaabria (Hispaania) ning Hauts-de-France, Centre-Val de Loire ja Grand Est (Prantsusmaa). Neist 12 katseprojektist saab iga projekt 300 000 eurot ELi toetust, mis aitab saavutada tööstuslikku üleminekut ja kavandada arengustrateegiaid, mille aluseks võetakse nende konkurentsivõime (nn arukas spetsialiseerumine).

Ühtekuuluvuspoliitika vahendeid investeeritakse ka innovaatilistesse idufirmadesse. Näiteks teatati aprillis, et tänu Euroopa Investeerimisfondi 32,5 miljonile eurole investeerib Horvaatia riskikapitalifond uutesse projektidesse, millel on riigis suur kasvupotentsiaal. Parema juurdepääsu rahastamisele peaks saama üle saja idufirma.

Samal kuul teatas komisjon nelja miljardi eurosest toetusest, mille annavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond 25 suurele taristuprojektile kümnes liikmesriigis. Projektid hõlmavad mitmesuguseid teemasid alates Bulgaaria ja Kreeka vahelistest piiriülestest gaasijuhtmetest kuni Malta veemajanduse, ühe Saksamaa ülikooli teadusrajatiste ja Põhja-Portugali ajakohastatud raudteeliinideni. Koos riikliku kaasrahastamisega investeeritakse nendesse projektidesse kokku kaheksa miljardit eurot.

Põllumajandus ja maaelu areng

Ühine põllumajanduspoliitika aitas jätkuvalt kaasa majanduskasvule ja investeeringutele, toetades elujõulist toidutööstust, loodusvarade säästvat majandamist, maapiirkondade taristu ajakohastamist ja sotsiaalset kaasatust. 2019. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) andnud 2014.–2020. aasta maaelu arengu programmidele toetust kaheksa miljardi euro väärtuses. Rahastati põllumajandusettevõtete elujõulisust ja igat liiki põllumajanduse konkurentsivõime suurendamist ning uuenduslike põllumajandustehnoloogiate ja metsade säästva majandamise edendamist.

Lisaks on maaelu arengu poliitika eesmärk kaitsta keskkonda ning leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda. Põllumajandustootjad võiksid saada rahalist toetust selliste kavadega liitumiseks, mille eesmärk on töötada välja keskkonnahoidlikud põllumajandustootmise tavad, luua soodsad tingimused bioloogilisele mitmekesisusele või taastada märgalad süsiniku sidumiseks mullas. EAFRD toetus põllumajanduse ja metsandusega seotud ökosüsteemide taastamiseks, säilitamiseks ja parandamiseks ulatus kokku peaaegu 27 miljardi euroni. Veel kaks miljardit eurot kulutati ressursitõhususe edendamiseks ning üleminekuks vähese CO2-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele põllumajandus-, toidu- ja metsandussektoris. EAFRD eraldas ka peaaegu viis miljardit eurot, et edendada sotsiaalset kaasatust, vaesuse vähendamist ja majandusarengut maapiirkondades.

Selleks et aidata põllumajandustootjatel tugevdada oma positsiooni järjest rohkem turule orienteeritud põllumajanduslikus toidutööstuses, on komisjon teinud tööd õiglasema ja tasakaalustatuma toiduainete tarneahela nimel. Uued eeskirjad, mis käsitlevad ebaausaid kaubandustavasid, jõustusid aprillis ja nende eesmärk on kaitsta põllumajandustootjaid ja põllumajandusliku toidutööstuse ettevõtjaid ebaausate tavade eest. Liikmesriigid peavad võtma need eeskirjad siseriiklikku õigusesse üle 2021. aasta maiks. Samuti võeti vastu algatus põllumajandusliku toidutööstuse turu läbipaistvuse suurendamiseks, tänu millele saavad kõik turuosalised kogu toiduainete tarneahela ulatuses rohkem teavet.

Sinine majandus

ELi sinine majandus, mis hõlmab kogu ookeanide, merede ja rannikualadega seotud jätkusuutlikku majandustegevust, kasvab jätkuvalt. Vastavalt mais avaldatud teisele ELi sinise majanduse aruandele oli 2017. aastal selle sektori brutokasum 74,3 miljardit eurot ja selles töötas üle nelja miljoni inimese. Viimased andmed näitavad kõrget kasvumäära nii sinise majanduse traditsioonilises kui ka tärkavas segmendis. Aruande eesmärk on sektori edasist kasvu stimuleerida, esitades paremaid andmeid, analüüse ja teavet merenduse kohta.

Augustis avaldatud Euroopa kalalaevastikku käsitlev 2019. aasta majandusaruanne näitas, et sektori majandustulemused olid 2017. aastal jätkuvalt tugevad. Seda peamiselt tänu säästvatele püügimeetoditele ja kõrgematele keskmistele kalahindadele, jätkuvalt madalatele kütusehindadele ning teatavate oluliste kalavarude seisundi paranemisele. Eeldatavasti see positiivne suundumus jätkub.

Ühendatud Euroopa transport

2019. aastal valiti välja 108 projekti, mis saavad Euroopa ühendamise rahastust 538 miljonit eurot toetust, et muuta transporditaristu turvalisemaks, arukamaks ja keskkonnasäästlikumaks. Neist projektidest 39 (117 miljonit eurot) vähendavad kaubarongide tekitatavat müra, arendavad piiriüleseid raudteeühendusi ja ajakohastavad sadamate olulist taristut. Veel 109 miljoni euroga toetatakse mitmeliigilisi logistikaplatvorme, võimaldades kaubavedude ümbersuunamist eri transpordiliikide vahel. Lisaks käsitles kaks prioriteeti arukaid maanteetranspordisüsteeme (80 miljonit eurot) ning innovatsiooni ja uusi tehnoloogiaid (71 miljonit eurot).

Märtsis käivitas Euroopa Komisjon koos Euroopa Investeerimispangaga uue Euroopa ühendamise rahastu transpordi segarahastamisvahendi, mis on uuenduslik rahastamisvahend, toetamaks projekte, millega aidatakse kaasa Euroopa transpordisektori keskkonnasäästlikkusele ja tõhususele. Rahastu esialgse eelarvega, mis on 200 miljonit eurot, rahastatakse investeeringuid Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi ja alternatiivkütuste taristusse. Samuti ühendasid mõlemad organisatsioonid oma jõud, et toetada investeeringuid transpordi ohutusse: ohutuma transpordi platvorm võimaldab hõlpsat juurdepääsu tehnilisele ja finantsnõustamisele, eelkõige maanteede puhul.

Investeerimine ettevõtetesse

VKEd moodustavad 99% kõigist Euroopa ettevõtetest ja nad on ELi majanduse oluline osa. EL toetab neid, tehes tööd ettevõtluskeskkonna parandamiseks, lihtsustades juurdepääsu rahastamisele ning pakkudes erinevaid teenuseid, et aidata neil laieneda nii ELis kui ka sellest väljaspool.

Eelkõige aitas EL 2018. aastal väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmi (COSME) kaudu võimendada 140 000 sellise ettevõtte rahastamist 10 miljardi euro ulatuses mitmesuguste rahastamisvahendite, sealhulgas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) abil.

Investeerimine inimestesse

Haridus- ja koolitussüsteemi reformid on enamikus liikmesriikides esmatähtsad ning need on olulisel kohal ka Euroopa poolaasta 2019. aasta tsüklis. Investeerimine haridusse ja oskustesse on oluline innovatsiooni ja tootlikkuse kasvu säilitamiseks, seda eriti kiiresti muutuvas töömaailmas, kus oskuste nappus suureneb. Haridustulemuste ebavõrdsus kujutab endast ohtu sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja Euroopa pikaajalisele jõukusele. Võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele on oluline ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele ning kuna töömaailm muutub kiiresti, tuleb rohkem täiskasvanuid julgustada oma oskusi pidevalt parandama ja elukestvas õppes osalema. Haridust ja koolitust käsitlevad riigipõhised soovitused esitati igale liikmesriigile.

Mais võttis nõukogu 2025. aastaks Euroopa haridusruumi loomisega seotud töö raames vastu soovituse alushariduse ja lastehoiu ning keelte õpetamise ja õppimise kohta. Sellele järgnenud kuul kuulutas komisjon programmi „Erasmus+“ raames välja esimesed 17 Euroopa ülikoolide ühendust, mis hõlmavad 114 kõrgharidusasutust 24 liikmesriigis. Need ühendused parandavad kõrghariduse kvaliteeti ja atraktiivsust ning edendavad koostööd asutuste, üliõpilaste ja töötajate vahel.

Lisaks jätkas EL investeerimist koolitusse. Programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ toetamine ja kaasrahastamine annab äsja loodud ettevõtjatele ja ettevõtlusega alustajatele võimaluse saada koolitust kogenud inimese juures, kes juhib VKEd mõnes teises riigis. Eelmisel aastal osales programmis 1300 uut ettevõtjat kogu Euroopast ja kaugemaltki. Lisaks saab 120 ettevõtjat kasu katseprojektist EYE Global, milles osalevad Iisrael, Singapur ja kaks USA osariiki: New York ja Pennsylvania.

Haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogrammi „Erasmus+“ eelarve oli rohkem kui 3,2 miljardit eurot ning programmis osales ligikaudu 650 000 noort ja 237 000 haridusasutuste ja noorteorganisatsioonide töötajat. Noorte tööhõive algatuse raames eraldati 350 miljonit eurot noortele, kes elavad piirkondades, kus noorte töötus on eriti suur.

Inimeste ühendamine

Ligikaudu 35 000 noorel oli võimalus avastada Euroopat DiscoverEU reisikaardi abil ja Euroopa solidaarsuskorpuses registreeris end üle 90 000 inimese, kellest 12 000 osales 2019. aastal solidaartegevuses üle Euroopa.

Tervem Euroopa

Komisjon tegi koostööd Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ning Euroopa tervishoiupoliitika ja -süsteemide vaatluskeskusega, et viia läbi põhjalikke uuringuid ELi tervishoiusüsteemide kohta. Tervislikku seisundit ELis käsitlev aruanne ja selle kaasaruanne hõlmavad 30 riiklike süsteemide profiili ja 2019. aastal keskenduti viiele horisontaalsele teemale: vaktsineerimisest hoidumine; digiüleminek tervise edendamise ja haiguste ennetamise valdkonnas; lüngad tervishoiusüsteemile juurdepääsus; ülesannete ümberjaotamine tervishoiutöötajate vahel ning patsientide juurdepääs ravimitele.

Veebruaris kehtestas EL ravimite ohutuse tagamiseks kogu ELis retseptiravimite suhtes uued kontrolli- ja turvaelemendid. Sellest ajast saadik peavad tootjad panema retseptiravimite pakenditele 2D-vöötkoodi ja rikkumisvastase seadme ning apteegid (sealhulgas internetiapteegid) ja haiglad peavad enne ravimite patsientidele väljastamist kontrollima nende ehtsust. See on viimane etapp 2011. aastal vastu võetud võltsitud ravimite direktiivi rakendamisprotsessis, mille eesmärk on tagada ELis müüdavate ravimite ohutus ja kvaliteet.

Tulemustele ja järjepidevusele keskenduv ELi eelarve

ELi eelarve aitas kaasa Euroopa majanduse tugevusele ja vastupidavusele ning solidaarsuse ja julgeoleku edendamisele nii liidu sees kui ka väljaspool seda.

Majanduskasvu toetamise ja piirkondade vaheliste majanduslike lõhede vähendamise meetmed moodustasid peaaegu poole eraldatud vahenditest (80 miljardit eurot). ELi panus oli 12,2 miljardit eurot teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks programmi „Horisont 2020“ raames, sealhulgas Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte jaoks. Suurendati hariduse ja koolituse (programmi „Erasmus+“ puhul 17,8% rohkem kui 2018. aastal) ning transpordi- ja digitaristu (Euroopa ühendamise rahastu puhul 37,0% rohkem) valdkonna eelarvet. Toetus põllumajandusele ja maapiirkondadele püsis stabiilsena peaaegu 60 miljardi euro juures, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste vastasele võitlusele ja kestliku majanduskasvu edendamisele. 2019. aasta eelarves nähti ette vajalik paindlikkus rändeküsimuste siseaspekti käsitlemiseks, kusjuures 386,3 miljonit eurot eraldati liikmesriikidele riiklike rakenduskavade kaudu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 1,2 miljardi euro suurusest kogutoetusest. Sisejulgeolekufondist eraldati 442,7 miljonit eurot piirihalduseks ja 92,7 miljonit eurot julgeolekuks. Kokku eraldati 5 miljonit eurot uue Euroopa Prokuratuuri loomiseks, et esitada süüdistusi ELi eelarve vastu suunatud kuritegude, sealhulgas pettuste, rahapesu ja korruptsiooni eest.

Turvalisemad, odavamad ja paremad ühendused

Ühenduvus oli ka 2019. aastal ELi jaoks olulisemate probleemide seas. Kuna meie majandus ja ühiskond muutuvad üha digitaalsemaks ning rohkem aega kulutatakse veebipõhiste toodete ja teenuste kasutamisele, on ühenduste turvalisus, usaldusväärsus ja taskukohasus olulisemad kui kunagi varem.

Muudesse Euroopa piirkondadesse tehtavate kõnede ja saadetavate sõnumite hinnad olid seni liikmesriigiti väga erinevad. Keskmiselt oli teise riiki tehtava püsivõrgu- või mobiilikõne hind riigisisese kõne hinnast kolm korda kõrgem ja ELi-sisene tekstsõnum oli üle kahe korra kallim riigisisesest sõnumist. Mais jõustusid hinnalaed tava- ja mobiiltelefonilt tehtavatele kõnedele ja tekstsõnumitele. Nüüd on kõnede minutihinna ülempiir 0,19 eurot + käibemaks ja tekstsõnumid ei tohi olla kallimad kui 0,06 eurot + käibemaks. Seega lisaks sellele, et juba 2017. aastal kaotati mobiilside rändlustasud, saavad tarbijad ja ettevõtjad nüüd selget ja vahetut kasu ka Euroopa-siseste riikidevaheliste kõnede hinnapiirangust.

Konkreetseid tulemusi annab ka kava, millega aidatakse kohalikel omavalitsustel rajada tasuta traadita internetiühenduse levialasid. Algatuse WiFi4EU eesmärk on aidata kuni 8000 ELi asulal parandada internetiühendust. ELi toetuse suurus on 15 000 eurot ning see on mõeldud kohalikele omavalitsustele traadita internetiühenduse levialade rajamise rahastamiseks. Toimus kaks projektikonkurssi, mille raames sai kavast toetust rohkem kui 5000 asulat lisaks juba 2018. aastal toetust saanud 2800-le. Igal asulal tuleb saadud raha kasutada avalike traadita internetiühenduse levialade loomiseks vajalike seadmete soetamiseks 18 kuu jooksul.

Aasta jooksul tugevdati maapiirkondade ühenduvust. Vaid 53% maapiirkondade ja ääremaa elanikel on kiire internetiühendus, samas kui ELis tervikuna on see näitaja 82%. Digilõhe kaotamine kuulub peamiste prioriteetide hulka. 2019. aastal laienes märgatavalt pädevate lairibaühenduse asutuste võrgustik, millesse nüüd kuulub 116 üleriigilist ja piirkondlikku bürood. Viimased aitavad koordineerida jõupingutusi lairibaühenduse viimiseks ELi kaugeimatesse nurkadesse. Parem ja kiirem lairibaühendus parandab äärealade juurdepääsu haridusele ja tervishoiule ning riigi ja ettevõtete pakutavatele teenustele. See aitab kaasa ka töökohtade loomisele ja investeeringute kohalemeelitamisele ning toetab kohalikke asulaid.

Lisaks võrgustiku laiendamisele tõotasid liikmesriigid aprillis teha koostööd, et kasutada digitehnoloogia pakutavaid võimalusi maapiirkondade majanduse, sealhulgas ELi toidu- ja põllumajandussektori ees seisvate oluliste ja kiireloomuliste üldisemat laadi majandus-, sotsiaal-, kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamiseks.

Mais toimunud Euroopa Parlamendi valimiste eel viidi läbi kampaania #DigitalRespect4Her eesmärgiga suurendada teadlikkust naistevastasest vägivallast internetis. Selle raames rääkisid oma loo naisparlamendiliikmed, -eksperdid ja -ajakirjanikud, osutades konkreetsetele probleemidele, millega naised sotsiaalmeedias ja mujal internetis kokku puutuvad.

Ühiskonna digiteerimine aitab kaasa ka üldisemat laadi tõkete kõrvaldamisele ELi ühtsel turul. Selle käegakatsutav näide oli sotsiaalkindlustusteabe elektroonse vahetuse käivitamine. See projekt soodustab ELi ning Islandi, Liechtensteini, Norra ja Šveitsi sotsiaalkindlustusasutuste vahelist teabevahetust teise riiki suunduvate ning seal elavate ja töötavate kodanike juhtumite kohta. Teabevahetus algas 2019. aasta jaanuaris ja süsteemi juurutab 31 riiki. Aasta lõpuks oli teavet vahetatud juba üle 175 000 juhtumi kohta. Süsteem võimaldab parandada kodanike juurdepääsu neid käsitlevale teabele ning nende sotsiaalkindlustushüvitised kiiremini ja täpsemalt välja arvutada. Samas aitab see sotsiaalkindlustusasutustel tõhusamalt võidelda pettustega.

Paraneb ka käibemaksu kogumine internetimüüjatelt: märtsis lepiti kokku uutes reeglites, mille kohaselt saavad internetiettevõtjad registreeruda käibemaksukohuslaseks vaid ühes riigis, mitte aga igas liikmesriigis, kus nad tegutsevad. See vähendab väiksemate internetis tegutsevate piiriüleste ettevõtjate aja- ja rahakulu märkimisväärselt. Uued reeglid võimaldavad ka riiklikel maksuasutustel senisest hõlpsamalt koguda käibemaksu ELi-välistelt ettevõtetelt, kes müüvad kaupu ELi tarbijatele mõnes internetipõhises kauplemiskeskkonnas. Nüüd saab sisse nõuda 5 miljardit eurot maksutulu, mis selles sektoris on igal aastal saamata jäänud.

Õiguste kaitse digiajastul

Käivitusid ka muud algatused, millega kaitstakse tarbijate ja ettevõtjate õigusi internetis, sealhulgas uued eeskirjad digisisu üleandmise ja digiteenuste osutamise lepingute ning kaubamüügilepingute kohta, mis aitavad muuta äritegevust internetis selgemaks ja lihtsamaks. Kui kogu ELis kehtivad ühtsed eeskirjad, on ettevõtjatel lihtsam mõista oma kohustusi ning tarbijad saavad selged õiguskaitsevahendid selleks puhuks, kui digisisu, -teenused ja -kaubad või digitaalse komponendiga tooted (nt arukad külmikud) on vigased.

Lepiti kokku ka uued ELi eeskirjad, millega autoriõigust käsitlevad keerulised reeglid viiakse vastavusse digiajastu nõuetega. Kunsti- ja ajakirjandusteoseid kasutatakse nüüd peamiselt muusika voogedastusteenuste, nõudevideoplatvormide, uudisteagregaatorite ja kasutajate üles laaditava sisu platvormide kaudu. Uute eeskirjadega tagatakse õiglasem tasu loovinimestele ja suuremad õigused kasutajatele; platvormide vastutus muutub selgemaks. Eesmärk on parandada piiriülest juurdepääsu autoriõigusega kaitstud materjalidele internetis, kehtestada uued õigused ja kohustused autoriõigusega kaitstud teoseid majutavatele veebiplatvormidele, edendada veebiajakirjandust, parandada ajakirjanike tasustamist ning lihtsustada autoriõigusega kaitstud materjalide kasutamist hariduse ja teadusuuringute eesmärgil.

Euroopa jätkas otsustavat võitlust digimajanduse ebaõiglaste äritavadega. Märtsis sai Google 1,49 miljardi euro suuruse trahvi konkurentsivastaste lepinguliste piirangute kehtestamise eest kolmandate isikute veebisaitidele, millega takistati konkurentidel paigutada nendele saitidele oma otsingureklaami. Juunis algatati ametlik uurimine maailmas juhtkohal oleva juhtmega sideseadmete, näiteks modemite ja teleribokside komponentide tootja Broadcom suhtes, et teha kindlaks, kas Broadcom on konkurente ebaseaduslikult välja tõrjunud. Oktoobris kehtestas komisjon ajutised meetmed Broadcomi suhtes, et seni, kui ta kontrollib väiteid teiste ettevõtete väljatõrjumise kohta, ei tekiks tõsist ja korvamatut kahju konkurentsile. Juulis määrati 242 miljoni euro suurune trahv ettevõttele Qualcomm selle eest, et ta müüs nutitelefone ja tahvelarvuteid mobiilsidevõrkudega ühendavaid kiibistikke alla omahinna eesmärgiga kõrvaldada samas turusegmendis tegutsev peamine konkurent. Uurimine algatati ka selle üle, kuidas Amazon kasutab teiste tema veebisaitidel kaupu müüvate kauplejate andmeid.

Juulis hakkasid kehtima uued veebiplatvormide ja ettevõtjate vaheliste suhete eeskirjad, millega ühtlustati õigusraamistikku minimaalse läbipaistvuse ja õiguskaitse tagamiseks. Nende eeskirjadega kaitstakse ettevõtjaid, kes sõltuvad tarbijateni jõudmisel veebiplatvormidest, kindlustades samas nende platvormide innovatsioonisuutlikkust. Lisaks moodustati veebiplatvormimajanduse vaatlusrühm.

Võrguturvalisuse parandamine

EL kehtestas ka uued eeskirjad võrkude kui terviku küberturvalisuse kohta. Nii näiteks esitati turvasoovitused järgmise põlvkonna (5G) võrkude jaoks, mille suur jõudlus võimaldab suurendada digitaalsete toodete ja teenuste arvu ja valikut ning mis 2025. aastal annavad hinnanguliselt 225 miljardit eurot tulu. Märtsist juunini viisid liikmesriigid läbi oma 5G-võrgu taristu riskide põhjaliku hindamise ja avalike võrkude turvalisuse parandamiseks muutsid eeskirju rangemaks.

Juunis jõustus küberturvalisuse määrus, milles on sätestatud ELi küberturvalisuse poliitika suundumused. Muu hulgas alustatakse digitaalsete toodete, teenuste ja protsesside uue küberturvalisuse sertifitseerimise raamistiku väljatöötamist ning laiendatakse Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti pädevust. Amet mängib keskset rolli sertifitseerimisraamistiku loomisel ja haldamisel ning ELi tasandil operatiivkoostöö laiendamisel. Viimane tähendab, et ta osaleb küberturvaintsidentide lahendamises, kui liikmesriigid seda taotlevad, ning pakub toetust ja koordineerimist suurte piiriüleste küberrünnakute ja kriiside korral.

Samuti juunis lubasid seitse liikmesriiki (Belgia, Saksamaa, Hispaania, Itaalia, Luksemburg, Malta ja Madalmaad) kiirendada üliturvaliste kvantvõrkude arendamist. Eesmärk on parandada Euroopa kvanttehnoloogia ja küberturvalisuse alast suutlikkust ning tagada tulevikuvõrkude kaitstus ja turvalisus. Nende riikide ambitsioonika ettepaneku kohaselt hakatakse looma uut kvantside taristut, mis võimaldaks teabe ja andmete üliturvalist edastamist ja säilitamist ning omavahel ühendada sidevahendeid kogu ELis. Nii integreeritaks kvanttehnoloogia ja -süsteemid tavapärase sidetaristuga. Uuel lahendusel oleks kaks haru: maapealne komponent, kus kasutatakse olemasolevaid kiudoptilisi sidevõrke, mis ühendavad strateegilise tähtsusega asutusi riiklikul ja piiriülesel tasandil, ning kosmosekomponent Euroopa-sisese ja maailmajagudevahelise kaugside pidamiseks.

Selle võrgu kasutamine elutähtsa taristu ja krüpteerimissüsteemide jaoks võimaldab kaitsta arukaid energiavõrke, lennujuhtimist ja panku ning tervishoiu- ja muid asutusi häkkerite eest. See aitab ka andmekeskustel teavet turvaliselt säilitada ja vahetada ning tagab valitsusasutuste andmete puutumatuse ka pikemas perspektiivis.

Mais kehtestas nõukogu raamistiku, mis võimaldab ELil võtta sihipäraseid piiravaid meetmeid, et tõkestada ELi ja selle liikmesriike ohustavaid väliseid küberründeid ja neile reageerida. Muu hulgas on silmas peetud selliseid rünnakuid kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastu, mille puhul tuleb võtta ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikke piiravaid meetmeid.

Tulevikutehnoloogiate väljatöötamine

Tehisintellekt

Tulevikku silmas pidades kavatseb Euroopa täiel määral ära kasutada tehisintellekti pakutavad laialdased võimalused ning on viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid tehisintellekti alase suutlikkuse suurendamiseks. Kuid kuna tehisintellekti areng põhjustab ka probleeme, alustas kõrgetasemeline eksperdirühm 2019. aastal tehnoloogia eetilise arendamise suuniste väljatöötamist, et tagada, et tehnoloogiast tõuseb ühiskonnale kasu ja mitte kahju. Usaldusväärse tehisintellekti eetikasuuniste koostamises osalesid eksperdid kogu EList. Need suunised on esimene inimkeskset tehisintellekti käsitlevate ettepanekute sarjas, mis on kavas esitada 2020. aasta esimesel poolel. Väljatöötatavad ettepanekud hõlmavad väga erinevaid küsimusi, nagu diskrimineerimise vältimine tehisintellekti süsteemide arendamisel ning selliste süsteemide kestlikkus ja keskkonnasäästvus.

Superarvutid

Tehisintellekti arendamiseks on vaja palju andmeid, mille töötlemiseks on omakorda vaja märkimisväärset andmetöötlusvõimsust. Selles suhtes sörgib Euroopa krooniliselt ülejäänud maailma sabas. Juunis valiti välja kaheksa asukohta uute Euroopa superarvutite majutamiseks, mida EL ja liikmesriigid rahastavad 840 miljoni euroga. Uued superarvutid hakkavad paiknema Sofias (Bulgaaria), Ostravas (Tšehhi), Barcelonas (Hispaania), Bolognas (Itaalia), Bissenis (Luksemburg), Minhos (Portugal), Mariboris (Sloveenia) ja Kajaanis (Soome). Kokkuvõttes suureneb Euroopa superarvutite võimsus neli kuni viis korda ning eesmärk on muuta Euroopa selle valdkonna liidriks kogu maailmas. Superarvuteid saab kasutada personaalsete ravimite väljatöötamiseks, ravimite ja materjalide täiustamiseks, uute biotehnoloogia meetodite väljatöötamiseks ning ilma ennustamiseks ja kliimamuutuste modelleerimiseks.

Järgmised sammud: digitaalse ühtse turu loomise lõpuleviimine

Digitaalse ühtse turu loomise lõpuleviimine võimaldab Euroopal jääda digitaalmajanduse juhtivaks jõuks kogu maailmas. Alates strateegia käivitamisest 2015. aastal on esitatud 30 õigusakti ettepanekut, millest 2019. aasta lõpuks oli kokkuleppele jõutud 28 osas, mida on viie võrra rohkem kui eelmise aasta lõpus. Kaks viimast ettepanekut, millest üks hõlmab eraelu puutumatust internetis ja teine Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskust ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustikku, lepitakse tõenäoliselt kokku 2020. aastal. Mitu digitaalset küsimust kuuluvad Euroopa Komisjoni prioriteetide hulka. Nii näiteks on kavas eetilisi suuniseid arvesse võttes esitada õigusakt, et koordineerida Euroopa lähenemisviisi tehisintellekti mõju kohta inimestele ja eetikale, ning vastu võtta uus digiteenuste õigusakt, millega ajakohastatakse digiplatvormide, -teenuste ja -toodete suhtes kohaldatavaid vastutus- ja ohutusnorme.

Kliimaneutraalne Euroopa 2050. aastaks

Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine ähvardavad Euroopa ja kogu maailma eksistentsi. Selle probleemi lahendamiseks vajab Euroopa uut majanduskasvu mudelit, mis muudaks Euroopa Liidu 2050. aastaks tänapäevaseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks, kus puudub kasvuhoonegaaside netoheide, majanduskasv on lahutatud ressursikasutusest ning mitte kedagi ega ühtki piirkonda ei jäeta kõrvale.

2018. aastal esitas komisjon oma visiooni, kuidas saavutada 2050. aastaks Euroopas kliimaneutraal­sus, toetudes seitsmele põhielemendile: suurem energiatõhusus; taastuvate energiaallikate suurem osakaal; keskkonnahoidliku ja ühendatud liikuvuse süsteem; konkurentsivõimeline ringmajandus; ühendatud kõrgetasemelised taristud; biomajanduse ja looduslike CO2-sidujate edendamine; süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine. Pärast ulatuslikku sidusrühmade arutelu ja pidades silmas president von der Leyeni tutvustatud teatist Euroopa rohelise kokkuleppe kohta, kiideti eesmärk 2019. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu kohtumisel heaks.

EL on juba veenvalt näidanud, et kasvuhoonegaase saab vähendada, säilitades majanduskasvu. Nii olid heited 2018. aastal 23% väiksemad kui 1990. aastal, kuid majandus kasvas samal ajavahemikul 61%. Tööpõld on aga veel lai. Detsembris esitas EL Euroopa rohelise kokkuleppe, mis on von der Leyeni komisjoni keskne poliitiline algatus. Sellega näitab liit eeskuju keskkonnahoidliku ja kaasava majanduse rajamisel, toetudes oma ulatuslikele kogemustele. Rohelise kokkuleppe põhieesmärk on teha Euroopast 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne maailmajagu.

Kokkuleppega on astutud murranguline samm selle muutmisel reaalsuseks. Sellega kinnitatakse komisjoni kohustust võidelda kliima- ja keskkonnaprobleemidega ning määratakse kindlaks lähikuude ja -aastate tegevuskava. Üksikasjalikumat teavet leiab punktist „2019 – ELi muutuste aasta“.

ELi kohustuse rõhutamiseks sätestatakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk esimeses ELi kliimaseaduses. Roheline kokkulepe loob eelkõige eeldused ausaks ja sotsiaalselt õiglaseks üleminekuks. See on koostatud nii, et ükski ühiskonna liige ega piirkond ei jääks eelseisvates suurtes muutustes maha.

Euroopa Liit on esimene suurjõud, kes on muutnud Pariisi kokkuleppe kohustused õigusaktiga enda jaoks siduvaks. Samuti on ta juba ületanud eesmärgi vähendada 2020. aastaks heiteid 20%. Kui tal õnnestub kõik kokkulepitud meetmed täielikult ellu viia, ületab ta ka eesmärgi vähendada 2030. aastaks heiteid 40%. Latt tuleb aga seada veelgi kõrgemale. Rohelise kokkuleppega võetakse eesmärk vähendada heiteid võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 50% (võimaluse korral 55%).

EL on juba asunud oma majandust ajakohastama ja põhjalikult muutma. 2019. aastal jätkati kliimameetmetega kõigis valdkondades alates keskkonnahoidlikumatest sõidukitest, õhusaaste vähendamisest ja investeerimisest tehnilistesse lahendustesse kuni metsade kaitse ja üksikisikute kaasamiseni.

Vastavalt energialiidu uutele eeskirjadele koostasid liikmesriigid esimest korda lõimitud energia- ja kliimakavade projektid. Komisjoni hinnang projektidele avaldati juunis ja näitas, et kui ELi kliimaeesmärgid soovitakse saavutada, tuleb liikmesriikidel aasta lõpuks esitatavates lõplikes kavades seada sihid kõrgemale.

Rahvusvaheline töö kliimamuutustega võitlemiseks

Kuna ELi arvel on ainult umbes 9% maailma koguheidetest, on selge, et ta ei saa võidelda kliimamuutuste vastu üksi ja et lahenduse leidmiseks peavad kõik riigid tegema koostööd. Septembris toimus New Yorgis ÜRO kliimameetmete alane tippkohtumine, mis andis ELile võimaluse pidada oma partneritega nõu, kuidas seada suuremad eesmärgid ja viia kiiremini ellu Pariisi kokkulepe. Tippkohtumiseks valmistudes võttis komisjon vastu teatise, milles kinnitati ELi kohustust kiirendada kliimaeesmärkide saavutamist.

Detsembris osalesid ELi läbirääkijad Madridis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 25. istungjärgul (COP25). Selle positiivse tulemusena jõuti kokkuleppele Varssavi rahvusvahelise mehhanismi teises läbivaatamises ja soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava loomises.

ELi delegatsioon nägi vaeva, et saavutada rahvusvahelise CO2-turu küsimuses konsensus, aga COP25 tulemused ei olnud nii kaugeleulatuvad, kui maailm vajaks ja paljud ootasid. Seda olulisem on, et Euroopa võtaks rohelise kokkuleppega juhtrolli ja teeks koostööd rahvusvaheliste partneritega. 2020. aastal suurendatakse üleilmseid kliimaeesmärke: novembris toimub Glasgow’s konverentsi 26. istungjärk (COP26), kus iga osaline peab ajakohastama oma riigi tasandil kindlaksmääratud panust ja esitama Pariisi kokkuleppe eesmärkidele vastava pikaajalise strateegia. EL on selleks valmis.

1. jaanuaril 2019 hakati järk-järgult kasutuselt kõrvaldama fluorosüsivesinikke – need on ohtlikud kliima soojenemist põhjustavad gaasid, mida kasutatakse tavaliselt kütte- ja jahutusseadmetes. Seda tegevust juhib EL ja see peaks oluliselt aitama täita Pariisi kokkuleppes seatud eesmärki hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C.

Terve aasta jooksul jätkas EL kliimaküsimustes rahvusvahelist teavitus- ja koostööd. Juunis korraldas komisjon koos Kanada ja Hiinaga Brüsselis kolmanda ministrite kohtumise kliimameetmete teemal. Tegu on tähtsa rahvusvahelise kliimakohtumisega, millel osalesid üle 30 riigi kõrgetasemelised esindajad, sealhulgas G20 ministrid.

EL on endiselt kindlalt veendunud, et kliimameetmeid arenguriikides tuleb toetada. Koos liikmesriikidega annab ta jätkuvalt suurima osa arenguriikidele kliimameetmeteks ette nähtud avaliku sektori vahenditest. Kui 2017. aastal eraldati 20,4 miljardit eurot, siis 2018. aastal kasvas see summa 21,7 miljardile eurole.

Tänapäevase ja tugeva energialiidu lõpuleviimine

Energialiidu strateegia võeti vastu 2015. aastal ja selle eesmärk on tagada nii kodutarbijatele kui ka ettevõtjatele kindel, kestlik, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia. Energialiidu olukorda käsitlevast neljandast aruandest ilmneb, et komisjon on strateegias esitatud visiooni täielikult ellu viinud. Selle peamiste saavutuste hulka kuulub kaheksast õigusaktist koosneva paketi „Puhas energia kõigile eurooplastele“ väljatöötamine, mis jõudis lõpule mais. Paketiga kujundatakse Euroopa energiasüsteem radikaalselt ümber, muutes selle kliimasõbralikuks ning pannes selle teenima tarbijate huve ning toetama Euroopa majandust ja konkurentsivõimet.

Paketiga kaasnevad uued, ulatuslikumad eesmärgid 2030. aastaks: suurendada energiatõhusust vähemalt 32,5% ja taastuvenergia osakaalu energiatarbimises vähemalt 32%-ni. Seejuures reformitakse täielikult elektriturgusid, et liita taastuvenergia ülejäänud võrguga, ja antakse tarbijatele ja kogukondadele võimalus toota ise elektrienergiat, et igaüks saaks osaleda energiaüleminekus. Kõige tähtsam on aga see, et uute eeskirjadega lõpetatakse kõige saastavamate elektrijaamade toetamine.

Ühtlasi võttis EL vastu uued energiamärgised, mis on selgemad ja lihtsamad ning aitavad tarbijatel säästa 2030. aastaks energiat (Taani aastase energiatarbimise võrra) ja raha (keskmiselt 150 eurot leibkonna kohta). Oktoobris võttis komisjon vastu ka uued meetmed, et muuta kodumasinad, näiteks külmkapid, pesu- ja nõudepesumasinad ja telerid, kestlikumaks. Esimest korda kehtestati parandatavuse ja ringlussevõetavuse nõuded, mis annavad panuse ringmajandusse.

Novembris avaldas komisjon esimesed tulemused, mis on saavutatud tänu 2018. aasta algatusele, millega toetatakse majanduse CO2-heite vähendamist ja vastupanuvõime suurendamist kümnes ELi piirkonnas ja kahes liikmesriigis, kus käib tööstuslik üleminek. Algatuse raames on käivitatud 12 katseprojekti konkreetsete takistuste kõrvaldamiseks. EL toetab iga katseprojekti 300 000 euroga. Komisjon jätkas samuti üleminekujärgus söekaevanduspiirkondade abistamist, et toetada õiglast üleminekut, millest ei jää kõrvale ükski piirkond.

Veebruaris alustas 26 Euroopa saart üleminekut puhtale energiale. Nad avaldavad oma tegevuskavad 2020. aasta keskpaigaks. 

Energiajulgeolek ja solidaarsus

ELi tarbijate energiavarustuskindlus on üks energialiidu põhieesmärke. Seoses sellega lepiti kokku, et kõik ELi-välistesse riikidesse viivad või seal tulevad gaasitorujuhtmed peavad vastama ELi energiaalastele õigusaktidele.

Balti riikide energiavarustuskindluse parandamiseks allkirjastas komisjon koos Eesti, Läti, Leedu ja Poolaga poliitilise tegevuskava, et alustada Balti riikide elektrivõrkude sünkroniseerimist Euroopa mandriosa võrguga, kasutades ühenduslülina Poolat. Projekti toetamiseks eraldas EL 323 miljonit eurot.

Euroopa ühendamise rahastu kaudu jätkas EL investeeringute tegemist ohutusse ja kestlikusse energiataristusse, eraldades seejuures 800 miljonit eurot prioriteetsele taristule ja 750 miljonit eurot suure piiriülese kasuteguriga projektidele. Lisaks eraldati 214,9 miljonit eurot gaasitaristuprojektile Baltic Pipe, mille käigus luuakse Poola ja Taani ühendus Norraga.

Kuna kõik eurooplased sõltuvad energia kättesaadavusest, on küberjulgeoleku probleemide lahendamine muutunud energiavaldkonnas esmatähtsaks küsimuseks. Võimalike ohtudega tegelemiseks võttis EL vastu soovituse, milles antakse juhiseid konkreetsetes küberjulgeoleku küsimustes.

EL jätkas ka tööd tuumateaduse ja -tehnoloogia ohutuks, turvaliseks ja innovatiivseks rakendamiseks muul kui energia tootmise eesmärgil. Kogu 2019. aasta jooksul tehti ELi-väliste riikidega jätkuvalt koostööd, et tagada kõrgeim tuumaohutuse tase.

Majanduse CO₂-heite vähendamine

ELi heitkogustega kauplemise süsteem andis endiselt häid tulemusi, sest käitiste heitkogused langesid 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 4,1%.

Kuna seni valitses lubatud heitkoguste ühikute ülepakkumine, hakkas jaanuaris tööle turustabiilsusreserv. See parandab süsteemi vastupidavust suuremate vapustuste suhtes, kohandades enam pakutavate ühikute hulka. Selleks et veelgi ergutada ettevõtteid vähendama oma heitkoguseid, paigutas EL 2019. aasta septembrist kuni 2020. aasta augustini süsteemist reservi peaaegu 400 miljonit ühikut, mille tulemusena heitkogused kallinesid ja suurenes puhaste tehnoloogiate kulutõhusus. Hindade kerkimise tulemusena 2018. aastal teenisid liikmesriigid Euroopa CO2-turgudel rekordilise tulu (umbes 14 miljardit eurot), mis ületas rohkem kui kahekordselt 2017. aasta summat.

Detsembris viisid EL ja Šveits lõpule protsessi, mis võimaldas neil ühendada oma heitkogustega kauplemise süsteemid. Alates 2020. aastast saab mõlema süsteemi ühikuid kasutada teises süsteemis põhjustatud heitkoguste kompenseerimiseks. Sõlmitud sidumisleping on esimene omalaadne ja kinnitab, et sellist korraldust võib kasutada eeskujuna laiema rahvusvahelise CO2-turu rajamiseks. Aasta alguses kaotati regulatiivsed tõkked, et Island, Liechtenstein ja Norra saaksid heitkogustega kauplemiseks täielikult osaleda ELi enampakkumise platvormis.

Selleks et kiirendada edusamme CO2-turgude kindla rahvusvahelise raamistiku rajamisel, korraldas komisjon mitu konverentsi, et leida võimalikud lahendused usaldusväärsete rahvusvaheliste heitkogustega kauplemise süsteemide loomisel tekkivatele takistustele.

Keskkonnahoidlik ja kestlik transport

Eurooplaste tervise ja elukvaliteedi parandamiseks, ELi kliimaeesmärkidesse panustamiseks ja tööstuse konkurentsivõime toetamiseks on väga oluline minna kiiremini üle keskkonnahoidlikule ja kestlikule transpordile. Märtsis esitas komisjon tegevuskava, millega kiirendatakse üleminekut keskkonnahoidlikele sõidukitele. Ühe suurema saavutusena kehtestati 2019. aastal keskkonnahoidlikku, ohutut ja ühendatud liikuvust käsitleva ELi tegevuskava raames esimesed kogu ELi hõlmavad CO2-heite sihttasemed veokitele, uued CO2-heite normid sõiduautodele ja kaubikutele ning uued eeskirjad, et ergutada ametiasutusi kasutama keskkonnahoidlikke transpordivahendeid.

Dieselgate’i skandaali järel on EL oma eeskirju märkimisväärselt karmistanud, et tagada sõltumatumad ja usaldusväärsemad sõidukite katsetamise menetlused. Jaanuaris jõustusid kergsõidukite ülemaailmne ühtlustatud katsemenetlus ja tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste eeskirjad. Septembrist alates on kõigi Euroopas müüdavate autode puhul kohustuslik kasutada tegelikus liikluses tekkivate heitkoguste eeskirju lämmastikoksiidide mõõtmiseks.

Samuti tehti edusamme võitluses meretranspordist tulenevate heidetega, sest võeti vastu ettepanek vaadata läbi ELi meretranspordi CO2-heite seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteem ja avaldati esimest korda sellealased andmed. Tegu on olulise sammuga selles suunas, et rahvusvaheline laevandussektor annaks õiglase panuse üleilmsesse kasvuhoonegaaside heite vähendamisse.

Akud

Akudel on määrav roll mitte ainult üleminekul puhtale energiale, vaid ka elektromobiilsuse seisukohast. Komisjon teeb liikmesriikide ja tööstusharu sidusrühmadega koostööd, et luua Euroopas konkurentsivõimeline, kestlik ja innovatiivne akude ökosüsteem. See on peamine põhjus, miks asutati Euroopa akuliit. Akuliit on tööstusharu juhitav algatus, mis ühendab umbes 260 tööstus- ja innovatsiooniorganisatsiooni ja kaalub praegu võimalusi piiriüleste projektide algatamiseks. Aprillis esitas komisjon aruande edusammude kohta, mida ta on teinud oma strateegilise akusid käsitleva tegevuskava elluviimisel. Juunis käivitas komisjon Euroopa uue tehnoloogia- ja innovatsiooniplatvormi akude valdkonnas, et suurendada toetust teadustegevusele ja innovatsioonile. Lisaks tegi EL 2019. aastal programmi „Horisont 2020“ raames akuprojektide jaoks kättesaadavaks 132 miljonit eurot.

Ringmajanduse suunas

Väga suur roll kliimamuutustega võitlemisel on üleminekul teistsugusele energiatootmisele ja -tarbimisele, kuid see on vaid osa lahendusest. ELi tööstus- ja majandusstrateegias on tähtis koht ka ringmajandusel, millele toetuvad ELi meetmed jäätmetekke vältimiseks, toodete konstruktsiooni parandamiseks ja ringlussevõtu määra tõstmiseks. Kõik komisjoni ringmajanduse tegevuskavasse kuuluvad 54 meedet on nüüdseks rakendatud või rakendamisel, luues aluse edasiseks arenguks.

Ringmajanduse prioriteetide hulka kuulub võitlus plastiga, sest seda toodetakse, kasutatakse ja kõrvaldatakse praegu liiga sageli viisil, mis ei luba ära kasutada ringluspõhisema tegevuspõhimõtte majanduslikke eeliseid. Üks selgemaid ja muret tekitavamaid märke sellest probleemist on igal aastal ookeanidesse sattuvad miljonid tonnid plastjäätmeid.

Selleks et tegeleda mereprügiga, kehtestati juulis uued ELi eeskirjad, millega keelustatakse 2021. aastaks need kümme eset, mis moodustavad kõige suurema osa Euroopa randadest leitavast prügist, näiteks ühekordselt kasutatavad plasttaldrikud, söögiriistad, kõrred, õhupallide vardad ja vatitikud. Liikmesriigid leppisid kokku, et 2029. aastaks tuleb saavutada eesmärk koguda kokku 90% plastpudelitest ning et plastpudelid peavad sisaldama 2025. aastaks vähemalt 25% ning 2030. aastaks vähemalt 30% ringlusmaterjali. See meede moodustab osa esimesest kogu Euroopat hõlmavast plastistrateegiast, mis käivitati 2018. aastal selleks, et 2030. aastaks oleksid kõik ELi turule jõudvad plastpakendid taaskasutatavad või ringlussevõetavad.

Kuigi plastpakendite ringlussevõtu määr on Euroopas alates 2005. aastast peaaegu kahekordistunud, moodustab see endiselt vähem kui 30% neist 25 miljonist tonnist plastjäätmetest, mida eurooplased igal aastal toodavad. Selleks et veelgi toetada plasti ringlussevõttu ja taaskasutust, kohustus rohkem kui 170 plastitööstuse avaliku ja erasektori partnerit kasutama 2025. aastaks uutes toodetes 10 miljonit tonni ringlussevõetud plasti. Algatuse esitas plasti ringlussevõtu liit, kes pidas oma esimese kohtumise veebruaris.

Euroopa Kemikaaliamet järeldas jaanuaris pärast mikroplasti tervise- ja keskkonnaohu hindamist, et on põhjust piirata selle taotluslikku lisamist ELi toodetele.

Kliimameetmete ja uute tehnoloogiate rahastamine

Tänu Euroopa investeerimiskavale tekkis 2019. aastal rohkematel Euroopa kodanikel võimalus kasutada taastuvenergiat ja kavast abi saanud kodumajapidamiste arv kerkis 7,4 miljonini. Uuel innovatsioonifondil on tähtis koht selles, et täita Pariisi kokkuleppest kogu ELi majandusele tulenevad kohustused ning toetada komisjoni strateegilist visiooni kliimaneutraalsuse saavutamiseks Euroopas 2050. aastaks. Veebruaris teatas komisjon, et fondist investeeritakse rohkem kui 10 miljardit eurot vähese CO2 heitega tehnoloogia edendamiseks mitmes sektoris, et suurendada selle üleilmset konkurentsivõimet. Summad saadakse 450 miljoni ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ühiku müügist enampakkumisel 2020.–2030. aastal. Uute tehnoloogiate turuletulekule aitavad märkimisväärselt kaasa ka programmist „Horisont 2020“ rahastatavad algatused.

Kuna kliimamuutusega võitlemiseks ei piisa ainult avaliku sektori vahenditest, aitab EL investoritel kindlaks teha ja ära kasutada võimalusi teha keskkonnahoidlikke investeeringuid kogu maailmas. Oktoobris käivitas ta koos Argentina, Hiina, India, Kanada, Keenia, Maroko ja Tšiili asjaomaste ametiasutustega kestliku rahastuse rahvusvahelise platvormi.

Juunis avaldas komisjon ettevõtete jaoks uued kliimaga seotud aruandlust käsitlevad suunised, mis moodustavad osa tema kestliku rahanduse tegevuskavast. Suunistes antakse ligikaudu 6000 ELi börsil noteeritud äriühingule, pangale ja kindlustusandjale praktilisi soovitusi selle kohta, kuidas anda täpsemini aru oma tegevuse mõjust kliimale ja kliima mõjust oma tegevusele.

Keskkonnakaitse

Aprillis avaldas komisjon teise aruande keskkonnapoliitika rakendamise läbivaatamise kohta. Aruanne on osa 2016. aastal käivitatud algatusest, mille eesmärk on parandada Euroopa keskkonnapoliitika ja ühiselt kokkulepitud eeskirjade rakendamist kõigis ELi liikmesriikides. See on tähtis mitte ainult keskkonna elujõu tagamiseks, vaid loob ühtlasi uusi võimalusi kestlikuks majanduskasvuks, innovatsiooniks ja töökohtadeks. Keskkonnaalaste õigusaktide igakülgne rakendamine võib aidata ELi majandusel säästa tervishoiukuludelt ja otsestelt keskkonnakuludelt ligikaudu 55 miljardit eurot aastas. Pakett sisaldab üldist teatist ja 28 riigiaruannet, milles kirjeldatakse iga liikmesriigi tulemusi ELi keskkonnaalaste õigusaktide rakendamisel ja veel parandamist vajavaid valdkondi.

ELi metsastrateegia vahearuandes järeldati, et strateegia 2020. aasta eesmärkide saavutamisel on tehtud märkimisväärseid edusamme. Strateegia on alates selle vastuvõtmisest hõlbustanud kõigi metsi ja metsandust puudutavate ELi poliitikavaldkondade koordineerimist, et edendada nii sise- kui ka välispoliitikas ühtset lähenemisviisi. Juulis võttis komisjon vastu uue meetmete raamistiku, mis aitab kaitsta ja taastada maailma metsi, kus asub 80% maismaa elurikkusest ja mis tagavad elatusvahendid ligikaudu neljandikule maailma elanikkonnast ning on eriti olulised meie võitluses kliimamuutuste vastu.

EL juhib rahvusvahelist koostööd ohutumate, turvalisemate, puhtamate ja kestlikumalt majandatud ookeanide tagamiseks Euroopas ja mujal maailmas. Märtsis avaldas ta ühisaruande, milles esitati ülevaade ELi rahvusvahelisest ookeanide majandamise kavast. Praeguseks on edukalt ellu viidud 50 meedet, mille hulka kuuluvad ebaseadusliku kalapüügi vastane võitlus ja merereostuse vastase võitluse õigusaktid.

Euroopa Majanduspiirkonna 25. aastapäeva tähistamine

Pärast ELi ühtse turu 25. aastapäeva tähistamist 2018. aastal oli ka sellele järgnenud aastal üks oluline tähtpäev: Euroopa Majanduspiirkonna loomisest möödus 25 aastat. 1992. aastal allkirjastatud ja 1994. aastal jõustunud EMP lepinguga laienesid ühtse turu neli vabadust ja nendega seotud poliitika Islandile, Liechtensteinile ja Norrale. Inimesed, kaubad, teenused ja kapital saavad nüüd liikuda 31 EMP riigis peaaegu sama vabalt kui ühe riigi piires. EMP kodanikud saavad õppida, elada, sisseoste teha, töötada ja pensionile jääda ükskõik millises EMP riigis, sest sajad tehnilised, õiguslikud ja bürokraatlikud tõkked vabale kaubandusele ja vabale liikumisele nende riikide vahel on kaotatud. See on võimaldanud ettevõtjatel laiendada oma tegevust ning tänu konkurentsile on langenud hinnad ja suurenenud tarbijate valik.

Ühtse turu toimimise parandamine inimeste ja ettevõtete hüvanguks

EL teeb pidevalt tööd ühtse turu tugevdamiseks ja süvendamiseks, et tagada selle suutlikkus reageerida uutele väljakutsetele ning tuua kasu meie kodanikele ja ettevõtjatele.

Nende jõupingutuste raames leppis EL juunis kokku uutes normides, et tagada toiduks mittekasutatavaid tooteid käsitlevate ühtse turu õigusaktide parem järgimine. Alates 2021. aastast kohaldatavad normid tugevdavad riiklike ametiasutuste ja tolliametnike tehtavaid kontrolle ning parandavad toodete kontrolli ELi turul. Samuti tugevdavad need ametiasutustevahelist koostööd ja hõlbustavad kiiret tegutsemist ebaseaduslike toodete vastu.

EL võttis ka vastu uue määruse, millega tugevdatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist toodete suhtes, mille kohta puuduvad kogu ELis kohaldatavad õigusaktid. See avab ettevõtjatele rohkem võimalusi laiendada oma tegevust ELis üle riigipiiride. Alates 2020. aasta aprillist on ettevõtjatel võimalik kiiresti leida paremat teavet teises liikmesriigis kohaldatavate riiklike tehniliste eeskirjade kohta ning kasutada lihtsustatud menetlusi tõendamaks, et nende toode vastab asjaomastele riiklikele nõuetele.

Lisaks aitab aprillis jõustunud e-arveldamise uus standard ametiasutustel töödelda kõiki ettevõtete makseid automaatselt ja kiiresti.

Tugev ja uuenduslik tööstusbaas

Euroopa tööstus on paljudes valdkondades maailmas juhtival kohal, kuid peab kohanema uute väljakutsetega, nagu kiiresti arenevad tehnoloogiad, kliimamuutused ja muutuv üleilmne geopoliitiline kontekst. Selleks et anda Euroopa tööstusele uus tulevikuvisioon, moodustas komisjon tööstuse kõrgetasemelise ümarlaua „Tööstus 2030“ ja avaldas selle soovitused juunis. Keskendutakse sellele, kuidas Euroopa tööstus peaks kindlustama endale konkurentsieelise tipptasemel ja läbimurdeliste tehnoloogiate, keskkonna ja bioloogilise mitmekesisuse austamise, inimestesse investeerimise ning arukate Euroopa ja ülemaailmsete liitude kaudu.

Seetõttu peab Euroopa tööstusliku baasi arendamiseks tuginema oma tugevatele külgedele ja eelistele. Tehisintellekt, akud ja küberturvalisus on mõned paljudest strateegilistest ja tulevikku suunatud valdkondadest, kus Euroopa konkurentsieelise suurendamine võib kaasa tuua majanduskasvu. Strateegilise tähtsusega valdkondade kindlakstegemiseks moodustas komisjon liikmesriikide ja tööstuse esindajate strateegilise foorumi, mille novembri aruandes määrati kindlaks kuus prioriteetset valdkonda, anti soovitusi tulevasteks poliitikameetmeteks ja koordineeritud riikidevahelisteks investeeringuteks.

Tugevad tööstusharud peavad samuti pidevalt kohanema ja uuendusi tegema. Euroopa innovatsiooni tulemustabeli 2019. aasta aruandes leiti, et ELis paraneb olukord pidevalt: innovatsiooninäitajad on paranenud 24 liikmesriigis. ELis oli innovatsiooni valdkonnas juhtpositsioonil Rootsi, järgnesid Soome, Taani ja Madalmaad. Kõige kiirem oli innovatsioonivaldkonna areng Leedus, Kreekas, Lätis, Maltal, Ühendkuningriigis, Eestis ja Madalmaades. Oluline on see, et ELi innovatsioonitulemused olid esimest korda Ameerika Ühendriikide tulemustest paremad ning et EL on nüüd oluliselt eespool Brasiiliast, Indiast, Venemaast ja Lõuna-Aafrikast.

Võrdsete võimaluste tagamine ühtsel turul

ELi konkurentsipoliitika eesmärk on toetada majanduskasvu, investeeringuid ja töökohtade loomist tarbijate ja seaduskuulekate äriühingute kaitsmise kaudu konkurentsivastase ja ebaseadusliku äritegevuse eest. Kuna ettevõtjad võistlevad üksteisega, et pakkuda madalamaid hindu ja suuremat uuenduslike toodete valikut, saavad tarbijad sellest kasu ning Euroopa majandus muutub tugevamaks, konkurentsivõimelisemaks ja investoritele atraktiivsemaks.

2019. aastal tegi komisjon 362 ühinemisotsust, 10 konkurentsiotsust, 5 kartelliotsust ja 248 riigiabi käsitlevat otsust. Kokku määras komisjon ELi konkurentsieeskirju rikkunud ettevõtjatele üle 4 miljardi euro eest trahve ja kohustas liikmesriike abisaajatelt tagasi nõudma vähemalt 65 miljonit eurot ebaseaduslikku ja siseturuga kokkusobimatut abi.

Komisjon kasutab ühinemiste kontrolli tagamaks, et ühtne turg saavutab oma potentsiaali, hoides ära konkurentsiriskid. Enamik komisjonile esitatud ühinemistaotlusi kiidetakse heaks. Seni on keelatud vaid 10 ühinemist, neist kolm 2019. aastal. Nende hulka kuuluvad Alstomi omandamine Siemensi poolt raudteesektoris, Aurubis Rolled Productsi ja Schwermetalli omandamine Wielandi poolt (mõlemad veebruaris) ning terasehiiglaste Tata Steeli ja ThyssenKruppi ühisettevõtte loomine juunis. Nendel juhtudel ei pakkunud äriühingud välja meetmeid, mis oleksid kaitsnud tarbijaid ja äriühinguid võimalike riskide eest. Teiste suurt tähelepanu nõudnud juhtumite korral, nagu Praxair/Linde ja GSK/Pfizer, pakkusid ühinevad pooled sobivad kaitsemeetmed ja komisjon sai seejärel tehingud heaks kiita.

Komisjon võtab meetmeid ka ettevõtjate vastu, kes püüavad saavutada ebaõiglast konkurentsieelist. Jaanuaris määrati Mastercardile 570 miljoni euro suurune trahv maksekaardi kasutamisele kehtestatud piiriüleste piirangute eest. Mais määrati maailma suurimale õlletootjale AB InBevile 200 miljoni euro suurune trahv turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest Belgia õlleturul. Teised äriühingud, keda komisjon trahvis, piirasid teatavate Euroopa tuntuimate jalgpalliklubide toodete ja Sanriole kuuluvate Hello Kitty tegelastega toodete piiriülest müüki. Mitme suure Hollywoodi filmistuudioga seotud juhtumite puhul lubasid nad kõrvaldada piirangud, mis takistasid piiriülest konkurentsi tasulise televisiooni ringhäälinguorganisatsioonide vahel, ning pakkusid välja kohustused, mille komisjon muutis märtsis õiguslikult siduvaks.

Komisjon tegeles ka kartellide lõpetamisega ja määras asjaomastele äriühingutele suured trahvid. Märtsis karistas ta kolme äriühingut, kes tarnisid turvavöösid ja muid turvaseadmeid Euroopa autotootjatele, määrates neile 368 miljoni euro suuruse trahvi, ja kaks kuud hiljem maksid viis suurt panka – Barclays, RBS, Citigroup, JPMorgan ja MUFG – kokkuleppemenetluse kohaselt trahvidena enam kui 1 miljardi eurot valuuta hetketehingute kartellis osalemise eest.

Lisaks tagab komisjon, et liikmesriikide toetusega äriühingutele ei eelistataks ebaõiglaselt üht äriühingut teistele. Aprillis võttis komisjon vastu riigiabi käsitleva otsuse, millega kohustati Ühendkuningriiki tagasi nõudma valikulised maksusoodustused, mille ametiasutused olid andnud hargmaistele äriühingutele, vabastades nad äriühingu tulumaksu vältimise vastu võitlemise sätete järgimisest.

Konkurentsipoliitika võib samuti aidata ELil järgida kaasaegset tööstuspoliitikat, nagu näitab seitsme liikmesriigi antud ja komisjoni heaks kiidetud 3,2 miljardi euro suurune avaliku sektori toetus akude tootmisega seotud teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevale üleeuroopalist huvi pakkuvale tähtsale projektile (IPCEI). See on üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide teine suur investeering, mis kiideti heaks pärast 1,7 miljardi euro suurust mikroelektroonika investeeringut, mis hõlmas Saksamaad, Prantsusmaad, Itaaliat ja Ühendkuningriiki ning mis kiideti heaks 2018. aasta detsembris.

Takistuste kõrvaldamine kaupade ja teenuste vabalt liikumiselt

EL on teinud tööd teatavate sektorite normide karmistamiseks, et ettevõtjatel oleks lihtsam müüa oma kaupu ja teenuseid piiriüleselt ning parandada toodete ohutust ELi turul.

Kemikaalide ja ravimisektori normide parandamine

Juunis avaldas komisjon ka kemikaale käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamise tulemused. Selles leiti, et ühtlustamine ja ühised standardid on muutnud kemikaalide ühtse turu tugevamaks ja tõhusamaks, tagades samal ajal maailma parima inimeste tervise ja keskkonna kaitse taseme. Ka EL on võtnud töötajate ja tarbijate kaitsmiseks kahjulike kemikaalide eest mitmeid meetmeid, sealhulgas teinud 29 kemikaalimääruse REACH kohast loa andmise otsust, millega kehtestatakse teatavate kemikaalide kasutamise tingimused, ühel korral keeldunud loa andmisest ja ühel korral kehtestanud piirangu tuuliumiga ergastatud kiudvõimendile, sest tuulium põhjustab pihustamisel hingamisprobleeme. Lisaks ajakohastati kantserogeenide ja mutageenide direktiivi, lisades viis ainet töökohal vähki tekitavate tunnustatud kemikaalide loetellu. Direktiiv hõlmab nüüd 27 sellist kemikaali.

Lisaks on EL vastu võtnud uued normid, et parandada võrdseid võimalusi farmaatsiasektoris. Need lihtsustavad ELi ettevõtjate jaoks geneeriliste ja sarnaste bioloogiliste ravimite eksporti ELi mittekuuluvatesse riikidesse, kus intellektuaalomandi kaitse normid on aegunud või neid ei ole kunagi olnudki, kaitstes samal ajal ELis kehtivad tugevaid õigusi innovatsiooni ja teadusuuringute edendamiseks.

Ühtne riigihanketurg

ELil on maailma suurim avatud hanketurg, mille väärtus on hinnanguliselt 2 triljonit eurot aastas. Võttes arvesse riigihangete üha üleilmastuvamat olemust, rakendab EL strateegilist lähenemisviisi tagamaks, et kõik pakkujad nii kodu- kui ka välismaal järgiksid ELi eeskirju. Selle eesmärgi saavutamiseks avaldas komisjon juulis suunised välismaiste pakkujate osalemise kohta ELi turul.

Paremad finantsteenused

Osana jõupingutustest luua Euroopas sügavam ja integreeritum kapitaliturgude liit on EL vastu võtnud välismakseid käsitleva läbivaadatud määruse, millega tagatakse, et makseteenuse osutaja võtab makseteenuse kasutajalt teises liikmesriigis tehtava euromakse eest sama suurt tasu kui vastavalt makselt selle liikmesriigi enda vääringus. See muudab eurodes tehtavad piiriülesed tehingud nii euroalal kui ka väljaspool seda tarbijate ja ettevõtjate jaoks odavamaks. Selle tulemusena peaks näiteks Bulgaariast Soome tehtav#/a

Õiglase maksusüsteemi tagamine

ELi maksupoliitika eesmärk on toetada ELi konkurentsivõimet ning soodustada investeeringuid, majanduskasvu ja ettevõtlust ELi ühtsel turul. Kui maksusüsteemid muudetakse lihtsamaks, peaks ettevõtjatel olema lihtsam tegutseda ja kodanikel töötada piiriüleselt. Lisaks on ELi eesmärk kehtestada ausad ja sotsiaalselt õiglased maksud, eelkõige võideldes maksualaste kuritarvituste vastu ELi ja rahvusvahelisel tasandil ning piirates ebaausat maksukonkurentsi ühtsel turul ja väljaspool seda.

Maksupettuste vastu võitlemiseks ning halduskoostöö hõlbustamiseks ELi ja liikmesriikide maksutulude kogumisel võttis komisjon mais kasutusele >a target="_blank" href="https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_19_2468"#tehinguvõrgu analüüsi vahendi, mis annab ELi pettustevastase võitluse ekspertide võrgustikule piiriüleseid tehinguid käsitlevale teabele kiire ja lihtsa juurdepääsu ning võimaldab seega võimaliku käibemaksupettuse ohu korral ruttu ja koordineeritult tegutseda. Septembris toimus esimene maksuhaldurite ELi tippkohtumine – tegemist on liikmesriikide maksuhaldurite juhtide ja komisjoni koostöövõrgustikuga.

Selleks et võidelda uute ja kasutatud autodega seotud käibemaksupettuste vastu, võttis komisjon juulis vastu rakendusmeetmed, millega toetatakse tolliteabe ja sõidukite registreerimisandmete automaatset vahetamist liikmesriikide ametiasutuste vahel. Märtsis võeti vastu maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu, mis on liikmesriikide ühine vahend, et võidelda maksualaste kuritarvituste ja ebaausa maksukonkurentsi välisriskidega. Septembris avaldas komisjon hinnangud maksustamisalase halduskoostöö direktiivi ja energia maksustamise direktiivi kohta.

Tööjõu õiglase liikuvuse suunas

EL tegutseb tööjõu liikuvuse tugevdamise nimel ning kehtestab selged ja õiglased normid, hõlbustab koostööd liikmesriikide vahel ja võitleb kuritarvituste põhjuste vastu. Võetud meetmete raames loodi juulis Euroopa Tööjõuamet, mis alustas tegevust oktoobris. Ameti ülesanne on aidata tagada tööjõu liikuvuse normide täitmine kõigis liikmesriikides. Selle eesmärgi saavutamiseks lihtsustatakse kodanike ja ettevõtjate teavitamist nende õigustest ja kohustustest seoses võimalusega elada, töötada või tegutseda teises riigis, tugevdatakse koostööd liikmesriikide ametiasutuste vahel ja vahendatakse lahendusi piiriülestes vaidlustes. Euroopa Tööjõuamet asub Slovakkias Bratislavas ja saavutab täieliku tegevussuutlikkuse 2024. aastaks.

Edusammud ohutu, keskkonnahoidliku ja ühendatud liikuvuse valdkonnas

Liikuvusel on ühtse turu ühendamisel ja integreerimisel oluline roll. EL töötab selle nimel, et ajakohastada Euroopa transpordisüsteeme, mis võimaldavad inimestel ohutumalt liigelda, kasutada keskkonnasõbralikumaid sõidukeid ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi ning toetavad transporditööstuse konkurentsivõimet.

Märtsis jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu kokkuleppele üldise ohutuse määruse muutmises eesmärgiga võtta kasutusele uued kohustuslikud ohutustehnoloogiad kõikides alates 2022. aastast müüdavates, registreeritavates või kasutusele võetavates sõidukites. See parandab ELi kodanike kaitset, aitab vähendada liiklusõnnetuste arvu ning täiustada automatiseeritud ja ühendatud sõidukite heakskiitmise õigusraamistikku. Veebruaris valmistas komisjon ette ka automatiseeritud sõidukite heakskiitmise suunised ning käivitas juunis ELi platvormi automatiseeritud ja ühendatud sõidukitega tehtavate katsete koordineerimiseks.

Aasta alguses võttis EL ka meetmeid, et hinnata taristu ohutust põhimaanteedel, aidata paremini suunata investeeringuid ja sillutada teed autonoomsele sõidukijuhtimisele kogu ELis. Komisjon on samuti võtnud vastu uued ühtlustatud normid mehitamata õhusõidukite liikluse kohta, sest nende arv suureneb kõikjal Euroopas.

Samuti on vastu võetud mitu meedet, et vähendada halduskoormust kogu transpordisektoris. Juunis andis Euroopa Liidu Raudteeamet välja esimese Euroopa veeremiüksuse loa, mis kehtib mitmes riigis kogu Euroopas. Samuti on jõutud kokkuleppele elektroonilise kaubaveoteabe määruse ettepaneku suhtes: elektroonilise kaubaveoteabe kasutamine aitab säästa miljoneid tunde, mis varem kulutati paberdokumentide haldamisele.

Transpordisüsteemide koostalitlusvõime parandamiseks võttis komisjon mais vastu meetmed, mis käsitlevad raudtee koostalitlusvõimet, rongide ligipääsetavust ja raudteemüra. Jõustunud on elektrooniliste teemaksusüsteemide direktiiv, mis parandab elektrooniliste teemaksude koostalitlusvõimet, lihtsustab haldusmenetlusi ja vähendab pettusi.

Majandus- ja rahaliidu tihendamine

Tihedam majandus- ja rahaliit on ELi prioriteet, kuna see tugevdaks ELi majanduslikku stabiilsust ja vastupanuvõimet ning suurendaks majanduskasvu potentsiaali.

Juunis astusid euroala liikmesriigid selle eesmärgi saavutamiseks veel ühe sammu ja leppisid kokku selle valdkonna eelarvelise toetusvahendi põhijoontes. Seda nimetatakse lähenemise ja konkurentsivõime eelarveliseks toetusvahendiks ning selle eesmärk on toetada struktuurireforme ja investeeringuid, et hoogustada majanduskasvu ja suurendada euroala riikide majanduslikku vastupanuvõimet ning nende võimet šokkidest taastuda. Oktoobris võeti vastu täiendavad otsused vahendi toimimise üksikasjade kohta. Toetusvahendi mahus lepitakse kokku ELi järgmise pikaajalise eelarve üle peetavate arutelude raames.

Euroala liikmesriigid leppisid ka kokku, et Euroopa stabiilsusmehhanism võib pakkuda finantskaitsemeedet, mida kasutataks üksnes viimase abinõuna pangakriiside lahendamise korral. Seda pakutaks ühtsele kriisilahendusfondile antava krediidiliini või garantii vormis, nii et maksumaksjad ei oleks sunnitud maksma raskustes olevate pankade kriisilahenduse eest. Kaitsemeetme kasutamine korvataks lõpuks Euroopa pangandussektori osamaksetest.

Euroopa Liit on alates 2008. aasta finantskriisist teinud majandus- ja rahaliidu tihendamisel suuri edusamme. Juunikuises komisjoni teatises tehti kokkuvõte sellest, kui kaugele on EL jõudnud pärast 2015. aasta viie juhi aruandes majandus- ja rahaliidu tihendamise kohta visiooni esitamist. Teatise kohaselt on tehtud eriti suuri edusamme majanduse juhtimise raamistikus ja parandatud eelarve-eeskirjade kohaldamisel, pöörates suuremat tähelepanu sotsiaalsetele prioriteetidele, näiteks andes kõigi tasandite sotsiaalpartneritele rohkem võimalusi prioriteete arutada. Lisaks on saanud ELi eelarveraamistiku lahutamatuks osaks 2015. aastal loodud Euroopa Eelarvenõukogu, mis koostab komisjonile sõltumatuid hinnanguid ja annab nõu.

Samuti on vahepeal kindlaks määratud pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu põhielemendid, näiteks on vastu võetud panganduspakett ELi pankade vastupanuvõime ja kriisilahenduskõlblikkuse suurendamiseks ning esitatud ettepanek Euroopa hoiuste tagamise skeemi kohta. Komisjon on esitanud kõik kapitaliturgude liidu tegevuskavas ja vahehinnangus märgitud seadusandlikud ettepanekud, et panna paika kapitaliturgude liidu põhielemendid. Komisjon on esitanud kuue seadusandliku meetme ettepanekud, et kehtestada uued kogu ELi hõlmavad eeskirjad toodete, märgiste ja passide kohta, ning viie seadusandliku meetme ettepanekud, et kehtestada ettevõtjatele, firmadele ja finantsasutustele lihtsamad, selgemad ja proportsionaalsemad eeskirjad (vt 1. peatükk).

Veel on komisjon esitanud kahe seadusandliku meetme ettepanekud, et tagada kapitaliturgude integreeritum ja tõhusam järelevalve, mis on kapitaliturgude liidu seisukohast kesksel kohal ning mida on vaja finantsintegratsiooni süvendamiseks ja erasektori riskide jagamise edendamiseks. Samuti on komisjon vastu võtnud kolm seadusandlikku ettepanekut, et ELi finantssektor oleks teejuhiks kliimaneutraalse, ressursitõhusama ja vastupanuvõimelisema ringmajanduse väljaarendamisel.

Euroopa Parlament ja nõukogu on jõudnud poliitilisele kokkuleppele peaaegu kõigis nendes ettepanekutes. Teha aga on veel palju. Komisjoni juunikuises aruandes kutsuti üles veelgi parandama ELi poliitika koordineerimise raamistiku ning selle sotsiaalse mõõtme läbipaistvust ja tulemuslikkust. Institutsioonilisi muudatusi võiks teha ka selleks, et tugevdada demokraatlikku vastutust ELis ja majandusotsuste tegemist euroalal ning viia Euroopa stabiilsusmehhanism ELi õigusraamistikku. Samuti tuleksid kasuks mehhanismid euroala stabiliseerimiseks šokkide korral ning need võiksid hõlmata investeeringute stabiliseerimise vahendit ja ühist töötuskindlustuse edasikindlustusskeemi.

Pangandusliidu loomise lõpuleviimine

ELi pangandus- ja kapitaliturud on majandus- ja rahaliidu olulised elemendid. Koos edendavad nad integreeritumat ja stabiilsemat ELi finantssüsteemi. Nad suurendavad majandus- ja rahaliidu vastupanuvõimet negatiivsete šokkide suhtes, hõlbustades erasektori riskide piiriülest jagamist ja vähendades vajadust avaliku sektori riskide jagamise järele. Töö mõlema projektiga jätkus kogu aasta jooksul.

Eelkõige tehti märkimisväärseid edusamme pangandusliidu riskide vähendamisel. Panganduspaketi vastuvõtmine aprillis oli oluline verstapost ELi pangandussektori tugevdamisel. Lisaks ettepanekule Euroopa hoiuste tagamise skeemi kohta sisaldab pakett mitut põhjalikku reformi, millega veelgi tugevdada pankade vastupanuvõimet ja kriisilahenduskõlblikkust. Sellega kehtestatakse ka mitu olulist rahvusvahelist standardit ja selle eesmärk on aidata kaasa kriisijärgse regulatiivse tegevuskava lõplikule rakendamisele.

Komisjon on teinud koostööd asjaomaste liikmesriikidega, et tegeleda viivislaenude suure osakaaluga, muu hulgas Euroopa poolaasta kaudu, ning leida terviklikke lahendusi halbade laenudega tegelemiseks kooskõlas riigiabi eeskirjadega. Liikmesriikide järelevalveasutused ja pangad on kriisist alates teinud märkimisväärseid edusamme võlataseme vähendamisel, laenuportfellide kvaliteedi parandamisel ja likviidsuse suurendamisel.

Komisjoni viimane eduaruanne näitas, et kõigi ELi pankade viivislaenude osakaal jätkas lähenemist kriisieelsele tasemele ja jõudis 2018. aasta kolmandas kvartalis 3,3%-ni. 2019. aastal leppisid Euroopa Parlament ja nõukogu kokku uutes eeskirjades, et kohaldada kapitalinõudeid nende pankade suhtes, kelle bilansis on viivislaene. Reformi eesmärk on luua asjakohased stiimulid viivislaenude kuhjumise vältimiseks ja tagada, et pankadel on varuks piisavalt omavahendeid juhuks, kui uued laenud muutuvad viivislaenudeks.

Järgmine oluline samm pangandusliidus ning majandus- ja rahaliidu tihendamisel on teha edusamme euroala ühise hoiuste tagamise skeemi loomisel.

Euro rahvusvaheline roll

ELi jõupingutused euro rahvusvahelise kasutamise edendamiseks on lähedalt seotud majandus- ja rahaliidu tihendamisega. Tihedam ja tugevam finantssektor ning majandus- ja rahaliit muudaksid euro atraktiivsemaks rahvusvaheliseks vääringuks ning ülemaailmselt suuremat tähtsust omav euro tugevdaks Euroopa finantssüsteemi. ELi euroala laieneb samuti, kuna Horvaatia ja Bulgaaria on otsustanud alustada ettevalmistusi liitumiseks Euroopa vahetuskursimehhanismiga (ERM II), mis on esimene samm euroala liikmeks saamisel.

Euro rahvusvaheliselt laiaulatuslikum kasutamine oleks kasulik ka Euroopa ettevõtjatele, tarbijatele ja valitsustele, näiteks kaasneksid sellega madalamad kauplemiskulud ja intressimäärad, parem juurdepääs rahastamisele, suurem õiguslik autonoomia ja vastupidavam finantssüsteem, mis oleks vahetuskursišokkide suhtes vähem haavatav.

2019. aastal konsulteeris Euroopa Komisjon põhjalikult valuutaturgude ning energeetika-, tooraine-, põllumajandus- ja transpordisektori esindajatega. Need konsultatsioonid kinnitasid, et euro rahvusvahelisemaks kasutamiseks on olemas laialdane toetus ning et euro on ainus elujõuline alternatiiv USA dollarile. Vastajad leidsid ka, et rohkem tehinguid võiks olla nomineeritud eurodes, eelkõige energiatoodete ja maagaasi turgudel, ning komisjon nõustus tegelema tuvastatud takistustega.

Samuti on EL teinud edusamme euro kasutamist toetavate meetmete osas, sealhulgas teinud regulatiivseid muudatusi, et suurendada finantsturutaristu vastupanuvõimet ja likviidsust, parandada intressimäärade võrdlusaluste usaldusväärsust ja edendada välkmaksete kasutamist.

Õiglased võimalused ja aus konkurents

Tihe ja õiglane majandus- ja rahaliit põhineb õiglastel võimalustel ja ausal konkurentsil. Esimese parandamiseks võttis EL juunis vastu direktiivi restruktureerimise ja teise võimaluse andmise kohta, et võimaldada päästa raskustes olevaid elujõulisi ettevõtteid ja anda ausatele, kuid pankrotistunud isikutele teine võimalus.

Uus direktiiv aitab rahalistes raskustes elujõulistel äriühingutel pääseda varajases etapis ligi ennetava restruktureerimise raamistikele, et nad saaksid vältida maksejõuetust, jätkata oma tegevust ja säilitada töökohti.

Uute eeskirjade kohaselt annab EL hea mainega, kuid pankrotistunud ettevõtjatele uue võimaluse, vabastades nad maksimaalselt kolme aasta pärast täielikult oma võlast, samas kohaldades selle kuritarvitamise vältimiseks põhjendatud erandeid.

Eeskirjad suurendavad ka maksejõuetus-, restruktureerimis- ja võlgadest vabastamise menetluste tõhusust, vähendades menetluse ülemäärast kestust ja kulusid paljudes liikmesriikides.

Need aitavad kõrvaldada olulisi tõkkeid, mis takistavad ELi kapitaliturgude arengut, suurendades piiriüleste investorite ja ELis tegutsevate äriühingute jaoks õiguskindlust.

EL jälgib alati, kas aus konkurents on pangandussektoris tagatud, ja 2019. aasta ei olnud siin erand. Sektor on kriisist suuresti taastunud, aga endiselt esineb haavatavusi ja mõnes liikmesriigis on pankadele endiselt koormaks viivislaenude suur osakaal. Komisjon aitas neid jätkuvalt restruktureerimisel ja ajutiste likviidsuspiirangute või struktuursete probleemidega tegemisel ilma konkurentsi põhjendamatult moonutamata. Näiteks viisid Sloveenia pangad lõpule 2012/2013. aastal alanud restruktureerimisprotsessi. Sloveenia erastas 75% NLBst ja 100% Abankast, mis on kaks endist raskustes olevat laenuandjat. Itaalia pangad astusid uusi samme viivislaenude mahu vähendamiseks. Sellega seoses oli väga oluline garantiimehhanismi rakendamine, mis võimaldas pankadel vähendada viivislaene turutingimustel. Lisaks kiitis komisjon Itaalia puhul heaks toetuse, et katta riigi loodeosas asuva keskmise suurusega piirkondliku panga Carige ajutised likviidsusvajadused kuni 3 miljardi euro ulatuses.

Suurem sotsiaalne õiglus majandus- ja rahaliidus

Euroopa sotsiaalõiguste sambast on saanud ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise iga-aastase tsükli – Euroopa poolaasta – lahutamatu osa. Samba abil on edendatud mitmeid sotsiaalpoliitilisi meetmeid, mis käsitlevad töö- ja eraelu tasakaalustamist, läbipaistvaid ja prognoositavaid töötingimusi ning õiglast piiriülest liikuvust. Selles on sätestatud 20 tulevikku suunatud sotsiaalpoliitika põhimõtet, milles liikmesriigid on kokku leppinud.

Uus algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu toetamiseks

Direktiiv töö- ja eraelu tasakaalu kohta võeti vastu juunis ja sellega soodustatakse hoolduskohustuste võrdsemat jagamist naiste ja meeste vahel. Selles sätestatakse liikmesriikide miinimumnõuded ja antakse igale lapsevanemale õigus saada vähemalt neli kuud vanemapuhkust, millest kaht kuud ei saa ühelt lapsevanemalt teisele üle kanda ning mida tuleks hüvitada liikmesriikide kehtestatud piisaval tasemel. Direktiiviga kehtestatakse ka õigus vähemalt kümne päeva pikkusele isapuhkusele pärast lapse sündi, mida kompenseeritakse vähemalt samal tasemel haigushüvitisega. Uue õigusaktiga antakse töötavatele hooldajatele õigus võtta pereliikmete eest hoolitsemiseks viis päeva aastas. Lisaks on kõigil vähemalt kaheksa-aastaste laste töötavatel vanematel õigus taotleda paindlikku töökorraldust (vähendatud tööaeg, paindlik tööaeg ja paindlikkus töökohal). Uute eeskirjade eesmärk on suurendada naiste osalemist tööturul ning parandada meeste ja naiste võrdõiguslikkust.

Uued õigused rohkematele töötajatele

Juunis võeti vastu ka direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta. Selle eesmärk on laiendada ja ajakohastada kehtivat kohustust teavitada iga töötajat, sealhulgas ebatüüpilises töösuhtes olevat töötajat, tema töötingimustest. Direktiiviga kehtestati ka mitu uut miinimumõigust, näiteks töö alustamisel kohaldatava katseaja ülempiir. Liikmesriikidel on uute eeskirjade ülevõtmiseks oma siseriiklikku õigusesse aega kuni 2022. aasta keskpaigani.

Kõigi töötajate parem juurdepääs sotsiaalkaitsele

Liikmesriigid on võtnud kohustuse tagada, et kõigil töötavatel inimestel on tõhus juurdepääs sotsiaalkaitsele, olenemata nende tööalasest staatusest. Nõukogu võttis novembris vastu soovituse, et aidata liikmesriikidel täita ebatüüpilises töösuhtes olevaid töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid mõjutavaid seaduslünki ning lahendada probleeme, mis tulenevad kiiresti digiteerunud töömaailmast.

Mitmepoolsete eeskirjade järgimine

Kaubanduspoliitika peab olema tõhus, läbipaistev ja väärtustel põhinev. Seepärast järgiti ka 2019. aastal jätkuvalt 2015. aasta strateegia „Kaubandus kõigile“ aluspõhimõtteid: avatus koos rangete normidega on endiselt kõige sobivamad vahendid, mille abil muuta üleilmastumine kasulikuks.

2019. aastal süvenesid WTO poolt toetatud eeskirjadel põhineva mitmepoolse kaubandussüsteemi probleemid. Natsionalismi ja protektsionismi kasv tõi kaasa ühepoolsete meetmete suurenemise ning tekitas ohu, et üleilmne kaubandussüsteem hakkab põhinema jõul, mitte õiglusel. EL esitas oma 2018. aasta algatustele tuginedes WTO-le ettepanekud, millega parandada läbipaistvust ning lahendada tõhusamalt liikmesriikide probleeme, mis on seotud konkreetsete kaubandustavadega.

EL tegi toetusi ja tehnoloogia sundsiiret käsitlevate eeskirjade tõhustamisel koostööd peamiste kaubanduspartneritega. EL esitas WTO vaidluste lahendamise süsteemi säilitamiseks ettepaneku lõpetada apellatsioonikogu liikmete nimetamise blokeerimine. Kõnealusel kogul ei ole enam kvoorumit, kuna kolmest viimasest liikmest kahe ametiaeg lõppes detsembris, mistõttu ei saa ta vaidlusi lahendada. Euroopa Komisjon reageeris olukorrale ettepanekuga muuta ELi jõustamismäärust selliselt, et kui kaubanduspartnerid takistavad tõhusat vaidluste lahendamist, võib EL tegutseda resoluutselt oma huvide kaitsmiseks. Lisaks sellele leppis EL kehtivate WTO eeskirjade alusel Kanada ja Norraga kokku ka vahekokkuleppe menetluses, millega säilitatakse siduv vaidluste lahendamise süsteem ning õigus esitada nendevahelistes vaidlustes kaebusi, kui apellatsioonikogu enam ei toimi.

Kaitsev Euroopa

Kui diplomaatiline sekkumine ebaõnnestub, kasutab EL oma õiguste kaitseks kõhklematult WTO vaidluste lahendamise mehhanismi, et Euroopa ettevõtjad, töötajad ja põllumajandustootjad saaksid organisatsiooni liikmeks olemisest igakülgset kasu. EL algatas 2019. aastal menetlused Türgi vastu seoses farmaatsiatoodetega, India vastu seoses info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toodete käitlemisega, Ameerika Ühendriikide vastu Hispaania oliivide suhtes kehtestatud tasakaalustavate tollimaksude ja dumpinguvastaste meetmete tõttu ning Colombia vastu Belgiast, Saksamaalt ja Madalmaadest pärit külmutatud friikartulite suhtes kehtestatud dumpinguvastaste meetmete tõttu.

EL kasutas kahepoolseid lepinguid ka vaidluste lahendamiseks, algatades menetlusi Lõuna-Korea vastu, et kaitsta tööõiguse põhireegleid, Ukraina vastu seoses puiduekspordi keeluga ning Lõuna-Aafrika tolliliidu poolt kodulinnuliha impordile kehtestatud piirangute vastu.

Kooskõlas WTO eeskirjade ja ELi õigusaktidega algatas EL 15 uut uurimist ja kehtestas 7 uut kaubanduse kaitsemeedet dumpinguhinnaga ja subsideeritud impordi vastu. Need käsitlesid Hiinast pärit elektrijalgrattaid ning Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiislikütust. EL algatas ka 6 uut läbivaatamist ja uuendas 16 kehtivat meedet veel 5 aastaks.

EL kehtestas 2019. aastal lõplikud kaitsemeetmed 26 terasetoodete kategooria impordi suhtes, et takistada Ameerika Ühendriikide kehtestatud täiendavatest tollimaksudest tulenevat võimalikku terasekaubanduse teistest riikidest ELi ümbersuunamist. EL vaatas meetmed suve lõpus uuesti läbi, et need kõige uuema olukorraga vastavusse viia.

EL kaitses oma tööstust ka siis, kui kolmandad riigid algatasid ELi ekspordi suhtes kaubanduskaitsealased uurimised. Näitena võib tuua rehvide importi käsitleva Türgi kaitsemeetmete uurimise, kaetud paberi importi käsitleva India dumpinguvastase uurimise ja külmutatud friikartulite importi käsitlevad Colombia meetmed.

WTO kinnitas märtsis, et 2020. aastal antakse ELile õigus võtta vastumeetmeid Ameerika Ühendriikidega peetavas kaubandusvaidluses, mis käsitleb lennukitootjale Boeing antud toetusi. Ameerika Ühendriigid ei olnud täitnud varasemaid otsuseid äriühingule antud ebaseaduslike toetuste kohta, põhjustades olulist kahju tema Euroopa konkurendile Airbusile. Oktoobris andis WTO paralleelses kaubandusvaidluses Ameerika Ühendriikidele õiguse võtta Airbusi juhtumis vastumeetmeid. Ameerika Ühendriigid kehtestasid mitmetele liikmesriikidest pärit toodetele täiendavad tollimaksud. EL on jätkuvalt pühendunud jõudma vaidlustes Ameerika Ühendriikidega tasakaalustatud läbirääkimistel põhineva lahenduseni.

Komisjon viis lõpule kaubanduse kaitsemenetluste vastavusseviimise 2017. ja 2018. aastal jõustunud ajakohastatud dumpingu- ja subsiidiumivastaste õigusaktidega. Samuti kõrvaldas komisjon ühe seaduselünga, et alates 2019. aasta sügisest oleks võimalik kohaldada kaubanduse kaitsemenetlusi liikmesriigi mandrilavale või majandusvööndisse imporditud kaupade (näiteks merealused torujuhtmed) suhtes. Komisjon tõhustas kaubanduse kaitsemeetmetest kõrvalehoidmise vastast võitlust ning algatas seotud uurimised, mis käsitlesid korrosioonikindla terase, persulfaatide ja keraamiliste lauanõude eksporti Hiinast, kehtestades viimati nimetatud kaupade suhtes meetmed.

Aprillis jõustus uus määrus, millega luuakse esimene kogu ELi hõlmav välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik. Alates 2020. aasta oktoobrist võimaldab see liikmesriikidel ja komisjonil tuvastada ja lahendada julgeolekuprobleeme, mis on seotud väljastpoolt ELi pärit konkreetsete investeeringutega.

Intellektuaalomandi õigused on majanduskasvu seisukohast olulised ning otsustava tähtsusega ELi suutlikkusele stimuleerida innovatsiooni ja säilitada üleilmne konkurentsivõime. EL suurendas jõupingutusi nende õiguste kaitsmiseks ja jõustamiseks rahvusvahelisel tasandil, rakendades seejuures koostööprogramme Hiina, Kagu-Aasia ja Ladina-Ameerikaga ning käivitades Aafrika jaoks uue toetuskava. Samuti pidas EL dialoogi selliste prioriteetsete riikidega nagu Hiina, Tai, Türgi ja Ukraina. Osana võltsimis- ja piraatlusjuhtumite jälgimise nimekirjaga seotud tegevusest tõhustas komisjon koostööd Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti, Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga ning pidas korrapäraseid dialooge ELi ettevõtjatega.

Kasvava protektsionismi tõttu seisid need ettevõtjad silmitsi üha enamate rahvusvahelise kaubanduse tõketega. Iga-aastasest aruandest kaubandus- ja investeerimistõkete kohta ilmnes, et ELi turulepääsu strateegia oli nende probleemide lahendamisel tõhus.

EL jätkas kogu aasta vältel kolmepoolseid kõnelusi Jaapani ja Ameerika Ühendriikidega peamistes maailmakaubandusega seotud küsimustes. Muu hulgas peeti läbirääkimisi selle üle, kuidas luua kauplejatele võrdsed tingimused uute, tööstussubsiidiume ja tehnoloogia sundsiiret käsitlevate mitmepoolsete eeskirjade koostamise kaudu.

2017. aastal loodud piinamisvaba kaubanduse liidu asutajaliikmena väljendas EL jätkuvalt selgelt oma seisukohta surmanuhtluse täideviimiseks ja piinamiseks kasutatavate kaupade kohta. Pärast seda, kui liit kohustus 2018. aastal nõudma ÜRO resolutsiooni vastuvõtmist kõnealuses küsimuses, võttis ÜRO Peaassamblee juunis vastu resolutsiooni, mille eesmärk on lõpetada piinamiseks kasutatavate seadmetega kauplemine.

Tulevikule orienteeritud kaubanduspoliitika

ELi kaubanduslepingute eesmärk ei ole mitte ainult avada uusi turge, vaid ka tagada, et kaubandusest oleks kasu kõigi jaoks. Lepingutega toetatakse keskkonda, toiduohutust ning töötajate ja tarbijate õigusi käsitlevaid ELi norme ning aidatakse partnerriikidel täita oma rahvusvahelisi kohustusi. Näiteks algatas EL 9 miljoni euro väärtuses suutlikkuse suurendamise ja teavitusprogramme, et aidata arengumaadel tegeleda tööjõu- ja keskkonnaprobleemidega vastutustundlike tarneahelate koguulatuses nii Aasias kui ka Ladina-Ameerikas.

ELil oli oluline osa ÜRO aruteludes selle üle, kuidas reformida investorite võimalusi lahendada riikidega tekkinud vaidlusi. Jaanuaris esitas EL ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjonile ettepaneku luua selliste vaidluste lahendamiseks mitmepoolne kohus, mis on üleilmses juhtimises oluline uuendus.

Septembris korraldas Euroopa Komisjon Brüsselis kõrgetasemelise konverentsi, mis käsitles naiste mõjuvõimu suurendamist kaubanduse kaudu.

Läbipaistvad ja kaasavad läbirääkimised

Läbipaistvus ja avalikkuse kaasamine on ELi kaubanduspoliitikas jätkuvalt olulisel kohal, et tagada demokraatliku protsessi toimimine, avalikkuse usaldus ja aruandekohustus. Need elemendid peavad olemas olema nii enne ja pärast läbirääkimisi kui ka nende ajal, samuti lepingute rakendamise vältel.

Komisjon jätkas läbirääkimisetapis olevate kaubanduslepingute läbirääkimisvoorude aruannete, seisukohavõttude ja teksti muudatusettepanekute avaldamist. Komisjon avaldas ka kolmanda põhjaliku aastaaruande, milles hinnati ELi kaubanduslepingute rakendamist. See võimaldas sidusrühmadel, kodanikuühiskonnal ja teistel ELi institutsioonidel kontrollida, kuidas EL lepinguid rakendab, ning andis näpunäiteid käimasolevateks ja tulevasteks kaubandusläbirääkimisteks.

Kaubanduslepingute eksperdirühm kohtus 2019. aastal kuus korda, et arutada selliseid küsimusi nagu e-kaubandus, WTO reform ja kaubanduslepingute rakendamine. Rühm koosneb 28st ettevõtteid, ametiühinguid, tarbijaid ja keskkonnaorganisatsioone esindavast organisatsioonist ning selle eesmärk on edendada dialoogi ja koguda eri sidusrühmade arvamusi.

ELi-Mercosuri kaubanduskokkulepe

Juunis saavutas EL poliitilise kokkuleppe laiaulatusliku kaubanduslepingu sõlmimiseks Mercosuriga, kuhu kuuluvad Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay.

Osana kahe bloki vahelisest laiemast assotsieerimislepingust tugevdab uus leping nendevahelisi tihedaid poliitilisi ja majanduslikke suhteid ning loob 780 miljoni elanikuga turu. EL on Mercosuri suurim kaubandus- ja investeerimispartner ning esimene, kes sõlmib ühendusega laiaulatusliku kaubanduslepingu.

Jõustumise järel on lepingu eesmärk vähendada tollimakse, suurendada ärivõimalusi, laiendada tarbijate valikut, vähendada bürokraatiat, soodustada majanduskasvu ja konkurentsivõimet ning edendada ühiseid väärtusi, nagu kestlik areng, ja luua töökohti. Lepinguga edendatakse ka rangeid töö- ja keskkonnastandardeid. Lisaks sellele on EL ja Mercosur võtnud endale kohustuse rakendada tõhusalt Pariisi kliimakokkulepet.

Majanduspartnerlusleping Jaapaniga

1. veebruaril 2019 jõustus 2018. aasta juulis allkirjastatud ELi-Jaapani majanduspartnerlusleping, millega loodi enam kui 570 miljonit inimest hõlmav avatud kaubanduspiirkond. Lepinguga kaotatakse peaaegu kõik tollimaksud, mille iga-aastane summa Jaapanisse eksportivate ELi ettevõtete jaoks on kokku 1 miljard eurot, ning mitu pikaajalist regulatiivset tõket.

Lepinguga suurendatakse ELi eksporti, luuakse Euroopa ettevõtjatele uusi võimalusi, näiteks lihtsustatakse nende juurdepääsu Jaapani riigihanketurgudele, suurendatakse tarbijate valikuvõimalusi ning aidatakse kaasa nende ühistele jõupingutustele üleilmsete kaubanduseeskirjade kujundamisel. See on esimene ELi kaubandusleping, millega nähakse ette konkreetne kohustus järgida Pariisi kliimakokkulepet. EL jätkas kogu aasta vältel Jaapaniga läbirääkimisi investeeringute kaitse normide ja investeeringute kaitse alaste vaidluste lahendamise üle.

Aasia ja Australaasia

EL ja Vietnam kirjutasid 30. juunil alla vabakaubanduse ja investeeringute kaitse lepingutele, mis tähistavad nende partnerluses olulist verstaposti. Tegemist on kõige ambitsioonikamate lepingutega, mis on kunagi ELi ja tärkava turumajandusega riikide vahel sõlmitud. Vabakaubandusleping ootab nüüd ratifitseerimist, see võiks jõustuda 2020. aasta keskel. Seevastu ELi-Singapuri vabakaubandusleping jõustus 21. novembril.

Nende kahe riigiga sõlmitud lepingud tugevdavad veelgi ELi koostööd selle piirkonnaga. Samuti pidas EL Indoneesiaga kolm kõnelustevooru kaubanduslepingu sõlmimiseks. Kaubanduslepingute üle peetavatel läbirääkimistel Austraaliaga peeti kolm kõnelustevooru ja Uus-Meremaaga neli kõnelustevooru.

Ameerika Ühendriigid

Suhetes Ameerika Ühendriikidega keskenduti jätkuvalt positiivse kaubanduskava väljatöötamisele, ühist huvi pakkuvate küsimuste lahendamisele ja kaubandusvaidluste vältimisele. Tegevuse aluseks oli komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja USA presidendi Donald Trumpi 2018. aasta ühis­avaldus, millega loodi juhtiv töörühm, et hõlbustada kaubandust ja arendada välja Atlandi-ülese kaubanduse positiivne tegevuskava.

2019. aastal keskendus rühm regulatiivsetele küsimustele. Aprillis andis nõukogu komisjonile loa pidada Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi tööstustariifide ja vastavushindamise üle.

Juulis avaldas komisjon ühisavalduse rakendamise kohta eduaruande, tuues esile positiivseid tulemusi eelkõige sellistes sektorites nagu energeetika, sojaoad, farmaatsiatooted, küberturvalisus ja meditsiiniseadmed. Veeldatud maagaasi import Ameerika Ühendriikidest ELi jõudis 2019. aastal kõigi aegade kõrgeima tasemeni, muutes ELi energiavarustuse mitmekesisemaks ja turvalisemaks. Lisaks keskenduti vastavushindamisele, uute ja kujunemisjärgus tehnoloogiate standarditele ning jätkuvatele edusammudele teatavates sektorites. Kuni see töö jätkub, leppisid pooled kokku, et nad ei kehtesta omavahelisele kaubandusele uusi tollimakse.

Juulis nõustus EL suurendama Ameerika Ühendriikide osa hormoonideta veiseliha impordikvoodis. Vastutasuks nõustusid Ameerika Ühendriigid mitte taaskehtestama liha ja lihatooteid käsitlevate ELi meetmete 301. jao uurimise raames ELi vastu meetmeid. Samuti jõustus ka inimtervishoius kasutatavate ravimite tootmiskohtade inspekteerimise vastastikust tunnustamist käsitlev kokkulepe.

Hiina

Aprillis toimunud ELi ja Hiina tippkohtumisel võeti mitmeid ühiseid kohustusi. Hiina nõustus kõrvaldama mitmesuguseid kaubandustõkkeid ja sõlmima lepingu geograafiliste tähiste (Euroopa traditsiooniliste toiduainete ja jookide nimetused) kaitsmiseks ning viima 2020. aastaks lõpule ulatuslikud investeerimisläbirääkimised.

Novembris jõudsid pärast üheksat aastat lõpule nende tähiste kaitset käsitlevad läbirääkimised. See leping peaks jõustumisel tagama kõrgetasemelise kaitse 200 nimetusele ning 4 aasta jooksul pärast jõustumist veel 175 nimetusele. Hiina on ELi suuruselt teine põllumajanduslike toiduainete turg ja kasvav turg teatava geograafilise tähisega toodetele.

EL ja Hiina pidasid investeerimislepingu sõlmimiseks kuus läbirääkimiste vooru ning jätkasid tööd WTO reformiga.

Lõuna- ja idanaabruspoliitika

ELi-Maroko assotsieerimislepingut muudeti selliselt, et sellesse lisati Lääne-Sahara rahvas. See asjaolu sillutab teed läbirääkimiste taasalustamiseks ELi-Maroko kaubanduslepingu süvendamise üle. Mais peatati Tuneesiaga sealse poliitilise olukorra tõttu põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna läbirääkimised.

EL pidas mõne Pärsia lahe koostöönõukogu riigiga kaubanduse ja investeeringute üle kahepoolseid arutelusid. 2019. aasta alguses jõustusid Jordaaniaga läbi räägitud päritolureeglite kava parandused Süüria pagulaste tööhõive toetamiseks.

Gruusia, Moldova ja Ukrainaga loodud põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade raames keskendus EL nende rakendamisele. EL jõudis ka kokkuleppele Ukrainaga, et piirata selle riigi kodulinnuliha eksporti ELi. 6. juulil parafeeris EL Kõrgõzstaniga sõlmitud laiaulatusliku partnerlus- ja koostöölepingu, mis sisaldab olulisi kaubandust käsitlevaid peatükke.

Ladina-Ameerika

2019. aastal jätkati Mehhikoga tööd ajakohastatud üldise lepingu allkirjastamiseks ja sõlmimiseks. EL ja Tšiili pidasid kolm läbirääkimiste vooru, et ajakohastada 2002. aasta kaubanduslepingut. Eesmärk on sõlmida ambitsioonikas, tasakaalustatud ja edumeelne leping, millega veelgi enam liberaliseeritakse kaubandust ja investeeringuid, edendatakse ELi väärtusi ning tõstetakse esile selliseid küsimusi nagu kaubandus ja sooline võrdõiguslikkus. Viimati nimetatud seisukohti käsitlevad sätted tugevdavad arusaamist piirangutest ja võimalustest, millega naised rahvusvahelises kaubanduses kokku puutuvad, ning jagavad parimaid tavasid, mille eesmärk on lihtsustada naiste osalemist.

Juunis leidis kaubanduslepingute rakendamise raames aset ELi ja Kesk-Ameerika assotsiatsiooni­komitee viies kohtumine ning oktoobris tuli kokku ELi ning Colombia, Ecuadori ja Peruu kaubanduskomitee.

Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid

Majanduspartnerluslepingud kujutavad endast ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ja piirkondade vahelisi kaubandus- ja arengulepinguid. Praegu on sellised lepingud ajutiselt jõus 31 riigiga. Neid lepinguid võib vaadelda kui põhielemente tulevase mandritevahelise vabakaubanduspiirkonna loomiseks, mis on uue Aafrika-Euroopa kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi üks pikaajalistest eesmärkidest. Allianss toetab Aafrika püüdlusi Aafrika mandri vabakaubandusala loomisel. Veebruaris ühinesid Komoorid Ida- ja Lõuna-Aafrika lepinguga ning oktoobris alustas EL läbirääkimisi viie riigiga, kes rakendavad praegust lepingut, et laiendada seda tollimaksude vähendamisest kaugemale, et kõrvaldada muud kaubandus- ja investeerimistõkked ning luua uusi võimalusi. EL arutas kaubanduse ja investeeringutega seotud küsimusi ka käimasolevate läbirääkimiste raames, mille eesmärk on Cotonou lepingut asendava raamlepingu sõlmimine.

Õigusriigi tugevdamine

Õigusriigi põhimõte on üks ühistest väärtustest, millel Euroopa Liit rajaneb. Selle põhimõtte järgimine on kõigi liikmesriikide ja ELi institutsioonide ühine ülesanne.

Õigusriigi põhimõtte järgimine on oluline ELi toimimiseks kõigis valdkondades, seda alates siseturust kuni koostööni justiits- ja siseküsimustes. Õigusriigi põhimõtte järgimine tähendab ühtlasi selle tagamist, et liikmesriikide kohtunikud, kes on ka ELi kohtunikud, saavad täita oma rolli ELi õiguse kohaldamisega seotud küsimustes.

Aprillis koostas komisjon olukorraülevaate olemasolevatest vahenditest, mille abil jälgida, hinnata ja kaitsta liidus õigusriigi põhimõtet. Komisjon tegi tagasivaate viimaste aastate kogemustele ja kutsus üles laiemale Euroopa arutelule selle üle, kuidas õigusriigi põhimõtte järgimist veelgi tugevdada. Varasemad kogemused on näidanud, et õigusriigi põhimõtet on vaja paremini edendada, riske või rikkumisi on vaja varakult ennetada ja nende esinemise korral neile tõhusalt reageerida.

Juulis võttis komisjon vastu teise teatise, milles esitas ettepanekud kolmes valdkonnas: edendamine, ennetamine ja reageerimine.

Esimeses valdkonnas (edendamine) parandab komisjon õigusriigialast teabevahetust avalikkusega, koostööd Euroopa Nõukogu ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning rahastab sidusrühmi, sealhulgas kodanikuühiskonda, kes edendavad ühist õigusriigikultuuri.

Teises valdkonnas (ennetamine) kehtestab komisjon olukorra jälgimiseks kõikides liikmesriikides õigusriigi põhimõtte järgimise iga-aastase läbivaatamise tsükli. Selle protsessi toetamiseks valmistab komisjon ette õigusriigi olukorda käsitleva aastaaruande, arendab edasi ELi õigusemõistmise tulemustabelit ning parandab dialoogi teiste ELi institutsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmadega.

Kolmandas valdkonnas (reageerimine) jätkab komisjon õigusriigiga seotud rikkumismenetluste suhtes strateegilise lähenemisviisi kohaldamist, tuginedes Euroopa Kohtu arenevale kohtupraktikale.

Komisjon on ka üles kutsunud kiiresti vastu võtma mitmeaastase finantsraamistiku raames esitatud ettepaneku, mis käsitleb ELi eelarve kaitsmist juhul, kui õigusriigi toimimises esineb üldistunud puudusi, mis kujutavad endast ohtu ELi finantshuvidele.

Komisjon algatas mitu õigusriigi põhimõtet puudutavat rikkumismenetlust. Euroopa Kohus tegi 24. juunil ja 5. novembril 2019 lõplikud otsused rikkumismenetlustes, mille komisjon algatas Poola vastu, ning kinnitas, et Poola õigusaktid, mis käsitlevad ülemkohtu kohtunike ja üldkohtu kohtunike pensioniea alandamist, on vastuolus kohtusüsteemi sõltumatust käsitleva ELi õigusega. Lisaks otsustas komisjon 10. oktoobril 2019 kaevata Poola Euroopa Kohtusse rikkumismenetluses, mis puudutab kohtunike uut distsiplinaarkorda, kuna see kord kahjustab kohtusüsteemi sõltumatust, sest ei paku tagatisi, mis on vajalikud Poola kohtunike kaitseks poliitilise kontrolli eest.

Nõukogu esitas Euroopa poolaasta raames ja komisjoni ettepanekule tuginedes Horvaatiale, Itaaliale, Küprosele, Ungarile, Maltale, Portugalile ja Slovakkiale riigipõhised soovitused kohtusüsteemi toimimise kohta.

Õiguste kaitsmine ja diskrimineerimise vastu võitlemine

Puuetega inimeste õiguste tagamine

Aprillis võeti vastu Euroopa ligipääsetavuse akt, millega tagatakse puuetega inimeste ligipääs teatavatele toodetele ja teenustele, nagu mobiiltelefonid, arvutid, e-raamatud, e-kaubandus, transpordi veebisaidid ja tarbijatele mõeldud pangandusteenused.

Mais lükkas komisjon käima teadlikkuse suurendamise kampaania „Kuidas EL aitab töökohal diskrimineerimise vastu võidelda“, mille käigus teavitatakse inimesi ja ettevõtjaid nende õigustest ja kohustustest.

Rikkumisest teatajate kaitse

Oktoobris võeti vastu kogu ELi hõlmavad nõuded, et tagada ELi normide rikkumisest teatajate kaitse kõrge tase. Direktiiv puudutab mitut olulist valdkonda, nagu riigihanked; toote-, toidu- ja transpordiohutus; keskkonnakaitse; rahvatervis ja tuumaohutus. Uute normidega kehtestatakse konfidentsiaalsed teavituskanalid nii era- kui ka avalik-õiguslikes organisatsioonides ja riigiasutustes ning kaitstakse töötajaid töölt vabastamise ja muude survemeetmete eest.

Võitlus väärinfo, vihakuritegude ja vihakõne vastu

2016. aastal kirjutati peamiste IT-ettevõtjatega alla internetis leviva ebaseadusliku vihakõne vastase võitluse ELi tegevusjuhend, mille neljas hindamine tehti jaanuaris. See näitas, et algatus annab jätkuvalt positiivseid tulemusi. IT-ettevõtjad hindavad nüüd 89% märgistatud sisust 24 tunni jooksul ja 72% vihakõneks peetavast sisust eemaldatakse. 2016. aastal, kui tegevusjuhend kasutusele võeti, olid need näitajad vastavalt 40% ja 28%. Hindamine tõi välja ka valdkonnad, kus ettevõtjad peavad kasutajatele antavat tagasisidet parandama.

Enne Euroopa Parlamendi valimisi avaldas komisjon Facebooki, Google’i ja Twitteri kuuaruanded, millest nähtus, et reklaami paigutamise kontroll, poliitilise reklaami läbipaistvus, võltskontode sulgemine ja automatiseeritud robotprogrammide märgistamissüsteemid on teataval määral paranenud. Allakirjutanud peavad siiski rohkem pingutama eelkõige selliste vahendite väljatöötamiseks, mis suurendaksid reklaamimajutusega tegelevate veebisaitide läbipaistvust ja usaldusväärsust.

Isikuandmete parem kaitse

Esimesel aastal pärast isikuandmete kaitse üldmääruse vastuvõtmist oli komisjoni jaoks esmatähtis tagada selle nõuetekohane kohaldamine. Komisjon jõudis juuliaruandes järeldusele, et enamik liikmesriike on loonud vajaliku õigusraamistiku, ning komisjon kavatseb jälgida, kuidas nad täidavad isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid ja piiravad andmekaitseraamistiku killustatust.

Ettevõtted liiguvad nõuete järjekindlama täitmise suunas, samuti on paranenud kodanike teadlikkus andmekaitse tähtsusest ja oma õigustest, mida nad ka üha enam kasutavad. Samal ajal on näha, et rahvusvahelisel tasandil liigutakse järjest rangemate ühtlustatud andmekaitsenormide suunas.

Üks näide üleilmse ühtlustumisprotsessiga kaasnevast kasust on veebruaris jõustunud ELi ja Jaapani vahelised kaitse piisavuse otsused. Nende tulemusena loodi maailma suurim andmete vaba ja turvalise liikumise ala. Jaapanile eurooplaste andmeid edastades järgitakse rangeid privaatsusnõudeid ning ELi ettevõtted saavad kasu eelisjuurdepääsust Jaapani turule.

Komisjon jälgib ka seda, kuidas liikmesriigid võtavad oma õigusse üle direktiivi, mis käsitleb isikuandmete kaitset õiguskaitse valdkonnas, ning on selle käigus algatanud liikmesriikide vastu mitu rikkumismenetlust.

Võrdõiguslikkus

Juunis võeti vastu uus töö- ja eraelu tasakaalu käsitlev direktiiv ja sellega soodustatakse hoolduskohustuste võrdsemat jagamist naiste ja meeste vahel. Selle kohta leiab üksikasjalikumat teavet 5. peatükist.

Komisjon jätkas lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI-inimeste) õiguste alase teadlikkuse suurendamist. Märtsis avaldatud viimases aastaaruandes LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamise kohta antakse ülevaade meetmest, millega komisjon võitleb diskrimineerimise vastu.

Komisjon liikus edasi 2020. aasta järgse romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku ettevalmistamisel. See raamistik on kesksel kohal selliste ELi ja riiklike vahendite ja struktuuride väljatöötamisel, millega edendada romade kaasamist.

Euroopa Liidu kodakondsus

Jaanuaris avaldas komisjon aruande teatavate liikmesriikide kasutatavate kodakondsuskavade kohta (nn kuldsed passid). Sellised investoritele kodakondsuse ja elamislubade andmise kavad annavad isikule võimaluse saada liikmesriigi kodakondsus või elamisluba seeläbi, et ta teeb investeeringu, tõendamata seejuures tegelikku seost selle liikmesriigiga. See mõjutab ELi kodakondsust. Liikmesriigid on üldjuhul sellise seose seadnud riigi kodakondsuse saamise eelduseks ja on sellest lähtuvalt aktsepteerinud, et ELi kodakondsuse saab automaatselt igaüks, kes saab liikmesriigi kodanikuks.

Komisjoni aruandes tehti kindlaks riskid, mida investoritele kodakondsuse ja elamislubade andmise kavad endast ELile kujutavad, eelkõige julgeoleku, rahapesu, maksudest kõrvalehoidumise ja korruptsiooni seisukohast, ning väljendati muret, et liikmesriikide võetud meetmed ei ole alati piisavad selliste riskide maandamiseks. Komisjon moodustas liikmesriikide ekspertide rühma, et uurida kavadest tulenevaid riske ning tegeleda läbipaistvuse ja hea valitsemistava küsimustega, ning jätkab nende kavade ELi õigusele vastavuse jälgimist. Selle kohta leiab üksikasjalikumat teavet 8. peatükist.

Komisjon tegi suuri jõupingutusi, et kaitsta 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisi. Ta toetas näiteks liikmesriike Euroopa valimiskoostöö võrgustiku loomisel ja selle kohtumiste korraldamisel. See võrgustik ühendab valimisküsimuste eest vastutavate liikmesriikide ametiasutuste esindajaid ning selle kaudu on võimalik vahetada teavet vabade ja õiglaste valimistega seotud küsimustes, nagu andmekaitse, küberturvalisus, läbipaistvus ja teadlikkuse suurendamine. Võrgustik jätkab võimalike riskidega tegelemist, lahenduste otsimist ning aitab kaasa vastupanuvõimelisemate valimis- ja demokraatlike süsteemide loomisele kõikjal ELis.

Juunis võttis EL vastu isikutunnistuste ja elamislubade turvalisust käsitleva määruse. See on osa meetmetest, millega hõlbustatakse liidus vabalt liikumise ja elamise õiguse kasutamist. Uute normidega kehtestatakse ühised miinimumstandardid ELi kodanike isikutunnistustele ja kolmandate riikide kodanikest pereliikmete elamislubadele ning minimaalne teave, mida peavad sisaldama ELi kodanikele väljastatavad elamisload. See muudab need dokumendid turvalisemaks ja usaldusväärsemaks ning suurendab usaldust ja heakskiitu, võimaldades kodanikel kogu ELis hõlpsamalt reisida, vähendades takistusi vaba liikumise õiguse kasutamisel ja kõrvaldades seaduselüngad, mida terroristid ja teised kurjategijad võivad püüda ära kasutada.

Selleks et tugevdada ELi kodanike õigust konsulaarkaitsele kolmandates riikides, kus nende oma liikmesriik ei ole esindatud, võeti vastu uued normid, et luua tänapäevane ELi tagasipöördumistunnistus. Nende normidega tagatakse, et ELi kodanikud saavad kiiresti selle turvalise ja laialdaselt aktsepteeritud dokumendi mis tahes liikmesriigist ja saavad selle abil turvaliselt koju tagasi pöörduda.

Tarbijate kaitsmine

Juulis avaldas komisjon suunised ebaõiglaseid lepingutingimusi käsitleva direktiivi kohaldamise kohta, et suurendada teadlikkust kaitsest selliste ebaõiglaste tingimuste eest tarbijalepingutes nagu tarbijate seaduslike õiguste põhjendamatu piiramine või ühepoolsed muutmised.

Novembris võeti vastu ELi tarbijakaitsenormide ajakohastamist ja nende täitmise paremat tagamist käsitlev direktiiv, mis on osa meetmepaketist „Uus kokkulepe tarbijatega“, mille kohta komisjon tegi ettepaneku 2018. aasta aprillis. Sellega kohandatakse tarbijaõigusi uute tehnoloogiatega, kehtestades olulised uued veebinõuded. Need puudutavad varjatud reklaami keelamist otsingutulemustes ja tarbijate libaarvustuste keeldu; teabe andmist veebiplatvormil tegutseva vastaspoole kohta (eratarbija või kutseline jaemüüja) ning teabe andmist selle kohta, milliseid parameetreid on kasutatud otsingutulemusena esitatud pakkumiste järjestuses, ja selle kohta, kui hinda on isikupõhiselt kohandatud automatiseeritud töötlusel põhineva otsuste tegemise alusel.

Uute normidega kehtestatakse ka hoiatava mõjuga trahvid tarbijaõiguste ulatuslike rikkumiste eest, mis on hõlmatud tarbijakaitsealase koostöö määruse kohaste koordineeritud meetmetega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel käivad ikka veel läbirääkimised eraldi ettepaneku üle, mis käsitleb Euroopa kollektiivse õiguskaitsevahendi loomist kahju kandnud tarbijarühmade jaoks.

Pärast läbirääkimisi komisjoni ja riiklike tarbijakaitseasutustega viis platvorm Airbnb oma müügitavad ja -tingimused täielikult kooskõlla ELi tarbijakaitsenormidega. Näiteks on nüüd otsingulehtedel selgelt näha, kas majutust pakub eraisik või kutseline majutuspakkuja.

Pärast Euroopa Komisjoni ja ELi tarbijakaitseasutuste üleskutset on viis juhtivat autorendifirmat – Avis, Europcar, Enterprise, Hertz ja Sixt – muutnud autorendihinnad tarbijatele täiesti läbipaistvaks.

Pärast Cambridge Analytica skandaali ning pikka dialoogi komisjoni ja riiklike tarbijakaitseasutustega muutis Facebook teenuste osutamise tingimusi. Neis on nüüd täpsemalt selgitatud, kuidas ettevõtja kasutab oma kasutajate andmeid profiilianalüüsiga seotud teenuste arendamiseks ning reklaami suunamiseks ja ka tuluallikana, samuti tunnistatakse äriühingu vastutust hooletuse korral.

ELi hõlbustab netiostude tegemist, andes tarbijale võimaluse teha teadlikke otsuseid ja osta turvaliselt. 2019. aastal algatati teadlikkuse suurendamise kampaania #YourEURight, et tuletada tarbijatele meelde, et kui nad ostlevad ükskõik millises internetipoes, mis müüb Euroopa tarbijatele, on neil olulised õigused.

Tarbekaupade kvaliteedierinevuste vastu võitlemiseks võeti vastu uued normid. Samal ajal töötas komisjon selle nimel, et selgitada, millal kujutab kvaliteedierinevusega toodete (identses või sarnases pakendis erineva koostisega kaubad, mida müüakse kogu Euroopas) müük endast ebaseaduslikku kaubandusvõtet, ning töötas välja ühise metoodika ja avaldas 2019. aasta juunis kogu ELi hõlmava analüüsikampaania tulemused. Analüüsis võrreldi eri liikmesriikidest pärit toiduaineid. Tulemused näitasid, et kuigi pea kolmandiku analüüsitud toiduainete pakend oli sama või sarnane, kuid koostis erinev, ei olnud võimalik kindlaks teha konkreetset geograafilist seaduspära. Tulemuste põhjal ei ole võimalik järeldada, kas erinevused mõjutavad kvaliteeti või kas neid seostatakse üksikjuhtudel eksitava tavaga.

Pärast seda, kui võeti vastu suunised, et aidata liikmesriikide ametiasutustel kohaldada kvaliteedi­erinevusega toiduaineid puudutavaid ELi õigusnorme, eraldas komisjon üle 4,5 miljoni euro, et piirata kvaliteedierinevusi ja tugevdada tarbijaorganisatsioone. Lisaks jõustus aprillis direktiiv, mis käsitleb põllumajandustoodete ja toiduainete tarneahelas esinevaid ebaausaid kaubandustavasid.

Juunis avaldas komisjon toiduainete tarneahela toimimise parandamist käsitleva kõrgetasemelise foorumi lõpparuande, milles antakse soovitusi õiglaste ja tõhusate kaubandusvõtete ning läbipaistvuse kohta. Aruandes tuuakse esile ka territoriaalsete tarnepiirangutega seotud probleemid, mis takistavad jaemüüjatel hankida oma tooteid sealt, kust nad tahavad. Komisjon algatas ka projekti, et suurendada tarbijate teadlikkust raha jaotusest toiduainete tarneahelas.

Tsiviilõigus

Juunis võttis nõukogu vastu ka muudetud Brüsseli IIa määruse. Läbivaatamise käigus parandati norme, mis kaitsevad lapsi vanemliku vastutusega seotud piiriülestes vaidlustes, näiteks hooldusõigust, suhtlusõigust ja lapseröövi käsitlevaid norme. Uute normidega muutub õigusalane koostöö kiiremaks ja tõhusamaks, et kindlustada laste parimate huvide seadmine esikohale.

Äriühinguõigus

Juunis võeti vastu ka uued ELi normid, et lihtsustada ettevõtjate jaoks äriühingute registreerimist internetis ja piiriüleselt, uute filiaalide loomist või dokumentide esitamist äriregistrisse. Novembris võeti vastu täiendav ELi äriühinguõiguse normide kogum, millega lihtsustatakse äriühingute piiriülest ümberkujundamist, ühinemist ja jagunemist, tagades samal ajal töötajate, vähemusaktsionäride ja võlausaldajate õiguste parema kaitse. Uute normidega luuakse õiguskindlus, säästetakse raha, vähendatakse halduskoormust ja antakse vajalikud volitused kuritarvituste takistamiseks.

Novembris võeti vastu investeerimisühingute juhtimist ja nende juhtkonna tasustamist käsitlevad uued normid. Nende eesmärk on olla proportsionaalne investeerimisühingute suuruse, riskide ja tegevusega, tagades samal ajal asjakohase järelevalve kõigi selliste suurte asutuste üle, mis võivad kujutada endast süsteemset riski. Mais ajakohastati pankade juhtimise ja nende juhtkonna tasustamise norme. Eelkõige tugevdati asutuste õigust kõrvaldada panga juhtorganist liikmeid, kui on kahtlus, et nad on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega.

Võitlus terrorismi ja rahapesu vastu

2019. aastal suurendas komisjon oma rahalist, operatiiv- ja poliitilist toetust liikmesriikidele, et aidata neil kiirendada julgeolekuliidu elluviimist. Aasta lõpuks oli 22st julgeolekuliidu seadusandlikust algatusest 16 saanud seaduse kuju. EL näitas eeskuju terroristliku veebisisu vastu võitlemisel määruse ettepanekuga, millega pannakse internetiplatvormidele kohustus eemaldada terroristlik sisu ühe tunni jooksul alates eemaldamiskorralduse saamisest. Euroopa Parlament ja nõukogu on komisjoni ettepanekuga kenasti edasi liikunud ning töö jätkub 2020. aasta esimeses kvartalis.

Samal ajal kiitsid komisjon, liikmesriikide siseministrid ja erasektori esindajad heaks ELi kriisiprotokolli, mis puudutab terroristlikule või vägivaldsele äärmuslikule veebisisule reageerimist. See on osa ülemaailmsest reageerimisest Christchurchi üleskutsele. Jätkati 2017. aasta avaliku ruumi kaitse tegevuskava elluviimist, hõlmates muu hulgas ka kaitset terroriohu eest.

EL jätkas üliolulist tööd, et jätta terroristid ilma vahenditest, mille abil panna toime oma tegusid, kehtestades ajakohastatud normid terroristide poolt isetehtud lõhkeainete komponentidena kasutatavate kemikaalide turustamise ja kasutamise kohta ning võttes uusi meetmeid terrorismi rahastamise tõkestamiseks. EL jätkas rahvusvahelist koostööd, vahetades muu hulgas broneeringuinfot Austraalia ja Ameerika Ühendriikidega, töötades selle nimel, et jõuda Kanadaga sõlmitava uue lepingu projektis lõplikule kokkuleppele, ning allkirjastades ÜRO terrorismivastase koostöö raamistiku.

Aasta lõpus tegi komisjon ettepaneku alustada läbirääkimisi Jaapaniga broneeringuinfo vahetamise üle ning Uus-Meremaaga õiguskaitse eesmärgil isikuandmete vahetamise üle Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol). Komisjon kiitis samuti heaks kahepoolsed kokkulepped Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo (kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta), Montenegro, Põhja-Makedoonia ja Serbia ametiasutustega terrorismivastase ühise tegevuskava elluviimiseks Lääne-Balkani riikides.

EL võttis vastu mitu meedet, et võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu. 2019. aastal tugevdas EL Euroopa Pangandusjärelevalve rolli. Kavas on kehtestada ühtsed kogu ELi hõlmavad normid, et anda liikmesriikide ametiasutustele õigus pääseda ligi pangakontode riiklikele keskregistritele või andmeotsingusüsteemidele ning parandada ametiasutustevahelist koostööd. Lisaks rõhutati neljas komisjoni aruandes vajadust rakendada täielikult ja nõuetekohaselt neljandat ja viiendat rahapesuvastast direktiivi. Detsembris võttis nõukogu vastu järeldused rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegiliste prioriteetide kohta. Järeldustes käsitletakse põhjalikult vajadust üksikasjalikumate normide järele ja teatavate ülesannete andmist ELi asutustele.

Kuritegevuse vastase võitluse tugevdamine

Nõukogu andis komisjonile loa pidada ELi nimel Ameerika Ühendriikidega läbirääkimisi lepingu üle, mis käsitleb piiriülest juurdepääsu elektroonilistele tõenditele kriminaalasjades, ning osaleda Euroopa Nõukogu küberkuritegevuse konventsiooni teist lisaprotokolli käsitlevatel läbirääkimistel.

2019. aastal töötas komisjon Euroopa Prokuratuuri loomise kallal ning see peaks hakkama toimima 2020. aasta lõpus. Euroopa Parlament ja nõukogu nimetasid esimeseks Euroopa peaprokuröriks Laura Codruţa Kövesi.

EL tegutses selle nimel, et tõkestada ebaseaduslikku äritsemist kultuuriväärtustega. Aprillis vastu võetud selliste kaupade ELi toomist ja importi käsitleva määruse eesmärk on teha lõpp ebaseaduslikule äritsemisele, mille abil sageli toetatakse terrorismi ja muud kuritegevust.

Tugevam Euroopa loodusõnnetustele reageerimise süsteem

Katastroofid on sagenenud kogu Euroopas ja seetõttu on liikmesriikidel keerulisem olla üksteisele loodusõnnetustele reageerimisel abiks. Sel põhjusel lõi EL rescEU, millega tugevdatakse olemasolevat ELi elanikkonnakaitsemehhanismi. 2019. aastal jätkas komisjon tööd rescEU käivitamiseks. RescEU üleminekuaja lennukipargist oli Kreekas 2019. aasta augustis metsatulekahjude kustutamisel suur abi.

Euroopa rände tegevuskava

2017. aasta septembris võtsid liikmesriigid seni suurima ühise kohustuse ümberasustamise valdkonnas, lubades ümber paigutada üle 50 000 rahvusvahelise kaitse vajaja. Selle lubaduse täitmisega tegeldi kogu 2019. aasta vältel, kusjuures komisjon jätkas liikmesriikide abistamist nende lubaduste täitmisel. Üleilmne ümberasustamisvajadus on väga suur ja seepärast on äärmiselt oluline, et komisjon oma jõupingusi jätkab. Detsembriks oli kava alusel ümber asustatud 43 800 inimest ehk üle 87% sellest, mida liikmesriigid olid lubanud.

Piirihaldus

Detsembris jõustusid uued õigusnormid, mis tugevdavad ELi välispiiride haldamist ning võimaldavad Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametil luua 10 000 operatiivtöötajaga alalise korpuse.

Alalise korpuse liikmetel on täitevvolitused ja oma varustus, mis võimaldab neil sekkuda kus tahes ELi välispiiridel ja kolmandateski riikides, juhul kui need soovivad oma pinnale piiri- ja rannikuvalverühmi. Liikmesriigid (ja asjaomased kolmandad riigid) säilitavad oma otsustusõiguse ning vastutavad kõikidel juhtudel oma piiridel toimuvate operatsioonide ja tagasisaatmismenetluste eest. Ametisse nimetatakse 40 põhiõiguste ametnikku, kes peavad tagama, et alalise korpuse liikmed austaksid nende kolmandate riikide kodanike õigusi, kes ületavad (seaduslikult või mitte) välispiiri või keda hakatakse tagasi saatma.

Komisjon pidas viie Lääne-Balkani riigiga edukalt läbirääkimisi staatust käsitlevate kokkulepete üle, millega võimaldatakse Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade lähetamist nendesse riikidesse. Albaaniaga sõlmitud kokkulepe jõustus 1. mail 2019 ja rühm alustas tegevust kolm nädalat hiljem. 7. oktoobril kirjutasid komisjon ja nõukogu eesistujariik Soome alla staatust käsitlevale kokkuleppele Montenegroga ja 19. novembril samasugusele kokkuleppele Serbiaga. Selline kokkulepe on sõlmimisel ka Bosnia ja Hertsegoviina ning Põhja-Makedooniaga.

Julgeoleku, rände ja piirihalduse infosüsteemid

Juunis jõustusid uued Euroopa määrused, mis võimaldavad andmete ja teabe vahetamist sisepiirikontrollita vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala infosüsteemide vahel. Ühendatud platvormi kasutuselevõtt (arvatavasti 2023. aastal) tähendab seda, et piiri-, rände-, viisa-, õigus- ja politseiasutused saavad võrrelda isikute andmeid kõigi asjaomaste ELi infosüsteemide andmetega, mis kuvatakse ühelainsal ekraanil, ning lisada märke isikute kohta, kes püüavad kasutada mitut identiteeti.

Jätkus riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) ning ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) juurutamine. Esimene võimaldab praeguselt passide käsitsi tembeldamiselt üle minna isiku- ja reisidokumendi andmete ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise koha ja kuupäeva elektroonsele registreerimisele. See tagab, et kolmandate riikide kodanikud ei jää riiki lubatust kauemaks, võimaldab parandada välispiirikontrolli kvaliteeti ja tõhusust ning aitab liikmesriikidel toime tulla kasvava reisijate arvuga. ETIAS pakub riikide ametiasutustele ka rohkem teavet viisavabalt ELi reisivate isikute kohta veel enne, kui need saabuvad välispiirile – näiteks selle kohta, kas isik võib püüda riiki siseneda ebaseaduslikult või kujutab endast julgeolekuohtu. Vajaduse korral võidakse jätta neile reisiluba andmata.

Rände haldamine ja inimelude päästmine merel

ELi ühisoperatsioonide ja mereväemissioonide osalusel toetati liikmesriike, kuhu saabuvad sisserändajad Vahemerelt, ja päästeti merelt üle 760 000 inimese.

Kooskõlas ELi 2015. aasta tegevuskavaga rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks jõustusid augustis sisserände kontaktametnike võrgustikku käsitleva määruse muudatused. Tegevuskava võimaldab parandada koostööd ja tegevuse koordineerimist liikmesriikide, komisjoni ning ELi asutuste poolt kolmandatesse riikidesse lähetatud sisserände kontaktametnike vahel. See aitab tõhusamalt reageerida ebaseaduslikule sisserändele ja sellega seotud piiriülesele kuritegevusele ning aitab seda ära hoida ja sellega võidelda.

Komisjon jätkas jõupingutusi, et hoida ära olukorrad, kus potentsiaalsed rändajad otsustavad kasutada ELi tulemiseks ebaseaduslikke rändekanaleid ja seavad oma elu ebaseaduslikult üle piiri toimetajate kätes ohtu. Rahastati kaheksat teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniat, mis olid suunatud võimalike ebaseaduslike rändajate kogukondadele kolmandates riikides ja nendele väljarändajate kogukondadele Euroopas, keda nad usaldavad. Kampaania eesmärk oli pakkuda rändajaile objektiivset teavet, et nad saaksid teha teadlikke valikuid. Komisjon suurendas ühistele operatiivpartnerlustele (sealhulgas ühistele uurimisrühmadele) ette nähtud vahendeid 22,5 miljoni euroni. Tegemist on liikmesriikide ja kolmandate riikide õiguskaitseasutuste vaheliste partnerlustega, mille eesmärk on võitlus rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetajatega Lääne- ja Põhja-Aafrikas.

Ajutised kokkulepped

Rändajate maabumised Vahemere keskosas on selgelt näidanud, et vaja on Euroopa ühist lahendust, mis põhineb solidaarsusel, vastutusel ja põhiõiguste austamisel. Komisjon toetab aktiivselt liikmesriikide vaheliste ajutiste kokkulepete sõlmimist, millega hõlbustatakse maalelubamist pärast otsingu- ja päästeoperatsioone Vahemerel seniks, kuni jõutakse kokkuleppele Euroopa varjupaigasüsteemi pikaajalises jätkusuutlikus reformis. Komisjon koordineeris liikmesriikide palvel ja ELi ametite toetusel vabatahtlikku ümberpaigutamist kogu 2019. aasta jooksul. Ümber paigutati 1608 inimest.

Tagasisaatmine ja tagasivõtmine

Euroopa Parlament ja nõukogu jätkasid läbirääkimisi tagasisaatmisdirektiivi tugevdamist käsitleva komisjoni 2018. aasta ettepaneku üle. ELi ühiste tagasisaatmisnormide muudatustega lihtsustati nende isikute tagasisaatmist, kelle varjupaigataotlus on piirimenetluse käigus tagasi lükatud, muudetakse selgemaks ja kiiremaks tagasisaatmisotsuste tegemise menetlust ning nõutakse, et tagasisaatmisotsus väljastataks kohe, kui on tehtud otsus seadusliku riigis viibimise lõpetamise kohta.

Detsembris jõustus ja muutus ELi õiguse osaks määrus, millega parandatakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti suutlikkust osaleda tagasisaatmistes. Amet sai proaktiivsema rolli liikmesriikide abistamisel vastavalt nende vajadustele ja laiemad võimalused anda abi tagasisaatmismenetluse kõikides etappides.

Euroopa Liit on sõlminud tagasivõtulepingu 23 ELi-välise riigiga. 2019. aastal peeti sellise lepingu sõlmimiseks või laiema rändealase koostöö raamistiku vastuvõtmiseks läbirääkimisi veel kuue riigiga.

Kaitse vajajate kaitsmine

Varjupaigareform

Eesistujariikide Rumeenia ja Soome suurtest jõupingutustest hoolimata ei ole liikmesriigid jõudnud üksmeelele ja ELi varjupaigapoliitika reformimise ettepanekud ei edene. Kohe pärast ametisse asumist detsembris alustasid asepresident Margaritis Schinas ja volinik Ylva Johansson ringreisi, et kuulata ära liikmesriikide valitsused. Nad külastasid Taanit, Saksamaad, Kreekat, Prantsusmaad, Itaaliat ja Ungarit. Mõlemad osalesid ka struktureeritud arutelus Euroopa Parlamendiga. Konsultatsioonide pidamine on oluline tahk president von der Leyeni lubaduses leida rändeküsimusele lahendus. Eesmärk on välja töötada uus rände- ja varjupaigapakt ning esitada selle kava 2020. aastal.

Esmase vastuvõtu keskused ning Kreeka, Küprose, Malta, Itaalia ja Hispaania toetamine

Alates 2015. aastast on komisjon Kreeka ametiasutusi ning rahvusvahelisi ja valitsusväliseid organisatsioone rände haldamisel rahaliselt toetanud 2,2 miljardi euroga. Toetust maksti Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ja erakorralise toetuse rahastamisvahendist. Lisaks pakub komisjon Kreeka ametiasutustele struktuurset toetust oma alalise kohalolekuga Egeuse mere saartel.

Alates 2019. aasta septembrist on komisjon alaliselt esindatud Küprosel, toetades Küprose ametiasutusi rände haldamise tõhustamisel. Alates 2014. aastast on EL eraldanud Küprosele kokku 103,5 miljonit eurot. Aastatel 2014 kuni 2019 sai Malta Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist ning Sisejulgeolekufondist ELi toetust kokku 112,85 miljonit eurot.

Itaaliale eraldati 2019. aastal 59,4 miljonit eurot, millega tõusis erakorralise abi kogusumma 285,2 miljoni euroni. See summa lisandub 737,4 miljoni eurosele ELi toetusele, mis on Itaaliale aastatel 2014–2020 ette nähtud Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi riiklike programmide raames.

Komisjon jätkas Hispaania toetamist. Alates 2018. aastast on Hispaania saanud üle 52 miljoni euro erakorralist abi. Nende vahenditega antakse rändajatele abi, luuakse kohalikke registreerimis- ja vastuvõtueelseid keskusi ning lähetatakse täiendavaid Guardia Civil’i politseijõude.

Kreekas ja Itaalias asuvatesse esmase vastuvõtu keskustesse ning Hispaania lõunarannikul asuvatesse registreerimiskeskustesse saabuvate rändajate registreerimine ja tuvastamine ning neilt sõrmejälgede võtmine toimub kooskõlas normidega.

Rände tõhusa juhtimise rahaline toetamine

EL toetab märkimisväärsete summadega rände- ja piirihalduse parandamiseks elluviidavaid liikmesriikide tegevuskavasid. 2019. aastal eraldas ta Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist 467 miljonit eurot ning Sisejulgeolekufondi piiri- ja viisarahastust 442,7 miljonit eurot ja sama fondi politseirahastust 92,7 miljonit eurot.

ELi ja Türgi avaldus

ELi ja Türgi avaldus pakkus jätkuvalt alternatiivseid lahendusi ohtlikele marsruutidele ja aitas päästa inimelusid Egeuse merel. 2019. aastal saabus meritsi Türgist Kreekasse märksa vähem ebaseaduslikke rändajaid (umbes 60 000) kui enne 2015. aasta oktoobrit, s.t avalduse vastuvõtmist. Liikmesriigid on avanud Türgis viibivatele Süüria pagulastele organiseeritud, turvalised ja seaduslikud Euroopasse tulemise võimalused. Kuni 2019. aasta lõpuni asustati ümber ligikaudu 25 700 pagulast. 2019. aastal läks toetatud vabatahtliku tagasipöördumise ja taasintegreerimise programmi raames Kreekast ELi mittekuuluvatesse riikidesse vabatahtlikult tagasi 3854 inimest, neist 3260 mandrilt ja 594 saartelt. Alates 2016. aastast on programmi toel Kreeka saartelt ja mandriosalt vabatahtlikult tagasi pöördunud 17 900 rändajat.

Selle kõrval toetas EL 2016.–2019. aastal Türgi pagulasrahastu kaudu pagulaste vastuvõtmist Türgis 6 miljardi euroga.

2019. aasta lõpuks olid kõik selle vahendid meetmete vahel ära jagatud. Lepingutega kaetud 4,7 miljardist eurost oli välja makstud 3,2 miljardit eurot. Üle 1,7 miljoni pagulase saab endiselt igakuist rahalist abi, mida nimetatakse hädaolukorra sotsiaalseks turvavõrguks ja mis aitab neil rahuldada oma põhivajadusi. Rohkem kui 500 000 pagulaslast saavad koolis käia.

Turvaliste, korrakohaste ja seaduslike võimaluste loomine Euroopasse rändamiseks

Viisapoliitika

EL ajakohastas ja ühtlustas veelgi Schengeni alale reisivate kolmandate riikide kodanike suhtes kohaldatavat viisapoliitikat. 2020. aasta veebruaris jõustunud viisaeeskirja muudatustega on vähendatud bürokraatiat ja hõlbustatud viisamenetlust riiki lühikeseks ajaks sisenevate usaldusväärsete reisijate jaoks, ilma et see vähendaks julgeolekut. Viisaeeskirja muudatustega kehtestati uus mehhanism, millega seatakse neile partnerriikidele, kes ei tee piisavalt koostööd ELis ebaseaduslikult viibivate kodanike tagasivõtmisel, rangemad viisade menetlemise tingimused. Teatavate reisijate kategooriate puhul võivad liikmesriigid aeglustada viisataotluste menetlemist ja lühendada väljastatavate viisade kehtivusaega ning suurendada viisatasu ja muuta viisatasust vabastamise reegleid.

Viisalihtsustus ja viisanõudest vabastamise peatamine

Juunis jõudsid lõpule ELi ja Valgevene vahelised läbirääkimised viisalihtsustuslepingu ja tagasivõtulepingu üle. Pealäbirääkijad parafeerisid need lepingud. Mõlemad pooled töötavad nüüd selle nimel, et viia lõpule lepingutele alla kirjutamiseks ja nende sõlmimiseks vajalikud sisemenetlused. Mõlemale lepingule kirjutatakse alla ja need jõustuvad üheaegselt.

Viisanõudest vabastamise ajutise peatamise korda täiendati 2017. aastal, võimaldamaks kiiret reageerimist kiireloomulistel juhtudel. 2019. aasta juunis sai komisjon Madalmaadelt Albaaniat puudutava sellise korra kohase teate. Pärast teate hoolikat läbivaatamist ning kättesaadava teabe ja asjakohaste andmete arvessevõtmist leidis komisjon, et mehhanismi käivitamiseks vajalikud tingimused ei ole täidetud, kuid kohustus olukorda jälgima.

Vastastikune viisavabadus

Praegu saavad ilma viisata ELi reisida ligikaudu 60 riigi kodanikud maailma eri paigust. ELi kodanikel peaks omakorda olema võimalus neisse riikidesse viisavabalt reisida. Vastastikkuse põhimõte on meie ühises viisapoliitikas kesksel kohal. Olukord paranes Ameerika Ühendriikidega, kui USA administratsioon teatas septembris, et Poola vastab viisanõudest loobumise programmiga ühinemise tingimustele. Kuigi Ameerika Ühendriigid nõuavad endiselt viisat Bulgaaria, Horvaatia, Küprose ja Rumeenia kodanikelt, illustreerib see edusamm seda, miks komisjon jätkab USA administratsiooniga kannatlikku diplomaatiat.

Ameerika Ühendriigid on väljendanud valmisolekut lubada ka nendel liikmesriikidel osaleda viisavaba reisimise programmis, kui nad täidavad USA õigusnormides sätestatud nõudeid näiteks julgeolekukoostöö valdkonnas ja viisataotluste tagasilükkamise näitaja vähendamise osas.

Kuldsed passid ja viisad

Jaanuaris esitas komisjon esimese põhjaliku aruande mitmes liikmesriigis kasutatavate investoritele kodakondsuse ja elamisloa andmise kavade kohta. Selliste „kuldseteks passideks“ ja „kuldseteks viisadeks“ kutsutud kavade kohaselt võib isik saada riigi kodakondsuse või elamisloa üksnes investeeringu tegemisega. Komisjoni aruandes on rõhutatud, et riigid, kelle kodanikud võivad ELi reisida viisavabalt, peavad investorite kodakondsuse kava alusel kodakondsuse taotlejatele tegema rangeima julgeoleku- ja taustakontrolli. Komisjon jälgib seda teemat viisanõudest vabastamise ajutise peatamise korra raames; kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide kodakondsuskavasid jälgitakse ka ELiga ühinemise protsessi raames. Vt ka 7. peatükk.

Vajaduspõhise rände soodustamine

EL tugevdas 2019. aastal kahepoolset koostööd rände päritolu- ja transiidiriikidega ning rahvusvaheliste organisatsioonidega eesmärgiga tegeleda ebaseadusliku rände ja sundrände algpõhjustega, parandada piirihaldust ning toetada vabatahtlikku tagasipöördumist ja inimeste liikuvust. Koostööd Aafrika Liidu ja ÜROga tehti ka ühise rakkerühma kaudu.

Komisjon jätkas tööd seadusliku rände võimaluste laiendamiseks, et ELi saaksid tulla inimesed, kellel on tööturul nõutavad oskused ja teadmised. Kevadel valmis komisjoni ELi seadusliku rände normide üldine hinnang. Toimivuskontrolli tulemused kinnitasid, et tervikliku Euroopa rändepoliitika võti peitub tõhusas seadusliku rände poliitikas.

Kogu aasta vältel jätkas komisjon koostööd liikmesriikidega, töötades välja töörände katseprojekte peamiste partnerriikidega. Alustati Aafrika riikidest. Sel eesmärgil on komisjon andnud ka rahalist toetust näiteks Aafrika hädaolukorra usaldusfondist.

Integratsioon

Integratsioonipoliitika on küll liikmesriikide pädevusse kuuluv poliitikavaldkond, kuid komisjon toetas ka 2019. aastal liikmesriikide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, valitsusväliste organisatsioonide ja muude osalejate jõupingutusi poliitika koordineerimise, kogemuste vahetamise, järelevalve ja rahastamise kaudu. Nende meetmete eesmärk on edendada pagulasseisundi saanud kolmandate riikide kodanike integratsiooni. 2019. aastal rahastas komisjon kaheksat suurt riikidevahelist linnade ja piirkondade võrgustikku, mille raames teevad integratsioonialast koostööd rohkem kui 40 Euroopa linna ja 10 piirkonda. Euroopa integratsioonivõrgustiku raames toetas komisjon mitmeid riiklike ametiasutuste vahelisi koolitusmeetmeid, sealhulgas uuenduslikku liikmesriikidevahelist tugiprogrammi, millega toetatakse konkreetsete integratsioonipoliitikate ja -programmide kehtestamist ja täiustamist.

Euroopa Liidu naabruskond

Idanaabrus

2019. aastal jätkas EL stabiilsuse, julgeoleku ja heaolu toetamist ja edendamist Euroopa naabruspoliitika raames ning tugeva partnerluse arendamist idas ja lõunas asuvate naaberriikidega.

Mais tähistati Brüsselis toimunud ministrite kohtumisel ja kõrgetasemelisel konverentsil idapartnerluse 10. aastapäeva. Edusamme on tehtud reformide läbiviimisel kõigis 2020. aasta tegevuskava 20 eesmärgi saavutamise valdkondades, eelkõige majanduse, digimajanduse, transpordi, ühenduvuse, energia ja liikuvuse valdkonnas, samal ajal kui valitsemise ja institutsioonide väljaarendamise valdkonnas on endiselt probleeme. Pärast 2019. aastal toimunud ulatuslikku konsulteerimist partnerluse tuleviku üle tuleks pikaajalised poliitilised eesmärgid esitada enne idapartnerluse tippkohtumist, mis peaks toimuma 2020. aasta esimesel poolel.

Suhted Ukrainaga

Juulis Kiievis toimunud tippkohtumisel tegid EL ja Ukraina ühisavalduse ning EL kinnitas taas oma pühendumust Ukraina sõltumatusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele. EL kinnitas ka oma toetust Minski kokkulepete rakendamisele ning Normandia formaadi, Ukrainat käsitleva kolmepoolse kontaktrühma ning Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) tööle, mille eesmärk on leida konfliktile rahumeelne ja jätkusuutlik lahendus. Komisjon ja Ukraina valitsus kirjutasid alla neljale programmile, mille maht on 109 miljonit eurot ja mis on pärit komisjoni 2019. aasta abipaketist Ukrainale. Programmid on suunatud detsentraliseerimisele, korruptsioonivastasele võitlusele, kodanikuühiskonna toetamisele ja tehnilisele koostööle peamiste reformide alal ning assotsieerimislepingu ning selle põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamisele.

Venemaa

EL jätkas kahetasandilise lähenemisviisi rakendamist Venemaa suhtes, mis oli endiselt strateegiline väljakutse: sanktsioonid vastuseks Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse rikkumistele Venemaa poolt ning vajaduse korral valikuline osalemine ELile huvi pakkuvates küsimustes, nagu noorte- ja kultuurivahetus ning ELi ja Venemaa haridusalane koostöö.

Euroopa Liidu lõunanaabrus

ELi finants- ja tehniline abi 2019. aastal aitas lahendada piirkonna peamisi probleeme: konfliktid Süürias, Liibüas ning Iisraeli ja Palestiina (sellist nimekasutust ei tuleks käsitada Palestiina riigi tunnustamisena ning see ei mõjuta liikmesriikide individuaalseid seisukohti selles küsimuses) vahel, püsiv rändesurve, halb valitsemistava ja vilets ärikeskkond. Juunis anti ELi ja Maroko suhetele uut hoogu ühise poliitilise deklaratsiooniga, mille eesmärk on arendada partnerlust ühise heaolu nimel. Välisinvesteeringute kava on aidanud rahastada erasektorit ning hoogustada majandusarengut ja töökohtade loomist lõunanaabruses ja Aafrikas.

Lääne-Balkani riigid ja laienemisprotsess

2019. aastal toetasid ELi institutsioonid jätkuvalt Lääne-Balkani riikide väljavaateid saada ELi liikmeks kooskõlas Lääne-Balkani strateegiaga ja Sofia prioriteetide kavaga, mille eesmärk on tugevdada piirkonna poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi. EL toetas jätkuvalt koostööd, et täielikult vallandada piirkonna majanduslik ja sotsiaalne potentsiaal ning saada üle mineviku pärandist. Näiteks jõustus juulis Lääne-Balkani piirkondlik rändlusleping, mis alandas märkimisväärselt rändlustasusid piirkonnas ja viib rändlustasud 2021. aastal nullini. Suur läbimurre piirkonnas oli ajaloolise Prespa kokkuleppe jõustumine Kreeka ja Põhja-Makedoonia vahel veebruaris.

ELi ja Lääne-Balkani riikide ministrite esimene tööhõive- ja sotsiaalteemaline kohtumine toimus 12. juunil Luxembourgis. Nõukogu eesistujakolmiku (Rumeenia, Soome ja Horvaatia) ministrid kohtusid koos komisjoniga oma Lääne-Balkani kolleegidega, et arutada mitmeid tööhõive- ja sotsiaalpoliitika küsimusi. Kavakohaselt igal aastal toimuva kohtumise eesmärk on vahetada arvamusi kõigile piirkonna kodanikele kasu toovate tööhõive- ja sotsiaalreformidega seotud probleemide üle.

Oktoobris analüüsis Euroopa Ülemkogu komisjoni soovitusi alustada ühinemisläbirääkimisi Albaania ja Põhja-Makedooniaga ning otsustas laienemise küsimuse juurde tagasi pöörduda enne ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumist Zagrebis 2020. aasta mais.

Türgi

ELi ja Türgi suhteid takistasid jätkuvalt õigusriigi põhimõtte, põhiõiguste ja kohtusüsteemi sõltumatuse kriitiline olukord Türgis ning kasvavad pinged Vahemere idaosas. EL on jätkanud pagulaste abistamist Türgi pagulasrahastust, mille kaudu hallatakse 6 miljardi euro ulatuses vahendeid, et aidata rohkem kui 4 miljonit riigis majutatavat pagulast.

Aafrika-Euroopa suhted

EL on alustanud Aafrikaga enneolematut partnerlust, investeerides poliitilisse suhtesse võrdsete vahel. ELi ja Aafrika partnerlus hõlmab mitmesuguseid valdkondi, sealhulgas arengut, rahu ja julgeolekut, rännet, kliimat, energeetikat, põllumajandust, kaubandust, jätkusuutlikke investeeringuid ja töökohti, innovatsiooni, haridust, noori, demokraatiat ja inimõigusi.

2019. aastal edenes 2018. aastal loodud Aafrika ja Euroopa kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi rakendamine. EL on välisinvesteeringute kava raames juba eraldanud 3,7 miljardit eurot, mis peaks võimendama 37,1 miljardi euro ulatuses investeeringuid ELi naabruspoliitikasse ja Sahara-tagusesse Aafrikasse. Võetud kohustus eraldada aastatel 2018–2020 igal aastal üle 300–350 miljoni euro ettevõtluskeskkonna ja investeerimiskliima tugevdamiseks on samuti graafikus, kusjuures EL investeerib ainuüksi 2018. aastal 718 miljonit eurot.

Graafikus on ka ELi poolt liikuvuse vallas võetud kohustus toetada 2020. aastaks 35 000 üliõpilast ja töötajat ning 2019. aasta lõpuks on sellest kasu saanud ligikaudu 25 000 inimest. Majandusliku integratsiooni ja kaubanduse valdkonnas toetab EL Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonda 2020. aastani 62,5 miljardi euroga. Lisaks on vilja kandnud nelja rakkerühma töö, mis on loodud koos Aafrika ja Euroopa ekspertidega põllumajanduse, digitaalmajanduse, energeetika ja transpordi valdkonnas.

Põhja-Ameerika ja Ladina-Ameerika

EL on jätkanud koostööd ühe oma põhipartneri Ameerika Ühendriikidega. Selle koostöö näited on Lääne-Balkani riigid ja Ukraina, energeetika, terrorismivastane võitlus ja küberjulgeolek. ELi tugevdatud partnerlus NATOga annab tunnistust üha enam ühendatud Atlandi-ülesest julgeolekuruumist.

EL ühendas jõud Kanadaga, et toetada mitmepoolsust ja reeglitel põhinevat maailmakorda, sealhulgas vaba ja õiglast rahvusvahelise kaubanduse süsteemi. Juulis Montréalis toimunud tippkohtumisel kohustusid mõlemad pooled täielikult rakendama ELi ja Kanada vabakaubanduslepingut.

Aprillis avaldasid komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ühisteatise, milles esitatakse visioon Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnaga loodavast tugevamast ja kaasaegsemast partnerlusest, mis keskenduks kaubandusele, investeeringutele ja valdkondlikule koostööle. EL jätkas 2019. aastal Colombia rahulepingu toetamist, tugevdas poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu alusel uut etappi oma suhetes Kuubaga ELi-Kuuba teisel ministrite tasandi ühisnõukogul ning moodustas rahvusvahelise Venezuela kontaktrühma, et aidata sealsest kriisist üle saada. Oktoobris toimunud Venezuela pagulas- ja rändekriisi käsitlev rahvusvaheline solidaarsuskonverents tõi kokku piirkonna riigid, ELi, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) ja ÜRO migratsiooniameti (IOM), et püüda parandada rahu koordineerimist ja humanitaarabi andmist.

Aasia ja Vaikse ookeani piirkond

ELil ja viiel Kesk-Aasia riigil – Kasahstanil, Kõrgõzstanil, Tadžikistanil, Türkmenistanil ja Usbekistanil – on pikaajalised suhted, mis põhinevad tugevatel vastastikustel huvidel. Mais esitas EL oma visiooni tugevamast partnerlusest nende riikidega, keskendudes vastupanuvõimele, jõukusele ja paremale koostööle.

Jaapan

ELi-Jaapani 2018. aasta strateegilise partnerluse leping, mida kohaldatakse ajutiselt alates 2019. aasta veebruarist, ning alates sellest ajast kehtiv majanduspartnerlusleping hakkasid 2019. aastal vilja kandma. Aprillis toimus Brüsselis ELi ja Jaapani 26. tippkohtumine. 7. septembril allkirjastasid president Juncker ja peaminister Abe kestliku ühenduvuse ja kvaliteetse taristu partnerluse. See partnerlus on esimene omataoline ja rõhutab, kui oluline on see strateegiline suhe, mida mõlemad pooled on kohustunud tugevdama.

Hiina

Hiina kasvava majandusjõu ja poliitilise mõju taustal vaatasid Euroopa Komisjon ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja märtsis läbi Euroopa Liidu ja Hiina suhted, kaasnevad võimalused ja probleemid ning koostasid ühisteatise. Nad esitasid 10 konkreetset meedet, mida arutati 21. märtsil toimunud Euroopa Ülemkogul.

Aprillis toimunud tippkohtumisel kohustusid EL ja Hiina süvendama strateegilist partnerlust ja võtma oma järgmiseks tippkohtumiseks vastu uue koostöökava, mida rakendatakse pärast 2020. aastat. Mõlemad pooled leppisid kokku, et määravad kindlaks ELi ja Aasia ühised raudteekoridorid ning teevad tööd transiidiriikide kohaliku arenguga. Mõlemad on rohkem seotud Aasia julgeolekuga, alates sõjalisest koostööst Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooniga kuni Korea poolsaare tuumarelvavabaks piirkonnaks muutmise toetamiseni.

Strateegilisem lähenemisviis Aasiale 2019. aastal oli osa ELi eesmärgist järgida Hiina läänesuunaliste ühenduvuspürgimuste suhtes ühtset lähenemisviisi. ELi ühenduvusstrateegiaga edendatakse poliitikat, mis hõlmab taristuprojekte, mis loovad õiglasi majanduslikke võimalusi ja edendavad jätkusuutlikku ühenduvust.

Lähis-Ida

Iraan

2019. aastal jätkas EL Iraani tuumakokkuleppe ning selle täieliku ja tõhusa rakendamise toetamist kõigis selle aspektides. EL avaldab kahetsust Ameerika Ühendriikide taganemise üle ühisest laiaulatuslikust tegevuskavast ja sanktsioonide taaskehtestamise üle ning on sügavalt mures selle pärast, et Iraan on alustanud tegevust, mis ei ole kooskõlas tema poolt kokkuleppe alusel võetud kohustustega. Kooskõlas nõukogu 4. veebruari 2019. aasta järeldustega järgib EL Iraaniga terviklikku lähenemisviisi, et käsitleda kõiki mureküsimusi ja tasakaalustada asjakohane kriitika konstruktiivse kõrgetasemelise dialoogiga, sealhulgas ELi juhitava poliitilise dialoogi kaudu Iraaniga piirkondlikes küsimustes.

Iisrael, Palestiina ja Lähis-Ida rahuprotsess

EL jätkas Iisraeli-Palestiina konfliktile kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse põhimõtte kaitsmist ja edendamist kokkulepitud rahvusvaheliste parameetrite alusel. Samuti andis EL palestiinlastele peaaegu 350 miljonit eurot rahalist toetust, millest suur osa oli suunatud tulevase Palestiina riigi vundamendi ülesehitamiseks tehtavatele jõupingutustele.

Süüria

Märtsis Brüsselis toimunud kolmandal Süüria-teemalisel konverentsil lubas EL 2020. aastaks eraldada 560 miljonit eurot humanitaar-, vastupanuvõime- ja arengumeetmete toetamiseks nii Süürias kui ka Jordaanias ja Liibanonis.

Liibüa

ELi tegevus 2019. aastal keskendus rahvusvaheliste ja piirkondlike jõupingutuste toetamisele, et leida jätkusuutlik lahendus Liibüa poliitilisele kriisile ja edendada Liibüa majandusarengut.

Julgeolek ja kaitse

Liikmesriigid saavad nüüd kodanikke paremini kaitsta, investeerida kaitsealasesse koostöösse, teha tõhusamaid kulutusi ning teha partnerite ja naabritega veelgi rohkem koostööd kui varem.

2019. aastal jätkas EL jõupingutusi hübriidohtudega võitlemiseks. Kõrge esindaja ja komisjon andsid aru hübriidohtudega võitlemise 2016. aasta ühise raamistiku rakendamisest ja 2018. aasta ühisteatisest, mis käsitleb vastupanuvõime tugevdamist ja suutlikkuse suurendamist võitluses hübriidohtudega.

EL on veelgi tugevdanud kolme spetsiaalset strateegilise kommunikatsiooni rakkerühma (idanaabruse, Lääne-Balkani ja lõunanaabruse töörühm). Edusamme tehti ka välistest ja sisemistest allikatest pärit väärinfo vastu võitlemisel. Selle töö aluseks oli 2018. aasta väärinfovastane tegevuskava, milles keskenduti väärinfo tuvastamisele ja analüüsimisele ning liikmesriikidevahelise koostöö toetamisele. Selleks loodi kiirhoiatussüsteem, tehti 2018. aasta tegevusjuhendi raames koostööd sotsiaalmeedia platvormidega ja tõhustati teadlikkuse suurendamise meetmeid. EL tegi selles valdkonnas koostööd ka rahvusvaheliste partneritega, nagu G7 ja NATO. Vaata ka 7. peatükk.

Euroopa Hübriidohutõrje Oivakeskus tegi 2019. aastal edusamme, suurendades liikmete arvu, kinnitades tööprogrammi ja tegevuseelarve. Keskus jätkas toetuse pakkumist sellistes olulistes valdkondades nagu koolitus ja õppused.

Aasta jooksul tehti kokkuvõte liikmesriikide edusammudest alalise struktureeritud koostöö (PESCO) raames võetud kohustuste täitmisel. EL märkis, et osalevad liikmesriigid on teinud edusamme kaitse-eelarvete ja ühiste kaitseinvesteeringute suurendamisel, kusjuures kaitse-eelarvete kogusumma suurenes 2018. aastal 3,3% ja 2019. aastal 4,6%. Osalevad liikmesriigid kasutavad riikliku kaitse planeerimisel üha enam ELi vahendeid, näiteks läbivaadatud võimearendusplaani ja kaitseküsimuste iga-aastast kooskõlastatud läbivaatamist, mis on olnud aluseks Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi tööprogrammile.

Arengu- ja humanitaarabi

Arenguabi

EL oli üks kestliku arengu tegevuskava 2030 liikumapanevaid jõude. Septembris kohtus EL New Yorgis maailma liidritega esimesel ÜRO kestliku arengu eesmärkide tippkohtumisel ja kirjeldas tehtud edusamme ühises kokkuvõtvas aruandes.

2019. aasta Euroopa arengupäevade teema oli „Ebavõrdsus“ ja komisjon avaldas sel teemal komisjoni talituste töödokumendi. Lisaks aitas EL algatuse „Spotlight“ raames võidelda soolise vägivalla vastu, ühendades jõud ÜRO ja uute partnerriikidega, et jätkata olulist tööd piirkondlike programmidega. Nende hulgas oli konsultatsioonide algatamine Vaikse ookeani piirkonnas seoses piirkonnale mõeldud 50 miljoni euro suuruse programmi kavandamisega.

EL jätkas partnerluse arendamist Aafrikaga. Aafrika-Euroopa kestliku investeerimise ja töökohtade loomise allianss on teinud märkimisväärseid edusamme, eelkõige on välisinvesteeringute kava raames investeeritud üle 40 miljardi euro.

Humanitaarkriisidele ja hädaolukordadele reageerimine

ELi 1,6 miljardi euro suurusest humanitaarabi eelarvest aidati 2019. aastal miljoneid inimesi kogu maailmas. Suurim osa läks Süüria ja Jeemeni konflikti tagajärjel tekkinud pagulastele ja riigisisestele põgenikele. Rohkem kui 10% eelarvest suunati nn unustatud kriisidele, nagu piirkondlike pagulaste olukord Burundis, konflikt Ukrainas ja humanitaarküsimused Colombias.

EL eraldas oma humanitaarabieelarvest rekordilised 10%, et pakkuda hädaolukorras olevatele lastele turvalist ja kvaliteetset haridust. EL oli ka peamine Ebola viiruse vastase võitluse rahastaja.

EL aktiveeris 2019. aastal 17 juhul oma elanikkonnakaitse mehhanismi, et reageerida ootamatutele katastroofidele Albaanias, Aafrikas, Aasias ja Ladina-Ameerikas. Kui 2019. aastal tabas Mosambiiki tsüklon Idai, saadeti välja kaheksa elanikkonnakaitsespetsialistide rühma koos veepuhastusseadmete, telkide, hügieenikomplektide ja toiduga.

Inimõigused ja demokraatia

EL jätkas inimõiguste ja demokraatia edendamist ja kaitsmist kogu maailmas: alates koos ÜROga võetud ühismeetmetest, nagu ELi-Unicefi juhtkampaania #TheRealChallenge ÜRO lapse õiguste konventsiooni 30. aastapäeva tähistamiseks, kuni uute ELi suunisteni piinamisvastase võitluse kohta üleilmsel tasandil. EL osales aktiivselt surmanuhtlusevastasel seitsmendal maailmakongressil, lähetas arvukalt valimisvaatlusmissioone ja võttis oktoobris vastu uued järeldused demokraatia kohta.

EL toetab mitmepoolsust, ülemaailmset juhtimist ja reeglitel põhinevat korda

ELi ja ÜRO suhted

Ajal, mil ÜRO süsteem on kahtluse alla seatud, on EL järjest enam pühendunud mitmepoolsusele ja sellele rahvusvahelisele organisatsioonile. EL on suurim panustaja ÜRO rahuvalvemissioonidesse ja ÜRO eelarvesse. EL on toetanud ÜRO juhitud rahukõnelusi Süüriast Liibüani ning on käivitanud sellised algatused nagu kolmepoolne partnerlus ELi, ÜRO ja Aafrika Liidu vahel. Iga-aastane ÜRO Peaassamblee näitas selle toetuse sügavust.

Tugevam partnerlus ELi ja NATO vahel

ELi ja NATO koostöö on Euroopa julgeoleku ja kaitse tugevdamisel tehtava ELi töö lahutamatu osa. Juunis avaldatud neljandas eduaruandes NATO ja ELi poolt 2016. ja 2017. aastal heaks kiidetud ühiste ettepanekute rakendamise kohta tõsteti esile konkreetseid tulemusi kõigis koostöövaldkondades, eelkõige sellistes olulistes valdkondades nagu poliitilise dialoogi tugevdamine, sõjaväeline liikuvus, hübriidohtudega võitlemine, paralleelsed ja koordineeritud õppused ning kaitsevõime.

EL G7s ja G20s

Euroopa Liit on G7 ja G20 liige. Nende foorumite liikmena võitleb liit selle nimel, et säiliks reeglitel põhinev rahvusvaheline kord, mis on praegu kaubanduse, julgeoleku, kliimamuutuste ja inimõiguste küsimustes suure surve all. Nagu varasematelgi aastatel, oli EL kogu 2019. aasta vältel rahvusvahelise koostöö tugev toetaja. Jaapanis Osakas toimunud G20 tippkohtumisel oli Euroopa juhtide vaheline koostöö väga oluline, et saavutada lõppdeklaratsioon, milles säilitatakse Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisega seotud varasemad kohustused ning nõutakse arvestatavaid edusamme Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformi ja digitaalmajanduse maksustamise ülemaailmse lahenduse osas. Augustis Prantsusmaal Biarritzis leppisid G7 juhid kokku avalduses, milles käsitletakse mitmeid välispoliitilisi väljakutseid, nagu olukord Iraanis, Ukrainas, Liibüas ja Hongkongis. Pidades silmas prioriteetset koostööd Aafrikaga, kiitis EL heaks ka uued G7 algatused, mille eesmärk on parandada riigihangete tingimusi, edendada digiteerimist, parandada Aafrika nais­ettevõtjate juurdepääsu rahastamisele, tugevdada koostööd Sahelis, võidelda pandeemiliste haiguste vastu ja toetada konfliktipiirkondades seksuaalvägivalla ohvriks langenud naisi.

Euroopa Parlament

Mais toimunud valimistele eelnenud viimastel istungitel võttis ametist lahkuv Euroopa Parlament vastu õigusakti, millega keelatakse ühekordselt kasutatavad plastesemed ja tagatakse ELi välispiiride parem kaitse. Euroopa Parlament toetas ambitsioonikat eesmärki vähendada 2030. aastaks uute autode ja kaubikute CO2-heidet. Lisaks kiitis Euroopa Parlament heaks uued autoriõiguse eeskirjad ja ELi kaubanduslepingu Jaapaniga ning toetas joogivee kvaliteedi parandamise kavasid. Samuti muutis Euroopa Parlament oma kodukorda.

Uus koosseis alustas tööd 2. juulil pärast 23.–26. mail toimunud Euroopa Parlamendi valimisi. Valimisaktiivsus 50,7% oli alates 1994. aastast suurim; 2014. aastal oli vastav näitaja 42,6%.

Euroopa Parlament esitas 16. oktoobril lahendamata küsimuste loetelu, mis on oluline selleks, et jätkata ELi institutsioonide vahelisi mitteametlikke läbirääkimisi ELi õigusaktide eelnõude üle, mida ei olnud võimalik enne Euroopa Parlamendi volituste lõppemist lõpule viia. President Juncker tegi 22. oktoobril Euroopa Parlamendi liikmete ees avalduse, milles andis ülevaate oma komisjoni viimase viie aasta peamistest meetmetest ja saavutustest.

Euroopa Ülemkogu

Märtsis arutati Euroopa Ülemkogul majandusküsimusi, kliimamuutusi, väärinfot ja välissuhteid. 27 liikmesriigi kohtumisel, millel arutati Brexitit, käsitleti artikli 50 kohase tähtaja pikendamist kuni 12. aprillini või 22. maini, sõltuvalt sellest, kas Ühendkuningriik ratifitseerib väljaastumislepingu kohtumisele järgneva nädala jooksul. Aprillis leppisid 27 ELi riigipead ja valitsusjuhti kokku artikli 50 kohase tähtaja pikendamises kuni 31. oktoobrini 2019.

ELi juhid kohtusid mitteametlikult 9. mail Rumeenias Sibius, et arutada strateegilist tegevuskava 2019–2024. Arutelude kohta leiab lisateavet punktist „Euroopa tulevik“.

Hiljem samal kuul hindasid nõukogu liikmed Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi mitteametlikul õhtusöögil ja alustasid ELi institutsioonide uute juhtide ametisse nimetamise protsessi.

Juunis jätkasid juhid arutelusid ELi kõrgete ametnike ametisse nimetamise, mitmeaastase finantsraamistiku, kliimamuutuste, väärinfo ja hübriidohtude, laienemise, Euroopa poolaasta ja välissuhete üle. Samuti võtsid nad vastu strateegilise tegevuskava.

Hiljem samal kuul kohtusid ELi juhid uuesti, et arutada ELi institutsioonidesse kõrgete ametnike nimetamist ja selles kokku leppida.

Oktoobris arutasid juhid ELi tulevast eelarvet (2021–2027) ja strateegilise tegevuskava järelmeetmeid, kliimamuutusi, ELi laienemist, Türgit, aga ka Malaysia Airlinesi lennu nr MH17 allatulistamist. Euroopa Ülemkogu kohtus artikli 50 formaadis, et arutada viimaseid Brexitiga seotud arenguid. Oktoobri lõpus leppisid EU-27 juhid (kõik liikmesriigid, välja arvatud Ühendkuningriik) kokku artikli 50 kohase tähtaja pikendamises kuni 31. jaanuarini 2020.

Seejärel kohtusid riigi- ja valitsusjuhid detsembris, et arutada kliimamuutusi, ja pöördusid tagasi ELi pikaajalise eelarve juurde.

Euroopa Liidu Nõukogu

Euroopa Liidu Nõukogu rotatsiooni korras vahetuvad eesistujariigid olid Rumeenia ja Soome. Aasta esimesel poolel keskendus Rumeenia sellistele teemadele nagu ränne ja julgeolek, mitmeaastane finantsraamistik, majandus ja Euroopa kui üleilmne partner. Aasta teisel poolel keskendus Soome kliimameetmetele ja julgeolekule ning ühiste väärtuste, sealhulgas õigusriigi tugevdamisele, et muuta EL konkurentsivõimelisemaks ja sotsiaalselt kaasavamaks.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komitee

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetas Euroopa Parlamendi kampaaniat „Seekord lähen valima“ mitmete tegevustega. Nende hulgas oli veebruaris toimunud üritus „Kodanikuühiskonna tegevus rEUnaissance’i heaks“, millest võtsid osa komisjoni president Jean-Claude Juncker ja kliimaaktivist Greta Thunberg.

2019. aasta kodanikuühiskonna päevade teema oli „Jätkusuutlik demokraatia“, mille käigus tõdeti, et Euroopa demokraatia peamised ohustajad on korruptsioon ja võltsuudised. Novembris korraldas komitee õigusriigiteemalise konverentsi, millel kutsuti üles pidama valitsuste ja kodanikuühiskonna vahel struktureeritud dialoogi, et pöörata õigusriik allakäigu asemel ELis tõusuteele.

Märtsis esitles komitee oma tulevikuvisiooni „Sibiuni ja kaugemale“, mille kohaselt peaks Euroopast saama säästva arengu valdkonnas maailma liider. Mitmes tulevikku suunatud arvamuses pakuti ideid selle kohta, kuidas saavutada kestlikkus, õiglane üleminek digitaalmajandusele ja õiglane maksustamine.

Märtsis Rumeenias Bukarestis toimunud Euroopa piirkondade ja linnade kaheksandal tippkohtumisel võttis Euroopa Regioonide Komitee vastu deklaratsiooni „ELi uuendamine koos meie piirkondade ja linnadega“, milles rõhutati, et ELi otsused ja meetmed peavad lähtuma kohalikust tasandist, et taastada kodanike usaldus ja hankida piisavalt vahendeid. Komitee toetab kindlalt aktiivset subsidiaarsust ning rõhutab riiklike, piirkondlike ja kohalike ametiasutuste kaasamise tähtsust ELi otsustusprotsessi igas etapis. Komitee tähistas oma 25. aastapäeva täiskogu detsembri istungjärgul.

Parema õigusloome valdkonnas on komitee loonud piirkondlike keskuste võrgustiku (RegHub), et hinnata ELi õigusaktide rakendamist kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Sinna kuulub 20 piirkonda, mis annavad aru poliitika rakendamise kohta. 2019. aastal korraldati kolm hindamist: riigihanked, õhukvaliteet ja piiriülene tervishoid.

Aasta jooksul korraldasid mõlemad komiteed tegevusi, et edendada oma ühist ideed kodanikega peetavate struktureeritud konsultatsioonide ja dialoogide alalise mehhanismi kohta, samuti nende osalemist kavandataval Euroopa tuleviku teemalisel konverentsil.

Vt ka punkti „Euroopa tulevik“.

Parema õigusloome tegevuskava lõpuleviimine

Õigusaktide lihtsustamine

Institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe

Aastatel 2016 ja 2017 leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon kokku kahes ühis­avalduses ELi seadusandlike prioriteetide kohta. Nad nimetasid 89 algatust, mida tuleb õigusloome protsessis menetleda esmajärjekorras. Seega võtsid kolm institutsiooni ühise kohustuse kiirendada nende õigusaktide menetlemist ja need võimaluse korral vastu võtta enne Euroopa Parlamendi valimisi, mis toimusid mais.

2018. aasta esimesel pooleks oli komisjon vastu võtnud kõik ühisdeklaratsioonides väljakuulutatud algatused ning Euroopa Parlamendi valimiste ajaks olid Euroopa Parlament ja nõukogu saavutanud 89 algatusest 61 puhul poliitilise kokkuleppe või need ametlikult vastu võtnud. Aasta lõpu seisuga oli 22 algatuse menetlemine veel pooleli.

2019. aastal viis Euroopa Komisjon edukalt lõpule läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja nõukoguga mittesiduvate kriteeriumide üle, mille alusel valida rakendusaktide ja delegeeritud õigusaktide vahel. Selline valik muudab seadusandlikud läbirääkimised sageli keerulisemaks ja kriteeriumid peaksid protsessi hõlbustama. Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe, mis avaldati juulis. Lisaks nõustus kaasseadusandja viima 68 olemasolevat õigusakti Lissaboni lepinguga vastavusse, muutes kasutatavat regulatiivkomitee menetlust. Selleks jälgitakse, kuidas komisjon kasutab oma rakendamisvolitusi seoses delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 182/2011.

ELi õigusaktide kohaldamise järelevalve

Juulis avaldatud aastaaruandes ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta on kirjeldatud, kuidas komisjon jälgis 2018. aastal ELi õigust ja tagas selle kohaldamise.

Näiteks võttis komisjon otsustavaid meetmeid õigusnormide täitmise tagamiseks keskkonna, liikuvuse ja transpordi, samuti siseturu, tööstuse, ettevõtluse ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate valdkonnas. Komisjon toetas riiklikke ja piirkondlikke asutusi puhta õhu ja vee õigusnormide rakendamisel. Peale selle võttis komisjon meetmeid nende liikmesriikide vastu, kes ei olnud võetud kohustusi täitnud ja olid jätnud rakendamata broneeringuinfot ning terrorismi- ja rahapesuvastast võitlust käsitlevad ELi õigusnormid. Lisaks on komisjon kasutanud õigusnormide täitmise tagamise volitusi seal, kus mõned liikmesriigid ei ole piisavalt kiiresti tegutsenud, et parandada puuetega inimeste juurdepääsu veebisaitidele ja muudele mobiilirakendustele. Kui ELi õigusakte ei kohaldata nõuetekohaselt, ei saa kodanikud ja ettevõtjad oma õigusi kasutada ega sellistest õigusaktidest kasu saada.

Parem õigusloome ELi otsustusprotsessi keskmes

Komisjon on otsustanud tegutseda ainult siis, kui EL annab inimestele ja ettevõtjatele lisaväärtust ja kasu, tekitamata tarbetuid kulusid. Ta lähtub parimatest kättesaadavatest tõenditest majanduslike, sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja muude oluliste mõjude kohta. Enne kehtivate ELi õigusaktide läbivaatamist hindab komisjon, mis toimib ja mis mitte, aidates seeläbi parandada õigusaktide tulemuslikkust.

Parema õigusloome tegevuskava raames kuulab komisjon hoolega kodanike ja sidusrühmade seisukohti, et arvestada nende vajadustega. Alates 2015. aastast on komisjon korraldanud üle 400 avaliku konsultatsiooni, milles on osalenud miljoneid eurooplasi. Sellest ajast alates on avalike konsultatsioonide käigus saadud vastuste arv enam kui neljakordistunud.

Uut portaali „Avaldage arvamust!“ ehk ühtse kontaktpunkti süsteemi, mille kaudu eurooplased saavad anda oma panuse ELi poliitika kujundamisse, külastati 2018. aastal ligi 900 000 korda ja 2019. aastal juba üle miljoni korra. Aprillis esitas komisjon aruande, milles tegi kokkuvõtte Junckeri komisjoni ametiajal võetud meetmetest, mille eesmärk oli töötada paremini ELi kodanike ja ettevõtjate huvides, kasutades tõenditel põhinevat, avatud ja läbipaistvat poliitikakujundamist. Hindamise tulemused olid ühemõttelised: parem õigusloome on parandanud ELi poliitika kujundamist. See peaks jääma tulevikus peamiseks töömeetodiks, kuid samal ajal tuleb seda veelgi tugevdada, eelkõige seoses kodanike ja sidusrühmade teavitamise ja tagasisidega ning mõjuanalüüsi ja hindamise kvaliteediga.

Läbipaistvus ja vastutus

Ühine läbipaistvusregister

Kontaktid sidusrühmade ja kodanikuühiskonnaga on osa ELi institutsioonide tööst. Samal ajal on läbipaistvus ja vastutus äärmiselt olulised, et säiliks Euroopa kodanike usaldus ELi poliitilise, seadusandliku ja haldustegevuse legitiimsuse vastu.

Selleks et kodanikud saaksid jälgida ELi õigusloomeprotsessi mõjutajate tegevust, on eriti oluline, et huvide esindamine oleks läbipaistev. Sellepärast esitas komisjon 2016. aastal ettepaneku sõlmida kohustuslikku läbipaistvusregistrit käsitlev uus institutsioonidevaheline kokkulepe, milles osalevad Euroopa Parlament, komisjon ja esimest korda ka Euroopa Liidu Nõukogu. Läbirääkimised ettepaneku üle on praegu käimas.

Registrisse on kantud ligikaudu 12 000 üksust. Nad on kohustatud järgima käitumisjuhendit, milles on sätestatud eetikanormid, mida esindajad peavad ELi institutsioonidega suhtlemisel täitma.

Komisjoni liikmete käitumisjuhend

2018. aastal võttis komisjon vastu uue volinike käitumisjuhendi, millega kehtestatakse rangemad eeskirjad ja kõrgemad eetikastandardid ning suurendatakse mitmes valdkonnas läbipaistvust. Alates 2018. aasta veebruarist avaldab komisjon iga kahe kuu järel volinike veebisaitidel teabe nende reisikulude kohta.

Juunis 2019 avaldas komisjon esimese aastaaruande kõnealuse käitumisjuhendi kohaldamise kohta. Selles kinnitati, et pärast ajakohastatud juhendi vastuvõtmist on komisjon saavutanud oma volinike käitumise osas veelgi suurema läbipaistvuse.

Lisaks loodi uue käitumisjuhendi alusel tugevdatud sõltumatu eetikakomitee, mis koosneb kolmest kõrgelt kvalifitseeritud välisliikmest ja annab nõu kõigis eetikaküsimustes.

Aasta alguses avaldas komisjon Euroopa Parlamendi valimistel osalevatele volinikele eetikasuunised. Need koostati pärast seda, kui oli võetud vastu uus käitumisjuhend, millega lubati volinikel osaleda valimiskampaaniates, ilma et nad peaksid selleks puhkuse võtma, nagu varem nõuti.

Komisjon on kasutusele võtnud ka käitumisjuhendi uue sätte, mis näeb ette, et otsused volinike ametiajajärgse tegevuse kohta ja sõltumatu eetikakomitee asjaomased arvamused avaldatakse.

Dokumentidele juurdepääs

Esimene selline avaldamine toimus oktoobris ja edasised enne aasta lõppu.

Juulis võttis komisjon vastu aruande dokumentidele juurdepääsu kohta. Aruandest selgub, et dokumentidele juurdepääsu käsitlevate eeskirjade alusel esitatud esmaste juurdepääsutaotluste arv suurenes peaaegu 9,5% (2017. aasta 6716 taotluselt 2018. aastaks 7257-le) ning kordustaotluste arv 4,4% (2017. aasta 288-lt 2018. aastaks 318-le).

Komisjon on endiselt see ELi institutsioon, kus menetletakse kõige rohkem juurdepääsutaotlusi, mille arv on alates 2016. aastast pidevalt kasvanud. Seega on ELi kodanikud ja teised taotlejad aktiivsed seda dokumentidele juurdepääsu õigust kasutama.

2018. aastal avalikustati taotletud dokumendid täielikult või osaliselt enam kui 80%-l juhtudest. Kokku 288 juhtumist sai suurema või täieliku juurdepääsu 41% kordustaotluse esitajaid.

ELi eelarve täitmise kontroll

Samal ajal jätkas komisjon omaalgatuslikult arvukate dokumentide ja teabe avaldamist oma veebisaitidel ja erinevates avalikes registrites, mis hõlmavad kõiki ELi tegevusvaldkondi. Statistika mitte ainult ei kinnita komisjoni avatust, vaid ka dokumentidele juurdepääsu õiguse olulisust komisjoni üldises läbipaistvuspoliitikas.

Kehtestatud on kontrolliraamistik ja tulemusraamistik, mis annavad piisava kindluse selle kohta, et ELi vahendeid kasutatakse eeskirjadekohaselt ja võetakse meetmeid vigade ennetamiseks, avastamiseks ja parandamiseks ning keskendutakse tulemuste saavutamisele.

Pärast nõukogu positiivset soovitust andis Euroopa Parlament märtsis lõpliku heakskiidu sellele, kuidas komisjon oli 2017. aastal täitnud ELi eelarvet. Iga-aastane eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tagab demokraatliku kontrolli maksumaksjate raha kasutamise üle ning komisjoni poliitilise vastutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees eelarve täitmise küsimuses.

Juulis esitas komisjon integreeritud finants- ja vastutusaruannete paketi, milles oli kokku pandud kogu kättesaadav teave ELi 2018. aasta eelarve täitmise, tulemuslikkuse ja tulemuste, kaitsmise ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta. Aruanded näitasid, et eelarvega saavutati tulemused, mis olid kooskõlas komisjoni prioriteetidega, ja et eelarvet rakendati nõuetekohaselt.

Komisjon jätkas tööd Euroopa Prokuratuuri loomise nimel, mille ülesanne on esitada süüdistusi piiriülese kuritegevuse, sealhulgas pettuse, rahapesu ja korruptsiooni eest 22 osalevas liikmesriigis. Euroopa Prokuratuur peaks kavakohaselt hakkama tööle 2020. aasta lõpuks.

Oktoobris andis Euroopa Kontrollikoda kaheteistkümnendat aastat järjest heakskiidu ELi raamatupidamise aastaaruandele, leides, et see on tõene ja õiglane. Kontrollikoda kinnitas oma märkustega (mitte negatiivset) arvamust kulude korrektsuse kohta. Hinnanguline üldine veamäär 2,6% oli veidi kõrgem kui 2017. aastal (0,2 protsendipunkti võrra), kuid tunduvalt madalam kui varasematel aastatel. Ligikaudu poolte ELi kulutuste puhul ei saavutanud veamäär isegi kontrollikoja poolt oluliseks peetavat taset. Eelarve tulude ja halduskulude poolel olulisi vigu ei leitud.

Liikmesriikide parlamendid

Juulis võttis komisjon vastu 2018. aasta aruande oma suhete kohta riikide parlamentidega ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta. Aruandes antakse terviklik ülevaade liikmesriikide parlamentide intensiivsetest ja viljakatest suhetest komisjoni ja teiste ELi institutsioonidega. Liikmesriikide parlamendid esitasid 569 arvamust, mis on sama palju kui 2017. aastal. See näitab, et enamik parlamente suhtleb komisjoniga väga aktiivselt nii algatuste kui ka mitmesugustel muudel teemadel.

Ainult 37 põhjendatud arvamuses väljendati muret selle üle, kas komisjoni ettepanekud vastavad subsidiaarsuse põhimõttele. See näitab, et ELi poliitika üle otsustatakse ja seda rakendatakse kõige asjakohasemal tasandil, olgu see siis Euroopa, riiklik või piirkondlik tasand. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühm „Teeme vähem, aga paremini“, mille asutas 2018. aastal president Juncker ja mida juhtis esimene asepresident Timmermans, uuris võimalusi, kuidas liikmesriikide parlamente ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi paremini kaasata ELi õigusaktide ja poliitika ettevalmistamisse ja järelmeetmetesse. Selle eesmärgi saavutamiseks esitab komisjon ühe võimaliku meetmena koondvastused, kui märkimisväärne arv liikmesriikide parlamente väljendab selget muret subsidiaarsuse pärast. Nõnda saab komisjon ühes avalikus dokumendis esitada ülevaate kõigist tõstatatud probleemidest ja teha teatavaks oma seisukoha.

Pooltevahelist dialoogi tugevdasid volinike külaskäigud riikide parlamentidesse ja riikide parlamentide delegatsioonide külaskäigud komisjoni (55 külaskäiku 2019. aastal ja 915 külaskäiku kogu Junckeri komisjoni ametiaja jooksul).

Euroopa Ombudsman

Euroopa Ombudsmani uurimised Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste väidetava haldusomavoli kohta hõlmasid mitmesuguseid teemasid, näiteks otsustusprotsessi läbipaistvus, nn pöördukse efekt, endiste volinike ametiajajärgne tegevus, juurdepääs dokumentidele, põhiõigused, eetikaküsimused, lepingud, toetused, aga ka konkreetsete töötajatega seotud küsimused. Komisjon nõustub keskmiselt kolme neljandikuga ombudsmani esitatud ettepanekutest (lahendusettepanekud, parandusettepanekud ja soovitused) ning umbes 95% uurimiste puhul haldusomavoli ei tuvastata.

Juunis andis ombudsman oma teise hea halduse auhinna komisjonile algatuste eest, mille eesmärk on vähendada plastireostust ja suurendada teadlikkust. Auhinna eesmärk on tunnustada ELi institutsioonide eri osakondade algatusi, projekte ja muud tegevust, millel on nähtav ja vahetu positiivne mõju inimeste elule Euroopas ja mujal.

Oktoobris võttis komisjon vastu ka arvamuse Euroopa Parlamendi määruse eelnõu kohta, millega kehtestatakse ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriv kord ja üldtingimused (muudetud põhikiri).

Detsembris valis Euroopa Parlament Emily O’Reilly Euroopa Ombudsmaniks. Tema teine ametiaeg on viis aastat.