Euroopa Investeerimiskava

2015. aastal käivitas Euroopa Komisjon koos Euroopa Investeerimispanga grupiga Euroopa investeeri­miskava, mille keskmes on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond. See oli uus ja uuenduslik lähenemine rahastamisele. Fondi algne riskivõtmisvõime põhines EList ja Euroopa Investeerimispanga grupilt saadud 21 miljardil eurol, mis omakorda meelitas juurde vahendeid muudest allikatest, eelkõige erasektorist. Võttes arvesse fondi vaieldamatut edu, suurendati 2018. aastal selle vahendeid veelgi, pikendati selle tegevusaega 2020. aasta lõpuni ja suurendati investeerimiseesmärki 315 miljardilt eurolt vähemalt 500 miljardile eurole. Uued normid lihtsustavad kombineeritud rahastamist fondist, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning muudest ELi rahastamisallikatest.

ELi pühendumus töökohtade loomise, majanduskasvu ja investeerimise intensiivistamisele andis 2018. aastal käegakatsutavaid tulemusi. Investeerimiskava on ületanud oma esialgse eesmärgi ja ootused ning on alates 2015. aastast kaasanud kogu Euroopas rohkem kui 370 miljardi euro ulatuses investeeringuid, millest kaks kolmandikku pärineb erasektorist. Tänu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi toetusele võivad 856 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat saada pare­ma juurdepääsu rahastamisele. Fond on hinnanguliselt juba toetanud rohkem kui 750 000 töökoha loomist ning 2020. aastaks plaanitakse luua veel 1,4 miljonit töökohta. Investeerimiskava on juba suurenda­nud ELi sisemajanduse koguprodukti 0,6%, 2020. aastaks peaks see näitaja ulatuma 1,3%ni.

Investeerimiskava on alates käivitamisest aidanud rahastada kiire lairiba-internetiühenduse toomist 15 miljonisse kodumajapidamisse, poole miljoni taskukohase eluaseme renoveerimist või ehitamist ning 30 miljoni eurooplase tervishoiuteenuse parandamist. See on varustanud 7,4 miljonit kodumajapidamist taastuvenergiaga ning parandanud raudtee- ja linnataristut 95 miljoni reisija jaoks, kes seda igal aastal kasutavad. Sellest saavad kasu kõik liikmesriigid, eriti need, keda kriis kõige raskemini tabas.

Investeerimiskava edukust toetab Euroopa investeerimisnõustamise keskus, mis pakub kohandatud tuge sadadele projektipromootoritele, ja Euroopa investeerimisprojektide portaal, mis pakub võimalikele investoritele hõlpsat juurdepääsu investeerimisküpsetele projektidele.

Majandus- ja eelarvepoliitika

Majanduskasvu ja töökohtade loomist Euroopas toetavad samuti ELi majandus- ja eelarvejuhtimise normid. ELi majanduspoliitikat koordineeritakse igal aastal tsüklina, mida nimetatakse Euroopa poolaastaks. See käivitatakse aasta lõpu poole, kui muu hulgas avaldatakse iga-aastane majanduskasvu analüüs ja euroala majanduspoliitikat käsitleva soovituse ettepanek. 2018. aasta märtsis avaldas komisjon riigiaruanded, milles analüüsiti majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme igas liikmesriigis, v.a Kreeka, keda toetati ikka veel majandusliku kohandamisprogrammi kaudu.

Esimest korda pandi riigiaruannetes eriline rõhk 2017. aasta novembris vastu võetud Euroopa sotsiaalõiguste samba prioriteetidele. 2018. aastal pöörati erilist tähelepanu tööjõu oskustega seotud probleemide analüüsile ja riiklike sotsiaalkindlustusvõrgustike tööle. Üldiselt näitasid aruanded, et liikmesriigid olid saavutanud vähemalt mõningast edu rohkem kui kahe kolmandiku eelmisel aastal antud poliitikasoovituste täitmisel.

Alates sellest, kui Euroopa poolaasta poliitika koordineerimise tsükkel 2011. aastal algas, on liikmesriigid saavutanud enim edu finantsteenuste, eelarvepoliitika ja eelarve juhtimise valdkonnas. Samuti on tehtud märkimisväärseid edusamme rahastamise kättesaadavuse, töökaitsealaste õigusaktide ja töölepingute raamistike valdkonnas.

Mais esitas komisjon riigiaruannete analüüsi alusel igale liikmesriigile poliitikasoovitused. Need riigipõhised soovitused keskendusid kestliku ja kaasava majanduskasvu aluste kindlustamisele pikas perspektiivis. Komisjon kutsus liikmesriike üles kasutama positiivset majanduskeskkonda ära selleks, et viia ellu struktuurireforme, mis parandavad ärikeskkonda ja investeerimistingimusi, eelkõige tänu toote- ja teenusteturu reformidele, innovatsiooni toetamisele, rahastuse kättesaadavamaks tegemisele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning võitlusele korruptsiooni vastu.

Liikmesriikidel soovitati ka tugevdada oma majanduslikku vastupanuvõimet pikaajalistele probleemidele, nagu demograafilised suundumused, ränne ja kliimamuutus.

Samuti soovitas komisjon liikmesriikidel viia ellu reforme, mis valmistavad nende tööjõudu ette tulevikuks, sh tuleviku töövormideks ja süvenevaks digitaliseerimiseks, vähendada sissetulekute ebavõrdsust ning luua tööhõivevõimalusi, eriti noortele.

Liikmesriikide toetamiseks reformide elluviimisel tegi komisjon ka ettepaneku luua reformide tugiprogramm, mida Euroopa Parlament ja liikmesriigid praegu arutavad. Programm on mõeldud prioriteetsete reformide toetamiseks kokku 25 miljardi euro ulatuses ning kavas on anda nii rahalist kui ka tehnilist toetust ja nõu.

Mais lõpetas komisjon 2015. aastal ELi eelarve-eeskirjade kohta esitatud suuniste läbivaatamise. Selle läbivaatamise tulemuste kohaselt on komisjoni paindlikkust käsitlevad suunised aidanud saavutada õige tasakaalu konservatiivse eelarvepoliitika tagamise ja majanduse stabiliseerimise vahel. Hinnangud viitavad, et selline lähenemisviis aitas suurendada ELi sisemajanduse koguprodukti viimase nelja aasta jooksul 0,8% ja võimaldas luua 1,5 miljonit töökohta.

2018. aastal oodati euroala riikide eelarvepuudujäägi koondnäitaja kahanemist 0,6%-le sisemajanduse koguproduktist selle tipptasemelt 6,2% sisemajanduse koguproduktist 2009. aastal. Võla ja sisemajanduse koguprodukti suhe väheneb 2018. aastal võrreldes 2014. aasta 91,8%-ga eeldatavalt 86,9%-le.

Euroopa Komisjon astus mais rea samme ka stabiilsuse ja kasvu pakti raames. Näiteks soovitati lõpetada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus Prantsusmaa suhtes. Pärast menetluse lõpetamist Prantsusmaa suhtes jäi Hispaania ainsaks liikmesriigiks, mille suhtes rakendati 2018. aastal ELi eelarve-eeskirjade kohaseid sunnimenetlusi. 2011. aastal oli selliseid riike 24. Pärast mitut rasket aastat lõppes Kreekas edukalt makromajanduslik kohandamisprogramm ning riigi koht euroalas ja Euroopa Liidus on tagatud.

Euroopa Komisjon jätkas ka programmijärgse toetuse pakkumist kriisi ajal rahalist abi saanud riikidele – Iirimaale, Hispaaniale, Küprosele, Portugalile ja Rumeeniale.

Euroopa Komisjoni sõltumatu nõuandev organ Euroopa Eelarvenõukogu tegi 2018. aasta märtsis avalduse, milles väljendas muret seoses Taani sõltumatu majandusnõukogu kavandatava ärakolimisega Kopenhaageni piirkonnast. 2018. aasta juunis kutsus eelarvenõukogu liikmesriike, eriti kõrge valitsemissektori võla tasemega liikmesriike, üles kasutama positiivset majanduskeskkonda ära riigi rahanduse tugevdamiseks. 2018. aasta oktoobris avaldas eelarvenõukogu oma teise aastaaruande. Aruanne sisaldas ülevaadet sellest, kuidas rakendati 2017. aasta hindamistsükli raames stabiilsuse ja kasvu pakti, s.o eelarvepoliitika ühiselt kokkulepitud norme, samuti sisaldas see soovitusi pakti lihtsamaks ja tulemuslikumaks muutmiseks.

Euroopa Komisjoni novembris avaldatud iga-aastases majanduskasvu analüüsis leiti, et 2019. aastal peaks Euroopas jätkuma majanduskasv. Tööhõives osalevate inimeste koguarv on juba tõusnud rekordilisele tasemele, ulatudes 239 miljonini, ja tööpuudus on vähenenud kriisieelsele tasemele (6,8%) ning vaesusest või sotsiaalsest tõrjutusest on pääsenud üle 10 miljoni inimese. Majandus­kasvust ei saa paraku võrdselt kasu kõik inimesed ja riigid ning seda ohustavad üleilmne ebastabiilsus ja probleemid keskpikas ja pikas perspektiivis.

Kapitaliturgude liidu loomine

Kapitaliturgude liit on üks komisjoni peamisi prioriteete. See täiendab pangandusliitu, tugevdab majandus- ja rahaliitu ning euro rahvusvahelist rolli. Kapitaliturgude liit toetab ka Euroopa investeeri­mis­kava Euroopa majanduse tugevdamist ja töökohtade loomisse tehtavate investeeringute stimuleeri­mist. Selle siht on kaasata kapitali ja suunata see kõigisse ELi ettevõtetesse, eelkõige väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse, mis vajavad laienemiseks ja kasvamiseks vahendeid.

Komisjon tegi mais ettepaneku uuendada õigusnorme, et tagada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele parem juurdepääs rahastamisele avaliku sektori turgude kaudu. See algatus peaks aitama ELi ettevõtjail kasutada laienemiseks kergemini ja odavamalt ära turupõhist rahastamist. Muud ettepanekud käsitlevad investeerimisfondide piiriülese turu tugevdamist, ELi pandikirjaturu kui pikaajalise rahastamise allika edendamist ja investoritele suurema kindlustunde tagamist väärtpaberite ja nõuetega tehtavate piiriüleste tehingute puhul. Praegu puudub õiguskindlus selles osas, millise riigi õigust kohaldatakse, et teha kindlaks, kellele nõue pärast piirülest loovutamist kuu­lub. Kavandatavad uued normid selgitavad, millise riigi õiguse kohaselt selliseid vaidlusi lahendatakse. Nüüd peavad Euroopa Parlament ja nõukogu need ning muud ettepanekud kapitaliturgude liidu tegelikkuseks saamiseks võimalikult kiiresti õigusaktidena vormistama.

Komisjon ja Euroopa Investeerimisfond (Euroopa Investeerimispanga grupi osa) on osalemiskutse alusel käivitanud ka üleeuroopalise riskikapitali fondifondi. Kuue selles osaleva fondi eesmärk on kaasata 410 miljoni euro suuruse ELi rahastuse toel kuni 2,1 miljardi euro ulatuses avaliku ja erasektori investeeringuid. See peaks omakorda tooma kaasa hinnanguliselt 6,5 miljardi euro ulatuses uusi investeeringuid uuenduslikesse idu- ja kasvufirmadesse kogu Euroopas, kahekordistades Euroopas praegu olemas oleva riskikapitali summa. ELi piiratud ja ebaühtlaselt arenenud riskikapitalturge nimetatakse pidevalt ELi äriühingute innovatsiooni ja laienemist takistava tegurina.

Juunis võttis komisjon vastu ka uued normid, et stimuleerida kindlustusandjate investeeringuid lihtsasse, läbipaistvasse ja standarditud väärtpaberistamisse. Nimetatud väärtpaberistamine on oluline vahend rahastamisallikate mitmekesistamiseks ja riskide laiema jaotamise võimalda­miseks finantsturu osaliste vahel. Nimetatud normid täiendavad juba kokku lepitud norme, millega stimuleeritakse kindlustusandjate investeeringuid lihtsasse, läbipaistvasse ja standarditud väärtpaberistamisse.

2018. aasta lõpul jõudsid parlament ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele üleeuroopalise personaalse pensionitoote elementide suhtes. Üleeuroopaline personaalne pensionitoode on kodanike pensioniks säästmise süsteem, sh ka piiriüleses kontekstis. Personaalne pensionitoode annab seda soovivatele kodanikele võimaluse oma pensionisse rohkem investeerida ning täiendab olemasolevaid riiklikke ja tööandjapensionisüsteeme.

Moonutamata konkurentsi edendamine, et toetada kasvu ja investeerimist

ELi konkurentsipoliitika tagab, et iga ettevõte on teretulnud ühtsel turul investeerima ja äri ajama, tingimusel et ta tegutseb ELi konkurentsieeskirjade kohaselt. 2018. aastal jätkas komisjon konkurentsieeskirjade rakendamist kodumajapidamiste ja ettevõtjate hüvanguks, tagades võrdsed võimalused ja tarbijaile suurema valiku madalamate hindadega.

Detsembris võeti vastu uued eeskirjad ja vahendid, et liikmesriikide konkurentsiasutused saaksid ELi konkurentsieeskirjade järgimist veelgi tulemuslikumalt tagada.

Aasta jooksul tegi komisjon 393 ühinemisotsust, kümme konkurentsiotsust, neli kartelliotsust ja 219 riigiabiotsust, tuues märkimisväärset kasu ELi tarbijatele ja toetades majanduskasvu. Kokku määras komisjon ELi konkurentsieeskirju rikkunud äriühingutele rohkem kui 6,3 miljardi euro eest trahve ning asjaomastele liikmesriikidele anti korraldus nõuda abi saanud ettevõtetelt tagasi hinnanguliselt 1 miljard eurot ebaseaduslikku ja ühisturuga kokkusobimatut abi. 91% riigiabi juhtumitest käsitleti lihtsustatud eeskirjade kohaselt vastavalt üldisele grupierandi määrusele, mis tähendab, et riigiabi saab anda kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil, ilma komisjoni osaluseta.

Kestlik kasv töökohtade loomiseks ja keskkonna aitamiseks

Laiemate Euroopa majanduse kestlikkuse parandamise jõupingutuste osana võttis komisjon jaanuaris vastu uue plastistrateegia, mille eesmärk on muuta meie plasti disainimise, tootmise, kasutamise ja ringlussevõtmise tavasid. Uute kavade kohaselt peaksid kõik plastpakendid ELi turul 2030. aastaks olema ringlussevõetavad või korduvkasutatavad, vähendataks ühekordse kasutusega plasti tarbimist ja piirataks mikroplasti kavatsuslikku kasutamist.

Mais tehti seadusandlik ettepanek võitlemaks mereprügi vastu selle heiteallikal, suunates peatähelepanu kümnele kõige sagedamini ookeani sattuvale plasttootele ning kaotatud ja hüljatud kalapüügivahenditele. Detsembris saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu esialgse poliitilise kokkuleppe selles, et võetakse vastu uus ELi direktiiv ühekordselt kasutatava plasti kohta, mis on kõige ambitsioonikam mereprügivastane õiguslik vahend üleilmsel tasandil. Selles nähakse ette eri meetmete võtmine eri tootekategooriate suhtes. Juhul, kui alternatiivid on kergesti kättesaadavad ja taskukohased, keelatakse turustada ühekordselt kasutatavaid plasttooteid, nagu plastist söögiriistad, taldrikud ja joogikõrred, hapniku toimel lagunevast plastist tooted ning vahtpolüstüreenist valmista­tud toidu- ja joogipakendid. Muude toodete puhul keskendutakse nende kasutamise piiramisele riiklikul tasandil, disaini- ja märgistusnõuetele ning tootjate jäätmehalduse ja -koristuse nõuetele.

Samuti mais võttis nõukogu vastu uued jäätme-eeskirjad, et EL muutuks jäätmekäitluse ja ringlussevõtu eestvedajaks maailmas. Nüüd peavad liikmesriigid võtma 2025. aastaks ringlusse vähemalt 55% oma olmejäätmetest, 2030. aastaks 60% ja 2035. aastaks 65%. Muude heakskiidetud meetmete hulgas oli prügilasse ladestatud olmejäätmete koguse vähendamine 10%-ni aastaks 2035, biojäätmete kohustuslik liigiti kogumine ja rangemad meetmed selleks, et sundida tootjaid maksma peamiste ringlusse võetavate materjalide kogumise eest.

Pärast kogu ELi hõlmavat kohustustekampaaniat, mis oli Euroopa plastistrateegia osa, andis komisjon novembris esialgse hinnangu, mis näitab, et ELi tööstus on märkimisväärselt pühendunud plasti ringlussevõtule – kui võetud kohustused täielikult täidetakse, saaks 2025. aastaks võtta ringlusse vähemalt 10 miljonit tonni plasti. Nõudluse poolel oodatakse seni kahjuks ainult viit miljonit tonni, mis näitab, et hästitoimiva ELi plastiringlusturu eesmärgi saavutamiseks on vaja rohkem ära teha.

Jätkus ka töö veevarude kestliku ringmajandamise parandamiseks ja joogivee puhtamaks muutmiseks kõikjal Euroopas. Veebruaris tegi komisjon ettepaneku vaadata läbi joogiveedirektiiv, et ajakohastada joogivee kvaliteedinorme, parandada vee kättesaadavust kõigile ja aidata tarbijail leida usaldusväärset teavet veevarustuse kohta. Ettepanek oli muu hulgas vastus esmakordsele edukale Euroopa kodanikualgatusele „Right2Water“, mida toetas 1,6 miljonit inimest. Ettepaneku eesmärk on julgustada tarbijaid eelistama kraanivett pudeliveele ja säästma seega raha, vähendama plastjäätmete sattumist jõgedesse ja meredesse ning kasvuhoonegaaside heidet.

Peale selle esitas komisjon 2018. aasta kevadel ettepanekud kestliku rahanduse kohta, mille eesmärk oli tagada, et finantssektor, investeerides kestlikumalt, täidaks oma ülesandeid üleminekul keskkonnahoidlikule majandusele.

Sinine majandus

Sinine majandus hõlmab kogu eeskirjapõhist majandustegevust, mis on seotud ookeanide, merede või rannikualadega – alates kalandusest, laevaehitusest ja turismist kuni ookeanienergia ja sinise biotehnoloogiani. 2018. aastal avaldas komisjon oma esimese aastaaruande selle kiiresti areneva majandussektori kohta, mille suurus maailmas peaks prognooside kohaselt 2030. aastaks kahekordistuma. Aruandes rõhutatakse, et sinise majanduse aastakäive on enam kui 560 miljardit eurot, see pakub tööd rohkem kui 3,5 miljonile inimesele ja et see sektor kasvab kiiresti paljudes riiki­des. Ühe viiendiku sektori kogu tööhõivest katab Hispaania, kellele järgnevad Itaalia, Ühendkuningriik ja Kreeka. Kokku langeb nimetatud nelja riigi arvele rohkem kui pool sinise majandusega seotud töökohtadest.

Regionaal- ja linnapoliitika

Piirkonnad ja linnad saavad mängida olulist rolli majanduskasvu, töökohtade loomise ja investeerimise toetamisel. 2018. aastal jätkas EL investeerimist poliitikavaldkondadesse, mis on suunatud konkurentsivõime suurendamisele ja töökohtade loomisele, sotsiaalse kaasatuse edendamisele ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamisele piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Rakendatud on mitu algatust ja strateegiat kasvu ja innovatsiooni ergutamiseks laiemas plaanis, sealhulgas 2018. aastal uus komplekt meetmeid, mis aitavad Euroopa piirkondadel investeerida oma konkurentsivõimelistesse nišivaldkondadesse (nn arukas spetsialiseerumine).

Need meetmed hõlmavad mahajäänud piirkondade algatuse jätkuvat toetamist ja uue, tööstusliku ülemineku etapis olevate piirkondade algatuse rakendamist. Selle raames said 2018. aastal Euroopa Regionaalarengu Fondilt ning klastrite ja tööstuse muudatuste Euroopa vaatluskeskuselt spetsialistide nõuandeid ja rahalist toetust kümne piirkonna ja kahe liikmesriigi katseprojektid.

Komisjon valis uues haldussuutlikkuse katsemeetmes osalemiseks välja ka viis ühtekuuluvuspoliiti­ka programmi. Programmid Kreekas, Poolas, Hispaanias, Horvaatias ja Bulgaarias saavad kohanda­tud tuge paremaks toimimiseks. Euroopa investeerimisnõustamise keskus tegi äärepoolseimate piirkondade investeerimisplatvormide uuringu eesmärgiga parandada nende juurdepääsu investee­rimiskavale. Peale selle on Réunionis loodud energeetika ja Kanaari saartel jäätmekäitluse rakkerühm ning programmi „Horisont 2020“ raames rahastatakse ühte projekti teadusuuringute tipptaseme edendamiseks kõigis äärepoolseimates piirkondades.

Euroopa ühendamine

Euroopa ühendamise rahastu segarahastamise projektikonkursi raames, mis ühendas toetused Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa Investeerimispanga, riiklike tugipankade või erasektori investorite poolse rahastamisega, valiti välja 35 projekti ohutu, puhta ja aruka liikuvuse valdkonnas. Neid projekte toetatakse kokku 405 miljoni euroga. Teine konkursikutse, mille tulemusena valiti välja kokku 290 miljoni euroga toetatavaid projekte, oli mõeldud ühtse Euroopa taeva ja Euroopa lennunduse arendamiseks. Umbes 9,5 miljoni euroga rahastatakse Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi ühisettevõtte (SESAR) raames droonide „U-Space“ demonstratsioone, keskendudes droonide ohutule ja turvalisele integreerimisele lennunduse süsteemi.

Väikeste ja keskmiste ettevõtete abistamine rahastamise, uute partnerite ja uute turgude leidmisel

Väikeettevõtjad on ELi majanduse selgroog. EL toetab väikeettevõtjaid igal aastal eri liiki rahastamis- ja nõustamisteenuste abil. Viimastel aastatel on EL saavutanud suurt edu Euroopa väikeettevõtjate rahastamisvõimaluste parandamisel. EL on juba aidanud rahastada umbes 381 000 väikeettevõtjat rohkem kui 20,3 miljardi euroga COSME programmi raames (ELi väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm, mida täiendab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond).

Teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia edendamine

Teaduse tipptase ja läbimurdeline innovatsioon

Aasta jooksul käivitati programmi „Horisont 2020“ raames projektikonkursse ja muid meetmeid teadusuuringute ja innovatsiooni toetuseks kokku 10 miljardi euro väärtuses. Näiteks võiks tuua uue projektikonkursi, et investeerida peaaegu 200 miljonit eurot järgmise põlvkonna akude väljatöötamisse, mis aitaks edendada üleminekut vähendatud CO₂-heitega ühiskonnale, peaaegu 1 miljard eurot majandus- ja keskkonnakasu ühendamiseks ELi ringmajanduse paketi toetuseks ning umbes 200 miljonit eurot, et selgitada välja ebaseadusliku rände algpõhjused ja kaasata need Euroopa rände tegevuskavasse.

Peale selle lepiti avaliku ja erasektori koostöö stimuleerimiseks puhtale energeetikale suunatud innovatsiooni rahastamisel 2018. aasta sügisel Bill ja Melinda Gates’i fondiga alla kirjutatud lepingus kokku 100 miljoni euro suuruse fondi loomises, mis on mõeldud nende ELi innovaatorite ja äriühingute rahastamiseks, kellel on potentsiaali kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärselt ja püsivalt vähendada.

Euroopa avatud teaduse pilv, 2018. aastal ametlikult käivitatud virtuaalne keskkond teabe valdkonna- ja piiriüleseks säilitamiseks, jagamiseks ja taaskasutamiseks võimaldab hinnanguliselt 1,7 miljonil teaduril ja 70 miljonil erialatöötajal juurde pääseda aina kasvavale kogusele avatud andmetele.

EL kosmoses

Tuginedes 2016. aasta Euroopa kosmosestrateegiale, jätkas EL kosmosetaristu arendamist. See taristu on tugevalt seotud meie majanduse ja suure osaga meie igapäevaelust. 2018. aasta juunis tegi komisjon ettepaneku algatada 16 miljardi eurose eelarvega kosmoseprogramm, mis suurendaks veelgi ELi juhtpositsiooni kosmoses.

Copernicuse programm on suurim Maa seireandmete pakkuja maailmas, mis aitab uurida erinevaid probleeme, nagu loodusõnnetused ja kliimamuutused. Seitsmenda Copernicuse satelliidi orbiidile viimine 2018. aastal on parandanud meie suutlikkust seirata ookeane, maismaad ja atmosfääri. Copernicuse programmi andmetele ja teabele juurdepääsu teenused, mis käivitati samuti 2018. aastal, võimaldavad innovaatilistel idufirmadel ja muudel kasutajatel andmetele juurde pääseda, neid kergesti töödelda ja alla laadida, ilma et neil oleks vaja investeerida kallitesse andmesalvestus- ja -töötlemisseadmetesse.

Euroopa satelliitnavigatsiooni programm Galileo pakub täpset positsioneerimis-, navigatsiooni- ja ajastusteenust ning seda saab kasutada uusima põlvkonna nutitelefonides. See aitab saavutada suurema täpsuse võrreldes varasemate, üksnes GPS-teenust kasutavate süsteemidega. Tänu neljale uuele satelliidile, mis viidi orbiidile 2018. aastal (ja mis said nimed joonistusvõistluse võitnud laste järgi), on Galileo suutlikkus veelgi paranenud ja see on muutumas täielikult iseseisvaks satelliit-positsioneerimissüsteemiks, mida kasutab 500 miljonit inimest kogu maailmas. Galileo signaale kasutatakse maantee- ja raudteeliikluse korralduses, õhusõidukite navigatsioonis, panganduses ja põllumajanduses ning need sillutavad teed isejuhtivate autode kasutusele võtmisele.

Novembris otsustas USA föderaalne sideamet (Federal Communications Commission) loobuda litsentsinõudest Galileo signaali vastuvõtmisel Ameerika Ühendriikides. See tähendab, et USA kodanikud ja ettevõtjad saavad kasutada Galileo tipptasemel satelliitnavigatsiooni signaale – olgu andmesideühendusega autodes, nutikellades, põllumajanduses või õhusõidukite navigeerimises.

Galileo täpsus tagab eCall-süsteemi tõhususe. Nimetatud süsteem aitab leida autosid hädaolukordade tekkimisel. eCall on olnud alates 31. märtsist 2018 kohustuslik kõigis uutes autodes ning see aitab lühendada hädaabiteenuste reageerimisaega kuni 60%. Detsembris võttis komisjon vastu uued meetmed aitamaks leida hädaolukorras olevaid inimesi tänu Galileo signaalile suurema täpsusega, mis muudab päästetööd tulemuslikumaks. Uute normide kohaselt peavad kõik ELis müüdavad nutitelefonid suutma saata kõne vastu võtvale abiteenistusele hädaabinumbrile 112 helistanud isiku täpse asukoha.

Kuna juurdepääs kosmosele on strateegiliselt tähtis, on ELi eesmärk suurendada oma autonoomiat selles valdkonnas. 2018. aastal käivitati projektikonkurss eesmärgiga anda 10 miljonit eurot kaubanduslikult kõige elujõulisema kergete satelliitide odava orbiidileviimise lahenduse rakendamiseks. InnovFini kosmosevaldkonna omakapitali katsealgatus koondab umbes 110 miljoni euro ulatuses rahalisi vahendeid, et stimuleerida investeerimist kosmosesektorisse, suurendades VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele kättesaadavat riskikapitali summat.

Euroopa kaitsetehnoloogia

2018. aastal investeeris Euroopa Liit 40 miljonit eurot, et rahastada kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme raames teaduskoostööd uuenduslike kaitsetehnoloogiate ja -toodete alal.

Juulis võttis EL vastu uue Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi, et toetada rahaliselt Euroopa kaitsetööstust uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisel Euroopa tasandil välja valitud valdkondades. Programmi raames on 2019. ja 2020. aastaks kaitsevõime arendamise projektide kaasrahastamiseks ette nähtud 500 miljoni euro suurune eelarve.

Investeerimine inimestesse

EL võttis 2018. aastal vastu soovituse kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe raamistiku kohta. See sisaldab kriteeriume õpipoistele heade õppe- ja töötingimuste tagamiseks kogu ELis.

Aprillis lihtsustas ja ajakohastas EL Europass CVd, mis aitab inimestel esitleda nähtavamalt ja arusaadavamalt oma oskusi kogu ühtsel turul. See võimaldab poliitikakujundajatel tööturu vajadusi ja suundumusi paremini prognoosida.

Haridus- ja koolitussüsteemi reformid on enamikus liikmesriikides esmatähtsad ning need on olulisel kohal ka Euroopa poolaasta 2018. aasta tsüklis. Haridust ja koolitust käsitlevad riigipõhised soovitused esitati 20 liikmesriigile.

Tulemuslikud haridus- ja koolitussüsteemid on otsustava tähtsusega noortele teadmiste, pädevuste ja oskuste andmisel, et nad saaksid leida rahuldust pakkuva töö ja saada iseseisvateks aktiivseteks kodanikeks. Samuti mängivad need otsustavat rolli andmaks töötajatele võimaluse täiendada oma oskusi, et tulla toime muutuvate töömeetodite ja tööturu vajadustega ning aidata suurendada tootlikkust ja majanduskasvu.

Komisjon esitles 2018. aasta esimesel poolel kuut konkreetset poliitikameedet, et edendada Euroopa haridusruumi valmimist 2025. aastaks. 2018. aasta mais võttis nõukogu vastu soovituse võtmepädevuste kohta elukestvas õppes, et aidata inimestel omandada eluks ja tööks 21. sajandil vajalikud põhioskused, ning soovituse ühiste väärtuste, kaasava hariduse ja õpetamise Euroopa mõõtme edendamise kohta. 2018. aasta novembris võttis ta vastu meetmed kvalifikatsiooni ja välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatseks vastastikuseks tunnustamiseks. Jätkuvad arutelud alushariduse ja lastehoiu ning keelte õpetamise ja õppimise üle. Samuti rakenda­takse praegu tegevuskava ELi kodanike digitaaloskuste arendamiseks ning uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks õpetamis- ja õppimisprotsessis.

Inimeste ühendamine

2018. aastal tähistas Euroopa kultuuripärandi aastat, kutsudes rohkem inimesi üles avastama ja nautima Euroopa rikast ja mitmekesist kultuuripärandit ning tugevdama ühtsesse Euroopa ruumi kuulumise tunnet. Üle 7,5 miljoni inimese osales rohkem kui 13 000 üritusel 37 riigis. Tagamaks, et Euroopa aasta mõju kestaks ka pärast 2018. aastat, esitles komisjon 7. detsembril 60 meedet kultuuripärandi propageerimiseks ja kaitsmiseks pikemas perspektiivis.

Aastal 2018 oli haridus-, koolitus-, noorsoo- ja spordiprogrammi „Erasmus+“ eelarve rohkem kui 2,7 miljardit eurot ning programmi raames osales õppetegevuses ligikaudu 600 000 noort ja 190 000 haridusasutuste ja noorteorganisatsioonide töötajat. Märtsis lisas komisjon oma liikuvus­meetmete internetiversiooni, käivitades Erasmus+ virtuaalsete vahetuste projekti, et edendada kultuuridevahelist dialoogi ja parandada digitaalse õppe vahenditega vähemalt 25 000 noore oskusi. Mais tegi komisjon ettepaneku kahekordistada järgmises pikaajalises eelarves (2021–2027) rahastamist programmi „Erasmus“ kaudu 30 miljardi euroni, mis kolmekordistaks selle kaudu toeta­tavate inimeste arvu.

DiscoverEU

Juulist oktoobrini 2018 oli umbes 15 000 noorel võimalus avastada Euroopat reisikaardi DiscoverEU abil. See uus algatus võimaldas neil paremini mõista Euroopa mitmekesisust, nautida tema rikast kultuuri, leida uusi sõpru ja tunnetada nende Euroopa identiteeti. Novembris oli noortel võimalus taotleda tasuta pileteid, et reisida Euroopas 2019. aastal. Komisjon on teinud ettepaneku kõnealust kava pärast 2020. aastat oluliselt laiendada.

Euroopa solidaarsuskorpus

Oktoobris sai täiendust Euroopa solidaarsuskorpus, kui EL võttis vastu selle algatuse eraldiseisva õigusliku aluse ning see sai endale järgmiseks kolmeks aastaks eelarve. Detsembri lõpuks oli registreerunud peaaegu 100 000 noort ja üle 11 000 oli mitmel pool Euroopas osalenud solidaarsustegevuses. Juunis tegi komisjon ettepaneku luua Euroopa solidaarsuskorpuse uus, 2020. aasta järgne programm eelarvega 1,26 miljardit eurot, et suurendada selle pakutavaid võimalusi. See võimaldaks vähemalt 350 000 noorel eurooplasel toetada vabatahtliku töö (sh humanitaarabioperatsioonide toetamisega kolmandates riikides), praktika ja neile pakutud konkreetse tööga aastatel 2021–2027 abi vajavaid kogukondi.

Inimeste tervise kaitse ja majanduse aitamine

2018. aasta detsembris võtsid Euroopa tervishoiuministrid vastu komisjoni esitatud soovituse tihendada ELi koostööd võitluses haiguste vastu, mida on võimalik ära hoida vaktsiinide abil. Kõnealune soovitus keskendub kolmele peamisele sambale: võitlus vastumeelsusega vaktsineerimise suhtes ja vaktsineerimise ulatuse suurendamine, ELi kestlik vaktsineerimispoliitika ning ELi koordineerimine ja panus üleilmsesse tervishoidu.

2018. aasta aruandes, mille komisjon ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon avaldasid novembris sarjas „Health at a Glance: Europe 2018“, kutsutakse üles parandama vaimset tervist ja hoidma ära vaimuhaigusi, millel ei ole üksnes sotsiaalsed tagajärjed, vaid mis neelavad hinnanguliselt üle 4% ELi sisemajanduse koguproduktist. Aruanne näitab ka eeldatava eluea järjekindla kasvu aeglustumist ning suuri erinevusi riikide vahel ja nende sees. Eelkõige on lühem madalama haridustasemega inimeste oodatav eluiga. Selles kutsutakse ka üles võitlema selliste riskitegurite vastu nagu suitsetamine, alkoholi tarbimine ja rasvumine, vähendama enneaegset suremust, tagama hooldusteenuste üldise kättesaadavuse ning tugevdama tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet. Selle aruandega käivitas komisjon teise tervisliku seisundi teabevahetuse tsükli, mille raames analüüsitakse ja jagatakse võrdlusandmeid ja teadmisi tervisest ja tervishoiusüsteemidest ELis ning toetatakse tervishoiuasutusi tõenditepõhises poliitikakujundamises.

Euroopa Komisjon valmistas kaheaastase tervisliku seisundi teabevahetuse tsükli ette koostöös Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ning Euroopa tervishoiupoliitika ja -süsteemide vaatluskeskusega.

EL jätkas töötervishoiu ja tööohutuse kaitsmist oma ettepanekuga piirata töötajate kokkupuudet veel viie vähki põhjustava kemikaaliga. See on mõeldud rohkem kui 1 miljoni Euroopa töötaja kaitse tugevdamiseks.

Püüdes kaitsta mesilasi ja tolmeldajaid, piirati lisaks kolme neonikotinoidi kasutamist, mis on taimekaitsevahendites kasutatava nikotiiniga sarnanevad toimeained. 2018. aasta detsembris jõustus täielik keeld kasutada nimetatud tooteid vabas õhus ning nende kasutamist siseruumides piirati püsikasvuhoonetega. Sellele lisandus esimene ELi algatus looduslike putuktolmeldajate populatsiooni vähenemise vastu.

Tulemustele keskenduv ELi eelarve

ELi 2018. aasta eelarve keskendus Euroopa prioriteetide saavutamisele, ergutades töökohtade loomist, eelkõige noorte jaoks, ning hoogustades majanduskasvu ja strateegilisi investeeringuid. Samuti jätkati rände- ja julgeolekuprobleemide lahendamiseks tehtavate jõupingutuste toetamist nii ELis kui ka väljaspool.

Peaaegu pool eraldatud vahenditest (77,5 miljardit eurot) kulutati Euroopa majanduse tugevdamiseks, töökohtade loomiseks ning äriühingute, teadurite ja ülikoolide üleilmse konkurentsivõime suurendamiseks. ELi vahenditega toetati põllumajandust ja maapiirkondi (ühine põllumajandus­poliitika), piirkondi (Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond, Ühtekuuluvusfond), teadusuuringuid ja innovatsiooni (Horisont 2020), väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm), haridust, koolitust ja noori (Erasmus+) ning transporti ja digitaaltaristut (Euroopa ühendamise rahastu).

Noorte tööhõive algatuse raames tegeleti noorte töötuse probleemiga. Seoses sellega kulutati 350 miljonit eurot noortele toetuste maksmiseks ja neile paremate töö leidmise võimaluste loomiseks. 2018. aastal eraldati Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile lisaks 2 miljardit eurot Euroopa strateegilistesse projektidesse tehtavate erasektori investeeringute eduka kaasamise jätkamiseks. 59,2 miljardit eurot kasutati kestliku arengu edendamiseks, toetades põllumajandustootjaid, kalandust, kliimameetmeid ja bioloogilist mitmekesisust.

ELi pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027

Mais esitles komisjon pärast kuudepikkust konsulteerimist liikmesriikide ja ELi kodanikega oma ettepanekut pikaajalise eelarve (2021–2027) kohta.

Sellele järgnes rida ettepanekuid valdkondlike programmide ja fondide kohta. Ettepanekus pikaajalise eelarve kohta on esitatud arvudena ELi järgmise kümmeaastaku eesmärgid, milles ELi juhid 2018. aasta veebruaris kokku leppisid. Ettepaneku kohases eelarves on uued rahastamisvahendid ühendatud ajakohastatud programmidega, et saavutada ELi prioriteedid. Selles on esitatud vahendid sobivate lahenduste leidmiseks peamistele probleemidele, nagu noorte töötus, ränne, julgeolek ning tehnoloogilised muutused ja digiüleminek. Ettepanekud sisaldavad lihtsustatud eelarvet, mis loob tugevama sideme poliitiliste prioriteetidega (vt ka peatükki „ELi tulevane pikaajaline eelarve“).

InvestEU

Võttes arvesse Euroopa investeerimiskava edukust, tegi Euroopa Komisjon ettepaneku, et kõik järgmise pikaajalise eelarve (2021–2027) ELi rahastamisprogrammid peaksid järgima sama mudelit. Paljud praegu ELi poolt rahastatavad programmid koondataks InvestEU programmi alla. Nagu investeerimis­kava, koosneks ka InvestEU programm fondist, nõustamiskeskusest ja investeeringuportaalist. InvestEU fond saaks ELi eelarvest 38 miljardit eurot, et toetada strateegiliselt tähtsaid projekte kogu liidus sel­lis­tes sektorites nagu kestlik taristu; teadusuuringud, innovatsioon ja digitaliseerimine; väikesed ja kesk­mise suurusega ettevõtted ning sotsiaalvaldkonna investeeringud ja oskused. Hinnanguliselt kaasaks fond seitsme aasta jooksul rohkem kui 650 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid.

Teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia edendamine

Komisjon kavatseb suurendada investeeringuid teadusuuringutesse, et aidata Euroopal püsida ülemaailmsete teadusuuringute ja innovatsiooni eesliinil, eraldades selleks uue programmi „Euroopa horisont“ raames aastateks 2021–2027 teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks 100 miljardit eurot. Komisjon on teinud ettepaneku, et EL investeeriks ELi kosmoseprogrammi raames 16 miljardit eurot oma juhtpositsiooni arendamiseks kosmose valdkonnas. Komisjon teeb ettepaneku kinnitada Euroopa Kaitsefondi eelarve mahus 13 miljardit eurot. Sellega oleks EL üks neljast peamisest investorist, kes investeerivad Euroopas kaitsealastesse teadusuuringutesse ja tehnoloogiasse.

Põllu- ja meremajanduse panus majanduskasvu

Komisjon tegi ettepaneku jätkata ELi põllumajandustootmise ja maapiirkondade tugevat toetamist, eraldades aastateks 2021–2027 ühisele põllumajanduspoliitikale 365 miljardit eurot. Ettepanekutes ühise põllumajanduspoliitika kohta keskendutakse poliitika lihtsustamisele ja ajakohastamisele, et see püsiks asjakohane ka tulevikus. Lisaks traditsioonilistele eesmärkidele, nagu põllumajandusette­võtete sissetulek, toiduga kindlustatus ja keskkonnakaitse, käsitletakse ettepanekutes ühiskonna uusi nõudmisi, nagu ohutu, toitev ja kestlikult toodetud toit, võitlus toidu raiskamise vastu ja loomade heaolu. Ettepanekutes pakutakse välja ka uusi partnerlusi ELi ja selle liikmesriikide vahel. Samal ajal, kui ELi ühiste eesmärkide ja ühtse turu sujuva toimimise saavutamiseks vajalikud elemendid määratletakse tulevikus ELi tasandil, saavad liikmesriigid valida ja kujundada oma poliitikameetmed, mis vastaksid nende põllumajandustootjate ja maapiirkondade vajadustele.

Peale selle tegi komisjon ettepaneku luua uus 6,14 miljardi euro suurune Euroopa Merendus- ja Kalandusfond, et tõhustada toetust meremajandusele, edendades samal ajal lihtsustamist ja suuremat keskendumist tulemustele. Nimetatud fond võimaldaks investeerida uutesse merega seotud turgudesse, tehnoloogiatesse ja teenustesse, nagu ookeanienergia ja mere biotehnoloogia. Rannikukogukonnad hakkavad saama rohkem toetust ja fond jätkab ka Euroopa kalandussektori toetamist, keskendudes eelkõige väikesemahulisele kalapüügile.

Ühtekuuluvuspoliitika tulevik

Komisjoni ettepaneku kohase 373 miljardi euro suuruse eelarve juures keskenduvad ühtekuuluvuspoliitika fonde käsitlevad ettepanekud Euroopa majanduse moderniseerimisele, selle muutmisele nutikamaks, keskkonnahoidlikumaks ja ühendatumaks ning üleminekule vähese CO₂-heitega majandusele. Samuti lihtsustataks õigusnorme, nii et samu eeskirju kohaldataks seitsme fondi suhtes, ja menetlused muudetaks paindlikumaks.

Investeerimine inimestesse

Komisjon tegi ettepaneku tugevdada uue ja parandatud Euroopa Sotsiaalfondi abil veelgi liidu sotsiaalset mõõdet. Uue ESF+ maht oleks 101,2 miljardit eurot, moodustades praegusest märkimisväärselt suurema osa üldisest ühtekuuluvuspoliitika eelarvest. See tagaks sotsiaalsete investeeringute parema nähtavuse ja suurema mõju. Eelkõige võib ESF+, Erasmuse ja Euroopa solidaarsuskorpuse kombinatsioon võrreldes praeguse finantsraamistikuga rohkem kui kahekordis­tada noorte toetamiseks mõeldud vahendeid. Paralleelselt Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi uuendamisega laiendataks selle kohaldamisala ja suurendataks selle ülemmäära 225 miljoni euroni aastas võrreldes praeguse 170 miljoni euroga aastas.

Digitaalse ühtse turu strateegia elluviimine

Euroopa Komisjon on alates 2015. aastast esitanud 30 seadusandlikku algatust. Neist 23 suhtes on Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon omavahel kokkuleppele jõudnud. Digitaalse ühtse turu edasiarendamiseks peavad Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu kinnitama ülejäänud seitse läbirääkimisel olevat komisjoni ettepanekut.

2018. aastal jõustus mitu olulist digialgatust. Jaanuaris tehti algust üleliidulise teavitamiskampaa­niaga #SaferInternet4EU internetikasutuse, meediapädevuse ja küberhügieeni teemal. Septembris jõus­tus ELi õigusakt e-identimise kohta (eIDASe määrus). Oktoobris rakendasid liikmesriigid õigus­normid, mis hõlbustavad juurdepääsu nägemis- või muu puudega inimeste jaoks sobilikult vormistatud trükis­tele, ja detsembris jõustusid uued õigusnormid, millega lõpetati ühtse turu piires veebimüügi suhtes rakendatav põhjendamatu geoblokeerimine.

Piirideta film ja muusika

Alates 2018. aasta aprillist on eurooplastel olnud tänu uuele kaasaskantavuse eeskirjale võimalus pääseda kõikjal Euroopas juurde oma koduriigis veebi vahendusel tellitud audiovisuaalsisule ja muusikale. Mais teatas komisjon Euroopa filmide elektroonilise kataloogi loomisest. Kataloogi eesmärk on suurendada Euroopa kinokunsti nähtavust. Oktoobris lasti välja selle prototüüpversioon.

2018. aasta juunis saavutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon poliitilise kokkuleppe läbivaadatud normide kohta, mille eesmärk on luua õiglasem õiguskeskkond kogu audiovisuaalsektori, sealhulgas tellitavate teenuste ja videojagamisplatvormide jaoks. Normide varal propageeritakse Euroopa audiovisuaalloomingut ja tagatakse audiovisuaalvaldkonna reguleerivate asutuste sõltumatus.

Turvalisemad ja hõlpsamad veebiostud

Mais jõustus e-kaubanduse seisukohast oluline uus määrus postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kohta. Postipakkide piiriülese kättetoimetamise kulukus on takistuseks tarbijatele ja kaupmeestele (eriti puudutab see väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid), kes tahavad kogu ELi veebis kaupa osta ja müüa.

Interneti usaldusväärsuse suurendamine ja digitaalse ühtse turu ülesehitamine

Jõustunud on õigusnorm e-tehingute e-identimise kohta siseturul, mis annab eurooplastele uusi vabadusi. Nüüd on neil teavitatud e-identimisvahendit kasutades turvaline juurdepääs kõikjal Euroopas pakutavatele digitaalsetele teenustele, on siis tegu välismaisesse ülikooli astumise, elektrooniliste terviseandmetega tutvumise, ettevõtte loomise ja maksudeklaratsiooni esitamise või veebis pangakonto arvamisega.

Alates 2018. aasta detsembrist kehtima hakanud uute õigusnormidega kaotati põhjendamatu geoblokeerimine ja muul viisil diskrimineerimine kliendi kodakondsuse, elukoha või asukoha alusel. Need võimaldavad eraisikutel ja ettevõtjatel kasutada teiste liikmesriikide veebisaite ning saada juurdepääsu samadele kaupadele ja teenustele nagu kohalikud kliendid. Samuti esitas komisjon vahearuande mõju kohta, mis on olnud 2017. aastal jõustunud jae-rändlusteenuste lisatasude kaotamisel.

ELi andmepõhise majanduse kogu potentsiaali ärakasutamine

Ajavahemikul 2015–2020 aitab tõkete kaotamine ELi andmepõhisel majandusel kahekordistuda (1,9%-lt SKPst 4%-le SKPst). Eelduste kohaselt töötab ELi andmepõhise majanduse vallas 2020. aastaks 10,4 miljonit inimest. Andmete asukoha nõuete kaotamine alandab andmeteenuste hindu ning annab ettevõtetele vabamad käed andmehaldust ja andmeanalüüsi korraldada, laienda­des samas nende käsutuses olevate teenuseosutajate valikut.

Tehisintellekt

Tehisintellekt kuulub juba praegu meie igapäevaelu juurde, aidates nii arste, kes panevad tänu sellele kiiremini ja täpsemaid diagnoose, kui ka põllumehi, kes tahavad vähendada põldudele lastavate taimekaitsevahendite kogust. Samuti aitab see riigiasutustel anda kodanikele personaalseid vastuseid ja vähendada liiklusõnnetuste arvu. Tehisintellektist on kasu ka kliimamuutustega võitlemisel ja ohtude ettenägemisel.

Aprillis tegi komisjon ettepaneku Euroopa käsitlusviisi kohta, mille abil suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid tehisintellekti, valmistuda sellega seotud sotsiaal-majanduslikeks muutusteks ning tagada, et välja töötataks eetiline ja juriidiline raamistik, mis võimaldaks käsitleda selle uue tehnoloogiaga seotud tsiviilvastutuse küsimusi. Käsitlusviisi eesmärk on tagada investeeringute võimalikult suur mõju nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, soodustada koostööd, vahetada parimaid tavasid ja määrata kindlaks viis, kuidas ühiselt edasi minna, et kindlustada ELi konkurentsivõimelisus selles sektoris.

Juunis määras komisjon ametisse tehisintellekti kõrgetasemelise eksperdirühma ning asutas Euroopa tehisintellekti liidu, veebikogukonna, mis kaasab mitut sidusrühma ja on avatud kõigile tehisintellektist huvitatutele.

Aprillikuise teatise jätkuna ja tihedas koostöös liikmesriikidega pakkus komisjon detsembris välja kooskõlastatud kava, et edendada Euroopas loodud tehisintellekti arendamist ja kasutamist. Kava eesmärk on tagada liikmesriikide ja ELi tasandil võetavate meetmete koostoime ja vastastikune täiendavus, et suurendada tehisintellekti mõju ja et sellest saaks kasu kogu Euroopa. Kavaga on ette nähtud ühismeetmed neljas põhivaldkonnas: investeeringute suurendamine, rohkemate andmete kättesaadavus, toetus talentidele ja usalduse tagamine. Samuti luuakse sellega strateegiline raamistik riiklikele tehisintellekti strateegiatele. ELi riike kutsutakse üles koostama 2019. aasta keskpaigaks riiklikud tehisintellekti strateegiad, tuginedes seejuures Euroopa tasandil tehtud tööle.

Samal ajal toetas komisjon 66 miljoni euroga robootikaprojekte, mis aitavad väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel digitehnoloogiale üle minna.

Detsembris koostas 52 sõltumatust eksperdist koosnev töörühm tehisintellekti väljatöötamist ja kasutamist käsitlevad eetikasuunised. Suunistega saab tutvuda tehisintellekti liidu vahendusel ja need saavad oma lõpliku kuju 2019. aasta jooksul. 2019. aasta kevadel esitab töörühm lisaks poliitilised soovitused.

Maailmatasemel superandmetöötlustaristu loomine Euroopasse

2018. aasta jaanuaris tegi komisjon avalikuks kava luua Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte. Selle uue õigusliku ja rahastamisstruktuuri raames koondatakse ELi ja liikmesriikide vahendeid selleks, et ehitada üles superandmetöötlus- ja andmetaristu ning toetada uurimistegevust ja innovatsiooni selles valdkonnas, eesmärgiga viia Euroopa superandmetöötluse valdkonnas maa­ilma kolme tipptegija hulka. Septembris toetasid liikmesriigid komisjoni ettepanekut ja ühisettevõte alustas tööd novembris. Ühisettevõte tegeleb kõnealuse taristu loomise ja juurutamisega kõikjal Euroopas (kavandatud rahastus pärineb ELi järgmisest pikaajalisest eelarvest), et parandada teadus- ja tööstussektori andmetöötluse suutlikkust ning toetada tehnoloogilisi uuendusi superandmetöötluse riist- ja tarkvara vallas. Sellest saavad kasu paljud sektorid alates tervishoiust ja taastuvenergiast autode turvalisuse ja küberturvalisuseni.

Andmete parem kättesaadavus ja taaskasutatavus

Aprillis tegi komisjon ettepaneku laiendada avaliku sektori teabe direktiivi avalik-õiguslike äriühingute käsutuses olevatele andmetele ja piirata nende taaskasutamise eest makstavaid tasusid. Samuti tahetakse sellega hõlbustada avaliku rahastuse toel valminud teadusuuringute andmete taaskasutamist ja panna liikmesriikidele kohustus töötada välja avatud juurdepääsu poliitika. Uute normide kohaselt peavad vajaduse korral olemas olema tehnilised lahendused, mis võimaldavad andmetele reaalajas juurdepääsu.

Aprillis esitas komisjon kolmanda andmepaketi osana uue soovituste paketi, mille eesmärk on tege­leda teaduslikule teabele juurdepääsu ja selle teabe säilitamisega seotud tehnoloogiliste muutuste­ga. Soovitustes antakse suunised avatud juurdepääsu poliitika rakendamiseks viisil, mis on kooskõlas avatud teaduse eesmärkide, teadusuuringute andmete ja andmete halduse, Euroopa avatud teaduse pilve loomise ning teksti- ja andmekaevega. Samuti on neis käsitletud stiimuleid, millega õhutada teadlasi avatud teaduse viljelemisele, ja selleks vajalike oskuste väljaarendamist.

Isikustamata andmete vaba liikumine

Detsembris jõustusid uued õigusnormid, mille kohaselt tohib isikustamata andmeid kõikjal ELis põhjendamatute piiranguteta talletada ja töödelda. Uute normidega kõrvaldatakse takistused, mis pärsivad andmete vaba liikumist, ja antakse hoogu Euroopa majandusele, mis kasvab eelduste kohaselt 2020. aastaks kuni 4% SKPst. Liikmesriikidele tuleks panna kohustus teavitada komisjoni kõigist veel kõrvaldamata või kavandatavatest andmete asukoha piirangutest, mis on lubatud ainult piiratud arvu konkreetsete olukordade puhul avaliku julgeoleku kaalutlustel kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Avaliku sektori asutustel on kontroll- ja järelevalvetoimingute raames juurdepääs andmetele olenemata sellest, kus ELis neid talletatakse või töödeldakse. Samuti kutsutakse normidega üles looma pilveteenuse käitumisjuhendid, mis lihtsustaksid pilveteenuse osutajate vahetamist ja kehtestaksid sellele selged tähtajad.

Plokiahelaga sammu pidades

Veebruaris pani komisjon Euroopa Parlamendi toel aluse ELi plokiahela vaatluskeskusele ja foorumile. See jälgib plokiahela (tehnoloogia, mis talletab digitaalvõrgus hajusalt paiknevaid andmeplokke) ala arengut ja aitab suurendada Euroopa sidusrühmade rolli selles valdkonnas.

.eu tippdomeeninimi

Detsembris jõuti kokkuleppele uute õigusnormide suhtes, millega reguleeritakse .eu tippdomeeninime. See loodi 2002. aastal, et hõlbustada Euroopa ettevõtjatel ja kodanikel osalemist e-kaubanduses ning elavdada ühtset e-turgu. Läbivaadatud normide eesmärk on tulevikukindel, paindlik ja läbipaistev süs­teem interneti haldamiseks sidusrühmade täielikul kaasatusel. Ühe peamise uuendusena pakuti välja, et ELi kodanikel peaks olema nende elukohast sõltumatult võimalus registreerida .eu domeeninimesid.

e-tervis

Aprillis tegi komisjon teatavaks oma plaanid tervishoiu ja hoolduse digiülemineku kohta. Komisjon toetab ELi koostööd kolmes põhilises valdkonnas: kodanike turvaline juurdepääs (sh piiriüleselt) oma terviseandmetele, isikustatud tervishoid ja haiguste ennetamine tänu Euroopa andmejagamisele ning kodanikele suurema otsustusõiguse andmine digivahendite ja isikukeskse hoolduse varal. Esimeses etapis hakkavad mitu katsetamisaldist liikmesriiki 2019. aasta algusest vahetama e-retsepte ja patsientide digitaalseid koondandmeid. Lisaks olid 2018. aasta novembriks 19 Euroopa riiki kirjutanud alla deklaratsioonile piiriülese juurdepääsu andmise kohta oma genoomiteabele.

Ühendatus ja digitaalne ettevõtlus

Jaanuaris võttis komisjon vastu digiõppe tegevuskava, mille eesmärk on tagada, et kõik ELi kodanikud saavad nii kodus, koolis kui ka tööl ühtviisi kasutada interneti pakutavaid võimalusi. Algatuste raames paigaldatakse koolidesse kiire lairibaühendus, täiustatakse koolidele mõeldud uut enesehindamisvahendit, mis mõõdab tehnoloogia kasutamist õpetamise ja õppimise käigus (Selfie), ning korraldatakse teavitamiskampaania #SaferInternet4EU. Kampaaniat alustati turvalisema interneti päeval (6. veebruar), et suurendada laste veebiturvalisusealast teadlikkust, ning selle raames tegeletakse selliste teemadega nagu küberkiusamine, võltsuudised, sekstimine, kahjulik sisu, kriitiline mõtlemine, meediakirjaoskus, digioskused ja küberturvalisuse head tavad.

ELi algatus WiFi4EU, mille eesmärk on luua avalikud WiFi levialad asulatesse kõikjal Euroopas, tegi olulise ammu edasi novembris, kui selle raames avaldati esimene konkursikutse. WiFi4EU eelarve on 2018.–2020. aastal 120 miljonit eurot. Sellest toetatakse WiFi-seadmete paigaldamist avalikku ruumi, näiteks parkidesse, väljakutele, ühiskondlikesse hoonetesse, raamatukogudesse, tervisekeskustesse ja muuseumidesse.

Investeeringud lairibaühendusse

Juunis saavutasid Euroopa Parlament ja nõukogu poliitilise kokkuleppe ELi telekommunikat­sioonieeskirjade ajakohastamise kohta. Uus Euroopa elektroonilise side seadustik hoogustab investeeringuid väga suure läbilaskevõimega võrkudesse kõikjal ELis, sealhulgas äärepoolsetes ja maapiirkondades. Seadustikku puudutava kokkuleppega kehtestati ajakava, mille kohaselt liikmesriigid peavad hiljemalt 2020. aastaks võimaldama 5G teenuste väljaarendamiseks vajalike peamiste raadiosagedusalade kasutamist. Seadustik jõustus detsembris. Samuti esitles Euroopa Komisjon töövahendit, et viia lairibaühendus rohkemate äärepoolsete ja maapiirkondade elanikeni, kellest ainult 40 protsendil on kiire internetiühendus (ELis tervikuna on see näitaja 76%).

Digitaalsete võimaluste praktikaprogramm

See ELi rahastatav koolitusprogramm aitab ettevõtetel täita vabad töökohad tööotsijatega, kellel on digioskused. Aprillis tegi komisjon algust katseprojektiga, mida rahastatakse programmist „Horisont 2020“ ja hallatakse programmi „Erasmus+“ raames ning mis loob 6000 praktikakohta küberturvalisuse, suurandmete, kvanttehnoloogia, masinõppe ja digiturunduse vallas.

Naised digiajastul

Võttes arvesse soolise digilõhe tõsiseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi, koostas komisjon naiste digivaldkonnas osalemise strateegia, mille eesmärk on teadvustada vajadust anda naiste häälele meie digiühiskonnas rohkem kõlapinda. Selle sihiks on luua naistele võimalus anda oma maksimaalne panus digitaalmajandusse. Strateegia hõlmab võitlust stereotüüpide vastu meedias, eeskujude propageerimist, naiste digioskuste ja hariduse edendamist ning digiettevõtluses ja innovatsioonis osalemise hõlbustamist naiste jaoks.

Rahvusvaheline koostöö

Veebruaris võttis komisjon vastu Lääne-Balkani riikide strateegia, mille raames käivitatud kuuest juhtalgatusest üks on ette nähtud selleks, et ELi kuut Lääne-Balkani partnerriiki saadaks digiülemi­nekul edu. Juunis alustati Lääne-Balkani riikide digitaalse tegevuskavaga, et tuua digiüleminekust saadav kasu selle piirkonna elanikeni. Selle eesmärk on alandada rändlustasusid, investeerida lairibaühendusse, suurendada küberturvalisust ja usaldusväärsust ning tööstuse digiteeritust, tugevdada digitaalmajandust ning anda hoogu teadustegevusele ja innovatsioonile.

Uue Aafrika ja Euroopa kestliku investeerimise ja töökohtade loomise alliansi kontekstis kohtus detsembris esimest korda ELi ja Aafrika liidu digitaalmajanduse rakkerühm, kes esitab 2019. aasta juuniks soovitused selle kohta, kuidas arendada edasi üle-Aafrikalist e-turgu, mis on seotud ELi ühtse e-turuga.

Õiglane digikeskkond

Õiglase konkurentsi tagamine e-majanduses

Jaanuaris määras komisjon Qualcommile 997 miljoni euro suuruse trahvi turgu valitseva seisundi kuritarvitamise eest seoses LTE (Long-Term Evolution) põhiribakiibistikega, mis võimaldavad nuti­telefonidel ja tahvelarvutitel luua ühenduse mobiilsidevõrkudega ning vastavad 4G LTE standardile. Samuti andis komisjon teatavatel tingimustel loa NXP kavandatavaks omandamiseks Qualcommi poolt. Nii NXP kui ka Qualcomm on pooljuhtide tööstuse juhtivad ettevõtted. Meediasektoris andis komisjon juunis Comcastile loa omandada Sky. Telekommunikatsioonisektoris andis komisjoni juulis T-Mobile Austriale loa omandada UPC Austria.

Juulis trahvis komisjon Google’it 4,34 miljardi euroga ELi konkurentsieeskirjade rikkumise eest, kuna Google oli kehtestanud Androidi seadmete tootjatele ja mobiilsideoperaatoritele ebaseaduslikud piirangud eesmärgiga kindlustada oma valitsevat seisundit interneti üldotsingu valdkonnas. Komisjon trahvis nelja erineva otsusega tarbeelektroonikat tootvaid ettevõtjaid Asus, Denon & Marantz, Philips ja Pioneer kokku 111 miljoni euroga, kuna nad olid kehtestanud oma toodetega kauplevatele netipoodidele fikseeritud või minimaalsed edasimüügihinnad, rikkudes nii ELi konkurentsieeskirju.

Detsembris trahvis komisjon Guessi veidi alla 40 miljoni euroga, kuna ettevõtja piiras jaemüüjate õigust teha internetireklaami ja müüa kaupa piiriüleselt teiste liikmesriikide klientidele (geoblokeerimine), rikkudes nii ELi konkurentsieeskirju.

Septembris kiitis komisjon heaks juhtiva muusikatuvastusäpi Shazami kavandatava omandamise Apple’i poolt. Apple käitab Euroopa suuruselt teist muusika voogedastusteenust Apple Music. Novembris kiitis komisjon heaks Foxi osade kavandatava omandamise Disney poolt. Mõlemad on USAs asuvad üleilmselt tegutsevad meediaettevõtjad. Otsus on tingimuslik ja oleneb sellest, kas Disney täidab täielikult lubadusi, mille ta andis vastusena komisjoni tõstatatud konkurentsiprobleemidele. Novembris kiitis komisjon heaks ka Tele2 NLi kavandatava omandamise T-Mobile NLi poolt. Komisjon jõudis uurimise tulemusel järeldusele, et tõenäoliselt ei ole kavandataval tehingul Madalmaade mobiiltelefoniklientide jaoks teenuste või hindade taseme seisukohast olulist mõju.

Samuti võttis komisjon vastu esimesed otsused riigiabi kohta ülisuure läbilaskevõimega lairibavõrkudele, mis andsid liikmesriikidele võimaluse toetada selliseid võrke eriti teatavates Austria, Saksamaa ja Madalmaade sihtpiirkondades.

Digitaalmajanduse maksustamine

Märtsis tegi komisjon ettepaneku reformida ELi õigusnorme äriühingu tulumaksu kohta digitaalvald­konnas tegutsemise puhul. Uute meetmetega kohandatakse maksueeskirju digitaalmajanduse hiljuti­sele laienemisele ja tagatakse nii, et digitaalvaldkonna ettevõtted maksavad ELis makse õiglaselt.

Finantsteenuste digiteerimise propageerimine

Märtsis võttis komisjon vastu tegevuskava tehnoloogiapõhise innovatsiooni kasutamise kohta finantsteenuste valdkonnas (finantstehnoloogia), mille eesmärk on anda finantssektorile võimalus kasutada uue tehnoloogia, näiteks plokiahela, tehisintellekti ja pilveteenuste kiiret arengut. Selle varal tahetakse muuta turud tarbijate, investorite, pankade ja uute turuosaliste jaoks turvalisemaks ja lihtsamini juurdepääsetavaks. Esimese olulise sammuna tegi komisjon ettepaneku uute õigus­normide kohta, et aidata kaasa ühisrahastamisplatvormide kasvule kõikjal ELi ühtsel turul ning parandada nii juurdepääsu rahastamisvõimalustele, eriti idufirmade ja muude väikeettevõtete jaoks. Nende kohaselt võivad sellised platvormid taotleda ELi märgist ja pakkuda oma teenuseid kõikjal ELis; investoreid hakkavad kaitsma sätted teabe avalikustamise, juhtimise ja riskijuhtimise kohta ning ühetaoline järelevalvekäsitus.

Õigluse ja läbipaistvuse tagamine veebipõhiste vahendusteenuste kasutajate jaoks

Aprillis võttis komisjon vastu ettepaneku määruse kohta, mis edendaks õiglust ja läbipaistvust veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks. Selles käsitletakse kahjulikke kauplemistavasid, mis tulenevad ebavõrdsetest ärisuhetest platvormide ja ettevõtete vahel, kuna ettevõtted, kes soovivad pakkuda oma tooteid ja teenuseid ELi klientidele, on platvormidest sõltuvad. Äsja loodud vaatlusrühm, mida toetab rühm sõltumatuid eksperte, jälgib tähelepanelikult veebiplatvormi­majan­dust ja annab komisjonile nõu tulevikus vajalike algatuste kohta.

Küberturvalisuse suurendamine ja turvalisem internet

2018. mais hakati kohaldama võrgu- ja infoturbe direktiivi. See on esimene üleliiduline õiguslikult siduv küberturvalisuse õigusnorm, millega luuakse raamistik võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ühtlaselt kõrge taseme tagamiseks kõikjal ELis.

Komisjon on teinud ettepaneku luua Euroopa küberturvalisuse tööstusliku, tehnoloogilise ja teadusliku pädevuse keskus ning riiklike koordineerimiskeskuste võrgustik. Selle eesmärk on aidata ELil säilitada ja arendada küberturvalisuse valdkonna tehnoloogilist ja tööstuslikku võimekust, mis on vajalik liidu digitaalse ühtse turu turvalisuse tagamiseks. Võrgustik osaleb küberturvalisusealase suutlikkuse uute aspektide arendamises ja küberturvalisuse valdkonna pädevuse suurendamises liikmesriikides. Ettepanek peaks aitama ELil ja liikmesriikidel võtta proaktiivne, pikaajaline ja strateegiline seisukoht küberturvalisuse tööstuspoliitika suhtes.

Võitlus internetis leviva väärinfo vastu

Aprillis pakkus komisjon välja esimese meetmepaketi, mille eesmärk on võidelda internetis leviva väärinfo vastu. Selle raames töötati välja ELi-ülene väärinfo tegevusjuhend, mis avaldati septembris ja mille allakirjutanud (nende hulgas suured veebiplatvormid) peavad rakendama enne Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimisi. Samuti toetatakse meetmetega faktikontrollijate sõltumatut võrgustikku ja kvaliteetset ajakirjandust ning arendatakse meediapädevust. Facebooki / Cambridge Analytica juhtumiga seotud paljastused näitasid nii seda, et isikuandmeid saab ära kasutada valimiste kontekstis, kui ka seda, kuidas need mõjutavad demokraatlike protsesside vastupidavust. Septembris teatas president Juncker vabade ja õiglaste valimiste kindlustamise meetmetest ning ELi-ülesest väärinfo tegevusjuhendist. Seejärel palus komisjon veebiplatvormide ja reklaamitellijate esindajatel võtta kohustus tegevusjuhendit järgida.

Detsembris võtsid komisjon ja kõrge esindaja vastu väärinfovastase tegevuskava, mille aluseks on aprillikuine teatis ja Euroopa välisteenistuse idanaabruse strateegilise kommunikatsiooni töörühma töö. Töörühm loodi 2015. aastal, kui Euroopa Ülemkogu tunnistas esimest korda ohtu, mida kujutavad enesest Venemaa väärinfo levitamise kampaaniad.

Väärinfovastane tegevuskava keskendub neljale peamisele valdkonnale, et suurendada tulemuslikult kogu ELi suutlikkust väärinfo vastu võidelda: a) väärinfo tõhusam avastamine, analüüs ja paljastamine, b) institutsioonide ja liikmesriikide tihedam koostöö, c) erasektori kaasamine väärinfovastasesse töösse, d) teadlikkuse parandamine ja kodanike mõjuvõimu suurendamine. Lisaks luuakse 2019. aasta märtsis seoses peatsete Euroopa Parlamendi valimistega ELi institutsioonide ja liikmesriikide vaheline kiirhoiatussüsteem.

ELi pikaajaline eelarve ajavahemikuks 2021–2027

Selleks et Euroopa Liit suudaks digiüleminekul ajaga sammu pidada, tegi komisjon ettepaneku käivitada uus digitaalse Euroopa programm, mille eelarveks on aastatel 2021–2027 kavandatud 9,2 miljardit eurot. Programmi vahenditest toetatakse viit konkreetset valdkonda: kõrgjõudlusega andmetöötlus, tehisintellekt, küberturvalisus ja usaldusväärsus, digioskused ning digiüleminek ja koostalitlusvõime. Euroopa ühendamise rahastu digitaalvaldkonna raames tugevdatakse Euroopa lairibataristut (sh 5G võrku), et luua side kogukondade vahel kogu ELis (3 miljardit eurot). Neid digitaalstrateegiasse tehtavaid investeeringuid täiendavad muud vahendid, nagu InvestEU programm ning regionaalarengu- ja ühtekuuluvuspoliitikafondid.

Programm „Euroopa horisont“ toetab digitaalvaldkonna teadus- ja innovatsioonitegevust nii tööstuses (15 miljardit eurot) kui ka muudes sektorites, nagu julgeolek, tervishoid, liikuvus, energeetika ja keskkond. Programmist „Loov Euroopa“ rahastatakse MEDIA programmi ning lisameetmeid meediavabaduse, meedia mitmekesisuse ja meediakirjaoskuse toetuseks (1,2 miljardit eurot).

Strateegiline visioon kliimaneutraalse Euroopani jõudmiseks 2050. aastaks

Kliimamuutuste mõju nõuab meie tähelepanu nii Euroopas kui ka mujal. Temperatuuri tõus Euroopas on juba suurem kui maailmas keskmiselt. 2018. aasta oli põudade poolest eriti ränk ning viimasest viiest aastast neljal oleme kogenud erakordseid kuumalaineid. 2018. aasta suvel oli keskmine temperatuur põhjapolaarjoone taga 5 °C kõrgem kui tavaliselt, samal ajal kui Kesk-Euroopas oli nii kuiv, et Reini jõel oli laevaliiklus kohati takistatud. On vältimatu, et peame muutuva kliimaga kohanema. Peame hakkama mõtlema ka selle peale, kuidas liikuda heidete järkjärguliselt vähendamiselt nullilähedase kasvuhoonegaaside heite saavutamisele.

Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm on kinnitanud, et kliimameetmete võtmist tuleb üleilmselt kiiremas korras intensiivistada. Kasvuhoonegaaside netoheide tuleb kogu maailmas 2070. aastaks nulli viia, selleks et temperatuuri tõus piirduks 1,5 °C-ga. Maailma tasandil eeskuju näitamiseks ja esimese tegutseja eelisest kasu saamiseks peaks EL 2050. aastaks saavutama kasvuhoonegaaside heite neutraalsuse, nagu on ette nähtud ELi pikaajalises strateegias.

Samal ajal on Euroopa kliimamuutustevastases tegevuses viimase kahe aasta jooksul toimunud murrang, nimelt on ELi tasandil tehtud intensiivset tööd kliima- ja energiavaldkonna õigusaktide vastu­võtmiseks, et käivitada meie energiasüsteemi lähenemine vähese CO₂-heitega majandusmudelile. Nüüd, kui õigusaktid on vastu võetud, pöörab EL põhitähelepanu kõigi inimeste tuleviku kaitseks vajalike sammude astumisele.

Vastuseks Euroopa Parlamendi ja Euroopa Ülemkogu üleskutsetele esitas komisjon 2018. aasta novembris strateegilise pikaajalise visiooni, kuidas jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni 2050. aastaks: „Puhas planeet kõigi jaoks“.

Selle strateegiaga on pandud paika, mis suunas liigub ELi kliima- ja energiapoliitika, ning ette nähtud meetmed, mida EL loeb oma pikaajaliseks panuseks Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamisse (hoida keskmise temperatuuri tõus kindlalt alla 2 °C ja teha jõupingutusi, et hoida see alla 1,5 °C). Selleks investeerib EL realistlikesse tehnoloogilistesse lahendustesse, suurendab kodanike mõjuvõimu ja kooskõlastab tegevust sellistes tähtsates valdkondades nagu tööstuspoliitika, rahandus ja teadusuuringud, tagades samal ajal sotsiaalse õigluse, mida on vaja õiglaseks üleminekuks süsinikuvaesele majandusmudelile, nii et hätta ei jäeta ühtegi eurooplast. Selle kava kohaselt saab EList esimene suurem majandusjõud maailmas, mis saab 2050. aastaks kliimaneutraalseks.

Tegutsemisvolituse oleme saanud ELi kodanikelt. 2018. aasta novembris avaldatud Eurobaromeetri uuringu kohaselt usub 93% Euroopa kodanikest, et kliimamuutuste põhjuseks on inimtegevus, ning 85% nõustub sellega, et kliimamuutustega võitlemine ja tõhusam energia kasutamine aitavad kaasa majanduskasvule ja töökohtade loomisele Euroopas.

Oma visiooni välja töötades kutsus komisjon kokku suure hulga huvirühmi ja korraldas avaliku konsultatsiooni, mille tulemusi visiooni arendamisel arvesse võeti. Visiooni vastuvõtmisega saab alguse otsustajaid, huvirühmi ja kodanikke kaasav ulatuslik arutelu selle üle, kuidas saab EL panus­tada Pariisi kliimakokkuleppe pikaajaliste eesmärkide saavutamisse ja mil moel saame vajalikud muutused ellu viia.

2018. aasta detsembris kutsus Euroopa Ülemkogu liikmesriike üles komisjoni strateegiat arutama, et anda suuniseid üldise tegevussuuna ja poliitiliste prioriteetide kohta 2019. aasta esimesel poolaastal. See võimaldaks Euroopa Liidul esitada pikaajalise strateegia 2020. aastaks, nagu on ette nähtud Pariisi kliimakokkuleppega.

Ülemaailmsed kliimameetmed rahvusvahelises koostöös

Varsti pärast pikaajalise strateegia vastuvõtmist toimus Poolas Katowices ÜRO kliimakonverents (COP24). Konverents oli seotud kolme aasta eest sõlmitud Pariisi kliimakokkuleppega ja EL osales sellel kahe põhieesmärgiga. Nendest esimene oli leppida kokku kindlates ja põhjalikes reeglites Pariisi kokkuleppe rakendamiseks ning teine saada ülevaade üldistest edusammudest kliimakokkuleppe eesmärkide saavutamisel.

Katowices peetud arutelude lõpul võeti vastu selged reeglid Pariisi kokkuleppe praktiliseks ellurakendamiseks kogu maailmas ja EL mängis selle tulemuse saavutamisel olulist rolli. EL töötas koos liitlastega nii arenenud riikidest kui ka arenguriikidest ning demonstreeris, et mitmepoolsus ja rahvusvaheline koostöö on kõige tõhusamad viisid sellise globaalse probleemi lahendamiseks.

Kokkulepitud reegleid järgides saavad Pariisi kokkuleppes osalejad kliimamuutustevastaseid meetmeid rakendada, nende üle arvet pidada ning nende mahtu järk-järgult suurendada, et saavutada ühised pikaajalised eesmärgid.

Kliimakonverentsil tegid valitsusjuhid ja huvirühmad kokkuvõtte sellest, mida on tehtud Pariisi kokku­leppe temperatuurieesmärkideni jõudmiseks, ning arutasid, kuidas edendada kaugemaleulatuvate kliimameetmete võtmist praeguses ja järgmises riiklike kliimaalaste kohustuste kehtestamise voo­rus. See peaks poliitilisele tegevusele hoogu juurde andma ning algatama üleilmse arutelu pikaajalis­test strateegiatest ja vajadusest kiiremini tegutseda.

2018. aastal oli ELil täita tähtis roll kõrgetasemelistel üritustel ülemaailmsete kliimameetmete eden­damiseks. EL korraldas koos Kanada ja Hiinaga Brüsselis teise ministrite kohtumise kliimameetmete küsimustes, kus osalesid esindajad 36 riigist, sh paljudest maailma suurimatest majandusjõududest. Ministrid rõhutasid mitmepoolse tegutsemise olulisust ning kinnitasid, et Pariisi kokkulepe on pöördumatu ja selle suhtes mööndusi ei tehta. Hiina-ELi tippkohtumisel juulis väljendasid EL ja Hiina taas kindlat tahet võtta kliimameetmeid ning otsustasid tõhustada koostööd heitkogustega kauplemise valdkonnas. Samuti tihendas EL koostööd CO₂-turgudel California ja Uus-Meremaaga.

EL võttis juhtrolli maailma areenil, ratifitseerides kokkuleppe, mille eesmärk on järk-järgult vähendada ohtlike kliima soojenemist põhjustavate gaaside ehk fluorosüsivesinike kasutamist (tavaliselt kasutatakse neid kütte- ja jahutusseadmetes). Kui seda kokkulepet, mis jõustus 1. jaanuaril 2019, hakatakse rakendama kogu maailmas, aitab see märkimisväärselt kaasa Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele.

2018. aastal andis EL oma panuse ka kahe kaaluka kliimaleppe sõlmimisse laevanduse ja lennunduse sektoris. Aprillis nõustus Rahvusvaheline Mereorganisatsioon seadma kindla eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks vähemalt 50% võrreldes 2008. aasta tasemega. Kaugem eesmärk on kasvuhoonegaaside heide sektoris järk-järgult kaotada, tehes seda nii kiiresti kui võimalik sellel sajandil. Juunis toetas Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon standardit, millega kehtestati esimene ülemaailmne kava CO₂-heite vähendamiseks lennundussektoris. Selle kokkuleppega kehtestati normid lennuettevõtjatele, et nad saaksid oma heitkoguseid alates 2019. aastast jälgida ja kontrollida ning nendest aru anda.

EL on endiselt kindlalt veendunud, et kliimameetmeid arenguriikides tuleb toetada. EL, selle liikmesriigid ja Euroopa Investeerimispank üheskoos on suurim avaliku sektori kliimameetmete rahastaja, kusjuures 2017. aastal eraldasid nad arenguriikidele kokku 20,4 miljardit eurot.

Tänapäevase ja tugeva energialiidu lõpuleviimine

Euroopa energiasüsteemide muutmine on kliimamuutustega võitlemisel esmatähtis. See tähendab, et peame muutma seda, kuidas me energiat toodame ja kasutame. Selleks ehitab EL üles vähese CO₂-heitega majandust, kus tarbijatel on energia ostmisel rohkem valikuvõimalusi, nad saavad juurdepääsu usaldusväärsetele hinnavõrdlustele ning võimaluse toota ja müüa oma elektrit.

Puhta energia pakett

2018. aastal jõuti kokkuleppele kõigi seadusandlike ettepanekute osas, mis kuuluvad paketti „Puhas energia kõikidele eurooplastele“. Seega oleme kehtestanud nüüdisaegse reguleeriva raamistiku puhtale energiale üleminekuks, et saavutada ELi eesmärk saada taastuvenergia valdkonnas üleilmseks liidriks ja seada energiatõhusus esikohale.

Selleks on EL seadnud uueks energiatõhususe eesmärgiks 32,5% 2030. aastaks ja teise uue eesmärgi, mille kohaselt peab taastuvate energiaallikate osakaal ELi energiaallikate kogumis olema vähemalt 32%, kusjuures mõlemaid eesmärke saab 2023. aastaks ülespoole korrigeerida. Need uued eesmärgid peegeldavad ELi ambitsioone, aga ka uute tehnoloogiate muutumise kiirust ja kulude vähenemist tänu mastaabisäästule. Koos võetuna aitavad nad kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks kokku vähendada umbes 45%, mis ületab ELi Pariisi kokkuleppest tuleneva kohustuse vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 40%, võrreldes 1990. aastaga.

Nende eesmärkide saavutamisele aitavad kaasa juulis jõustunud uued Euroopa õigusnormid, mille abil saame ära kasutada tohutu energiatõhususe potentsiaali ehitussektoris, mis on Euroopa suurim energiatarbija. See on selge viis, kuidas jõuda 2050. aastaks vähese heitega ja heitevaba hoonefondini.

Lisaks ehitiste arukamaks ja säästlikumaks muutmisele aitavad uued normid renoveerimis- ja ehitussektoris töökohti luua.

Energiatõhususe parandamine aitab võidelda ka kütteostuvõimetusega, kuna alandab energiakulusid vanemates majades, mis vajavad kiiremas korras renoveerimist. Et kaasa aidata kütteostuvõimetuse vähendamisele ELi riikides, asutas komisjon jaanuaris kütteostuvõimetuse jälgimiskeskuse. Keskuse eesmärk on kütteostuvõimetust paremini mõõta ja jälgida ning jagada sellealaseid teadmisi ja häid tavasid.

Detsembris jõustusid õigusaktid, mis annavad liikmesriikidele ja ELile vahendid energialiidu juhtimiseks. Nendega on ette nähtud ELi riikide ja komisjoni koostöö poliitiline protsess, mille abil tagatakse 2030. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning muutuva kliimaga kohanemise eesmärkide saavutamine.

Samuti saavutati detsembris poliitiline kokkulepe uute õigusnormide üle, millega parandatakse ELi elektrituru toimimist. Nende normide abil suurendatakse konkurentsi ning antakse tarbijatele võimalus turul aktiivsemalt osaleda ja täita oma rolli üleminekul puhtale energiale. Kokku lepiti ka meetmetes, millega kaitstakse Euroopa kodanikke paremini kriitiliste elektrienergiatarne raskuste eest ja millega tugevdatakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti rolli.

Lisaks kehtestati energiatõhususe valdkonnas alates 1. septembrist 2018 ebatõhusate halogeen­lampide müügi keeld, mis aitab ELi tarbijatel elektriarvetelt raha kokku hoida ja kasvuhoonegaaside heidet vähendada.

Energiajulgeolek ja solidaarsus

Energiavarustuskindluse tagamine ELi tarbijatele on energialiidu strateegia oluline osa. Selleks et parandada varustuskindlust Balti riikides, sõlmisid komisjoni president ning Leedu, Läti, Eesti ja Poola riigijuhid kokkuleppe, mille eesmärk on sünkroniseerida Balti riikide elektrivõrk Euroopa mandriosa võrguga 2025. aastaks. Balti riikide võrkude täielik integreerimine ülejäänud Euroopaga on üks energialiidu prioriteete ning see aitab suurel määral kaasa ELi ühtsusele ja energiajulgeolekule.

ELi kodanikud saavad tänu konkurentsile ja mitmekesisematele energiaallikatele suurema valiku ja kindlamad elektritarned. Selles valdkonnas on edulugu näiteks mais allkirjastatud ühisavaldus Bulgaaria ja Serbia vahelise gaasiühenduse rajamise kohta. See gaasijuhe ei ole mitte ainult uus tarnetee Serbiasse, vaid ka teistesse Kagu-Euroopa piirkonna osadesse.

Juunis kirjutasid Bulgaaria ja Kreeka peaminister alla poliitilisele avaldusele nende kahe riigi vahelise gaasiühenduse rajamise toetuseks. Lisaks kuuluvad liikmesriike ühendavate suuremate projektide hulka Taani ja Poola ning Poola ja Leedu vahelised gaasiühendused.

Euroopa energiasolidaarsust toonitati juulis toimunud Lissaboni tippkohtumisel, kus Portugali, Prantsusmaa ja Hispaania riigijuhid leppisid kokku meetmetes, mida tuleb võtta Pürenee poolsaare integreerimiseks Euroopa energiaturgu. Komisjon toetab vajaliku taristu ehitamist rekordilise 578 miljoni euro suuruse investeeringuga Biskaia lahe alt kulgeva elektriliini rajamiseks, mis on suu­rim investeering, mis on Euroopa ühendamise rahastust ühelegi energiataristu projektile eraldatud.

Mais kehtestas komisjon siduvad kohustused Vene ettevõttele Gazprom, et võimaldada ja tagada konkurentsivõimelise hinnaga gaasitarnete vaba liikumine Kesk- ja Ida-Euroopa gaasiturgudel.

2018. aastal investeeris EL Euroopa ühendamise rahastu kaudu 48,4 miljonit eurot kaheksasse elektri-, gaasi- ja nutivõrkude taristu projekti. Aastateks 2014–2020 säästva energia ja transpordi projektidele kavandatud eraldistest (umbes 32 miljardit eurot) on üle 50% juba ette nähtud konkreetsetele projektidele. EL toetab aktiivselt mitmeid piirkondi strateegiate väljatöötamisel ja meetmete rakendamisel tööstusliku ülemineku etapis olevatele piirkondadele mõeldud katsemeetmete ning suure kivisöesõltuvuse ja CO₂-heitega üleminekujärgus piirkondade algatuse kaudu. Euroopa investeerimiskavast aidati ka 2018. aastal Euroopa kodanikke üleminekul taastuvatele energiaallikatele ja selle raames on nüüdseks kokku toetatud 7,4 miljonit majapidamist. Detsembris määras komisjon ettevõttele Bulgarian Energy Holding, tema gaasitarnetega tegelevale tütarettevõttele Bulgargaz ja gaasitaristu haldamisega tegelevale tütarettevõttele Bulgartransgaz 77 miljoni eurose trahvi selle eest, et nad takistasid konkurentide juurdepääsu peamisele gaasi­taristule ja rikkusid sellega ELi konkurentsieeskirju.

2018. aastal kiitis EL Belgias, Itaalias, Kreekas, Poolas, Prantsusmaal ja Saksamaal heaks kuus elektrivõimsuse tagamise mehhanismi, mille eesmärk on tagada piisav elektrivarustus keskpikas ja pikas perspektiivis.

Rahvusvahelisel tasandil pidas komisjon kõrgetasemelisi kohtumisi Iraaniga, et tugevdada partnerite koostööd energia valdkonnas. Kuigi Ameerika Ühendriigid loobusid toetamast Iraani tuumaenergiat käsitlevat ühist laiaulatuslikku tegevuskava, jäi komisjon seisukohale, et sanktsioonide lõpetamine oli tuumaleppe lahutamatu osa.

Juulis külastas president Juncker USA president Donald Trumpi Valges Majas, kus nad leppisid kokku ELi-USA strateegilise energiakoostöö tugevdamises. Eeskätt otsustasid nad töötada selle nimel, et suurendada veeldatud maagaasi importi USAst ELi, et parandada energiatarnete mitmekesisust ja turvalisust.

Majanduse CO₂-heite vähendamine

CO₂-heite vähendamine on investeering Euroopa majanduse õitsengusse ja jätkusuutlikkusse. EL on juba praegu ületamas 2020. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki, mis on 20%. Aasta­tel 1990–2017 langesid heitkogused 22% võrra, kusjuures ELi majandus kasvas samal perioodil 58%.

ELi Pariisi kliimakokkuleppe raames antud lubaduste täitmiseks vajalik seadusandlik raamistik on juba kehtestatud. Kogu majanduse üldeesmärk 2030. aastaks on jagatud konkreetseteks eesmärkideks ELi heitkogustega kauplemise süsteemile (HKS) ja selle kohaldamisalast välja jäävatele sektoritele, nagu transport, ehitised, jäätmed ja põllumajandus.

Mais võtsid seadusandjad vastu ELi liikmesriikidele ajavahemikuks 2021–2030 siduvad iga-aastased kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid HKSi mittekuuluvate sektorite jaoks, mis tekitavad peaaegu 60% ELi-sisesest koguheitest. Lisaks võeti vastu ELi õigusakt, millega reguleeritakse maakasutusega seotud heitkoguseid ja nende sidumist.

ELi heitkogustega kauplemise süsteem on läbi vaadatud 2020. aastale järgnevaks perioodiks. Selle reformiga kiirendatakse heitkoguste vähendamise tempot, leevendatakse kasvuhoonegaaside heite ülekandumise ohtu ning aidatakse energiamahukatel tööstussektoritel ja elektrisektoril toime tulla vähese CO₂-heitega majandusele üleminekuga seotud innovatsiooni- ja investeerimisalaste probleemidega. Pärast läbivaadatud õigusakti vastuvõtmist toimunud turusuundumused annavad tunnistust sellest, et CO₂-turgu kui olulist vahendit ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks hinnatakse üha enam, samuti on need suundumused tehnoloogiliste muutuste mootoriks.

Mais esitas komisjon ettepanekud Euroopa transpordisektori moderniseerimise viimase meetmepaketi kohta (vt ka 4. peatükk), nende hulgas esimesed raskeveokite CO₂-heite normid. Ettepaneku kohaselt tekitaksid uued veoautod 2025. aastal keskmiselt 15% vähem CO₂-heidet kui 2019. aastal, kusjuures 2030. aastaks ette pandud soovituslik heitkoguste vähendamise eesmärk on vähemalt 30%. Need eesmärgid aitavad transpordifirmadel – peamiselt VKEdel – palju kulusid kokku hoida, sest kütuse tarbimine väheneb. Detsembris jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele range­tes normides kergsõidukite sektori nüüdisajastamiseks ja selle CO₂-heite vähendamiseks. Saavutati esialgne kokkulepe sõiduautode ja kaubikute CO₂-heite normide kohta ELis 2020. aastale järgnevaks perioodiks. Uute sõiduautode heite keskmine tase peab 2030. aastal olema 37,5% väiksem ja uute kaubikute puhul 31% väiksem kui 2021. aastal. See kiirendab üleminekut keskkonnahoidlikule liikuvu­sele ja valmistab meid ette kliimaneutraalsuseks sajandi teisel poolel. Nii täidame Pariisi kokkuleppe raames antud ELi lubadused ja parandame samal ajal õhu kvaliteeti kõigi eurooplaste jaoks.

Muude meetmete hulka kuulub põhjalik akusid käsitlev tegevuskava, mis aitab Euroopas luua konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku akude ökosüsteemi. 21. sajandil on akud mootorsõidukitööstuse jaoks sama olulised kui sisepõlemismootor 20. sajandil. Aasta pärast seda, kui Euroopa Komisjon käivitas Euroopa akuliidu, on akude tootmisel tehtud Euroopas suuri edusamme ja valmimas on esimesed katsetootmisrajatised. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku ka rehvide märgistamise muutmise kohta, mis aitaks Euroopa kodumajapidamistel kokku hoida kuni 125 eurot auto kohta aastas, kui nad kasutaksid kulude vähendamiseks kõige tõhusamaid rehve.

Võitlus õhusaastega

2018. aasta mais astus EL otsustava sammu kodanike kaitseks õhusaaste eest, nähes ette toetusmeetmed liikmesriikidele nende eesmärkide saavutamiseks. Meetmete hulka kuuluvad koostöö tihendamine liikmesriikidega puhta õhu poliitikat käsitlevate dialoogide kaudu ja õhukvaliteedi parandamise meetmete rahastamine ELi poolt.

Peale selle andis komisjon Euroopa Liidu Kohtusse hagid Itaalia, Prantsusmaa, Rumeenia, Saksamaa, Ungari ja Ühendkuningriigi vastu selle eest, et need riigid ei järginud õhukvaliteedi piirnorme ja jätsid võtmata meetmed, et piirnormide ületamine oleks võimalikult lühiaegne.

Septembris muutusid kõigile uutele autodele kohustuslikuks uued heitgaasikatsed, enne kui neid autosid saab müüa, registreerida ja nendega Euroopa teedel sõita. Uued katsed näitavad usaldusväärsemaid andmeid heitgaaside kohta (tulemused tegelikes sõidutingimustes) ja aitavad taastada usalduse uute autode heitetaseme suhtes. Alates 2019. aasta jaanuarist on sõltumatutel osapooltel, sealhulgas komisjonil, õigus teha ametlikult tunnustatud katseid akrediteeritud laborite ja tehniliste teenistuste kaudu, et kontrollida heitgaaside taset sõiduki eluaja jooksul (vt ka 4. peatükk).

Septembris alustas komisjon põhjalikku uurimist, et hinnata, kas BMW, Daimler ja VW (Volkswagen, Audi, Porsche) tegid kokkumängu, et vältida konkureerimist bensiini- ja diiselmootoriga sõiduautode heitgaaside puhastamise tehnoloogia arendamisel ja kasutuselevõtmisel.

2018. aastal kiitis komisjon heaks hulga meetmeid, millega toetatakse üleminekut vähese heitega transpordile. Tegemist oli Portugali ja Saksamaa poolt riigiabi andmisega vähese heitega sõidukite ostmiseks, vajaliku laadimistaristu rajamiseks ning vanemate diiselbusside moderniseerimiseks.

Kohanemine kliimamuutuste mõjuga

Lisaks heitkoguste vähendamise meetmetele jätkas EL tegevust ka kliimamuutuste vältimatuteks tagajärgedeks valmistumiseks ja nendega kohanemiseks. Nüüdseks on 25 liikmesriigil olemas kliimamuutustega kohanemise strateegia ning muutuva kliimaga kohanemine on integreeritud ELi rahastamisvahenditesse ja sellistesse algatustesse nagu linnapeade kliima- ja energiapakt, mis tähistas 2018. aastal juba kümnendat aastapäeva. Novembris avaldatud aruandes ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia rakendamisest on esile toodud need ja ka muud edulood, ent samuti on selles antud ülevaade meetmetest, mis on vajalikud vähendamaks Euroopa haavata­vust seoses kliimamuutuste mõjuga nii sees- kui ka väljaspool ELi piire.

Jätkusuutlik rahandus

Euroopa Liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks oleks vaja veel umbes 180 miljardit eurot lisainvesteeringuid aastas. Tuginedes jätkusuutliku rahanduse kõrgetasemelise eksperdirühma soovitustele, avaldas komisjon jätkusuutliku rahanduse tegevuskava ja esitas seejärel 2018. aasta mais seadusandlikud ettepanekud. Seadusandlikus menetluses on muudatusettepanek, millega luuakse uus võrdlusaluste kategooria, kuhu kuuluvad vähese CO₂-heite ja CO₂-heite mõju vähendamise võrdlusalused, ning määruse ettepanek, mis käsitleb jätkusuutlikke investeeringuid ja jätkusuutlikkusriske käsitleva teabe avalikustamist. Komisjon tegi ka ettepaneku luua järk-järgult ühtne klassifitseerimissüsteem ehk taksonoomia, mis võimaldaks määratleda seda, kas majandustegevus on keskkonnaalaselt kestlik. Kui need ettepanekud vastu võetakse, motiveerivad need finantsturgudel osalejaid tugevalt investeerima jätkusuutlikumalt ja tagama läbipaistvuse, et nii institutsionaalsed kui ka jaeinvestorid saaksid oma investeeringute kohta teha teadlikke valikuid.

Veel üks oluline läbimurre toimus oktoobris, kui komisjon ja Bill Gatesi juhitav ülemaailmne grupp Breakthrough Energy panid aluse 100 miljoni euro suurusele investeerimisfondile, mille eesmärk on aidata innovatiivsetel Euroopa ettevõtetel arendada uusi keskkonnasäästlikke energiatehnoloogialahendusi ja neid turule tuua. Lisaks kiitis Euroopa Komisjon heaks ELi eelarvest programmi LIFE raames eraldatava 243 miljoni euro suuruse investeerimispaketi projektidele, millega kaitstakse loodust, keskkonda ja elukvaliteeti ELi üleminekul säästvamale ning vähem CO₂-heidet tekitavale majandusele.

ELi pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027

ELi kliimaeesmärkideni jõudmiseks tegi komisjon ettepaneku, et vähemalt 25% järgmisest ELi pikaajalisest eelarvest (2021–2027) peaks aitama kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Komisjon soovitab 60% võrra suurendada vahendeid, mis on ette nähtud programmile LIFE, mis on ELi keskkonna- ja kliimameetmete peamine rahastamisallikas.

Energeetika valdkonnas toetatakse seitsme aasta jooksul 8,7 miljardi euroga investeeringuid Euroo­pa energiataristute võrgustikesse, et kujundada välja jätkusuutlik ja kliimamuutustele vastupidav energialiit ning toetada üleminekut puhtale energiale. Lisaks eraldatakse 6,07 miljardit eurot rahvusvahelisele projektile, mille sisuks on katserajatise ehitamine ja käivitamine selleks, et katsetada tuumasünteesi kui puhta ja kestliku energia allika kasutuskõlblikkust. Lisaks teeb komisjon ettepaneku veelgi suurendada ELi eesmärke keskkonnakaitse ja kliimameetmete valdkonnas sel teel, et 40% ühise põllumajanduspoliitika kogueelarvest peaks olema seotud kliimameetmetega.

Läbimurdetehnoloogiatesse investeerimine on ELi kliimaeesmärkide saavutamiseks hädavajalik. Läbivaadatud ELi heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi kohaselt hakatakse innovatsiooni­fondi pikaajalise eelarve raames rakendama koostoimes programmidega „Euroopa horisont“ ja „InvestEU“ ning teiste ELi programmidega. Lisaks ELi eelarve vahenditele pakutakse moderniseerimisfondist lisarahastust kümnele Kesk- ja Ida-Euroopa liikmesriigile nende energiasüsteemide nüüdisajasta­miseks ning CO₂-heite vähendamiseks. Uue programmi LIFE ettepanekus nägi Euroopa Komisjon ette 5,45 miljardit eurot keskkonna- ja kliimameetmeid toetavatele projektidele, mis on 1,95 miljardit eurot rohkem kui eelmises programmis.

Ühtse turu toimimise parandamine inimeste ja ettevõtete hüvanguks

2018. aastal jätkas EL takistuste kõrvaldamist kaupade ja teenuste vabalt liikumiselt ning jagas parimaid tavasid, et toetada jaemüügisektori arengut.

2018. aasta novembris võttis komisjon vastu teatise, milles esitati värske hinnang ühtse turu olukorra kohta ja kutsuti liikmesriike üles uuendama oma poliitilist pühendumust ühtsele turule. Et kasutada digiajastul ühtse turu kõiki võimalusi ja tagada meie majanduse kestlik kasv, peab ühtne turg nõuetekohaselt toimima ja kiirelt muutuvas maailmas pidevalt edasi arenema.

Ent sügavam lõimumine nõuab praegu rohkem poliitilist julgust ja tahet kui 25 aasta eest ning sõnade ja tegude vahelise lõhe ületamiseks on vaja suuremaid pingutusi. Teatises tõstetakse esile kolm peamist valdkonda, kus ühtse turu süvendamiseks ja tugevdamiseks on vaja rohkem pingutada. Esiteks kutsub komisjon liikmesriike üles olema ELi õigusnormide rakendamisel, kohaldamisel ja täit­misel valvsad ning hoiduma uute tõkete püstitamisest. Teiseks kutsub komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu üles võtma vastu kõik kavandatud õigusaktid, et tagada ühtse turu nõuetekohane toimimine. Kolmandaks toob komisjon esile märkimisväärse potentsiaali edasiseks majanduslikuks integratsiooniks teenuste, toodete, maksustamise ja võrgutööstuste valdkonnas, mis nõuab poliitilist julgust ja otsusekindlust.

Komisjon esitas ka teatised ELi investeerimiskava ja Euroopa ühtlustatud standardite kohta. Need näitavad, kuidas komisjoni algatused parandavad inimeste igapäevaelu, aitavad ettevõtetel areneda, säilitada investorite huvi Euroopa vastu ning edendada Euroopa väärtusi, positsiooni ja mõju maailmas.

EL leppis kokku uutes eeskirjades, millega tagatakse, et siseriiklikud õigusaktid ei tekitaks tarbetuid takistusi spetsialistide vabale liikumisele ELis. See aitab 50 miljonit inimest (ehk 22% Euroopa tööjõust), kes töötavad erikvalifikatsiooni nõudvatel reguleeritud kutsealadel, nagu insenerid, juristid ja arhitektid. Alates 2020. aastast peavad ELi liikmesriigid põhjalikult hindama kavandatud õigusaktide kulusid ja kasu, kontrollides nende proportsionaalsust ja põhjendatust.

Euroopa kutsekaart, mis on kättesaadav alates 2016. aasta jaanuarist, lihtsustab kvalifitseeritud spetsialistidel teenuste osutamist kogu ELis. 2018. aasta hinnang näitab, et kaart, mis praegu hõlmab üldõdesid, proviisoreid, füsioterapeute, kinnisvaramaaklereid ja mägigiide, pakub võrreldes traditsioonilise tunnustamisprotsessiga lisaväärtust.

EL uuris ka piiranguid jaemüügisektoris, mis annab tööd peaaegu 9%-le Euroopa tööjõust 3,6 miljonis ettevõttes. E-kaubanduse ja mitmekanalilise jaemüügi kiire arengu tulemusena toimuvad jaemüügisektoris olulised muutused. Aprillis avaldas komisjon avatuma, integreerituma ja konkurentsivõimelisema jaemüügisektori loomise parimad tavad, mis hõlmavad ka uusi meetodeid linnakeskuste elavdamiseks. Komisjon kutsus liikmesriike üles tagama, et praegused eeskirjad oleksid mittediskrimineerivad, põhjendatud ja proportsionaalsed. Suunistes väikejaemüügi sektori taaselustamiseks ja ajakohastamiseks antakse praktilisi soovitusi selle kohta, kuidas tulla toime tulevikuprobleemidega.

Et parandada õiglust toiduainete tarneahelas ning tugevdada põllumajandustootjate ja väike­ettevõtjate positsiooni, tegi komisjon ettepaneku keelustada kõige kahjulikumad ebaausad kaubandustavad.

Detsembris jõudsid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon poliitilisele kokkuleppele uute eeskirjade osas, millega tagatakse kõigile ELi põllumajandustootjatele ning suuremale osale väikese ja keskmise suurusega, põllumajanduslikke toiduaineid tootvatele ettevõtjatele kaitse selliste tavade vastu, mis on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega.

Et tagada ühtse turu eeskirjade nõuetekohane kohaldamine, algatas komisjon liikmesriikide suhtes ka mitu rikkumismenetlust, sealhulgas seoses kutsekvalifikatsioonide tunnustamise, riigihangete ja jaemüügisektoriga.

Õiglane tööjõu liikuvus ja ohutumad töötingimused

Praegu elab või töötab teises ELi riigis ligikaudu 17 miljonit eurooplast, mida on peaaegu kaks korda rohkem kui kümme aastat tagasi.

Komisjon on teinud ettepaneku luua Euroopa Tööjõuamet, et teavitada kodanikke ja ettevõtjaid mõnes teises ELi liikmesriigis elamise, töötamise või tegutsemise võimalustest. Samuti peaks see ametiasutus tugevdama koostööd ELi liikmesriikide vahel, et tagada õiglaselt ja tõhusalt eeskirjade täitmine, ning vahendama lahendusi piiriüleste vaidluste korral. See uus organ on kavas luua 2019. aastal ja sellega täiendatakse ettepanekut parandada 60 aastat kodanikke kaitsnud sotsiaalkindlustussüsteeme koordineerivaid eeskirju. Mõlema ettepaneku üle peetakse läbirääkimisi Euroopa Parlamendis ja nõukogus.

Tasakaalu leidmine teenuste vaba liikumise ja töötajate võrdse kohtlemise vahel on kesksel kohal uutes eeskirjades, mille eesmärk on kaitsta nende isikute õigusi, keda tööandja on ajutiselt saatnud tööle teise liikmesriiki. Sellega tagatakse samas kohas võrdse töö eest võrdne tasu, luues vastuvõtva riigi välismaistele ja kohalikele ettevõtetele võrdsed tingimused.

Ühtne digivärav: ühtne kontaktpunkt veebidokumentide jaoks

2018. aastal võeti vastu määrus ühtse digivärava loomise kohta, et ELi inimestel ja ettevõtetel oleks oma dokumente veebis lihtsam hallata. Tulevikus muutuvad ELi liikmesriikide haldusmenetlused, mis on praegu kättesaadavad ainult oma riigi kasutajatele, ligipääsetavaks ka teistest ELi liikmesriikidest pärit piiriülestele kasutajatele ja seda neile arusaadavas ELi keeles. Kakskümmend üks põhimenetlust, sealhulgas sünnitunnistuse taotlemine või auto registreerimine, on tulevikus veebis kättesaadavad. Süsteem vähendab ka piiriülest bürokraatiat, kehtestades andmete ühekordse küsimise põhimõtte, mille kohaselt peaksid ametiasutused võimaluse korral kasutama kodanike ja ettevõtjate juba esitatud teavet. See võimaldaks ettevõtjatel kokku hoida üle 11 miljardi euro.

Tugev ja uuenduslik tööstusbaas

Tugev ja konkurentsivõimeline tööstuslik baas on Euroopa majanduse tuleviku jaoks otsustava tähtsusega. ELi uue tööstuspoliitika strateegia eesmärk on võimaldada Euroopa tööstusel ja Euroopa kodanikel kasutada ära tööstuse ümberkujundamise, digiteerimise ning CO₂-heite vähendamisega kaasnevaid võimalusi.

2018. aasta ELi tööstuse päev näitas, et Euroopal on hea lähtepositsioon. EL on taas kord näidanud oma juhtrolli üleminekul puhtale ja säästvale energiale, käivitades esimese puhta energia valdkonna ettevõtjate foorumi, mis keskendus kolmele tööstuse juhitud algatusele: akud, taastuvenergia ja ehitus.

EL käivitas 10 miljoni eurose auhinnarahaga konkursi „Innovaatilised akud elektrisõidukitele“ ning korraldas „Tööstus 2030“ esimese kohtumise. „Tööstus 2030“ on 20 eksperdist koosnev rühm, mis esitab 2019. aasta suvel oma soovitused, et aidata kujundada Euroopa tööstuse tulevikuvisiooni.

ELi innovatsioonitase paraneb jätkuvalt, kuid 2018. aasta Euroopa innovatsiooni tulemustabelist nähtub ka, et Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime tagamiseks tuleb veel tööd teha. Enamikus ELi liikmesriikides – eelkõige Maltal, Madalmaades ja Hispaanias – on suundumused positiivsed. ELi innovatsiooniliidriks on endiselt Rootsi. EL hakkab järele jõudma peamistele konkurentidele – Kanadale, Jaapanile ja Ameerika Ühendriikidele. Et seda innovatsioonialast majajäämust vähendada ja säilitada edumaa Hiina ees, tuleb ühiselt pingutada Euroopa innovatsioonipotentsiaali suurendamise nimel.

Euroopa peab kasutama tehnoloogia kiirest arengust tulenevaid võimalusi. Lisaks sellele, et EL toetab ELi tööstuse moderniseerimist selliste algatustega nagu tehisintellekti meetmed ning ühendatud ja automatiseeritud sõidu strateegia, on ta andnud ka hinnangu sellele, kas olemasolevad eeskirjad sõidukite ja vastutuse kohta täidavad oma eesmärki. Hinnangu põhjal saab järeldada, et eeskirjad on vastavad ka kujunemisjärgus digitehnoloogiate ja uuenduslike toodete vajadustele.

Lihtsam ja pettusekindlam maksustamine

Sujuvalt toimiv ühtne turg vajab õiglaseid ja tõhusaid maksueeskirju. Seda silmas pidades on komisjon alates 2014. aasta novembrist esitanud 22 maksustamisvaldkonna ettepanekut.

2018. aasta märtsis võtsid ELi rahandusministrid vastu eeskirjad, millega suurendatakse läbipaistvust, et võidelda piiriülese agressiivse maksuplaneerimisega. Alates juulist 2020 on maksuvahendajad (näiteks maksunõustajad, raamatupidajad, pangad ja juristid), kes pakuvad oma klientidele keerulisi piiriüleseid rahastamisskeeme, mis võivad aidata maksudest kõrvale hoida, kohustatud teatama nendest skeemidest oma maksuhaldurile.

Komisjon alustab viimase 25 aasta kõige ulatuslikumat käibemaksureformi. 2017. aasta oktoobris tegi komisjon ettepaneku ELi ühtse käibemaksuala loomise põhialuste kohta, mis aitaks teha lõpu piiriülestele käibemaksupettustele, mille tõttu jääb ELi liikmesriikide eelarvetesse laekumata hinnanguliselt 50 miljardit eurot aastas. 2018. aasta mais esitas komisjon üksikasjalikud tehnilised meetmed ELi liikmesriikide vahelise kaubanduse maksustamise põhialuste rakendamiseks.

Oktoobris avaldas komisjon heameelt ELi liikmesriikide vastu võetud uute vahendite üle, mille abil kõrvaldatakse ELi käibemaksusüsteemis õiguslüngad. 2018. aasta novembris jõustunud vahendid võimaldavad ELi liikmesriikidel vahetada rohkem teavet ja teha tihedamat koostööd kuritegelike organisatsioonide vastu võitlemisel.

Tolliliidu 50. aastapäeva tähistamine

2018. aasta tähistas tolliliidu 50. aastapäeva. ELi ühtne turg, mis võimaldab igal ELis asutatud ettevõttel müüa oma kaupu ja investeerida ilma takistavate sisepiirideta kogu ELis, oleks võimatu ilma tolliliidu pakutava tariifivaba keskkonnata.

Liikmesriikide tolliasutuste roll ja kohustused on viimase 50 aasta jooksul kasvanud. Pärast esimest iga kahe aasta tagant esitatavat aruannet ELi tolliliidu ja selle juhtimise arendamisel tehtud edusammude kohta allkirjastasid ELi liikmesriigid juulis ELi tolliasutuste harta. Selles kinnitatakse, et nii praegu kui ka edaspidi järgitakse ühiskonna kaitsmise, kaubanduse edendamise ja ühiselt tegutsemise põhimõtteid.

Paremad finantsteenused

Kehtivate eeskirjade kohaselt ei ole euroala elanike või ettevõtjate jaoks vahet, kas nad teevad tehinguid eurodes oma riigis või mõnes teises euroala liikmesriigis. EL soovib, et eurooplastel oleks euroalasse mittekuuluvates riikides piiriüleste euromaksete tegemisel euroalaga võrdsed tingimused. Detsembris saavutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon ettepaneku suhtes poliitilise kokkuleppe, mis tähendab tarbijate jaoks odavaid euroülekandeid kogu ELis ning õiglasemat konverteerimist.

Maikuu ettepanek uute ELi liikluskindlustust käsitlevate eeskirjade kohta seab eesmärgiks paremini kaitsta liiklusõnnetustes kannatada saanuid ning tugevdada kindlustusvõtjate õigusi. Uue ettepanekuga tagatakse, et liiklusõnnetustes kannatanud saavad täieliku hüvitise, milleks neil õigus on, isegi siis, kui kindlustusandja on maksejõuetu.

Parem tarbijakaitse kindlustustoodete puhul

Oktoobris jõustunud uued eeskirjad tagavad ELi tarbijatele kindlustustoodete turustamise suurema selguse. See tõhustab tarbijakaitset, tugevdades kindlustustoodete müümise viise käsitlevaid eeskirju. Täiustatud eeskirjadest peaksid saama kasu nii kindlustusvõtjad kui ka kindlustusandjad ja -pakkujad.

Võrdsete võimaluste tagamine ühtsel turul

Komisjoni ülesanne ühinemiste kontrolli valdkonnas tegutseva konkurentsiametina on tagada, et ELi inimesed saaksid kasutada konkurentsist tulenevaid eeliseid (näiteks madalamad hinnad, suuremad valikuvõimalused tarbijatele ja tooteinnovatsioon).

2018. aastal kiitis komisjon heaks Monsanto omandamise Bayeri poolt, eeldusel et täidetakse teatavad tingimused. Pooled leppisid kokku, et lahendatakse kõik tuvastatud konkurentsiprobleemid, eelkõige tagatakse, et ühinemisel ei ole tulevikus innovatsiooni seisukohast kahjulikke tagajärgi. Selleks lepiti kokku ulatuslikus parandusmeetmete paketis, mis hõlmab asjaomaste teadus- ja arendustegevuse varade võõrandamist.

Komisjon tegeleb aktiivselt ka kartellidevastase võitlusega ja määrab karme trahve. Komisjoni leebema kohtlemise programmi raames võib ettevõtjatele määratud trahve vähendada, kui nad esitavad siseteavet. 2018. aastal trahvis komisjon kaheksat kondensaatorite tootjat (kasutatakse nutitelefonides ja muudes seadmetes) 254 miljoni euroga selle eest, et nad osalesid koos kaitse taotlejaga kartellis. Samuti trahvis komisjon nelja sõidukite mereveoga tegelevat ettevõtjat 395 miljoni euroga ja autoosade tarnijaid (kolmes erinevas kartellikokkuleppes) 151 miljoni euroga.

ELi riigiabi kontrolli eesmärk on tagada, et ELi liikmesriigid ei kohtleks teatavaid ettevõtjaid maksustamisel soodsamalt kui teisi. Juunis leidis komisjon, et Luksemburg võimaldas kahel Engie kontserni kuuluval äriühingul vältida maksude maksmist peaaegu kogu kasumi pealt. Luksemburg peab nüüd sisse nõudma umbes 120 miljonit eurot tasumata jäänud maksu. Oktoobris jõudis komisjon järeldusele, et Slovakkia 125 miljoni euro suurune investeerimisabi ettevõtjale Jaguar Land Rover on kooskõlas ELi riigiabi eeskirjadega. See abi aitab kaasa Nitra piirkonna arengule, moonutamata seejuures põhjendamatult konkurentsi ühtsel turul.

Detsembris kiitis komisjon heaks 1,75 miljardi euro suuruse riigiabi, et toetada 6 miljardi euro suurust erasektori investeeringut teadus-, arendus- ja uuendustegevusse mikroelektroonika valdkonnas, mis on Euroopa majanduse üks peamisi progressi võimaldavaid tehnoloogiaid. Seda üleeuroopalist huvi pakkuvat tähtsat projekti viivad koostöös teadusasutuste ja ülikoolidega ellu ligikaudu 30 ettevõtet neljas liikmesriigis, seejuures mõjutab projekt oluliselt teisi ettevõtteid kogu ELis.

Detsembris tegi komisjon kindlaks, et Gibraltari äriühingute tulumaksuvabastuskord, mida kohaldatakse intresside ja litsentsitasude suhtes, ning viis maksuotsust on ELi riigiabieeskirjade kohaselt ebaseaduslikud. Abisaajad peavad nüüd Gibraltarile maksma umbes 100 miljoni euro ulatuses tasumata jäänud makse.

Ohutu, keskkonnahoidlik ja ühendatud liikuvus

EL liigub keskkonnahoidliku ja säästva liikuvuse poole, et kaitsta meie tervist ja keskkonda ning suurendada ELi tööstuse konkurentsivõimet.

EL viis 2018. aastal lõpule protsesside uuendamise, millega tagatakse, et autotootjad täidavad täpselt kõiki ELi ohutus-, keskkonna- ja tootmisnõudeid. Reformi ettepanek tehti pärast nn Dieselgate’i skandaali ning see täiendab ELi laiemat tööd keskkonnahoidliku, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise autotööstuse nimel. 2020. aastal jõustuvad uued eeskirjad parandavad märkimisväärselt sõidukite katsetamise kvaliteeti ja sõltumatust, laiendavad juba ELi turul olevate autode kontrolli ning tugevdavad järelevalvesüsteemi Euroopa tasandil.

Algatuse „Liikuvus Euroopas“ raames esitas EL lõpliku meetmepaketi, millega ajakohastatakse Euroopa transpordisüsteemi, et muuta liiklus eurooplaste jaoks ohutumaks ja sõidukid vähem saastavaks ning leida uusi täiustatumaid tehnoloogialahendusi.

Sõidukite ohutuseeskirjade reformi kohaselt peavad kõik turule lastud uued sõidukimudelid olema varustatud uusima täiustatud ohutustehnoloogiaga, nagu hädapidurdus ja arukas kiirusekontrollisüsteem. See on tihedalt seotud pingutustega muuta maanteede infrastruktuur ohutumaks. Nimetatud ettepanekute arutamine liikmesriikides ja Euroopa Parlamendis on nüüdseks jõudnud lõppetappi.

Samuti käsitletakse süstemaatiliselt ebaturvalise maanteede infrastruktuuriga seotud riske, sealhulgas ohtu vähem kaitstud liiklejatele, nagu jalgratturid ja jalakäijad. Ettepanekutega aidatakse liikmesriikidel parandada liiklusohutust ja eelkõige aidatakse halvemate liiklusohutusnäitajatega liikmesriikidel jõuda järele paremate näitajatega riikidele.

Internetiühendusega ja automatiseeritud autode kasutuselevõtmine võib muuta liikuvuse ohutu­maks, keskkonnahoidlikumaks, kaasavamaks ja tõhusamaks. 2018. aasta strateegia eesmärk on tagada, et ELis töötatakse välja võtmetehnoloogiad ja infrastruktuurid ning et need on ohutud.

Aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamine

Vastuseks Euroopa Parlamendi taotlusele ning üha suurema arvu kodanike ja liikmesriikide muredele algatas komisjon juulis avaliku konsultatsiooni suveaja korra kohta. Konsultatsioonile laekus ligi­kaudu 4,6 miljonit vastust. Tegemist on kõigi aegade suurima vastuste arvuga, mis on saadud ava­like konsultatsioonide käigus. 84% vastajatest pooldas kellakeeramise lõpetamist. Algne põhjus, miks liikmesriigid selle korra 1970ndatel kehtestasid (peamiselt energia säästmiseks), ei ole enam sedavõrd asjakohane, kuna energiatarbimise vähendamiseks on võetud kasutusele uued meetodid.

Kehtivate ELi õigusaktidega on kellakeeramist käsitlevad eeskirjad kõigis liikmesriikides ühtlustatud, et vältida tõrkeid ühtsel turul. Sama eesmärki silmas pidades esitas komisjon septembris ettepaneku lõpetada aastaaegadega seotud kellakeeramine. Selles kutsuti liikmesriike üles valima enda vööndiaeg (mis kuulub liikmesriikide pädevusse) kooskõlastatud viisil, sõltumata sellest, kas nad soovivad, et nende alaline vööndiaeg langeks kokku nende praeguse suveajaga või jääks samaks (praegune talveaeg). Ettepanek on nüüd arutamisel nõukogus ja Euroopa Parlamendis.

Intellektuaalomandi õiguste kaitse ja võitlus võltsimise vastu

Maailmas, kus ELi ettevõtted konkureerivad üha enam innovatsiooni, loomingulisuse ja kvaliteedi kaudu, on intellektuaalomandi õiguste kaitse oluline vahend kõigi äriühingute, sealhulgas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõimelisuse suurendamisel.

Et aidata Euroopa ravimifirmadel siseneda kiiresti kasvavatele ülemaailmsetele turgudele ning edendada ELis töökohtade loomist, majanduskasvu ja investeeringuid, tegi komisjon ettepaneku intellektuaalomandi eeskirjade kohandamiseks, muutmaks ELi ravimifirmad ülemaailmsetel turgudel konkurentsivõimelisemaks.

Reklaamisektor ühendas oma jõud võltsimise ja piraatluse vastu võitlemiseks, sõlmides vabatahtliku kokkuleppe, mille eesmärk on vähendada autoriõigusi rikkuvate ning võltsinguid levitavate veebi­saitide ja mobiilirakenduste reklaamitulusid.

Juunis jõustusid ELi uued ärisaladuse kaitse eeskirjad. Muudatused hoiavad ära ebaausat konkurentsi ning soodustavad koostööl põhinevat innovatsiooni ja väärtusliku oskusteabe jagamist ning muuda­vad ELi seeläbi tugevamaks ja konkurentsivõimelisemaks majanduspiirkonnaks.

Tänapäevased ja säästvad riigihanked

Igal aastal kulutab enam kui 250 000 ELi riigiasutust liidus ligikaudu 2 triljonit eurot ehk 14% ELi SKPst teenuste, ehitustööde või vahendite ostmisele. 2018. aastal täitis komisjon oma strateegiat, mille eesmärk on saavutada maksumaksja raha eest parem kvaliteet ning anda panus innovatiivsemasse, kestlikumasse, kaasavamasse ja konkurentsivõimelisemasse majandusse. Selleks avaldas ta avaliku sektori hankijatele suunised riigihangete kasutamiseks innovatsiooni edendamise vahendina ning riikide ametiasutustele suunatud soovituse toetada VKEsid ja lihtsustada nende osalemist kaitsevaldkonna hankelepingutes. Eraldiseisvad suunised aitavad hoiduda sagedasematest vigadest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate projektide riigihangete puhul.

ELi pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027

2018. aasta juunis tegi komisjon ettepaneku uue sihtotstarbelise programmi kohta, mille eelarve on 4 miljardit eurot. Programmi eesmärk on suurendada tarbijate mõjuvõimu ja neid kaitsta, samuti anda Euroopa väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele võimalus kasutada täielikult ära hästi toimi­vat ühtset turgu. Uus programm tugevdab ELi siseturu juhtimist, toetab tööstuse konkurentsivõimet ning edendab inimeste, loomade ja taimede tervist ja loomade heaolu.

Pangandusliidu loomise lõpuleviimine

Pangandusliidu loomise lõpuleviimine on oluline samm ELi majandus- ja rahaliidu tihendamiseks. Alates 2014. aastast on ELi finantssektoris riskid vähenenud püsivas tempos ning see peaks sillutama teed tõhusamale riskijagamisele Euroopa hoiuste tagamise skeemi kaudu. Euroopa Komisjon esitas 2015. aastal kogu euroala hõlmava kava, mis täiendab olemasolevaid riiklikke hoiuste tagamise skeeme.ELi õigusaktidega tagatakse juba, et panga maksejõuetuse korral kaitstakse kõiki kuni 100 000 euro suuruseid hoiuseid. Ühtse fondi kaudu pakuks skeem euroalal suuremat ja ühtsemat kindlustuskatet.

Mis puutub pangandusliidu ühtse kriisilahendusfondi kaitsekorda, siis leppisid ELi juhid selle rakendusviisides kokku detsembris. Kaitsekorra tagab Euroopa stabiilsusmehhanism ja sellega suurendatakse usaldust ELi pangandussüsteemi vastu. Seda kasutatakse viimase abinõuna suurte pangakriiside lahendamise juhtumite puhul.

Viimastel aastatel on ELis pangandussektori riskid märkimisväärselt vähenenud. Euroopa Keskpanga järelevalve alla kuuluvad pangad on alates 2014. aastast kogunud 234 miljardit eurot lisakapitali, seega on nad oluliselt suurendanud oma likviidsuspuhvreid. 2018. aasta detsembris lepiti kokku uutes eeskirjades, millega veelgi parandatakse pankade vastupanuvõimet ja võimalust, et pankade turult väljumise kulud ei jää maksumaksja kanda.

Viivislaenude (mille puhul laenuvõtja ei suuda või ei soovi maksta tagasi pangalaenu) osakaal on samuti oluliselt vähenenud, sealhulgas liikmesriikides, kus see oli eriti suur. Novembris leidis kogu ELi hõlmavas ning Euroopa Pangandusjärelevalve juhitud pangandussektori stressitestis kinnitust, et Euroopa pangad on muutunud makromajanduslikele vapustustele vastupidavamaks. Test hõlmas Euroopa 48 suurimat panka (sealhulgas 33 otse Euroopa Keskpanga järelevalve all olevat panka), mille varad moodustavad umbes 70% euroala pangavaradest.

2018. aasta märtsis esitas komisjon seadusandlikud ettepanekud ülejäänud viivislaenudega tegelemiseks, nende võimaliku tulevase kuhjumise ärahoidmiseks ja riigivõlakirjadega tagatud väärtpaberitega kauplemist lubava raamistiku kehtestamiseks, mis aitaks mitmekesistada pankade riigivõlakirjaportfelle. Edusamme on tehtud viivislaene käsitlevate seadusandlike ettepanekute osas, mille puhul jõuti kokkuleppele ühes põhipunktis: tagatakse, et pankadel on tulevaste viivislaenude kahju katmiseks piisavalt vahendeid. Kahe punkti osas veel töö käib: tagatisega laenude kiirendatud kohtuvälise sissenõudmise võimaldamine ning selliste viivislaenude järelturgude edasiarendamine, kus pangad saavad neid laene müüa krediiditeenindajatele ja investoritele.

Liikmesriikide edusammud euro kasutuselevõtul

Mais avaldas Euroopa Komisjon poolaasta hinnangu teatavate liikmesriikide valmisolekule võtta oma rahaühikuna kasutusele euro. Lähenemisaruanne on aluseks nõukogu otsusele selle kohta, kas liikmesriik vastab euroalaga liitumise tingimustele. Aruandes, mis antakse välja paralleelselt Euroopa Keskpanga hinnanguga, käsitletakse seitset liikmesriiki, kes on võtnud kohustuse euro kasutusele võtta, kuid ei ole seda veel teinud (Bulgaaria, Tšehhi, Horvaatia, Ungari, Poola, Rumeenia ja Rootsi).

Kuigi kõik seitse liikmesriiki on euro kasutuselevõtu nõuetele nominaalselt märkimisväärselt lähenenud, leiti aruandes, et ükski neist ei vasta praegu ühisrahas osalemise kõigile ametlikele tingimustele. Kuigi Bulgaaria ja Horvaatia vastavad kõikidele lähenemiskriteeriumidele, välja arvatud vahetuskursi kriteeriumile, leiti aruandes, et üksnes Horvaatia õigusaktid on täielikult kooskõlas majandus- ja rahaliidu eeskirjadega.

Muude tegurite läbivaatamisel leiti, et euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid on ELiga majanduslikult ja rahaliselt üldiselt hästi integreeritud. Siiski esineb mõnes neist makromajanduslikke haavatavusi ja/või probleeme, mis on seotud nende ärikeskkonna ja institutsioonilise raamistikuga ning mis võivad ohustada lähenemisprotsessi jätkusuutlikkust.

Komisjon on võtnud kohustuse toetada liikmesriike, kes valmistuvad euroalaga ühinemiseks. Struktuuri­reformi tugiprogrammi spetsiaalse töösuuna kaudu annab komisjon taotluse korral sihtotstarbelist toetust liikmesriikidele, kes soovivad euro kasutusele võtta. Tulemuslik lähenemine ja kindlate majandusstruktuuride loomine on esmatähtis, et tagada kogu liidu heaolu ja euro sujuv toimimine.

Suurem sotsiaalne õiglus majandus- ja rahaliidus

Euroopa sotsiaalõiguste sambas on kokku võetud hästi toimivate ja õiglaste tööturgude ja sotsiaalhoolekande süsteemide olulised põhimõtted. Kuigi keskendumine tööhõivele ja sotsiaalvaldkonna tulemustele on eriti oluline, et suurendada vastupanuvõimet ning tihendada majandus- ja rahaliitu, eeldab Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimine ühist poliitilist pühendumist ja vastutust nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil nende vastava pädevuse piires.

Tugev sotsiaalne mõõde on majandus- ja rahaliidu oluline osa. Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid Euroopa sotsiaalõiguste samba ühiselt välja 2017. aasta novembris. See on suunanäitajaks uute sotsiaalsete probleemide lahendamisel, et tagada kaasaegne, kaasav ja konkurentsivõimeline ühiskond.

Kuigi tänapäeva paindlikum töökorraldus pakub uusi töövõimalusi, seda eriti noortele, võivad need tekitada majanduslikku ebakindlust ja ebavõrdsust. Kooskõlas sotsiaalõiguste samba põhimõtetega soovib komisjon tagada, et kõigil inimestel on olenemata nende töölepingu liigist õiglane võimalus saavutada täielik tööelu, neil on inimväärsed töötingimused ja piisav sotsiaalkaitse. Lisaks tegeliku samba ettepanekule esitas Euroopa Komisjon selle elluviimiseks 2017. ja 2018. aastal konkreetsete algatuste ettepanekud.

Näiteks esitas komisjon märtsis sotsiaalse õigluse paketi ettepaneku, mis sisaldab seadusandlikke ettepanekuid Euroopa Tööjõuameti loomiseks, et tagada tööjõu liikuvust käsitlevate ELi eeskirjade õiglane, lihtne ja tõhus täitmine (vt ka 4. peatükk).

Sotsiaalse õigluse paketti kuulus ka nõukogu soovituse ettepanek, milles käsitletakse töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate juurdepääsu sotsiaalkaitsele. Detsembris jõudsid ministrid kõnealuse ettepaneku osas poliitilisele kokkuleppele. Soovituse eesmärk on toetada ebatüüpiliste lepingute alusel töötavaid inimesi ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes oma tööalase seisundi tõttu ei ole piisavalt kaetud sotsiaalkindlustusskeemidega ning kes seetõttu on majanduslikult ebakindlamas olukorras.

Soovitus hõlmab sotsiaalkindlustussüsteeme, mis katavad töötus-, haigus- ja ravikindlustushüvitised, rasedus- ja sünnitus- või isapuhkuse, tööõnnetus- ja kutsehaigus-, invaliidsus- ja vanadushüvitised. Eesmärk on julgustada ELi liikmesriike tagama, et kõik ebatüüpilises töösuhtes olevad töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad saaksid liituda sotsiaalkindlustusskeemidega ja teha nendesse makseid, kõrvaldades kindlustusega kaetuses esinevad puudused. Samuti on selle eesmärk võimal­dada neil omandada ja kasutada skeemi liikmetena piisavat sotsiaalhüvitist ning suurendada sotsiaalkindlustussüsteemi ja -õiguste läbipaistvust.

Töö- ja pereelu tasakaalustamine

Komisjon esitas 2017. aastal ettepaneku võtta vastu uus direktiiv lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu kohta. Euroopa sotsiaalõiguste samba ühe peamise tulemusena kehtestatakse käesoleva algatusega isa-, vanema- ja hoolduspuhkuse ning paindliku töökorralduse uued või rangemad miinimumstandardid. Läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel jätkuvad. Detsembris jõudsid nad esialgsele kokkuleppele.

Läbipaistvad ja prognoositavad töötingimused

2018. aasta juunis jõudsid liikmesriigid kokkuleppele komisjoni ettepanekus võtta vastu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta. Ettepaneku eesmärk on tagada, et kaasaegsel ja paindlikul tööturul täielikult teavitataks kõiki ELi töötajaid kirjalikult nende töösuhte põhitingimustest, ning kehtestada uued õigused kõigile töötajatele, sealhulgas ebatüüpiliste töölepingute alusel töötavatele inimestele. Läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel toimusid 2018. aasta lõpus.

Tööhõive ja sotsiaalsete probleemide lahendamine

Euroopa sotsiaalõiguste sambal oli suunav roll 2018. aasta majanduspoliitika koordineerimise tsüklis, mida nimetatakse Euroopa poolaastaks. Selle tulemusena pöörati liikmesriikidele antud soovitustes veelgi rohkem tähelepanu tööhõive- ja sotsiaalprobleemidele. Ühise tööhõivearuande kavandis esitati uus sotsiaalvaldkonna tulemustabel. Selle abil saab jälgida sotsiaalõiguste samba 20 põhimõttega seotud suundumusi ja tulemuslikkust kõigis ELi riikides kolmes valdkonnas: võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused ning sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus.

Positiivsete majandusväljavaadete taustal püütakse 2018. aasta riigipõhiste soovitustega eden­dada tulevikku vaatavat lähenemisviisi, keskendudes aluse loomisele jätkusuutlikule, kaasavale ja pikaajalisele majanduskasvule. Selleks on ülioluline kaasata kõik tasandid, sealhulgas sotsiaalpartne­rid ja kodanikuühiskond. Nõukogu võttis soovitused vastu juulis.

Liikmesriikide reformide toetamine

Kuigi Euroopa majandus on tugevnenud ning on stabiilsel kasvuteel, läheb vaja veel rohkem struktuurireforme, et muuta meie majandus stabiilsemaks, kaasavamaks, tootlikumaks ja vastupidavamaks.

Nende reformide toetamiseks lõi komisjon 2015. aastal struktuurireformi tugiteenistuse, mis aitab liikmesriikidel reforme ette valmistada, kavandada ja rakendada. Toetust antakse üksnes taotluse alusel ja see on spetsiaalselt kohandatud liikmesriigi vajadustele.

Teenistuse toe saamiseks esitatud taotluste arv on ootusi kaugelt ületanud. Seni on teenistus struktuurireformi tugiprogrammi ja muude allikate kaudu osalenud 25-s ELi liikmesriigis peaaegu 500-s tehnilise abi projektis. See tähendab näiteks, et liikmesriikidel aidatakse reformida haridus- ja tervishoiusüsteeme, ajakohastada avaliku sektori finantsjuhtimist, reformida maksuameteid, suurendada haldusasutuste ja kohtusüsteemide tõhusust, arendada digitaalmajandust, luua ettevõtlussõbralikku keskkonda ja parandada rahastamisvõimalusi.

Näiteks toetati Horvaatia justiitsministeeriumi jõupingutusi riigi kohtute halduse parandamisel, et toe­ta­da tulemuslikku kohtusüsteemi ja õigusriigi põhimõtete järgimist. Samuti toetab komisjon Slovakkiat tema püüdlustes muuta tervishoiusüsteem tõhusamaks ja tulemuslikumaks ning Lätit tema keskpika perioodi maksustrateegia rakendamisel. Toetust on antud ka Bulgaariale, et aidata luua ettevõtlussõbra­likum keskkond, ja Balti riikidele, et aidata piirkonnas parandada kapitaliturgude toimimist.

Kuna liikmesriikides on vajadus struktuurireformi tugiprogrammi raames rahastamise järele üha kasvanud, tegi komisjon 2017. aasta detsembris ettepaneku suurendada programmi rahastamist. Euroopa Parlament ja nõukogu kiitsid ettepaneku heaks 2018. aastal ning sellega suurendatakse programmi kogueelarvet 2020. aastaks 222,8 miljonini euroni. See võimaldab ELil paremini rahulda­da liikmesriikide suurt toetusvajadust.

Õiglane konkurents

Viimase kümne aasta jooksul on ELi riigiabi kontroll pangandussektoris aidanud oluliselt kaasa ELi pangandussektori hea seisundi taastamisele, sest riigiabi eeltingimusena on pankadelt nõutud oma bilansside ümberstruktureerimist ja puhastamist. Samuti aitas komisjon lahendada ELi pankades varasemast pärit probleeme.

Küprose puhul kiitis komisjon heaks riigiabi, et rahastada Küprose ühistupanga nõuetekohast turult lahkumist, sealhulgas mõne osa müüki Kreeka Pangale ja viivislaenude kõrvaldamist 6 miljardi euro väärtuses. Selleks võttis Küpros siduva kohustuse reformida kohturaamistikku, aidates kaasa jätkuva viivislaenude probleemi lahendamisele ja maksumaksjate kulude vähendamisele. Itaalias müüs Banca Monte dei Paschi edukalt oma restruktureerimiskava raames 24,6 miljardi euro väärtuses halbu laene 2016. aastal loodud abivaba Itaalia tagatisskeemi „GACS“ kaudu. 2018. aasta jaanuarist septembrini tehti veel üheksa turutingimustele vastavat tagatisskeemi „GACS“ tehingut, millega kõrvaldati Itaalia pangandussüsteemist halbu laene kokku veel 14,4 miljardi euro väärtuses.

Komisjon lõpetas positiivse tulemusega ka Sloveenias Nova Ljubljanska Bankale 2013. aastal antud abi uurimise ja kiitis heaks Sloveenia pakutud meetmed, mille abil muutub pank taas Sloveenia pangandusturul elujõuliseks.

2018. aastal kiitis komisjon heaks Saksamaal HSH Nordbanki müügi erainvestoritele ilma igasuguse lisaabita. Võib tõdeda, et enamik panku, mida kriisi ajal pidid maksumaksjad finantsstabiilsuse huvides toetama, on praeguseks väljumas oma riigiabimenetlustest ja muutunud erasektori turuosaliste jaoks jälle atraktiivseks.

Riigiabikontroll täidab pangandussektoris endiselt sõltumatut rolli, et kooskõlas pangandusliidu raamistikuga pangakriiside lahendamiseks tagada õiglane ja konkurentsivõimeline finantssektor.

Euro rahvusvahelise rolli tugevdamine

Septembris avaldatud kõnes olukorrast Euroopa Liidus teatas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kavatsusest tulla välja lisaalgatustega, et tugevdada euro rahvusvahelist rolli. Detsembris teatavaks tehtud komisjoni ettepanekud on osa Euroopa pühendumusest avatud, mitmepoolse ja eeskirjadel põhineva ülemaailmse majanduse saavutamisele. Need ettepanekud peaksid tooma Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele käegakatsutavat kasu, sealhulgas vähendama kauplemiskulusid, suurendama valikut, parandama juurdepääsu rahastamisele, suurendama sõltumatust ja ülemaailmse finantssüsteemi vastupanuvõimet. Ettepanekute keskmes on algatused, mille eesmärk on suurendada euro kui üleilmse vääringu atraktiivsust ning parandada Euroopa majanduse vastupanuvõimet ning finantsturgude sügavust, likviidsust ja tõhusust, eelkõige viies lõpule kapitaliturgude liidu loomise. Ettepanekutes kutsutakse ka üles kasutama eurot rohkem sellistes strateegilistes sektorites nagu energia, toorained ja transport ning esindama euroala rahvusvahelisel areenil ühtsemalt.

ELi pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027

2018. aasta mais esitas Euroopa Komisjon kaks ettepanekut, milles näidatakse, kuidas ELi järgmine pikaajaline eelarve (2021–2027) võiks toetada stabiilsust, lähenemist ja ühtekuuluvust euroalal ja ELis ning parandada samal ajal majandustulemusi ja vastupanuvõimet.

Kavandatava reformide tugiprogrammiga toetatakse prioriteetseid reforme kõigis ELi liikmesriikides ja selle kogueelarve on 25 miljardit eurot. Programm koosneb kolmest osast: reformitoetusvahend, millega toetatakse reforme rahaliselt, tehnilise toetuse vahend tehniliste teadmiste pakkumiseks ja jagamiseks ning lähenemisrahastu euro kasutuselevõtuks valmistuvate liikmesriikide toetamiseks. Programm võimaldaks ELil paremini rahuldada liikmesriikide suurt nõudlust majanduskasvu soodustavate reformide ettevalmistamise, kavandamise ja rakendamise toetamise järele.

Euroopa investeeringute stabiliseerimise vahendi loomist käsitleva ettepanekuga aidatakse stabiliseerida avaliku sektori investeeringute taset ning hõlbustatakse majanduse kiiret taastumist euroala liikmesriikide ja Euroopa vahetuskursimehhanismis osalevate liikmesriikide võimalike suurte majandusšokkide korral.

Tasakaalustatud ja edumeelne kaubanduspoliitika

Viimastel aastatel on rahvusvaheline kaubandus seisnud silmitsi üha suurenevate probleemidega, mis seavad taas kahtluse alla üleilmastumise mõju, tekitavad küsimusi kaubanduslepingute eesmärgi ja väärtuse ning võimust võtva protektsionismi kohta. Vastusena kahekordistas EL 2018. aastal oma püüdlusi eeskirjadel põhineva ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni poolt toetatava rahvus­vahelise kaubanduse kaitsmiseks, tehes kaubanduspartneritega tihedat koostööd rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade ajakohastamiseks.

ELil on Maailma Kaubandusorganisatsioonis jätkuvalt juhtiv roll. Ta kinnitas veel kord oma kindlat tahet osaleda organisatsiooni töös ja jätkuvat toetust lahenduste leidmiseks ülemaailmset mitmepoolset kaubandussüsteemi käsitlevatele olulistele küsimustele. 2018. aasta septembris esitas EL kontseptsioonidokumendi organisatsiooni reformimise kohta. Selles rõhutati, et tuleb ajakohastada toetusi ja tehnoloogia sundsiiret käsitlevat reeglistikku, kuna need teemad on suurenevate kaubanduspingete keskmes. Lisaks osutati vajadusele suurendada organisatsiooni läbipaistvust. Kontseptsioonidokumendis rõhutati ka tarvidust lõpetada apellatsioonikogu liikmete nimetamise blokeerimine, et säilitada organisatsiooni konfliktide lahendamise süsteem.

Kaubanduspoliitika peab olema tõhus, läbipaistev ja väärtustel põhinev. Seepärast järgiti ka 2018. aas­tal 2015. aasta strateegia „Kaubandus kõigile“ aluspõhimõtteid: avatus koos rangete normidega on endiselt kõige sobivamad vahendid, mille abil muuta üleilmastumine kasulikuks kõikidele eurooplastele.

EL jätkas püüdlusi uute kaubanduslepingute üle läbirääkimiste pidamiseks, olemasolevate lepingute ajakohastamiseks ning selle tagamiseks, et ettevõtjad, töötajad ja tarbijad saaksid kaubanduslepingutest kasu.

Edusamme tehti ka õigusaktide puhul, mis käsitlevad ELi kavandatavat raamistikku välismaiste otseinvesteeringute taustakontrolliks julgeoleku ja avaliku korra kaalutlustel. Selle eesmärk on tagada, et välisinvesteeringud oleksid ELis endist viisi majanduskasvu peamiseks allikaks, kaitstes samal ajal ELi olulisi huve. Novembris jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament poliitilisele kokkulep­pele raamistiku lõplikus kujus. Kokkulepe pannakse parlamendis hääletusele 2019. aasta veebruaris ja nõukogu võtab määruse seejärel peatselt vastu. Määrus peaks jõustuma 2019. aasta aprillis.

Turulepääsu strateegia abil võitleb EL turulepääsu tõkete vastu kogu maailmas, jäädes samas truuks tasakaalustatud, eeskirjadel põhineva ja vastutustundliku kaubanduse põhimõtetele.

Kaitsev Euroopa

Euroopa on avatud maailmajagu, kuid mitte naiivne. EL seisab oma väärtuste ja huvide eest. Kaubanduspoliitika kaitseb jõuliselt Euroopa ettevõtjaid ja töötajaid, kui teised peaksid rikkuma üleilmseid kaubanduseeskirju või kasutama ebaausaid kaubandustavasid.

Kui diplomaatiline sekkumine ebaõnnestub, kasutab EL oma õiguste kaitseks kõhklematult Maailma Kaubandusorganisatsiooni vaidluste lahendamise mehhanismi, et Euroopa ettevõtjad, töötajad ja põllumajandustootjad saaksid organisatsiooni liikmeks olemisest igakülgset kasu. 2018. aastal alga­tas EL menetlused Hiina vastu seoses tehnoloogiasiirdega ning Ameerika Ühendriikide vastu seoses terase ja alumiiniumi impordi suhtes kehtestatud meetmetega. Vaidlusmenetlused on tulemuslikud – 2018. aastal peatas Venemaa dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamise Saksamaal ja Itaalias toodetud väikestele tarbesõidukitele.

Kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjade ja ELi õigusaktidega algatas EL kümme uut uurimist ning kehtestas seitse uut kaubanduse kaitsemeedet ebaausate kaubandustavade vastu. Kehtestatud meetmete hulgas olid dumpinguvastased tollimaksud Hiinast pärit terasele, et selle ekspordihind kajastaks õiglast turuväärtust. EL algatas ka 17 uut läbivaatamist ja uuendas seitset kehtivat meedet veel viieks aastaks.

Juulis kehtestas EL ajutised kaitsemeetmed 23 terasetoodete kategooria impordile. Nende meetmete eesmärk on takistada terasekaubanduse võimalikku ümbersuunamist teistest riikidest ELi, mis tuleneb Ameerika Ühendriikide kehtestatud täiendavatest tollimaksudest.

EL kaitseb oma tööstust ka siis, kui kolmandad riigid avavad ELi ekspordi suhtes kaubanduskaitse­alased uurimised (dumpinguvastased, tasakaalustus- ja kaitsemeetmeid käsitlevad uurimised). Näitena võib tuua menetlused, mille on algatanud Ameerika Ühendriigid (teras ja alumiinium, päikesepaneelid, oliivid), Türgi (rehvid) või Iisrael (kakaovõie).

2018. aasta juunis jõustusid ELi ajakohastatud dumpingu- ja subsiidiumivastased õigusaktid. Koos 2017. aasta detsembri muudatustega dumpingumarginaali arvutamise eeskirjades juhul, kui riigi sekkumine moonutab hindu ja kulusid, on kõnealused ajakohastatud õigusaktid ELi kaubanduse kaitsemeetmete esimene põhjalik uuendamine pärast WTO asutamist 1994. aastal. Uute õigusnormidega kohandatakse ELi kaubanduse kaitsemeetmeid vastavalt maailmamajanduse probleemidele. Need on tulemuslikumad, läbipaistvamad ja ettevõtjate jaoks hõlpsamini kasutatavad ning võimaldavad ELil kehtestada dumpinguhinnaga toodetele kõrgemaid tollimakse.

Patendid on ELi majanduse ja rahvusvahelise kaubanduse seisukohast olulised innovatsiooni stiimulitena, samal ajal kui standardite kättesaadavus on oluline tehnoloogia arengu jaoks. Patentide ja standardite vaheline seos on ELi jaoks prioriteet. Oktoobris moodustas EL 15 eksperdist koosneva rühma, mis tegeleb standardite rakendamiseks oluliste patentidega. Sellised patendid on osa standarditud tehnoloogiast ning rühm pakub Euroopa Komisjonile oskusteavet ja nõu selle kohta, kuidas parandada nende litsentsimist. Rühma esimene koosolek peeti 12. novembril.

Euroopa eksportijad puutuvad maailma eri paigus endiselt kokku kaubandustõketega. Juunis mär­kis Euroopa Komisjon oma iga-aastases aruandes kaubandus- ja investeerimistõkete kohta, et 2017. aastal tuli ELi eksportijatel toime tulla 396 kaubandustõkkega rohkem kui 57 riigis, mis on võrreldes 2016. aastaga oluliselt rohkem. Aruanne näitas, et Euroopa Komisjoni turulepääsu strateegiaga kõrvaldati 45 ELi eksporti mõjutanud takistust väärtusega kokku 8,2 miljardit eurot, mis on võrreldes 2016. aastaga rohkem kui kahekordne suurenemine.

ELil on jätkuvalt selge surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks kasutatavate kaupade vastane hoiak. Septembris toimus ÜRO Peaassamblee raames piinamisvaba kaubanduse liidu kohtumine. EL on selle 2017. aastal loodud liidu kaasasutaja. Piinamisvaba kaubanduse liiduga ühinesid veel kuus riiki, sealhulgas Austraalia ja Uus-Meremaa. Liidu liikmed otsustasid võtta meetmeid surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks kasutatavate kaupadega kauplemise piiramiseks ja lõpetamiseks ning teha tööd siduva ÜRO resolutsiooni kehtestamiseks.

Euroopa võtab juhtrolli

ELi sõlmitud või läbirääkimisjärgus olevate kaubanduslepingute eesmärk on tagada, et kaubandus tooks kõigile kasu. Need lepingud aitavad ELil viia Euroopa ranged normid toiduohutuse, töötajate õiguste, keskkonna- ja tarbijakaitse valdkonnas Euroopast kaugemale.

ELil oli oluline osa ÜRO aruteludes selle üle, kuidas reformida investorite võimalusi lahendada riikidega tekkinud vaidlusi. 2018. aastal jätkas EL jõupingutusi selliste vaidluste lahendamiseks mõeldud mitmepoolse kohtu asutamiseks, mis on märkimisväärne uuendus ülemaailmses juhtimises.

Juunis andis ELi kaubandusvolinik Cecilia Malmström Belgia linnale Gentile esimese ELi õiglase ja eetilise kaubanduse linna auhinna, millega tunnustatakse kohalikke algatusi õiglaste ja eetiliste kaubandustavade soodustamiseks.

ELi-Mehhiko kaubandusleping

Aprillis viisid EL ja Mehhiko lõpule läbirääkimised uue kaubanduslepingu üle. Peaaegu kogu kauba­vahetus ELi ja Mehhiko vahel saab olema tollimaksuvaba, mis hõlmab ka põllumajandus­tooteid. Lihtsamad tolliprotseduurid toovad kasu ELi tööstusele ja põllumajandusele.

Lepingus sätestatakse rangeimad töö-, ohutus-, keskkonna- ja tarbijakaitsenormid. Selles viidatakse selgelt ettevaatuspõhimõttele, mis võimaldab poliitikakujundajatel võtta tajutava ohu korral meetmeid inimeste, looma- või taimetervise või keskkonna kaitseks tasandil, mida nad peavad asjakohaseks, isegi kui teadusuuringud ei ole lõpule viidud.

Leping sisaldab kohustust rakendada Pariisi kliimakokkulepet. See kaitseb ka ELi liikmesriikide õigust korraldada avalikke teenuseid vastavalt oma äranägemisele.

See on ELi esimene kaubandusleping, milles käsitletakse võitlust korruptsiooniga, nagu altkäemaksu ja rahapesuga, era- ja avalikus sektoris.

Leping loob Euroopa ja Mehhiko ettevõtetele võrdsed võimalused teineteise riigihanketurgudel riigihankelepingute saamiseks. Uus leping kaitseb ka intellektuaalomandi õigusi ning takistab 340 traditsioonilise ELi piirkondliku toiduaine ja joogi koopiate müümist Mehhikos.

Lepinguga avatakse tee teenustekaubandusele, näiteks finantsteenused, transport, e-kaubandus ja telekommunikatsioon, ning selle põhjalikud konkurentsi ja subsiidiume käsitlevad sätted aitavad tagada võrdsed võimalused ja soodustada turulepääsu.

Kaubandusleping parandab ka investeerimistingimusi ja hõlmab ELi uut investeerimiskohtu süsteemi, mis tagab läbipaistvuse ja valitsuste õiguse kehtestada avalikkuse huvides õigusnorme. EL ja Mehhiko leppisid kokku, et töötavad mitmepoolse investeerimiskohtu loomise nimel.

Majanduspartnerlusleping Jaapaniga

Juulis Tōkyōs toimunud ELi ja Jaapani tippkohtumisel allkirjastasid Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Jaapani peaminister Shinzō Abe ELi ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu, mis on ELi jaoks seni kõige suurem ja olulisem kahepoolne kaubandusleping.

Jaapan ja EL on kindlalt pühendunud demokraatiale, inimõiguste kaitsmisele, vabale ja avatud kaubandusele, mitmepoolsusele ning eeskirjadel põhinevale rahvusvahelisele korrale. Jaapan on ELi pikaajaline strateegiline partner ja oluline liitlane rahvusvahelisel areenil.

1. veebruaril 2019 jõustuv majanduspartnerlusleping loob avatud kaubandustsooni, mis hõlmab 635 miljonit inimest ja peaaegu kolmandikku kogu maailma sisemajanduse koguproduktist. Sellega kõrvaldatakse kaubandustõkked ning aidatakse ELil ja Jaapanil ühiselt kujundada üleilmseid kaubanduseeskirju.

Lepinguga kaotatakse peaaegu kõik tollimaksud, mille iga-aastane summa Jaapanisse eksportivate ELi ettevõtete jaoks on kokku 1 miljard eurot, ning mitmed pikaajalised regulatiivsed tõkked, näiteks ELi autoekspordile. See suurendab ELi eksporti ja loob Euroopa ettevõtetele uusi võimalusi, tuues sellega kasu kodanikele. Lepinguga laiendatakse võimalusi ELi peamiste põllumajanduslike eksporttoodete müügiks ning kaitstakse rohkem kui 200 traditsioonilise toiduaine ja joogi nimetust Jaapani turul. Leping muudab teenuste osutamise Jaapanis ELi ettevõtjate jaoks lihtsamaks. Konkurentsi ja subsiidiume käsitlevad sätted aitavad tagada võrdsed võimalused. Lepingus on ka peatükk väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate kohta. Selles on ette nähtud kontaktpunktid ja suunatud teave väiksematele ettevõtjatele, mis on eriti oluline, sest praeguse seisuga on neli viiest Jaapanisse eksportivast ettevõttest väikesed.

Lepingus sätestatakse rangeimad töö-, ohutus-, keskkonna- ja tarbijakaitsenormid ning tagatakse avalike teenuste täielik kaitse. Selles on eraldi peatükk kestliku arengu kohta ja see on esimene ELi kaubandusleping, millega nähakse ette konkreetne kohustus järgida Pariisi kliimakokkulepet.

EL jätkas 2018. aastal Jaapaniga läbirääkimisi investeeringute kaitse normide ja investeeringute kaitse alaste vaidluste lahendamise üle, korraldades kolm kohtumist.

Laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping Kanadaga

21. septembril 2018 täitus aasta Kanadaga sõlmitud laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu ajutise kohaldamise algusest.

Kaubandusleping võib aidata ELi ettevõtjatel säästa üle 500 miljoni euro aastas, mis varem kulus nende ekspordile Kanadas kehtestatud tollimaksule. Peaaegu 99% neist säästudest sai alguse kohe lepingu rakendamise esimesest päevast.

Tänu lihtsamatele menetlustele saavad kõik ettevõtted säästa aega ja raha. ELi tarbijad saavad kasu ka laiemast valikust ja madalamatest hindadest.

Läbipaistvad ja kaasavad läbirääkimised

Läbipaistvus ja avalikkuse kaasamine olid 2018. aastal kaubanduspoliitikas endist viisi olulisel kohal, et tagada demokraatia, avalikkuse usaldus ja aruandekohustus. Need elemendid peavad olemas olema nii enne ja pärast läbirääkimisi kui ka nende ajal, samuti lepingute rakendamise vältel.

Euroopa Komisjon jätkas läbirääkimisetapis olevate kaubanduslepingute läbirääkimisvoorude aruannete, seisukohavõttude ja teksti muudatusettepanekute avaldamist. Samuti avaldas ta hulgaliselt lisamaterjale ELi kaubanduslepingu kohta Mehhikoga. 2018. aastal avaldas Euroopa Komisjon teise põhjaliku aastaaruande, milles hinnati ELi kaubanduslepingute rakendamist. See võimaldas sidusrühmadel, kodanikuühiskonnal ja teistel ELi institutsioonidel kontrollida, kuidas EL lepinguid rakendab. Samuti saab selle baasil teha järeldusi käimasolevate ja tulevaste kaubandusläbirääkimiste jaoks.

Veebruaris pidas uus ELi kaubandusläbirääkimiste nõuanderühm esimese oma kuuest koosolekust. Rühm koosneb 28st ettevõtteid, ametiühinguid, tarbijaid ja keskkonnaorganisatsioone esindavast organisatsioonist ning selle eesmärk on edendada dialoogi ja koguda eri sidusrühmade arvamusi.

Ameerika Ühendriigid

Suhetes Ameerika Ühendriikidega on keskendutud ühist huvi pakkuvatele küsimustele. Juunis kehtestas USA tollimaksud ELi terase ja alumiiniumi ekspordile. EL pidas neid põhjendamatuks ja ebaseaduslikuks ning tal ei olnud muud võimalust kui kehtestada tasakaalustavad meetmed USA ekspordi suhtes. Juulis peetud kohtumisel leppisid Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja USA president Donald Trump kokku ELi-USA juhtiva töörühma loomises, et hõlbustada kaubandust ja arendada välja Atlandi-ülese kaubanduse positiivne tegevuskava. Töörühma eesmärk on teha kind­laks viisid, kuidas tõhustada regulatiivset koostööd, kaotada tööstuskaupade (välja arvatud sõidukid) tollimaksud, hõlbustada sojaubadega kauplemist, suurendada veeldatud maagaasi kaubandust eesmärgiga tugevdada energiajulgeolekut, ning reformida Maailma Kaubandusorganisatsiooni.

Rühma loomisest alates on peetud neli poliitilise tasandi kohtumist, kus arutelud keskendusid regulatiivsetele küsimustele. Juba on saavutatud positiivseid tulemusi. Veeldatud maagaasi valdkonnas on ELi ettevõtted sõlminud mitu pikaajalist lepingut USA äriühingutega ning algust on tehtud ELi uute taristu- ja terminaliprojektidega. Ameerika Ühendriigid on lubanud muuta leebemaks litsentsimisnõude veeldatud maagaasi eksportimiseks ELi. Sojaubade puhul on USA eksportijad oma turuosa ELi turul ligikaudu kahekordistanud. Kuni see töö jätkub, leppisid pooled kokku, et nad ei kehtesta omavahelisele kaubandusele uusi tollimaksusid.

Hiina

EL pidas Hiinaga 2018. aastal eduka tippkohtumise. Samuti pidas ta Hiinaga investeerimislepingu sõlmimiseks kolm kõnelustevooru ning esimesed turulepääsu pakkumised vahetati tippkohtumise raames. Kahes läbirääkimiste voorus käsitleti kokkulepet kaitsta traditsiooniliste toiduainete ja jookide nimetusi. Hiina on nõustunud tegema ELiga koostööd Maailma Kaubandusorganisatsiooni reformimisel, et aidata organisatsioonil toime tulla praeguste probleemidega.

Muud läbirääkimised

EL on sõlminud kaubanduslepingud 70 riigiga, kelle arvele jääb 40% maailma sisemajanduse koguproduktist. EL alustas uusi kaubandusläbirääkimisi eesmärgiga avada Euroopa ekspordile uusi turge ning tegi edusamme käimasolevates kõnelustes.

Lõuna- ja idanaabruspoliitika

Lõunanaabruspoliitika raames kohtusid 43 Vahemere piirkonna riigi kaubandusministrid ja esin­dajad märtsis esimest korda peale 2010. aastat, et anda uut hoogu piirkondlikule kaubandus- ja investeerimiskavale. Nad kiitsid heaks tegevuskavad tõhustatud koostöö kohta mitmes sektoris ning piraatluse- ja võltsimisvastase võitluse kohta.

Edu põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomisel Tuneesiaga saavutati 2018. aastal kahe läbirääkimiste vooruga.

Juunis kohtusid Euroopa Komisjon ja Pärsia lahe koostöönõukogu teist korda ELi ning Pärsia lahe koostöönõukogu vaheliseks kaubandus- ja investeerimisalaseks dialoogiks.

Idanaabruspoliitika raames keskendus EL põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute rakendamisele Gruusia, Moldova ja Ukrainaga.

Ladina-Ameerika

2018. aastal jätkusid kõnelused Mercosuri riikidega (Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay). Läbirääkimiste eesmärk on integreerida kaks olulist piirkondlikku turgu, vähendada tollimaksusid, suurendada ärivõimalusi Mercosuri piirkonnas, laiendada tarbijate valikut, vähendada bürokraatiat, soodustada majanduskasvu ja konkurentsivõimet ning edendada ühiseid väärtusi, nagu kestlik areng ja töökohtade loomine.

EL pidas Tšiiliga kolm läbirääkimiste vooru, et ajakohastada 2002. aasta ELi-Tšiili kaubanduslepingut. EL tegi ettepaneku lisada sätted kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse kohta.

Aprillis viis EL lõpule läbirääkimised kaubanduslepingu ajakohastamiseks Mehhikoga.

Aasia ja Australaasia

EL allkirjastas 19. oktoobril kaubandus- ja investeerimislepingud Singapuriga. Oktoobris saatis komisjon Vietnamiga läbiräägitud kaubandus- ja investeerimislepingud nõukogule heakskiitmiseks ning Euroopa Parlamendile nõusoleku saamiseks. EL pidas kolm läbirääkimiste vooru Indoneesiaga. Läbirääkimiste eesmärk on suurendada ELi ja Indoneesia vahelist kaubandust ja otseinvesteeringuid ning jõuda kokkuleppele lepingus, mis on sarnane Singapuri ja Vietnamiga tehtud lepingutega.

Juunis alustas EL läbirääkimisi kaubanduslepingute sõlmimiseks Austraalia ja Uus-Meremaaga.

2018. aastal pidas EL kummagi riigiga kaks läbirääkimiste vooru ja EL avaldas ettepanekud, mis hõlmasid 18 läbirääkimiste valdkonda.

Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid

Augustis sai Gambiast 14. Lääne-Aafrika riik, kes sõlmis ELiga piirkondadevahelise majandus­partnerluslepingu. Septembris sai Mauritaaniast 15. riik (puudu on ainult Nigeeria allkiri). 6. detsembril kiitis nõukogu heaks Samoa ühinemise Vaikse ookeani piirkonna riikidega sõlmitud majanduspartnerluslepinguga. Majanduspartnerluslepingud on kaubandus- ja arengulepingud, mis sõlmitakse ELi ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide ja piirkondade vahel. Praegu rakendatakse selliseid lepinguid ligikaudu 30 Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigiga. Neid lepinguid võib vaadelda kui põhielemente tulevase mandritevahelise vaba­kaubanduspiirkonna loomiseks, mis on uue Aafrika-Euroopa kestliku investeerimise ja töökohta­de loomise alliansi üks eesmärkidest. Allianss toetab ka Aafrika püüdlusi Aafrika mandri vaba­kaubandusala loomisel.

Võitlus terrorismi ja kuritegevuse vastu Euroopas

EL jätkas oma 2017. aasta avaliku ruumi kaitse tegevuskava elluviimist, mida toetatakse üle 100 miljoni euroga. Tegevuskava valmisoleku parandamiseks keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste ja tuumajulgeolekuriskide korral võeti vastu oktoobris 2017 ning selle rakendamist kiirendati pärast Salisbury ja Amesbury vahejuhtumeid Ühendkuningriigis.

Samuti hakati 2018. aastal kohaldama kolme ülimalt tähtsat direktiivi, millega hoogustatakse võitlust terrorismi ja raskete kuritegude vastu: ELi broneeringuinfo direktiivi, terrorismivastase võitluse direktiivi ning relvade omandamise ja valduse kontrolli käsitlevat direktiivi.

Aprillis esitas komisjon terrorismi rahastamise takistamiseks ettepanekud finantsteabele juurde­pääsu paranda­miseks. Ettepanekute tulemusena saavad õiguskaitseasutused aegsasti juurdepääsu finantsteabele, mida on vaja raskete kuritegude uurimiseks. Uute eeskirjadega edendatakse tiheda­mat koostööd riiklike õiguskaitseasutuste ja rahapesu andmebüroode vahel, samuti Europoliga. Ettepanek on praegu arutusel Euroopa Parlamendis ja nõukogus, kes soovivad selle vastu võtta enne mais 2019 toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.

Septembris tegi komisjon ettepaneku uute eeskirjade kohta, mille kohaselt tuleks terroristlik veebi­sisu eemaldada ühe tunniga. Ettepanekuga määratakse selgemalt kindlaks riiklike ametiasutuste ja veebimajutusteenuste pakkujate ülesanded ning kehtestatakse samal ajal tõhusad meetmed põhiõiguste, näiteks sõnavabaduse kaitseks ning õiguslikult siduv hoolsuskohustus.

Komisjon algatas samuti Euroopa Ülemkogus aluslepingu artikli 86 muutmise, et seadusandja saaks laiendada Euroopa Prokuratuuri pädevust, nii et see hõlmaks võitlust piiriülese terrorismiga kõigis liikmesriikides. Suuremate volituste korral oleks ELi tasandil tegutseval Euroopa Prokuratuuril võimalik kõrvaldada praegused lüngad terrorismivastases võitluses ja kehtestada selles valdkonnas liidu ühine lähenemisviis, mis ühendaks endas kõiki etappe alates terrorismikuritegude uurimisest ja nende eest süüdistuse esitamisest kuni süüdlaste vastutusele võtmiseni.

Kurjategijad ja terroristid suhtlevad omavahel tekstisõnumite, e-kirjade ja nutitelefoni rakenduste teel. Tänapäeval tuleb kriminaaluurimiseks üle pooltel juhtudel esitada piiriülene taotlus elektrooni­liste tõendite saamiseks teises riigis asuvalt teenuseosutajalt. Seejuures ei saa ligi kahte kolmandikku nendest kuritegudest nõuetekohaselt uurida ega nende toimepanijaid kohtu alla anda, sest uurijatel on raske sellistele tõenditele aegsasti juurde pääseda. Selle probleemi lahendamiseks pakkus komisjon aprillis välja uued eeskirjad, millega lihtsustatakse kohtu- ja õiguskaitseasutuste juurdepääsu tõenditele kogu liidus olenemata sellest, kus tõendeid hoitakse. Detsembris võttis nõukogu määruse ettepaneku suhtes vastu oma seisukoha, mille alusel ta alustab läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga, niipea kui viimane jõuab sama kaugele.

14. novembril võeti vastu varade piiriülese arestimise ja konfiskeerimise määrus. Selles sisalduvate õigusnormidega lihtsustatakse kuritegeliku tulu piiriülest sissenõudmist, tõhustatakse ebaseaduslike vahendite arestimist ja konfiskeerimist ning kaitstakse ohvrite õigust hüvitisele.

EL leppis samuti kokku Euroopa karistusregistrite infosüsteemi õigusraamistiku täiustamises, et kõrvaldada selles esinenud lünk ja aidata liikmesriikidel kindlaks teha, kas kolmanda riigi kodanik­ku on kriminaalkorras karistatud. Selleks luuakse õigusaktiga kesksüsteem selle liikmesriigi välja­selgitamiseks, mille riiklikust registrist saab kiiresti taotleda üksikasjalikke karistusandmeid.

Tõhusamad rahapesuvastased õigusaktid

Juulis 2018 jõustusid uued rahapesuvastased eeskirjad, et takistada ELi finantssüsteemide kuritarvi­tamist rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil. Oktoobris 2018 leppis EL kokku tõhusamates kriminaalõiguslikes meetmetes, et võidelda rahapesuga. Uue direktiiviga ühtlustatakse rahapesuga seotud õigusrikkumiste määratlusi ja nende eest määratavaid karistusi, et ohtlikke kurjategijaid ja terroriste koheldaks kõikjal ELis ühesuguse karmusega. Juunis avaldas komisjon metoodika, mille alusel rakendatakse tugevdatud poliitikat selliste kolmandate riikide väljaselgitamiseks, mille rahapesu- ja terrorismi rahastamise vastase võitluse korras esineb strateegilisi puudusi.

Kuigi ELi rahapesuvastase võitluse raamistik on vastupidav, näitavad hiljutised ELi pankadega seotud juhtumid, et arenguruumi veel on, eelkõige eri liikmesriikide pädevate ametiasutuste omavahelises koostöös. Septembris tegi komisjon ettepaneku tugevdada rahapesust ja terrorismi rahastamisest tulenevate ohtude paremaks vältimiseks ELi rahastamisasutuste järelevalvet, eelkõige suurendades Euroopa pangandusjärelevalve volitusi rahapesualase järelevalve korraldamiseks finantssektoris. Ettepanek on praegu arutusel Euroopa Parlamendis ja nõukogus, kes soovivad selle vastu võtta enne mais 2019 toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi.

Lisaks esitas komisjon aprillis ettepaneku, millega lihtsustatakse finants- ja muu teabe kasutamist raskete kuritegude ärahoidmiseks ning nendega võitlemiseks. Ettepanekuga tihendatakse rahapesu andmebüroode koostööd nii omavahel kui ka õiguskaitseasutustega.

Samuti võttis komisjon vastu delegeeritud määruse regulatiivsete tehniliste standardite kohta, mis käsitlevad e-raha väljastajate ja makseteenuste pakkujate kesksete kontaktpunktide määramise kriteeriume ning nende kontaktpunktide ülesandeid.

Tsiviilõigus

Õigusalase koostöö parandamine

Mais võttis komisjon vastu kaks ettepanekut dokumentide kättetoimetamisel ja tõendite kogumisel tehtava õigusalase koostöö moderniseerimiseks ja digitaliseerimiseks eesmärgiga muuta tsiviilõigustoimingud kodanike ja ettevõtete jaoks odavamaks, tõhusamaks ning kättesaadavamaks. Ettepanekuid arutatakse praegu nõukogus ja Euroopa Parlamendis.

Detsembris jõuti nõukogu ja Euroopa Parlamendiga peetud kolmepoolsetel kohtumistel kokkulep­pele kavandatavate maksejõuetusmenetluse normide üle, millega luuakse restruktureerimissüstee­mid ja antakse ettevõtjatele uus võimalus. See algatus võetakse ametlikult vastu 2019. aastal ja see suurendab rahalistes raskustes olevate elujõuliste ettevõtete võimalusi oma tegevus varakult restruktureerida, et hoida ära pankrotti ja töötajate koondamist. Samuti annab see ausatele ettevõtjatele võimaluse alustada pärast pankrotti uut äri.

Detsembris 2018 saavutati nõukogus poliitiline kokkulepe nende Brüsseli IIa määruse eeskirjade kavandatavaks ajakohastamiseks, millega kaitstakse piiriüleste perevaidluste raames lapse huve ja kiirendatakse menetlusi.

Äriühinguõigus ja juurdepääs äriühinguid käsitlevale teabele

Aprillis pakkus komisjon välja uued eeskirjad elektrooniliste vahendite ja protsesside kasutamise kohta äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemise puhul. Eesmärk on võimaldada ettevõtetel suhelda äriõigusega seotud küsimustes ametiasutustega elektroonilisel teel ja ühtlustada menetlust, mille alusel ettevõtted saavad ühtsel turul oma tegevust restruktureerida ja asukohta vahetada, tagades samal ajal töötajate, osanike ja võlausaldajate jaoks suurema õiguskindluse ja kaitsemeetmed. Selleks et eeskirjad saaks sellel ametiajal vastu võtta, on läbirääkimisteks kehtes­tatud nõudlik ajakava, millest Euroopa Parlamendil ja nõukogul õnnestus 2018. aastal kinni pidada.

Ühtlasi kasutati 2018. aastal aktiivselt ettevõtlusregistrite omavahelise ühendamise süsteemi, mis hõlbustab ELis äriühinguid käsitleva teabe otsimist. Süsteemi kasutuselevõtule järgnenud esimese 17 kuu jooksul tehti 372 000 äriühinguteabe päringut ja taotleti 241 000 korral äriühinguandmeid.

Isikuandmete parem kaitse

Mais 2018 jõustus isikuandmete kaitse üldmäärus, millega kehtestatakse üksikisikute, ettevõtete ja ametiasutuste jaoks rangem ja ühtsem andmekaitseraamistik. Jaanuaris avaldas komisjon juhendi, milles selgitatakse põhilisi uue määrusega kaasnevaid muutusi ja võimalusi.

11. detsembril 2018 jõustusid ka uued ELi institutsioonide, ametite, asutuste ja organite suhtes kohaldatavad andmekaitsenormid.

Nende normidega soovitakse tagada elektrooniliste sideteenuste kasutajate isikuandmete kaitse kõrge tase ja võrdsed tingimused kõikidele turuosalistele. Sel viisil luuakse range ja ühtne raamistik andmete töötlemiseks ning viiakse senised sätted, mis pärinesid 2002. aastast, kooskõlla isiku­andmete kaitse üldmäärusega, et tagada kodanike õigus isikuandmete kaitsele.

Andmevood on olulised nii ettevõtluseks kui ka õiguskaitseks. Kui tehakse piisavusotsus ehk otsustatakse, et teatavas välisriigis on tagatud andmekaitse piisav tase, võimaldab see ELil ettevõt­luse eesmärgil vabalt saata isikuandmeid sellesse riiki ja/või vajaduse korral vahetada andmeid selle riigi andmekaitseasutustega, tagades samal ajal katkematu andmekaitse.

Juulis viisid EL ja Jaapan lõpule läbirääkimised teineteise andmekaitsesüsteemi tunnustamiseks ettevõtluse eesmärgil. Samal ajal toimusid sellised läbirääkimised ka Lõuna-Koreaga, mis loodetakse viia lõpule 2019. aasta alguses.

Põhiõigused ja kohtusüsteemid

Kohtusüsteemide tõhustamine ja õigusriigi põhimõtte kaitse

Kohtusüsteemide tõhusus on hädavajalik nii ELi õiguse kohaldamiseks kui ka investeerimiseks. 2018. aastal kutsus komisjon seoses ELi õigusemõistmise tulemustabeli ja Euroopa poolaastaga liikmesriike üles parandama oma kohtusüsteemi kvaliteeti ning suurendama selle sõltumatust ja tõhusust. Juulis esitas nõukogu sellealase soovituse Horvaatiale, Itaaliale, Küprosele, Portugalile ja Slovakkiale.

Septembris kaebas komisjon Poola Euroopa Liidu Kohtusse, sest riik oli rikkunud kohtusüsteemi sõltumatuse põhimõtet, võttes vastu seaduse ülemkohtu kohtunike pensioniea langetamiseks. Euroopa Kohus reageeris sellele ajutiste meetmete kohaldamisega, millega komisjoni hagi rahuldati kuni lõpliku kohtuotsuse vastuvõtmiseni kõikides punktides.

ELi uue pikaajalise eelarve raames esitas komisjon määruse ettepaneku liidu eelarve kaitsmiseks juhul, kui liikmesriigis peaks esinema puudusi õigusriigi põhimõtte täitmisel.

Õiguste kaitsmine ja diskrimineerimise vastu võitlemine

Aprillis tegi komisjon ettepaneku võtta vastu kogu ELi hõlmavad nõuded, et kaitsta isikuid, kes teata­vad sellisest ELi normide rikkumisest, mis võib tekitada üldsusele suurt kahju. See lihtsustab ELi õigu­se rikkumise juhtude avastamist, uurimist ja karistamist ning kaitseb väljendus- ja meediavabadust.

2017. aasta aruandes ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta juhiti tähelepanu sellele, et inimes­te põhiõiguste tagamisega on tegelikkuses suuri probleeme. Probleemid ulatuvad vihakuritegudest ja -kõnest ning naiste vastu suunatud vägivallast kuni Euroopa sotsiaalõiguste samba edendamiseni. Aruandes toodi samuti esile vaba ja aktiivse kodanikuühiskonna ning sõltumatu kohtusüsteemi olulist rolli.

Juulis saatis komisjon Ungarile märgukirja, sest riik muutis varjupaiga- ja elamisloa taotlemise toetamise seadusega kriminaalkuriteoks ega järginud ELi reegleid inimeste vaba liikumise kohta ega ELi põhiõiguste harta sätteid.

Võitlus vihakuritegude ja vihakõne vastu nii internetis kui ka väljaspool seda

ELi tegevusjuhend võitluseks internetis leviva ebaseadusliku vihakõne vastu andis jätkuvalt tulemusi. Jaanuaris 2018 avaldati tegevusjuhendi kolmas hindamisaruanne, mille kohaselt tehti internetis leviva rassistliku ja ksenofoobse vihakõne kindlakstegemisel ja eemaldamisel veelgi edusamme.

IT-ettevõtted eemaldasid teate saamise korral keskmiselt 70% veebisisust ja vaatasid suurema osa teadetest (keskmiselt üle 81%) läbi 24 tunniga. Tegevusjuhendist on saanud selles sektoris ebaseadusliku vihakõne vastase võitluse standard. 2018. aastal teatasid sellega ühinemisest Snapchat, Instagram, Google+ ja Dailymotion.

Võitlus diskrimineerimise vastu ja võrdõiguslikkus

Igal liikmesriigil on kohustus luua vähemalt üks võrdõiguslikkust edendav asutus, mis analüüsib ja jälgib riigis diskrimineerimist ning toetab ja kaitseb kõigi selle elanike võrdset kohtlemist. Juunis soovitas komisjon liikmesriikidel võtta teatavad meetmed, et võrdõiguslikkust edendavad asutused kaitseksid kodanikke ja võitleksid diskrimineerimise vastu tõhusalt.

Üks Euroopa puuetega inimeste strateegia saavutusi on komisjoni ettepanek Euroopa ligipääsetavuse akti kohta, millega parandatakse juurdepääsu sellistele igapäevastele toodetele ja teenustele nagu mobiiltelefonid, arvutid, e-raamatud, e-kaubandus ja pangateenused. See mõjub positiivselt miljonite eurooplaste elukvaliteedile ning muudab ligipääsetavate toodete ja teenuste loomise ja turustamise ettevõtete jaoks lihtsamaks ja tasuvamaks. Novembris 2018 jõuti ettepaneku suhtes esialgsele kokkuleppele ning aprillis 2019 peaks Euroopa Parlament selle lõplikult vastu võtma.

Mitmekesisuse edendamiseks jätkas EL üha laieneva mitmekesisuse hartade liikumise toetamist. Nimetatud hartad toetavad üle Euroopa 9000 mitmekesisust edendavat organisatsiooni, mis ühendavad 15 miljonit töötajat. Samuti jätkas liit tegevust, mis kuulub LGBTI-inimesi käsitlevate meetmete loetellu, et edendada õigusaktide järelevalve, rahastamisprojektide ja teadlikkuse suurendamise kaudu nende inimeste võrdseid õigusi.

Jaanuaris avaldas komisjon romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku (2011–2020) põhjaliku hindamise tulemused. EL toetas aprillis ELi romade nädalal aktiivselt romade kultuuri ja mälestas romade holokausti.

Naiste palgad on ELis meeste omadest ikka veel keskmiselt 16% madalamad. Soolise palgalõhe kao­ta­miseks hakkas komisjon ellu viima meeste ja naiste palkade võrdsustamise tegevuskava, millelt oodatakse 2020. aastaks konkreetseid tulemusi.

EL viis lõpule menetlused, et ühineda Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooniga (Istanbuli konventsiooniga). See kujutab endast suurt sammu ulatuslikuma ELi tasandi õigusraamistiku loomisel, mille eesmärk on kaotada sooline vägivald.

Euroopa Liidu kodakondsus

Konsulaarkaitse

Mais 2018 jõustusid konsulaarkaitse eeskirjad, millega selgitatakse ELi kodaniku õigust pöörduda väljaspool ELi abi saamiseks teise liikmesriigi saatkonna poole. Augustis 2018 käivitati reisivatele noortele eurooplastele suunatud konsulaarkaitsealane teabekampaania.

Mais esitas komisjon ettepaneku ELi tagasipöördumistunnistusi käsitlevate eeskirjade täiustamiseks, et muuta need dokumendid turvalisemaks ja ühtlustada nende taotlemise menetlust. Ettepanek sai Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komitee heakskiidu ning on nüüd arutamisel nõukogus.

Isikutunnistused

Aprillis pakkus komisjon välja, kuidas võiks parandada ELi kodanike isikutunnistuste ja elamislubade ning nende kolmandate riikide kodanikest pereliikmete elamislubade turvaelemente. Kavandatavate eeskirjadega täiustatakse turvaelemente, et ELi kodanikel oleks lihtsam kasutada oma vaba liikumise õigust. Parlament ja nõukogu on otsustanud hakata ettepanekut arutama.

Valimised

Võttes arvesse Facebooki / Cambridge Analytica skandaali ning väärteabekampaaniatest, küber­rünnakutest ja hübriidohtudest tingitud suurenenud ohtu valimistele, on komisjon seadnud endale prioriteediks tagada, et Euroopa Parlamendi 2019. aasta valimised toimuksid vabalt ja ausalt.

Selle eesmärgi saavutamiseks võttis komisjon septembris 2018 vastu meetmepaketi, millega toetatakse liikmesriikide ametiasutuste ja muude asjaomaste sidusrühmade pingutusi vabade ja ausate valimiste kindlustamiseks.

Paketis esitatakse hulk konkreetseid meetmeid, sealhulgas koostöö tugevdamine valimiskoostöö võrgustike loomise kaudu (nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil), suunised andmekaitsenormide kohaldamiseks valimiste kontekstis, tasuliste internetipõhiste poliitreklaamide ja -teadaannete läbipaistvamaks muutmine, küberjulgeoleku tugevdamine, kehtivate valimiseeskirjade nõuetekohane kohaldamine, kaasa arvatud veebisisu puhul, teadlikkuse suurendamine ning asjakohaste karistuste määramine juhul, kui tahtlikult kuritarvitatakse isikuandmeid, et mõjutada Euroopa valimiste tulemusi.

Tarbijate kaitsmine

Selleks et tarbijad neile ELi õigusega ette nähtud õigustest täielikult kasu saaksid, esitas komisjon aprillis algatuse „Uus kokkulepe tarbijaga“. Kavandatavate eeskirjade eesmärk on luua kahju kandnud tarbijarühmade jaoks kollektiivne õiguskaitsemehhanism, mis hõlmab kuritarvitamise vältimiseks piisavaid kaitsemeetmeid. Ühtlasi peaksid eeskirjad andma liikmesriikide tarbijakaitseametitele suuremad volitused selliste ettevõtete karistamiseks, kes neid eeskirju rikuvad. Detsembris võttis Euroopa Parlament vastu oma seisukoha algatusega kavandatava kollektiivse õiguskaitsemeh­hanismi suhtes ja jaanuaris 2019 peaks ta seda tegema ülejäänud küsimustes.

Üks uute eeskirjade eesmärkidest on kohandada tarbijaõigused ka uute tehnoloogiatega. Näiteks teatatakse tarbijale selgelt sellest, kui otsingutulemus, mis talle internetipõhises kauplemiskohas või internetipõhisel platvormil kuvatakse, on tasuline reklaam. Kauplemiskohad peavad ka tarbijat teavitama põhilistest algoritmidest, millega määratakse kindlaks tulemuste järjestus, ning avaldama müüja nime.

Komisjon jätkas võitlust eksitavate kaubandustavadega, mis seisnevad näiteks selles, et koostise ja omaduste poolest üksteisest märkimisväärselt erinevaid tooteid turustatakse samaväärsetena. Selleks on tal kavas algatuse „Uus kokkulepe tarbijaga“ raames selgitada kohaldatavaid ELi õigusnorme. Lisaks avaldas komisjon tööstusharuga koostöös välja töötatud ühise katsemetoodika, mida praegu rakendatakse kogu ELi hõlmava katsekampaania raames.

Juulis jõustunud uute pakettreisieeskirjade kohaselt tuleb reisijale selgelt teada anda, kas talle pakutakse täielikku kaitset hõlmavat paketti või üksnes seotud reisiteenust, mille korral kaitse on piiratum. Samuti suurenevad reisija õigused näiteks reisi tühistamise korral või juhul, kui reisikorraldaja tõstab hinda rohkem kui 8%.

Kaebuste kohtuväline lahendamine

Kui tarbijal tekib seoses sooritatud ostuga probleeme, tagab alternatiivne vaidluste lahendamise menetlus, et tal on võimalik oma vaidlus müüjaga lahendada taskukohasel ja erapooletul viisil. 2018. aastal hakkasid kõikides ELi liikmesriikides tööle kvaliteedinõuetele vastavad vaidluste lahendamise üksused.

Ühised tarbijakaitsemeetmed

Tarbijakaitse-eeskirjade täitmise tagamiseks osales komisjon 2018. aastal mitmes ühismeetmes liikmesriikide ametiasutustega. Näiteks kohustus Volkswagen parandama kõik „Dieselgate’i“ skandaaliga seotud vead kuni 2020. aasta lõpuni tasuta. Juuliks oli juba parandatud 80% probleemsetest sõidukitest. Teise ühismeetme tulemusena parandasid Facebook, Twitter ja Google+ oma teenuse osutamise tingimusi, millest võitis rohkem kui 250 miljonit ELi sotsiaalmeedia kasutajat. 2018. aastal võeti esimesed meetmed ka AirBnB vastu, et muuta selle hinnakujundus läbipaistva­maks ja viia teenuse osutamise tingimused ELi nõuetega kooskõlla.

Tarbijate kaitsmine ohtlike toodete eest

Ohtlike toiduks mitte kasutatavate kaupade kiirhoiatussüsteem võimaldab kiiresti teavet vahetada turul leitud ohtlike toodete kohta ning meetmete kohta, mida on võetud selleks, et takistada nende jõudmist tarbijate, eriti lasteni. 2018. aastal vahetasid süsteemis osalevad 31 Euroopa riiklikku ametiasutust omavahel teavet 2257 ohtliku toote kohta.

Juunis kirjutasid neli internetipõhist kauplemiskohta – Alibaba (AliExpressi nimel), Amazon, eBay ja Rakuten France – alla tooteohutuse lubadusele, millega nad kohustusid muu hulgas kõrvaldama kahe tööpäeva jooksul oma veebisaidilt tooted, mille ohtlikkusest riiklik järelevalveasutus on neile teatanud.

Toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi 2017. aasta aruandest ilmneb, et nimetatud aastal esitati 3832 esmateadet toidu või söödaga seotud võimalikust ohust, kusjuures 942 teadet olid liigitatud hoiatusena, sest need seondusid tõsise terviseohuga.

rescEU

Kuigi praegune ELi elanikkonnakaitse mehhanism loob hea aluse, et reageerida loodusõnnetustele ja inimtegevusest tingitud katastroofidele üleeuroopaliste koordineeritud meetmetega, näitas 2018. aasta metsatulekahjude periood taas, et mehhanismi tuleb parandada ja tugevdada. Kokku laastasid tulekahjud 2018. aastal Euroopas 130 000 hektarit ja kliimamuutuse tõttu suureneb tulekahjuoht tõenäoliselt veelgi. Metsatulekahjudega võitlemiseks käivitasid 2018. aastal ELi elanikkonnakaitse mehhanismi Kreeka, Rootsi, Läti ja Portugal. Tulekahjud moodustavad suurima osa (35%) ELile esitatavatest abitaotlustest.

Detsembris 2018 jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu esialgsele kokkuleppele komisjoni ettepaneku suhtes tugevdada praegust mehhanismi. Ettepanekuga edendatakse investeeringuid õnnetuste ärahoidmiseks ja nendeks valmisolekuks, toetatakse abivahendite koondamist Euroopa elanikkonnakaitse ühisreservi ning luuakse ELi tasandil elanikkonnakaitse suutlikkuse lisareserv, et reageerida suurõnnetustele (rescEU). rescEU suutlikkuse hulka kuuluvad tuletõrjelennukid ja -helikopterid ning vajaduse korral saab seda laiendada muudele vahenditele. Kõik kolm institutsiooni on võtnud kohustuse ettepaneku menetlemine lõpule viia ja see peaks jõustuma 2019. aasta esimeses pooles.

ELi pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027

Komisjon tegi ettepaneku luua ELi pikaajalise eelarve (2021–2027) raames õiguse, õiguste ja väärtuste fond, mille eelarveks kavandatakse nimetatud seitsmeaastasel ajavahemikul 947 miljonit eurot. Fondi tegevus keskendub üksikisikutele ja üksustele, kes panustavad ELi ühistesse väärtustesse, õigustesse ja mitmekesisusse.

Euroopa rände tegevuskava

2018. aastal esitas komisjon korrapäraselt Euroopa rände tegevuskava rakendamise kohta eduaruandeid, milles käsitleti meetmeid, mida on võetud rändevoogude stabiliseerimiseks ja ELi välispiiride paremaks haldamiseks. Aruannetes vaadeldi ELi jõupingutusi rände algpõhjustega tegelemisel, kõige suurema rändesurve all olevate liikmesriikide ja naaberriikide toetamisel, rändajate kaitsmisel nende teekonnal, tagasisaatmisel ja tagasivõtmisel ning edusamme seaduslike võimaluste loomisel liitu sisenemiseks, näiteks ümberasustamise valdkonnas.

2018. aasta detsembri aruandes märkis komisjon, et ELi terviklik lähenemisviis rändele on andnud tulemusi kõigis valdkondades: ebaseaduslike saabujate arv on langenud kriisieelsele tasemele ja partnerriikidega on saavutatud tihedam koostöö, välispiiride haldamine on paranenud, samuti on olemas tõhusamad vahendid rände haldamiseks ELi piires. Kokkuvõtteks leiti aruandes, et tööd tuleb jätkata kõigil tasanditel nii ELis kui ka mujal.

Piiride kaitse ja võitlus ebaseaduslike rändevoogude vastu

Piirihaldus

2018. aastal jätkusid läbirääkimised komisjoni 2017. aasta ettepaneku üle ajakohastada Schengeni piirieeskirju, võttes arvesse vajadust tagada meie kodanike julgeolek ja säilitada samas nende liikumisvabadus. Eesmärk on kohandada ajutise sisepiirikontrolli taastamise reegleid, et viia need vastavusse praeguste vajadustega, ning kehtestada karmimad menetluslikud kaitsemeetmed, et piirikontrollid sisepiiridel jääksid viimaseks abinõuks.

Komisjon kutsus oma detsembri rändeteemalises teatises üles täielikult taastama ajutise sisepiirikontrollita Schengeni ala, mis toetub nõuetekohaselt toimivale Euroopa ühisele varjupaigasüsteemile.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet lähetas 2018. aastal kohalike piirivalveametnike abistamiseks kõigile rändeteedele ligikaudu 1350 eksperti. Juunis nõudsid liikmesriigid ameti toetava rolli, sealhulgas kolmandate riikidega tehtava koostöö edasist tugevdamist, aga ka vahendite ja volituste suurendamist.

Seejärel tegi komisjon septembris ettepaneku tugevdada ametit 2020. aastaks 10 000 operatiiv­töötajast koosneva alalise korpusega. Alalise korpuse liikmetel on täitevvolitused ja oma varustus sekkumiseks, kui see on vajalik kas ELi välispiiridel või kolmandates riikides. Ühtlasi tagatakse ettepanekuga, et liikmesriigid säilitavad oma suveräänsuse selliste operatsioonide suhtes, mida viiakse ellu nende piiridel. 2018. aasta lõpuks leppisid liikmesriigid nõukogus kokku komisjoni ettepaneku teatavates elementides (tagasisaatmist ja koostööd kolmandate riikidega käsitlevad sätted). Samas jätkuvad arutelud ettepaneku kõigi aspektide üle.

EL jätkas Lääne-Balkani riikidega läbirääkimisi piirihaldust käsitlevate operatiivkoostöö kokkulepete üle, mis võimaldaksid Euroopa piiri- ja rannikuvalvel abi anda ning vajaduse korral oma töötajaid lähetada. Oktoobris kirjutas EL alla sellisele kokkuleppele Albaaniaga, juulis parafeeriti kokkulepe endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga ja septembris Serbiaga. Läbirääkimised Montenegro ning Bosnia ja Hertsegoviinaga on samuti edukalt lõpule viidud.

Julgeoleku ja piirihalduse infosüsteemid

Oktoobris 2018 jõustus määrus, millega loodi Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS). Uue süsteemiga kehtestatakse Schengeni alale viisavabalt reisida võivate isikute reisieelne kontroll, et välistada võimalikke julgeoleku- või rändeohte, sillutades nõnda teed süsteemi kasutuselevõtuks 2021. aasta lõpuks.

Pärast uue seaduse jõustumist detsembris 2017 alustas komisjon tööd uue riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamiseks Schengeni alal. Süsteem tugevdab kontrolli ELi välispiiridel, registreerides Schengeni ala välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise, riigist lahkumise ja riiki sisenemise keelamise. Süsteem peaks kavakohaselt hakkama tööle 2020. aasta lõpuks.

Schengeni infosüsteemi tugevdamine

Schengeni infosüsteem toetab välispiiri kontrolli ja Schengeni riikide vahelist õiguskaitsealast koos­tööd. Detsembris 2018 jõustusid süsteemi tugevdamiseks välja töötatud uued õigusnormid. Muudatuste hulka kuuluvad uued hoiatusteated tagasisaatmisotsuste kohta, sisenemiskeeldude täitmise parem tagamine, kohustus lisada terrorismiga seotud hoiatusteated, aga ka rangemad sätted kadunud laste ja kaitset vajavate isikute kohta. Samuti hõlmavad need rangemaid andmekaitsenorme, sõrme- ja peopesajälgede ning näokujutiste tõhusamat kasutamist isikute tuvastamiseks ning lihtsamat juurdepääsu ELi ametite jaoks.

Koostalitlusvõime

Detsembris 2017 esitas komisjon uue infosüsteemide koostalitlusvõimet käsitleva õigusakti, millega tagatakse, et piirivalvurid, sisserändeametnikud ja õiguskaitseasutused saaksid vajalikku teavet, kui nad seda vajavad. 2018. aasta lõpuks olid Euroopa Parlament ja liikmesriigid teinud olulisi edusamme, sillutades teed õigusakti vastuvõtmiseks 2019. aasta esimeses kvartalis.

Tagasisaatmine ja tagasivõtmine

Ainuüksi 2018. aastal toetasid EL ja Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon 16 463 inimese vabatahtlikku tagasipöördumist Liibüast oma koju. EL jätkab koostööd Aafrika Liidu, ÜRO ja Liibüa ametiasutustega, et lõpetada rändajate, sealhulgas laste süsteemne paigutamine kinnipidamisasutus­tesse. Tänu nendele jõupingutustele vabastati kinnipidamisasutustest üle 2700 pagulase.

Septembris tegi komisjon ettepaneku vaadata sihipäraselt läbi tagasisaatmisdirektiiv, mis koos uue Euroopa piiri- ja rannikuvalve määruse ettepanekuga tugevdab ameti volitusi tagasisaatmise valdkonnas, parandab ELi tagasisaatmispoliitika tõhusust ning tagab samal ajal rändajate põhiõiguste austamise.

Selleks et kiirendada tagasisaatmismenetlusi, hoida paremini ära varjupaigataotlejate põgenemist ja ebaseaduslikku teisest rännet, nähakse ettepanekuga ette lihtsustatud tagasisaatmismenetlus välispiiril nende isikute puhul, kelle varjupaigataotlused jäeti rahuldamata. Ettepanekuga kehtestatakse kohustus viivitamata väljastada tagasisaatmisotsused nendele varjupaigataotlejatele, kelle taotlus on tagasi lükatud, kaotades nõnda põgenemist hõlbustanud menetluslünga, ning nõutakse, et ebaseaduslikud rändajad teeksid oma isiku tuvastamise menetluse käigus koostööd. Lisaks ühtlustatakse norme, mis käsitlevad ebaseaduslike rändajate kinnipidamist nende väljasaatmise eesmärgil, nähes muu hulgas ette kinnipidamise maksimaalse kestuse (kuni kolm kuud) ja võimaldades kinni pidada rändajaid, kes kujutavad endast ohtu avalikule korrale või julgeolekule. Lisaks nõutakse liikmesriikidelt riiklike programmide loomist, et aidata ebaseaduslikke rändajaid, kes soovivad vabatahtlikult tagasi pöörduda.

Kaitset vajavate isikute kaitse

Varjupaigareform

Euroopa Liit on truu oma põhiväärtustele, pakkudes kaitset seda vajavatele isikutele. 2018. aasta esimese üheksa kuu jooksul pakkus EL kaitset kokku 164 055 varjupaigataotlejale. Kaks aastat kestnud intensiivse töö tulemusena saavutati märkimisväärset edu seoses komisjoni 2016. aasta ettepanekutega Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks, kusjuures viis komisjoni ettepanekut seitsmest on vastuvõtmiseks valmis: miinimumnõuete määrus, vastuvõtutingimuste direktiiv, Euroopa Liidu Varjupaigaameti määrus, Eurodaci määrus ja liidu ümberasustamisraamistiku määrus. Iga ettepanek on küll osa ulatuslikust reformist, kuid annab ka ise selgeid eeliseid, ning nende kiire vastuvõtmine tooks kohapeal kaasa märkimisväärse muutuse.

Olulist edu on saavutatud ka varjupaigamenetluse määruse ja Dublini määruse puhul, mis on tulevikukindla varjupaigasüsteemi üliolulised elemendid. Liikmesriikide taotlusel võidakse kuni uue Dublini määruse jõustumiseni rakendada ajutist korda, mis hõlmab tulevase Dublini määruse eeldatavaid põhielemente. Lisaks sellele ja kompromissi leidmise hõlbustamiseks tegi komisjon septembris ettepaneku suurendada veelgi Euroopa Liidu Varjupaigaameti volitusi, vahendeid ja eelarvet (321 miljonit eurot aastateks 2019-2020), et pakkuda liikmesriikidele nende taotluse korral ulatuslikumat abi kogu rahvusvahelise kaitse andmise menetluse vältel. Koos Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga toetavad ELi ühised rändehalduse tugirühmad liikmesriike vajadust mööda selliste ülesannete täitmisel nagu varjupaigataotlejate tuvastamine ja registreerimine, rahvusvahelise kaitse taotlusi käsitlevate otsuste ettevalmistamine ja operatiivabi.

Esmase vastuvõtu keskused ning Kreekale, Itaaliale ja Hispaaniale antav toetus

Kreeka ametiasutuste ning kohapeal pagulas- ja humanitaarkriisiga tegelevate rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide toetamiseks on komisjon alates 2015. aasta algusest eraldanud üle 816,4 miljoni euro hädaabi. Kõnealune hädaabi lisandub 613,5 miljonile eurole, mis on Kreekale juba eraldatud ajavahemiku 2014–2020 riiklike programmide raames. Aasta lõpus delegeeris komisjon 252 miljoni euro haldamise Kreekas tegutsevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele, sealhulgas UNICEFile ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile. Lisaks pakub komisjon Kreeka ametiasutustele alalist struktuurset toetust, olles alaliselt kohal kõigis esmase vastuvõtu keskustes saartel.

Itaaliale eraldati 2018. aastal üle 35,5 miljoni euro, mille tulemusena on Itaaliale alates 2014. aastast antud hädaabi kogusumma nüüd 224,9 miljonit eurot. See hädaabi lisandub rohkem kui 724 miljonile eurole, mille EL eraldas Itaalia riiklike programmide toetamiseks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi ja Sisejulgeolekufondi raames ajavahemikuks 2014–2020.

Võttes arvesse saabumiste arvu suurenemist, sai Hispaania juulis 36,01 miljonit eurot hädaabi, et suurendada vastuvõtusuutlikkust riigi lõunarannikul ning Ceutas ja Melillas, aga ka selleks, et aidata kaasa tagasisaatmiste arvu suurendamisele. See Hispaaniale hädaabina antud summa lisandub 737,5 miljonile eurole, mis on Hispaaniale eraldatud rände, piiri ja julgeoleku haldamiseks riiklike programmide raames ajavahemikuks 2014–2020.

Nii Kreeka kui ka Itaalia esmase vastuvõtu keskustes tagati saabunud rändajate nõuetekohane tuvasta­mine, registreerimine ja neilt sõrmejälgede võtmine. Nende andmeid võrreldi asjaomaste julgeolekualaste andmebaasidega. Detsembri eduaruandes Euroopa rände tegevuskava kohta märkis komisjon, et olukord Kreekas on paranenud, kuid Kreeka ametiasutused peavad rohkem pingutama, et parandada vastuvõtutingimusi, kiirendada varjupaigataotluste menetlemist ja suurendada tagasisaatmiste arvu.

Enamik ELi liikmesriike aitas vähendada survet Kreekale ja Itaaliale, paigutades nendest suure rändesurve all olevatest riikidest ümber tingimustele vastavaid taotlejaid.

ELi-Türgi avaldus

2016. aasta ELi-Türgi avaldus oli oluline Türgi mandriosast Kreeka saartele suunduvate ebaseadus­like ja ohtlike merereiside arvu vähendamisel, inimelude päästmisel merel ning rahvusvahelist kaitset vajavate süürlaste ümberasustamise edendamisel.

Türgi tegi märkimisväärseid pingutusi, et pakkuda peavarju ja abi rohkem kui 3,5 miljonile pagulasele Süüriast ning EL on Türgit selles toetanud. Türgi pagulasrahastu kaudu jätkatakse koostöös Türgi ametiasutustega praktilise abi andmist Süüria pagulastele ja vastuvõtvatele kogukondadele Türgis. Tänu rahastule on igakuiste rahaülekannetega toetatud rohkem kui 1,3 miljonit pagulast, saanud kooliharidust 500 000 last ning toetatud sadu tuhandeid inimesi nende tervishoiukulude katmisel. Kõik need eraldised kokku moodustavad 1,9 miljardit eurot. EL võttis kasutusele ka rahalise toetuse teise osa summas 3 miljardit eurot.

Rände tõhusa juhtimise rahaline toetamine

Komisjon toetab märkimisväärses summas riiklikke jõupingutusi rände ja piirihalduse parandami­seks. Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond (576 miljonit eurot), Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahend (567 miljonit eurot) ning Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahend (92,7 miljonit eurot) olid vahendid, millega jätkati 2018. aastal suutlikkuse suurendamist, pakkudes humanitaar- ja tervishoiualast abi ning aidates arendada operatiivkoostööd. Ajavahemikuks 2014–2020 on Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondile ette nähtud hinnanguli­selt 5,5 miljardit eurot liidu toetust ja Sisejulgeolekufondile (välja arvatud ametid) 2,9 miljardit eurot, mis on mõeldud riiklike jõupingutuste toetamiseks rände ja julgeoleku valdkonnas.

Detsembris 2018 muutsid Euroopa Parlament ja nõukogu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eeskirju, et liikmesriigid saaksid edasi kasutada vahendeid, mis olid varem ette nähtud 2017. aastal edu­kalt lõppenud hädaolukorras ümberpaigutamise kava jaoks. See muudatus võimaldab liikmesriikidel kasuta­da allesjäänud vahendeid, et jätkata rahvusvahelise kaitse taotlejate või saajate ümberpaigutamist või ümberasustamist, aga tegeleda ka muude fondi kohaldamisalasse kuuluvate rändealaste vajadustega.

Rände haldamine ja inimelude päästmine merel

Operatsioon Themis on koos muude ELi ühisoperatsioonide ja mereväemissioonidega endiselt toetanud Itaaliat, et tegeleda ebaseadusliku sisserändega Vahemere keskosas. Tänu nendele operatsioonidele on merel päästetud üle 690 000 inimelu.

Lisaks on EL koostöös Türgi ametivõimude ja NATOga takistanud ebaseadusliku üle piiri toimetamise kuritegelike võrgustike tegevust Vahemere keskosas ning Egeuse merel. Kooskõlas märtsis Niameys (Niger) vastu võetud deklaratsiooniga suurendati Saheli partneritega koostööd, et võidelda rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgustike vastu.

Kooskõlas 2015. aasta tegevuskavaga rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks tegi komisjon mais 2018 ettepaneku vaadata läbi õigusaktid, mille alusel toimub liikmesriikide, ELi ja liidu ameti sisserände kontaktametnike koostöö. Läbivaatamise eesmärk on tagada kolmandatesse riikidesse lähetatud ELi töötajate parem koostöö ja nende tegevuse kooskõlastamine rände valdkonnas. Läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel algavad eeldatavasti 2019. aasta alguses, seega võivad uued õigusnormid jõustuda 2019. aasta mai lõpuks.

Detsembris kiitis Euroopa Ülemkogu heaks meetmed, milles keskendutakse õiguskaitsele eesmärgiga võidelda rändajaid ebaseaduslikult üle piiri toimetavate kuritegelike võrgustike vastu. Konkreetsed meetmed tuginevad asutustevahelisele tõhustatud lähenemisviisile nii ELi kui ka riikide tasandil, kasutades parimal viisil ära olemasolevate vahendite koostoimet ja ELi välisvahendite kasutamise maksimeerimist. Peamised eesmärgid on suurendada sisserändajate ebaseadusliku üle piiri toime­tamise vastase Euroopa keskuse tegevus- ja analüüsivõimekust, parandada võimekust võidelda inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetajate vahelise veebisuhtluse vastu, arendada partnerlusi kolmandate riikidega ja jagada teavet kuritegelike võrgustike kohta.

Turvaliste ja seaduslike võimaluste loomine Euroopasse sisenemiseks

Kaitset vajavatele inimestele korrakohaste seaduslike rändevõimaluste pakkumine ning võimaluste loomine töörände jaoks on ELi tervikliku rändealase lähenemisviisi lahutamatu osa. Seda rakendatakse koos karmi võitlusega ebaseaduslike rändevoogude vastu ning tugevama piirikaitse, ladusamate varjupaigamenetluste ja tulemuslikumate tagasisaatmiste tagamisega. Septembris peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus kinnitas president Juncker komisjoni seisukohta, et ELi sisenemiseks tuleb luua rohkem seaduslikke võimalusi.

Ümberasustamine

ELi ümberasustamisalgatused on näidanud, et rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste jaoks võivad seaduslikud ja turvalised kanalid asendada ohtlikku ja ebaseaduslikku rännet. Alates 2015. aastast on ELi eri ümberasustamisprogrammid aidanud rohkem kui 48 700 kõige haavatavamal isikul leida ELis varjupaiga. Nende hulgas on ligikaudu 21 000 isikut, kelle liikmesriigid asustasid 2018. aastal ümber vastavalt ühisele lubadusele asustada 2019. aasta oktoobri lõpuks ümber rohkem kui 50 000 kaitset vajavat inimest. See on seni suurim ELi ümberasustamiskava.

Vajaduspõhise rände soodustamine

Komisjon on teinud ka ettepanekuid atraktiivsemate võimaluste loomiseks vajadustel põhineva töörände jaoks. Uus ELi sinise kaardi süsteem, millel on praeguse sinise kaardi süsteemiga võrreldes tõeline lisaväärtus vastavalt komisjoni 2016. aasta ettepanekule, on oluline tegur atraktiivse ja konkurentsivõimelisema majanduse loomiseks. Aasta lõpuks oli samuti märkimisväärselt edenenud ELi koostöö peamiste Aafrika partneritega seaduslikku rännet käsitlevate katseprojektide rakendamiseks. Nende projektide jaoks on ette nähtud 20 miljonit eurot ja mitmega neist tehakse eeldatavasti algust 2019. aastal. Nende projektide tulemusena peaks ebaseaduslik ränne asenduma turvalise, korrakohase ja hästi hallatud seadusliku rändega.

Integratsioon

Varajane ja tõhus integratsioon on keskse tähtsusega, et rändest võidaksid nii rändajad, majandus kui ka Euroopa ühiskonna sidusus. Euroopa Liit jätkas 7. juunil 2016 vastu võetud kolmandate riikide kodanike integreerimise tegevuskava rakendamist. Sellega luuakse terviklik raamistik liikmesriikide toetamiseks nende integratsioonipoliitika väljatöötamisel ja tõhustamisel, pakkudes selleks rahalist toetust ja parimate tavade suuniseid. Komisjon propageeris mitut sidusrühma hõlmavat lähenemis­viisi, et edendada rändajate integreerimist tööturule, ning toetas kohapealseid integratsioonis osalejaid, sealhulgas kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ja valitsusväliseid organisatsioone.

Märtsis peetud Euroopa rändefoorumil tõi üle 200 sidusrühma näiteid rändajate eduka tööturule integreerimise kohta.

Viisapoliitika

Teatavate kolmandate riikide kodanikel peab Schengeni alale reisides olema viisa. EL on kehtestanud ühise viisapoliitika lühiajaliseks viibimiseks Schengeni alal, mis põhineb nende riikide ühisel loetelul, mille kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ning selliste riikide loetelul, mille kodanikud on sellest nõudest vabastatud. 2017. aastal andsid 26 Schengeni riiki välja 14,6 miljonit lühiajalist viisat (uusimad kättesaadavad andmed).

Märtsis tegi komisjon ettepaneku reformida ühist viisapoliitikat, et viia eeskirjad vastavusse muutuvate julgeolekuprobleemide, rändega seotud probleemide ja tehnoloogia arengust tulenevate uute võimalustega. Viisaeeskirja kavandatud muudatuste eesmärk on lihtsustada viisamenetlusi seaduslike reisijate jaoks, tugevdades samal ajal julgeolekut, ja maandada ebaseadusliku rände riski. 2018. aasta lõpuks olid nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu vastu võtnud volitused institutsioonidevaheliste läbirääkimiste pidamiseks. Arutelud kaasseadusandjate vahel jätkusid ning läbirääkimised peaksid lõpule jõudma 2019. aasta alguses.

Mais tegi komisjon ettepaneku viisainfosüsteemi ajakohastamiseks, et paremini reageerida muutuvatele julgeoleku- ja rändeprobleemidele ning parandada ELi välispiiride haldamist. Kavandatud muudatused võimaldavad viisataotlejate tausta põhjalikumalt kontrollida ning kõrvaldada julgeoleku- ja teabelüngad, eelkõige seoses liikmesriikide väljastatavate pikaajaliste elamislubadega. See võimaldab täielikku koostalitlusvõimet muude kogu ELi hõlmavate andmebaasidega. Arutelud Euroopa Parlamendis ja nõukogus olid 2018. aasta lõpus käimas ning läbirääkimised peaksid lõpule jõudma 2019. aasta alguses.

Läbirääkimised ELi viisalihtsustuslepingute üle jätkusid 2018. aastal Valgevene, Hiina ja Tuneesiaga. Viisanõude kaotamise küsimuses kinnitas komisjon juulis, et Kosovo (kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 (1999) ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta) on täitnud kõik Schengeni alale viisavaba reisimist võimaldavad kriteeriumid.

Euroopa Komisjon avaldas detsembris 2018 teatise vastastikuse viisavabaduse kohta, esitades ülevaate olukorrast ja edasised sammud seoses vastastikkuse põhimõtte kohaldamata jätmisega Ameerika Ühendriikidega, mis on ainus selline kohaldamata jätmise juhtum. Bulgaaria, Horvaatia, Küprose, Poola ja Rumeenia kodanikel on endiselt vaja viisat Ameerika Ühendriikidesse reisimiseks. Teatises tehti kokkuvõte edusammudest vastastikuse viisavabaduse saavutamisel, nimelt nende liikmesriikide edusammudest Ameerika Ühendriikide õigusaktidega kehtestatud vajalike nõuete täitmisel.

ELi pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027

Juunis 2018 tegi komisjon ettepaneku rände ja piirihalduse sihtotstarbelise rahastamisvahendi struktuuri kohta. Koos eraldistega asjaomastele ametitele on kavandatud vahendeid 34,9 miljardit eurot, mida on peaaegu kolm korda rohkem kui praegune 13 miljardi euro suurune rahastamispakett (mis hõlmab ka ameteid). Ettepanekutes Varjupaiga- ja Rändefondi ning integreeritud piirihalduse fondi osana loodava piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi kohta on ette nähtud paindlikkusmehhanism vahendite eraldamiseks vastavalt probleemide, vajaduste ja prioriteetide muutumisele.

Euroopa Liidu naabruskond

Idanaabrus

2017. aastal aset leidnud idapartnerluse tippkohtumisel kinnitasid EL ning tema partnerid Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene uuesti oma selget soovi partnerlussuhteid jätkata. 2018. aastal keskenduti majandusele, juhtimise parandamisele, ühenduvuse suurendamisele ja ühiskonna tugevdamisele.

2018. aastaks olid ELi ja Ukraina enneolematult tihedad suhted kestnud juba neli aastat. Juulis peeti viljakas tippkohtumine, millel EL kinnitas oma tugevat toetust Ukraina reformikavale. EL on endiselt Ukraina suurim kaubanduspartner ja olulisim abiandja. 2018. aastal keskenduti abi andmisel kutseoskustele, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe reformile, aga ka energiatõhususe fondist rahastatavatele meetmetele.

2018. aastal tihenesid veelgi ELi ja Gruusia sidemed, mida juba enne seda kujundas kõikehõlmav assotsieerimisleping. Novembris tervitasid president Jean-Claude Juncker ja teised Euroopa Komisjoni liikmed Brüsselis Berlaymonti hoones toimunud istungil Gruusia valitsuse liikmeid eesotsas peaminister Mamuka Bakhtadzega. EL ja Gruusia leppisid kokku enam kui 25 konkreetses meetmes, mida võetakse kolmes peamises sihtvaldkonnas: majandus, kaubandus ja ühenduvus; haridus, teadusuuringud ja innovatsioon; õigus ja sisejulgeolek. Need meetmed aitavad koostööd edasi arendada ja toovad Gruusia kodanikele käegakatsutavat kasu.

Venemaa

ELi suhetes Venemaaga on rahvusvahelise õiguse austamisel endiselt äärmiselt tähtis roll. Tema Venemaa-poliitika juhindub järgmistest põhimõtetest: täielik toetus sõltumatule, suveräänsele ja territoriaalselt terviklikule Ukrainale selle rahvusvaheliselt tunnustatud piiridega; Minski kokkulepete täielik rakendamine (need kokkulepped kujutavad endast selliste meetmete paketti, millega püütakse saavutada Ukrainas püsiv rahu; neile on alla kirjutanud Ukraina, Venemaa ning „Donetski Rahvavabariigi“ ja „Luganski Rahvavabariigi“ separatistide esindajad); suhete tugevdamine ELi idapartneritega; ELi vastupanuvõime tugevdamine; vajadus teha Venemaaga valikulist koostööd ning valmisolek toetada Venemaa kodanikuühiskonda. 2018. aastal tegi EL Venemaaga koostööd Iraani ja Süüria julgeolekuprobleemide lahendamiseks. EL kinnitas taas, et järgib oma poliitikat mitte tunnustada Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist. Ta väljendas suurt muret seoses olukorra eskaleerumisega Kertši väinas ja Aasovi merel ning seoses Venemaa toime pandud rahvusvahelise õiguse rikkumistega.

Euroopa Liidu lõunanaabrus

EL jätkas 2018. aastal oma lõunanaabruse partnerriikidega tööd jätkusuutliku stabiilsuse, julgeoleku ja kasvu soodustamiseks suures hulgas valdkondades. See töö põhines uutel prioriteetidel, mis lepiti Euroopa naabruspoliitika raames kokku Alžeeria, Egiptuse, Jordaania ja Liibanoniga. Mais lepiti aastateks 2018–2020 strateegilised prioriteedid kokku Tuneesiaga. EL toetab piirkonna kõigis riikides sotsiaal-majanduslikku arengut, head valitsemistava, inimõigusi ja julgeolekut ning aitab neil tegeleda ebaseadusliku rände algpõhjustega.

EL tegi ka aktiivselt jõupingutusi koostööks rahvusvaheliste finantsasutuste ja erasektoriga. Selleks kasutas ta Euroopa välisinvesteeringute kava ja lõi Euroopa investeerimiskava eeskujul Euroopa Kestliku Arengu Fondi, mis pakub finantstagatist investeeringutega kaasneva riski vähendamiseks. Välisinvesteeringute kavaga toetatakse väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtetesse tehtavate erasektori investeeringute kaasamist, naisettevõtlust, energeetika- ja digitaristut ning paljusid muid valdkondi. Niimoodi toetatakse kohalikku arengut. Kava kaudu antakse ka tehnilist abi kohalike institutsioonide tugevdamiseks ja korruptsiooni vastu võitlemiseks. 2018. aastal ühinesid algatuses „Partnerlus Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas“ (PRIMA) juba osalevate riikidega (Alžeeria, Iisrael ja Tuneesia) veel Egiptus, Jordaania, Maroko ja Liibanon. PRIMA kaudu rahastatakse teadusuuringuid ja investeeringuid, mille eesmärk on edendada säästvat põllumajandust ning olmevee kättesaadavust piirkonnas, mida mõjutavad negatiivselt kliimamuutused ja rahvastiku juurdekasv. EL jätkas Vahemere Liidu ja Araabia Riikide Liiga kaudu tehtava piirkondliku koostöö toetamist.

Lääne-Balkani riigid ja laienemisprotsess

2018. aastal tugevdas EL märkimisväärselt oma suhteid Lääne-Balkani riikidega. Veebruaris avaldas Euroopa Komisjon oma Lääne-Balkani strateegia „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“. Strateegiaga kinnitatakse, et ELi liikmeks saamise perspektiiv on Lääne-Balkani riikides reformide ja uuenduste peamine mootor. Selles on esitatud 57 meedet sisaldav ulatuslik tegevuskava aastateks 2018–2020. Kava põhineb kuuel juhtalgatusel, milleks on õigusriik, julgeolek ja ränne, sotsiaal-majanduslik areng, ühenduvus, digitaalarengu tegevuskava ning leppimine ja heanaaberlikud suhted. Kava juba rakendatakse: 2018. aastal käivitati enamik meetmeid ja mõned neist viidi lõpule.

Mais peetud Sofia tippkohtumisel, millel osales ka president Juncker, leidis ELi liikmeks saamise perspektiiv veel kord kinnitust. Juncker sõnas: „Tippkohtumine andis meile võimaluse tugevdada kontakte Lääne-Balkani partneritega, kes samm-sammult ja iga päevaga üha enam lähenevad Euroopa Liidule, igaüks oma tempos ja omal viisil. Tihe side Euroopa Liiduga tähendab ka selliste ühiste väärtuste ja põhimõtete jagamist ja järgimist, millele Euroopa Liit kogukonnana esmajoones tugineb. Nendeks on muu hulgas õigusriigi põhimõte, kohtusüsteemi sõltumatus ja sõnavabadus.“

EL käivitas ka põllumajanduse ja maaelu arengu toetusprogrammid Albaanias, Montenegros ja Serbias ning jätkas samasuguste programmide rakendamist endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis. Nendega aidatakse suurendada toiduohutust ja parandada toidu kvaliteeti ning tekitada huvi maapiirkondade tuluallikate vastu.

Montenegro ja Serbia jätkasid 2018. aastal ELiga oma ühinemisläbirääkimisi. Läbirääkimiste üldine tempo sõltub edusammudest õigusriigi põhimõtte rakendamisel ning Serbia puhul ka suhete normaliseerumisest Kosovoga (see nimetus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga nr 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta). EL avaldas heameelt Kreeka ja endise Jugos­laavia Makedoonia vabariigi vahel sõlmitud, viimase nime käsitleva kahepoolse kokkuleppe üle ning kutsub mõlemat riiki üles seda ratifitseerima. Albaanias ja endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis on ELi toetusel tehtud tugevaid reformimispingutusi ning komisjon soovitas seetõttu alustada mõlema riigiga ühinemisläbirääkimisi. EL jätkas reformide toetamist Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos.

Türgi

ELi ja Türgi suhteid raskendasid endiselt veelgi süvenenud probleemid õigusriigi põhimõtte, põhiõi­guste ja kohtusüsteemi sõltumatuse austamisel Türgis. Ühinemisläbirääkimistes valitseb seetõttu paigalseis ning ELi-Türgi tolliliidu ajakohastamine on peatunud. Poliitiline dialoog on siiski jätkunud ning edasi on läinud ka tehniline koostöö tugevat vastastikust huvi pakkuvates valdkondades, nagu ränne, julgeolek, kaubandus, energeetika, transport ja keskkond.

Aafrika-Euroopa suhted

2018. aasta septembris kujundatud Aafrika-Euroopa kestliku investeerimise ja töökohtade loomise allianss on algatus, mille eesmärk on viia ELi partnerlus Aafrikaga uuele tasandile. Selle kaudu aidatakse luua Aafrikas uusi töökohti, toetades hariduse ja oskuste omandamist, soodustades kaubandust ja suunates investeeringuid strateegiliselt tähtsatesse majandussektoritesse. Oma 2018. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus ütles president Juncker: „See allianss peaks meie kava kohaselt võimaldama luua Aafrikas järgmise viie aasta jooksul kuni 10 miljonit töökohta. Me tahame luua raamistiku rohkemate erainvesteeringute kaasamiseks Aafrikasse. Ehkki tegelikult ei alusta me nullist: kaks aastat tagasi algatatud välisinvesteeringute fond koondab üle 44 miljardi euro väärtuses investeeringuid Aafrika avalikku ja erasektorisse. Juba kavandatud ja alustatud projektidele eraldatakse 24 miljardit eurot.“

ELi ja Aafrika kui võrdsete osaliste partnerlus sai uuesti tuule tiibadesse detsembrikuus Viinis korraldatud kõrgetasemelisel foorumil, millel keskenduti sellistele teemadele nagu innovatsioon, investeeringud ja töökohtade loomine ja haridus ning ettevõtluse ja kaubanduse toetamine. Aafrika-Euroopa alliansi esimesed projektid hakkasid tulemusi andma juba kolme kuu jooksul.

Mõne Viinis tehtud algatuse raames antakse ELi tagatist NASIRA riskijagamisvahendist, mis on esimene sellelaadne ELi välisinvesteeringute kava alusel kasutatav vahend. ELi eelarvest on vahen­dile eraldatud 75 miljonit eurot, mille abil kavatsetakse kaasata 750 miljoni euro ulatuses investeerin­guid Sahara-taguse Aafrika ja ELi lõunanaabruse ettevõtjate toetamiseks. Niimoodi loodetakse luua 800 000 töökohta ja aidata neid, kellel on muidu raskusi saada taskukohast laenu, näiteks väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid, riigisiseseid põgenikke, pagulasi, tagasipöördujaid, naisi ja noori. Haridusvahetuste vallas on EL kindlalt graafikus ja kavatseb täita oma eesmärgi korraldada 2020. aastaks 35 000 vahetust.

Ainuüksi 2018. aastal eraldas Euroopa Liit üle 540 miljoni euro ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna reformimiseks. See ületas tunduvalt Aafrika-Euroopa alliansi kohustust suurendada ELi toetust 2018.–2020. aastal 300–350 miljoni euroni aastas.

Euroopa Liit on pühendunud Aafrika mandri vabakaubandusala loomise toetamisele ja on teatanud, et eraldab selle eesmärgi saavutamiseks 50 miljonit eurot. Esimene samm tehti detsembris: koos ÜRO Aafrika majanduskomisjoniga kirjutati alla 3 miljoni suurusele programmile riiklike rakendusstrateegiate väljatöötamiseks Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna jaoks.

Aafrika-Euroopa alliansi üks põhieesmärke on teha koostööd Viini kohtumisel moodustatud ühistes rakkerühmades, mille tegevus on suunatud Aafrika maapiirkondade, digitaalmajanduse, transpordi ja energeetika edendamisele.

Tulemusi annab ka Euroopa välisinvesteeringute kava: EL toetab oma piirkondlike investeerimis­platvormide kaudu investeerimisprojekte Põhja-Aafrikas ja Sahara-taguses Aafrikas ning on toetanud investeerimisprogramme sellistes olulistes sektorites nagu taastuvenergia, säästev põllumajandus, linnataristu, ühenduvus ja digitaliseerimine. Aafrika ja Euroopa erasektori dialoogi süvendatakse Aafrika säästva ettevõtluse platvormi abil. Aafrika säästva ettevõtluse edendamiseks on avaliku ja erasektori dialoogi alustatud järgmistes Aafrika riikides: Côte d’Ivoire, Etioopia, Maroko, Nigeeria, Lõuna-Aafrika, Tansaania, Tuneesia ja Uganda.

Samalaadseid dialooge valmistatakse praegu ette veel 25 Aafrika riigis. See aitab hoogustada inimväärsete töökohtade loomist, eelkõige noorte ja naiste jaoks. Dialoogid käivitati Abidjanis 2017. aasta novembris peetud ELi-Aafrika ettevõtlusfoorumil. Selle algatuse raames külastas president Juncker 2018. aasta oktoobris Tuneesiat.

EL on jätkanud tõelise võrdsete osaliste partnerluse kujundamist Aafrikaga. ELi ja Aafrika süvendatud rahutagamis- ja julgeolekukoostöö näideteks võib tuua G5 Saheli ühendväed, Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu vastastikuse mõistmise memorandumi rahu, julgeoleku ja valitsemistava küsimustes ning ELi toetuse julgeoleku ja leppimise saavutamisele Aafrika Sarve piirkonnas. Humanitaarabi, arengukoostöö ning rahu ja julgeoleku toetamine on endiselt tähtsad koostöövaldkonnad, aga EL on oluliselt tugevdanud ka oma majanduspartnerlust Aafrikaga. EL ja Aafrika töötavad partneritena koos sellistes uutes valdkondades nagu teadusuuringud ja innovatsioon ning niisugustes strateegilistes majandussektorites nagu põllumajandus, digiteerimine, transport ja energeetika.

Põhja-Ameerika ja Ladina-Ameerika

Euroopa julgeoleku ja heaolu kaalukas komponent on tugev ja hästi toimiv Atlandi-ülene partnerlus Ameerika Ühendriikidega. EL pühendub endiselt Ameerika Ühendriikidega arendatavale strateegilisele partnerlusele, mis põhineb jagatud väärtustel ja huvidel ning soovil mängida mõlema poole huvides olulist rolli maailma asjades. EL tegi möödunud aastal USA valitsuse ja kongressiga tihedat koostööd jagatud eesmärkidega seotud küsimustes (Lääne-Balkani riigid, Ukraina, Venemaa, Põhja-Korea, terrorismivastane võitlus, küberturvalisus ja kaitse, sealhulgas NATO). Vajaduse korral seisis EL oma väärtuste, põhimõtete ja huvide eest.

Juulis esitasid EL ja USA pärast president Junckeri ja president Trumpi kohtumist ühisavalduse, milles tõotasid teha koostööd nulltariifide saavutamiseks ning mittetariifsete tõkete ja tööstuskaupade subsiidiumide kaotamiseks muudes sektorites peale autotööstuse. Nad leppisid kokku vähendada tõkkeid, suurendada teenuskaubandust ning hoogustada kemikaalide, farmaatsia- ja meditsiinitoodete ning sojaubadega kauplemist. Samuti leppisid nad kokku strateegilise koostöö tugevdamises energeetika valdkonnas.

EL süvendas strateegilise partnerluse lepingu kaudu oma suhteid Kanadaga. Liit ja Kanada jätkavad tihedat koostööd julgeoleku, kaitse ja soolise võrdõiguslikkuse küsimustes.

ELi koostöös Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonnaga keskenduti assotsieerimislepingute ajakohastamisele Mercosuri, Mehhiko ja Tšiiliga. Havannaga 2018. aastal sõlmitud leping juhatas sisse uue ajajärgu ELi ja Kuuba koostöös. Liit jätkab rahukokkuleppe rakendamise toetamist Colombias.

Aasia ja Vaikse ookeani piirkond

2018. aastal süvendas EL majandusdiplomaatiat ja suurendas oma julgeolekualast rolli Aasias. Selleks püüdis ta muu hulgas aidata vähendada pingeid Korea poolsaarel. Samuti rakendas ta Euroopa ja Aasia ühendamise strateegiat, mille keskmes on võitlus kliimamuutustega ja piirkondlik koostöö. Suhete arendamiseks ja nende täieliku potentsiaali saavutamiseks võttis EL vastu uue India strateegia ning ratifitseeris ELi ja Filipiinide partnerlus- ja koostöölepingu. Tai Kuningriigiga alustas EL tööturu dialoogi, et toetada inimväärsete töötingimuste kujundamist.

EL jätkas koostööd Hiinaga kliimamuutuste alal ja ühist huvi pakkuvates julgeolekuküsimustes, nagu Iraani tuumalepe, Afganistan ja Korea poolsaar. Samal ajal tagas EL tugevamad vastastikused suhted majanduse, teaduse ja tehnoloogia valdkonnas. Samuti tegi EL Hiinaga koostööd taristu arendamiseks, investeeringute ELi strateegiliste võrgustikega vastavusse viimiseks, läbipaistvuse suurendamiseks ning majandusliku ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse kindlustamiseks. Tihedamaid sidemeid sooviti arendada ka selleks, et soodustada kestliku arengu eesmärkide täitmist, konfliktide lahendamist, rahvusvahelistest normidest kinnipidamist ja inimõiguste austamist.

ELi ja Hiina turismiaasta 2018 andis ainulaadse võimaluse suurendada mõlemas riigis investeerin­guid ja külastajate vooge. Turismiaasta aitas tutvustada vähem tuntud sihtkohti ja parandada reisi- ja turismikogemusi ning pakkus majanduskoostöö tihendamise võimalusi. Aasta jooksul leidis aset üle 150 ürituse ja algatuse.

18.-19. oktoobril 2018 toimus Brüsselis 12. Aasia-Euroopa tippkohtumine, millel osalesid 51 Euroopa ja Aasia riigi juhid, ELi esindajad ning Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär.

Lähis-Ida

EL jätkas aktiivset reageerimist piirkonnas valitsevatele kriisidele ja konfliktidele. Eelkõige aitas ta kaasa stabiliseerimisprotsessile, toetades ÜRO juhitavat rahuprotsessi Süürias ja Jeemenis, olukorra stabiliseerimist Iraagis ning kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse leidmist Iisraeli ja Palestiina konfliktile.

Süüria

2018. aasta aprillis peetud konverents teemal „Süüria ja piirkonna tuleviku toetamine“ võimaldas rahvusvahelisel kogukonnal uuendada ja laiendada oma poliitilisi, humanitaarseid ja rahalisi kohus­tusi süürlaste abistamiseks. Iraagi toetuseks võeti vastu ELi Iraagi strateegia, mille abil aidatakse riigil Daeshi-vastase võitluse järel taastuda.

Jeemen

Jeemenis jätkas EL ÜRO juhitava protsessi ja ÜRO erisaadiku Martin Griffithsi toetamist ning abistas kriisist mõjutatud elanikkonda.

Iisrael, okupeeritud Palestiina ala ja Lähis-Ida rahuprotsess

EL toetas endiselt kindlalt Iisraeli ja Palestiina konflikti lahendamise püüdlusi ning kahe riigi kooseksisteerimisel põhineva lahenduse leidmist. Ta nimetas uueks Euroopa Liidu eriesindajaks Lähis-Ida rahuprotsessi jaoks Susanna Terstali. Samuti leppis EL kokku lisaks 40 miljoni euro eralda­mi­ses ÜRO Palestiina Põgenike Abi- ja Tööorganisatsiooni toetuseks Lähis-Idas, et organisatsioon saaks aidata anda haridust 500 000 Palestiina lapspagulasele, pakkuda tervishoiuteenuseid enam kui 3,5 miljonile patsiendile ja toetada rohkem kui 250 000 haavatavat Palestiina pagulast. ELi osalust organisatsiooni rahastamises 2018. aastal suurendati kokku 146 miljoni euroni.

Iraan

2018. aastal jäi EL Iraani tuumaleppele truuks ja jätkas selle rakendamise toetamist. EL peab seda lepet ülemaailmse massihävitusrelvade leviku tõkestamise nurgakiviks ning nii ELi, asjaomase piirkonna kui ka kogu maailma oluliseks julgeolekuhuviks. EL avaldas sügavat kahetsust selle üle, et USA on leppest taganenud ja Iraanile uuesti sanktsioonid kehtestanud. EL õhutas Iraani jätkama oma tuumavaldkonna kohustuste täielikku täitmist. Nende täitmist on kinnitatud mitmes Rahvusvahelise Aatomi­energiaagentuuri aruandes. Lisaks jätkas EL suhete arendamist Iraaniga eelkõige kaubanduse ja inves­teeringute, energeetika, keskkonna, hariduse, teadusuuringute, tsiviilotstarbelise tuumaenergiaalase koostöö, humanitaarabi ja inimõiguste valdkonnas. Mõõduka ja konstruktiivse koostöö soodustamiseks selles piirkonnas kaasas EL ka Iraani aktiivselt mureküsimuste, nagu piirkondlike probleemide ning ballistiliste rakettide ja inimõigustega seotud probleemide lahendamisse.

Julgeolek ja kaitse

Euroopa peab praegust ebakindlat aega silmas pidades võtma oma sise- ja välisjulgeoleku eest suurema vastutuse. Euroopa kaitsepoliitika on oluline nii Euroopa enda julgeoleku tagamiseks kui ka laiemalt rahu ja julgeoleku poole püüdlemisel kogu maailmas.

Märtsis kirjutati liidu kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistava meetme raames alla esimesele toetuslepingule, millega eraldatakse 35 miljonit eurot esimesele üleeuroopalisele sõjaliste teadus­uuringute projektile „Ocean2020“. Paralleelselt saavutati märkimisväärset edu kaitseküsimustes tehtavas alalises struktureeritud koostöös, mille nõukogu otsustas käivitada 2017. aasta detsembris. Möödunud aastal algatati selle koostöö raames 34 rahvusvahelist kaitsealase koostöö projekti, sealhulgas sõjalise koolituse ja õppuste korraldamiseks, sõjaliste võimete suurendamiseks maal, õhus ja merel ning küberkaitse tugevdamiseks – viimast valdkonda peetakse eriti oluliseks. 2018. aasta märtsis käivitati kaitsevaldkonnas ELi tegevuskavaga algatus sõjaväelise liikuvuse paranda­­mi­seks. Juulis kehtestas EL Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programmi (2019-2020) ja tegi ettepaneku luua järgmise pikaajalise ELi eelarve (2021–2027) raames 13 miljardi euro suurune Euroopa Kaitsefond, et suurendada ELi rolli julgeoleku ja kaitse tagajana.

2018. aastal viis EL ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames väljaspool oma piire läbi kuus sõjalist ning kümme tsiviilmissiooni ja -operatsiooni. Nii Afganistanis, Saheli piirkonnas kui ka Iraagis nõuab tugevate, vastupanuvõimeliste ja kaasavate riiklike institutsioonide ülesehitamine investeeringuid professionaalsete politseinike, kohtunike, arstide ja koolijuhtide, aga ka usaldusväärse ning demokraatlikult juhitava armee väljaõppesse. Seepärast tegi EL juunis ettepaneku luua Euroopa rahutagamisrahastu, sest see aitaks lihtsustada tema ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika missiooni­de ja operatsioonide rahastamist ning Euroopa partnerite toetamist. Novembris võtsid ELi ministrid vas­tu ka ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviiltegevust käsitleva kokkuleppe, mille eesmärk on aidata muuta julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviiltegevus suutelisemaks, tulemuslikumaks ja ühtsemaks.

Sõjalised missioonid on vaid üks ELi vahend toimetulekuks praeguse keerulise julgeolekuolukor­raga. 2018. aastal tunnustasid liikmesriigid ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviilmissioonide üli­tähtsat rolli julgeolekuprobleemide lahendamisel, sealhulgas võitluses organiseeritud kuritegevuse, terrorismi ja hübriidohtude vastu. Nad otsustasid ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tsiviilmõõdet tsiviiltegevuse kokkuleppe abil veelgi tugevdada.

Terrorismi ja vägivaldse äärmusluse ennetamine ning selle vastu võitlemine

Terrorismivastane võitlus ja vägivaldse äärmusluse ennetamine kuulusid möödunud aastal ELi prioriteetide hulka. Selles valdkonnas tegutseti kooskõlas ÜRO ülemaailmse terrorismivastase võit­lu­se strateegia ja ÜRO vägivaldse äärmusluse ennetamise tegevuskavaga. EL süvendas terrorismivas­tase võitluse teemalisi sihipäraseid dialooge Lääne-Balkani riikide, Türgi ning Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika riikidega, aga ka peamiste rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Ränne

EL jätkab liikmesriikide ja rahvusvaheliste partneritega tehtavat koostööd, mille eesmärk on päästa inimelusid, pakkuda rändajatele kaitset ja võimalusi siseneda liitu turvaliselt ja seaduslikult ning kõrvaldada rände algpõhjused. Ta on tugevdanud võitlust kuritegelike võrgustikega, mis lõikavad sageli kasu inimeste meeleheitest ning toimetavad neid ebaseaduslikult üle piiri või tegelevad inimkaubandusega. 2018. aastal võeti vastu nii ÜRO üleilmne rändekokkulepe kui ka üleilmne pagulasi käsitlev kokkulepe.

EL on aidanud oma tegevuse kaudu 33 000 Liibüasse lõksu jäänud rändajal turvaliselt koju tagasi pöörduda, vähendada Vahemere keskosa rändetee kaudu saabujate arvu 80% ja rajada Nigerisse evakueerimiskanali neile, kes vajavad rahvusvahelist kaitset. 2017. aasta novembrist saadik on evakueeritud 2105 haavatavat pagulast ja varjupaigataotlejat. Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondi kaudu on jätkatud ebastabiilsuse, sundrände ja ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemist ja abi andmist rände juhtimisel.

Humanitaarkriisidele ja hädaolukordadele reageerimine

Süürias valitsev konflikt on põhjustanud miljonitele inimestele sõnulseletamatut häda ja viletsust. Alates vaenutegevuse algusest 2011. aastal on EL andnud Süüria ja selle naaberriikide tsiviilelanikele elutähtsat toetust. Oma humanitaarabi projektidele Süürias, Jordaanias, Liibanonis, Egiptuses ja Türgis kulutas ta 2018. aastal kokku 311 miljonit eurot.

Rahvusvahelisi konflikte saab lahendada üksnes tugeva mitmepoolse süsteemi abil ning peaaegu pool ELi humanitaarabi vahenditest suunati 2018. aastal edasi ÜRO organisatsioonidele, eelkõige Maailma Toiduprogrammile, ÜRO pagulasametile ja ÜRO rändeametile, UNICEFile ja Maailma Terviseorganisatsioonile. 2018. aastal olid ELi humanitaarabi keskmes haridusprojektid, mille rakendamiseks eraldati kokku 100 miljonit eurot.

Euroopa Liit aktiveeris 2018. aastal kümme korda oma elanikkonnakaitse mehhanismi, et reageerida ootamatutele katastroofidele Ladina-Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Septembri lõpus, kui Indoneesiat tabas korraga mitu maavärinat ja tsunami, koordineeris Euroopa Komisjon näiteks peavarju, toitemoodulite ja veepuhastusseadmete läkitamist kaheksast eri liikmesriigist.

Inimõigused

EL jätkas inimõiguste kaitsmist ja edendamist ajal, mil neid õigusi paljudes maailma osades eiratakse. EL toetas tugevalt inimõiguste ülddeklaratsiooni 70. aastapäeva tähistamist. Paljud riigid ühinesid ÜRO Peaassamblee kohtumisel käivitatud algatusega „Head inimõigustealased lood“ („Good Human Rights Stories“), mille raames toodi näiteid inimõiguste järgimise positiivsetest tavadest.

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus kuulub nii ELi põhiväärtuste kui ka tema Euroopa- ja rahvusvahelise poliitika prioriteetide hulka. EL toetab ÜRO naiste, rahu ja julgeoleku kava. Samuti rakendab ta tegevuskava, mis on esitatud töödokumendis „Sooline võrdõiguslikkus ja naiste mõjuvõimu suurendamine: naiste ja tütarlaste elu muutmine ELi välissuhete kaudu aastatel 2016–2020“.

2018. aastal lähetati Gambiasse, Kosovosse (kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta), Liibanoni, Tuneesiasse ja Hondurasesse valimis­vaatlusmissioonid.

ELi sanktsioonid

Sanktsioonid ehk piiravad meetmed, nagu neid sageli nimetatakse, on üks ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika vahend rahu ja demokraatia ning õigusriigi põhimõtte, inimõiguste ja rahvus­vahelise õiguse austamise soodustamiseks. Need on alati osa laiemast, terviklikust poliitilisest käsitusest, mis hõlmab poliitilist dialoogi ja suuremaid jõupingutusi. ELi sanktsioonid ei ole mõeldud pelgalt karistamiseks, vaid on kavandatud nii, et need aitaksid muuta nende riikide, üksuste või isikute poliitikat või tegevust, kellele need on suunatud. ELi sanktsioonide kaardi leiab veebisaidilt https://ec.europa.eu/fpi/what-we-do/sanctions_en.

Koostöö rahvusvaheliste partneritega

EL peab võtma strateegilise kohustuse tegutseda vajaduse korral üksi ja võimaluse korral koos partneritega. Seepärast on EL tugevdanud oma koostööd rahvusvaheliste partneritega, näiteks NATO ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga.

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

EL usub, et stabiilse ja turvalise maailma kujundamiseks on vaja reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda, mille keskmes on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). ÜRO Peaassamblee kohtumisel 2018. aastal leppisid ELi delegatsioon, mida juhtisid eesistuja Donald Tusk ja president Jean-Claude Juncker, ning ÜRO kokku oma strateegilise partnerluse uuendamises. Samuti võeti kohustus tugevdada arengukoostööd. EL toetas ÜRO peasekretäri António Guterrese kavandatud reforme, millega soovitakse suurendada ÜRO valmisolekut tegeleda 21. sajandi probleemidega. Süvenes ka koostöö, mida tehakse rahu ja julgeoleku saavutamiseks eelkõige Kesk-Aafrika Vabariigis, Malis, Saheli piirkonnas, Liibüas ja Somaalias.

Tugevam partnerlus ELi ja NATO vahel

NATOga tehtav koostöö moodustab lahutamatu osa ELi tööst Euroopa julgeoleku ja kaitse tugevdamisel ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia raames.

Kokku rakendatakse praegu 74 konkreetset meedet mitmesugustes valdkondades ning 2018. aastal avaldatud kolmandas eduaruandes toodi esile ELi ja NATO koostöö kiiret edenemist ja selle olulist lisaväärtust. Lisaks korraldasid EL ja NATO koordineeritud ja paralleelsed õppused, et parandada ja suurendada ELi suutlikkust reageerida keerukatele hübriidkriisidele ning arendada veelgi mõlema organisatsiooni koostoimet olukorrateadlikkuse, küberkriisile reageerimise ja strateegilise teabevahetuse vallas, juhul kui peaks tekkima kriisiolukord.

Euroopa Liidu osalus G7s ja G20s

Euroopa Liit on G7 ja G20 täieõiguslik liige. Nende foorumite liikmena võitleb EL selle nimel, et säiliks reeglitel põhinev rahvusvaheline kord, mis on praegu kaubanduse, julgeoleku, kliimamuutuste ja inimõiguste küsimustes suure surve all. Juunis Kanadas peetud kohtumisel kohustusid G7 juhid oma kommünikees võitlema protektsionismiga ja reformima Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO). Nad kutsusid Venemaad üles lõpetama demokraatiavastane tegevus ja Süüria režiimi toetamine, samuti kutsusid nad üles muutma Korea poolsaar ja Iraan tuumarelvavabadeks piirkondadeks. G7 juhid lubasid teha koostööd kaasava majanduskasvu ja soolise võrdõiguslikkuse saavutamise nimel ning EL kinnitas oma suurt pühendumust Pariisi kliimakokkuleppe rakendamisele. G20 tippkohtumisel Buenos Aireses võtsid juhid vastu deklaratsiooni, milles keskenduti konsensuse saavutamisele õiglase ja kestliku arengu küsimustes. G20 juhid kinnitasid taas oma pühendumust koostööle, mille eesmärk on parandada reeglitel põhinevat rahvusvahelist korda ja toetada WTO reformimist, et parandada selle toimimist.

ELi pikaajaline eelarve aastateks 2021–2027

EL on maailma suurim arenguabi andja ning esimene kaubanduspartner ja välisinvestor peaaegu kõigi maailma riikide jaoks. Oma pikaajalises eelarves aastateks 2021–2027 soovib EL arengu- ja humanitaarabi jaoks ette nähtud vahendeid suurendada. Rahu ja stabiilsuse edendajana ning oma väärtuste ja normide eksportijana seisab liit üha keerulisemas ja enam ühendatud maailmas silmitsi paljude probleemide ja võimalustega. Rahul ja jõukusel ELi naabruses on positiivne mõju ELi enda heaolule. Järgmises pikaajalises eelarves soovib komisjon suurendada investeeringuid välis­tegevusse 26%, st 123 miljardi euroni, ning paralleelselt tuleks ELi välistegevuse rahastamisvahendid põhjalikult restruktureerida, et tagada suurem sidusus, koostöö tulemuslikkus, lihtsamad menetlused ja mastaabisääst.

Möödunud aastal loodi Euroopa Kaitsefond, et aidata riikidel kulutada otstarbekamalt maksumaksjate raha, vähendada kulude dubleerimist ja saada kulutustele vastavat tulu. Fondi kaudu koordineeritakse ja võimendatakse riiklikke investeeringuid kaitsealastesse teadusuuringutesse ning kaitsevarustuse ja -tehnoloogia arendamisse. Fondil on kaks peamist tegevussuunda: i) teadustegevus ja ii) arendustegevus. Teadustegevuse suuna alt tuleks rahastada elektroonika-, metamaterjalide-, krüpteeritud tarkvara ja robootikaalast teadustegevust ning arendustegevuse suuna alt kaitseotstarbelise tehnoloogia, näiteks droonitehnoloogia või satelliitside arendamisega seotud tegevust.

Julgeolekuohud ei tunne riigipiire ja muutuvad üha rahvusvahelisemaks. Probleemide keerukuse tõttu ei saa ükski liikmesriik nendega üksi toime tulla ja seda ei saagi neilt eeldada. ELi eelarve peab toetama liikmesriike nende ülesannete täitmisel ja nende püüdlustes tagada Euroopa julgeolek. ELi julgeoleku ja kaitse tagamise eelarve on ettepanekutes, mille komisjon on esitanud nõukogule ja parlamendile, umbes 19,5 miljardit eurot, millest 13 miljardit on kavas eraldada Euroopa Kaitsefondile ja 6,5 miljardit Euroopa ühendamise rahastule sõjaväelise liikuvuse parandamiseks. Lisaks on vastavalt ettepanekule, mille on nõukogule esitanud kõrge esindaja ja mida toetab ka komisjon, kavas eraldada veel 10,5 miljardi euro ulatuses ELi eelarve väliseid vahendeid Euroopa rahutagamisrahastule. 2021.–2027. aastal peaksid üldised julgeoleku- ja kaitsekulutused seetõttu ületama 30 miljardit eurot.

Euroopa tulevik

President Junckeri 2016. aasta kõne Euroopa Liidu olukorra kohta algatas arutelu Euroopa ja 27-liikmelise ELi tuleviku üle. ELi juhid võtsid vastu kaks tähtsat deklaratsiooni järgmiste sammude kohta: 2016. aasta septembris Bratislavas ja 2017. aasta märtsis Roomas esitasid nad kodanikele üleskutse avaldada oma arvamust Euroopa tuleviku kohta, osaledes kodanikudialoogides ja kodanike endi algatatud veebipõhistes konsultatsioonides. Üleskutset kordasid ka komisjon, Euroopa Parlament ja liikmesriigid.

2017. aasta märtsis ilmus Euroopa Komisjoni valge raamat Euroopa tuleviku kohta, milles pakuti liidule välja viis võimalikku arenguteed. Seejärel avaldati viis aruteludokumenti, milles käsitleti ELi tulevikku enim mõjutavaid küsimusi. President Juncker esitas oma 2017. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma liidu tegevuskava.

Selle alusel leppisid liikmesriikide juhid kokku riigijuhtide tegevuskava – loetelu küsimustest ja probleemidest, mis enne 2019. aasta mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi tuleb tingimata lahendada. Juba on tehtud märkimisväärseid edusamme. Komisjon on esitanud kõik ettepanekud, mida ELi juhid Bratislavas ja Roomas soovisid. Nende seas on ulatuslikud ettepanekud rände, majandus- ja rahaliidu, institutsiooniliste küsimuste, digitaalmajanduse maksustamise, digitaal­arengu, teadusuuringute ja innovatsiooni ning hariduse ja kultuuri valdkonnas.

2018. aasta veebruaris esitas komisjon ELi töö tõhustamist käsitlevate ettepanekute paketi. Muu hulgas on kavas kindlustada ja parandada Euroopa Komisjoni presidendi valimisel kasutatavat esinumbrite („Spitzenkandidaten“) süsteemi. Samuti nõudis komisjon Euroopa tasandi erakondade ning nende riiklike ja piirkondlike liikmeserakondade vaheliste sidemete läbipaistvuse suurendamist, et valijatel oleks lihtsam aru saada, kuidas nende antud hääl mõjutab Euroopa tasandi otsuseid. 2018. aasta septembris esitas komisjon uued konkreetsed ettepanekud vabade ja õiglaste Euroopa Parlamendi valimiste tagamiseks. Nendega välditakse ELi demokraatlike protsesside mõjutamist kolmandate riikide ja eraõiguslike isikute huvides näiteks ebaseaduslikult saadud isikuandmete abil.

2018. aasta septembris leppisid riigijuhid kokku sisejulgeolekumeetmed ning detsembris majandus- ja rahaliidumeetmed.

Sibiu tippkohtumise ettevalmistamine

Oma kõnes „Tegevuskava ühtsema, tugevama ja demokraatlikuma liidu saavutamiseks“ tegi president Juncker ettepaneku korraldada liidu tuleviku seisukohalt strateegiliste küsimuste arutamiseks riigijuhtide kohtumine Rumeenias Sibius. Tegemist on mitteametliku kohtumisega, mis toimub 9. mail 2019. Seal saavad liikmesriikide riigijuhid edastada lootuse, ühtsuse ja otsusekindluse sõnumit ning rõhutada liidu ühiseid väärtusi. See kujuneb Euroopa tuleviku üle peetava mõttevahetuse tippsündmuseks, kus riigijuhid taas kinnitavad oma tahet kujundada EL, mis tegeleb inimeste jaoks tõeliselt oluliste küsimustega. Sel kohtumisel, mis toimub kuus nädalat pärast Ühendkuningriigi EList lahkumise kavandatavat tähtaega ja kaks nädalat enne Euroopa Parlamendi valimisi, kavatsevad riigijuhid vahetada mõtteid uue strateegilise tegevuskava üle. Selles kavas esitatakse Euroopa Liidu prioriteedid ja sellest juhindutakse järgmise viie aasta jooksul Euroopa Liidu töös.

2018. aasta kõnes Euroopa Liidu olukorra kohta kordas president Juncker oma eesmärki muuta Euroopa ühtsemaks, tugevamaks ja demokraatlikumaks. Sibiu tippkohtumise ettevalmistamise käigus tuleb komisjonil oma kümne prioriteedi osas saavutada mitu vahe-eesmärki ja ellu viia olulisi algatusi. Komisjon on esitanud ka muid tulevikku suunatud ettepanekuid. Kolmel ELi institutsioonil – Euroopa Parlamendil, nõukogul ja komisjonil – on seejuures omakorda kolm prioriteeti.

• Kokkulepitud tulemuste saavutamine ja võetud kohustuste täitmine: kõik seadusandlikud ettepanekud ei ole veel vastu võetud.
• Olemasolevate probleemide lahendamine: rände valdkonnas alustatud töö lõpuleviimine, majandus- ja rahaliidu tugevdamine ning ülemaailmses kaubandussüsteemis tekkinud pingete vähendamine.
• Euroopa Liidule tulevikuperspektiivi andmine. Just neid eesmärke silmas pidades esitas komisjon maikuus 27-liikmelise liidu järgmise, 2021.–2027. aasta pikaajalise eelarveraamistiku kava. Selleks et liit saaks olla mõjukas ja sõltumatu tegija kogu maailmas, tegi komisjon septembris ettepaneku hakata teatavates ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkondades rohkem kasutama kvalifitseeritud häälteenamust. Liidu tulevikku silmas pidades on olulised ka algatused, millega tugevdatakse liikmesriikides õigusriigi põhimõtte kaitsmise mehhanisme.

ELi 2019. aasta tegevuskava võib iseloomustada kolme sõnaga: tulemused, tulevik ja demokraatia.

Tulemuste saavutamine on komisjoni ja president Junckeri peamine eesmärk kuni ameti viimase päevani. Kõik Junckeri komisjoni kümne prioriteedi täitmiseks mõeldud ettepanekud on nüüd esita­tud. Ettepanekuid, mis tuleb vastu võtta lähemate kuude jooksul, on jäänud ligikaudu 241. Kolleegium teeb lakkamatult tööd selle nimel, et kaasseadusandjad võtaksid ametlikult vastu võimalikult suure osa neist ettepanekutest, mis tegelikult mõjutavad inimeste elu.

Nagu president Juncker märkis oma viimases Euroopa Liidu olukorda käsitlevas kõnes, on just 2019. aasta see aasta, mil Euroopa peab hakkama ise oma tulevikku kujundama. 9. mail Rumeenias Sibius toimuval väga erilise tähtsusega tippkohtumisel rajavad ELi 27 liikmesriigi juhid aluse, millele saab luua veelgi tugevama, ühtsema ja demokraatlikuma Euroopa.

Vaid kaks nädalat pärast Sibiu tippkohtumist toimuvad Euroopas maailma suuruselt teised valimi­sed. Veel suuremad on vaid India parlamendivalimised. Andes oma hääle ükskõik millise poliitilise suunitlusega parteile, saavad inimesed Euroopa Parlamendi valimiste ja demokraatia abil väljendada oma tulevikuideid ja arvamust selle kohta, millist Euroopa Liitu nad soovivad.

Euroopa Parlament

Euroopa Parlament tegeles 2018. aastal mitmesuguste poliitiliste küsimustega. Ta võttis vastu õigusakte, mille eesmärk on tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist, tagada, et liikmesriigid teaksid, kes ületab välispiire, luua uus solidaarsuskorpus, mille raames saavad noored osaleda vabatahtlikus tegevuses ja projektides oma riigis või välismaal, ning soodustada keskkonnasäästliku ringmajanduse arengut ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Samuti kiitis Euroopa Parlament heaks selliste vahendite ajakohastamise, mille abil saab Euroopa vastu astuda maailma eri riikide ebaausatele kaubandustavadele, ning õigusaktid, millega muudetakse õiglasemaks ja mõjusamaks eeskirjad, mis käsitlevad töötajaid, kelle töökoht ei ole nende päritoluliikmesriigis.

Euroopa Ülemkogu

Veebruaris toimus Euroopa Ülemkogu mitteametlik kohtumine, kus arutati institutsioonilisi küsimusi, na­gu Euroopa Parlamendi koosseis, riigiülesed valimisnimekirjad ning nn esinumbrite („Spitzenkandidaten“) süsteemi kasutamine Euroopa Komisjoni presidendi valimistel. Lisaks toimus riigijuhtide arutelu ELi järgmise, 2021.–2027. aasta pikaajalise eelarveraamistiku poliitiliste prioriteetide üle.

Märtsis peetud Euroopa Ülemkogu kohtumisel keskenduti majandusele (eelkõige ühtse turu strateegiale), kaubandusele, sotsiaalküsimustele ning mais toimunud ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumise ettevalmistustele. Riigijuhtide tegevuskava küsimustest arutati ka digitaalmajan­duse maksustamise ja välissuhete küsimusi. Aluslepingu artikli 50 kohaselt 27 liikmesriigi osalusel toimunud Euroopa Ülemkogu võttis vastu suunised tulevaste suhete kohta Ühendkuningriigiga. Peeti ka euroala tippkohtumine, kus riigijuhid vahetasid arvamusi kõigi majandus- ja rahaliidu tahkude üle, välja arvatud pangandusliit ja Euroopa stabiilsusmehhanism.

ELi riigijuhid kohtusid ka maikuus Bulgaarias Sofias, kus toimus ELi ja Lääne-Balkani riikide tippkohtumine. Enne tippkohtumist oli riigijuhtide tööõhtusöök, kus arutati riigijuhtide tegevuskavasse kuuluvaid digitaalküsimusi ning teadusuuringuid ja innovatsiooni.

Riigijuhtide juunikuu peamine arutusteema oli ränne. Päevakorras olid ka sellised valdkonnad nagu julgeolek ja kaitse, ELi 2021.–2027. aasta pikaajaline eelarveraamistik, kaubandus, Euroopa poolaasta, digitaalmajanduse maksustamine ning innovatsioon ja Euroopa digitaalareng. Euroala tippkohtumisel arutasid riigijuhid pangandusliidu väljakujundamist ja Euroopa stabiilsusmehhanismi tulevast rolli. Aluslepingu artikli 50 kohaselt 27 liikmesriigi osalusel toimunud Euroopa Ülemkogu arutas Ühendkuningriigi EList väljaastumist käsitlevatel läbirääkimistel toimunud edasiliikumist ning märkis, et pärast märtsikuist Euroopa Ülemkogu ei ole väljaastumislepingu projekti ega tulevas­te suhete küsimuses olnud erilist edasiminekut.

Septembris Salzburgis toimunud mitteametlikul kohtumisel käsitlesid riigijuhid artikli 50 kohaseid läbirääkimisi ja riigijuhtide tegevuskavasse kuuluvaid sisejulgeolekuküsimusi ning tegid kokkuvõtte juunikuise Euroopa Ülemkogu rändealaste järelduste rakendamisest.

Oktoobris käsitlesid riigijuhid septembri mitteametliku kohtumise jätkuks taas sisejulgeoleku- ja rändeküsimusi. Välissuhete valdkonna küsimustest käsitlesid riigijuhid ELi ja Aafrika vahelisi suhteid, 2019. aasta veebruaris toimuvat ELi ja Araabia Liiga tippkohtumist, kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja ettevalmistusi Poolas Katowices toimuvaks ÜRO kliimamuutuste konverentsiks. Riigijuhid vahe­tasid mõtteid ka artikli 50 kohaste läbirääkimiste ning majandus- ja rahaliiduga seotud küsimuste üle.

Novembris aluslepingu artikli 50 kohaselt 27 liikmesriigi osalusel toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel kiitsid riigijuhid heaks väljaastumislepingu projekti ning poliitilise deklaratsiooni ELi ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kohta.

Detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel peeti arutelu pikaajalise eelarveraamistiku, rände, ühtse turu, kliimamuutuse, julgeoleku ja kaitse, väärinfo, rassismi- ja ksenofoobiavastase võitluse, kodanikudialoogi ja kodanikega peetavate konsultatsioonide ning strateegilise tegevuskava ettevalmistamise üle. Välissuhete valdkonna küsimustest käsitleti ELi ja Araabia Liiga tippkohtumist, Vene küsimust ning ELi ja Jaapani vahelise majanduspartnerluslepingu ettevalmistamist. Aset leidis ka aluslepingu artikli 50 kohane Euroopa Ülemkogu kohtumine ja euroala tippkohtumine, kus arutati peamiselt euroala lähenemise ja konkurentsivõime eelarvevahendi ning euro rahvusvahelise rolli tugevdamise küsimusi.

Euroopa Liidu Nõukogu

2018. aastal olid Euroopa Liidu Nõukogu rotatsiooni korras vahetuvad eesistujariigid Bulgaaria ja Austria. Aasta esimesel poolel, Bulgaaria eesistumise ajal, keskenduti rändele, julgeolekule, digitaalmajandusele, Lääne-Balkani riikidele ning majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele. 2018. aasta teisel poolaastal, Austria eesistumise ajal, olid tähelepanu all ränne, sisejulgeolek, subsidiaarsus ja digitaalareng.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Euroopa Regioonide Komitee

2018. aastal osales Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee aktiivselt ELi 2021.–2027. aasta pika­ajalise eelarveraamistiku üle peetavates aruteludes. Septembris toimus arutelu täiskogus, kus osales eelarve ja vahendite eest vastutav volinik Günther Oettinger, ning mõttevahetus Euroopa kodanikualgatuse raames. Mais toimus komitee 60. aastapäeva tähistamiseks täiskogu istungjärk. Komitee korraldas ka iga-aastase kodanikuühiskonna päeva, kus käsitleti kodakondsuse, demokraatia ja kultuuri küsimusi digitaalmajandusele orienteeritud Euroopas.

Euroopa Regioonide Komitee osales 2018. aasta esimesel poolel subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühma „Teeme vähem, aga paremini“ töös, esitades oma seisukohad kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks olulistes küsimustes. Komitee jätkas ka Euroopa tulevikku käsitlevate kohapealsete arutelude ja kodanikudialoogide sarja, mis kulmineerus Euroopa tulevikku käsitleva arvamuse vastuvõtmise ja ühtekuuluvuspoliitika alliansi tugevdamisega. Allianss on nende riikide koalitsioon, kes usuvad, et ELi ühtekuuluvuspoliitika peab jääma ELi tugisambaks ka tulevikus. Komitee korraldas ka üheksanda Euroopa avaliku teavitamise konverentsi, mille teemaks oli Euroopa-meelsete kampaaniate ettevalmistamine 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks.

Parema õigusloome tegevuskava lõpuleviimine

Komisjoni 2019. aasta tööprogramm

Oktoobris esitles Euroopa Komisjon oma 2019. aasta tööprogrammi. Selles esitati järgmise aasta kolm peamist prioriteeti: jõuda kaasseadusandjatega kiiresti kokkuleppele menetluses olevates kümne poliitilise prioriteedi kohastes seadusandlikes ettepanekutes, võtta vastu mõned uued algatused seniste probleemide lahendamiseks ning esitada 9. mail 2019 Sibius toimuva tippkohtumise eelse tegevuskava raames mõningad uued algatused, et tulevast 27 liikmesriigiga liitu silmas pidades muuta Euroopat tugevamaks, ühtsemaks ja suveräänsemaks. Uued algatused hõlmavad selliseid valdkondi nagu ränne, majandus- ja rahaliidu tugevdamine, üleilmse kaubandussüsteemi pingete vähendamine, õigusriigi probleemide lahendamine ja Ühendkuningriigi EList väljaastumise lepingu väljatöötamine.

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühm „Teeme vähem, aga paremini“

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühm „Teeme vähem, aga paremini“ loodi 2017. aastal eesmärgiga saada soovitusi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete paremaks kohaldamiseks, teha kindlaks valdkondi, milles otsustusõiguse saaks ELi riikidele tagasi delegeerida või lõplikult nende pädevusse jätta, otsida võimalusi, kuidas paremini kaasata piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi ELi poliitika kujundamisse ja elluviimisesse. Rakkerühma, kuhu kuulusid riikide parlamentide ja Euroopa Regioonide Komitee esindajad, juhatas Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans. Ka Euroopa Parlamendil paluti esindajaid nimetada, kuid nad otsustasid seda mitte teha.

Rakkerühm esitas oma lõpparuande 10. juulil. Aruandes jõuti järeldusele, et selleks, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning liikmesriikide parlamendid saaksid anda tõhusama panuse ELi poliitika kujundamisse ning uute õigusaktide väljatöötamisse, vajab subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte uut lähenemisviisi. Kavandatud uue lähenemisviisi kohaselt tuleks subsidiaarsust ja proportsionaalsust hinnata järjepidevamalt kõigil valitsemistasanditel, tuginedes mudelvõrgule, mis on võrreldav subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kontrollnimekirjaga. Rakkerühm ei tuvastanud ühtegi pädevust ega poliitikavaldkonda, kus vastutus tuleks täielikult või osaliselt anda liikmesriikidele tagasi.

Rakkerühma aruande alusel avaldas komisjon oma 23. oktoobri teatise „Subsidiaarsuse ja pro­portsionaalsuse põhimõtte rolli suurendamine ELi poliitikakujundamises“. Komisjon kavatseb rakendada mitu teatises käsitletud meedet parema õigusloome tegevuskavast kokkuvõtete tegemi­se käigus ning esitab selle kohta aruande 2019. aasta kevadel.

Õigusaktide lihtsustamine

Vastavalt institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega võetud kohustusele esitas komisjon novembris aastaülevaate liidu 2018. aasta jõupingutustest õigusaktide lihtsustamiseks ning ülereguleerimise ja regulatiivse koormuse vähendamiseks. Selleks on loodud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm, mille eesmärk on teha kindlaks õigusaktide lihtsustamise ja tarbetute kulude vähendamise võimalused. Iga kord, kui komisjon esitab kehtivate õigusaktide muutmise ettepaneku, kontrollib ta, kas neid saab lihtsustada ja jätta ära mittevajalikud kulud. Ülevaate koha­selt on komisjon õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames õigusaktide lihtsustamiseks ja koormuse vähendamiseks lõpule viinud rohkem kui 150 algatust. Hiljutine näide on ettepanek teha käibemaksueeskirjadesse muudatus, mille tulemusel võivad väikeettevõtjaid käsitlevate õigusnormide puhul nõuete täitmisega seotud kulud väheneda 11,9 miljardit eurot kuni 56,1 miljardit euroni aastas ehk praegusega võrreldes 18%.

Õigusakte aitab lihtsustada REFITi platvorm, kus osalevad sidusrühmade ja valitsuste esindajad. Platvorm esitas 2018. aastal 31 arvamust, soovitades komisjonil võtta meetmeid valdkondades, kus esineb kodanikele ja ettevõtjatele eriti suurt koormust.

2018. aastal esitati olulisi lihtsustamisalgatusi ka ELi 2021.–2027. aasta pikaajalist eelarveraamis­tikku silmas pidades. Uute programmide käivitudes on toetusesaajatel lihtsam taotleda ja saada ELi vahendeid.

Institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe

Aastatel 2016 ja 2017 leppisid Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon kokku kahes ühisavalduses ELi seadusandlike prioriteetide kohta. Nad nimetasid 89 algatust, mida tuleks õigusloome protsessis menetleda esmajärjekorras. Seega võtsid kolm institutsiooni ühiskohustuse kiirendada nende õigusaktide menetlemist ja need võimaluse korral vastu võtta enne Euroopa Parlamendi valimisi, mis toimuvad mais 2019.

2018. aasta esimesel poolel oli Euroopa Komisjon esitanud kõik õigusloome prioriteete käsitlevates ühisdeklaratsioonides loetletud ettepanekud. Ühisdeklaratsioonis nimetatud 89 algatusest oli 2018. aasta lõpuks Euroopa Parlamendis ja nõukogus poliitiliselt kokku lepitud või ametlikult vastu võetud 61. 28-st veel vastu võtmata ettepanekust seitse edenevad hästi ja tõenäoliselt jõutakse neis kokkuleppele 2019. aasta maiks. Selleks et saavutada ka ülejäänud 21 algatuse suhtes kokkulepe 2019. aasta maiks, on vaja kaasseadusandjate tugevat poliitilist tahet.

Paremat õigusloomet käsitlev institutsioonidevaheline kokkulepe on parandanud läbipaistvust, vastutavust ja õiguslikku selgust praeguse rakendusaktide (komiteemenetlus) ja delegeeritud õigus­aktide süsteemi raames. 2018. aastal jätkas Euroopa Komisjon läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja nõukoguga selle üle, kuidas teha valik kahe Lissaboni lepinguga ette nähtud õigusakti liigi – rakendus­akti ja delegeeritud õigusakti – vahel ning kuidas viia kehtivate õigusaktide süsteem vastavusse Lissaboni lepingu kohase süsteemiga. Mõlema läbirääkimisega järgitakse institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega võetud kohustusi. Käimas on ka läbirääkimised komiteemenetluse edasiseks täiustamiseks. Kõigi nende läbirääkimiste eesmärk on suurendada õiguslikku stabiilsust ja vähendada vastuolusid õigusaktide üle peetavatel läbirääkimistel. 12. detsembril 2017 käivitus esimene tõeliselt institutsioonidevaheline õigusloome vahend – delegeeritud õigusaktide register.

ELi õigusaktide kohaldamise järelevalve

Selleks et kodanikud ja ettevõtjad saaksid ELi õigusest täit kasu, tuleb ELi õigusakte õigesti kohalda­da. Iga norm – ükskõik kui hoolikalt see on koostatud ja ette valmistatud – on vaid nii tõhus, kui tõhus on selle rakendamine. Seetõttu ei tegele komisjon ainult uute õigusaktide esitamisega, vaid ka õigusaktide nõuetekohase kohaldamise ja jõustamise tagamisega.

12. juulil 2018 avaldatud 2017. aasta aruande kohaselt on liikmesriikide suhtes rakendatavate rikkumismenetluste arv võrreldes eelmise aastaga veidi (5,91%) langenud. Kõige rohkem rikkumis­menetlusi algatati 2017. aastal liikuvuse ja transpordi, keskkonna, finantsstabiilsuse ning teenuste ja kapitaliturgude poliitikavaldkondades.

Kodanikele sõnaõiguse andmine ELi seadusloomes

Komisjoni parema õigusloome tegevuskava raames täiustati keskset konsultatsioonisaiti „Avaldage arvamust!“, et üldsusel oleks õigusloomeprotsessi lihtsam jälgida ja selles osaleda.

Alates veebisaidi käivitamisest 2016. aastal on külastuste arv igal aastal kasvanud ja küün­dis 2018. aastal peaaegu 500 000ni. Et teha kokkuvõte parema õigusloome põhimõtte ellu­viimisest ning analüüsida parema õigusloome eri vahendite toimimist ja aidata kaasa parema õigusloome eesmärkide saavutamisele, algatas komisjon avaliku konsultatsiooni, mis peeti 17. juulist kuni 23. oktoobrini. Osaleda said kõik kodanikud, organisatsioonid ja ametiasutused, kellel on huvi ELi poliitika kujundamise vastu või sellega kogemusi. Saadi rohkem kui 600 vastust kõigist liik­mes­riikidest. Neid uuriti põhjalikult ning analüüsiti koos ELi institutsioonide ja asutustega peetud siht­konsultatsioonidel saadud seisukohtadega. Konsultatsioon jõuab lõpule 2019. aasta esimesel poolel.

Õigusriigi kindlustamine

Õigusriigi põhimõtete järgimine on demokraatia ja põhiõiguste austamise oluline osa. See on tähtis ka selleks, et tagada Euroopa Liidu toimimine – siseturuna ja alana, kus õigusakte rakendatakse ühetaoliselt ja eelarvet täidetakse nõuetekohaselt ning kus liikmesriigid ja nende kodanikud saavad töötada üheskoos vastastikuse usalduse vaimus ühiste eesmärkide nimel.

Õigusriigi põhimõtte eiramise suurim risk on vastastikuse usalduse nõrgenemine: kui ELi aluslepin­gu­te sätteid jäetakse täitmata, kahjustab see otseselt kõige aluseks olevat solidaarsust, ühtekuuluvust ja riigis tehtud otsuste vastastikust tunnustamist.

Ka 2018. aastal tuli komisjonil tegeleda õigusriigi probleemidega teatavates liikmesriikides – Ungaris ja Poolas. Nende suhtes tuli komisjonil alustada rikkumismenetlus ja Poola puhul ka võtta kasutusele Euroopa Liidu lepingu artikkel 7.

Jätkus komisjoni koostöö Bulgaaria ja Rumeeniaga koostöö- ja jälgimiskorra raames.

Pikaajalise eelarveraamistikuga kavatsetakse teha oluline uuendus – tugevdada ELi rahastamise ja õigusriigi põhimõtte vahelist seost. Õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhti­mise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise oluline eeltingimus. Seepärast teeb komisjon ettepaneku kehtestada uus mehhanism, et kaitsta ELi eelarvet finantsriskide eest, mis on seotud liikmesriikides üldiseks muutunud puudustega õigusriigi toimimises. Uued vahendid võimaldaksid liidul peatada, vähendada ja piirata juurdepääsu ELi vahenditele nii, et see oleks proportsionaalne õigusriigi põhimõtte järgimises leitud puuduste laadi, raskusastme ja ulatusega.

Läbipaistvus ja vastutus

Ühine läbipaistvusregister

Kontaktid sidusrühmade ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega on ELi institutsioonide töö lahutamatu osa. Samal ajal on läbipaistvus ja vastutus äärmiselt olulised, et säiliks Euroopa kodani­ke usaldus liidu poliitilise, seadusandliku ja haldustegevuse legitiimsuse vastu. Selleks et kodanikud saaksid jälgida ELi õigusloomeprotsessi mõjutajate tegevust ja võimalikku mõju, on oluline, et huvide esindamine oleks läbipaistev. Sellepärast on komisjon esitanud ettepaneku täiustada läbipaistvusregistrit, sõlmides selleks uue kohustuslikku laadi institutsioonidevahelise kokkuleppe, milles osaleksid Euroopa Parlament, komisjon ja esimest korda ka Euroopa Liidu Nõukogu. Läbirääkimised sellel teemal on alanud.

Komisjoni liikmete uus käitumisjuhend

Euroopa Komisjon võttis 31. jaanuaril vastu uue Euroopa Komisjoni liikmete käitumisjuhendi. Uud­sena on selles pikendatud volinike ametiaja järgsest tegevusest etteteatamise aega kahe aastani (presidendi puhul kolme aastani), kehtestatud rangemad eeskirjad volinike finantshuvide kohta ning tagatud huvide konflikti parem ennetamine ja suurem läbipaistvus (nii näiteks on ette nähtud komisjoni volinike lähetuskulude avaldamine iga kahe kuu tagant). Läbipaistvuse ja vastutavuse vaimus ning kooskõlas uue tegevusjuhendiga hakkab komisjon igal aastal avaldama aruannet käitumisjuhendi järgimise kohta.

Dokumentidele juurdepääsu õigus

Augustis võttis komisjon vastu oma 2017. aasta aruande dokumentide kasutamise kohta. Aruandest selgub, et dokumentidele juurdepääsu käsitleva määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel esitatud esmaste juurdepääsutaotluste arv suurenes peaaegu 3% (6077 taotluselt 2016. aastal 6255-le 2017. aastal) ning kordustaotluste arv 1% (295-lt 2016. aastal 299-le 2017. aastal). Euroopa Liidu kõigist institut­sioonidest käsitles Euroopa Komisjon endiselt kõige suuremal arvul juurdepääsutaotlusi.

See näitab, et ELi kodanikud ja teised juurdepääsuõigusega isikud kasutavad aktiivselt Euroopa Komisjoni valduses olevatele dokumentidele juurdepääsu õigust. Algetapil avalikustati taotletud dokumendid täielikult või osaliselt enam kui 82% juhtudest. Suurema või täieliku juurdepääsu sai 46% kordustaotluse esitajaid. Samal ajal jätkas komisjon omaalgatuslikult arvukate dokumentide ja teabe avaldamist oma veebisaitidel ning erinevates avalikes registrites, mis hõlmavad kõiki ELi tegevusvaldkondi.

ELi eelarve täitmise kontroll

Kehtestatud on kontrolliraamistik ja tulemusraamistik, mis annavad piisava kindluse selle kohta, et ELi vahendeid kasutatakse eeskirjadekohaselt. Lisaks tehakse pidevat tööd vigade ennetamiseks, avastamiseks ja parandamiseks ning keskendutakse tulemuste saavutamisele.

Pärast nõukogu positiivset soovitust andis Euroopa Parlament 2018. aasta aprillis lõpliku heakskiidu sellele, kuidas komisjon täitis 2016. aastal ELi eelarvet. Iga-aastane eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlus tagab demokraatliku kontrolli maksumaksjate raha kasutamise üle ning komisjoni poliitilise vastutuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ees eelarve täitmise küsimuses.

Juulis esitas komisjon oma ELi 2017. aasta eelarve finantsaruannete koondpaketi, milles oli kokku pandud kogu kättesaadav teave ELi eelarve täitmise, tulemuslikkuse ja tulemuste, kaitsmise ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta. Aruanded näitasid, et ELi eelarvega saavutati tulemusi, mis olid kooskõlas komisjoni prioriteetidega, ja et eelarvet rakendati nõuetekohaselt.

2018. aastal tegi komisjon edusamme Euroopa Prokuratuuri loomisel, mis peaks hakkama tööle 2020. aasta lõpuks. Uus asutus hakkab uurima ELi eelarvet kahjustavaid kriminaalkuritegusid ja esitama süüdistusi 22 osalevas liikmesriigis.

Oktoobris kiitis Euroopa Kontrollikoda üheteistkümnendat aastat järjest heaks ELi raamatupidamise aastaaruande, leides, et see on tõene ja õiglane. Seejuures avastas kontrollikoda kõigis kuluvaldkonda­des kokku vähem vigu kui eelmise nelja aasta jooksul. Üle poole ELi kulutuste puhul ei ulatunud vea­määr isegi kontrollikoja poolt oluliseks peetava tasemeni. Eelarve tulude poolel vigu ei leitud.

Liikmesriikide parlamendid

23. oktoobril avaldati 2017. aasta aruanne subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse kohta, aruanne komisjoni suhetest liikmesriikide parlamentidega ning komisjoni teatis subsidiaarsuse ja proport­sionaalsuse põhimõtte kohta.

2018. aastal saadi liikmesriikide parlamentidelt kokku 570 arvamust, sealhulgas 37 subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismi raames esitatud põhjendatud arvamust, milles väideti, et komisjoni esitatud õigusaktid ei ole kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Komisjon elavdas liikmesriikide parlamentidega peetavat poliitilist dialoogi veelgi: volinikud kohtusid liikmesriikide parlamentidega kas külastuste ajal liikmesriikidesse või parlamendiliikmete külaskäikudel Brüsse­lisse kokku 140 korral. Komisjoni liikmed osalesid ka mitmel parlamentidevahelisel kohtumisel ja muudel üritustel, kus nad suhtlesid liikmesriikide parlamendiliikmetega.

Euroopa Ombudsman

Euroopa Ombudsmani uurimised Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste väidetava haldusomavoli kohta käsitlesid muu hulgas komisjoni liikmete käitumisjuhendist kinnipidamist eelkõige pärast ameti­aja lõppu, komisjoni erinõunike ametisse nimetamist ja rahvusvaheliste läbirääkimiste läbipaistvust. Käsitleti ka konkreetseid teemasid, nagu hanked, lepingud, maksete hilinemine, konkreetsete töötaja­tega seotud küsimused ning juurdepääs dokumentidele. 2018. aastal lõpetati enam kui 97% kõigist 229-st Euroopa Ombudsmani otsusest ja soovitusest ilma haldusomavoli avastamata.

Euroopa kodanikualgatus

Komisjon registreeris 2018. aastal seitse uut kodanikualgatust.

28. märtsil 2018 avaldati teine aruanne Euroopa kodanikualgatuse määruse kohaldamise kohta. Iga kolme aasta järel esitatavas aruandes antakse ülevaade algatuse olukorrast ja sidusrühmade peamistest probleemidest. Käsitletud on ka komisjoni esitatud ja 13. septembril 2017. aastal vastu võetud määruse ettepaneku alusel tehtud või veel tehtavaid täiustusi.

10. aprillil korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2018. aasta Euroopa kodanikualgatuse päeva, kus komisjon käivitas kolmeaastase teavituskampaania Euroopa kodanikualgatuse kohta. Kampaania koosnes peamiselt lühikestest videotest, mida levitati sotsiaalmeedia kaudu, ning võimalikele arvamuskujundajatele mõeldud üritustest liikmesriikides.

22. mail käivitati ka Euroopa kodanikualgatuse foorum. Foorum on veebipõhine koostööplatvorm, mis toetab uue algatuse esitamisest huvitatud või juba mõnda algatust koordineerivaid kodanikke. Fooru­mi kaudu saab tutvustada head tava, leida partnereid teistes riikides ja saada nõu asjatundjatelt.

12. detsembril sõlmiti Euroopa Parlamendi ja nõukoguga poliitiline kokkulepe Euroopa kodanikualga­tuse ümberkujundamise kohta 2017. aastal vastu võetud komisjoni ettepaneku alusel.

Dialoog ja konsultatsioonid kodanikega

Kodanikudialoog

Alates 2015. aastast on korraldatud üle 1300 kodanikudialoogi ürituse rohkem kui 400 linnas üle kogu ELi. Pärast Euroopa tulevikku käsitleva valge raamatu avaldamist 2017. aastal suurenes ürituste arv märkimisväärselt. Euroopa Komisjon soovis kodanikudialoogidele veelgi hoogu anda ja teatas 2018. aasta veebruaris, et kavatseb saada täis 1000 kodanikudialoogi üritust.

1. oktoobril 2018 Saksamaal Frei­burgis toimus komisjoni ametiaja algusest arvates 1000. kodanikudia­loog, kus osalesid president Juncker ja Baden-Württembergi liidumaa peaminister Winfried Kretschmann.

2018. aastal korraldati 27 liikmesriigis kokku 833 kodanikudialoogi üritust, kus osales üle 70 000 inimese. Alates 2015. aastast on üle 160 000 inimese arutanud nende jaoks olulisimaid küsimusi Euroopa Komisjoni presidendi, asepresidentide ja volinike ning ELi ametnike, Euroopa Parlamendi liikmete ja liikmesriikide poliitikutega. Algatuse mõju võib juba näha komisjoni ja teiste institutsiooni­de töös. Näiteks kajastavad komisjoni uue pikaajalise eelarveraamistiku ettepanek ja edasised arutelud kaasseadusandjate vahel prioriteete ja ambitsioone, mida kodanikud on väljendanud valge raamatu üle peetud arutelude käigus.

Euroopa Komisjon töötab välja uusi kodanikudialoogi vorme, näiteks mitmekeelne piiriülene üritus kahest või kolmest liikmesriigist pärit kodanikega, reaalajas veebidialoog sotsiaalmeedia platvormi­del, kodanike töötuba, kus kodanikud enne dialoogi pidamist saavad arutada mis tahes teemadel, ning uued partnerlused teiste institutsioonide ja liikmesriikidega.

Piiriülese dialoogiga tehti algust 2018. aastal. Piirilinnades toimunud üritustel osalesid Malta ja Itaalia, Saksamaa ja Madalmaade ning Saksamaa ja Poola kodanikud. Euroopa Parlament ja komisjon korraldasid kahe peale 2018. aasta aprillis Sloveenias Bledi linnas ühise kodanikudialoogi ürituse, kus institutsioone esindasid Euroopa Parlamendi liikmed Franc Bogovič ja Tibor Szanyi ning volinikud Violeta Bulc ja Phil Hogan. Üldsus arutas maaelu arengu ja arukate külade küsimusi ning side parandamise ja ühise põllumajanduspoliitika probleeme.

Arutelu Euroopa tuleviku üle

2018. aastal hoogustus arutelu Euroopa tuleviku üle. Arutelu käigus on kavas kuulata ära kõik arvamused ja ideed kogu Euroopast. Iga arvamus on tähtis. Seepärast on Euroopa Komisjon keskendunud eri lähenemisviiside leidmisele ning partnerluse loomisele kõigi teiste institutsioonide ja liikmesriikidega, kes soovivad osaleda. Paljud on sellele üleskutsele vastanud. Euroopa Parlament algatas Euroopa tuleviku teemalise kõrgetasemeliste arutelude sarja, kus osalevad riigipead ja valitsusjuhid. Euroopa Regioonide Komitee asus korraldama arutelu Euroopa piirkondades, linnades ja omavalitsustes kampaania „Mõttevahetus Euroopa teemal“ raames.

Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja teiste riigijuhtide algatusel leppisid 27 liikmesriiki märtsis kokku luua Euroopa Komisjoni kogemustest lähtudes kodanikega konsulteerimise ühine raamistik, et arutada Euroopa tuleviku üle.

Protsessi toetamiseks alustas Euroopa Komisjon 2018. aasta mais Euroopa Majandus- ja Sotsiaal­komiteega koostööd ainulaadse osalusdemokraatia programmi rakendamiseks. Selleks moodustati Euroopa kodanike foorum, kuhu sõltumatu küsitluste korraldaja valis ELi 27 liikmesriigist 96 inimest, kes kajastaksid sotsiaal-demograafilist tausta ja ELi käsitlevate arvamuste mitmekesisust. Foorum arutas kahe maikuu päeva jooksul, milliseid küsimusi Euroopa elanikele esitada, ja töötas välja nende sõnastuse.

Saadud küsimustiku alusel koostati veebipõhine konsultatsioon, mille käigus paluti Euroopa elanikel osutada, millises suunas peaks liit edasi arenema. 2018. aasta lõpuks oli saadud rohkem kui 77 000 vastust. Lisaks etteantud küsimustele, milles keskendutakse mõnele Euroopa tuleviku põhiküsimusele, sisaldab enamik neist kvalitatiivseid märkusi ja ideid.

Lisaks konsultatsioonile tehti 24. oktoobrist 7. novembrini Eurobaromeetri eriuuring Euroopa tuleviku kohta, milles osalenud 27 339 Euroopa Liidu kodanikku moodustasid esindusliku valimi.

Kodanike ootused ja lootused

Hoolimata dialoogivormide ja osalejate mitmekesisusest koonduvad dialoogid teatavate korduvate teemade ümber. Üldiselt tajuvad osalejad Euroopa Liitu pigem positiivselt. Nad näevad Euroopas probleemide lahendust. Siiski on väljendatud ka muret ja rahulolematust. Sageli küsitakse, kes mida peaks tegema. Kodanikud kalduvad arvama, et põhiprobleeme saab tõhusamalt lahendada kombineeritud meetmetega Euroopa ja liikmesriikide tasandil. Üldiselt pooldavad nad suuremat ühtlustamist Euroopa tasandil, näiteks keskkonna ja toiduohutuse valdkonnas, kuid neid, kes ootavad ja nõuavad ka reforme, mis muudaksid liidu tõhusamaks ja läbipaistvamaks, on enamik.

Rohkem teavet Euroopa tuleviku teemalise kodanikudialoogi ning arutelude sisu ja tulemuste kohta võib leida eduaruandes kodanikega peetud dialoogide ja konsultatsioonide kohta, mille komisjon esitas Euroopa Ülemkogule 11. detsembril 2018.