Fookuses ELi MEETMED NAISTE TOETUSEKS
Veebruar 2020
Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on Euroopa Liidu põhiväärtus, mis ulatub tagasi 1957. aasta Euroopa Liidu toimimise lepinguni, milles kehtestati võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte. EL on sellest ajast saadik järjepidevalt võidelnud soolise diskrimineerimisega ning praeguseks on Euroopa naiste jaoks üks ohutumaid ja õiglasemaid paiku maailmas.
Naiste õiguste kaitsmine ja nende eest seismine on aga ikka veel päevakorras. Euroopas peaks naistel olema meestega võrdsed võimalused ning üldiselt suurem mõjuvõim ja turvatunne. Tegelikkuses aga on liiga paljud naised nendest õigustest veel ilma jäetud. Statistika kohaselt on naised alaesindatud otsustustasandi ametikohtadel poliitikas ja ettevõtluses ning teenivad ELis endiselt keskmiselt 16 % vähem kui mehed. Endist viisi kohtab kõikjal soopõhist vägivalda ja ahistamist.
ELi PRAEGUNE TEGEVUS
ELi eesmärk on tagada naistele meestega võrdsed töötingimused, sh võrdne palk, ning aidata nii meestel kui ka naistel saavutada parem tasakaal töö ja muude eluvaldkondade vahel. Erilist tähelepanu pööratakse naiste ja tütarlaste vastu suunatud vägivalla peatamisele ning soolise võrdõiguslikkuse edendamisele ELis ja mujal maailmas. Lisaks toetab EL naiste ja meeste võrdsust otsustustasandi ametikohtadel. Euroopa Komisjon lähtub kõikides nendes valdkondades tegutsemisel „Strateegilisest kohustusest soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks aastatel 2016–2019“.
TÖÖVÕIMALUSED JA PALK
Paljud naised ei suuda endiselt saavutada täielikku majanduslikku iseseisvust. Võrreldes meestega kipuvad naised töötama vähem ning tegema seda vähem tasustatud töökohtadel, nad võtavad tööst rohkem pause ning neid edutatakse vähem ja pikema ooteajaga. See on muu hulgas tingitud tööturul osalemist takistavatest teguritest ja paljude naiste hoolduskohustustest. EL on sellegipoolest võtnud eesmärgiks anda naistele võrdsed tööalased võimalused ja tagada neile meestega võrdne palk.
2017. aastal töötas ELis 66,5 % 20–64-aastastest naistest, mis on edasiminek võrreldes 2010. aastaga, kui see näitaja oli 62,1 %. Meeste tööhõive oli 2017. aastal 78 % ja 2010. aastal 75,1 %. Võrdse töötasu põhimõte on kirjas Euroopa aluslepingutes ja tööturul soolise võrdõiguslikkuse tagamise eeskirjades. Samas on kõikidel liikmesriikidel endist viisi probleeme nende eeskirjade nõuetekohase rakendamisega.
2017. aastal esitas EL meeste ja naiste palgalõhe kaotamise tegevuskava. Kavas tegeletakse nii stereotüüpide kui ka töö- ja eraelu tasakaaluga ning kutsutakse valitsusi, tööandjaid ja ametiühinguid astuma samme selleks, et tagada naistele õiglane palgaarvestus.
ELi MEETMED SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE NING TÖÖ- JA ERAELU TASAKAALU PARANDAMISEKS
Töö- ja eraelu tasakaal
Soolise võrdõiguslikkuse puudumine tekitab probleeme nii naistele kui ka meestele. Sooline võrdõiguslikkus on Euroopa sotsiaalõiguste samba kandev idee, mille eesmärk on toetada naiste ja meeste võrdset kohtlemist ja nende võrdseid võimalusi kõigis valdkondades. See hõlmab tööturul osalemist, töötingimusi ja karjääri edendamist.
2014. aasta ELi direktiiviga tehti börsil noteeritud suurettevõtetele kohustuslikuks avaldada teavet ettevõtte juhatuse kohta seoses ettevõtte mitmekesisuspoliitikaga, nt juhatuse liikmete vanuse, soo ning haridusliku ja erialase tausta kohta.
Aga elus on muudki peale töö ja raha. Tasakaalu leidmine töötegemise ja sissetuleku tagamise ning iseendale ja oma perele aja leidmise vahel on ühtmoodi tähtis nii naistele kui ka meestele.
Euroopa Komisjoni töö- ja eraelu tasakaalu algatus järgib sotsiaalõiguste samba võrdse kohtlemise põhimõtet, tutvustades ELi tasandil uusi ning tugevdades olemasolevaid õigusi, mis aitavad tasakaalustada naiste ja meeste vahel hoolduskohustusi ning toetavad seeläbi naiste tööhõivet. Need õigused puudutavad lapsevanemaks olemist, vanemapuhkust ja perepuhkust, samuti paindlikke töövõimalusi lapsevanemate ja hooldajate jaoks.
Algatus sisaldab muu hulgas meetmeid liikmesriikide toetamiseks, et kaitsta rasedaid ja perepuhkusele suundunud töötajaid vallandamise eest, parandada hooldusteenuste osutamist ning tegeleda majanduslike teguritega, mis vähendavad leibkonna teise palgasaaja tööhuvi.
Naistel ja meestel võivad olla erinevad tervisemured. ELi kolmanda terviseprogrammi eesmärk on tagada inimestele nende soost olenemata võrdsed võimalused olla terve ja saada kvaliteetset tervishoiuteenust.
KUIDAS EL NAISI TÖÖMAAILMAS ABISTAB
EL arvestab naistele eriomaste vajadustega oma mitmesugustes rahastamiskavades ja -põhimõtetes. Euroopa Sotsiaalfond toetab igal aastal miljonite mitmesuguste takistustega silmitsi seisvate inimeste pääsu tööturule.
Konkreetsete naiste tööhõive suurendamise meetmetena võiks nimetada ümberõpet ja oskuste parandamist. Fond toetab naisi pausi järel tööle naasmisel, pakkudes näiteks kvaliteetset lapsehooldusteenust ja individuaalset nõustamist ning parandades tööandjate teadlikkust naiste probleemidest. Euroopa Sotsiaalfond toetab projekte ka teie riigis. Fondi mitmesugused edukad algatused on muutnud paljude inimeste elu.
ELi piirkondades rahastatavad projektid pakuvad naistele uusi võimalusi, luues tingimused rahastuse kasutamiseks, individuaalse toe saamiseks või nõustamiseks ettevõtlusega alustamisel. Uurige lähemalt, milliseid programme ja projekte rahastatakse teie riigis või piirkonnas.
WEgate’i platvorm on universaalne keskkond naistele, kes soovivad alustada ettevõtlusega või arendada olemasolevat ettevõtet. WEgate’ist leiate teavet koolituste, mentorluse, nõustamise ja kontaktide loomise kohta. Lisaks saate lähemalt teada, kuidas asutada või arendada oma ettevõtet ELi laenude ja riskikapitaliga.
EL võtab ka meetmeid naiste osaluse suurendamiseks digisektoris, seades küsimärgi alla stereotüüpe, toetades haridust ja väljaõpet digioskuste valdkonnas ning julgustades rohkem naisettevõtjaid digisektoris tegutsema. 2018. aastal asutati Euroopa võrgustik digivaldkonnas tegutsevatele naistele (European Network for Women in Digital), et digisektoris tegutsevad tütarlapsed ja naised saaksid omavahel suhelda ning ideid ja kogemusi jagada. Paarkümmend tehnoloogiaettevõtet on samuti võtnud suuna kaasava ja sooliselt tasakaalustatud töökultuuri ja -keskkonna loomisele.
Lisaks muule tegeleb EL ka soolise ebavõrdsuse kaotamisega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas. Näiteks programm „Horisont 2020“ toetab teadusasutusi ja ülikoole soolise võrdõiguslikkuse kavade elluviimisel. ELi naisnovaatorite auhinnaga tunnustatakse igal aastal naisi, kes on ühtaegu suurepärased teadlased, novaatorid ja edukad ettevõtjad. EL võtab meetmeid naiste tööhõive parandamiseks muudeski valdkondades, näiteks transpordisektoris.
NAISTEVASTASE VÄGIVALLA LÕPETAMINE
Kõigil on õigus elada ilma vägivallata. Paraku on tütarlaste ja naiste vastu suunatud vägivald kõikjal maailmas tõusuteel. Paljudes kohtades teeb probleemi hullemaks suhtumine ohvritesse: 2016. aastast pärineva Eurobaromeetri uuringu kohaselt on naistevastane vägivald mõnes ELi riigis endiselt aktsepteeritud ja seda peetakse lausa õigustatuks. ELis teatatud inimkaubanduse ohvrid on valdavalt naised ja tütarlapsed. ELi inimkaubandusevastased õigusaktid kehtestavad soospetsiifiliste meetmete võtmise kohustuse ning hõlmavad poliitikameetmeid ja finantsprogramme liikmesriikide toetamiseks.
Kõik ELi liikmesriigid ja Euroopa Liit ise on kirjutanud alla Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioonile (Istanbuli konventsioon). See konventsioon paneb kõikidele riikidele kohustuse igasuguse vägivalla ennetamiseks ja kriminaliseerimiseks, vägivallaohvrite kaitsmiseks ning süüdlastele süüdistuse esitamiseks.
ELi kampaania „NON.NO.NEIN“ julgustab mehi ja naisi naistevastasele vägivallale vastu seisma. Peale selle rahastab EL õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi raames projekte soopõhise vägivallaga võitlemiseks ja vägivallaohvrite toetamiseks.
Üleilmsel tasandil asutasid EL ja ÜRO 2017. aastal algatuse „Spotlight“, mille eesmärk on likvideerida igat liiki vägivald naiste ja tütaraste vastu. EL lubas selle toetamiseks eraldada 500 miljonit eurot.
VÕRDSUSE EDENDAMINE JA ÕIGUSTE KAITSMINE
Teil on õigused ja võimalus tegutseda, kui leiate, et neid õigusi on rikutud. Kui soovite rohkem teavet diskrimi- neerimisvastase võitluse ja võrdse kohtlemise kohta oma riigis, võtke ühendust oma riigi esindajaga Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustikus, mis loodi selleks, et edendada ELi õiguse ühetaolist kohaldamist vastavates valdkondades.
Euroopa Komisjon avaldab igal aastal laiaulatusliku aruande soolise võrdsuse olukorrast ELis. Naiste ja meeste võrdsuse edendamisel on oluline osa Euroopa Liidu Kohtu otsustel, mis hoolitsevad selle eest, et ELi õigust tõlgendataks ja kohaldataks kõikides ELi riikides ühtmoodi.
Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut toetab liikmesriikide ja ELi pingutusi naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamisel ning tagamisel kõikjal Euroopas ja mujal. Valdkonnas tehtavaid edusamme aitab jälgida instituudi soolise võrdõiguslikkuse indeks. Euroopa Komisjon toetab Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikke, sh Euroopa naiste surverühma, ühendust „Euroopa naised vägivalla vastu“ (Women Against Violence Europe), perevägivallatsejatega tegelevat Euroopa võrgustikku (European Network for the Work with Perpetrators of Domestic Violence) ja naiste suguelundite moonutamise peatamise Euroopa võrgustikku (END FGM). Need võrgustikud teevad tihedat koostööd ELi institutsioonidega naiste õiguste ning meeste ja naiste võrdsusega seotud probleemide lahendamisel ning oskavad teid juhatada teie riigis tegutsevate asjasse puutuvate organisatsioonide juurde.
EDUSAMMUD NAISTE KAASAMISEL POLIITIKASSE JA OTSUSTE TEGEMISSE
EL pingutab selle nimel, et kõrvaldada naiste teelt nähtamatud tõkked ettevõtluses ja poliitikas. Selleks teeb EL koostööd valitsuste, ettevõtete, ametiühingute ja valitsusväliste organisatsioonidega, et töötada välja ja rakendada kõikjal ELis meetmeid soolise tasakaalu saavutamiseks juhtivatel kohtadel. Ühtlasi tegeleb EL teabe kogumise ja levitamisega ning heade tavade edendamisega.
2019. aasta detsembris sai Ursula von der Leyenist esimene Euroopa Komisjoni naispresident. Christine Lagarde astus Euroopa Keskpanga presidendi ametisse 2019. aasta novembris ja temast sai esimene Euroopa Keskpanga naispresident. Emily O’Reilly on Euroopa ombudsman, kes uurib kaebusi ELi institutsioonide kehva haldustöö kohta.
ELi institutsioonide tööhõivet reguleerivaid eeskirju tuleb kohaldada soolise diskrimineerimiseta, sh seoses palgaga. Töötajatel on õigus vanema- või perepuhkusele. Euroopa Komisjon ei diskrimineeri kedagi töölevõtmisel ega edutamisel ja loob paindliku töökeskkonna, kus töötajatest peetakse lugu. Ühtlasi on komisjonil strateegia töö- ja eraelu tasakaalu ning töötajate heaolu edendamiseks.
Euroopa Komisjoni president ja naisliikmed
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen | Digiajastule vastava Euroopa valdkonna juhtiv asepresident Margrethe Vestager | Väärtuste ja läbipaistvuse valdkonna asepresident Věra Jourová | Demokraatia- ja demograafiaküsimuste asepresident Dubravka Šuica | Innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik Mariya Gabriel | Ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira | Tervishoiu ja toiduohutuse volinik Stella Kyriakides | Võrdõiguslikkuse volinik Helena Dalli | Siseasjade volinik Ylva Johansson | Transpordivolinik Adina Vălean | Rahvusvahelise partnerluse volinik Jutta Urpilainen | Energeetikavolinik Kadri Simson
Euroopa Komisjoni endise presidendi Jean-Claude Junckeri seatud eesmärgi kohaselt pidid naised 2019. aastaks, mil lõppeb tema komisjoni mandaat, moodustama Euroopa Komisjoni kesktaseme juhtidest ja tippjuhtidest vähemalt 40 %. Kui 2014. aastal moodustasid naised kõikidest juhtivtöötajatest 30 %, siis 2019. aasta oktoobri seisuga oli naiste osakaal 41 %.
Pärast Euroopa Parlamendi valimisi kasvas parlamendi naisliikmete osakaal 39,4 %-ni, mis on rohkem kui kunagi varem. Seitsmes liikmesriigis – Lätis, Luksemburgis, Maltal, Sloveenias, Soomes, Taanis ja Rootsis – on vähemalt pooled parlamendiliikmetest naised.
ELU PARANDAMINE KÕIKJAL MAAILMAS
Euroopa Liit soovib asjakohase poliitika, eelkõige soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise raamistiku kaudu parandada tütarlaste ja naiste elu kõikjal maailmas. EL plaanib selle raamistiku kaudu toetada partnerriike, esmajoones arenevaid, laienemisega seotud ja naaberriike, käegakatsutavate tulemuste saavutamisel tegevuskavas sätestatud soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas.
EL püüab saavutada soolist võrdõiguslikkust ka arengukoostöös ja seab selle partnerriikidega peetavates üld- ja valdkonnapoliitilistes dialoogides esikohale. Nii näiteks on EL teinud Tšiiliga peetavatel kaubandusläbirääkimistel esimest korda ettepaneku lisada lepingusse sätted kaubanduse ja soolise võrdõiguslikkuse kohta.
ELi paralleelne lähenemisviis keskendub soolõimele ja soospetsiifilistele tegevustele mitmes valdkonnas: suutlikkuse arendamine arenguriikides; naisorganisatsioonide toetamine; suuniste, parimate tavade ja teadlikkuse parandamise kaudu teabe levitamine soolise võrdõiguslikkuse kohta.
Lisaks on EL juhtinud läbirääkimisi soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide kaasamiseks ÜRO kestliku arengu tegevuskavasse aastani 2030. Nimetatud eesmärkides keskendutakse naistevastase vägivalla lõpetamisele, tasustamata hooldus- ja majapidamistööde tunnustamisele ning igaühele seksuaal- ja reproduktiivtervise ja reproduktiivõiguste võimaldamisele. Ühtlasi sisaldavad eesmärgid sõnaselget suunda kõikide kestliku arengu eesmärkide, sihtide ja näitajate soolõimimiseks.
EL ja ELi liikmesriigid soovivad oma suhteid arengumaadega puudutavas poliitikas ja praktikas pöörata olulist tähelepanu ka soolisele võrdõiguslikkusele. Seejuures toetutakse 2017. aasta Euroopa arengukonsensusele. Olulisemate eesmärkide hulka kuulub poliitikadialoogi tugevdamine naiste ja tütarlaste mõjuvõimu suurendamiseks, nende rolli edendamine arengus ja muudatuste tegemises ning soolise võrdõiguslikkuse nimel võetavate sihipäraste meetmete arvu suurendamine.
Viimase kahe aasta jooksul on EL osutanud 1,5 miljonile tütarlapsele ja naisele kaitse- ja hooldusteenuseid seoses naiste suguelundite moonutamisega. Selle tulemusena on 3 000 kogukonda ehk 8,5 miljonit inimest avalikult teatanud selle tava hülgamisest.
EL tunnustab ka naisi, kes võitlevad kõikjal maailmas oma õiguste eest. Islamiriigist eluga pääsenud Nadia Murad ja Lamiya Aji Bashar ning tüdrukute hariduse eest võitlev pakistanlanna Malala Yousafzai on pälvinud Euroopa Parlamendi Sahharovi auhinna.
Lisaks sellele peavad ELiga liitumise nimel pingutavad kandidaatriigid võtma täielikult omaks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtte ning tegema tööd selle nimel, et lisada ELi selle valdkonna õigusaktid oma õigustikku. See küsimus on laienemisprotsessis endist viisi esikohal.
