Fookuses EL JA LGBTI-INIMESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS
Veebruar 2020
Igaühel Euroopa Liidus (EL) on õigus võrdsele kohtlemisele.
2019. aastal küsitletud eurooplastest 76 % oli seisukohal, et lesbidel, geidel ja biseksuaalidel peaksid olema samasugused õigused kui heteroseksuaalsetel inimestel, 2015. aastal oli see määr 71 %. Sellegipoolest võivad lesbid, geid, biseksuaalid, trans- ja intersoolised inimesed (LGBTI-inimesed) puutuda mitmes eluvaldkonnas kokku diskrimineerimisega. Seda võib esineda näiteks tööotsingutes või sotsiaalkindlustushüvitiste taotlemisel, koolis või olukorras, kus on vaja tervishoiuteenuseid. Nad võivad kogeda ka vaenu õhutamist või koguni vägivalda ning tunda end ebaturvaliselt töökohal, koolis ja avalikus ruumis.
Alates 1999. aastast on ELil olnud volitused tegutseda seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise korral. Alates sellest on liit võtnud vastu õigusakte ning meetmeid, et laiendada LGBTI-inimeste õigus- ja sotsiaalkaitset.
Käesolev brošüür sisaldab teavet selle kohta, mida teeb EL lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste heaks.
ELi PRAEGUNE TEGEVUS
EL teeb tööd, et võidelda homofoobia ja seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastu. Liit soovib tagada, et ELis oleksid kaitstud kõigi LGBTI-inimeste õigused.
Diskrimineerimisega võitlemise raames esitas Euroopa Komisjon 2015. aastal nimekirja meetmetest, mis hõlmavad näiteks haridust, tööhõivet, tervishoidu, vaba liikumist, varjupaika ja võitlust vaenukuritegude vastu.
Muutuste esilekutsumiseks teeb Euroopa Liit tihedat koostööd liikmesriikidega, kuna just nende ülesanne on edendada ja jõustada LGBTI-inimeste õigusi, näiteks samasooliste paaride õiguslikku tunnustamist, ning soo õigusliku tunnustamise eeskirju.
Peaaegu pooled Euroopas küsitletud LGBTI-inimestest on kogenud diskrimineerimist või ahistamist.
Allikas: Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 2013. aasta ELi LGBT-inimeste uuring.
KAITSE DISKRIMINEERIMISE EEST TÖÖKOHAL
Alates 2003. aastast on ELis ebaseaduslik diskrimineerida inimesi töökohal nende seksuaalse sättumuse alusel. Õigusaktiga kohustatakse kõiki ELi riike tagama õiguskaitse diskrimineerimise eest tööle kandideerimisel, edutamisel ja koolitamisel, samuti töötingimusi, töötasu ja töölt vabastamist puudutavates küsimustes.
Sama kaitse laieneb diskrimineerimisele ja ahistamisele tööhõive- ja sotsiaalkaitse valdkonnas, kui see on tingitud soo korrigeerimisest (kui isik vahetas sugu, kuna tundis, et tema sünnipärane sugu ei vasta tema sooidentiteedile).
TÖÖTAMINE ETTEVÕTETEGA
LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse tõeliseks edendamiseks on peale seaduste aga vaja ka muid meetmeid. 2010. aastal lõi EL mitmekesisuse hartade platvormi, et ergutada ettevõtteid, avalik-õiguslikke asutusi ja mittetulundusühendusi võtma mitmekesisuse suurendamine veelgi kindlamini oma ülesandeks. Osalevad organisatsioonid on nõustunud soodustama mitmekesisust ja võrdseid võimalusi töökohal, kaasa arvatud LGBTI-inimeste puhul.
TURVALISUSE TAGAMINE
LGBTI-inimeste vastast vihkamist levitatakse sageli internetis ja sotsiaalmeedia kaudu. Internetis leviva vaenukõne vastu võitlemiseks leppis Euroopa Komisjon 2016. aastal Facebooki, Twitteri, YouTube’i ja Microsoftiga kokku tegevusjuhendis, milles palutakse neil vaadata enamik ebaseadusliku vaenu õhutamise kohta käivatest teadetest läbi 24 tunni jooksul ning eemaldada vajaduse korral selline sisu. Instagram, Snapchat, Dailymotion ja jeuxvideo.com ühinesid tegevusjuhendiga aastatel 2018 ja 2019.
Kuriteoohvreid tuleb tunnustada ja kohelda austavalt, arvestades iga ohvri individuaalseid vajadusi. Kuriteoohvrite õiguste direktiivis nähakse ette ohvrite siduvad õigused ja ELi riikide sõnaselged kohustused.
Euroopa Liidu tasandil teeb valitsuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja kodanikuühiskonna ekspertidest koosnev rühm tööd sallimatuse ja diskrimineerimise, sealhulgas LGBTI-inimeste vastase sallimatuse ja diskrimineerimise vastu võitlemise nimel. See rühm aitab töötada välja poliitikameetmeid, et ennetada vaenukuritegusid ja vaenu õhutamist ning sellega võidelda. Näiteks on antud välja juhised vaenukuritegude ohvritele õiguskaitse kättesaadavuse, kaitse ja toetuse tagamise kohta, samuti on juhendatud ja koolitatud politseid ja kohtuid.
EL soovib tagada, et LGBTI-inimestel oleks samasugune juurdepääs tervishoiuteenustele nagu teistel inimestel. Tervishoiutöötajate jaoks on koostatud LGBTI-spetsiifilised koolitusjuhendid. ELi riigid teevad ka koostööd, et tagada haavatavatele elanikkonnarühmadele, sealhulgas LGBTI-inimestele, HIVi, seksuaalsel teel levivate nakkuste, tuberkuloosi ja hepatiidi ennetamine, testimine ja sellega seotud hooldus, et saavutada varasem diagnoosimine ja pakkuda kõigile paremaid tervishoiuteenuseid.
Igas liikmesriigis on olemas rünnaku-, ahistamis- ja kuritarvitamisohvritele mõeldud riiklikud abitelefonid.
PIIRIDE ÜLETAMINE
Kõikidel ELi kodanikel on õigus liikuda ELi piires vabalt. Selle liikumisvabadusega püütakse lihtsustada elamist, õppimist ja töötamist muudes ELi riikides. Tegelikkuses võivad LGBTI-inimesed aga kogeda piiriülesel liikumisel takistusi. Näiteks samasoolistel paaridel võib olla väga keeruline saavutada ELi eri riikides oma suhte või laste tunnustamist.
ELi õigusaktiga laiendatakse õigust liikumisvabadusele teatud tingimustel ELi kodanike pereliikmetele, näiteks abikaasadele ja lastele, isegi kui nad ei ole ELi kodanikud. Euroopa Liidu Kohus on märkinud selgelt, et samast soost abikaasadel on õigus elada teises ELi riigis, kui nende partner on asunud sinna seaduslikult elama, isegi kui vastuvõttev riik ise ei ole näinud ette samasooliste abielu.
Üldiselt otsustavad ELi riigid ise oma seaduste üle, milles käsitletakse abielu, sealhulgas samasooliste abielu ja muid õiguslikult tunnustatud suhteid, nt tsiviilpartnerlust. Seega võib abielu ja tsiviilpartnerluse täpne määratlus riigiti erineda.
EL on võtnud vastu sooneutraalsed perekonnaküsimusi käsitlevad õigusaktid, mis kehtivad kõikide kodanike, sealhulgas LGBTI-inimeste kohta. ELi eeskirjad lihtsustavad lahutust, vanemaõigusi, ülalpidamist, pärandit ja paaride abieluvararežiime puudutavate piiriüleste juhtumite lahendamist. Eeskirjad aitavad paaridel ja peredel teada saada, missuguse liikmesriigi kohtud käsitlevad nende juhtumit ja missuguse riigi seadust kohaldatakse, ning need lihtsustavad otsuste tunnustamist ja jõustamist muus liikmesriigis.
TEIE ÕIGUSTE KAITSMINE JA LAIENDAMINE
LGBTI-inimesena on teil ELis õigused.
Kui arvate, et teie õigusi on rikutud, võite esitada kaebuse ja püüda leida õiguskaitsevahendi oma riigi õigussüsteemi raames. Liikmesriikide kohtud teevad koostööd Euroopa Liidu Kohtuga, et täpsustada, kuidas tuleks kohaldada ELi õigusakte. Et saada rohkem teavet selle kohta, kuidas kehtivad mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtted teie koduriigis, võtke ühendust Euroopa Liidu riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste võrgustiku asjakohase liikmega. Kuna kõik võrdõiguslikkust edendavad asutused ei hõlma seksuaalset sättumust, peate uurima veebisaidilt, missuguste küsimustega asutustes tegeletakse. Need organisatsioonid, samuti vabaühendused ja ametiühingud, saavad teid aidata, kui arvate, et teid on diskrimineeritud näiteks töökohal või tööle kandideerimisel.
69 % eurooplastest on seisukohal, et samasooliste abielu peaks olema lubatud kogu Euroopas.
Allikas: Eurobaromeetri eriuuring 493 „Diskrimineerimine Euroopa Liidus“, mai 2019.
Rohkem teavet LGBTI-kogukonna suhtes levinud hoiakute kohta oma liikmesriigis võib leida siit.
TULEMUSTE JÄLGIMINE
Euroopa Komisjon avaldab igal aastal aruande, et jälgida, milliseid edusamme on tehtud nimekirjas olevate meetmete puhul, et edendada ELis LGBTI-inimeste võrdõiguslikkust.
Euroopa Komisjon jälgib ka, kuidas rakendatakse ELi õigusakte, ning annab aru meetmetest, mida ELi riigid on võtnud LGBTI-inimeste võrdõiguslikkuse edendamiseks.
Viimase abinõuna võib Euroopa Komisjon võtta vajaduse korral meetmeid sellise liikmesriigi vastu, mis ei järgi ELi õigust; selle tagajärjel võidakse juhtum viia Euroopa Liidu Kohtusse. 2008. aastal tegi Euroopa Komisjon ettepaneku laiendada seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise vastast kaitset sotsiaalkaitse (sh sotsiaalkindlustus ja tervishoid), hariduse ning kaupade ja teenuste kättesaadavuse (sh näiteks eluasemed) valdkondadele.
Seni ei ole kõik liikmesriigid aga jõudnud ettepaneku suhtes vajalikule kokkuleppele. Sellest hoolimata on mõni liikmesriik juba võtnud vastu õigusakti, et tagada praeguse ELi õigusakti alusel nõutavast kaitsest laiaulatuslikum kaitse.
VÕRDÕIGUSLIKKUSE EDENDAMINE JA KODANIKUÜHISKONNA TOETAMINE
Kodanikuühiskonna organisatsioonid aitavad tuua kaasa positiivset muutust ja seepärast toetab Euroopa Komisjon Euroopa LGBTI-organisatsioone, nagu Transgender Europe, IGLYO ja ILGA-Europe, mis on osa rahvusvahelisest lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste ühendusest. Õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi ning programmi „Erasmus+“ kaudu toetab Euroopa Komisjon LGBTI-organisatsioone rahaliselt ka riikide tasandil. See rahastus aitab organisatsioonidel suurendada teadlikkust probleemidest ja diskrimineerimisest, millega LGBTI-inimesed peavad toime tulema. Näiteks programmist „Erasmus+“ on toetatud projekte „P.R.I.D.E“ ja „Labels Down“, milles keskenduti LGBTI-kogukonnaga seotud stereotüüpide lõhkumisele.
Kas tahate teada rohkem oma õigustest ELi tasandil?
Võrdse tööalase kohtlemise raamdirektiiviga kohustatakse kõiki ELi riike tagama õiguskaitse seksuaalsest sättumusest tingitud diskrimineerimise ja ahistamise vastu tööle kandideerimisel, edutamisel, koolitamisel ning seoses töötingimuste, töötasu ja töölt vabastamisega.
Uuesti sõnastatud soolise võrdõiguslikkuse direktiiviga kaitstakse transsoolisi inimesi sookorrigeerimisest tingitud diskrimineerimise eest tööelus.
Direktiiviga, milles käsitletakse meeste ja naiste võrdset kohtlemist sotsiaalkindlustuse valdkonnas, kaitstakse transsoolisi inimesi sookorrigeerimisest tingitud diskrimineerimise eest sotsiaalkindlustuse valdkonnas.
Kuriteoohvrite õiguste direktiiviga nähakse ette ohvrite siduvad õigused ning ELi riikide sõnaselged kohustused, et tagada nende tegelik rakendamine.
ELi vaba liikumise direktiiviga laiendatakse õigust liikumisvabadusele teatud tingimustel ELi kodanike pereliikmetele, näiteks abikaasadele ja lastele, isegi kui nad ei ole ELi kodanikud.
ELi PÕHIÕIGUSTE HARTA
Harta artikli 21 kohaselt on keelatud „igasugune diskrimineerimine, sealhulgas diskrimineerimine soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu“.
Seda artiklit kohaldatakse üksnes olukorras, kus kehtib ELi õigus.
UHKUSTUNNE JA LIITLASEKS OLEMINE
Mõned inimesed ei pruugi olla teadlikud probleemidest, millega LGBTI-inimesed võivad kokku puutuda. EL rahastas videotunnistuste sarja, milles tutvustatakse LGBTI-inimesi ja nende liitlasi kõikjalt Euroopast, et anda inimestele väljendusvõimalus ja suurendada teadlikkust. Igas videos keskendutakse identiteedi eri aspektidele ning näidatakse, kuidas toetus ja solidaarsus LGBTI-kogukonnaga võib tõesti muuta inimeste elu paremaks.
ELi institutsioonid toetavad rahvusvahelist homofoobia-, transfoobia- ja bifoobiavastast päeva, EuroPride’i ja muid Pride’i üritusi ning võtavad neist osa.
Eurooplased tunnevad uhkust oma mitmekesisuse üle ning aina rohkem inimesi väljendab avalikult oma seksuaalset sättumust ja soolist identiteeti. Eurooplased on hääletanud avalikult homoseksuaalsete juhtide, sealhulgas Luksemburgi peaministri Xavier Betteli (vasakul) ning Iiri peaministri (Taoiseach) Leo Varadkari (paremal) poolt.
Euroopa Komisjoni peakorter Brüsselis valgustati 17. mail 2019 rahvusvahelise homofoobia-, transfoobia- ja bifoobiavastase päeva tähistamiseks vikerkaarelipu värvides.
Photo: gouvernement.lu
ELi TEGEVUS MUJAL MAAILMAS
Enam kui 70 riigis väljaspool ELi on samasoolistega seksuaalsuhetes olemine endiselt kriminaliseeritud ning mõnes riigis ohustab homoseksuaalseid inimesi isegi surmanuhtlus. Mõnes riigis ei ole LGBTI-inimesed inimõiguste rikkumise ja kuritarvitamise eest piisavalt kaitstud.
EL ergutab teisi riike tagama, et seksuaalne sättumus, sooline identiteet või sootunnused ei saaks olla alus vägivalla või kriminaalkaristuste rakendamiseks.
Näiteks aprillis 2019 mõistis EL hukka Brunei seadused, mille alusel karistatakse samasooliste suhete eest kividega surnuks loopimise, vangistuse või piitsutamisega.
„Ühtegi inimest ei tohiks karistada kellegi armastamise eest. Seda ei tohi kunagi käsitleda kuriteona.“
Komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini Euroopa Parlamendi arutelus Brunei üle 18. aprillil 2019.
EL on suur toetaja ka ülemaailmsel tasandil, rahastades peamiselt demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahendi kaudu projekte, millega püütakse võidelda LGBTI-inimeste diskrimineerimise vastu. Alates 2016. aastast on EL toetanud kokku 5,2 miljoni euro ulatuses 16 projekti, mida viivad ellu kodanikuühiskonna organisatsioonid Aasias, Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Ida-Euroopas. Aastal 2018 käivitas EL uue 10 miljoni euro suuruse fondi, et toetada LGBTI-aktiviste ja organisatsioone piirkondades, kus LGBTI-inimesed on suuremas diskrimineerimisohus.
ELiga ühineda soovivad riigid peavad kaitsma inimesi, keda ohustab diskrimineerimine ja vägivald. LGBTI-inimeste õiguste kaitsmine ja edendamine on endist viisi neis kandidaatriikides liidu jaoks prioriteet, sealhulgas ELiga ühinemise läbirääkimiste raames. Rahastust pakutakse ka võrgustikele, mis edendavad õigusi Lääne-Balkani riikides ja Türgis. Lisaks arutab EL LGBTI-inimeste õiguste küsimust liiduga piirnevate riikide (naabruses asuvad riigid) valitsustega ning jälgib olukorda kohapeal. EL toetab rahaliselt ka organisatsioone, mis töötavad naabruspiirkonnast kaugemal.
