Veebruar 2017

MILLES SEISNEB PROBLEEM?

Euroopa energialiit

Eurooplased vajavad kindlat, jätkusuutlikku ja taskukohast energiat. Meie elu on üles ehitatud selliselt, et ilma energiata ei saaks inimesed hakkama ega toimiks ka majandus. Energiat on tarvis valguse, soojuse, transpordi ja tootmise jaoks. Lisaks põhivajaduste rahuldamisele on energiat vaja ka pesumasinate, arvutite, telerite ja muude selliste kaupade tarbeks, mis on meie jaoks iseenesestmõistetavad. Siiski ei ole lihtne tagada, et meil on alati, nii praegu kui ka tulevikus, olemas nii palju energiat, kui me vajame, ja seda taskukohase hinnaga. Meie peamised probleemid on järgmised.

Turgudevahelised ühendused

Me impordime üle poole energiast

Euroopa Liit tarbib ühe viiendiku maailma energiast, kuid tal on võrdlemisi vähe oma reserve. Sellel on meie majandusele tohutu mõju. EL on maailma suurim energiaimportija: ta ostab sisse 53% energiast, mis läheb igal aastal maksma ligi 400 miljardit eurot.

Asjaolu, et me sõltume energiavarustuse puhul piiratud arvust riikidest, teeb meid väga haavatavaks. Me oleme seda mõne riigi gaasivarustuse katkestamise näol juba kogenud.

Me peame pöörama pilgud uute, taastuvate ja puhtamate energiaallikate poole, nagu tuule-, vee- ja päikeseenergia, mis saadakse tuuleturbiinide, tammide ja päikesepaneelide abil.

Euroopa tahab konkurentsivõimeliseks jääda ka siis, kui energiaturud liiguvad puhtama energia suunas. EL ei taha mitte ainult puhtamale energiale üleminekuga kohaneda, vaid olla siin teerajajaks.

Meil puudub üleeuroopaline infrastruktuur

Paljud elektrivõrgud ja gaasijuhtmed on ehitatud riigisiseseks kasutamiseks ega ole piiriüleselt kuigi hästi ühendatud. Elektrienergia ja gaas peaksid saama Euroopat läbivates gaasi- ja elektrivõrkudes vabalt liikuda.

Energia tuleb transportida kasutamiskohta, seda teinekord isegi ühest mandriservast teise või mööda merepõhja. Selleks on vaja elektrijaamade võrku, mis suudaks aastakümneid katkematult energiat toota. See nõuab tohutuid tehnilisi, logistilisi ja rahalisi vahendeid.

Juurdepääsu puudumine üleeuroopalisele turule on põhjus, miks investorid ei taha energiataristusse investeerida. Seepärast võib vanade ja ajast maha jäänud elektrijaamade asendamine uutega edasi lükkuda.

MIDA TEEB EUROOPA LIIT?

ELi 2030. aasta kliima- ja energiaalased eesmärgid

Alates 2010. aastast on ELil olnud eesmärk vähendada aastaks 2020 kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 20%, suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 20% ja saavutada vähemalt 20% energiasääst.

Nende eesmärkide saavutamise kaudu saab EL aidata võidelda kliimamuutuse ja õhusaastega, vähendada oma sõltuvust fossiilkütuste impordist ning hoida energiahinda tarbijate ja ettevõtjate jaoks taskukohasena.

Kui vaadata tehtud edusamme, on EL kindlalt 2020. aasta taastuvenergia eesmärgi saavutamise kursil. Taastuvenergia osakaal oli juba 2014. aastal 16%.

Üleminek puhtale majandusele

ELi riigipead ja valitsusjuhid on kokku leppinud ka eesmärgis saavutada aastaks 2030 vähemalt 27% taastuvenergia osakaal.

ELi riigid on kokku leppinud eesmärgis saavutada 2030. aastaks energiatõhusus vähemalt 27% ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40%.

2015. aasta veebruaris esitas Euroopa Komisjon oma energiastrateegia tagamaks, et EL suudab seatud eesmärke täita. Strateegias keskendutakse viiele peamisele valdkonnale:

  • energiavarustuse tagamine;
  • energia siseturu laiendamine;
  • energiatõhususe suurendamine;
  • heite vähendamine;
  • teadusuuringud ja innovatsioon

Energiavarustuse tagamine

EL peab vähendama sõltuvust väljastpoolt liitu pärinevast energiast. See tähendab kodumaiste energiaallikate tõhusamat kasutamist ning muude allikate ja tarnijate kasutuselevõttu.

Veebruaris 2016 esitles komisjon energiajulgeoleku meetmeid, millega tarnekatkestusi minimeerida. Esimest korda viidi sisse solidaarsuspõhimõte, mille kohaselt aitavad ränga kriisi korral viimase abinõuna naaberliikmesriigid tagada kodumajapidamiste gaasivarustuse ja esmased sotsiaalteenused.

Energia siseturu laiendamine

Energia peaks liikuma kõikjal ELis vabalt, ilma igasuguste tehniliste ja õiguslike takistusteta. Ainult siis saavad energiaettevõtted vabalt konkureerida ning pakkuda parimaid energiahindu majapidamistele ja ettevõtjatele. Energia vaba liikumine võimaldab ka rohkem taastuvenergiat toota.

Euroopa ühendamise rahastu raames tehti 2016. aastal piiriülese energiataristu jaoks kättesaadavaks 800 miljonit eurot. Ajavahemikuks 2014–2020 on eraldatud kokku 5,35 miljardit eurot.

See raha investeeritakse sellistesse projektidesse nagu Balticconnector – esimene torujuhe, mis ühendab Eestit ja Soomet. Kui gaasijuhe on 2020. aastal töövalmis, ühendatakse selle projektiga Läänemere piirkonna idaosa ülejäänud ELi energiaturuga ning lõpetatakse Soome sõltuvus ühestainsast gaasitarnijast.

Raha on eraldatud ka Midcati torujuhtme ehitamiseks, mis aitaks lõimida Hispaania ja Portugali gaasiturud ülejäänud Euroopaga.

Energiatõhususe suurendamine

Hea viis, kuidas vähendada Euroopa energiaimporti ja energiasõltuvust, on tarbida vähem energiat. Kõik, mis tarbib energiat – autod, pesumasinad, küttesüsteemid, kontoriseadmed jne – peaks olema konstrueeritud kasutama vähem energiat.

Novembris 2016 esitas komisjon ettepaneku õigusaktide läbivaatamise paketi „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ kohta, et lihtsustada üleminekut puhta energia süsteemile. Pakett sisaldab meetmeid, millega kiirendada puhta energia alast innovatsiooni, renoveerida Euroopa hooneid, et muuta need energiatõhusamaks, parandada toodete energiatõhusust ja tagada tarbijatele parema teabe andmine.

Heite vähendamine

EL on seadnud endale kindlaks eesmärgiks vähendada aastaks 2030 süsinikdioksiidi heitkoguseid vähemalt 40%, moderniseerides samal ajal ELi majandust ning luues töökohti ja majanduskasvu kõigile Euroopa kodanikele.

Kliimaeesmärgid

EL mängis olulist rolli ülemaailmse kliimamuutuste vastu võitlemise kokkuleppe sõlmimises detsembris 2015. Pariisi kliimakonverentsil leppisid 195 riigi valitsused kokku, et piiravad globaalset soojenemist, nii et see jääks sel sajandil tublisti alla 2 °C . Oktoobris 2016 kiitis EL Pariisi kliimamuutuste kokkulepe ametlikult heaks ja see jõustus sama aasta novembris. See tähendab, et EL (ning ülejäänud maailm) peab võtma vajalikke meetmeid, et heitkoguseid vähendada.

Juulis 2016 tegi komisjon ettepaneku kehtestada liikmesriikidele ajavahemikuks 2021–2030 iga-aastased siduvad kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgid transpordi, hoonehalduse, põllumajanduse, jäätmete, maakasutuse ja metsanduse valdkonnas ning esitas vähesaastava transpordi strateegia.

Teadusuuringud ja innovatsioon

ELi teadusuuringute programmi raames on mittetuumaenergiauuringutele ajavahemikuks 2014–2020 ette nähtud ligikaudu 6 miljardit eurot. Septembris 2015 võttis komisjon vastu energiatehnoloogia strateegilise kava, mis aitab tegelda probleemidega, mis peavad olema ELi energiasüsteemi ümberkujundamiseks lahendatud. Selles keskendutakse meetmetele, mis aitavad ELil saada taastuvenergia valdkonnas maailma liidriks ja arendada energiatõhusaid süsteeme.

Tehnoloogiline juhtpositsioon alternatiivenergia valdkonnas ja energiatarbimise vähendamine toovad kaasa tohutud võimalused ekspordi ja tööstuse jaoks. See soodustab majanduskasvu ja aitab luua töökohti.

Taastuvenergial on puhta energia süsteemile üleminekul tähtis roll. Euroopa on seadnud eesmärgiks saavutada 2030. aastaks ühiselt vähemalt 27% taastuvenergia osakaal energiatarbimises. 2030. aastal toodetakse pool ELi elektrienergiast taastuvatest energiaallikatest. 2050. aastaks peaks kogu meie elektrienergia olema täiesti süsinikuvaba.

Käesolev väljaanne on saadaval 24 keeles ja ka järgmistes formaatides:

PDF PRINT
  • Euroopa Komisjon
  • Teabevahetuse peadirektoraat
  • Teave kodanikele
  • 1049 Bruxelles/Brussel
  • BELGIQUE/BELGIË