13.10.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 310/12


EUROOPA KESKPANGA ARVAMUS,

1. august 2012,

seoses ettepanekuga, mis käsitleb määrust Euroopa Liidus väärtpaberiarvelduse parandamise ja väärtpaberite keskdepositooriumide kohta

(CON/2012/62)

2012/C 310/02

Sissejuhatus ja õiguslik alus

3. aprillil 2012 sai Euroopa Keskpank (EKP) Euroopa Liidu Nõukogult taotluse esitada oma arvamus seoses ettepanekuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse kohta, mis käsitleb Euroopa Liidus väärtpaberiarvelduse parandamist ja väärtpaberite keskdepositooriume (1) (edaspidi „ettepandud määrus”). 19. aprillil 2012 sai EKP Euroopa Parlamendilt taotluse esitada oma arvamus seoses ettepandud määrusega.

EKP arvamuse andmise pädevus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 127 lõikel 4 ja artikli 282 lõikel 5, kuna ettepandud määruste sätted käsitlevad EKP poolt euroala rahapoliitika määratlemist ja teostamist ning maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamist vastavalt lepingu artikli 127 lõikele 2 ning samuti EKP kaasabi krediidiasutuste usaldatavusnõuete täitmise järelevalve ning rahandussüsteemi stabiilsusega seotud pädevate asutuste poliitika tõrgeteta teostamisele vastavalt lepingu artikli 127 lõikele 2. Lisaks on Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja (edaspidi „EKPSi põhikiri”) artiklis 22 sätestatud, et EKP ja riikide keskpangad võivad anda vahendeid ja EKP võib kehtestada eeskirju efektiivsete ja usaldatavate arveldus- ja maksesüsteemide tagamiseks liidu piires ja teiste riikidega. EKP nõukogu on käesoleva arvamuse vastu võtnud kooskõlas Euroopa Keskpanga kodukorra artikli 17.5 esimese lausega.

Üldised märkused

Koos direktiiviga 2004/39/EÜ (2) ning ettepanekuga börsiväliseid tuletisinstrumente, keskseid vastaspooli ja kauplemisteabehoidlaid käsitleva määruse kohta (3) on ettepandud määrus osa turuinfrastruktuuride ja kauplemiskohtade õigusraamistikust. Väärtpaberite keskdepositooriume (edaspidi „CSD”) peetakse nende suuruse, keerukuse ja süsteemse vastastikuse seotuse tõttu süsteemselt olulisteks (4) ning seetõttu on nende mikro- ja makrotasandi meetmeid kombineerivaks järelevalveks ja järelevaatamiseks vaja piisavat õigusraamistikku. EKP toetab kindlalt komisjoni ettepanekut tugevdada CSDde õigusraamistikku ning ühtlustada CSDde toimimise, lubade andmise ja järelevalve eeskirju ning samuti eeskirju, mis puudutavad CSDde kaudu väärtpaberite emiteerimist, hoidmist ja ülekandmist Euroopa Liidus (5).

Eurosüsteem töötab välja teenust TARGET2-Securities (T2S) eemärgiga pakkuda Euroopale ühtset arveldusmootorit. Ka sellest aspektist lähtudes toetab EKP kindlalt ettepandud määrust, mis tõhustab piiriüleste arvelduste õiguslikke ja tegevustingimusi üldiselt Euroopa Liidus ja konkreetselt T2Sis. Sellega seoses soovitab EKP, et ettepandud määrus ning vastavad rakendusaktid võetakse vastu enne T2Si käivitumist, mis kavakohaselt toimub juunis 2015.

1.   Määruse kohaldamisala

Ettepandud määrusega kehtestatakse finantsinstrumentide arveldamise ühtsed nõuded (6). Direktiivi 2004/39/EÜ (7) kohaselt hõlmab „finantsinstrument” vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, rahaturuinstrumente, ühisinvesteerimisettevõtjate osakuid, tuletislepinguid, hinnavahelepingud ning saastekvoote. EKP märgib sellega seoses, et ettepandud määruses ei määratleta „finantsinstrumendi” mõistet ning et mõned selle osad kehtivad ainult „väärtpaberite” või vabalt võõrandatavate väärtpaberite (8) suhtes, samas kui teised osad kehtivad ka rahaturuinstrumentide, (9) ühisinvesteerimisettevõtjate osakute ning saastekvootide (10) suhtes. Lisaks määratletakse ettepandud määruses CSD kui juriidiline isik, kes korraldab väärtpaberiarveldussüsteemi ja osutab vähemalt ühte muud lisas loetletud põhiteenust (11). EKP on seisukohal, et regulatsioon peaks hõlmama kõiki kolme põhiteenust. Seda arvestades soovitab EKP õiguskindluse huvides veelgi täpsustada ettepandud määruse kohaldamisala nii sellega hõlmatud instrumentide kui ka CSD määratluse osas.

CSD määratlust tuleks muuta, et vältida õigusaktide erinevuste ärakasutamist, mis tuleneb CSD poolt kahe või kolme sellise juriidilise isiku asutamisest, kes tegelevad erinevate põhiteenustega, ilma et nad kuuluksid CSDde suhtes kehtiva määruse kohaldamisalasse. EKP leiab, et iga juriidiline isik, kes pakub mõnda lisa jao A osutatud põhiteenust, peaks kuuluma määruse kohaldamisalasse.

2.   Asutuste koostöö

2.1.

Ettepandud määruses antakse juhtiv roll pädevatele järelevalveasutustele ning toetav roll Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmetele kui CSDde suhtes asjaomastele asutustele. Võttes arvesse keskpankade kui järelevaatajate ja/või emiteerivate keskpankade rolli ning samuti asjaolu, et keskpangad kasutavad CSDde teenuseid rahapoliitika operatsioonide arveldamiseks, peaks ettepandud määrus tagama, et pädevate asutuste ning Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) volitusi täiendab ja tasakaalustab EKPSi liikmete kohane osalus. Keskpangad ning väärtpaberituru reguleerijad makse- ja arveldussüsteemide komitees (CPSS) ning Rahvusvahelises Väärtpaberijärelevalve Organisatsioonis (IOSCO) on tunnustanud reguleerimise, järelevalve ja järelevaatamise tähtsust finantsturgude infrastruktuuride, sh CSDde valdkonnas (12). EKP leiab, et ettepandud määrus peaks olema kooskõlas CPSS-IOSCO põhimõtetega. Toetada tuleks tõhusat ja tihedat koostööd pädevate asutuste ning EKPSi liikmete vahel nii järelevaatamise kui ka emiteerivate keskpankade vaatenurgast ning ilma et see mõjutaks keskpankade pädevust (13).

2.2.

Lisaks märgib EKP, et ettepandud määruses on juba määratletud rida koostöövaldkondi ning soovitab täiendavalt veel mõned, kus tema hinnangul on vaja sellist ESMA-EKPSi osalust. Samuti rõhutab EKP vajadust kasutada ESMA-EKPSi ühist panust tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel. See peaks tagama, et EKPSi liikmetel ei oleks vaja välja töötada täiendavaid ning potentsiaalselt erinevaid järelevaatamise meetmeid, sh õigusakte. Lisas aitaks see vältida vajadust hinnata pidevalt rahapoliitika operatsioonide arveldamisel osalevaid CSDsid kasutajate standardite suhtes, (14) mida oleks muidu vaja teha, et vastata EKPSi õiguslikele kohustustele. Selles kontekstis on samuti väga tähtis õigeaegne ja kohane vajaliku teabe vahetus, sealhulgas finantsstabiilsuse, järelevaatamise ja statistika eesmärgil.

2.3.

Määruse eelnõus tuleks seetõttu ette näha koostööreeglid, mis võimaldavad pädevatel ja asjakohastel asutusel täita oma kohustusi nii riigisiseselt kui ka piiriüleselt vastavalt CPSS-IOSCO põhimõtetele (15). Ettepandud määrus peaks hõlbustama piisavat järelevalvet ja järelevaatamist piiriüleses kontekstis, arvestades piiriülese tegevuse ja arvelduste eeldatavat arengut ning samuti CSDde seoseid, mida T2Si ühisplatvormi käivitamine hõlbustab ja isegi toetab. Pädevatel asutustel peaks olema võimalus otsustada koostöö kohane vorm. Eeltoodut arvestades tuleks ette näha võimalus luua asutuste kolleegiume, eriti kui CSD tegeleb piiriülese tegevusega tütarettevõtja või filiaali kaudu või kui piiriüleste teenuste osutamine muutub märkimisväärseks (16).

3.   Makrotasandi usaldatavusjärelevalve

On juba tunnustust leidnud, et kindel turuinfrastruktuur, sealhulgas väärtpaberiarveldussüsteemid, annab olulise panuse finantsstabiilsusse, vähendades süsteemset riski (17). EKP märgib, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ja kohastel juhtudel vastavate riigisiseste asutuste poolt tehtav makrotasandi usaldatavusjärelevalve ei tohi mõjutada EKPSi liikmete vastavat pädevust.

4.   Keskpangarahas arveldus

Ettepandud määrus lubab CSDdel pakkuda arveldamist kommertspangarahas, kui arveldamine keskpangarahas ei ole praktiline ega võimalik (18). See on kooskõlas CPSS-IOSCO põhimõtetega ning ESCB-CESR soovitustega, (19) mis tõendab, et keskpangalikviidsus ja kommertspangaraha ei ole riski osas võrdväärsed. Kui CSD-l lubatakse pakkuda sularaha arveldust kommertspangarahas, tuleks talt nõuda, et ta looks ranged kriteeriumid krediidiasutuse tegutsemise suhtes arvelduspangana ning jälgiks neist kinnipidamist (20). Lisaks toetab EKP seda, et ettepandud määruses ei reguleerita juurdepääsu keskpanga krediidile, sealhulgas erakorralisele likviidsusabile, mis on keskpanga eesõigus ning otseselt seotud rahapoliitikaga.

5.   CSDd ning panganduskõrvalteenused

5.1.

Ettepandud määrus näeb ette, et CSDd ise ei või osutada panganduskõrvalteenuseid ning et neil tuleb taotleda luba, et määrata üks või mitu krediidiasutust osutama ettepandud määruses määratletud panganduskõrvalteenuseid. Ent erandkorras ning arvestades teatavaid kaitsemeetmeid võib mõnedele CSDdele anda piiratud loa osutada selliseid teenuseid (21).

5.2.

See nõuab ettevaatlikku läbivaatust, et tagada kooskõla liidu konkurentsiõigusega ning süsteemse makrotasandi järelevaatamisega ning panganduse õigusraamistikega, (22) ning samuti kohast ülesannete jaotust asjaomaste CSDde järelevalveasutuste ning pangajärelevalve asutuste vahel. Sellega seoses ning nagu varasemas arvamuses märgitud peab EKP soovitavaks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) süstemaatilist kaasamist liidu pangandusõiguse eelneva tehnilise analüüsi läbiviimiseks (23).

Konkreetsemalt tehakse ettepandud määruses vahet ühtelt poolt väärtpaberiarveldussüsteemi liikmetele arveldusteenusega seotud panganduskõrvalteenuste ning teiselt poolt muude põhi- ja kõrvalteenustega seotud panganduskõrvalteenuste vahel (24). Samuti antakse komisjonile volitused võtta nende kõrvalteenuste määratlemiseks vastu delegeeritud õigusakte (25). EKP on seisukohal, et eeltoodud eristus ei ole selge ning et viidatud panganduskõrvalteenused tuleks võimalikult suurel määral ühtlustada Euroopa pangandusõiguses kasutatava terminoloogiaga.

5.3.

Panganduskõrvalteenuste osutamise raamistiku eesmärgiks peaks olema kohane riskide vähendamine, tagades samal ajal CSDde tõhususe nende teenuste osutamisel. Arvestades selle teema äärmist tähtsust, oleks soovitav panganduskõrvalteenuste osutamise erinevate variantide põhjalikum hindamine. Sellisest hindamisest oleks abi, et määrata täielikult kindlaks a) erinevad riskid, sealhulgas kriisilahendusest tulenevad riskid ning samuti õiguslikud, krediidi-, likviidsus-, tegevus- ja äririskid, ning b) neile variantidele omased tõhususe profiilid, ning kasuks tuleks kõige turvalisema ja tõhusaima mudeli määratlemine. EKP on valmis selles hindamises osalema.

Lisaks ei tohiks olla ebaselgust selles, millises ulatuses määratud krediidiasutustel lubatakse panganduskõrvalteenuseid osutada, (26) millised usaldatavusnõuded nende suhtes kehtivad ning milline on nende autonoomia määr panganduse õigusraamistiku suhtes (27).

5.4.

Ettepandud määruses piiratakse teenuseid, mida osutab CSDga samasse kontserni kuuluv määratud krediidiasutus (28). EKP mõistab, et selle piirangu ajendiks on riskikaalutlused, eelkõige soov vältida negatiivsete mõjude ülekandumist. EKP soovitab laiendada seda piirangut kõikidele krediidiasutustele, kes osutavad lisa jaos C loetletud pangandusteenuseid väärtpaberiarveldussüsteemis osalejatele, arvestades võimalikku negatiivset mõju CSD võimele jätkata oma funktsioonide täitmist, eriti selliste funktsioonide osas, mis põhinevad makse vastu tehtava ülekande mehhanismil, kui asjaomase krediidiasutuse suhtes algatatakse kriisilahendus- või maksejõuetusmenetlus.

5.5.

Viimasena leiab EKP, et ettepandud erandite tegemise menetlus on üsna keerukas ning seda on võimalik sujuvamaks muuta, et saavutada vajalik kindluse ja ühtsuse määr. Eelkõige tuleb erandi lubamise otsustamiseks kehtestada objektiivsed kriteeriumid, sealhulgas võimaluse korral kvantitatiivsed kriteeriumid lisaks ettepanekus ette nähtud kvalitatiivsetele kriteeriumidele.

6.   Kooskõla CSDde ülemaailmsete standarditega

Ettepandud määruses märgitakse, et selles tuleks järgida CPSS-IOSCO ja ESCB-CESRi väljatöötatud soovitusi (29). Samas on ettepandud määruse ja CPSS-IOSCO põhimõtete vahel mõned vastuolud, mis EKP soovitab lahendada. Näiteks ei ole ettepandud määruses käsitletud mitmetasandilist osalemist (30). Lisaks mainitakse ettepandud määruses vajadust juhtida vastastikusest sõltuvusest tulenevaid riske (31) ainult tegevusriski kontekstis (32). Samuti tuleb mainida vastuolusid, mis puudutab likviidsusriski juhtimist, (33) st ettepandud määruses ei tehta vahet edasilükatud netoarvelduse süsteemide (DNS) vahel, mis pakuvad arveldusgarantiid, ning nende vahel, mis seda ei paku. See ei ole kooskõlas CPSS-IOSCO põhimõtetega, milles nõutakse DNSdelt, kes pakuvad arveldusgarantiid, krediidi- ja likviidsusriskide täielikku katmist, samas kui arveldusgarantiita DNSd peavad katma kahe suurima osaleja ja nende sidusettevõtjate krediidiriskid ning suurima osaleja ja tema sidusettevõtjate likviidsusriski.

7.   Teenuste sisseostmine avalik-õiguslikelt üksustelt

Ettepandud määrusega kehtestatakse nõuded, mida CSDd peavad täitma, kui nad ostavad osa oma tegevusi sisse (34). Erand tehakse olukordade suhtes, kus CSD ostab oma teatavad tegevused sisse avalik-õiguslikelt üksustelt, juhul kui sellise kokkuleppe suhtes kehtib kohane õiguslik, regulatiivne ja tegevusraamistik. EKP märgib, et see erand hõlmaks käesolevat eurosüsteemi T2S projekti. EKP toetab seda erandit, milles võetakse arvesse, et selline teenuse sisseostmine võib tuua märkimisväärset kasu majandusele, aitab kaasa eurosüsteemi ülesannete täitmisele ning sellega seoses sõlmitakse tagatisi sisaldav raamleping (35).

8.   Kollisiooninormid

Ettepandud määruses nähakse üldnormina ette, et kõiki omandiaspekti küsimusi seoses CSD hoitavate finantsinstrumentidega reguleeritakse selle riigi õigusega, kus väärtpaberikontot hoitakse (36). Selline üldnorm on kooskõlas liidu õigusaktides kasutatava lähenemisega kohaldada väärtpaberitega seotud omandiõiguse küsimustele vastava vahendaja asukoha õigust; (37) samas on EKP kindlalt vastu täiendava kollisiooninormi kehtestamisele, mis oleks vastuolus kehtiva liidu õigusega ning mis mõjutaks õiguskindlust (38).

Lisaks ning nagu EKP on varasemas arvamuses juba märkinud, ehkki selge ja lihtne kollisiooninorm registreeritud väärtpaberite kõikide aspektide suhtes on tähtis finantsinstrumentide tõhusa ja turvalise piiriülese hoidmise ja ülekandmise seisukohast, ilmnevad liidus ühtse kollisioonikorra praktilisel kohaldamisel piiriülese väärtpaberite lõpp- ja tasaarvelduse osas liikmesriikide vahel endiselt erinevused mõiste „konto asukoht” tõlgendamisel (39). Sellega seoses peab EKP vajalikuks ühtlustada erinevad liidu õigusraamistikud, mis reguleerivad väärtpaberite hoidmist ja võõrandamist ning väärtpaberitega seotud õiguste kasutamist, vastavalt õiguskindluse töörühma lõpparuandele (40).

9.   CSDde likvideerimise kord

Kuna ettepandud määrus ei sisalda konkreetset ja piisavat CSDde likvideerimise korda, teeb EKP ettepaneku selline kord lisada.

Teksti redaktsiooni ettepanekud, kui EKP on soovitanud ettepandud määrust muuta, on esitatud lisas koos selgitustega.

Frankfurt Maini ääres, 1. august 2012

EKP president

Mario DRAGHI


(1)  KOM(2012) 73 lõplik.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1). Käesoleval ajal läbivaatamisel. Vt ettepanek, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi finantsinstrumentide turgude kohta, millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/39/EÜ, KOM(2011) 656 lõplik, ning ettepanek, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (Euroopa turu infrastruktuuri määrus) börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, KOM(2011) 652 lõplik.

(3)  Vt ettepanek, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta, KOM(2010) 484 lõplik.

(4)  Vt ettepandud määruse seletuskirja punkt 1.

(5)  Vt ka EKP 22. märtsi 2011. aasta vastust (edaspidi „EKP vastus”) Euroopa Komisjoni avaliku arutelu kutsele, mis käsitles väärtpaberite keskdepositooriume ja väärtpaberiarvelduste teatavate aspektide ühtlustamist Euroopa Liidus (edaspidi „Euroopa Komisjoni arutelu kutse”). EKP vastus on avaldatud EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(6)  Vt ettepandud määruse artikli 1 lõige 1.

(7)  Direktiiv 2004/39/EÜ. Komisjoni ettepanekus direktiivi 2004/39/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta on lisatud ka saastekvootide mõiste.

(8)  Vt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõige 18.

(9)  Vt direktiivi 2004/39/EÜ artikli 4 lõige 19.

(10)  Ettepandud määruses on saastekvoodid määratletud viitega Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiivile 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

(11)  Vt ettepandud määruse artikli 2 lõike 1 punkt 1 ning lisa A jagu.

(12)  Vt CPSS-IOSCO dokument „Principles for financial market infrastructures”, aprill 2012, avaldatud BISi veebilehel http://www.bis.org, eelkõige selle 4. peatükk (edaspidi „CPSS-IOSCO põhimõtted”).

(13)  Vt EKP13. jaanuari 2011. aasta arvamus CON/2011/1 seoses ettepanekuga, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT C 57, 23.2.2011, lk 1). Kõik EKP arvamused on avaldatud EKP veebilehel http://www.ecb.europa.eu

(14)  ELi väärtpaberiarveldussüsteemide kasutamise standardid EKPS krediiditehingute jaoks („Standards for the use of EU Securities Settlement Systems in ESCB credit operations”), Euroopa Rahainstituut, jaanuar 1998.

(15)  Vt eelkõige CPSS-IOSCO põhimõtete kohustus E (Koostöö teiste asutustega).

(16)  Nii ELi turuinfrastruktuuri õigusraamistik ja direktiiv 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1) kui ka CPSS-IOSCO põhimõtted juba näevad ette kolleegiumide moodustamise.

(17)  Vt finantsstabiilsuse nõukogu dokument „Reducing the moral hazard posed by systemically important financial institutions – recommendations and time lines”, oktoober 2010, lk 8.

(18)  Ettepandud määruse artikli 37 lõige 2.

(19)  Vt sellega seoses CPSS-IOSCO põhimõtetes põhimõte 9 ning ESCB-CESR dokumendis „Recommendations for securities settlement systems and recommendations for central counterparties in the European Union” (edaspidi „ESCB-CESR soovitused”), mai 2009, soovitus 10.

(20)  Vt sellega seoses CPSS-IOSCO põhimõtetes põhimõte 9 ning ESCB-CESR soovituste soovitus 10.

(21)  Vt eelkõige ettepandud määruse lisa IV jaotis ja C jagu.

(22)  Vt direktiiv 2006/48/EÜ ning käesoleval ajal eesistujariigi kompromisstekstina arutusel olevad muudatused.

(23)  Vt selle kohta EKP 25. jaanuari 2012 arvamuse CON/2012/5 seoses ettepanekuga direktiivi kohta, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, ja seoses ettepanekuga, mis käsitleb määrust krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta (ELT C 105, 11.4.2012, lk 1), punkt 3.2.

(24)  Ettepandud määruse lisa C jagu.

(25)  Vt ettepandud määruse artikli 2 lõige 2.

(26)  Vt ettepandud määruse artikkel 54.

(27)  Vt sellega seoses ettepandud määruse artiklid 57 ja 58.

(28)  Vt ettepandud määruse artikli 52 lõige 5.

(29)  Vt ettepandud määruse põhjendus 25.

(30)  Vt CPSS-IOSCO põhimõtete 19. põhimõte.

(31)  Vt CPSS-IOSCO põhimõtete 3. põhimõte.

(32)  Ettepandud määruse artikli 42 lõige 6.

(33)  Vt CPSS-IOSCO põhimõtete 7. põhimõte ning ettepandud määruse artikkel 57.

(34)  Vt ettepandud määruse artikkel 28.

(35)  Vt komisjoni arutelu kutse ja EKP vastus.

(36)  Vt ettepandud määruse artikli 46 lõige 1.

(37)  Vt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiivi 98/26/EÜ arvelduse lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, lk 45; ELT eriväljaanne 06/03, lk 107) artikkel 9, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, lk 43; ELT eriväljaanne 10/03, lk 89) artikkel 9 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. aprill 2001. aasta direktiivi 2001/24/EÜ krediidiasutuste saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 125, lk 15; ELT eriväljaanne 06/04, lk 15) artikkel 24.

(38)  Vt ettepandud määruse artikli 46 lõige 2.

(39)  Vt selle kohta EKP 7. august 2008. aasta arvamuse CON/2008/37 seoses ettepanekuga direktiivi kohta, millega muudetaks direktiive 98/26/EÜ ja 2002/47/EÜ (ELT C 216, 23.8.2008, lk 1), punkt 8.

(40)  Vt http://ec.europa.eu/internal_market/financial-markets/docs/certainty/2ndadvice_final_en.pdf


LISA

Muudatusettepanekud

Komisjoni redaktsiooni ettepanek

EKP muudatusettepanek (1)

Muudatus 1

Põhjendus 6

„6.

Finantsstabiilsuse nõukogu kutsus 20. oktoobril 2010 üles looma tugevama keskse turuinfrastruktuuri ning palus vaadata läbi olemasolevad standardid ja arendada neid edasi. Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPSS) ja Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) on lõpetamas ülemaailmsete standardite eelnõu koostamist. Need peaksid edaspidi välja vahetama Rahvusvaheliste Arvelduste Panga 2001. aasta soovitused, mida kohandati Euroopa tasandil 2009. aastal Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee (CESR) mittesiduvate suunistega.”

„6.

Finantsstabiilsuse nõukogu kutsus 20. oktoobril 2010 üles looma tugevama keskse turuinfrastruktuuri ning palus vaadata läbi olemasolevad standardid ja arendada neid edasi. Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS) makse- ja arveldussüsteemide komitee (CPSS) ja Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO) avaldasid 12. aprillil 2012 finantsturu infrastruktuuri põhimõtted. Need põhimõtted vahetavad edaspidi välja CPSS-IOSCO 2001. aasta novembri väärtpaberiarveldussüsteemide soovitused, mis rakendati liidu tasandil 2009. aasta mais Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Komitee (CESR) poolt ühiselt vastu võetud dokumendiga „Recommendations for securities settlement systems and recommendations for central counterparties in the European Union”.”

Selgitus

Muudatusega võetakse arvesse CPSS-IOSCO põhimõtete vastuvõtmine ning täpsustatakse viidet ESCB-CESR-le.

Muudatus 2

Põhjendus 8

„8.

Üks EKPSi põhiülesandeid on toetada maksesüsteemide probleemideta toimimist. Sellega seoses teostavad EKPSi liikmed järelevalvet, tagades, et kliirimis- ja maksesüsteemid on tõhusad ja vastavad nõuetele. EKPSi liikmed tegutsevad sageli väärtpaberitehingute raha poole arveldusagentidena. Nad on ka olulised kliendid CSDdes, kes sageli haldavad rahapoliitika toimingute tagatisi. EKPSi liikmed tuleks aktiivselt kaasata, konsulteerides nendega CSDde tegevuslubade ja järelevalve, kolmanda riigi CSDde tunnustamise ja CSDde vaheliste ühenduste heakskiitmise küsimustes. Samuti peaksid nad olema aktiivselt kaasatud, konsulteerides nendega regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite, samuti suuniste ja soovituste sätestamisel. Käesoleva määrusega ei tohiks piirata Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade vastutust tagada liidus ja teistes riikides tõhusad ja nõuetekohased kliirimis- ja maksesüsteemid.”

„8.

Üks EKPSi põhiülesandeid on toetada maksesüsteemide probleemideta toimimist. Sellega seoses teostavad EKPSi liikmed järelevalvet, tagades, et kliirimis- ja maksesüsteemid on tõhusad ja vastavad nõuetele. EKPSi liikmed tegutsevad sageli väärtpaberitehingute raha poole arveldusagentidena. Nad on ka olulised kliendid CSDdes, kes sageli haldavad rahapoliitika toimingute tagatisi. EKPSi liikmed tuleks aktiivselt kaasata, ja konsulteerida nendega CSDde tegevuslubade ja järelevalve, kolmanda riigi CSDde tunnustamise ja CSDde vaheliste ühenduste heakskiitmise küsimustes. Samuti peaksid nad paralleelsete eeskirjade kehtestamise vältimiseks olema aktiivselt kaasatudja nendega peaks konsulteerima regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite, samuti suuniste ja soovituste sätestamisel. Käesoleva määrusega ei piirata Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade vastutust tagada liidus ja teistes riikides tõhusad ja nõuetekohased kliirimis- ja maksesüsteemid. EKPSi liikmete juurdepääs teabele on äärmiselt tähtis nende poolt finantsturu infrastruktuuri järelevaatamisel ning samuti emiteeriva keskpanga funktsiooni täitmisel.”

Selgitus

Muudatuse eesmärgiks on rõhutada ESMA ja EKPSi tiheda ja võrdsel alusel koostöö tähtsust tehniliste standardite eelnõude ettevalmistamisel. Samuti nähakse ette asjaosaliste juurdepääs teabele. Sellega toetatakse artikli 20 ettepandud muudatust.

Muudatus 3

Põhjendus 25

„25.

Võttes arvesse finantsturgude ülemaailmsust ja CSDde süsteemset olulisust, on vaja tagada nende suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete rahvusvaheline ühtlustamine. Käesolevas määruses tuleks järgida CPSS-IOSCO ja ESCB-CESRi väljatöötatud soovitusi. ESMA peaks regulatiivsete tehniliste või rakenduslike standardite, samuti käesoleva määrusega nõutud suuniste ja soovituste väljatöötamisel või nende läbivaatamise soovitamisel võtma arvesse olemasolevaid standardeid ja nende tulevasi muutusi.”

„25.

Võttes arvesse finantsturgude ülemaailmsust ja CSDde süsteemset olulisust, on vaja tagada nende suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete rahvusvaheline ühtlustamine. Käesolevas määruses tuleks järgida CPSS-IOSCO finantsturu infrastruktuuri põhimõtteid ja ESCB-CESRi soovitusi väärtpaberiarveldussüsteemide ning ELi kesksete vastaspoolte kohta. ESMA peaks regulatiivsete tehniliste või rakenduslike standardite, samuti käesolevas määruses viidatud suuniste ja soovituste ettepanemisel võtma arvesse olemasolevaid standardeid ja nende tulevasi muutusi.”

Selgitus

Käesoleva muudatuse eesmärgiks on täpsustada selle põhjenduse teksti ning võtta arvesse CPSS-IOSCO põhimõtete vastuvõtmine.

Muudatus 4

Põhjendus 35

„35.

CSDde vaheliste ühenduste turvalisust käsitlevate kokkulepete suhtes tuleks kohaldada erinõudeid, et CSDde vastavatel liikmetel oleks juurdepääs teistele väärtpaberiarveldussüsteemidele. Nõue osutada panganduskõrvalteenuseid eraldi juriidilise isiku kaudu ei peaks takistama seda, et CSDd kasutavad selliseid teenuseid, eriti kui nad on teise CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi liikmed. On eriti oluline, et mis tahes võimalikud riskid, mis tulenevad ühendusi käsitlevatest kokkulepetest, nt krediidi-, likviidsus-, organisatsioonilised või mis tahes muud CSD jaoks olulised riskid on täielikult maandatud. Koostalitlusvõimeliste ühenduste puhul on oluline, et ühendatud väärtpaberiarveldussüsteemides on identsed süsteemis registreerimise hetk, ülekandekorralduste pöördumatus ning väärtpaberite ja raha ülekandmise lõplikkus. Samu põhimõtteid tuleks kohaldada CSDde suhtes, kes kasutavad arvelduse ühtset IT-infrastruktuuri.”

„35.

CSDde vaheliste ühenduste turvalisust käsitlevate kokkulepete suhtes tuleks kohaldada erinõudeid, et CSDde vastavatel liikmetel oleks juurdepääs teistele väärtpaberiarveldussüsteemidele. Nõue osutada panganduskõrvalteenuseid eraldi juriidilise isiku kaudu ei peaks takistama seda, et CSDd kasutavad selliseid teenuseid, eriti kui nad on teise CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi liikmed. On eriti oluline, et mis tahes võimalikud riskid, mis tulenevad ühendusi käsitlevatest kokkulepetest, nt krediidi-, likviidsus-, organisatsioonilised või mis tahes muud CSD jaoks olulised riskid on täielikult maandatud. Koostalitlusvõimeliste ühenduste puhul peavad süsteemid direktiivi 98/26/EÜ kohaselt võimaluse piirides omavahel kooskõlastama süsteemis registreerimise hetke, ülekandekorralduste pöördumatuse ning väärtpaberite ja raha ülekandmise lõplikkuse. Samu põhimõtteid tuleks kohaldada CSDde suhtes, kes kasutavad arvelduse ühtset IT-infrastruktuuri.”

Selgitus

Muudatusega lisatakse viide direktiivile 98/26/EÜ, kuna selle artikli 3 lõikes 4 nõutakse, et kõikide koostalitlevate süsteemide reeglid oleksid võimalikult kooskõlastatud. Vt ka ettepanekut lisada ettepandud määruse artiklis 45 uus lõige.

Muudatus 5

Artikli 1 lõige 4 ja lõige 5 (uus)

„4.   Artikleid 9–18 ja 20, samuti IV jaotist ei kohaldata Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmete, sarnaseid ülesandeid täitvate teise liikmesriigi ametiasutuste või liikmesriikide avaliku sektori asutuste suhtes, kelle ülesanne on valitsemissektori võla haldamine või kes on sellega seotud.”

„4.   Käesolevat määrust ei kohaldata Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmete või liikmesriikide avaliku sektori asutuste suhtes, kelle ülesanne on valitsemissektori võla haldamine või kes on sellega seotud.

5.   Olenemata lõikest 4 kohaldatakse käesolevat määrust, välja arvatud artikli 7 lõiget 1 ja artikleid 9 kuni 19, 20, 25 ja 44 ning IV jaotist, EKPSi liikmetele, kui nad käitavad väärtpaberiarveldussüsteemi ning osutavad lisa A jaos loetletud põhiteenuseid.

Selgitus

EKP toetab EKPSi liikmetele üldist erandit finantsteenuste alastest õigusaktide kohaldamisest. Samas EKP toetab ettepandud määruse kohaldamist välja arvatud artiklites 9 kuni 19, 20, 25 ja 44 ning IV jaotises sätestatud lubade andmise ja järelevalve nõuete osas, EKPSi liikmetele, kes käitavad väärtpaberiarveldussüsteeme. Muudatuse eesmärgiks on see niimoodi sätestada. Lisaks on kustutatud viide sarnaseid ülesandeid täitvate teise liikmesriigi ametiasutustele, kuna see on üleliigne, arvestades viidet EKPSi liikmetele.

Muudatus 6

Artikli 2 lõige 1

„ „väärtpaberite keskdepositoorium”– juriidiline isik, kes korraldab lisa A jao punktis 3 loetletud väärtpaberiarveldussüsteemi ja osutab vähemalt ühte lisa A jaos loetletud põhiteenustest;”

„ „väärtpaberite keskdepositoorium”– juriidiline isik, kes osutab vähemalt ühte lisa A jaos loetletud põhiteenustest;”

Selgitus

Muudetakse CSD määratlust, et vältida õigusaktide erinevuste ärakasutamist, mis tuleneb CSD poolt kahe või kolme sellise juriidilise isiku asutamisest, kes tegelevad erinevate põhiteenustega, ilma et nad kuuluksid CSDde suhtes kehtiva määruse kohaldamisalasse. EKP leiab, et iga juriidiline isik, kes pakub mõnda lisa jao A osutatud põhiteenust, peaks kuuluma määruse kohaldamisalasse.

Muudatus 7

Artikli 3 lõige 1

„1.   Iga äriühing, kes emiteerib vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turgudel, tagab selliste väärtpaberite registreerimise registrikande vormis, kasutades immobiliseerimist sellise üldväärtpaberi emiteerimise teel, mis esindab kogu emissiooni, või väärtpaberite elektroonilise emiteerimise järel.”

„1.   Iga juriidiline isik, kes emiteerib vabalt võõrandatavaid väärtpabereid, mis on lubatud kauplemisele reguleeritud turgudel, tagab selliste väärtpaberite registreerimise registrikande vormis, kasutades immobiliseerimist sellise üldväärtpaberi emiteerimise teel, mis esindab kogu emissiooni, või väärtpaberite elektroonilise emiteerimise järel.”

Selgitus

Vabalt võõrandatavaid väärtpabereid võivad emiteerida äriühingud ja muud juriidilised isikud, nagu näiteks liikmesriigid, liikmesriikide piirkondlikud või kohalikud omavalitsusüksused, või avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid. Soovitame artikli 3 lõike 1 kohaldamisala laiendada muudele emitentidele, asendades mõiste „äriühing” mõistega „juriidiline isik”. Kui seda ettepanekut aktsepteeritakse, siis tuleks ettepandud määruse artikli 4 lõiget 1 samamoodi muuta.

Muudatus 8

Artikli 6 lõige 4

„4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) töötab Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada üksikasjalikult protseduurid, mis võimaldavad kinnitada tehingute asjaomased üksikasjad ning lihtsustada lõigetes 1 ja 2 osutatud arveldust, ning täpsustada kontrollivahendid, millega tuvastatakse lõikes 3 osutatud tõenäolised arvelduse ebaõnnestumised.

[…]”

„4.   Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) töötab tihedas koostöös Euroopa Keskpankade Süsteemi (EKPS) liikmetega välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada üksikasjalikult protseduurid, mis võimaldavad kinnitada tehingute asjaomased üksikasjad ning lihtsustada lõigetes 1 ja 2 osutatud arveldust, ning täpsustada kontrollivahendid, millega tuvastatakse lõikes 3 osutatud tõenäolised arvelduse ebaõnnestumised.

[…]”

Selgitus

Muudatuse eesmärgiks on tagada EKPSi kohane osalemine ESMA poolt regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel.

Muudatus 9

Artikli 7 lõige 1

„1.   Iga väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks, mida CSD korraldab, loob ta süsteemi, mis jälgib artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide arveldamise ebaõnnestumisi. Ta esitab pädevale asutusele ja igale õigustatult huvitatud isikule korrapäraselt aruanded arvelduse ebaõnnestumiste arvu ja üksikasjade kohta ning mis tahes muu asjaomase teabe. Pädevad asutused jagavad ESMAga kogu asjakohast teavet arvelduste ebaõnnestumiste kohta.”

„1.   Iga väärtpaberiarveldussüsteemi jaoks, mida CSD korraldab, loob ta süsteemi, mis jälgib artikli 5 lõikes 1 osutatud finantsinstrumentide arveldamise ebaõnnestumisi. Ta esitab pädevale asutusele, artiklis 11 nimetatud asutustele ja igale õigustatult huvitatud isikule korrapäraselt aruanded arvelduse ebaõnnestumiste arvu ja üksikasjade kohta ning mis tahes muu asjaomase teabe. Pädevad asutused jagavad ESMAga kogu asjakohast teavet arvelduste ebaõnnestumiste kohta.”

Selgitus

Muudatuse eesmärgiks on tagada õigeaegse ja kohase teabe edastamine nii pädevatele asutustele kui ka EKPSi liikmetele.

Muudatus 10

Artikkel 8

„1.   Selle liikmesriigi asjaomane asutus, kelle õigusakte kohaldatakse CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi suhtes, on pädev tagama, et kohaldatakse artikleid 6 ja 7, ning jälgima kehtestatud karistusi tihedas koostöös artiklis 7 osutatud reguleeritud turgude, mitmepoolsete ja organiseeritud kauplemissüsteemide ning kesksete vastaspoolte järelevalve alal pädevate asutustega. Eriti jälgivad asutused artikli 7 lõigetes 2 ja 4 osutatud karistuste kohaldamist ja artikli 7 lõikes 6 osutatud meetmete rakendamist.

2.   Selleks et tagada liidus ühtse, tõhusa ja toimiva järelevalvetava rakendamine seoses käesoleva määruse artiklitega 6 ja 7, võib ESMA anda välja suunised vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16.”

„1.    Artiklis 10 viidatud asutused peavad tagama, et kohaldatakse artikleid 6 ja 7, ning jälgima kehtestatud karistusi tihedas koostöös artiklis 7 osutatud reguleeritud turgude, mitmepoolsete ja organiseeritud kauplemissüsteemide ning kesksete vastaspoolte järelevalve alal pädevate asutustega ning artikli 11 lõikes 1 viidatud asutustega. Eriti jälgivad asutused artikli 7 lõigetes 2 ja 4 osutatud karistuste kohaldamist ja artikli 7 lõikes 6 osutatud meetmete rakendamist.

2.   Selleks et tagada liidus ühtse, tõhusa ja toimiva järelevalvetava rakendamine seoses käesoleva määruse artiklitega 6 ja 7, võib ESMA anda tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja suunised vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16.”

Selgitus

Mõistet „asjaomane asutus” ei ole ettepandud määruse artiklis 1 määratletud. Lõike 1 muudatuse eesmärgiks on täpsustada, et artiklites 10 ja 11 viidatud asutused tagavad artiklite 6 ja 7 järgimise. Lisaks märgib EKP, et viide kohalduvale õigusele ei ole kooskõlas direktiivis 98/26/EÜ kasutatud terminoloogiaga  (2). Lõike 2 muudatuse eesmärgiks ontagada EKPSi liikmete kohane osalemine. Vastavalt tuleb ära muuta artikli 7 lõige 8, artikli 15 lõiked 7 kuni 8, artikli 20 lõiked 8 kuni 9, artikli 24 lõige 8, artikli 27 lõiked 3 kuni 4, artikli 30 lõige 6, artikli 34 lõige 4, artikli 35 lõiked 6 ja 9, artikli 42 lõige 7, artikli 44 lõige 3, artikli 47 lõige 6, artikli 50 lõige 6, artikli 51 lõige 5, artikli 53 lõige 6, artikli 57 lõige 5 ja 58 lõige 4.

Muudatus 11

Artikli 11 lõige 1

„1.   Kui käesolevas määruses on nii konkreetselt osutatud, on CSDdele tegevusloa andmise ja nende järelevalvega seotud järgmised asutused:

a)

asutus, kes vastutab CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi järelevalve eest selles liikmesriigis, kelle õigust kohaldatakse kõnealuse väärtpaberiarveldussüsteemi suhtes;

b)

vajaduse korral liidus asuv keskpank, kelle juures arveldatakse CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi raha pool, või kui arveldamine toimub vastavalt IV jaotisele läbi krediidiasutuse, see liidus asuv keskpank, kes on välja lasknud asjaomase raha.”

„1.   Kui käesolevas määruses on nii konkreetselt osutatud, on CSDdele tegevusloa andmise ja nende järelevalvega seotud järgmised asutused:

a)

asutus, kes vastutab CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi järelevalve eest selles liikmesriigis, kelle õigust kohaldatakse kõnealuse väärtpaberiarveldussüsteemi suhtes;

b)

liidus asuv keskpank, kes emiteerib vääringut, milles arveldus toimub;

c)

vajaduse korral EKPSi liige, kelle juures arveldatakse CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi raha .”

Selgitus

Muudatuse eesmärgiks on täpsustada emiteerivate keskpankade rolli ning seda, et keskpangarahas arveldamine tähendab arveldamist asjaomase keskpanga poolt emiteeritavas vääringus.

Muudatus 12

Artikli 12 lõike 1 teine lõik

„Et tagada liidus ühtse, tõhusa ja toimiva järelevalvetava rakendamine, sealhulgas asutuste vaheline artiklites 9 ja 11 osutatud koostöö eri hindamiste läbiviimisel, mida on vaja käesoleva määruse kohaldamiseks, võib ESMA anda välja artiklis 9 osutatud asutustele suunatud suunised vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16.”

„Et tagada liidus ühtse, tõhusa ja toimiva järelevalvetava rakendamine, sealhulgas asutuste vaheline artiklites 9 ja 11 osutatud koostöö eri hindamiste läbiviimisel, mida on vaja käesoleva määruse kohaldamiseks, võib ESMA anda tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja artiklis 9 osutatud asutustele suunatud suunised vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16.”

Selgitus

Ettepandud muudatuse eesmärgiks on tagada EKPSi liikmete kohane osalemine ESMA suuniste ettevalmistamisel ettepandud määruse artiklis 11 viidatud asutuste hulgas.

Muudatus 13

Artikkel 13

„Artiklites 9 ja 11 osutatud asutused teavitavad ESMAt ja üksteist viivitamata CSDga seotud mis tahes hädaolukorrast, sealhulgas muutustest finantsturgudel, millel võib olla ebasoodne mõju turulikviidsusele ja finantssüsteemi stabiilsusele mis tahes liikmesriigis, kus CSD või üks tema liikmetest on registreeritud.”

Olenemata direktiivi 98/26/EÜ artiklis 6 nimetatud teate esitamisest, teavitavad artiklites 9 ja 11 osutatud asutused ESMAt, ESRNi ja üksteist viivitamata CSDga seotud mis tahes hädaolukorrast, sealhulgas muutustest finantsturgudel, millel võib olla ebasoodne mõju turulikviidsusele, arvelduse vääringu stabiilsusele, rahapoliitika usaldusväärsusele ja finantssüsteemi stabiilsusele mis tahes liikmesriigis, kus CSD või üks tema liikmetest on registreeritud.”

Selgitus

Muudatuse eesmärgiks on kaasata ESRN, arvestades nimetatud hädaolukorra laadi, mis võib mõjutada finantssüsteemi stabiilsust. Samuti on eesmärgiks täpsustada, et asjaomase vääringu stabiilsus ja rahapoliitika usaldusväärsus on CSDde turvalisuses asjakohased faktorid. Käesolevas artiklis ette nähtud teavitamismenetlus ei olene direktiivi 98/26/EÜ artikli 6 lõikes 3 nõutud teavitamisest.

Muudatus 14

Artikli 15 lõige 5

„5.   Pädev asutus konsulteerib enne taotluse esitanud CSD-le tegevusloa andmist teise asjaomase liikmesriigi pädevate asutustega järgmistel juhtudel:

[…]”

„5.   Pädev asutus konsulteerib enne taotluse esitanud CSD-le tegevusloa andmist teise asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste ning artiklis 11 viidatud asutustega järgmistel juhtudel:

[…]”

Selgitus

CPSS-IOSCO põhimõtetes rõhutatakse keskpankade, järelevalveasutuste ja teiste pädevate asutuste koostöö tähtsust. Ettepandud muudatuse eesmärgiks on tagada selline koostöö seoses CSD-dele tegevuslubade andmisega. Kui seda ettepanekut aktsepteeritakse, tuleks vastavalt muuta ka ettepandud määruse artikli 17 lõiget 2, artikli 18 lõiget 2, artikleid 22 ja 23.

Muudatus 15

Artikli 17 lõike 1 punkt d

„Tegevusloa saanud CSD esitab loa saamiseks taotluse selle liikmesriigi pädevale asutuse, kus ta on registreeritud, kui ta soovib kolmandale isikule anda edasi põhiteenuse osutamise vastavalt artiklile 28 või laiendada oma tegevust ühele või mitmele järgmisest:

[…]

d)

mis tahes CSDde vahelise ühenduse loomine.”

„Tegevusloa saanud CSD esitab loa saamiseks taotluse selle liikmesriigi pädevale asutuse, kus ta on registreeritud, kui ta soovib kolmandale isikule anda edasi põhiteenuse osutamise vastavalt artiklile 28 või laiendada oma tegevust ühele või mitmele järgmisest:

[…];

d)

mis tahes koostalitlusvõimelise ühenduse loomine.”

Selgitus

Arvestades halduskoormust, tuleks artikli 17 lõikes 1 sätestatud menetlust piirata koostalitlusvõimelistele CSDde ühendustele. Samuti tuleks samasugune muudatus teha ettepandud määruse artikli 45 lõikes 2 ja artikli 50 lõikes 3.

Muudatus 16

Artikli 19 lõige 2

„2.   Keskpangad teatavad viivitamata ESMA-le kõigist nende korraldatavatest CSDdest.”

„2.   EKPSi liikmed teatavad viivitamata ESMA-le kõigist nende korraldatavatest väärtpaberiarveldussüsteemidest.”

Selgitus

Muudatusega täpsustatakse artikli 19 lõike 2 kohaldamisala. Kooskõlas ettepandud määruse põhjendusega 9 ja artikli 1 lõikega 4 täpsustatakse, et EKPSi liikmed ei korralda CSDsid, kuid võivad korraldada väärtpaberiarveldussüsteemi ning teostada muid lisas A jaos loetletud põhiteenuseid.

Muudatus 17

Artikkel 20

„1.   Pädev asutus kontrollib vähemalt igal aastal, kuivõrd CSD rakendatud eeskirjad, strateegiad, menetlused ja süsteemid vastavad käesolevale määrusele ning hindab CSD olemasolevaid või võimalikke riske.

[…]

4.   Lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise käigus konsulteerib pädev asutus varakult artiklis 11 osutatud asjaomaste asutustega seoses CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi toimimisega.

5.   Pädev asutus teavitab artiklis 11 osutatud asjaomaseid asutusi vähemalt korra aastas lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise tulemustest, sealhulgas mis tahes parandusmeetmetest või karistustest.

[…]”

„1.   Pädev asutus kontrollib vähemalt igal aastal, kuivõrd CSD rakendatud eeskirjad, strateegiad, menetlused ja süsteemid vastavad käesolevale määrusele ning hindab CSD olemasolevaid, seonduvaid või võimalikke riske. Pädeval asutusel on õigus koguda hindamiseks mis tahes asjakohast teavet.

[…]

4.   Lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise käigus teeb pädev asutus tihedat koostööd artiklis 11 osutatud asjaomaste asutustega seoses CSD korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi toimimisega.

5.   Pädev asutus arutab eelnevalt artiklis 11 osutatud asjaomaste asutustega lõikes 1 osutatud läbivaatamise ja hindamise tulemusi, sealhulgas mis tahes parandusmeetmeid või karistusi.

[…]”

Selgitus

Lõike 1 muudatuse eesmärgiks on tagada, et pädevad asutused koguvad ja saavad kogu asjakohase teabe, mida on vaja selleks, et hinnata ja makrotasandi usaldatavusnõuete seisukohalt analüüsida CSD olemasolevaid ja võimalikke riske, sealhulgas riske, mis on seotud tema süsteemse rolliga.

Lõigete 4 ja muutmise eesmärgiks on formaliseerida tihe koostöö pädevate asutuste, järelevaatajate ja teiste asjaomaste asutuste vahel.

Muudatus 18

Artikli 21 lõige 2

„2.   Iga CSD, kes esmakordselt soovib teise liikmesriigi territooriumil osutada teenuseid või soovib muuta seal osutatavaid teenuseid, edastab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmise teabe:

a)

liikmesriik, kus ta kavatseb tegutseda;

b)

tegevuskava, milles on märgitud eelkõige teenused, mida ta kavatseb osutada;

c)

filiaali puhul filiaali organisatsioonistruktuur ja filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed.”

„2.   Iga CSD, kes esmakordselt soovib teise liikmesriigi territooriumil osutada teenuseid või soovib muuta seal osutatavaid teenuseid, edastab oma päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele järgmise teabe:

a)

liikmesriik, kus ta kavatseb tegutseda;

b)

tegevuskava, milles on märgitud eelkõige teenused, mida ta kavatseb osutada, sealhulgas vääring või vääringud, mida ta käitleb;

c)

filiaali puhul filiaali organisatsioonistruktuur ja filiaali juhtimise eest vastutavate isikute nimed.”

Selgitus

CSD peaks andma teavet vääringu või vääringute kohta, milles ta arveldamist pakub. See teave on vajalik, et määrata kindlaks emiteerivad keskpangad, keda tuleb seoses selle CSDga tegevusloa andmise ja hindamise menetlusse kaasata.

Muudatus 19

Artikli 21 lõige 3

„3.   Kolme kuu jooksul alates lõikes 2 osutatud teabe saamisest edastab pädev asutus kõnealuse teabe vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui võttes arvesse kavandatud teenuste osutamist, on tal põhjust kahelda vastuvõtvas liikmesriigis teenuseid osutada sooviva CSD finantsseisundi või haldusstruktuuri sobivuses.”

„3.   Kolme kuu jooksul alates lõikes 2 osutatud teabe saamisest edastab pädev asutus kõnealuse teabe artiklis 11 viidatud asutustele ning vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui võttes arvesse kavandatud teenuste osutamist, on tal põhjust kahelda vastuvõtvas liikmesriigis teenuseid osutada sooviva CSD finantsseisundi või haldusstruktuuri sobivuses.”

Selgitus

Muudatuse eesmärgiks on tagada, et ettepandud määruse artiklis 11 viidatud asutustele antakse viivitamatult ning võrdsetel alustel samuti ettepandud määruse artikli 21 lõikes 2 nimetatud teave.

Muudatus 20

Artikkel 20a Ametisaladus (uus)

Tekst puudub

1.   Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse kõigi nende isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud artiklites 10 ja 11 viidatud asutuste ja ESMA heaks, või pädevate asutuste, ESMA või ESRNi poolt volitatud audiitorite ja ekspertide suhtes.

Nad ei või muude kui kriminaalõiguse või maksustamise valdkonda kuuluvate või käesoleva määruse muude sätetega reguleeritud juhtumite puhul avaldada mitte ühelegi isikule ega asutusele konfidentsiaalset teavet, mida nad on võinud saada oma ülesandeid täites, välja arvatud kokkuvõttena või sellises üldises vormis, mille põhjal üksikuid CSDsid ega muid isikuid ei saa identifitseerida.

2.   CSD pankroti väljakuulutamise või sundlõpetamise korral võib avaldada tsiviil- ja kaubandusõiguse menetluse käigus konfidentsiaalset teavet, mis on vajalik menetluse läbiviimiseks.

3.   Ilma et see piiraks kriminaal- ja maksuõigusega reguleeritud juhtumeid, võivad artiklites 10 ja 11 viidatud asutused, ESMA, organid või muud füüsilised või juriidilised isikud kui pädevad asutused, kes saavad käesoleva direktiivi kohaselt konfidentsiaalset teavet, kasutada seda üksnes oma kohustuste ja ülesannete täitmiseks, sealhulgas teabe andmiseks kõrgemalseisvatele asutustele; pädevate asutuste puhul tähendab see käesoleva määruse reguleerimisala eesmärki, muude asutuste, organite või füüsiliste või juriidiliste isikute puhul eesmärki, mille jaoks kõnealune teave neile esitati, ja/või haldus- või kohtumenetluse konteksti, mis on seotud just kõnealuste ülesannete täitmisega. Kui ESMA, pädev asutus või muu asutus, organ või isik annab teavet edastades selleks nõusoleku, võib teabe saav asutus kasutada seda siiski mitteärilistel eesmärkidel.

4.   Käesoleva määruse kohaselt saadud, vahetatud või edastatud konfidentsiaalse teabe kohta kehtib lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud ametisaladuse hoidmise kohustus.

Käesolevad tingimused ei takista siiski ESMAt ega artiklites 10 ja 11 viidatud asutusi vahetamast või edastamast konfidentsiaalset teavet kooskõlas oma seadusest tulenevate ülesannetega ning muude õigusaktidega, mis kehtivad investeerimisühingute, krediidiasutuste, pensionifondide, vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjate (eurofondid), alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate, kindlustus- ja edasikindlustusvahendajate, kindlustusandjate, reguleeritud turgude või turu korraldajate suhtes või muul juhul pädeva asutuse, muu asutuse või organi või teabe edastanud füüsilise või juriidilise isiku nõusolekul.

5.   Lõiked 1, 2 ja 3 ei takista artiklites 10 ja 11 viidatud asutustel kooskõlas riigisisese õigusega vahetamast või edastamast konfidentsiaalset teavet, mis ei ole saadud teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

Selgitus

EKP teeb selle muudatusega ettepaneku kehtestada ametisaladuse hoidmise kord, mis on samasugune nagu nähakse ette vastavate sätetega teistes samalaadsetes Euroopa finantsteenuste alastes õigusaktides, nagu näiteks turuinfrastruktuuri määruses. Selleks soovitame lisada uue artikli 20a.

Muudatus 21

Artikkel 20b Teabevahetus (uus)

Tekst puudub

1.   ESMA, artiklites 10 ja 11 viidatud asutused ja teised asjaomased asutused annavad üksteisele viivitamata teavet, mida on vaja nende ülesannete täitmiseks.

2.   Artiklites 10 ja 11 viidatud asutused, teised asjaomased asutused, ESMA ning teised organid või füüsilised ja juriidilised isikud, kes saavad konfidentsiaalset teavet oma kohustuste täitmiseks vastavalt käesolevale määrusele, kasutavad seda ainult oma kohustuste täitmiseks.

3.   Pädevad asutused edastavad teabe ESRNile ja asjaomastele EKPSi liikmetele, kui kõnealune teave on neile nende ülesannete täitmisel vajalik.

Selgitus

EKP teeb selle muudatusega ettepaneku kehtestada teabe vahetamise kord, mis on samasugune nagu nähakse ette vastavate sätetega teistes samalaadsetes Euroopa finantsteenuste alastes õigusaktides, nagu näiteks turuinfrastruktuuri määruses. Selleks soovitame lisada uue artikli 20b.

Muudatus 22

Artikli 22 lõige 7

„7.   ESMA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -ankeedid ja -menetlused seoses lõigetes 1, 3 ja 5 osutatud koostöökorraga.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

„7.   ESMA töötab tihedas koostöös EKPSi liikmetega välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -ankeedid ja -menetlused seoses lõigetes 1, 3 ja 5 osutatud koostöökorraga.

ESMA esitab kõnealused rakenduslike tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

Komisjonile antakse delegeeritud volitused võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.”

Selgitus

Muudatuse eesmärgiks on tagada, et EKPSi liikmed kaasatakse kohaselt regulatiivsete tehniliste standardite ettevalmistamisse.

Muudatus 23

Artikli 23 lõige 2

„2.   Pärast konsulteerimist lõikes 3 osutatud asutustega tunnustab ESMA kolmandas riigis registreeritud CSDd, kes on taotlenud tunnustamist lõikes 1 osutatud teenuste osutamiseks, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

komisjon on vastu võtnud lõike 6 kohase otsuse;

b)

CSD suhtes kohaldatakse tõhusat tegevuslubade andmise menetlust ja tõhusat järelevalvet, et tagada täielik vastavus kolmandas riigis kehtivatele usaldatavusnõuetele;

c)

vastavalt lõikele 7 on kehtestatud ESMA ja kõnealuse kolmanda riigi pädevate asutuste vahelise koostöö kord.”

„2.   Pärast konsulteerimist lõikes 3 osutatud asutustega tunnustab ESMA kolmandas riigis registreeritud CSDd, kes on taotlenud tunnustamist lõikes 1 osutatud teenuste osutamiseks, kui täidetud on järgmised tingimused:

a)

komisjon on vastu võtnud lõike 6 kohase otsuse;

b)

CSD suhtes kohaldatakse tõhusat tegevuslubade andmise menetlust, järelevalvet ja järelevaatamist, kui väärtpaberiarveldussüsteemi korraldab keskpank, et tagada täielik vastavus kolmandas riigis kehtivatele usaldatavusnõuetele;

c)

vastavalt lõikele 7 on kehtestatud ESMA ja kõnealuse kolmanda riigi asjaomaste asutuste vahelise koostöö kord.”

Selgitus

Muudatuse eesmärgiks on tagada, et tingimus b kohaldub kolmanda riigi CSD-le, mida korraldavad keskpangad, mille suhtes teostatakse ainult järelevaatamist, nagu on käesoleval ajal mõnede CSDdega, mida korraldavad liidus riikide keskpangad. Lõike 2 punkt c peaks hõlmama keskpanku nii nende järelevaataja kui ka emiteerija rollides.

Muudatus 24

Artikli 23 lõige 3

„3.   Lõikes 2 osutatud tingimuste täitmise hindamisel konsulteerib ESMA järgmiste asutustega:

a)

selle liikmesriigi pädevad asutused, kus kolmanda riigi CSD kavatseb CSD- teenuseid osutada;

b)

pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet nende liidus registreeritud CSDde üle, kellega on ühenduse loonud kolmanda riigi CSD;

c)

artikli 11 lõike 1 punktis a osutatud asutused;

d)

kolmanda riigi asutus, kes on pädev andma tegevuslubasid CSD-le ja teostama tema üle järelevalvet.”

„3.   Lõikes 2 osutatud tingimuste täitmise hindamisel konsulteerib ESMA järgmiste asutustega:

a)

selle liikmesriigi pädevad asutused, kus kolmanda riigi CSD kavatseb CSD- teenuseid osutada;

b)

pädevad asutused, kes teostavad järelevalvet nende liidus registreeritud CSDde üle, kellega on ühenduse loonud kolmanda riigi CSD;

c)

artikli 11 lõikes 1 osutatud asutused;

d)

kolmanda riigi asutus, kes on pädev andma tegevuslubasid CSD-le ja teostama tema üle järelevalvet.”

Selgitus

Muudatuse eesmärgiks on tagada, et asjaomane emiteeriv keskpank kaasatakse ESMA poolt läbi viidavasse hindamisse kooskõlas CPSS-IOSCO põhimõtetega.

Muudatus 25

Artikli 25 lõige 5

„5.   CSD määrab selgelt kindlaks juhtiva organi ülesanded ja kohustused ning teeb pädevale asutusele kättesaadavaks juhtiva organi koosolekute protokolli.”

„5.   CSD määrab selgelt kindlaks juhtiva organi ülesanded ja kohustused ning teeb pädevale asutusele ja audiitorile kättesaadavaks juhtiva organi koosolekute protokolli.”

Selgitus

Muudatus viib selle sätte kooskõlla turuinfrastruktuuri määruse artikli 25 lõikega 3.

Muudatus 26

Artikli 28 lõige 5

„5.   Lõikeid 1–4 ei kohaldata, kui CSD annab osa oma teenuseid või tegevusi edasi avaliku sektori asutustele ning kui tegevuse edasiandmise suhtes kohaldatakse vastavat õigus-, regulatiivset ja tegevusraamistikku, milles on ühiselt kokku leppinud ja allkirjastanud avaliku sektori asutus ja asjaomane CSD, ning mille on heaks kiitnud pädev asutus käesolevas määruses sätestatud nõuete alusel.”

„5.   Lõikeid 1–4 ei kohaldata, kui CSD annab osa oma teenuseid või tegevusi edasi avaliku sektori asutustele ning kui tegevuse edasiandmise suhtes kohaldatakse vastavat õigus-, regulatiivset ja tegevusraamistikku, milles on ühiselt kokku leppinud ja allkirjastanud avaliku sektori asutus ja asjaomane CSD ning mille on heaks kiitnud asjaomase CSD pädev .”

Selgitus

Muudatusega täpsustatakse sõnastust. Lisaks on soovitav lause viimane osa kustutada, kuna ettepandud määruses ei ole selle tegevusraamistiku välja töötamiseks ette nähtud mingeid konkreetseid nõudeid.

Muudatus 27

Artikkel 35

„1.   Iga korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi kohta säilitab CSD andmed ja peab arvestust, mis võimaldab tal igal ajal ja viivitamata eristada CSD kontodel ühe liikme väärtpaberid mis tahes teise liikme väärtpaberitest ning tema enda varadest.

2.   CSD säilitab andmed ja peab arvestust, mis võimaldab liikmel eristada kõnealuse liikme väärtpaberid selle liikme klientide väärtpaberitest.

3.   CSD pakub andmete säilitamist ja arvestuse pidamist, mis võimaldab liikmel eristada iga kõnealuse liikme kliendi väärtpabereid, nagu ja kui seda nõuab kõnealune liige („üksikute klientide lahus hoidmine”).

[…]”

“1.   Iga korraldatava väärtpaberiarveldussüsteemi kohta säilitab CSD andmed ja peab arvestust, mis võimaldab tal igal ajal ja viivitamata eraldada CSD kontodel ühe liikme väärtpaberid mis tahes teise liikme väärtpaberitest ning tema enda varadest.

2.   CSD säilitab andmed ja peab arvestust, mis võimaldab liikmel eraldada kõnealuse liikme väärtpaberid selle liikme klientide väärtpaberitest.

3.   CSD pakub andmete säilitamist ja arvestuse pidamist, mis võimaldab liikmel eraldada iga kõnealuse liikme kliendi väärtpabereid, nagu ja kui seda nõuab kõnealune liige („üksikute klientide lahus hoidmine”).

[…]”

Selgitus

Muudatusega täpsustatakse, et klientide hoitavad väärtpaberid tuleb eraldada CSD ja teiste klientide väärtpaberitest. See on kooskõlas CPSS-IOSCO põhimõttega 11.

Muudatus 28

Artikli 36 lõige 6

„6.   CSD lõpetab arvelduse mitte hiljem kui kavandatud arvelduspäeva tööpäeva lõpuks. Kasutajate komitee taotluse korral paigaldab ta süsteemid, mis võimaldavad päevasisest või reaalajas arveldust.”

„6.   CSD lõpetab arvelduse mitte hiljem kui kavandatud arvelduspäeva tööpäeva lõpuks. Kasutajate komitee taotluse korral paigaldab ta tegevusjuhised, mis võimaldavad päevasisest või reaalajas arveldust.”

Selgitus

Ettepandud määruse kontekstis on terminil „süsteem” spetsiifiline tähendus, mis on määratletud direktiivi 98/26/EÜ artiklis 2. Muudatusega välditakse termini „süsteem” tõlgendamist ebakohasel viisil.

Muudatus 29

Artikli 37 lõige 1

„1.   Tehingute puhul, mis on nomineeritud arvelduse toimumise riigi valuutas, arveldab CSD vastava väärtpaberite arveldussüsteemi rahamaksed läbi kontode, mis on avatud selles valuutas tegutseva keskpanga juures, kui see on praktiline ja võimalik.”

„1.   Tehingute puhul, mis on nomineeritud arvelduse toimumise riigi valuutas, arveldab CSD vastava väärtpaberite arveldussüsteemi rahamaksed läbi kontode, mis on avatud seda vääringut emiteeriva keskpanga juures, kui see on praktiline ja võimalik.”

Selgitus

Selleks, et tagada arvelduste turvalisus ja tõhusus, ning kooskõlas CPSS-IOSCO põhimõtetega, tuleb käesolevat sätet täiendada, sätestades, et arvelduse koha riigi vääringus vääringustatud tehingute puhul arveldavad CSDd keskpangarahas, kui see on praktiline ja võimalik. Muudatusega täpsustatakse, et sularaha arvelduskontod tuleb avada kõnealust vääringut emiteerivas keskpangas ning mitte mis tahes keskpangas, kes selles vääringus tegutseb.

Muudatus 30

Ettepandud määruse artikkel 39

„CSD võtab vastu nõuetekohase riskijuhtimise raamistiku õiguslike, äri-, tegevus- ja muude riskide kõikehõlmavaks juhtimiseks.”

„CSD võtab vastu nõuetekohase riskijuhtimise raamistiku õiguslike, äri-, tegevus-, süsteemsete ja muude riskide kõikehõlmavaks juhtimiseks.”

Selgitus

CSDsid peetakse süsteemselt olulisteks turuinfrastruktuurideks. Sel põhjusel peavad nende suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded hõlmama süsteemset riski.

Muudatus 31

Artikli 40 lõige 2

„2.   CSD koostab eeskirjad, protseduurid ja lepingud nii, et neid saab jõustada kõigis asjaomastes jurisdiktsioonides, sealhulgas liikmepoolse kohustuste täitmatajätmise korral.”

„2.   CSD koostab eeskirjad, protseduurid ja lepingud nii, et neid saab jõustada liikmepoolse kohustuste täitmatajätmise korral.”

Selgitus

See on sõnastuse parandus. Eeskirjade, protseduuride ja lepingute jõustatavus eeldab, et nad on asjaomastes jurisdiktsioonides jõustatavad.

Muudatus 32

Artikli 45 lõige 4

„4.   Väärtpaberite ajutise ülekandmise korral ühendatud CSDde vahel on keelatud kanda neid tagasi enne esimese ülekande muutumist lõplikuks.”

„4.   Väärtpaberite ajutise ülekandmise korral ühendatud CSDde vahel on keelatud kanda neid tagasi või edasi kolmandale CSD-le enne esimese ülekande muutumist lõplikuks.”

Selgitus

See muudatus käsitleb probleeme, mis on seotud võimaliku väärtpaberite tekitamisega, kui ajutine ülekanne tühistatakse ja ajutiselt ülekantud väärtpaberid kantakse üle muule CSD-le. See risk on seotud emissiooni usaldusväärsusega.

Muudatus 33

Artikli 45 lõige 8a (uus)

Tekst puudub

CSD kontostruktuur peab olema kohane osalejate, sh muude CSDde, süsteemidega liitumiseks. Kontostruktuuri peab toetama kohane arvelduste, halduse ja arvestuste kord.

Selgitus

CSDde vahelised ühendused ei saa kohaselt toimida, kui puudub kohane CSD poolt pakutav kontostruktuur, millega muu CSD saaks liituda, näiteks omnibus-struktuur.

Muudatus 34

Artikli 45 lõige 9

„9.   ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 3 sätestatud tingimused, mille kohaselt iga tüüpi ühenduse kokkulepe tagab ühendatud CSDde ja nende liikmete piisava kaitse, eriti kui CSD kavatseb osaleda teise CSD korraldatavas väärtpaberiarveldussüsteemis, vahendajate kasutamisest tulenevate lõikes 5 osutatud lisariskidejälgimise ja juhtimise, lõikes 6 osutatud kontode võrdlemise meetodid, lõikes 7 osutatud juhud, mil arveldusmeetodi ülekanne makse vastu kasutamine ühenduste kaudu on praktiline ja võimalik, ning nende hindamise meetodid.”

„9.   ESMA töötab EKPSi liikmetega tihedas koostöös välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada lõikes 3 sätestatud tingimused, mille kohaselt iga tüüpi ühenduse kokkulepe tagab ühendatud CSDde ja nende liikmete piisava kaitse, eriti kui CSD kavatseb osaleda teise CSD korraldatavas väärtpaberiarveldussüsteemis, vahendajate kasutamisest tulenevate lõikes 5osutatud lisariskide jälgimise ja juhtimise, lõikes 6 osutatud kontode võrdlemise meetodid, lõikes 7 osutatud juhud, mil arveldusmeetodi ülekanne makse vastu kasutamine ühenduste kaudu on praktiline ja võimalik, lõike 8a sätted kohaste kontostruktuuride ja seonduva korra kohta ning nende hindamise meetodid.”

Selgitus

Selle muudatuse eesmärk on anda alus tehniliste standardite vastuvõtmiseks ESMA poolt seoses kontostruktuuridega CSDde ühenduste jaoks.

Muudatus 35

Artikkel 46

„1.   Kõiki omandiaspekti küsimusi seoses CSD hoitavate finantsinstrumentidega reguleeritakse selle riigi õigusega, kus väärtpaberikontot hoitakse.

2.   Kui kontot kasutatakse arvelduseks väärtpaberiarveldussüsteemis, kohaldatakse seda õigust, mis reguleerib väärtpaberiarveldussüsteemi.

3.   Kui kontot ei kasutata arveldamiseks väärtpaberiarveldussüsteemis, loetakse kõnealune konto olevaks seal, kus on CSD harilik viibimiskoht, nagu määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 artiklis 19.

4.   Käesolevas artiklis määratletud mis tahes riigi õiguse kohaldamine tähendab kõnesolevas riigis kehtivate õigusnormide, välja arvatud sealsete rahvusvahelise eraõiguse normide kohaldamist.”

„1.   Ilma et see mõjutaks direktiivi 98/26/EÜ artikleid 2a, 9 ja 10, reguleeritakse kõiki omandiaspekti küsimusi seoses CSD hoitavate finantsinstrumentidega selle riigi õigusega, kus väärtpaberikontot hoitakse. Konto eeldatav asukoht on CSD asukoht, mis määratakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 artikliga 19.

2.   Kui konto asukoha liikmesriigi õigus erineb väärtpaberiarveldussüsteemi reguleerivast õigusest ja väärtpaberiarveldussüsteem on määratletud kooskõlas direktiivi 98/26/EÜ artikliga 2, kohaldatakse väärtpaberite arveldussüsteemi suhtes kohaldatavat õigust.

   

3.   Käesolevas artiklis määratletud mis tahes riigi õiguse kohaldamine tähendab kõnesolevas riigis kehtivate õigusnormide, välja arvatud sealsete rahvusvahelise eraõiguse normide kohaldamist.”

Selgitus

Ettepandud määrus teeb erandi artikli 46 lõikes 1 sätestatud põhireeglist ja lubab valida õigussüsteemi seoses väärtpaberite arveldussüsteemis arvelduseks kasutavata mis tahes kontoga. Väärtpaberite arveldussüsteemi mõiste on määratletud kui vormiline struktuur, mille suhtes kohaldatakse osaleja poolt valitud liikmesriigi seadust  (3). Seetõttu, kuna osalejad võivad valida väärtpaberite arveldussüsteemi suhtes kohaldatava õiguse, võib valida ka ettepandud määruse artikli 46 lõikes 2 osutatud väärtpaberite arveldussüsteemi reguleeriva õiguse ja see võib erineda CSD asukohast. See tekitab õiguskindlusetust CSD kontodel arveldatavatele väärtpaberitele kohaldatava õiguse osas. Muudatusega soovitakse piirata õigussüsteemi valikut, jättes võimaluse teatavatele juhtudele, kui kontode halduse asukoha liikmesriigi õigus erineb väärtpaberite arveldussüsteemi reguleerivast õigusest.

Muudatus 36

Artikli 52 lõige 2

„2.   […]

Pärast üksikasjalikku mõjuhinnangut, asjaomaste äriühingutega konsulteerimist ja võtnud arvesse EBA, ESMA jaEKP arvamusi, võtab komisjon vastu rakendusotsuse vastavalt artiklis 66 osutatud menetlusele. Komisjon põhjendab oma rakendusotsust.

[…]”

„2.   […]

Pärast üksikasjalikku mõjuhinnangut, asjaomaste CSDdega konsulteerimist javõtnud arvesse EBA,ESMA, EKP ja järelevalveasutuste arvamusi ning ESRNi hinnangut, võtab komisjon vastu rakendusotsuse vastavalt artiklis 66 osutatud menetlusele. Komisjon põhjendab oma rakendusotsust.

[…]”

Selgitus

Muudatusega selgitatakse, et asjaomane ettevõtja on CSD ning et ka ESRN annaks komisjonile oma hinnangu.

Muudatus 37

Artikli 52 lõige 3

„3.   CSD, kes kavatseb arveldada oma väärtpaberiarveldussüsteemi kogu rahapoole või osa sellest vastavalt käesoleva määruse artikli 37 lõikele 2, peab saama loa, et määrata selleks tegevusluba omava krediidiasutuse, nagu on sätestatud direktiivi 2006/48/EÜ II jaotises, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse artikli 53 lõikes 1 osutatud pädev asutus tõendab kättesaadavate tõendite alusel, et ühe krediidiasutuse avatus käesoleva määruse artikli 57 lõigete 3 ja 4 kohaste riskide kontsentratsioonile ei ole piisavalt maandatud. Viimasel juhul võib artikli 53 lõikes 1 osutatud pädev asutus nõuda, et CSD määraks rohkem kui ühe krediidiasutuse. Määratud krediidiasutusi käsitatakse arveldusagentidena”.

„3.   CSD, kes kavatseb arveldada oma väärtpaberiarveldussüsteemi kogu rahapoole või osa sellest vastavalt käesoleva määruse artikli 37 lõikele 2, peab saama loa, et määrata selleks tegevusluba omava krediidiasutuse, nagu on sätestatud direktiivi 2006/48/EÜ II jaotises, välja arvatud juhul, kui käesoleva määruse artikli 53 lõikes 1 osutatud pädev asutus tõendab kättesaadavate tõendite alusel, et ühe krediidiasutuse avatus käesoleva määruse artikli 57 lõigete 3 ja 4 kohaste riskide kontsentratsioonile ei ole piisavalt maandatud. Viimasel juhul võib artikli 53 lõikes 1 osutatud pädev asutus nõuda, et CSD määraks rohkem kui ühe krediidiasutuse. Määratud krediidiasutusi käsitatakse arveldusagentidena direktiivi 98/26/EÜ artikli 2 lõike d määratluse kohaselt.

Selgitus

Muudatuse eesmärk on selgitada, et määratud krediidiasutust loetakse arveldusagendiks direktiivi 98/26/EÜ mõttes väärtpaberitehingu sularahaarvelduse osas, millega antakse ülekandekorralduse sularahaarveldusele lõplikkus.

Muudatus 38

Artikli 53 lõige 5

„5.   ESMA töötab EKPSi liikmetega konsulteerides välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada teave, mille luba taotlev CSD esitab pädevale asutusele.

[…]”

„5.   ESMA töötab EKPSi ja EBA liikmetega tihedas koostöös välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada teave, mille luba taotlev CSD esitab pädevale asutusele.

[…]”

Selgitus

Selle muudatuse eesmärk on kaasata EBA artikli 53 lõikes 5 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõude koostamisse, kuna nende standardite sisu puudutab krediidiasutustega seotud teavet.


(1)  Rõhutatud kiri osutab EKP ettepanekule lisada uus tekst. Läbi kriipsutatud kiri osutab EKP väljajätmisettepanekule.

(2)  Vt eelkõige direktiiv 98/26/EÜ, milles viidatakse reguleerivale õigusele ja mitte kohalduvale õigusele.

(3)  Vt selles osas direktiivi 98/26/EÜ artiklit 2, milles viidatakse reguleerivale õigusele ja mitte kohalduvale õigusele.