21.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 181/84


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta”

COM(2011) 684 final – 2011/0136 (COD)

2012/C 181/15

Raportöör: Paulo BARROS VALE

15. novembril 2011 otsustas Euroopa Parlament ja 29. novembril 2011 nõukogu kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõikega 1 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta

COM(2011) 684 final – 2011/0308 (COD).

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu 8. märtsil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 479. istungjärgul 28.–29. märtsil 2012 (29. märtsi istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 125, vastu hääletas 2, erapooletuks jäi 8.

1.   Kokkuvõte ja järeldused

1.1   Mikroettevõtjate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate osakaal ELi ettevõtjate hulgas on väga suur. Seepärast tervitab komitee iga algatust, mis võib parandada ühtse turu toimimist ning lihtsustab ja soodustab piiriülest investeerimist ja kaubandust. Majanduskasvu, töökohtade loomisse ja innovatsiooni annavad kõige suurema panuse just väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKE). Samuti on nad kõige vastuvõtlikumad muutustele ja arengule.

1.2   Seega peegeldavad praeguse läbivaatamise raames väljapakutud lihtsustused strateegias „Euroopa 2020” püstitatud jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärki, teatises ühtse turu akti kohta propageeritud lihtsustamise põhimõtet ja VKEde keskse rolli tunnustamist majandusarengus, nagu seda väljendati komisjoni teatises „Kõigepealt mõtle väikestele. Euroopa väikeettevõtlusalgatus „Small Business Act” ”.

1.3   Suuruse kriteeriumide täielik ühtlustamine kogu Euroopa Liidus on teretulnud algatus ja komitee arvates tuleks seda laiendada nii, et see hõlmaks ka nn mikroettevõtjaid. Seega tuleb edendada lihtsalt õigusakte, mis moodustavad kogu ärimaailma hõlmava raamistiku. Edendades kogu ELis õiglust, peaks nimetatud üldine standardimine kujunema üheks konkurentsivõime suurendamise võimaluseks.

1.4   Esiletõstmist väärib ka asjaolu, et liikmesriigid ei või nõuda väikestelt ettevõtjatelt rohkema teabe esitamist, kui on sätestatud uues direktiivis. See on ainus võimalus, kuidas viia ellu kõnealuse läbivaatamise raames väljapakutud lihtsustamise eesmärk ja kasutada seda kõigile kasutooval moel, kaitstes finantsteabe kasutajate huve, olgu tegemist investorite, võlausaldajate, riigi või üldsuse esindajatega.

1.5   Komitee leiab, et kuna ülalnimetatud huvid on kaitstud, tuleks lihtsustamise ja ühtlustamise ettepanekuid kohaldada ka maksustamise eesmärgil; sel juhul ei tuleks liikmesriikidel taotleda lisateavet maksukogumise otstarbel. Lisaks sellele tuleks panku teavitada muutustest ja võimalusest kohandada oma analüüsimeetodid finantsaruannetele kehtivate uute eeskirjadega, vältides lisateabe andmise vajadust.

1.6   Ei saa loota, et finantsaruannete lihtsustamine üksi ergutab alustama ettevõtlusega ja parandama ettevõtluskeskkonda. See eesmärk on saavutatav vaid juhul, kui samal ajal võetakse meetmeid majanduskasvu suurendamiseks. Siiski tuleb tervitada kõnealust või mis tahes muud algatust, mis aitab vähendada haldus- ja alternatiivkulusid, või teisi meetmeid bürokraatia vähendamiseks (nt avalikustamiskohustus, litsentside ja kontsessioonide omandamine jne).

1.7   Pidades silmas nii inim- kui finantskulude vähendamist, vabastavad väljapakutud lihtsustused kahtlemata ressursse, mida ettevõtjad saavad kasutada oma ettevõtte muudes valdkondades.

1.8   Võetakse teadmiseks ja kiidetakse heaks tähtsus, mis on omistatud väikeste ettevõtjate vabastamisele kohustuslikest audititest, sõltumata sellest, kas tegemist on piiratud vastutusega äriühingutega või mitte, kuid komitee leiab, et see menetlus peab jääma kohustuslikuks rohkem kui 25 töötajaga ettevõtetele. Selle menetluse järgimine, mis mõne väikese ettevõtja jaoks on kohustuslik, on küllaltki koormav ja väikesed börsil noteerimata äriühingud tuleks nende õiguslikust vormist sõltumatult sellest vabastada. See menetlus peaks olema vabatahtlik ja sõltuma osanike või aktsionäride otsusest.

1.9   Teisalt, kui aruandlusmenetlused on elektroonilised ja finantsaruandeid koostatakse kasutusvalmis raamatupidamistarkvara abil, võib lihtsustamisega esialgu kaasneda kulude suurenemine, kuna ettevõtjatel tuleb uuendada nimetatud tarkvara ja sellega kaasnevad kulud on küllaltki tuntavad.

1.10   Arvesse tuleb võtta ka seda, kuidas mõjutab kättesaadava teabe kogumise vormi kohandamine nii statistika- kui maksuametite kulusid.

1.11   Enamik väikesi ettevõtjaid näeb finantsaruandeid ikka veel vaid õigusliku kohustusena, mis on neile pandud maksuameti huvides. Kuigi niisuguse vaatenurga kujunemisel võib olla suur osa ettevõtja väiksusel, mille tõttu ettevõttesiseste raamatupidajate palkamine pole võimalik, jääb peamiseks teguriks siiski koolituse puudumine paljude VKEde juhtkonna hulgas. Seepärast soovitab ja toetab komitee koolitus- ja teadlikkuse tõstmise kavade jätkumist ja nende edasiarendamist, et aidata ettevõtjaid kättesaadava teabe tõlgendamisel, vältides sellega võib-olla teatavaid vigu, mis tekivad seetõttu, et juhtkond „hoiab kurssi silma järgi”. Samas tasuks arvesse võtta seda, kui oluline on ajakohastada raamatupidamisbüroode tehniliste töötajate koolitust, kuna väikeste ettevõtjate finantsaruannete ettevalmistamine on suuremalt jaolt koondunud sinna. Ergutada ja toetada tuleks tehniliste töötajate koolitamist õigusaktide uuenduste alal.

1.12   Mis puutub mäetööstuse ja ürgmetsade raiega tegelevate ettevõtjate suhtes kehtestatud nõudesse avalikustada valitsemissektorile tehtud maksed, siis tervitab komitee kõnealust meedet, ent kutsub üles laiendama seda ka teistele asjaomastele valdkondadele. Läbipaistvuse huvides peaks avalikustamine hõlmama igasugust eraõiguslikele ühingutele möönduste tegemist seoses üldist huvi pakkuva tegevusega, nt tehingud transpordivõrkude, vee, energia ja kommunikatsioonide, samuti hasartmängude valdkonnas, kus on tegemist märkimisväärsete summadega ja mis – hasartmängud välja arvatud – kujutavad endast peamisi avalikke teenuseid.

1.13   Mõned kaalumisel oleva direktiivi sätted on vastuolus rahvusvahelistes finantsaruandlusstandardites kehtestatud tavadega, eelkõige seoses sissemaksmata märgitud aktsia- või osakapitali bilansis kajastamise ja firmaväärtuse maksimaalse amortisatsiooniperioodiga. Komitee tervitab asjaolu, et direktiivi ettepanekuga ei nähta ette VKEdele rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohustuslikuks tegemist, kuna esmalt tuleb läbida kõik õppetunnid seoses nende standardite hiljutise rakendamisega kogu maailmas.

1.14   Praegu toimub arutelu mikro-majandusüksustele kohaldatavate eeskirjade üle, milles neid ettevõtjaid käsitletakse eraldi. Selleks et vältida teabe hajutamist eri dokumentide vahel, on oluline, et mikromajandusüksustele kohaldatav reguleeriv raamistik ühilduks praegu kaalumisel olevaga.

2.   Ettepaneku taust

2.1   Kõnealuses direktiivi ettepanekus tehakse ettepanek tunnistada kehtetuks neljas nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid (78/660/EMÜ), ja seitsmes nõukogu direktiiv, milles käsitletakse konsolideeritud aastaaruandeid (83/349/EMÜ), asendades need vaid ühe direktiiviga teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta.

2.2   Läbivaatamine on osa komisjoni ulatuslikust algatuste kogumist VKEdele kehtestatud menetluste lihtsustamiseks eesmärgiga vähendada seda liiki ettevõtjate halduskoormust ja täiendada 2009. aasta ettepanekut võtta vastu mikro-majandusüksuste finantsaruandeid käsitlev direktiiv. Finantsaruannete koostamist peetakse ettevõtjate, eelkõige väiksemate ettevõtjate jaoks üheks kõige koormavamaks regulatiivseks kohustuseks.

2.3   Teatises „Ühtse turu akt – Kaksteist vahendit majanduskasvu edendamiseks ja usalduse tugevdamiseks – „Üheskoos uue majanduskasvu eest” ” viidatakse raamatupidamisdirektiivide läbivaatamisele kui ühele majanduskasvu suurendamise hoovale, toonitades, kui oluline on vähendada VKEdele kehtestatud regulatiivseid nõudeid nii Euroopa kui ka riigi tasandil.

2.4   Läbivaatamise eesmärgid on vähendada ja lihtsustada eelkõige väikeste ettevõtjate jaoks finantsaruannete koostamisega kaasnevat halduskoormust, suurendada finantsaruannete selgust ja võrreldavust, mis on eriti oluline piiriülese majandustegevusega ettevõtjate jaoks, kaitsta finantsteabe kasutajaid ning suurendada mäetööstuse ja ürgmetsade raiega tegelevate ettevõtjate poolt valitsemissektorile tehtud maksete läbipaistvust.

2.5   Toimusid konsultatsioonid sidusrühmadega, sealhulgas finantsaruannete koostamise eest vastutajate, kasutajate, standardimisametite ja ametiasutustega. Koostati mõjuhinnang, milles jõuti järgmistele järeldustele.

2.5.1

Pidades silmas finantsaruannete koostamist ning asjaolu, et seda peeti ettevõtjatele äärmiselt koormavaks ülesandeks, millel on eriti märkimisväärne mõju väiksematele ettevõtjatele, muudetakse direktiivi nõudeid, luues väikeste ettevõtjate jaoks spetsiifiline nn minirežiim. Sellega leevendatakse finantsaruannetega seotud teabenõudeid, muudetakse kohustuslik audit paindlikumaks ja vabastatakse väikekontsernid konsolideeritud finantsaruannete koostamise kohustusest.

2.5.2

Ettevõtjate suuruse piirmäärad ühtlustatakse, millega tagatakse ühesuuruste äriühingute võrdne kohtlemine kogu Euroopas.

2.5.3

Liikmesriikide valikuvõimalusi lisateabe esitamiseks piiratakse tavade ühtlustamiseks ELis ja finantsaruannete võrreldavuse suurendamiseks.

2.5.4

Täienduseks toetusele, mida komisjon on avaldanud rahvusvahelisele mäetööstuse läbipaistvuse algatusele ja Deauville's toimunud G8 tippkohtumise lõppjäreldustes võetud kohustusele, on nüüd lisandunud nõue avalikustada äriühingute poolt valitsemissektori üksustele tehtud maksed nii ettevõtja kui ka konsolideeritud tasandil.

2.6   Selleks et kaitsta sidusrühmi kättesaadava teabe võimaliku vähenemise eest, on garantiide ja siduvate kohustuste ning seotud osapoolte vaheliste tehingute kohta teabe avalikustamine nüüdsest kohustuslik. Mõnes riigis on see nõue juba kehtestatud.

2.7   Loodetakse, et arvepidamiseeskirjade lihtsustamine VKEde jaoks aitab parandada ettevõtluskeskkonda ja ergutab alustama ettevõtlusega, millega kaasneb positiivne mõju töökohtade loomisele. Samal ajal ja arvestades kõnealuse lihtsustamisega seonduvat kokkuhoidu, mis tuleneks raamatupidamisfirmadele või välistele arvestusekspertidele makstavate tasude vähenemisest, võib oodata vähest negatiivset mõju tööhõivele, ent komisjoni sõnul ei mõjuta see meede üldist tööhõivemäära.

2.8   Eeldatakse, et raamatupidamisdokumentide lihtsustamine väiksemate äriühingute jaoks ei avalda majanduskasvule pärssivat mõju. Äriühingu suuruse muutmisega kaasnevat kulude suurenemist ei peeta peamiseks teguriks äriühingu laiendamise üle otsustamisel.

3.   Peamised meetmed

3.1   Pidades silmas finantsaruannete koostamisega seonduvat halduskoormust, nähakse väikeste ettevõtjate jaoks ette eraldi skeem, millega piiratakse finantsaruannete lisades teatud teabe avalikustamise kohustust. Kohustuslikud viited koosnevad nüüd üksnes järgmisest: arvestusmetoodika; bilansis kajastamata garantiid ja siduvad kohustused, võimalikud sündmused ja kokkulepped; bilansis kajastamata bilansipäevajärgsed sündmused; pikaajalised ja tagatud võlad ning seotud osapoolte vahelised tehingud. Kuigi mõnes liikmesriigis kohustuslik, on enamikus liikmesriikides bilansis kajastamata bilansipäevajärgsed sündmused ning seotud osapoolte vahelised tehingud avalikustamise kohustusest vabastatud. See võib tuua väikestele ettevõtjatele uusi kohustusi. Siiski peetakse selle nõude lisamist vajalikuks, et kompenseerida kättesaadava teabe vähenemist ja kaitsta sellise teabe kasutajaid.

3.2   Äriühingu suuruse piirmäärad ühtlustatakse kolme kategooriana: väikesed, keskmise suurusega ja suurettevõtjad (arvutatakse bilansimahu, netokäibe ja töötajate koguarvu põhjal), tagades kategooriate standardimise kogu ELis. Seega koheldakse ühesuurusi äriühinguid eri liikmesriikides võrdselt. Halduskoormuse vähendamisega, mis on kõnealuse ettepaneku eesmärk, luuakse seega ühesuurustele ettevõtjatele kogu ELis võrdsed tingimused.

3.3   Kohustuslikud auditid ei ole väikestele ettevõtjatele enam kohustuslikud. Arvestades kõnealuste ettevõtjate suurust, ei põhjusta see üldiselt mingit ohtu finantsaruannete koostamisel nõutavale läbipaistvusele. Finantsaruannete – sealhulgas lihtsustatud finantsaruannete – sõltumatu kinnitamine, samuti läbipaistvusnõue nende koostamisel ja teabe esitamisel huvitatud isikutele eelkõige seoses sotsiaaldialoogiga jäävad väikeste ettevõtjate puhul hädavajalikuks.

3.4   Väikekontsernid vabastatakse konsolideeritud finantsaruannete koostamisest (kui emaettevõtja ja tütarettevõtjad ei ületa konsolideeritud alusel kaht kavandatud kriteeriumi).

3.5   Kohaldatakse olulisuse ja sisu ülimuslikkuse üldpõhimõtteid. Koos liikmesriikide väiksemate valikuvõimalustega lisateabe esitamiseks aitab see ühtlustada tavasid ELis, muutes finantsaruanded paremini võrreldavaks.

3.6   Nähakse ette uus menetlus, mida kohaldatakse mäetööstuse ja ürgmetsade raiega tegelevate suurettevõtjate ja avaliku huvi üksuste suhtes valitsemissektori üksustele tehtud maksete avalikustamiseks.

4.   Märkused

4.1   Praegu on finantsaruannete ettevalmistamisest tuleneval koormusel märkimisväärne mõju ning seepärast toetab komitee komisjoni eesmärki teha „kõigepealt mõtle väikestele” põhimõtte alusel lihtsustusi. Finantsaruannete ettevalmistamisega seonduv halduskoormus ja alternatiivkulud tabavad kõige valusamalt mikroettevõtjaid ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid: lihtsustuste mõju on seega tuntav suure enamuse Euroopa ettevõtete jaoks.

4.2   Pea 20 aastat pärast ühtse turu loomist näitab komisjon üles valmidust lihtsustada menetlusi, millega ta on ettevõtteid koormanud. Lihtsustamispüüdluste tähtsus on vaieldamatu ja nende aluseks olevaid eesmärke tuleb tervitada ja toetada. Siiski tuleb hoolitseda selle eest, et välistatakse liigse lihtsustamise oht, sidusrühmade ja finantsteabe kasutajate usalduse õõnestamine ning neile osapooltele teabe edastamise ohtu sattumine, nagu see näib olevat kõnealuse ettepaneku puhul. Lihtsustamine ei tohi viia selleni, et finantsaruannetes sisalduvat teavet tuleb maksuaruandlusnõuete või pankade nõuete rahuldamiseks täiendada lisaelementidega. Kui see peaks juhtuma, oleks sellel hävitav mõju: see läheks täielikult vastuollu ettepaneku eesmärkidega ja suurendaks veelgi kulukoormust ettevõtjate jaoks, keda kohustataks esitama kolme eri otstarvet – õiguslikku, maksu- ja rahastamisalast – täitvat teavet.

4.3   Nagu iga uus käsitlusviis, nõuab ka praegune ettepanek muutusi, mis, isegi kui neid esialgu ilmtingimata üldiselt ei toetata või kui neil ei ole isegi olulist majanduslikku mõju, viivad vältimatult kulude vähenemisele ja kogu ELis nõutava teabe kriteeriumide ja laadi ühtlustamisele. Põhimõttega võiks kaasneda isegi negatiivne mõju kesksete elementide, s.t tarkvara uuendamise, koolituse ning maksu- ja statistiliste andmete kogumise kohandamise aspektist. Muidugi korvab selle kiiresti muutustest tulenev kasu. Seepärast tuleb lihtsustamispüüdeid toetada. Sellele aitaks olulisel määral kaasa kõnealuste meetmete täiendamine muude meetmetega, nt ettevõtjate, raamatupidajate ja finantsaruannetes esitatud teabe kasutajate koolitamise ja teadlikkuse tõstmise edendamiseks.

4.4   Selle muudatusettepaneku puhul on eriti oluline see, et väikesed ettevõtjad vabastatakse kohustuslikust auditist, sõltumata sellest, kas tegemist on piiratud vastutusega äriühinguga või mitte. Komitee ei poolda sellist erandit suuremate kui 25 töötajaga ettevõtete puhul, kuna sõltumatu volitatud asutuse poolt tehtav kontroll annab VKEdele väärtuslikku abi ja tagatise. Kohustuslik audit täidab ühiskondlikku ülesannet teha kindlaks finantsaruannete tõepärasus, mis on vältimatu eeltingimus ühiskonnas, mis sõltub suures osas ettevõtete tulemuslikkusest turumajanduses. Sel meetmel on tõeliselt märkimisväärne finantsmõju börsil noteerimata väikestele ettevõtjatele, keda on kohustatud seda menetlust järgima pigem nende õigusliku vormi kui suuruse tõttu. Ei ole mingit mõtet kohustada väikest ettevõtjat, kes on börsil noteerimata ja seega vabastatud sellest tulenevate – keskse tähtsusega – avalikustamise ja läbipaistvusnõuete täitmisest, järgima kulukat menetlust vaid seetõttu, et valitud juriidilise isiku staatus teda selleks õiguslikult kohustab. Finantsaruannete õiguslik kinnitamine peaks toimuma nende aruannete vastuvõtjate huvides, aga mitte lihtsalt õigusmenetlusena, mida tuleb pimesi järgida, kuna ettevõtja on valinud teatud õigusliku vormi. Finantsaruannete auditeerimise vajaduse üle otsustamine peab jääma väikeste ettevõtete osanike ja aktsionäride, juhtide ja haldajate ülesandeks. Liikmesriike tuleks takistada seda kohustust kehtestamast ilma, et selleks oleks vaja muuta riigi äriühingute liikide alast õigusraamistikku käsitlevaid õigusakte.

Kohustuslikku auditit võiks nõuda rohkem kui 25 töötajaga ettevõtete puhul.

4.5   Nagu tõdetakse arvamuses kavandatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 78/660/EMÜ kohta, milles käsitletakse teatavat liiki äriühingute raamatupidamise aastaaruandeid, tervitab komitee mikro-majandusüksusi puudutavat lihtsustamise ettepanekut kui ettevõtluse ja konkurentsivõime hoogustamist, mis aitab kaasa ühtse turu lõpuleviimisele. Samuti märgib komitee heameelega ära ühtlustamisele suunatud jõupingutused, mille huvides tehti lihtsustamine kohustuseks kõigile liikmeriikidele, nagu oli soovitatud eelnimetatud dokumendis.

4.6   Esiletõstmist vääriv uuendus, millel on kindlasti suur tähtsus ühtse turu edendamisel, on ka suuruse kriteeriumide määratlemine ja nende kohaldamine kõigis liikmesriikides. See on ainus võimalus luua ühesuurustele ettevõtjatele võrdsed tingimused kogu ELis. Direktiivi artiklis 3 nimetatud kategooriad ei hõlma mikroettevõtjaid, mis ei ole kooskõlas määratlusega, mida kasutatakse valdkondades, nagu riigiabi ning struktuurifondidest ja ühenduse programmidest osasaamine. Kuna neid üksusi peetakse üldiselt ettevõtlusdünaamika ja töökohtade loomise allikaks, siis on need hõlmatud soovituses 2003/361/EÜ. Seepärast tuleb ka nüüdsesse direktiivi lisada mikroettevõtjate määratlus, et üks dokument hõlmaks kõiki ELis üldiselt kasutatavaid ettevõtjate kategooriaid.

4.7   Läbirääkimised 2009. aasta direktiivi eelnõu üle kestavad ikka veel. Olukord, kus kahes dokumendis käsitletakse samu teemasid, ei tundu mõistlik. Selline teabe hajutamine on kasutajate jaoks segaduse ja kulude allikas, mida tuleb ja kõnealusel juhul saab vältida. Seepärast on oluline viia mikroettevõtjaid käsitlev reguleeriv raamistik kooskõlla praegu kavandatava direktiiviga, kuni need ühendatakse, et vältida olukorda, kus teave on hajutatud ning ettevõtjatel ja tehnilisel personalil tuleb uurida mitmeid eri dokumente.

4.8   Valitsemissektorile tehtud maksete avalikustamise küsimuses võib esineda mõningast vastuseisu selle meetme rakendamisele teistes avalikku huvi pakkuvates või riigikontsessioonidega seotud sektorites, samuti mäe- ja metsatööstuses. Siiski väidab komitee, et seda eesmärki tuleb järgida, tehes transpordivõrku, vett, energiat ja kommunikatsioone, samuti hasartmänge puudutavate tehingute korral kättesaadavaks teabe äriühingute ja avaliku sektori vaheliste seoste kohta. Selle meetme kasutuselevõtmine on uuenduslik, ent sel alal saab ja tuleb minna kaugemale.

4.9   Mõned sätted näivad olevat vastuolus rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite tavadega. Samas on enamikus ELi riikides need standardid juba vastu võetud, kuigi puudub üleeuroopaline kohustus nende kehtestamiseks VKEde suhtes. Rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid on juba praegu börsil noteeritud ettevõtjate finantsaruannete koostamisel kohustuslikud ja valitsevat suundumust aruandlustavade ühtlustamiseks nende standardite abil tuleks järgida ka selles direktiivis. Sellega seoses tuleks rõhutada, et järgmises kahes küsimuses leidub ebakõlasid: sissemaksmata märgitud aktsia- või osakapitali kajastamine bilansis ja firmaväärtuse amortiseerimine maksimaalselt viie aasta pikkusel ajavahemikul. Alles siis, kui on läbitud kõik õppetunnid seoses hiljutiste rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite rakendamisega VKEde osas ja nende kahe ebakõla korrigeerimine ei ole lihtsustamismenetlustega vastuolus, on oluline viia ELis kohaldatavad eeskirjad vastavusse rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditega.

Brüssel, 29. märts 2012

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Staffan NILSSON