1992L0102 — ET — 09.07.2005 — 002.001


Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

►B

NÕUKOGU DIREKTIIV 92/102/EMÜ,

27. november 1992,

loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta

(EÜT L 355, 5.12.1992, p.32)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  No

page

date

►M1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 21/2004, 17. detsember 2003,

  L 5

8

9.1.2004


Muudetud:

►A1

Austria, Rootsi ja Soome ühinemisakt

  C 241

21

29.8.1994




▼B

NÕUKOGU DIREKTIIV 92/102/EMÜ,

27. november 1992,

loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta



EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 43,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )

ning arvestades, et:

nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivi 90/425/EMÜ (ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes kohaldatava veterinaar- ja zootehnilise kontrolli kohta seoses siseturu väljakujundamisega) ( 3 ) artikli 3 lõike 1 punktis c on sätestatud, et ühendusesisese kaubandusega hõlmatud loomad tuleb identifitseerida vastavalt ühenduse eeskirjadele ja registreerida viisil, mis võimaldab tuvastada päritolu- ja vahemajandi, keskuse või organisatsiooni, ning et enne 1. jaanuari 1993 laienevad need identifitseerimis- ja registreerimissüsteemid ka loomade liikumisele iga liikmesriigi territooriumil;

nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/496/EMÜ (millega nähakse ette kolmandatest riikidest ühendusse toodavate loomade veterinaarkontrolli põhimõtted ning muudetakse direktiive 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ ja 90/675/EMÜ) ( 4 ) artiklis 14 on sätestatud, et nende loomade direktiivi 90/425/EMÜ artikli 3 lõike 1 punktiga c ettenähtud identifitseerimine ja registreerimine toimub pärast kõnesolevat kontrolli, välja arvatud tapaloomade ja registreeritud kabjaliste puhul;

teatavate ühenduse põllumajanduse toetuskavade haldamine eeldab teatavate kariloomarühmade individuaalset identifitseerimist; seepärast peab identifitseerimis- ja registreerimissüsteem sobima selliste meetmete kohaldamiseks ja kontrollimiseks;

käesoleva direktiivi õigeks kohaldamiseks tuleb tagada liikmesriikide kiire ja tõhus infovahetus; ühenduse sätted kehtestati nõukogu 19. mai 1981 määrusega (EMÜ) nr 1468/81, ( 5 ) mis käsitleb vastastikust abi liikmesriikide haldusasutuste vahel ning nende ja komisjoni vahelist koostööd, et tagada tolli- ja põllumajandusalaste õigusaktide õige kohaldamine ning nõukogu 21. novembri 1989 direktiiviga 89/608/EMÜ ( 6 ) vastastikuse abi kohta liikmesriikide haldusasutuste vahel ning nende ja komisjoni vahelise koostöö kohta, et tagada veterinaar- ja zootehniliste õigusaktide õige kohaldamine;

loomapidajad peavad säilitama ajakohaseid andmeid loomade kohta oma majandites; loomakaubandusega tegelevad isikud peavad säilitama andmed oma tehingute kohta; pädeval asutusel peab olema viimase taotlusel juurdepääs nimetatud andmetele;

võimaldamaks loomade liikumise kiiret ja täpset tuvastamist, peab olema võimalik loomi identifitseerida; veiste osas tuleb märgistuse vorm ja sisu kindlaks määrata ühenduse tasandil; sigade, lammaste ja kitsede osas tuleks edaspidi võtta otsus märgistuse laadi kohta ning kuni nimetatud otsuse võtmiseni tuleks riikide siseturuga piirduva liikumise puhul säilitada siseriiklikud identifitseerimissüsteemid;

tuleks ette näha võimalus loobuda märgistusnõuetest loomade osas, kes liiguvad talumajapidamisest otse tapamajja; need loomad tuleb igal juhul identifitseerida nii, et nende päritolutalumajapidamist on võimalik tuvastada;

tuleks ette näha võimalus loobuda kohustusest registreerida isiklikul otstarbel loomi pidavad loomapidajad ning võtmaks arvesse teatavaid konkreetseid juhtumeid, registripidamise korrast;

loomadele, mille märgistus on muutunud loetamatuks või kadunud, tuleb kinnitada uus märgistus, mis võimaldab seose kindlakstegemist varasema märgistusega;

käesolev direktiiv ei tohi mõjutada konkreetseid nõudeid, mis on toodud komisjoni 13. veebruari 1989. aasta otsuses 89/153/EMÜ ( 7 ) jääkaineuuringuteks võetud proovide korrelatsiooni kohta loomade ja nende päritolutalumajapidamiste vahel, ega asjakohaseid rakenduseeskirju, mis on kehtestatud kooskõlas direktiiviga 91/496/EMÜ;

tuleb ette näha juhtimiskomitee menetlus käesoleva direktiivi vajalike rakenduseeskirjade vastuvõtmiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:



Artikkel 1

Käesoleva direktiiviga nähakse ette miinimumnõuded loomade identifitseerimise ja registreerimise kohta, ilma et see piiraks ühenduse üksikasjalikumate eeskirjade kohaldamist, mis võivad olla kehtestatud haiguse tõrje või kontrolli eesmärgil.

Selle kohaldamine ei muuda otsust 89/153/EMÜ ja rakenduseeskirju, mis sätestati vastavalt direktiivile 91/496/EMÜ, ning seda kohaldatakse võttes arvesse nõukogu 27. novembri 1992 määrust (EMÜ) nr 3508/92, ( 8 ) millega kehtestatakse ühtne haldus- ja kontrollisüsteem teatavate ühenduse abikavade kohta.

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

▼M1

a)  loom – mis tahes direktiivis 64/432/EMÜ ( 9 ) nimetatud liiki kuuluv loom, välja arvatud veis;

▼B

b)  majand – ettevõtte, rajatise või vabaõhufarmi puhul koht, kus hoitakse, peetakse või käideldakse loomi;

c)  loomapidaja – füüsiline või juriidiline isik, kes kasvõi ajutiselt vastutab loomade eest;

d)  pädev asutus – liikmesriigi keskasutus, mis on pädev sooritama veterinaarkontrolli, või keskasutuse poolt käesoleva direktiivi rakendamiseks volitatud muu asutus;

e)  kaubandus – kaubandus, nagu see on määratletud direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 2.

Artikkel 3

1.  Liikmesriigid tagavad, et:

a) pädeval asutusel on ajakohane loetelu kõikide majandite kohta, milles peetakse käesoleva direktiiviga hõlmatud loomi ning mis asuvad selle territooriumil, kusjuures on täpsustatud peetavate loomade liigid ja loomapidajad, ning sellised majandid jäävad kõnealusesse loetellu kuni majandis ei ole kolm järjestikust aastat loomi peetud. Loetelu peab samuti sisaldama märgistust või märgistusi, mis võimaldavad majandi identifitseerida vastavalt artikli 5 lõike 2 punktile a ja punkti c teisele lõigule ning lõike 3 esimesele lõigule ning samuti artiklile 8;

b) komisjonil, pädeval asutusel ning asutusel, mis vastutab määruse (EMÜ) nr 3508/92 kohaldamise järelevalve eest, on juurdepääs kõikidele andmetele, mis on saadud käesoleva direktiivi alusel.

2.   ►M1  Liikmesriikidel võidakse direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 18 sätestatud korra kohaselt lubada lõike 1 punktis a esitatud loetelust välja jätta füüsilised isikud, kes peavad üksnes üht oma kasutuseks või tarbeks mõeldud siga, või võtta arvesse konkreetseid asjaolusid, kui sellele loomale tehakse enne iga tema liikumist käesolevas direktiivis sätestatud kontrollid. ◄

Artikkel 4

1.  Liikmesriigid tagavad, et:

a) loomapidaja, kes peab ►M1  ————— ◄ sigu, mis on loetletud direktiivis 64/432/EMÜ ning artikli 3 lõike 1 punktiga a ette nähtud loetelus, peab registrit, millesse on märgitud majandis viibivate loomade arv.

Nimetatud register peab sisaldama ajakohaseid andmeid ►M1  liikumistste ◄ kohta (iga sisenemis- ja väljumistoiminguga seotud loomade arv) vähemalt liikumise koguarvu põhjal, vajadusel märgitakse loomade päritolu või sihtkoht ja selliste liikumiste kuupäev.

Kõigil juhtudel näidatakse ära kooskõlas artiklitega 5 ja 8 tehtud identifitseerimismärgistus.

Puhtatõuliste ja hübriidsigade puhul, mis on kantud karjaraamatusse kooskõlas direktiiviga 88/661/EMÜ, ( 10 ) võidakse vastavalt direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 18 sätestatud korrale tunnustada alternatiivset registreerimissüsteemi, mis põhineb individuaalsel identifitseerimisel ja võimaldab loomi identifitseerida.

▼M1 —————

▼B

2.  Vastavalt direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 18 sätestatud korrale kehtestatakse siiski lihtsustatud registreerimiskord enne 1. jaanuari 1993 pühvlite ja enne 1. oktoobrit 1994 lammaste ja kitsede osas, mis on rändkarjatamisel, ning kõigi eespool nimetatud loomade jaoks, mida peetakse ühisel karjamaal või kasvatatakse geograafiliselt isoleeritud piirkondades.

3.  Liikmesriigid tagavad samuti, et:

a) loomapidaja annab pädevale asutusele viimase taotlusel kõik vajalikud andmed talle kuulunud või tema poolt peetud, transporditud, turustatud või tapetud loomade päritolu, identifitseerimise ning vajaduse korral sihtkoha kohta;

b)  ►M1  kõik turule või kogumispunkti viidavate või sealt toodavate loomade pidajad esitavad kõnealuste loomadega seotud üksikasju sisaldava dokumendi ettevõtjale, kes on turul või kogumispunktis ajutiselt nende loomade pidaja. ◄

See ettevõtja võib kooskõlas esimese lõiguga saadud dokumente kasutada selleks, et täita lõike 1 punkti a kolmandas lõigus sätestatud kohustused;

c) registrid ja teave on vastavas majandis ja pädeva asutuse jaoks viimase taotlusel kättesaadav vähemalt perioodi jooksul, mille määrab pädev asutus, kuid mis ei tohi olla lühem kui kolm aastat.

Artikkel 5

1.  Liikmesriigid tagavad, et järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid:

a) identifitseerimismärgistus tuleb loomadele teha enne, kui loomad lahkuvad oma sünnimajandist;

b) märgistusi ei tohi eemaldada ega asendada pädeva asutuse loata.

Kui märgistus on muutunud loetamatuks või kadunud, tehakse loomale kooskõlas käesoleva artikliga uus märgistus;

c) loomapidaja kannab iga uue märgistuse artiklis 4 osutatud registrisse, et luua side loomale kantud varasema märgistusega;

d) lõike 2 punktiga a ette nähtud kõrvamärgi kiidab heaks pädev asutus ja see peab olema kopeerimiskindel ning kergesti loetav kogu looma eluaja jooksul. Kõrvamärk peab olema taaskasutamiskõlbmatu. Kõrvamärk peab olema selline, et see ei takistada looma heaolu.

▼M1 —————

▼B

3.   ►M1  ————— ◄ Tuleb võimalikult kiiresti ning igal juhul enne majandist lahkumist märgistada kõrvamärgi või tätoveeringuga, mis võimaldab kindlaks teha majandi, kust need loomad tulid, ning viidata saatedokumendile, millel selline kõrvamärk või tätoveering peab olema mainitud, ja artikli 3 lõike 1 punktis a osutatud loetelule.

▼M1

Liikmesriigid võivad kuni käesoleva direktiiviga sätestatud otsuseni ja erandina direktiivi 90/425/EMÜ artikli 3 lõike 1 punkti c teisest lõigust kohaldada oma territooriumil kõikide loomade liikumiste suhtes oma siseriiklikku süsteemi. Selline süsteem peab võimaldama kindlaks teha loomade päritolu- ja sünniettevõtte. Liikmesriigid teavitavad komisjoni süsteemidest, mis nad kavatsevad sel eesmärgil sigade puhul kasutusele võtta alates 1. juulist 1993. Direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 18 sätestatud korra kohaselt võidakse liikmesriigil paluda muuta oma süsteemi, kui see ei vasta eespool nimetatud nõudele.

▼B

Kaubasaadetist identifitseerivat ajutist märgistust kandva loomaga peab kogu liikumise ajal olema kaasas dokument, mis võimaldab kindlaks teha looma päritolu, kuuluvuse, lähte- ja sihtkoha.

▼M1 —————

▼B

Artikkel 6

1.  Kui sihtliikmesriigi pädev asutus otsustab mitte säilitada loomale päritolumajandis eraldatud märgistust, kannab see asutus kõik märgistuse asendamisega seotud kulud. Kui märgistus on selliselt asendatud, luuakse seos saatjaliikmesriigi pädeva asutuse eraldatud märgistuse ja sihtliikmesriigi pädeva asutuse eraldatud uue identifitseerimismärgi vahel; nimetatud seos registreeritakse artikliga 4 sätestatud registris.

Esimeses lõigus sätestatud võimalusele ei tohi tugineda tapaloomade puhul, mis imporditakse artikli 8 alusel, ilma et need kannaksid uut märgistust kooskõlas artikliga 5.

2.  Kui loomadega kauplemine on toimunud, võib sihtliikmesriigi pädev asutus direktiivi 90/425/EMÜ artikli 5 kohaldamise eesmärgil tugineda direktiivi 89/608/EMÜ artiklile 4, et saada teavet loomade, nende päritolukarja ja nende toimunud liikumiste kohta.

Artikkel 7

Liikmesriigid tagavad, et andmed seoses loomade liikumisega, millega ei ole kaasas veterinaar- või zootehniliste õigusaktidega nõutavat sertifikaati või dokumenti, jäävad pädevale asutusele kättesaadavaks viimase poolt määratud miinimumtähtaja jooksul.

Artikkel 8

Iga kolmandast riigist imporditud loom, mis on läbinud direktiiviga 91/496/EMÜ ette nähtud kontrolli ja mis jääb ühenduse territooriumile, identifitseeritakse artiklile 5 vastava märgistusega 30 päeva jooksul alates eespool osutatud kontrollist ja igal juhul enne liikumist, kui sihtmajand ei ole tapamaja, mis asub veterinaarkontrolli eest vastutava pädeva asutuse territooriumil, ning kui looma sellise 30päevase tähtaja jooksul tegelikult ei tapeta.

Kolmanda riigi tehtud märgistuse ja sihtliikmesriigi eraldatud märgistuse vahel luuakse seos. Nimetatud seos kantakse artiklis 4 sätestatud registrisse.

Artikkel 9

Liikmesriigid võtavad vajalikud haldus- ja/või kriminaalõigusmeetmed, et karistada ühenduse veterinaarõigusaktide rikkumise eest, kui tehakse kindlaks, et märgistamine või identifitseerimine või artiklis 4 sätestatud registrite pidamine ei olnud kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega.

Artikkel 10

Hiljemalt 31. detsembril 1996 vaatab nõukogu komisjoni aruande põhjal, millele on lisatud ettepanekud, mille suhtes nõukogu langetab otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega, käesoleva direktiivi sätted läbi, pidades silmas ühenduse ühtlustatud identifitseerimis- ja registreerimissüsteemi määratlemist, ning langetab otsuse võimaluse suhtes seada sisse elektrooniline identifitseerimiskord Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) selles valdkonnas tehtud edusammude põhjal.

Artikkel 11

1.  Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid:

▼M1 —————

▼B

 sigadega seotud nõuete osas enne 1. jaanuari 1994,

▼M1 —————

▼A1

 soome puhul veiste, sigade, lammaste ja kitsedega seotud nõuete suhtes enne 1. jaanuari 1996. Vajaduse korral võtab komisjon üleminekuaja jooksul vastavalt direktiivi 90/425/EMÜ artiklis 18 sätestatud korrale vastu asjakohased meetmed.

▼B

Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

3.  Käesoleva direktiivi siseriiklikus õiguses juurutamise tähtpäev määratakse 1. jaanuariks 1994 ja 1. jaanuariks 1995, ilma et see piiraks direktiivis 90/425/EMÜ ettenähtud veterinaarkontrollide tühistamist piiridel.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.



( 1 ) EÜT C 137, 27.5.1992, lk 7.

( 2 ) Arvamus on esitatud 19. novembril 1992 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

( 3 ) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. (Viimati muudetud direktiiviga 91/496/EMÜ (EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56)).

( 4 ) EÜT L 268, 24.9.1991, lk 56. (Muudetud määrusega (EMÜ) nr 91/628/EMÜ (EÜT L 340, 11.12.1991, lk 17)).

( 5 ) EÜT L 144, 2.6.1981, lk 1. (Muudetud määrusega (EMÜ) nr 945/87 (EÜT L 90, 2.4.1987, lk 3)).

( 6 ) EÜT L 351, 2.12.1989, lk 34.

( 7 ) EÜT L 59, 2.3.1989, lk 33.

( 8 ) EÜT L 355, 5.12.1992, lk 1.

( 9 ) EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977/64.

( 10 ) Nõukogu 19. detsembri 1988. aasta direktiiv 88/661/EMÜ, aretussigade suhtes kohaldatavate zootehniliste standardite kohta (EÜT L 382, 31.12.1988, lk 36).