ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2012.156.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 156

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

55. köide
16. juuni 2012


Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/17/EL, 13. juuni 2012, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise osas ( 1 )

1

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 509/2012, 15. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

10

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 510/2012, 15. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1238/95 ühenduse sordiametile tasutavate lõivude osas

38

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 511/2012, 15. juuni 2012, nõukogu määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone ning lepingute sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi ja lepingulisi suhteid käsitlevate teatamiste kohta piima- ja piimatootesektoris

39

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 512/2012, 15. juuni 2012, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

41

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 513/2012, 15. juuni 2012, millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 16. juunist 2012

43

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


I Seadusandlikud aktid

DIREKTIIVID

16.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/1


EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2012/17/EL,

13. juuni 2012,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise osas

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 50,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Siseturu võimalusi kasutades laienevad äriühingud üha enam riigipiiridest väljapoole. Piiriülestesse kontsernidesse ja mitmesugustesse ümberkorraldusprotsessidesse, nagu ühinemised ja jagunemised, on kaasatud eri liikmesriikide äriühingud. Sellest tulenevalt aina suureneb piiriülene nõudlus äriühinguid käsitleva teabe järele. Äriühinguid käsitlev ametlik teave ei ole piiriüleselt siiski alati hõlpsasti kättesaadav.

(2)

Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta üheteistkümnendas direktiivis 89/666/EMÜ (avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt) (3) kehtestatakse nende dokumentide ja andmete loetelu, mida äriühingud peavad oma filiaali registris avaldama. Registritel ei ole siiski õiguslikult siduvat kohustust vahetada välisfiliaale käsitlevaid andmeid. See põhjustab õiguslikku ebakindlust kolmandate isikute jaoks, kuna vaatamata äriühingu registrist kustutamisele võib selle filiaal tegutsemist jätkata.

(3)

Piiriülesed ühinemised on muutnud ettevõtlusregistritevahelise igapäevase koostöö möödapääsmatuks. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivis 2005/56/EÜ (piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta) (4) nõutakse registritelt piiriülest koostööd. Kahjuks ei ole loodud sidekanaleid, mis aitaksid menetlusi kiirendada, saada üle keeleprobleemidest ja suurendada õiguskindlust.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiviga 2009/101/EÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks) (5) tagatakse muu hulgas see, et registris talletatud dokumentide ja andmetega saab tutvuda nii paberkandjal kui ka elektrooniliselt. Kodanikud ja äriühingud peavad registris otsinguid tegema ikkagi riigipõhiselt, eelkõige sellepärast, et praegune registritevaheline vabatahtlik koostöö ei ole osutunud piisavaks.

(5)

Komisjoni teatises ühtse turu akti kohta määratleti keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamine meetmena, mis on vajalik ettevõtjasõbraliku õigus- ja maksukeskkonna loomiseks. Sidestamine peaks kaasa aitama Euroopa ettevõtluse konkurentsivõime edendamisele, kuna see vähendab halduskoormust ja suurendab õiguskindlust ning aitab sellega kaasa ülemaailmsest majandus- ja finantskriisist väljumisele, mis on üks strateegia „Euroopa 2020” põhieesmärk. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uuenduste kasutamise abil peaks sidestamine aitama parandada ka registritevahelist piiriülest koostööd.

(6)

Nõukogu 25. mai 2010. aasta järeldustes äriregistrite ühendamise kohta kinnitati, et äriühinguid käsitlevale ajakohastatud ja usaldusväärsele teabele juurdepääsu parandamine võib suurendada kindlustunnet turul ning aidata kaasa Euroopa ettevõtluse arengu taastumisele ja konkurentsivõime suurenemisele.

(7)

Euroopa Parlament rõhutas oma 7. septembri 2010. aasta resolutsioonis äriregistrite ühendamise kohta, (6) et projektist on Euroopa majanduspiirkonna edasise integreerumise jaoks kasu ainult juhul, kui kõik liikmesriigid võrgustikus osalevad.

(8)

Euroopa e-õiguskeskkonna mitmeaastase tegevuskavaga (2009–2013) (7) nähakse ette Euroopa e-õiguskeskkonna portaali (edaspidi „portaal”) loomine, millest saab Euroopa ühtne elektrooniline juurdepääsupunkt õigusteabele, õigus- ja haldusasutustele, registritele, andmebaasidele ja muudele teenustele, ning tegevuskavas peetakse tähtsaks keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamist.

(9)

Piiriülest juurdepääsu äriühinguid ja nende teistes liikmesriikides asutatud filiaale käsitlevale äriteabele saab parandada ainult siis, kui kõik liikmesriigid aitavad kaasa registritevahelise elektroonilise teabevahetuse võimaldamisele ning edastavad üksikkasutajatele äriteavet standardsel kujul (kasutades identset sisu ja koostalitlusvõimelisi tehnoloogiaid) kogu liidus. Registrite koostalitlusvõime tuleks tagada liikmesriikide registrite (edaspidi „riigisisesed registrid”) pakutavate teenuste abil, mis peaksid endast kujutama Euroopa keskse platvormi (edaspidi „platvorm”) liideseid. Platvorm peaks olema infotehnoloogia vahendite tsentraliseeritud kogum teenuste integreerimiseks ning moodustama ühtse liidese. Kõnealust ühtset liidest peaksid kasutama kõik riigisisesed registrid. Platvorm peaks osutama liidese ülesannet täitvaid teenuseid Euroopa elektrooniliseks juurdepääsupunktiks olevale portaalile ja liikmesriikide poolt vabal valikul loodud juurdepääsupunktidele. Kõnealust platvormi tuleks käsitada kui registrite sidestamise vahendit, mitte kui eraldiseisvat õigusvõimelist isikut. Platvorm peaks olema võimeline edastama kordumatute tunnuste abil teavet liikmesriigi igast registrist teiste liikmesriikide pädevatele registritele standardteate kujul (infotehnoloogiasüsteemide vahel vahetatavate teadete elektrooniline kuju, näiteks xml) ja asjakohases keeleversioonis.

(10)

Direktiivi eesmärk ei ole keskse registrite andmebaasi loomine, milles talletatakse sisulist teavet äriühingute kohta. Keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise süsteemi (edaspidi „registrite sidestamise süsteem”) rakendamise käigus tuleks kindlaks määrata ainult selliste andmete kogum, mis on vajalik platvormi korrektseks toimimiseks. Andmete hulka peaksid eelkõige kuuluma operatiivandmed, sõnaraamatud ja sõnastikud. Andmete kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta ka vajadust tagada registrite sidestamise süsteemi tõhus toimimine. Andmeid tuleks kasutada toimingute teostamise võimaldamiseks platvormi poolt ja neid ei tohiks kunagi teha avalikkusele vahetult kättesaadavaks. Samuti ei peaks platvorm muutma riigisisestes registrites äriühingute kohta talletatavate andmete ega registrite sidestamise süsteemi kaudu edastatavate, äriühingute kohta käivate andmete sisu.

(11)

Kuna direktiivi eesmärk ei ole keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite riiklike süsteemide ühtlustamine, ei ole liikmesriikidel kohustust muuta oma riiklikku registrite süsteemi, eelkõige seoses andmete haldamise ja talletamise, tasude ning kasutuse ja andmete avalikustamisega riigisiseseks otstarbeks.

(12)

Käesoleva direktiivi raames töötleb portaal platvormi abil üksikkasutajate päringuid äriühinguid ja nende teistes liikmesriikides asutatud filiaale käsitleva äriteabe kohta, mida hoitakse riigisisestes registrites. See võimaldab portaalis esitada otsingute tulemused, sealhulgas selgitavad märkused, kõigis liidu ametlikes keeltes, milles teave esitatakse. Selleks, et parandada kolmandate isikute kaitset teistes liikmesriikides, tuleks portaalis lisaks avaldada põhiteave nende dokumentide ja andmete õigusliku tähenduse kohta, mis avalikustatakse kooskõlas direktiiviga 2009/101/EÜ vastu võetud liikmesriikide õigusaktidele.

(13)

Liikmesriikidel peaks olema võimalus vabal valikul luua üks või mitu juurdepääsupunkti, mis võivad mõjutada platvormi kasutamist ja toimimist. Seetõttu tuleks komisjoni nõuetekohaselt teavitada juurdepääsupunktide loomisest ja teistest olulistest muudatustest nende toimimises, eelkõige sulgemisest. Teavitamine ei tohiks kuidagi piirata liikmesriigi õigust juurdepääsupunkte vabal valikul luua ja hallata.

(14)

Äriühingutel ja nende teistes liikmesriikides avatud filiaalidel peaks olema kordumatu tunnus, mis võimaldab neid liidus selgelt identifitseerida. Tunnust tuleks kasutada registrite sidestamise süsteemi kaudu toimivas registritevahelises teabevahetuses. Seetõttu ei peaks äriühingud ja filiaalid olema kohustatud lisama kordumatut tunnust direktiivides 89/666/EMÜ ja 2009/101/EÜ nimetatud äriühingu dokumentidesse või tellimiskviitungitele. Omaenda teabevahetuse eesmärkidel peaksid nad jätkama oma riigisisese registreerimisnumbri kasutamist.

(15)

Peaks olema võimalik luua selge seos äriühingu registri ja registrite vahel, kuhu on kantud äriühingu teistes liikmesriikides asutatud filiaalid, mis hõlmaks teabe vahetamist äriühingu likvideerimis- või maksejõuetusmenetluse algatamise ja lõpetamise kohta ning äriühingu registrist kustutamise kohta, juhul kui see toob äriühingu registrijärgses liikmesriigis kaasa õiguslikke tagajärgi. Liikmesriikidel peaks olema võimalus otsustada, milliseid menetlusi nad oma territooriumil registreeritud filiaalide puhul järgivad, kuid nad peaksid tagama vähemalt selle, et tegevuse lõpetanud äriühingu filiaalid kustutatakse registrist põhjendamatu viivituseta, vajaduse korral aga pärast asjaomase filiaali likvideerimismenetluse lõppu. Seda kohustust ei tuleks kohaldada registrist kustutatud äriühingute filiaalidele juhul, kui äriühingul on olemas õigusjärglane, näiteks kui on muutunud äriühingu õiguslik vorm, toimunud ühinemine või jagunemine või äriühingu registrijärgne asukoht on viidud ühest riigist teise.

(16)

Direktiivi ei tuleks kohaldada nende filiaalide suhtes, mille on liikmesriigis asutanud äriühing, millele ei kohaldata ühegi liikmesriigi õigust (vastavalt direktiivi 89/666/EMÜ artiklis 7 sätestatule).

(17)

Direktiivi 2005/56/EÜ tuleks muuta, et tagada registritevaheline teabevahetus registrite sidestamise süsteemi kaudu.

(18)

Liikmesriigid peaksid tagama, et kõik äriühinguid käsitleva registritesse kantud teabe muudatused kaasajastatakse põhjendamatu viivituseta. Ajakohastatud teave tuleks tavaliselt teha kättesaadavaks 21 päeva jooksul alates kõnealuseid muudatusi käsitleva täieliku dokumentatsiooni kättesaamisest, sealhulgas pärast õiguspärasuse kontrollimist vastavalt siseriiklikule õigusele. Kõnealust tähtaega tuleks tõlgendada selliselt, et liikmesriikidel tuleb teha mõistlikke jõupingutusi direktiivis sätestatud tähtajast kinnipidamiseks. Nõuet ei tuleks kohaldada raamatupidamisdokumentide puhul, mille äriühingud peavad iga majandusaasta kohta esitama. Erand on põhjendatud riigisiseste registrite ülekoormusega aruandluse esitamise perioodil. Kooskõlas kõikides liikmesriikides tunnustatud õiguse üldpõhimõtetega tuleks 21-päevane tähtaeg peatada force majeure'i puhul.

(19)

Kui komisjon otsustab platvormi luua ja/või seda hallata kolmanda isiku kaudu, peaks see olema kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (8). Tuleks tagada liikmesriikide asjakohasel määral osalemine kõnealuses protsessis, kehtestades riigihankemenetluse puhul kasutatava tehnilise kirjelduse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (9) artiklis 5 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetavate rakendusaktidega.

(20)

Kui komisjon otsustab platvormi hallata kolmanda isiku kaudu, tuleks tagada teenuste osutamise järjepidevus registrite sidestamise süsteemi kaudu ning platvormi toimimise asjakohane avaliku võimu järelevalve. Platvormi toimimise juhtimisega seotud üksikasjalikud eeskirjad tuleks kehtestada määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 osutatud kontrollimenetluse kohaselt vastu võetavate rakendusaktidega. Liikmesriikide panus kogu süsteemi toimimisse tuleks igal juhul tagada komisjoni ja liikmesriikide esindajate vahelise korrapärase dialoogi kaudu küsimustes, mis puudutavad registrite sidestamise süsteemi käitamist ja selle tulevast arengut.

(21)

Keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamiseks on vaja kooskõlastada riiklikke süsteeme, mille tehnilised näitajad on erinevad. See nõuab tehniliste meetmete ja kirjelduste vastuvõtmist, mille puhul tuleb arvesse võtta registritevahelisi erinevusi. Käesoleva direktiivi rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks tuleks komisjonile anda rakendusvolitused kõnealuste tehniliste ja operatiivsete küsimuste lahendamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määruse (EL) nr 182/2011 artiklis 5 osutatud kontrollimenetlusega.

(22)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata liikmesriikide õigust võtta tasu äriühingute kohta käiva teabe hankimise eest registrite sidestamise süsteemi kaudu, kui sellist tasu nõutakse siseriikliku õiguse kohaselt. Seetõttu peaksid registrite sidestamise süsteemi tehnilised meetmed ja kirjeldused võimaldama kehtestada maksete tegemise viisi. Direktiivis ei tohiks eelistada selles osas mingeid konkreetseid tehnilisi lahendusi, kuna maksete tegemise viis tuleks kindlaks määrata rakendusaktide vastuvõtmise käigus, võttes arvesse laialdaselt kättesaadavaid internetipõhiseid maksesüsteeme.

(23)

Oleks soovitav, et kolmandad riigid saaksid tulevikus registrite sidestamise süsteemis osaleda.

(24)

Registrite sidestamise süsteemi rahastamise küsimuse õiglane lahendus nõuab, et nii liit kui ka liikmesriigid osaleksid süsteemi rahastamises. Liikmesriigid peaksid kandma riigisiseste registrite süsteemiga vastavusse viimise kulud, samas kui keskseid elemente – platvormi ja portaali kui Euroopa ühtset juurdepääsupunkti – tuleks rahastada liidu üldeelarve vastavalt eelarverealt. Käesoleva direktiivi mitteoluliste osade täiendamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte äriühinguid käsitleva teabe hankimise eest võetava tasu kohta. See ei mõjuta riiklike registrite võimalust võtta tasu, kuid võib endast kujutada lisatasu platvormi hoolduse ja käitamise rahastamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(25)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta) (11) reguleerivad isikuandmete töötlemist liikmesriikides, sealhulgas isikuandmete edastamist elektrooniliselt. Isikuandmete töötlemisel peaksid liikmesriikide registrid, komisjon ja vajaduse korral platvormi haldavad kolmandad isikud täitma nimetatud õigusaktidega sätestatut. Registrite sidestamise süsteemi kohta vastu võetud rakendusaktid peaksid vajaduse korral tagama neist õigusaktidest kinnipidamise, eelkõige määrates kindlaks kõigi süsteemis osalejate ülesanded ja kohustused ning nende suhtes kohaldatavad organisatsioonilised ja tehnilised eeskirjad.

(26)

Liikmesriigid peavad registrite sidestamise süsteemi käivitamiseks tegema selles vajalikud kohandused, eelkõige töötama välja iga registrit platvormiga ühendava liidese, mis võimaldaks süsteemil toimida. Seetõttu tuleks direktiiviga ette näha süsteemi tehnilist toimimist käsitlevate sätete liikmesriikidepoolse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaja edasilükkamine. Kõnealune tähtaeg peaks lähtuma registrite sidestamise süsteemi tehnilisi meetmeid ja kirjeldusi käsitlevate rakendusaktide vastuvõtmisest komisjoni poolt. Registrite sidestamise süsteemi tehnilist toimimist käsitlevate direktiivi sätete ülevõtmise ja kohaldamise tähtaeg peaks võimaldama liikmesriikidel lõpule viia vajalikud õiguslikud ja tehnilised kohandused, et muuta kõnealune süsteem mõistliku aja jooksul täielikult toimivaks.

(27)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta (12) kohustuvad liikmesriigid lisama põhjendatud juhtudel ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud.

(28)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid, eriti selle artiklis 8 tunnustatud põhimõtet, mille kohaselt on igaühel õigus oma isikuandmete kaitsele.

(29)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärke, nimelt parandada piiriülest juurdepääsu äriteabele, tagada ajakohastatud teabe salvestamist filiaalide registrites ja luua selged registritevahelised sidekanalid piiriüleste registreerimistoimingute korral, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ja seetõttu on neid ulatuse ja toime tõttu parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(30)

Direktiive 89/666/EMÜ, 2005/56/EÜ ja 2009/101/EÜ tuleks seega vastavalt muuta.

(31)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikele 2 konsulteeriti Euroopa andmekaitseinspektoriga ning ta esitas oma arvamuse 6. mail 2011. aastal (13),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 89/666/EMÜ muudatused

Direktiivi 89/666/EMÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 1 lisatakse järgmised lõiked:

„3.   Artikli 2 lõikes 1 osutatud dokumendid ja andmed tehakse avalikkusele kättesaadavaks keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise süsteemi kaudu, mis on loodud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/101/EÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks) (14) artikli 4a lõikega 2 (edaspidi „registrite sidestamise süsteem”). Nimetatud direktiivi artiklit 3b ja artikli 3c lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis.

4.   Liikmesriigid tagavad, et filiaalidel oleks kordumatu tunnus, mis võimaldab neid selgelt identifitseerida registritevahelises teabevahetuses registrite sidestamise süsteemi kaudu. Kordumatu tunnus koosneb vähemalt elementidest, mis võimaldavad identifitseerida registrit pidavat liikmesriigi, riigisisese päritoluregistri ja filiaali numbri selles registris, ning kui see on asjakohane, identifitseerimisvigu vältida aitavatest elementidest.

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 5a

1.   Äriühingu register teeb registrite sidestamise süsteemi kaudu viivitamata kättesaadavaks teabe äriühingu mis tahes likvideerimis- või maksejõuetusmenetluse algatamise ja lõpetamise kohta ning äriühingu registrist kustutamise kohta, juhul kui see toob äriühingu registrijärgses liikmesriigis kaasa õiguslikke tagajärgi.

2.   Filiaali register tagab registrite sidestamise süsteemi kaudu viivitamata lõikes 1 osutatud teabe kättesaamise.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud teabevahetus on registrite jaoks tasuta.

4.   Liikmesriigid määravad kindlaks, missugust menetlust tuleb lõigetes 1 ja 2 osutatud teabe saamisel järgida. Selline menetlus tagab, et tegevuse lõpetanud või muul põhjusel registrist kustutatud äriühingute filiaalid kustutatakse registrist põhjendamatu viivituseta.

5.   Lõike 4 teist lauset ei kohaldata registrist kustutatud äriühingute filiaalidele, kui äriühingu kustutamine toimus äriühingu õigusliku vormi muutumise, äriühingu ühinemise või jagunemise või registrijärgse asukoha üleviimise tõttu ühest riigist teise.”

3)

Lisatakse järgmine jagu:

„IIIA   JAGU

ANDMEKAITSE

Artikkel 11a

Käesoleva direktiiviga seoses töödeldakse isikuandmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (15).

Artikkel 2

Direktiivi 2005/56/EÜ muudatused

Direktiivi 2005/56/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Registreerimine

Kord, mille kohaselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiivi 2009/101/EÜ (tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 54 teises lõigus osutatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised võrdväärseteks) (16) artikliga 3 avalikustatakse piiriülese ühinemise lõpuleviimine avalikus registris, kuhu iga ühinemises osalev äriühing oma dokumendid esitama peab, määratakse asjaomase riigi territooriumi osas kindlaks iga liikmesriigi õiguse alusel, mille jurisdiktsiooni alla ühinevad äriühingud kuuluvad.

Register, kuhu piiriülese ühinemise teel tekkinud äriühing kantakse, teatab direktiivi 2009/101/EÜ artikli 4a lõike 2 kohaselt loodud keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise süsteemi kaudu viivitamata registrile, kuhu mõni osalev äriühing pidi dokumendid esitama, et piiriülene ühinemine on jõustunud. Kui see on ette nähtud, toimub varasema kande kustutamine nimetatud teate laekumisel, kuid mitte varem.

2)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 17a

Andmekaitse

Käesoleva direktiiviga seoses töödeldakse isikuandmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (17).

Artikkel 3

Direktiivi 2009/101/EÜ muudatused

Direktiivi 2009/101/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 2a

1.   Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et artikli 3 lõike 1 esimeses lõigus osutatud pädevasse registrisse kantakse kõik muudatused artiklis 2 osutatud dokumentides ja andmetes ning need avalikustatakse kooskõlas artikli 3 lõigetega 3 ja 5, tavaliselt 21 päeva jooksul pärast muudatusi käsitleva täieliku dokumentatsiooni kättesaamist, sealhulgas pärast siseriikliku õiguse kohaselt nõutavat õiguspärasuse kontrolli seoses registrisse kandmisega, kui see on ette nähtud.

2.   Lõiget 1 ei kohaldata artikli 2 punktis f osutatud raamatupidamisdokumentide suhtes.”

2)

Artikli 3 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Liikmesriigid tagavad, et äriühingutel on kordumatu tunnus, mis võimaldab neid kooskõlas artikli 4a lõikega 2 loodud keskregistrite, äriregistrite ja äriühingute registrite sidestamise süsteemi (edaspidi „registrite sidestamise süsteem”) kaudu registritevahelises teabevahetuses selgelt identifitseerida. Nimetatud kordumatu tunnus koosneb vähemalt elementidest, mis võimaldavad identifitseerida registrit pidava liikmesriigi, riigisisese päritoluregistri ja äriühingu registrinumbri selles registris, ning kui see on asjakohane, identifitseerimisvigu vältida aitavatest elementidest.”

3)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 3a

1.   Liikmesriigid tagavad, et kättesaadavaks tehakse selge ja ajakohastatud teave, mis selgitab siseriiklikke õigusnorme, mille alusel kolmandad isikud võivad vastavalt artikli 3 lõigetele 5, 6, ja 7 tugineda artiklis 2 osutatud andmetele ja dokumendiliikidele.

2.   Liikmesriigid esitavad Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis (edaspidi „portaal”) avaldamiseks vajaliku teabe vastavalt portaali eeskirjadele ja tehnilistele nõuetele.

3.   Komisjon avaldab kõnealuse teabe portaalis kõikides liidu ametlikes keeltes.

Artikkel 3b

1.   Artiklis 2 osutatud dokumentide ja andmete elektroonilised koopiad tehakse samuti registrite sidestamise süsteemi kaudu avalikkusele kättesaadavaks.

2.   Liikmesriigid tagavad, et artiklis 2 osutatud dokumendid ja andmed on registrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadavad standardteate kujul ja elektroonilisel teel. Samuti tagavad liikmesriigid, et järgitakse andmeedastuse minimaalseid turvastandardeid.

3.   Komisjon pakub liikmesriikides registreeritud äriühingute kohta otsinguteenust kõikides liidu ametlikes keeltes, eesmärgiga teha portaali kaudu kättesaadavaks:

a)

artiklis 2 osutatud dokumendid ja andmed;

b)

selgitavad märkused kõigis liidu ametlikes keeltes, milles loetletakse kõnealused andmed ja dokumendiliigid.

Artikkel 3c

1.   Registrite sidestamise süsteemi kaudu artiklis 2 osutatud dokumentide ja andmete hankimise tasud ei tohi ületada asjaomaseid halduskulusid.

2.   Liikmesriigid tagavad, et järgmised andmed on registrite sidestamise süsteemi kaudu tasuta kättesaadavad:

a)

äriühingu nimi ja õiguslik vorm;

b)

äriühingu registrijärgne asukoht ja liikmesriik ning

c)

äriühingu registrinumber.

Lisaks kõnealustele andmetele võivad liikmesriigid otsustada teha tasuta kättesaadavaks muid dokumente ja andmeid.

Artikkel 3d

1.   Äriühingu register teeb registrite sidestamise süsteemi kaudu viivitamata kättesaadavaks teabe äriühingu likvideerimis- või maksejõuetusmenetluse algatamise ja lõpetamise kohta ning äriühingu registrist kustutamise kohta, juhul kui see toob äriühingu registrijärgses liikmesriigis kaasa õiguslikke tagajärgi.

2.   Filiaali register tagab lõikes 1 osutatud teabe viivitamatu kättesaamise registrite sidestamise süsteemi kaudu.

3.   Lõigetes 1 ja 2 osutatud teabevahetus on registrite jaoks tasuta.”

4)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 4a

1.   Luuakse Euroopa keskne platvorm (edaspidi „platvorm”).

2.   Registrite sidestamise süsteemi kuuluvad:

liikmesriikide registrid,

platvorm,

portaal kui Euroopa elektrooniline juurdepääsupunkt.

3.   Liikmesriigid tagavad platvormi kaudu oma registrite koostalitlusvõime registrite sidestamise süsteemis.

4.   Liikmesriigid võivad luua vabal valikul juurdepääsupunkte registrite sidestamise süsteemile. Liikmesriigid teavitavad põhjendamatu viivituseta komisjoni juurdepääsupunktide loomisest ja kõigist olulistest muudatustest nende toimimises.

5.   Juurdepääs registrite sidestamise süsteemis leiduvale teabele tagatakse portaali ja liikmesriikide vabal valikul loodud juurdepääsupunktide kaudu.

6.   Registrite sidestamise süsteemi loomine ei mõjuta olemasolevaid kahepoolseid kokkuleppeid, mis on liikmesriikide vahel sõlmitud äriühinguid käsitleva teabevahetuse kohta.

Artikkel 4b

1.   Komisjon otsustab platvormi luua ja/või hallata kas oma vahenditega või kolmanda isiku kaudu.

Kui komisjon otsustab platvormi luua ja/või hallata kolmanda isiku kaudu, toimub kolmanda isiku valimine ning temaga sõlmitud lepingu täitmine komisjoni poolt kooskõlas nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust) (18).

2.   Kui komisjon otsustab platvormi luua kolmanda isiku kaudu, siis määrab komisjon rakendusaktide abil kindlaks riigihangete puhul kasutatava tehnilise kirjelduse ning kolmanda isikuga sõlmitava lepingu kestuse.

3.   Kui komisjon otsustab, et platvormi hallatakse kolmanda isiku kaudu, võtab komisjon rakendusaktidega vastu platvormi toimimise juhtimiseks üksikasjalikud eeskirjad.

Platvormi toimimise juhtimise hulka kuulub eelkõige:

platvormi toimimise järelevalve;

platvormi kaudu levitatavate ja vahetatavate andmete turvalisus ja kaitse;

liikmesriikide registrite ja kolmanda isiku vaheliste suhete kooskõlastamine.

Platvormi toimimise järelevalvet teostab komisjon.

4.   Lõigetes 2 ja 3 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 4e lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 4c

Komisjon kehtestab rakendusaktidega:

a)

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks elektroonilise teabevahetuse meetodid registrite sidestamise süsteemi jaoks;

b)

teabevahetusprotokollide tehnilise kirjelduse;

c)

tehnilised meetmed, millega tagatakse teabevahetuse ja teabe levitamise minimaalsed infotehnoloogilised turvastandardid registrite sidestamise süsteemis;

d)

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks käesoleva direktiivi artiklis 3d ja 21. detsembri 1989. aasta üheteistkümnenda nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ (avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt) (19) artiklis 5a osutatud äriühingu registri ja filiaali registri vahelise teabevahetuse meetodid;

e)

registritevahelise teabevahetuse eesmärgil edastatava teabe üksikasjaliku loendi, millele on viidatud käesoleva direktiivi artiklis 3d, direktiivi 89/666/EMÜ artiklis 5a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. oktoobri 2005. aasta direktiivi 2005/56/EÜ (piiratud vastutusega äriühingute piiriülese ühinemise kohta) (20) artiklis 13;

f)

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks registrite, platvormi ja portaali vahelise teabevahetuse standardteate struktuur;

g)

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks platvormi toimimiseks vajalike andmete kogum ning andmete talletamise, kasutamise ja kaitsmise meetod;

h)

tehnilise kirjelduse, millega määratakse kindlaks registritevahelise teabevahetuse kordumatu tunnuse struktuur ja kasutamine;

i)

kirjelduse, millega määratakse kindlaks registrite sidestamise süsteemi käitamise tehnilised meetodid selles osas, mis puudutab teabe levitamist ja teabevahetust, ning kirjelduse, millega määratakse kindlaks platvormi osutatavad infotehnoloogiateenused, tagades teadete edastamise asjakohases keeleversioonis;

j)

portaali pakutava otsinguteenuse ühtsed kriteeriumid;

k)

maksete tegemise viisid, võttes arvesse kättesaadavaid maksesüsteeme, nt internetipõhised maksed;

l)

üksikasjad selgitavate märkuste kohta, milles loetletakse artiklis 2 osutatud andmed ja dokumendiliigid;

m)

registrite sidestamise süsteemi poolt pakutavate teenuste kättesaadavuse tehnilised tingimused;

n)

riigi vabal valikul loodud juurdepääsupunktide platvormiga ühendamise korra ja tehnilised nõuded.

Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 4e lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Komisjon võtab nimetatud rakendusaktid vastu hiljemalt 7. juuliks 2015.

Artikkel 4d

1.   Platvormi loomist ja selle edasist arendamist ning käesolevast direktiivist tulenevaid portaali kohandusi rahastatakse liidu üldeelarvest.

2.   Platvormi hooldust ja käitamist rahastatakse liidu üldeelarvest ning seda võib kaasrahastada üksikkasutajatelt registrite sidestamise süsteemile juurdepääsu eest võetavatest tasudest. Käesoleva lõike sätted ei mõjuta riigi tasandil kehtestatud tasusid.

3.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 13a vastu delegeeritud õigusakte eeskirjade kohta, mis määravad, kas platvormi rahastatakse tasu võtmisega, ja kui see on nii, siis kooskõlas lõikega 2 üksikkasutajatelt võetava tasu suuruse kohta.

4.   Kooskõlas lõikega 2 kehtestatud tasud ei mõjuta tasusid, mida võidakse kehtestada liikmesriikidele artikli 3c lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete hankimise eest.

5.   Kooskõlas lõikega 2 kehtestatud tasusid ei nõuta artikli 3c lõike 2 punktides a, b ja c nimetatud andmete hankimise eest.

6.   Iga liikmesriik katab käesolevast direktiivist tulenevad kulud, mis on seotud riigisiseste registrite kohandamise ning nende hoolduse ja käitamisega.

Artikkel 4e

1.   Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määruse (EL) nr 182/2011 (millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes) (21) tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

5)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 7a

Käesoleva direktiiviga seoses töödeldakse isikuandmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivile 95/46/EÜ (üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (22).

6)

Lisatakse järgmine peatükk:

„PEATÜKK 4A

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID

Artikkel 13a

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Artikli 4d lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4d lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.   Artikli 4d lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.”

Artikkel 4

Aruanne ja korrapärane dialoog

1.   Hiljemalt viis aastat pärast artikli 5 lõikes 2 osutatud sätete hiliseimat kohaldamiskuupäeva avaldab komisjon aruande registrite sidestamise süsteemi toimimise kohta, käsitledes eelkõige selle tehnilist käitamist ja finantsaspekte.

2.   Aruandele lisatakse ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks, kui see on asjakohane.

3.   Komisjoni ja liikmesriikide esindajad tulevad korrapäraselt asjakohases foorumis kokku, et arutada käesolevas direktiivis reguleeritud küsimusi.

Artikkel 5

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 7. juulit 2014 ja kohaldavad neid hiljemalt 7. juulist 2014.

2.   Olenemata lõikest 1 võtavad liikmesriigid vastu ja avaldavad hiljemalt kaks aastat pärast direktiivi 2009/101/EÜ artiklis 4c osutatud rakendusaktide vastuvõtmist sätted, mis on vajalikud järgimaks:

artikli 1 lõikeid 3 ja 4 ning direktiivi 89/666/EMÜ artiklit 5a;

direktiivi 2005/56/EÜ artiklit 13;

direktiivi 2009/101/EÜ artikli 3 lõike 1 teist lõiku, artikleid 3b, 3c ja 3d ning artikli 4a lõikeid 3–5, ning kohaldavad neid.

Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmise korral avaldab komisjon käesolevas lõikes osutatud sätete kohaldamise hiliseima kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

3.   Kui liikmesriigid lõikes 1 osutatud meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse või meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

4.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 7

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 13. juuni 2012

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

N. WAMMEN


(1)  ELT C 248, 25.8.2011, lk 118.

(2)  Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2012. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 10. mai 2012. aasta otsus.

(3)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 36.

(4)  ELT L 310, 25.11.2005, lk 1.

(5)  ELT L 258, 1.10.2009, lk 11.

Märkus: direktiivi 2009/101/EÜ pealkirja on muudetud, et võtta arvesse EÜ asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 5; esialgne viide oli asutamislepingu artikli 48 teine lõik.

(6)  ELT C 308 E, 20.10.2011, lk 1.

(7)  ELT C 75, 31.3.2009, lk 1.

(8)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(9)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.

(10)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.

(11)  EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(12)  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.

(13)  ELT C 220, 26.7.2011, lk 1.

(14)  ELT L 258, 1.10.2009, lk 11.

Märkus: direktiivi 2009/101/EÜ pealkirja on muudetud, et võtta arvesse EÜ asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 5; esialgne viide oli asutamislepingu artikli 48 teine lõik.”

(15)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.”

(16)  ELT L 258, 1.10.2009, lk 11.

Märkus: direktiivi 2009/101/EÜ pealkirja on muudetud, et võtta arvesse EÜ asutamislepingu artiklite numeratsiooni muutumist vastavalt Lissaboni lepingu artiklile 5; esialgne viide oli asutamislepingu artikli 48 teine lõik.”

(17)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.”

(18)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(19)  EÜT L 395, 30.12.1989, lk 36.

(20)  ELT L 310, 25.11.2005, lk 1.

(21)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.”

(22)  EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.”


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

16.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/10


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 509/2012,

15. juuni 2012,

millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsust 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2012 vastu määruse (EL) nr 36/2012, (2) et jõustada enamik meetmeid, mis on sätestatud otsuses 2011/782/ÜVJP.

(2)

Võttes arvesse Süüria valitsuse poolseid jätkuvaid brutaalseid repressioone ja inimõiguste rikkumisi, on nõukogu otsusega 2012/206/ÜVJP, (3) millega muudetakse otsust 2011/782/ÜVJP, ette nähtud täiendavate meetmete võtmine, nimelt seoses siserepressioonideks kasutada võidavate täiendavate kaupade ja tehnoloogia müümise, tarnimise, üleandmise või eksportimise keelamise või eelloa nõudmise, ning luksuskaupade eksportimise keelamisega Süüriale.

(3)

Kõnealused meetmed kuuluvad aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(4)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 36/2012 muuta, et jõustada uued meetmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 36/2012 muudetakse järgmiselt.

1)

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 2a

1.   Keelatud on:

a)

müüa, tarnida, üle anda või eksportida otse või kaudselt IA lisas loetletud varustust, kaupu või tehnoloogiat, mida võidakse kasutada siserepressioonideks või siserepressioonideks kasutada võidavate toodete tootmiseks ja hooldamiseks, olenemata sellest, kas tegemist on liidust pärit vahendite, kaupade või tehnoloogiaga, ühelegi isikule, üksusele ega asutusele Süürias ega nende kasutamiseks Süürias;

b)

osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktis a nimetatud keeldudest.

2.   Erandina lõikest 1 võivad III lisas loetletud veebisaitidel määratletud liikmesriikide pädevad asutused anda sellistel tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, loa IA lisas loetletud varustuse, kaupade või tehnoloogiaga seotud maksetehinguteks, tingimusel et varustus, kaubad või tehnoloogia on seotud toidu, põllumajanduse või muude humanitaareesmärkidega.

Artikkel 2b

1.   Selleks et müüa, tarnida, üle anda või eksportida otse või kaudselt IX lisas loetletud varustust, kaupu või tehnoloogiat, mida võidakse kasutada siserepressioonideks või siserepressioonideks kasutada võidavate toodete tootmiseks ja hooldamiseks, olenemata sellest, kas tegemist on liidust pärit vahendite, kaupade või tehnoloogiaga, ühelegi isikule, üksusele või asutusele Süürias või nende kasutamiseks Süürias, on vaja eelnevat luba.

2.   III lisas loetletud veebisaitidel määratletud liikmesriikide pädevad asutused ei anna luba müüa, tarnida, üle anda ega eksportida IX lisas loetletud varustust, kaupu ega tehnoloogiat, kui neil on piisavalt põhjust arvata, et nimetatud varustust, kaupu või tehnoloogiat kasutatakse või võidakse kasutada siserepressioonideks või siserepressioonideks kasutada võidavate toodete tootmiseks ja hooldamiseks.

3.   Ekspordiks annavad loa eksportija asukohajärgse liikmesriigi pädevad asutused ning see on kooskõlas nõukogu 5. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 428/2009 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) (4) artiklis 11 sätestatud üksikasjalike eeskirjadega. Luba kehtib kogu liidus.

2)

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1.   Keelatud on:

a)

osutada isikutele, üksustele või asutustele Süürias või kasutamiseks Süürias otse või kaudselt tehnilist abi seoses sõjaliste kaupade ühises Euroopa Liidu nimekirjas (5) (edaspidi „sõjaliste kaupade ühine nimekiri”) loetletud kaupade ja tehnoloogiaga või seoses kõnealuses nimekirjas loetletud kaupade tarnimise, tootmise, hoolduse või kasutamisega;

b)

osutada isikutele, üksustele või asutustele Süürias või kasutamiseks Süürias otse või kaudselt tehnilist abi ning vahendusteenuseid seoses siserepressioonideks kasutada võidava, I ja IA lisas loetletud varustuse, kaupade või tehnoloogiaga;

c)

otse või kaudselt rahastada isikuid, üksusi või asutusi Süürias või anda neile või kasutamiseks Süürias otse või kaudselt finantsabi, pidades sealhulgas silmas toetusi, laenusid ja ekspordikrediidikindlustust, seoses sõjaliste kaupade ühises nimekirjas või I ja IA lisas loetletud kaupade või tehnoloogiaga nende toodete müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks või sellega kaasneva tehnilise abi osutamiseks;

d)

osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktides a–c osutatud keeldudest.

2.   Erandina lõikest 1 ei kohaldata selles osutatud keelde sellise tehnilise abi osutamise, rahastamise ja rahalise toetuse suhtes, mis on seotud:

tehnilise abiga, mis on ette nähtud üksnes humanitaar- või kaitseotstarbeks või kasutamiseks ÜRO rahujõudude missiooni UNDOF toetuseks;

üksnes humanitaar- või kaitseotstarbeks või ÜRO ja liidu institutsioonide väljaarendamise programmide või liidu ja ÜRO kriisiohjamisoperatsioonide jaoks ette nähtud mittesurmava sõjavarustuse või siserepressioonideks kasutada võidava varustusega või

kuulikindlate sõidukitega, mis ei ole lahingumasinad ja mis on mõeldud üksnes selleks, et kaitsta liidu ja selle liikmesriikide töötajaid Süürias,

tingimusel et selle on eelnevalt heaks kiitnud III lisas loetletud veebisaitidel nimetatud liikmesriikide pädevad asutused.

3.   Erandina lõike 1 punktist b võivad III lisas loetletud veebisaitidel määratletud liikmesriikide pädevad asutused anda sellistel tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, loa käesoleva määruse IA lisas osutatud varustuse, kaupade või tehnoloogiaga seotud tehniliseks abiks või vahendusteenusteks, tingimusel et varustus, kaubad või tehnoloogia on seotud toidu, põllumajanduse, ravi või muude humanitaareesmärkidega.

Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni nelja nädala jooksul igast esimese lõigu alusel loa andmisest.

4.   III lisas loetletud veebisaitidel määratletud asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste luba on vaja:

a)

IX lisas loetletud varustuse, kaupade ja tehnoloogiatega ning nendega varustamise, nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega seotud tehnilise abi või vahendusteenuste otseseks või kaudseks osutamiseks Süüria isikutele, üksustele või asutustele või kasutamiseks Süürias;

b)

IX lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiatega seotud rahastamiseks ning rahalise abi andmiseks, sealhulgas eelkõige toetuste, laenude ja ekspordikrediidikindlustuste andmiseks nimetatud kaupade ja tehnoloogiate müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks ja ekspordiks ning nendega seotud tehnilise abi osutamiseks Süürias asuvatele isikutele, üksustele ja asutustele või kasutamiseks Süürias.

Pädevad asutused ei anna luba esimeses lõigus osutatud maksetehinguteks, kui neil on piisavalt põhjust arvata, et sellist tehingut kasutatakse või võidakse kasutada siserepressioonidele kaasaaitamiseks või siserepressioonideks kasutada võidavate toodete tootmiseks ja hooldamiseks.

3)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11b

1.   Keelatud on:

a)

müüa, tarnida, üle anda või eksportida X lisas loetletud luksuskaupu Süüriale;

b)

osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille otsene või kaudne eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktis a nimetatud keelust.

2.   Erandina lõike 1 punktist a ei kohaldata selles osutatud keeldu reisija pagasis isiklikuks tarbeks olevatele mittekaubanduslikel eesmärkidel kasutatavatele kaupadele.”

Artikkel 2

Käesoleva määruse I lisas esitatud tekst lisatakse määrusele (EL) nr 36/2012 IA lisana.

Artikkel 3

Käesoleva määruse II lisas nimetatud tekst lisatakse määrusele (EL) nr 36/2012 IX lisana.

Artikkel 4

Käesoleva määruse III lisas nimetatud tekst lisatakse määrusele (EL) nr 36/2012 X lisana.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 15. juuni 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. LIDEGAARD


(1)  ELT L 319, 2.12.2011, lk 56.

(2)  ELT L 16, 19.1.2012, lk 1.

(3)  ELT L 110, 24.4.2012, lk 36.

(4)  ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.”

(5)  ELT C 86, 18.3.2011, lk 1.”


I LISA

„Ia LISA

ARTIKLIS 2a OSUTATUD VARUSTUS, KAUBAD JA TEHNOLOOGIA

1.   OSA

Sissejuhatavad märkused

1.

Käesoleva osaga on hõlmatud määruse (EÜ) nr 428/2009 (1) I lisas loetletud kaubad, tarkvara ja tehnoloogia.

2.

Kui ei ole sätestatud teisiti, osutatakse veerus nimetusega „Nr” kasutatud viitenumbritega kontrollnimekirja numbrile ning veerus nimetusega „Kirjeldus” osutatakse kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate kirjeldustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

3.

Ülakomadega (‘…’) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.

4.

Jutumärkides („…”) märgitud terminite määratlused on esitatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

Üldmärkused

1.

Käesolevas lisas käsitletava kontrollimise eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud tootmisvahendite) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrollitavat komponenti ning mille puhul kontrollitav komponent või komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

N.B.

Otsustades, kas kontrollitavat komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid konkreetseid asjaolusid, mis võiksid tõendada, et kontrollitav komponent või komponendid on hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

2.

Käesolevas lisas nimetatud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

Üldmärkus tehnoloogia kohta (GTN)

(Lugeda koos käesoleva osa B jaoga)

1.

Sellise „tehnoloogia” müüki, tarnimist või eksporti, mis on „vajalik” selliste kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, mille müüki, tarnimist või eksporti kontrollitakse käesoleva osa A, B, C ja D jao alusel, kontrollitakse vastavalt E jao sätetele.

2.

„Tehnoloogia”, mis on „vajalik” keelustatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, on keelustatud ka siis, kui seda kohaldatakse keelustamata kaupade suhtes.

3.

Kontrolle ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mis ei ole kontrollitud või mille eksport on lubatud vastavalt käesolevale määrusele.

4.

„Tehno”siirde kontrolle ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „baasteadusuuringute” või patenditaotluste jaoks vajaliku miinimumteabe suhtes.

A.   VARUSTUS

Nr

Kirjeldus

I.B.1A004

Kaitse- ja avastamisseadmed ning nende komponendid, mida ei ole nimetatud sõjaliste kaupade nimekirjas

a.

Gaasimaskid, filtrid ja nende jaoks mõeldud saaste kõrvaldamise seadmed, mis on kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

1.

„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” biotoimeained;

2.

„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” radioaktiivsed materjalid;

3.

kemoründemürgid või

4.

„mässuohje toimeained”, sealhulgas:

a.

(α-bromobenseenatsetonitriil (bromobensüültsüaniid) (CA) (CAS 5798-79–8);

b.

[(2-klorofenüül)metüleen] propaandinitriil, (ο-klorobensülideenmalononitriil (CS) (CAS 2698–41–1);

c.

2-kloro-1-fenüületanoon, fenüülatsüülkloriid (ω-kloroatsetofenoon) (CN) (CAS 532–27–4);

d.

dibens-(b,f)-1,4-oksasefiin (CR) (CAS 257–07-8);

e.

10-kloro-5,10-dihüdrofenarsasiin, (fenarsasiinkloriid), (adamsiit), (DM) (CAS 578–94-9);

f.

N-nonanoüülmorfoliin, (MPA) (CAS 5299-64–9).

b.

Kaitseülikonnad, -kindad ja -jalatsid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest:

1.

„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” biotoimeained;

2.

„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” radioaktiivsed materjalid või

3.

kemoründemürgid.

c.

Avastamise süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud järgmise avastamiseks ja identifitseerimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

1.

„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” biotoimeained;

2.

„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” radioaktiivsed materjalid või

3.

kemoründemürgid.

d.

Elektroonilised seadmed, mis on kavandatud „lõhkeainete” jääkide automaatseks avastamiseks või kindlaksmääramiseks ning mis kasutavad ‘lõhkeaine jälgede avastamise’ tehnikaid (nt akustiline pinnalaine, ioonide liikuvusspektromeetria, diferentsiaalse liikuvuse spektromeetria, massispektromeetria).

Tehniline märkus:

„lõhkeaine jälgede avastamine” on defineeritud kui suutlikkus avastada aure koguses alla 1 ppm, tahkeid aineid koguses alla 1 mg või vedelikke koguses alla 1 mg.

Märkus 1:

punkt 1A004.d ei hõlma spetsiaalselt laboratoorseks kasutamiseks mõeldud seadmeid.

Märkus 2:

punkt 1A004.d ei hõlma kontaktivabu läbikäidavaid turvaväravaid.

Märkus:

punkt 1A004 ei hõlma järgmist:

a.

personaalsed radiatsioonidosimeetrid;

b.

seadmed, mille kasutamine on nende konstruktsiooni või funktsioonide tõttu piiratud kaitsmaks ohtude vastu kodumajapidamises ning tsiviiltööstuses:

1.

allmaakaevandamine,

2.

pealmaakaevandamine,

3.

põllumajandus,

4.

farmaatsiatööstus,

5.

meditsiin,

6.

veterinaaria,

7.

keskkonnamajandus,

8.

jäätmekäitlus,

9.

toiduainetööstus.

Tehniline märkus:

punkt 1A004 hõlmab seadmeid ja komponente, mis on kindlaks määratud, vastavad riiklikele standarditele ja mis on muul viisil osutunud tõhusaks „sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” radioaktiivsete materjalide, „sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” biotoimeainete, kemoründemürkide, „simulaatorite”, „mässuohje toimeainete” avastamiseks ja kaitseks nende eest, isegi kui selliseid seadmeid ja komponente kasutatakse tsiviiltööstuses, nt allmaa- ja pealmaakaevandustes, põllumajanduses, farmaatsiatööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonna- ja jäätmemajanduses või toidutööstuses.

„Simulaator” on aine või materjal, mida kasutatakse (keemilise või bioloogilise) mürkaine asemel väljaõppe, teadusuuringute, katsetamise või hindamise ajal.

I.B.9A012

Järgmised „mehitamata õhusõidukid” ehk „UAV”-d, nendega seotud süsteemid, seadmed ja komponendid

a.

„Mehitamata õhusõidukid”, millel on mis tahes järgmine omadus:

1.

autonoomne lennujuhtimise ja navigatsioonivõime (nt inertsiaalse navigatsioonisüsteemiga varustatud autopiloot) või

2.

võime sooritada juhitav lend väljaspool otsest nägemisulatust operaatori abiga (nt televisuaalne kaugjuhtimine).

b.

Järgmised seotud süsteemid, seadmed ja komponendid:

1.

seadmed, mis on spetsiaalselt loodud punktis 9A012.a nimetatud „mehitamata õhusõidukite” kaugjuhtimiseks;

2.

määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisa punktis 7 A nimetamata navigatsiooni-, asendi-, juhtimis- või kontrollisüsteemid, mis on spetsiaalselt loodud tagama punktis 9A012.a nimetatud „mehitamata õhusõidukite” autonoomse lennujuhtimise või navigatsioonivõimet;

3.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud mehitatud „õhusõidukite” muutmiseks punktis 9A012.a nimetatud „mehitamata õhusõidukiteks”;

4.

õhku tarbivad (hingavad) kolb- või vankel-sisepõlemismootorid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud „mehitamata õhusõidukite” tõukamiseks (liikumapanemiseks) kõrgustel üle 50 000 jala (15 240 meetrit).

I.B.9A350

Pihustussüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud paigaldamiseks õhusõidukitele, „õhust kergematele õhusõidukitele” või mehitamata õhusõidukitele, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid

 

Täielikud pihustussüsteemid, millega on võimalik pihustada vedelat suspensiooni piiskadena, mille ‘VMD’ on alla 50 μm voolukiirusel üle 2 liitri minutis;

 

pihustikandurid või aerosooli generaatorite süsteemid, millega on võimalik pihustada vedelat suspensiooni piiskadena, mille ‘VMD’ on alla 50 μm voolukiirusel üle 2 liitri minutis;

 

aerosooli generaatorid, mis on spetsiaalselt ette nähtud paigaldamiseks punktides 9A350.a ja b nimetatud süsteemidele.

Märkus:

aerosooli generaatorid on õhusõidukitele paigaldamiseks spetsiaalselt kavandatud või kohandatud seadmed, näiteks düüsid, trummelpihustid ja sarnased seadmed.

Märkus:

punkt 9A350 ei hõlma pihustussüsteeme ja komponente, mille puhul on tõestatud, et nendega ei ole võimalik pihustada bioloogilisi aineid nakkusohtlike aerosoolidena.

1.

spetsiaalselt õhusõidukitel, „õhust kergematel õhusõidukitel” või mehitamata õhusõidukitel kasutamiseks ette nähtud pihustite või düüside puhul tuleb piisa suurust mõõta kasutades üht allpool nimetatud meetoditest:

a.

Doppleri lasermeetod;

b.

pärisuunaline laserdifraktsiooni meetod (forward laser difraction method);

2.

punkti 9A350 tähenduses on ‘VMD’ keskmine mahuline läbimõõt (Volume Median Diameter) ning veepõhiste süsteemide puhul võrdub see keskmise massidiameetriga (MMD – Median Mass Diameter).

B.   TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED

Nr

Kirjeldus

I.B.2B350

Keemiatööstuse tootmisrajatised, -seadmed ja -komponendid:

a.

reaktsioonianumad või reaktorid, segistitega või ilma, mille kogu (geomeetriline) maht on üle 0,1 m3 (100 l), kuid ei ületa 20 m3 (20 000 l), kui nimetatud seadmete ja komponentide tööpinnad, mis puutuvad otseselt kokku töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga, on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

3.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

5.

tantaal või tantaali ‘sulamid’;

6.

titaan või titaani ‘sulamid’;

7.

tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’ või

8.

nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’;

b.

punktis 2B350.a nimetatud reaktsioonianumates või reaktorites kasutatavad segistid ja selliste segistite jaoks ettenähtud rootorid, labad või võllid, mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad segisti tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

3.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

5.

tantaal või tantaali ‘sulamid’;

6.

titaan või titaani ‘sulamid’;

7.

tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’ või

8.

nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’;

c.

kogumismahutid, konteinerid ja vastuvõtuanumad, mille kogu (geomeetriline) maht on suurem kui 0,1 m3 (100 l) ning mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

3.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

5.

tantaal või tantaali ‘sulamid’;

6.

titaan või titaani ‘sulamid’;

7.

tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’ või

8.

nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’;

d.

soojusvahetid või kondensaatorid, mille soojust ülekandev pind on suurem kui 0,15 m2 ja väiksem kui 20 m2, ja selliste soojusvahetite või kondensaatorite jaoks ettenähtud torud, plaadid, spiraaltorud või plokid (südamikud), mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

3.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.

grafiit või ‘süsinikgrafiit’;

5.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

6.

tantaal või tantaali ‘sulamid’;

7.

titaan või titaani ‘sulamid’;

8.

tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’;

9.

ränikarbiid;

10.

titaankarbiid või

11.

nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’;

e.

destillatsiooni- või absorptsioonikolonnid, mille siseläbimõõt on üle 0,1 m, ja selliste destillatsiooni- või absorptsioonikolonnide jaoks ettenähtud vedeliku- ja aurujaoturid või vedelikukogujad, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

3.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.

grafiit või ‘süsinikgrafiit’;

5.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

6.

tantaal või tantaali ‘sulamid’;

7.

titaan või titaani ‘sulamid’;

8.

tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’ või

9.

nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’;

f.

kaugjuhitav tankimisaparatuur, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi või

2.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

g.

ventiilid nimimõõtmetega üle 10 mm ja korpused (ventiilikorpused) või selliste ventiilide jaoks valmistatud korpuse eelvormitud voodrid, mille kõik töödeldava(te) või seda läbiva(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

3.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

5.

tantaal või tantaali ‘sulamid’;

6.

titaan või titaani ‘sulamid’;

7.

tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’;

8.

nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’ või

9.

järgmised keraamilised materjalid:

a.

ränikarbiid, mille puhtus on 80 massiprotsent või rohkem;

b.

alumiiniumoksiid, mille puhtus on 99,9 massiprotsent või rohkem;

c.

tsirkooniumoksiid.

Tehniline märkus:

„nimimõõt” tähistab sisendava ja väljundava läbimõõtudest väiksema;.

h.

mitmeseinalised torud lekkeavastamise avaga, mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

3.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.

grafiit või ‘süsinikgrafiit’;

5.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

6.

tantaal või tantaali ‘sulamid’;

7.

titaan või titaani ‘sulamid’;

8.

tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’ või

9.

nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’;

i.

mitmetihendilised ja tihendita pumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 0,6 m3/h või vaakumpumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 5 m3/h (standardtingimustel: temperatuuril 273 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa); ja selliste pumpade korpused (pumbakered), eelvormitud kerevooderdused, tiivikud, rootorid või jugapumbapihustid, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.

keraamika;

3.

ferrosiliitsium (suure ränisisaldusega rauasulamid);

4.

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

5.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

6.

grafiit või ‘süsinikgrafiit’;

7.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

8.

tantaal või tantaali ‘sulamid’;

9.

titaan või titaani ‘sulamid’;

10.

tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’ või

11.

nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’;

j.

punktis 1C350 nimetatud kemikaalide hävitamiseks ettenähtud põletusseadmed, mis on varustatud spetsiaalselt kavandatud jäätmete etteandesüsteemiga, spetsiaalsete käsitsemisseadmetega ning põletuskambri keskmise temperatuuriga üle 1 273 K (1 000 °C), mille kõik jäätmete etteandesüsteemi kemikaalidega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.

„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.

keraamika või

3.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit.

1.

‘süsinikgrafiit’ on amorfse süsiniku ja grafiidi segu, milles grafiidisisaldus on 8 massiprotsent või rohkem;

2.

eelpool esitatud punktides loetletud materjalides on sulam, mille suhtes pole antud konkreetset elemendi kontsentratsiooni, selline sulam, milles nimetatud metall moodustab suurema massiprotsent kui mõni teine element.

I.B.2B351

Mürgiste gaaside seiresüsteemid ja nende eriotstarbelised detektorkomponendid, mida ei ole punktis 1A004 nimetatud ning detektorid; sensorseadmed; ja nende jaoks ettenähtud asendatavad sensorpadrunid:

a.

kavandatud pidevaks toimimiseks ja kasutatavad keemiliste ründeainete ja punktis 1C350 nimetatud kemikaalide avastamiseks kontsentratsioonidel alla 0,3 mg/m3 või

b.

ainete avastamiseks, millel on koliinesteraasi inhibeeriv mõju.

I.B.2B352

Seadmed bioloogiliste materjalide käitlemiseks:

a.

komplektsed isolaatorid, mis vastavad ohutustasemetele P3 või P4.

Tehniline märkus:

P3 või P4 (BL3, BL4, L3, L4) ohutustasemed on määratletud Maailma Terviseorganisatsiooni laboratooriumide bioohutuse käsiraamatus (WHO Laboratory Biosafety Manual)(kolmas väljaanne, Genf 2004);

b.

fermentaatorid, mida on ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimalik kasutada patogeensete „mikroorganismide” ja viiruste kultiveerimiseks või toksiinide valmistamiseks, üldmahuga 20 liitrit või enam.

Tehniline märkus:

fermentaatorid hõlmavad bioreaktoreid, kemostaate ja pidevvoolusüsteeme;

c.

tsentrifugaalseparaatorid, mis ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimaldavad pidevat separeerimist ning millel on kõik järgmised omadused:

1.

läbivoolukiirus üle 100 liitri tunnis;

2.

komponendid on valmistatud poleeritud roostevabast terasest või titaanist;

3.

ühe- või mitmekordse tihendusega ühendused auru sisaldavas keskkonnas ning

4.

kohapeal (in situ) auruga steriliseeritav, ilma seadme eelneva demontaažita.

Tehniline märkus:

tsentrifugaalseparaatorid sisaldavad ka dekanteerimisseadmeid.

d.

ristvoolu filtratsiooniaparatuur ja järgmised komponendid:

1.

ristvoolu filtratsiooniaparatuur, mis ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimaldab patogeensete „mikroorganismide”, viiruste, toksiinide või rakukultuuride separeerimist ning millel on kõik järgmised omadused:

a.

filtri kogupindala 1 m2 või rohkem ning

b.

millel on üks järgmistest omadustest:

1.

kohapeal (in situ) steriliseeritav või desinfitseeritav või

2.

kasutab vahetatavaid või ühekordseid filtreerimiskomponente;

Tehniline märkus:

punktis 2B352.d.1.b tähendab steriliseerimine kõigi eluvõimeliste mikroobide elimineerimist aparatuurilt füüsikaliste mõjurite (nt aur) või keemiliste toimeainete kasutamise teel. Desinfitseerimine tähendab potentsiaalse mikroobidega nakkavuse kõrvaldamist aparatuurilt bakteritsiidsete keemiliste toimeainete kasutamise teel. Desinfektsioon ja steriliseerimine erinevad hügieeniliseks tegemisest (sanitisation), mis tähendab puhastamist, mille eesmärk on aparatuuril mikroobe vähendada ilma, et saavutataks tingimata täielik mikroobidega nakkavuse või kõigi elujõuliste mikroobide kõrvaldamine.

2.

ristvoolu filtratsiooniaparatuuri osad (nt moodulid, elemendid, kassetid, padrunid, plokid või plaadid), mille filtripindala on iga osa puhul vähemalt 0,2 m2 ja mis on kavandatud kasutamiseks punktis 2B352.d. määratletud ristvoolu filtratsiooniaparatuuris.

Märkus:

punktiga 2B352.d ei hõlmata pöördosmoosseadmeid, nagu on kindlaks määratud tootja poolt;

e.

auruga steriliseeritav vaakumsublimatsioonkuivatamise seade kondensaatori suutlikkusega 10–1 000 kg jääd 24 tunni jooksul;

f.

järgmised kaitsevahendid:

1.

pool- või täiskaitseülikonnad või mütsid, mis sõltuvad nende külge kinnitatud välisest õhuvarustussüsteemist ning mida käitatakse ülerõhul;

Märkus:

punktiga 2B352.f.1 ei hõlmata ülikondi, mis on ette nähtud kasutamiseks koos kompaktse hingamisseadmega;

2.

III klassi bioloogiliselt ohutud ruumid või isolaatorid, mis vastavad samadele toimimisstandarditele;

Märkus:

punktis 2B352.f.2 osutatud isolaatorid hõlmavad painduvaid isolaatoreid, eksikaatoreid, anaeroobseid kambreid, kinnasbokse ja laminaarse voolu kardinaid (suletud vertikaalse vooluga).

g.

aerosoolide inhalatsioonikambrid, mis on konstrueeritud katseteks „mikroorganismide”, viiruste või „toksiinide” aerosoolidega, mahuga 1 m3 või rohkem.

C.   MATERJALID

Nr

Kirjeldus

I.B.1C350

Kemikaalid, mida võidakse kasutada lähteainena mürkkemikaalide valmistamisel, ja üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud”:

N.B.

VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA JA PUNKTI 1C450.

1.

tiodiglükool (111–48–8);

2.

fosforoksükloriid (10025–87–3);

3.

dimetüülmetüülfosfonaat (756–79–6);

4.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS

metüülfosfonüüldifluoriid (676–99–3);

5.

metüülfosfonüüldikloriid (676–97–1);

6.

dimetüülfosfit (DMP) (868–85–9);

7.

fosfortrikloriid (7719–12–2);

8.

trimetüülfosfit (TMP) (121–45–9);

9.

tionüülkloriid (7719–09–7);

10.

3-hüdroksü-1-metüülpiperidiin (3554–74–3);

11.

N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriid (96–79–7);

12.

N,N-diisopropüül-ß-aminoetaantiool (5842–07–9);

13.

3-kinoklidinool (1619–34–7);

14.

kaaliumfluoriid (7789–23–3);

15.

2-kloroetanool (107–07–3);

16.

dimetüülamiin (124–40–3);

17.

dietüületüülfosfonaat (78–38–6);

18.

dietüül-N,N-dimetüülfosforamidaat (2404–03–7);

19.

dietüülfosfit (762–04–9);

20.

dimetüülamiinhüdrokloriid (506–59–2);

21.

etüülfosfinüüldikloriid (1498–40–4);

22.

etüülfosfonüüldikloriid (1066–50–8);

23.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS

etüülfosfonüüldifluoriid (753–98–0);

24.

vesinikfluoriid (7664–39–3);

25.

metüülbensilaat (76–89–1);

26.

metüülfosfinüüldikloriid (676–83–5);

27.

N,N-diisopropüül-ß-aminoetanool (96–80–0);

28.

pinakolüülalkohol (464–07–3);

29.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS

O-etüül-2-diisopropüülaminoetüülmetüülfosfoniit (QL) (57856–11–8);

30.

trietüülfosfit (122–52–1);

31.

arseentrikloriid (7784–34–1);

32.

bensüülhape (76–93–7);

33.

dietüülmetüülfosfoniit (15715–41–0);

34.

dimetüületüülfosfonaat (6163–75–3);

35.

etüülfosfinüüldifluoriid (430–78–4);

36.

metüülfosfinüüldifluoriid (753–59–3);

37.

3-kinoklidoon (3731–38–2);

38.

fosforpentakloriid (10026–13–8);

39.

pinakoloon (75–97–8);

40.

kaaliumtsüaniid (151–50–8);

41.

kaaliumbifluoriid (7789–29–9);

42.

ammooniumvesinikfluoriid (1341–49–7);

43.

naatriumfluoriid (7681–49–4);

44.

naatriumbifluoriid (1333–83–1);

45.

naatriumtsüaniid (143–33–9);

46.

trietanoolamiin (102–71–6);

47.

fosforpentasulfiid (1314–80–3);

48.

diisopropüülamiin (108–18–9);

49.

dietüülaminoetanool (100–37–8);

50.

naatriumsulfiid (1313–82–2);

51.

väävelmonokloriid (10025–67–9);

52.

vääveldikloriid (10545–99–0);

53.

trietanoolamiinhüdrokloriid (637–39–8);

54.

N,N-diisopropüül-β-aminoetüülkloriidhüdrokloriid (4261–68–1);

55.

metüülfosfoonhape (993–13–5);

56.

dimetüülmetüülfosfonaat (683–08–9);

57.

N,N-dimetüülaminofosforüül dikloriid (677–43–0);

58.

triisopropüülfosfit (116–17–6);

59.

etüüldietanoolamiin (139–87–7);

60.

O,O-dietüülfosforotioaat (2465–65–8);

61.

O,O-dietüülfosforoditioaat (298–06–6);

62.

naatriumheksafluorosilikaat(16893–85–9);

63.

metüülfosfoontiohappe dikloriid (676–98–2).

Märkus 1:

„keemiarelvade konventsiooniga ühinemata riikidesse” eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1, 3, 5, 11, 12, 13, 17, 18, 21, 22, 26, 27, 28, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 54, 55, 56, 57 ja 63 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massiprotsent.

Märkus 2:

punktiga 1C350 ei hõlmata „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 2, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 16, 19, 20, 24, 25, 30, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 58, 59, 60, 61 ja 62 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsent.

Märkus 3:

punktiga 1C350 ei hõlmata tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

I.B.1C351

Inimpatogeenid, zoonoosid ja „toksiinid”

a.

Viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

Andide viirus;

2.

Chapare viirus;

3.

Chikungunya viirus;

4.

Choclo viirus;

5.

Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku viirus;

6.

Dengue’i palaviku viirus;

7.

Dobrava-Belgradi viirus;

8.

hobuste ida entsefalomüeliidi viirus;

9.

Ebola viirus;

10.

Guanarito viirus;

11.

Hantaani viirus;

12.

Hendra viirus (hobuste leetriviirus);

13.

Jaapani entsefaliidi viirus;

14.

Junini viirus;

15.

Kyasanur Foresti haiguse viirus;

16.

Laguna Negra viirus;

17.

Lassa palaviku viirus;

18.

lammaste (Šoti) entsefalomüeliidi viirus;

19.

Lujo viirus;

20.

lümfotsütaarse koriomeningiidi viirus;

21.

Machupo viirus;

22.

Marburgi viirus;

23.

ahvide rõugeviirus;

24.

Murray Valley entsefaliidi viirus;

25.

Nipah viirus;

26.

Omski hemorraagilise palaviku viirus;

27.

Oropouche’i viirus;

28.

Powassani viirus;

29.

Rifti oru palaviku viirus;

30.

Rocio viirus;

31.

Sabia viirus;

32.

Seouli viirus;

33.

Sin Nombre viirus;

34.

St. Louis’i entsefaliidi viirus;

35.

puukentsefaliidi viirus/Vene kevad-suve entsefaliidi viirus;

36.

variola viirus (ehk pärisrõugete viirus);

37.

hobuste Venetsueela entsefalomüeliidi viirus;

38.

hobuste lääne entsefalomüeliidi viirus;

39.

kollapalaviku viirus.

b.

Riketsiad, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

Coxiella burnetii;

2.

Bartonella quintana (Rochalimea quintana, Rickettsia quintana);

3.

Rickettsia provazekii;

4.

Rickettsia rickettsii.

c.

Bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

Bacillus anthracis;

2.

Brucella abortus;

3.

Brucella melitensis;

4.

Brucella suis;

5.

Chlamydia psittaci;

6.

Clostridium botulinum;

7.

Francisella tularensis;

8.

Burkholderia mallei (Pseudomonas mallei);

9.

Burkholderia pseudomallei (Pseudomonas pseudomallei);

10.

Salmonella typhi;

11.

Shigella dysenteriae;

12.

Vibrio cholerae;

13.

Yersinia pestis;

14.

Clostridium perfringens, epsilontoksiini produtseerivad tüübid;

15.

Enterohemorraagiline Escherichia coli, serotüüp O157 ja muud verotoksiini produtseerivad serotüübid.

d.

„Toksiinid” ja nende „alamühikud”:

1.

botulismitoksiinid;

2.

Clostridium perfingens’i toksiinid;

3.

konotoksiin;

4.

ritsiin;

5.

saksitoksiin;

6.

shigatoksiin;

7.

Staphylococcus aureus’e toksiinid;

8.

tetrodotoksiin;

9.

verotoksiin ja shiga-sarnased ribosoomi inaktiveerivad proteiinid;

10.

mikrotsüstiin (Cyanginosin);

11.

aflatoksiinid;

12.

abriin;

13.

kooleratoksiin;

14.

diatsetoksisksirpenooltoksiin;

15.

T-2 toksiin;

16.

HT-2 toksiin;

17.

modeksiin;

18.

volkensiin;

19.

Viscum album’i lektiin 1 (viskumiin).

Märkus:

punktiga 1C351.d ei hõlmata botulismitoksiini või konotoksiini toote vormis, mis vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

1.

on farmatseutilised formulatsioonid, mis on mõeldud inimeste meditsiiniliseks raviks;

2.

on eelnevalt pakendatud turustamiseks meditsiinitoodetena;

3.

on riigi ametiasutuse poolt lubatud turustamiseks meditsiinitoodetena.

e.

Seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

Coccidioides immitis;

2.

Coccidioides posadasii.

Märkus:

punktiga 1C351 ei hõlmata „vaktsiine” ja „immunotoksiine”.

I.B.1C352

Loompatogeenid:

a.

viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

sigade Aafrika katku viirus;

2.

lindude gripiviirus, mis on:

a.

kirjeldamata või

b.

määratletud direktiivi 2005/94/EÜ (2) I lisa punktis 2 suure patogeensusega viirustena:

1.

A-tüüpi viirused, mille intravenoosse patogeensuse indeks (IVPI) kuuenädalalastel tibudel on suurem kui 1,2, või

2.

alatüüpide H5 või H7 A-tüüpi viirused, mille mitmealuseliste aminohapete genoomijärjestuse kood hemaglutiniini molekuli lõikepiirkonnas on sarnane HPAI viiruse puhul täheldatuga, mis näitab, et peremeesorganismis üldlevinud proteaas saab hemaglutiniini molekuli läbi lõigata;

3.

lammaste katarraalse palaviku viirus;

4.

suu- ja sõrataudi viirus;

5.

kitsede rõugeviirus;

6.

sigade herpesviirus/Aujeszky haigus;

7.

sigade katku viirus;

8.

Lyssa-viirus;

9.

Newcastle’i haiguse viirus;

10.

väikemäletsejate katku viirus;

11.

sigade enteroviirus tüüp 9 (sigade vesikulaarhaiguste viirus);

12.

veisekatku viirus;

13.

lammaste rõugeviirus;

14.

Tescheni haiguse viirus;

15.

vesikulaarse stomatiidi viirus;

16.

veiste nodulaarse dermatiidi viirus;

17.

hobuste Aafrika katku viirus.

b.

Mükoplasmad, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

mükoplasma mükoidid, alamliik mükoidid (väike koloonia);

2.

mükoplasma capricolum, alamliik capripneumoniae.

Märkus:

punktiga 1C352 ei hõlmata „vaktsiine”.

I.B.1C353

Geneetilised elemendid ja geneetiliselt muundatud organismid

a.

Geneetiliselt muundatud organismid või geneetilised elemendid, mis sisaldavad punktides 1C351.a, 1C351.b., 1C351.c, 1C351.e, 1C352 või 1C354 nimetatud organismide patogeensusega seotud nukleiinhappejärjestusi.

b.

Geneetiliselt muundatud organismid või geneetilised elemendid, mis sisaldavad patogeensusega seotud nukleiinhappejärjestusi, mis kodeerivad punktis 1C351.d nimetatud mis tahes „toksiine” või nende „toksiinide alamühikuid”.

1.

geneetilised elemendid hõlmavada muu hulgas geneetiliselt muundatud või muundamata kromosoome, genoome, plasmiide, transponsoone ja vektoreid;

2.

punktides 1C351.a., 1C351.b., 1C351.c., 1C351.e., 1C352 või 1C354 nimetatud mikroorganismide patogeensusega seotud nukleiinhappejärjestused on kõik nimetatud mikroorganismile omased järjestused, mis:

a.

ise või mille transkribeeritud või transleeritud produktid kujutavad endast olulist ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele või

b.

teatavalt suurendavad nimetatud mikroorganismi või mis tahes muu organismi, millesse neid võib sisestada või muul viisil integreerida, võimet kahjustada tõsiselt inimeste, loomade või taimede tervist.

Märkus:

punkt 1C353 ei kehti nukleiinhappejärjestuste kohta, mis on seotud enterohemorraagilise Escherichia coli (serotüüp O157) ja muude verotoksiini produtseerivate tüvede patogeensusega, välja arvatud järjestused, mis kodeerivad verotoksiini või selle alamühikuid.

I.B.1C354

Taimpatogeenid

a.

Viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

Potato Andean latent tymovirus;

2.

Potato spindle tuber viroid.

b.

Bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

Xanthomonas albilineans;

2.

Xanthomonas campestris pv. citri, kaasa arvatud Xanthomonas campestris pv. citri tüüpidele A, B, C, D, E omistatavad tüved või teisiti klassifitseerituna Xanthomonas citri, Xanthomonas campestris pv. aurantifolia või Xanthomonas campestris pv. citrumelo;

3.

Xanthomonas oryzae pv. Oryzae (Pseudomonas campestris pv. Oryzae);

4.

Clavibacter michiganensis subsp. Sepedonicus (Corynebacterium michiganensis subsp. Sepedonicum või Corynebacterium Sepedonicum);

5.

Ralstonia solanacearum’i rassid 2 ja 3 (Pseudomonas solanacearum’i rassid 2 ja 3 või Burkholderia solanacearum’i rassid 2 ja 3).

c.

Seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.

Colletotrichum coffeanum var. virulans (Colletotrichum kahawae);

2.

Cochliobolus miyabeanus (Helminthosporium oryzae);

3.

Microcyclus ulei (sünonüüm othidella ulei);

4.

Puccinia graminis (sünonüüm Puccinia graminis f. sp. tritici);

5.

Puccinia striiformis (sünonüüm Puccinia glumarum);

6.

Magnaporthe grisea (pyricularia grisea/pyricularia oryzae).

I.B.1C450

Mürkkemikaalid ja nende lähteained ning üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud”

N.B:

VT KA PUNKTE 1C350 JA 1C351.d NING SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA

a.

Mürkkemikaalid:

1.

amiton: O,O-dietüül-S-[2-(dietüülamino)etüül]fosforotiolaat (78–53–5) ja vastavad alküülitud või protoneeritud soolad;

2.

PFIB: 1,1,3,3,3-pentafluoro-2-(trifluorometüül)-1-propeen (382–21–8);

3.

VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS

BZ: 3-kinoklidinüülbensülaat (6581–06–2);

4.

fosgeen: karbonüüldikloriid (75–44–5);

5.

tsüaankloriid (506–77–4);

6.

vesiniktsüaniid (74–90–8);

7.

kloropikriin: trikloronitrometaan (76–06-2).

Märkus 1:

„keemiarelvade konventsiooniga ühinemata riikidesse” eksportimisel ei hõlmata punktiga 1C450 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.1 ja 1C450.a.2 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 1 massiprotsent.

Märkus 2:

punktiga 1C450 ei hõlmata „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.4, 1C450.a.5, 1C450.a.6 ja 1C450.a.7 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsent.

Märkus 3:

punktiga 1C450 ei hõlmata tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

b.

Mürkkemikaalide lähteained:

1.

kemikaalid, välja arvatud sõjaliste kaupade nimekirjas või punktis 1C350 nimetatud, mis sisaldavad fosforiaatomit, millega on seotud üks (normaal- või iso-) metüül-, etüül- või propüülrühm, kuid mitte enam süsinikuaatomeid;

Märkus:

punktiga 1C450.b.1 ei hõlmata järgmist: fonofos: O-etüül-S -fenüületüülfosfonotiolotionaat (944–22–9);

2.

N,N-dialküül[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül-]-fosforamiidi dihalogeniidid, muud kui N,N-dimetüülaminofosforüül-dikloriid.

N.B:

Vt punktist 1C350.57. N,N-dimetüülaminofosforüül-dikloriid;

3.

dialküül[metüül, etüül, n-propüül või isopropüül]-N,N-dialküül[metüül, etüül, n-propüül või isopropüül]-fosforamidaadid, muud kui punktis 1C350 nimetatud dietüül-N,N-dimetüülfosforamidaat;

4.

N,N-dialküül [metüül, etüül, n-propüül või isopropüül]aminoetüül-2-kloriidid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriid või N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriidhüdrokloriid;

5.

N,N-dialküül-[metüül, etüül, n-propüül või isopropüül]aminoetaan-2-oolid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetanool (96–80–0) ja N,N-dietüülaminoetanool (100–37–8).

Märkus:

punktiga 1C450.b.5. ei hõlmata järgmist:

a.

N,N-dimetüülaminoetanool (108–01–0) ja vastavad protoneeritud soolad;

b.

N,N-dietüülaminoetanooli protoneeritud soolad (100–37–8);

6.

N,N-dialküül-[metüül, etüül, n-propüül või isopropüül]aminoetaan-2-tioolid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetaantiool;

7.

vt punktis 1C350 etüüldietanoolamiin (139–87–7);

8.

metüüldietanoolamiin (105–59–9).

Märkus 1:

„keemiarelvade konventsiooniga ühinemata” riikidesse eksportimisel ei hõlmata punktiga 1C450 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.b.1, 1C450.b.2, 1C450.b.3, 1C450.b.4, 1C450.b.5 ja 1C450.b.6 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massiprotsent.

Märkus 2:

punktiga 1C450 ei hõlmata „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktis 1C450.b.8 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 3:

punktiga 1C450 ei hõlmata tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

D.   TARKVARA

Nr

Kirjeldus

I.B.1D003

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 1A004.c või 1A004.d nimetatud seadmete funktsioone.

I.B.2D351

Punktiga 1D003 hõlmamata „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud punktis 2B351 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

I.B.9D001

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 9A012 nimetatud seadmete või „tehnoloogia”„arendamiseks”.

I.B.9D002

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 9A012 nimetatud seadmete „tootmiseks”.

E.   TEHNOLOOGIA

Nr

Kirjeldus

I.B.1E001

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 1A004, 1C350–1C354 või 1C450 nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”.

I.B.2E001

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktides 2B350, 2B351, 2B352 või 2D351 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.

I.B.2E002

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 2B350, 2B351 või 2B352 nimetatud seadmete „tootmiseks”.

I.B.2E301

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 2B350–2B352 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.

I.B.9E001

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 9A012 või 9A350 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.

I.B.9E002

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 9A350 nimetatud seadmete „tootmiseks”.

I.B.9E101

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 9A012 nimetatud „UAV”-de „tootmiseks”.

Tehniline märkus:

punktis 9E101.b tähendab ‘mehitamata õhusõiduk’ mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

I.B.9E102

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 9A012 nimetatud „UAV”-de „kasutamiseks”.

Tehniline märkus:

punktis 9E101.b tähendab ‘mehitamata õhusõiduk’ mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

2.   OSA

Sissejuhatavad märkused

1.

Kui ei ole sätestatud teisiti, osutavad veerus nimetusega „Kirjeldus” kasutatud viitenumbrid kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

2.

Veerus „Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas” olev viitenumber tähendab, et veerus „Kirjeldus” kirjeldatud toote omadused ei vasta viidatud kahesuguse kasutusega toote parameetritele.

3.

Ülakomadega (‘…’) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.

4.

Jutumärkides („…”) märgitud terminite määratlused on esitatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

Üldmärkused

1.

Käesolevas lisas käsitletava kontrollimise eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud tootmisvahendite) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrollitavat komponenti ning mille puhul kontrollitav komponent või komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

N.B:

Otsustades, kas kontrollitavat komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid konkreetseid asjaolusid, mis võiksid tõendada, et kontrollitav komponent või komponendid on hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

2.

Käesolevas lisas nimetatud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

Üldmärkus tehnoloogia kohta (GTN)

(Lugeda koos 1. osa B jaoga)

1.

Sellise „tehnoloogia” müüki, tarnimist või eksporti, mis on „vajalik” selliste kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, mille müüki, tarnimist või eksporti kontrollitakse käesoleva osa I.C.A jao alusel (kaubad), kontrollitakse vastavalt käesoleva osa I.C.B jaole.

2.

„Tehnoloogia”, mis on „vajalik” keelustatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, on keelustatud ka siis, kui seda kohaldatakse keelustamata kaupade suhtes.

3.

Kontrolle ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mis ei ole kontrollitud või mille eksport on lubatud vastavalt käesolevale määrusele.

4.

„Tehno”siirde kontrolle ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „baasteadusuuringute” või patenditaotluste jaoks vajaliku miinimumteabe suhtes.

I.C.A.   KAUBAD

(Materjalid ja kemikaalid)

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

I.C.A.001

Kemikaalid kontsentratsioonil 95 % või rohkem:

1.

etüleendikloriid (CAS 107–06-2)

 

I.C.A.002

Kemikaalid kontsentratsioonil 95 % või rohkem:

1.

nitrometaan, (CAS 75–52-5)

2.

pikriinhape, (CAS 88–89-1)

 

I.C.A.003

Kemikaalid kontsentratsioonil 95 % või rohkem:

1.

alumiinumkloriid, (CAS 7446-70–0)

2.

arseen, (CAS 7440-38–2)

3.

arseentrioksiid, (CAS 1327-53–3)

4.

bis(2-kloroetüül)etüülamiin hüdrokloriid, (CAS 3590-07–6)

5.

bis(2-kloroetüül)metüülamiin hüdrokloriid, (CAS 55–86-7)

6.

tris(2-kloroetüül)amiin hüdrokloriid, (CAS 817–09-4)

 

I.C.B.   TEHNOLOOGIA

B.001

I.C.A jaos (kaubad) loetletud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks” vajalik „tehnoloogia”.

Tehniline märkus:

mõiste „tehnoloogia” hõlmab „tarkvara”.

 


(1)  Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).

(2)  Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16).


II LISA

„IX LISA

ARTIKLIS 2b OSUTATUD VARUSTUSE, KAUPADE JA TEHNOLOOGIA LOETELU

Sissejuhatavad märkused

1.

Kui ei ole sätestatud teisiti, osutavad veerus nimetusega „Kirjeldus” kasutatud viitenumbrid kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

2.

Veerus „Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas” olev viitenumber tähendab, et veerus „Kirjeldus” kirjeldatud toote omadused ei vasta viidatud kahesuguse kasutusega toote parameetritele.

3.

Ülakomadega (‘…’) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.

4.

Jutumärkides („…”) märgitud terminite määratlused on esitatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

Üldmärkused

1.

Käesolevas lisas käsitletava kontrollimise eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud tootmisvahendite) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrollitavat komponenti ning mille puhul kontrollitav komponent või komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

N.B:

Otsustades, kas kontrollitavat komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid konkreetseid asjaolusid, mis võiksid tõendada, et kontrollitav komponent või komponendid on hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

2.

Käesolevas lisas nimetatud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

Üldmärkus tehnoloogia kohta (GTN)

(Lugeda koos käesoleva lisa B jaoga)

1.

Sellise „tehnoloogia” müüki, tarnimist või eksporti, mis on „vajalik” selliste kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, mille müüki, tarnimist või eksporti kontrollitakse käesoleva lisa IX.A jao alusel (kaubad), kontrollitakse vastavalt B jaole.

2.

„Tehnoloogia”, mis on „vajalik” keelustatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, on keelustatud ka siis, kui seda kohaldatakse keelustamata kaupade suhtes.

3.

Kontrolle ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mis ei ole kontrollitud või mille eksport on lubatud vastavalt käesolevale määrusele.

4.

„Tehno”siirde kontrolle ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „baasteadusuuringute” või patenditaotluste jaoks vajaliku miinimumteabe suhtes.

IX.A.   KAUBAD

IX.A1.   Materjalid, kemikaalid, ‘mikroorganismid” ja „toksiinid”

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

IX.A1.001

Kemikaalid kontsentratsioonil 95 % või rohkem:

 

tributüülfosfit, (CAS 102–85-2)

 

isotsüanaatmetaan, (CAS 624–83-9)

 

kinaldiin, (CAS 91–63-4)

 

2-bromokloroetaan, (CAS 107–04-0)

 

IX.A1.002

Kemikaalid kontsentratsioonil 95 % või rohkem:

 

bentsiil, (CAS 134–81-6)

 

dietüülamiin, (CAS 109–89-7)

 

dietüüleeter, (CAS 60–29-7)

 

dimetüüleeter, (CAS 115–10-6)

 

dimetüülaminoetanool, (CAS 108–01-0)

 

IX.A1.003

Kemikaalid kontsentratsioonil 95 % või rohkem:

 

2-metoksüetanool, (CAS 109–86-4)

 

butürüülkoliinesteraas (BCHE)

 

dietüleentriamiin, (CAS 111–40-0)

 

diklorometaan (CAS 75–09-3)

 

dimetüülanaliin, (CAS 121–69-7)

 

etüülbromiid, (CAS 74–96-4)

 

etüülkloriid, (CAS 75–00-3)

 

etüülamiin (CAS 75–04-7)

 

heksamiin, (CAS 100–97-0)

 

isopropüülbromiid, (CAS 75–26-3)

 

isopropüüleeter, (CAS 108–20-3)

 

metüülamiin, (CAS 74–89-5)

 

metüülbromiid, (CAS 74–83-9)

 

monoisopropüülamiin, (CAS 75–31-0)

 

obidoksiimkloriid, (CAS 114–90-9)

 

kaaliumbromiid, (CAS 7758-02–3)

 

püridiin, (CAS 110–86-1)

 

püridostigmiinbromiid, (CAS 101–26-8)

 

naatriumbromiid, (CAS 7647-15–6)

 

naatrium, (CAS 7440-23–5)

 

tributüülamiin, (CAS 102–82-9)

 

trietüülamiin, (CAS 121–44-8)

 

trimetüülamiin, (CAS 75–50-3)

 


IX.A2.   Materjalide töötlemine

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

IX.A2.001

Vähemalt 2,5 m laiusega põrandale kinnitatud tõmbekapp (sisenemisvõimalusega).

 

IX.A2.002

Õhku puhastavate ja õhuga varustavate respiraatoritega muu kui punktis 1A004 või 2B352f1 määratletud täisnäomask.

1A004.a

IX.A2.003

II klassi bioloogiliselt ohutud ruumid või isolaatorid, mis vastavad samadele toimimisstandarditele.

2B352.f.2

IX.A2.004

Bioloogiliste materjalide puhul kasutatavad perioodtoimega tsentrifuugid, mille rootori võimsus on 4 l või rohkem.

 

IX.A2.005

Fermentaatorid, mida on ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimalik kasutada patogeensete „mikroorganismide” ja viiruste kultiveerimiseks või toksiinide valmistamiseks, üldmahuga 5 l või enam, kuid alla 20 l.

Tehniline märkus:

fermentaatorid hõlmavad bioreaktoreid, kemostaate ja pidevvoolusüsteeme.

2B352.b

IX.A2.007

harilikud või turbulentsed, õhuvooluga varustatud puhtaõhuruumid ja kompaktsed HEPA või ULPA õhufiltrid, mida võib kasutada ohutustasemetele P3 või P4 (BSL 3, BSL 4, L3, L4) vastavates isolaatorites.

2B352.a

IX.A2.008

Muud kui punktis 2B350 või A2.009 määratletud keemiatööstuse tootmisrajatised, -seadmed ja -komponendid:

a.

reaktsioonianumad või reaktorid, segistitega või ilma, mille kogu (geomeetriline) maht on üle 0,1 m3 (100 l), kuid alla 20 m3 (20 000 l), mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

1.

roostevaba teras, milles on vähemalt 10,5 massiprotsent või rohkem kroomi ning vähemalt 1,2 massiprotsent süsinikku;

b.

punktis 2B350.a määratletud reaktsioonianumates või reaktorites kasutatavad segistid; mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

1.

roostevaba teras, milles on vähemalt 10,5 massiprotsent või rohkem kroomi ning vähemalt 1,2 massiprotsent süsinikku;

c.

kogumismahutid, konteinerid ja vastuvõtuanumad, mille kogu (geomeetriline) maht on suurem kui 0,1 m3 (100 l), mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

1.

roostevaba teras, milles on vähemalt 10,5 massiprotsent või rohkem kroomi ning vähemalt 1,2 massiprotsent süsinikku;

d.

soojusvahetid või kondensaatorid, mille soojust ülekandev pind on suurem kui 0,05 m2 ning väiksem kui 30 m2; ja selliste soojusvahetite või kondensaatorite jaoks ettenähtud torud, plaadid, spiraaltorud või plokid (südamikud), mille kõik töödeldava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

1.

roostevaba teras, milles on vähemalt 10,5 massiprotsent või rohkem kroomi ning vähemalt 1,2 massiprotsent süsinikku.

Tehniline märkus:

mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra soojusvaheti kontrollimise staatust.

e.

destillatsiooni- või absorptsioonikolonnid, mille siseläbimõõt on üle 0,1 m, mille kõik töödeldava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

1.

roostevaba teras, milles on vähemalt 10,5 massiprotsent või rohkem kroomi ning vähemalt 1,2 massiprotsent süsinikku;

f.

ventiilid ‘nimimõõtmetega’ üle 10 mm ja selliste ventiilide jaoks valmistatud korpused (ventiilikorpused), mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

1.

roostevaba teras, milles on vähemalt 10,5 massiprotsent või rohkem kroomi ning vähemalt 1,2 massiprotsent süsinikku.

1.

mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra ventiili kontrollimise staatust;

2.

‘nimimõõt’ tähistab sisendava ja väljundava läbimõõtudest väiksemat;

g.

tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 0,6 m3/h mitmetihendilised ja tihendita pumbad, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

1.

roostevaba teras, milles on vähemalt 10,5 massiprotsent või rohkem kroomi ning vähemalt 1,2 massiprotsent süsinikku;

h.

tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 1 m3/h vaakumpumbad (standardtingimustel: temperatuuril 273 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa) ja selliste pumpade korpused (pumbakered), eelvormitud kerevooderdused, tiivikud, rootorid või jugapumbapihustid, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.

‘sulamid’, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.

keraamika;

3.

‘ferrosiliitsium’;

4.

fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

5.

klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

6.

grafiit või ‘süsinikgrafiit’;

7.

nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

8.

roostevaba teras, milles on vähemalt 20 massiprotsent niklit ja 19 massiprotsent või rohkem kroomi;

9.

tantaal või tantaali ‘sulamid’;

10.

titaan või titaani ‘sulamid’;

11.

tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’ või

12.

nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’.

1.

membraanide või mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra pumba kontrollimise staatust;

2.

‘süsinikgrafiit’on amorfse süsiniku ja grafiidi segu, milles grafiidisisaldus on 8 massiprotsent või rohkem;

3.

‘ferrosiliitsiumid’on ränisisaldusega rauasulamid, milles ränisisaldus on 8 massiprotsent või rohkem.

Eelpool esitatud punktides loetletud materjalides on sulam, mille suhtes pole antud konkreetset elemendi kontsentratsiooni, selline sulam, milles nimetatud metall moodustab suurema massiprotsent, kui mõni teine element.

2B350.a-e

2B350.g

2B350.i

IX.A2.009

Muud kui punktis 2B350 või A2.008 määratletud keemiatööstuse tootmisrajatised, -seadmed ja -komponendid:

 

reaktsioonianumad või reaktorid, segistitega või ilma, mille kogu (geomeetriline) maht on üle 0,1 m3 (100 l), kuid alla 20 m3 (20 000 l), mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

roostevaba teras, milles on vähemalt 20 massiprotsent niklit ja 19 massiprotsent või rohkem kroomi.

 

Reaktsioonianumates või reaktorites kasutatavad segistid, mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

roostevaba teras, milles on vähemalt 20 massiprotsent niklit ja 19 massiprotsent või rohkem kroomi.

 

Kogumismahutid, konteinerid ja vastuvõtuanumad, mille kogu (geomeetriline) maht on suurem kui 0,1 m3 (100 l), mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

roostevaba teras, milles on vähemalt 20 massiprotsent niklit ja 19 massiprotsent või rohkem kroomi;

 

soojusvahetid või kondensaatorid, mille soojust ülekandev pind on suurem kui 0,05 m2 ning väiksem kui 30 m2; ja selliste soojusvahetite või kondensaatorite jaoks ettenähtud torud, plaadid, spiraaltorud või plokid (südamikud), mille kõik töödeldava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

roostevaba teras, milles on vähemalt 20 massiprotsent niklit ja 19 massiprotsent või rohkem kroomi;

Tehniline märkus:

mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra soojusvaheti kontrollimise staatust;

 

destillatsiooni- või absorptsioonikolonnid, mille siseläbimõõt on üle 0,1 m, ning vedelikujagajad, aurujagajad või vedelikukogujad, mille töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

roostevaba teras, milles on vähemalt 20 massiprotsent niklit ja 19 massiprotsent või rohkem kroomi;

 

ventiilid nimimõõtmetega 10 mm ja rohkem ning selliste ventiilide jaoks valmistatud korpused (ventiilikorpused), kuulid või koonused, mille töödeldava(te) või säilitava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

roostevaba teras, milles on vähemalt 20 massiprotsent niklit ja 19 massiprotsent või rohkem kroomi;

Tehniline märkus:

’nimimõõt’tähistab sisendava ja väljundava läbimõõtudest väiksemat;

mitmetihendilised ja tihendita pumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 0,6 m3/h (standardtingimustel: temperatuuril 273 K või 0 °C ja rõhul 101,3 kPa); ja selliste pumpade korpused (pumbakered), eelvormitud kerevooderdused, tiivikud, rootorid või jugapumbapihustid, mille töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

 

keraamika;

 

ferrosiliitsiumid (ränisisaldusega rauasulamid, milles ränisisaldus on 8 massiprotsent või rohkem;

 

roostevaba teras, milles on vähemalt 20 massiprotsent niklit ja 19 massiprotsent või rohkem kroomi.

Tehniline märkus:

membraanide, mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra pumba kontrollimise staatust.

Eelpool esitatud punktides loetletud materjalides on sulam, mille suhtes pole antud konkreetset elemendi kontsentratsiooni, selline sulam, milles nimetatud metall moodustab suurema massiprotsent kui mõni teine element.

 

B.   TEHNOLOOGIA

Nr

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

IX.B.001

IX.A jaos (kaubad) loetletud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks” vajalik „tehnoloogia”.

Tehniline märkus:

mõiste ‘tehnoloogia’ hõlmab „tarkvara”.

 


III LISA

„X LISA

ARTIKLIS 11B OSUTATUD LUKSUSKAUPADE LOETELU

1.   Tõupuhtad hobused

CN-kood: 0101 21 00

2.   Kaaviar ja kaaviariasendajad; sellised kaaviariasendajad, mille müügihind on kõrgem kui 20 eurot/100 g

CN-koodid: ex 1604 31 00, ex 1604 32 00

3.   Trühvlid

CN-kood: 2003 90 10

4.   Veinid (sh vahuveinid), mille müügihind on kõrgem kui 50 eurot/l, piiritusjoogid ja muud alkohoolsed joogid, mille müügihind on kõrgem kui 50 eurot/l

CN-koodid: ex 2204 21 kuni ex 2204 29, ex 2208, ex 2205

5.   Sigarid ja sigarillod, mille müügihind on kõrgem kui 10 eurot iga sigari või sigarillo kohta

CN-koodid: ex 2402 10 00

6.   Parfüümid ja tualettveed, mille müügihind on kõrgem kui 70 eurot 50 ml kohta ning kosmeetika, sh ilu- ja jumestustooted, mille müügihind on kõrgem kui 70 eurot ühiku kohta

CN-koodid: ex 3303 00 10, ex 3303 00 90, ex 3304, ex 3307, ex 3401

7.   Nahk- ja sadulsepatooted, reisitarbed, käekotid ning sarnased tooted, mille iga toote müügihind on kõrgem kui 200 eurot

CN-koodid: ex 4201 00 00, ex 4202, ex 4205 00 90

8.   Rõivad, rõivamanused ja kingad (olenemata materjalist), mille iga ühiku müügihind on 600 eurot

CN-koodid: ex 4203, ex 4303, ex ex 61, ex ex 62, ex 6401, ex 6402, ex 6403, ex 6404, ex 6405, ex 6504, ex 6605 00, ex 6506 99, ex 6601 91 00, ex 6601 99, ex 6602 00 00

9.   Pärlid, vääris- ja poolvääriskivid ning pärli-, juveel-, kullasepa- ja hõbesepatooted

CN-koodid: 7101, 7102, 7103, 7104 20, 7104 90, 7105, 7106, 7107, 7108, 7109, 7110, 7111, 7113, 7114, 7115, 7116

10.   Mündid ja pangatähed, millel puudub ametliku kurss

CN-koodid: ex 4907 00, 7118 10, ex 7118 90

11.   Väärismetallist või väärismetalliga pinnatud või plakeeritud noad, kahvlid ja lusikad

CN-koodid: ex 7114, ex 7115, ex 8214, ex 8215, ex 9307

12.   portselanist, kivist, savist või fajansist lauanõud, mille iga toote müügihind on kõrgem kui 500 eurot

CN-koodid: ex 6911 10 00, ex 6912 00 30, ex 6912 00 50

13.   Kristallist lauanõud, mille iga toote müügihind on kõrgem kui 200 eurot

CN-koodid: ex 7009 91 00, ex 7009 92 00, ex 7010, ex 7013 22, ex 7013 33, ex 7013 41, ex 7013 91, ex 7018 10, ex 7018 90, ex 7020 00 80, ex 9405 10 50, ex 9405 20 50, ex 9405 50, ex 9405 91

14.   Luksussõidukid inimveoks maismaal, õhus ja meritsi ning nende manused; uute sõidukite puhul sel juhul, kui müügihind on kõrgem kui 25 000 eurot; kasutatud sõidukite puhul sel juhul, kui müügihind on kõrgem kui 15 000 eurot.

CN-koodid: ex 8603, ex 8605 00 00, ex 8702, ex 8703, ex 8711, ex 8712 00, ex 8716 10, ex 8716 40 00, ex 8716 80 00, ex 8716 90, ex 8801 00, ex 8802 11 00, ex 8802 12 00, ex 8802 20 00, ex 8802 30 00, ex 8802 40 00, ex 8805 10, ex 8901 10, ex 8903

15.   Kellad ja nende osad juhul, kui iga üksiku ühiku müügihind on kõrgem kui 500 eurot

CN-kood: ex 9101, ex 9102, ex 9103, ex 9104, ex 9105, ex 9108, ex 9109, ex 9110, ex 9111, ex 9112, ex 9113, ex 9114

16.   Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

CN-kood: 97

17.   Suusa-, golfi- ja veesporditarbed ja –varustus sel juhul, kui üksiku ühiku müügihind on kõrgem kui 500 eurot

CN-koodid: ex 4015 19 00, ex 4015 90 00, ex 6112 20 00, ex 6112 31, ex 6112 39, ex 6112 41, ex 6112 49, ex 6113 00, ex 6114, ex 6210 20 00, ex 6210 30 00, ex 6210 40 00, ex 6210 50 00, ex 6211 11 00, ex 6211 12 00, ex 6211 20, ex 6211 32 90, ex 6211 33 90, ex 6211 39 00, ex 6211 42 90, ex 6211 43 90, ex 6211 49 00, ex 6402 12, ex 6403 12 00, ex 6404 11 00, ex 6404 19 90, ex 9004 90, ex 9020, ex 9506 11, ex 9506 12, ex 9506 19 00, ex 9506 21 00, ex 9506 29 00, ex 9506 31 00, ex 9506 32 00, ex 9506 39, ex 9507

18.   Piljardi-, automaatseadmetega keegli-, kasiinomängude ja müntide või pangatähtedega käivituvate mängude tarbed ja varustus juhul, kui üksiku ühiku müügihind on kõrgem kui 500 eurot

CN-koodid: ex 9504 20, ex 9504 30, ex 9504 40 00, ex 9504 90 80”.


16.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/38


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 510/2012,

15. juuni 2012,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1238/95 ühenduse sordiametile tasutavate lõivude osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 27. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2100/94 ühenduse sordikaitse kohta, (1) eriti selle artiklit 113,

olles konsulteerinud ühenduse sordiameti haldusnõukoguga

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 31. mai 1995. aasta määrusega (EÜ) nr 1238/95, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2100/94 rakenduseeskirjad seoses ühenduse sordiametile tasutavate lõivudega, (2) on määratud kindlaks ühenduse sordiametile (edaspidi „sordiamet”) makstavad lõivud ning kõnealuste lõivude suurused.

(2)

Sordiameti reservid on ületanud taseme, mis on vajalik eelarve tasakaalus hoidmiseks ning sordiameti tegevuse jätkuvuse tagamiseks. Sellepärast tuleks taotluse lõivu alandada.

(3)

Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1238/95 vastavalt muuta.

(4)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas alalise sordikaitsekomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1238/95 artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ühenduse sordikaitse taotleja (taotleja) maksab algmääruse artikli 113 lõike 2 punktis a osutatud taotluse menetlemise eest taotluse lõivu 650 eurot.”

Artikkel 2

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse 1. jaanuarist 2013.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuni 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  EÜT L 227, 1.9.1994, lk 1.

(2)  EÜT L 121, 1.6.1995, lk 31.


16.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/39


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 511/2012,

15. juuni 2012,

nõukogu määruses (EÜ) nr 1234/2007 sätestatud tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone ning lepingute sõlmimiseks peetavaid läbirääkimisi ja lepingulisi suhteid käsitlevate teatamiste kohta piima- ja piimatootesektoris

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 126e lõike 2 punkte b ja c ning artikli 185f lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa II jaotise II peatüki IIA jaos, mis lisati nimetatud määrusesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 261/2012, (2) on sätestatud piima- ja piimatootesektori tootjaorganisatsioone ja tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevad eeskirjad.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 126a ja 126b on sätestatud tootjaorganisatsioone ja nende liitusid ning tootmisharudevahelisi organisatsioone käsitlevad eeskirjad. Kõnealuste artiklite kohaselt peavad liikmesriigid komisjonile teatama tunnustuse andmise, selle andmisest keeldumise või selle tühistamise otsusest. Nõukogule ja Euroopa Parlamendile määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 184 lõike 9 kohaste aruannete koostamiseks on vaja teavet tunnustatud üksuste arvu, nende liikmestootjate toodetud toorpiima koguse ning vajaduse korral nende tunnustamise andmisest keeldumise või tunnustuse tühistamise põhjuste kohta.

(3)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 126c on sätestatud eeskirjad, mis on seotud toorpiima tarnet käsitlevate lepingute üle peetavate läbirääkimistega. Kõnealuse artikli kohaselt on tootjaorganisatsioonidel ja liikmesriikidel teavitamise kohustus.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 126d on sätestatud, et liikmesriigid peavad teatama komisjonile nende poolt vastu võetud eeskirjad kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu tarne reguleerimiseks.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 185f kohaselt peab liikmesriik, kes otsustab, et iga oma territooriumil toimuva toorpiima tarne kohta oma põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb sõlmida poolte vahel kirjalik leping, ja/või, et esmaostja peab tegema kirjaliku pakkumise lepingu sõlmimiseks toorpiima tarnimiseks põllumajandustootjalt, teatama komisjonile tema poolt vastu võetud eeskirjad, milles käsitletakse lepingulisi suhteid.

(6)

Seoses kõnealuste teatamiste sisu ja nende esitamiskuupäevaga tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad.

(7)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduse komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Hiljemalt iga aasta 31. märtsiks teatavad liikmesriigid komisjonile määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 126a lõike 4 punkti d ja artikli 126b lõike 3 punkti e kohaselt eelmise kalendriaasta jooksul tehtud otsustest, milles käsitletakse:

a)

nende poolt tunnustatud tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude (edaspidi „liidud”) ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide arvu, ning vajaduse korral tootjaorganisatsioonide ja nende liitude toodetud turustatava toorpiima iga-aastased kogused;

b)

tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide esitatud sellise tunnustamise taotluste arvu, mille andmisest nad on keeldunud, ning sellise keeldumise põhjused;

c)

selliste tunnustatud tootjaorganisatsioonide, tootjaorganisatsioonide liitude ja tootmisharudevaheliste organisatsioonide arvu, mille tunnustuse nad on tühistanud, ning sellise tühistamise põhjused.

2.   Kui lõike 1 punktis a osutatud teatamine on seotud riikidevaheliste tootjaorganisatsioonide ja nende liitudega, teatatakse vajaduse korral kõnealuste organisatsioonide liikmete toodetud turustatava toorpiima iga-aastased kogused liikmesriigi kohta.

Artikkel 2

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 126c lõike 2 punktis f osutatud läbiräägitavate lepingutega hõlmatud toorpiima koguste puhul teatatakse liikmesriigi või liikmesriikide pädevale asutusele

a)

kus toorpiim on toodetud ning

b)

kui tootmiskoht on erinev, siis kus toimub toorpiima tarnimine töötlejale või kogujale.

2.   Lõikes 1 osutatud teatamine peab toimuma enne läbirääkimiste algust ning selles esitatakse tootjaorganisatsiooni või liidu läbiräägitav hinnanguline tootmismaht ning eeldatav toorpiimakoguse tarneperiood.

3.   Lisaks lõikes 1 osutatud teatamisele teatab iga tootjaorganisatsioon või liit iga aasta 31. jaanuariks tootjaliikmesriigi kohta täpsustatud toorpiimakoguse, mis on tegelikult tarnitud vastavalt tootjaorganisatsiooni poolt eelmisel kalendriaastal läbirääkimiste teel sõlmitud lepingutele.

Artikkel 3

1.   Hiljemalt iga aasta 15. märtsiks teatavad liikmesriigid komisjonile määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 126c lõike 8 kohaselt:

a)

käesoleva määruse artikli 2 lõike 3 kohaselt pädevatele asutustele teatatud tootjaliikmesriigi kohta täpsustatud toorpiima üldkoguse, mis on tarnitud oma territooriumil tunnustatud tootjaorganisatsioonide ja liitude poolt eelmisel kalendriaastal vastavalt määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 126c lõike 2 punkti f kohaselt peetud läbirääkimiste teel sõlmitud lepingutele;

b)

selliste juhtumite arvu, mille puhul riiklikud konkurentsiasutused on otsustanud, et konkreetseid läbirääkimisi peaks määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 126c lõike 6 kohaselt uuesti või üldse mitte pidama, ning kõnealuste ostuste lühikokkuvõtte.

2.   Kui käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt saadud teated hõlmavad rohkem kui ühte liikmesriiki, edastavad liikmesriigid määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 126c lõike 6 teise lõigu kohaldamisel komisjonile viivitamata vajaliku teabe, et komisjon saaks hinnata, kas konkurents on välistatud või on toorpiima töötlevaid VKEsid tõsiselt kahjustatud.

Artikkel 4

1.   Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 126d lõike 7 kohased teatamised hõlmavad liikmesriigi poolt vastuvõetud eekirju kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega juustu tarne reguleerimiseks ning kokkuvõtlikku teatist, milles on märgitud:

a)

juustu nimetus;

b)

tarne reguleerimist taotleva organisatsiooni nimi ja liik;

c)

tarne reguleerimiseks valitud viisid;

d)

eeskirjade jõustumise kuupäev;

e)

ajavahemik, mille jooksul eeskirju kohaldatakse.

2.   Liikmesriigid teatavad komisjonile, kui nad tühistavad eeskirjad enne lõike 1 punktis e osutatud ajavahemikku lõppu.

Artikkel 5

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 185f lõikes 5 osutatud teated hõlmavad liikmesriigi poolt vastu võetud eeskirju seoses kõnealuse määruse artikli 185f lõikes 1 osutatud lepingutega ning kokkuvõtlikku teatist, milles on märgitud:

a)

kas liikmesriik on otsustanud, et toorpiima tarne kohta põllumajandustootjalt toorpiima töötlejale tuleb osaliste vahel sõlmida kirjalik leping, ning kui jah, siis tarneetapp või -etapid, mille kohta tuleb sõlmida kõnealused lepingud, kui piima tarnitakse ühe või mitme koguja kaudu, ning kirjalike lepingute miinimumkestus;

b)

kas liikmesriik on otsustanud, et toorpiima esmaostja peab tegema põllumajandustootjale kirjaliku lepingu pakkumise, ning vajaduse korral lepingu miinimumkestus, mis pakkumises peab sisalduma.

Artikkel 6

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuni 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 94, 30.3.2012, lk 38.


16.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/41


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 512/2012,

15. juuni 2012,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuni 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MK

45,6

TR

43,1

ZZ

44,4

0707 00 05

MK

19,0

TR

119,1

ZZ

69,1

0709 93 10

TR

99,0

ZZ

99,0

0805 50 10

AR

74,0

BO

105,1

TR

92,4

ZA

101,4

ZZ

93,2

0808 10 80

AR

114,0

BR

92,7

CH

68,9

CL

97,5

NZ

131,4

US

160,1

UY

61,9

ZA

104,5

ZZ

103,9

0809 10 00

IL

705,0

TR

223,1

ZZ

464,1

0809 29 00

TR

448,5

ZZ

448,5

0809 40 05

ZA

249,8

ZZ

249,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


16.6.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 156/43


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 513/2012,

15. juuni 2012,

millega määratakse kindlaks teraviljasektori imporditollimaksud alates 16. juunist 2012

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 20. juuli 2010. aasta määrust (EL) nr 642/2010 nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 rakenduseeskirjade kohta teraviljasektori imporditollimaksude osas, (2) eriti selle artikli 2 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud, et CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaks on võrdne nende toodete suhtes importimisel kehtiva sekkumishinnaga ning seda suurendatakse 55 % võrra, millest arvatakse maha kõnealuse kaubasaadetise suhtes kehtiv CIF-impordihind. See maks ei tohi siiski ületada ühise tollitariifistiku tollimaksumäära.

(2)

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikega 2 on ette nähtud, et nimetatud artikli lõikes 1 osutatud tollimaksu arvutamiseks kehtestatakse kõnealustele toodetele korrapäraste ajavahemike järel tüüpiline CIF-impordihind.

(3)

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 2 kohaselt on CN-koodide 1001 19 00, 1001 11 00, ex 1001 91 20 (pehme nisu, seemneks), ex 1001 99 00 (pehme nisu, kõrgekvaliteediline, v.a seemneks), 1002 10 00, 1002 90 00, 1005 10 90, 1005 90 00, 1007 10 90 ja 1007 90 00 alla kuuluvate toodete imporditollimaksu arvutamiseks kasutatav hind iga päeva tüüpiline CIF-impordihind, mis on kindlaks määratud kõnealuse määruse artikliga 5 ette nähtud korras.

(4)

Seepärast tuleks alates 16. juunist 2012 kehtestada impordimaksud, mida kohaldatakse uute maksude jõustumiseni.

(5)

Vajadusest tagada, et kõnealust meedet hakataks kohaldama võimalikult kiiresti pärast ajakohastatud andmete kättesaadavaks tegemist, peaks käesolev määrus jõustuma selle avaldamise päeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud teraviljasektori imporditollimaksud määratakse alates 16. juunist 2012 kindlaks käesoleva määruse I lisas II lisa teabe alusel.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. juuni 2012

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

José Manuel SILVA RODRÍGUEZ


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 187, 21.7.2010, lk 5.


I LISA

Määruse (EÜ) nr 1234/2007 artikli 136 lõikes 1 osutatud toodete impordimaksud, mida kohaldatakse alates 16. juunist 2012

CN-kood

Toote kirjeldus

Imporditollimaks (1)

(eurot/t)

1001 19 00

1001 11 00

Kõva NISU, kõrge kvaliteediga

0,00

keskmise kvaliteediga

0,00

madala kvaliteediga

0,00

ex 1001 91 20

Pehme NISU, seemneks

0,00

ex 1001 99 00

Pehme NISU, kõrge kvaliteediga, v.a seemneks

0,00

1002 10 00

1002 90 00

RUKIS

0,00

1005 10 90

MAISITERAD seemneks, v.a hübriidid

0,00

1005 90 00

MAISITERAD, v.a seemneks (2)

0,00

1007 10 90

1007 90 00

TERASORGO, v.a seemneks ettenähtud hübriidid

0,00


(1)  Importija võib taotleda määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõike 4 kohaselt imporditollimaksu vähendamist:

3 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani või Suessi kanali kaudu ja kui lossimissadam asub Vahemere ääres (Gibraltari väinast kaugemal) või Musta mere ääres;

2 eurot/t kaupade puhul, mis jõuavad liitu Atlandi ookeani kaudu ja kui lossimissadam asub Taanis, Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Soomes, Iirimaal, Ühendkuningriigis või Pürenee poolsaarel Atlandi ookeani poolsel rannikul.

(2)  Importija võib taotleda imporditollimaksu vähendamist ühtse määra alusel 24 eurot tonni kohta, kui on täidetud määruse (EL) nr 642/2010 artikli 3 kehtestatud tingimused.


II LISA

I lisas osutatud impordimaksude arvutamisel arvestatavad tegurid

1.6.2012-14.6.2012

1.

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

(eurot/t)

 

Pehme nisu (1)

Maisiterad

Kõva nisu, kõrge kvaliteediga

Kõva nisu, keskmise kvaliteediga (2)

Kõva nisu, madala kvaliteediga (3)

Börs

Minnéapolis

Chicago

Noteering

237,71

183,97

FOB-hind Ameerika Ühendriikides

235,68

225,68

205,68

Lahe lisatasu

24,85

Suure Järvistu lisatasu

50,93

2.

Määruse (EL) nr 642/2010 artikli 2 lõikes 2 osutatud võrdlusperioodi keskmised:

Lasti veokulud: Mehhiko laht–Rotterdam:

17,08 eurot/t

Lasti veokulud: Suur Järvistu–Rotterdam:

51,92 eurot/t


(1)  Lisatasu 14 eurot/t sisse arvestatud (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(2)  Allahindlus 10 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).

(3)  Allahindlus 30 eurot/t (määruse (EL) nr 642/2010 artikli 5 lõige 3).