23.12.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 434/142


P7_TA(2012)0509

ELi terasetööstus

Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2012. aasta resolutsioon ELi terasetööstuse kohta (2012/2833(RSP))

(2015/C 434/15)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, mis on kasvanud välja ESTÜ asutamislepingust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi varasemaid resolutsioone terasetööstuse ning äriühingute restruktureerimise, üleandmise ja sulgemise kohta ELis,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ja ühenduse hartat töötajate sotsiaalsete põhiõiguste kohta,

võttes arvesse komisjoni 2. veebruari 2011. aasta teatist „Kaubaturgude ja toorainega seotud probleemide lahendamine” (COM(2011)0025),

võttes arvesse strateegiat „Euroopa 2020”,

võttes arvesse komisjoni 10. oktoobri 2012. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks” (COM(2012)0582),

võttes arvesse komisjonile esitatud küsimust ELi terasetööstuse kohta (O-000184/2012 – B7-0368/2012),

võttes arvesse kodukorra artikli 115 lõiget 5 ja artikli 110 lõiget 4,

A.

arvestades, et pärast ESTÜ asutamislepingu kehtivusaja lõppemist reguleeritakse söe- ja terasetööstust ELi lepingu sätetega;

B.

arvestades, et üks Euroopa Liidu eesmärk on toetada töötlevat tööstust ning teha see konkurentsivõimeliseks, jätkusuutlikuks ja võimeliseks reageerima muutuvatele turutingimustele Euroopas ja väljaspool Euroopat, kuna see on Euroopa majanduskasvu ja jõukuse seisukohast väga oluline;

C.

arvestades, et Euroopa terasetööstust on kahjustanud nõudluse järsk vähenemine, mis on toonud kaasa järkjärgulise töökohtade kadumise ja konkurentsivõime nõrgenemise;

D.

arvestades, et terasetööstus on ELi majanduse jaoks strateegilise tähtsusega, ning arvestades, et kogu Euroopa Liidu huvides on hoida alal tegevus, mis on aluseks liidu tööstusstruktuurile, ning tagada varustuskindlus liidusisese tootmise abil;

E.

arvestades, et konkurentsivõimeline Euroopa terasetööstus on paljude suurte tööstussektorite, näiteks autotööstuse, ehitussektori ja masinaehituse sektori arengu ja väärtusloome selgroog;

F.

arvestades, et terasetööstuses esineb suuri probleeme, nagu nõudluse järsk vähenemine, suur konkurents erinevate õigusnormide ja standarditega kolmandatest riikidest pärit impordi näol, raskused tooraine hankimisel ning suuremad kulud, mis on toonud kaasa restruktureerimise, ettevõtete ühinemise ja töökohtade kadumise;

G.

arvestades, et terasesektori tööhõive on vähenenud 1 miljonilt töökohalt 1970. aastal umbes 3 69  000 töökohani 2012. aastal, ning arvestades, et järgtööstuses töötavate inimeste arv ulatub miljonitesse;

H.

arvestades, et komisjoni avaldatud andmete kohaselt ulatus ELi teraseeksport 2010. aastal 33,7 miljoni tonnini (32 miljardi euroni) ning suurimad ELi teraseekspordi turud olid Türgi, Ameerika Ühendriigid, Alžeeria, Šveits, Venemaa ja India, samal ajal kui ELi teraseimport ulatus 2010. aastal 26,8 miljoni tonnini (18 miljardi euroni) ning suurimad impordiallikad olid Venemaa, Ukraina, Hiina, Türgi, Lõuna-Korea, Šveits ja Serbia;

I.

arvestades, et praegune kriis tekitab asjaomastele töötajatele ja piirkondadele ülisuuri sotsiaalseid probleeme, ning arvestades, et restruktureerimisega seotud äriühingud peaksid käituma sotsiaalselt vastutustundlikult, kuna kogemused on meile näidanud, et edukat restruktureerimist ei ole olnud võimalik saavutada ilma piisava sotsiaaldialoogita;

J.

arvestades, et kõrgtehnoloogilises tööstuses, milleks terasetööstus on, on nähtud tehnilise oskusteabe etaloni ja seepärast tuleks seda hoida koheste meetmete võtmisega, et vältida selle ümberpaigutamist väljapoole ELi territooriumit;

1.

palub komisjonil anda lühikese ajaga selge ülevaade Euroopa terasetööstuses toimuvatest suurtest muudatustest; toonitab, et on oluline, et komisjon jälgiks toimuvat arengut tähelepanelikult, et kaitsta Euroopa tööstuslikku pärandit ja seal hõivatud töötajaid;

2.

tuletab meelde, et komisjonil on ESTÜ asutamislepingu kehtivusaja lõppemise järel õigus tegeleda Euroopa terasetööstuses toimuva arengu majandusliku ja sotsiaalse mõjuga, ning palub komisjonil võtta arvesse ESTÜ positiivset kogemust ning moodustada kolmepoolne organ (ametiühingud, tööstus ja komisjon) eesmärgiga tegeleda Euroopa terasetööstuse täiendava arendamisega, tagada prognoosimine, nõustamine ja teabe andmine töötajatele ning tagada Euroopa töönõukogu direktiivi (1) juriidiliste nõuete täielik järgimine;

3.

kutsub komisjoni üles kaaluma hoolikalt strateegilisi keskpika perioodi ja pikaajalisi algatusi terasetööstuse ning selle järgsektorite toetamiseks ja hoidmiseks;

4.

nõuab tungivalt, et komisjon tähtsustaks rohkem tööstuspoliitikat, et elavdada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ülemaailmsel turul eesmärgiga tagada tõeliselt võrdsed tingimused, kindlustades ühtlasi kõrged sotsiaalsed ja keskkonnastandardid ELis ning töötades selle nimel, et saavutada vastastikkus suhetes kolmandate riikidega;

5.

on veendunud, et Euroopa majanduse elavdamine sõltub ka tugevamast töötlevast tööstusest; juhib tähelepanu sellele, et terasel on strateegiliste järgtööstuste – millele Euroopa terasetootmise vähenemine mõjuks kahjulikult ja mis hakkaksid sõltuma kolmandatest riikidest imporditavast terasest ja jääksid selle tagajärjel nõrgemasse positsiooni – konkurentsivõime tagamisel strateegiline tähtsus;

6.

tunneb heameelt komisjoni algatuse üle koostada 2013. aasta juuniks terasesektori Euroopa tegevuskava, kuid rõhutab, et see tuleb esitada võimalikult kiiresti;

7.

palub komisjonil vaadata uuesti läbi oma otsus mitte pikendada pärast 2012. aasta 31. detsembrit terasetoodete ja terastorude impordi eelneva järelevalve süsteemi, mis kehtestati komisjoni määrusega (EL) nr 1241/2009 (2), ning palub komisjonil lisada kõnealune süsteem tegevuskavasse;

8.

nõuab tungivalt, et komisjon näeks oma tegevuskavas ette kõikvõimalike ELi vahendite kasutamise, näiteks tõhusam teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, eelkõige energiatõhususe ja ressursitõhususe valdkonnas, Euroopa Investeerimispanga sihipärased investeeringud, aktiivne töötajate oskuste ja ümberõppe poliitika, samuti vajaduse korral selliste ELi rahastamisvahendite nagu Euroopa Sotsiaalfondi ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi võimaliku kasutamise ning muud algatused tööstuse investeeringute ja ajakohastamise toetamiseks;

9.

on seisukohal, et niisuguses tegevuskavas tuleks kaaluda ka võimalusi suurte energia- ja toorainekulude probleemi lahendamiseks ja leevendamiseks, sest need seavad terasetööstuse konkurentsivõime ohtu; toonitab sellega seoses, et energiatõhusus ja ressursitõhusus võivad aidata kulusid suurel määral vähendada, ning tunneb selles osas heameelt Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse SPIRE üle, kuid nõuab siiski tungivalt, et komisjon ja ka terasesektor ise jätkaksid olemasolevate võimaluste uurimist, ärikonsortsiumite loomise ergutamist ning niisuguste suletud tootmissüsteemi edendamist, mille eesmärk on vanametall kokku koguda ja uuesti kasutusele võtta, arvestades, et tooraine tarnimine on praegu ja saab ka tulevikus olema piiratud;

10.

palub komisjonil võtta terasetööstust arvesse praegu toimuval kehtivate riigiabi eeskirjade läbivaatamisel ning hinnata terasega seotud toodete kvaliteedisertifikaadi kasutuselevõtmise teostatavust;

11.

palub komisjonil jälgida restruktureerimis- või ümberpaigutamisalaseid toiminguid ning tagada üksikjuhtumipõhiselt, et neid teostatakse liidu konkurentsiõigust rangelt järgides; on arvamusel, et jälgida tuleks ka turgu valitseva seisundi võimalikke kuritarvitamisi;

12.

tunneb heameelt selliste projektide üle nagu seda on ULCOSe (terase tootmine eriti madala CO2-emissiooniga) konsortsium, mis on näide uuenduslikust teadus- ja arendusalgatusest, mis aitab terasetööstusel veelgi vähendada CO2-heidet, ning rõhutab vajadust investeerida jätkuvalt teadus- ja uuendustegevusse, mis on olulise tähtsusega kõnealuse sektori tegevuse taaskäivitamiseks ja uuendamiseks;

13.

kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult tulevast arengut üksustes, mis asuvad sellistes kohtades nagu Florange, Liège, Terni, Galaţi, Schifflange, Piombino, Câmpia Turzii, Rodange, Oţelu Roşu, Trieste, Sileesia, Reşiţa, Targoviste, Călăraşi, Hunedoara, Buzău, Braila, Borlänge, Luleå, Oxelösund ja mujal ning mille puutumatus on ohus, et olla kindel, et Euroopa terasesektori konkurentsivõime ja selle tähtsus tööhõivevaldkonnana ei oleks ohus;

14.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon komisjonile, nõukogule ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.


(1)  EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64.

(2)  ELT L 332, 17.12.2009, lk 54.