11.3.2014   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 72/101


Neljapäev, 25. oktoober 2012
Euroopa Liidu kodanike konsulaarkaitse välismaal *

P7_TA(2012)0394

Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2012. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv Euroopa Liidu kodanike konsulaarkaitse kohta välismaal (COM(2011)0881 – C7-0017/2012 – 2011/0432(CNS))

2014/C 72 E/18

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2011)0881),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 23, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0017/2012),

võttes arvesse kodukorra artiklit 55,

võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja õiguskomisjoni arvamusi (A7-0288/2012),

1.

kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.

palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.

palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.

palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

KOMISJONI ETTEPANEK

MUUDATUSETTEPANEK

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6 a (uus)

 

(6 a)

Euroopa Liidu lepingu artikli 35 kohaselt teevad liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaaresindused ning liidu delegatsioonid kolmandates riikides koostööd ja aitavad rakendada liidu kodanike õigust kaitsele kolmandate riikide territooriumil.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

(7)

Esindamata kodanike kaitse kolmandas riigis eeldab tõhusat koostööd ja koordineerimist. Vaja võib olla tihe koostöö kolmandas riigis esindatud abistava liikmesriigi ning kodaniku päritolu liikmesriigi vahel . Kohalik konsulaarkoostöö võib esindamata kodanike puhul olla keerulisem, sest see nõuab koordineerimist kohapeal esindamata asutustega. Et täita lünk, mis on tingitud kodaniku liikmesriigi saatkonna või konsulaadi puudumisest, tuleb luua stabiilne raamistik.

(7)

Esindamata kodanike kaitse kolmandas riigis eeldab tõhusat koostööd ja koordineerimist. Kolmandas riigis esindatud abistav liikmesriik ja liidu delegatsioon ning kodaniku päritoluliikmesriik peaksid tegema tihedat koostööd .

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

 

(7 a)

Kohalik konsulaarkoostöö võib esindamata kodanike puhul olla keerulisem, sest see nõuab koordineerimist kohapeal esindamata asutustega. Et täita lünk, mis on tingitud kodaniku liikmesriigi saatkonna või konsulaadi puudumisest, tuleb luua stabiilne raamistik. Kohalikus konsulaarkoostöös tuleks pöörata nõuetekohast tähelepanu esindamata kodanikele, näiteks koguda kokku liikmesriikide lähimate saatkondade ja konsulaatide asjakohased kontaktandmed.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 b (uus)

 

(7 b)

Komisjon peaks konsulaarkaitse hõlbustamiseks ja parandamiseks koostama praktilised suunised, milles pööratakse erilist tähelepanu esindamata kodanike olukorrale.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

(8)

Liidu kodanik on esindamata, kui tema kodakondsusjärgsel liikmesriigil ei ole kolmandas riigis kättesaadavat saatkonda või konsulaati. Kättesaadavuse mõistet tuleks tõlgendada selliselt, et tagatud oleks kodanike kaitse.

(8)

Liidu kodanik on esindamata, kui tema kodakondsusjärgsel liikmesriigil ei ole kolmandas riigis kättesaadavat saatkonda või konsulaati või kui saatkonda või konsulaati pöördumine põhjustaks vastava liikmesriigi kodanikule põhjendamatut aja- või rahakulu hädaolukorras . Kättesaadavuse mõistet tuleks tõlgendada selliselt, et tagatud oleks kodanike kaitse.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

(9)

Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud õigusega era- ja perekonnaelu austamisele peaksid abistavad liikmesriigid tagama liidu kodanike kolmanda riigi kodakondsusega pereliikmete kaitse samadel tingimustel, nagu nad tagavad enda kodanike kolmanda riigi kodakondsusega pereliikmetele . Pereliikmete määratlemisel tuleks tugineda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, artiklitele 2 ja 3 . Liikmesriigil ei pruugi olla võimalik pakkuda kolmanda riigi kodakondsusega pereliikmetele igat liiki konsulaarkaitset , eelkõige ei väljastata tagasipöördumistunnistusi. Harta artikli 24 kohaselt tuleks esikohale seada lapse parimad huvid, nagu on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsioonis.

(9)

Kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 7 sätestatud õigusega era- ja perekonnaelu austamisele peaksid abistavad liikmesriigid tagama liidu kodanike selliste kolmanda riigi kodakondsusega pereliikmete kaitse , kes on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivis 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil, samadel tingimustel, nagu nad tagavad enda kodanike kolmanda riigi kodakondsusega pereliikmetele, võttes arvesse asjaolu, et liikmesriigil ei pruugi olla võimalik pakkuda kolmanda riigi kodakondsusega pereliikmetele igat liiki konsulaarkaitset, nagu väljastada tagasipöördumistunnistusi. Liikmesriigid peaksid siiski võtma kõik võimalikud meetmed selleks, et tagada kodaniku perekonna puutumatus. Harta artikli 24 kohaselt tuleks esikohale seada lapse parimad huvid, nagu on sätestatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 20. novembri 1989. aasta lapse õiguste konventsioonis.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9 a (uus)

 

(9 a)

Abistav liikmesriik peaks kaaluma kaitse pakkumist pagulaseks tunnistatud isikutele, kodakondsuseta isikutele ja muudele isikutele, kellel ei ole ühegi liikmesriigi kodakondsust, aga kes elavad ühes liikmesriigis ja kellel on selle liikmesriigi väljastatud reisidokument, võttes arvesse nende eriolukorda.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

(10)

Esindamata kodanikud peaksid saama vabalt valida, millise saatkonna või konsulaadi poole nad konsulaarkaitse saamiseks pöörduvad. Liikmesriigid peaksid olema suutelised leppima kokku kohustuste jagamises. Niisugused kokkulepped peaksid olema aga kodanikele läbipaistvad ega tohiks ohustada tõhusat konsulaarkaitset. Niisugustest kokkulepetest tuleb teavitada komisjoni ja sellesisuline teave avaldada komisjoni asjaomasel veebilehel.

(10)

Esindamata kodanikud peaksid saama vabalt valida, millise saatkonna , konsulaadi või vajaduse korral liidu delegatsiooni poole nad konsulaarkaitse saamiseks pöörduvad. Liikmesriigid peaksid olema suutelised leppima kokku kohustuste jagamises. Kohustused tuleks õiglaselt jagada ja võtta arvesse iga liikmesriigi suutlikkust. Niisugused kokkulepped peaksid olema aga kodanikele läbipaistvad ega tohiks ohustada tõhusat konsulaarkaitset. Niisugustest kokkulepetest tuleb teavitada komisjoni ja sellesisuline teave tuleb avaldada komisjoni asjaomasel veebilehel , samuti liikmesriikide ja nõukogu asjakohastel veebilehtedel .

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

(12)

Kaitse tuleks tagada juhul, kui taotleja tõendab, et ta on ELi kodanik. Konsulaarkaitset vajavate kodanike isikut tõendavad dokumendid ei pruugi enam nende käes olla. ELi kodakondsuse põhistaatus antakse otse ELi õigusega ning isikut tõendavatel dokumentidel on pelgalt deklaratiivne väärtus. Kui taotleja ei saa esitada isikut tõendavaid dokumente, peaks tal olema võimalik oma isikut tõendada muul viisil, kontrollides seda vajaduse korral selle liikmesriigi ametiasutuste kaudu, mille kodanik taotleja end väidab olevat.

(12)

Kaitse tuleks tagada juhul, kui taotleja tõendab, et ta on ELi kodanik. Konsulaarkaitset vajavate kodanike isikut tõendavad dokumendid ei pruugi enam nende käes olla. ELi kodakondsuse põhistaatus antakse otse ELi õigusega ning isikut tõendavatel dokumentidel on pelgalt deklaratiivne väärtus. Kui taotleja ei saa esitada isikut tõendavaid dokumente, peaks tal olema võimalik oma isikut tõendada muul viisil, kontrollides seda vajaduse korral selle liikmesriigi ametiasutuste kaudu, mille kodanik taotleja end väidab olevat. Abistav saatkond või konsulaat peaks andma esindamata kodanikele vajalikud vahendid nende isiku kindlakstegemiseks.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

(14)

Täpsustada tuleks koostöö ja koordineerimise ulatus, et määrata kindlaks asjaomastes valdkondades vajalikud meetmed. Esindamata kodanike konsulaarkaitse hõlmab abistamist paljude tüüpiliste olukordade puhul, nagu vahistamine või kinnipidamine, raske õnnetus või haigus ja surm, aga ka hädaolukorras abistamist ja isikute kodumaale repatrieerimist ning tagasipöördumistunnistuste väljastamist. Kuivõrd vajalik kaitse sõltub alati tegelikust olukorrast, ei tohiks konsulaarkaitse piirduda üksnes konkreetsete käesolevas direktiivis nimetatud olukordadega.

(14)

Täpsustada tuleks koostöö ja koordineerimise ulatus, et määrata kindlaks asjaomastes valdkondades vajalikud meetmed. Esindamata kodanike konsulaarkaitse hõlmab abistamist paljude tüüpiliste olukordade puhul, nagu vahistamine või kinnipidamine, raske õnnetus või haigus ja surm, aga ka hädaolukorras abistamist ja isikute kodumaale repatrieerimist ning tagasipöördumistunnistuste väljastamist ning kriisiolukordades abistamist . Kuivõrd vajalik kaitse sõltub alati tegelikust olukorrast, ei tohiks konsulaarkaitse piirduda üksnes konkreetsete käesolevas direktiivis nimetatud olukordadega.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14 a (uus)

 

(14 a)

Vahistamise või kinnipidamise korral konsulaarkaitset pakkudes tuleks arvesse võtta ka erilisi olukordi, eelkõige juhul, kui vahistatakse või peetakse kinni inimkaubanduse ohvriks langenud isik, kes on sooritanud kuriteo otseselt inimkaubanduse ohvriks langemise tõttu. Esindamata kodanikud võivad olla haavatavamas olukorras, kuna neil puudub otsene esindatus.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 15

(15)

Liikmesriikide konsulaarasutuste tõhusaks koordineerimiseks ja koostööks tuleb kindlaks määrata, millist liiki abi konkreetsetes olukordades antakse. Need abiliigid peaksid kajastama liikmesriikide tavapäraseid tavasid, piiramata Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 23, millega liikmesriikidele kehtestatakse kohustus tagada kaitse nende oma kodanikele antava kaitsega samadel tingimustel.

(15)

Liikmesriikide konsulaarasutuste tõhusaks koordineerimiseks ja koostööks tuleb kindlaks määrata, millist liiki abi konkreetsetes olukordades antakse. Need abiliigid peaksid kajastama liikmesriikide tavapäraseid tavasid, piiramata Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 23, millega liikmesriikidele kehtestatakse kohustus tagada kaitse nende oma kodanikele antava kaitsega samadel tingimustel. Tagada tuleks keelebarjääri ületamine ja see, et esindamata kodanikule pakutakse tõlkevõimalust või muud vajalikku abi.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 18 a (uus)

 

(18 a)

Liikmesriigid peaksid kaaluma võimalust luua konsulaarkaitse sihtfond, millest abistava liikmesriigi saatkond või konsulaat võib esindamata kodaniku abistamise kulude katmiseks teha ettemakseid ning millesse abistatava esindamata kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik peaks ettemakseteks kulutatud vahendid tagasi maksma. Komisjon peaks koostöös liikmesriikidega koostama selged eeskirjad, milles määratakse kindlaks rahaliste kohustuste jagamine, et fond toimiks nõuetekohaselt.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 20

(20)

Kohapealse koostöö ja kriisiolukordade juures tuleb täpsustada volitused ja asjaomaseid ülesanded, et tagada esindamata kodanike eest hoolitsemine. Kohalikus konsulaarkoostöös tuleks pöörata nõuetekohast tähelepanu esindamata kodanikele, näiteks muretseda liikmesriikide lähimate saatkondade ja konsulaatide asjakohased kontaktandmed.

(20)

Kriisiolukordade koordineerimisel tuleb täpsustada volitused ja asjaomased ülesanded, et tagada esindamata kodanike eest hoolitsemine. Kriisiolukorras peaksid liidu delegatsioonid tagama liikmesriikide vahel vajaliku kooskõlastamise. Selle ülesande täimiseks ning muu hulgas ka liikmesriikide konsulaartöötajate koolitamiseks peaks Euroopa välisteenistusele andma vajalikud rahalised vahendid.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 21

(21)

Kriisi korral on piisav ettevalmistus ja kohustuste selge jagamine hädavajalik. Kriisiolukorra situatsiooniplaneerimine peaks seetõttu hõlmama esindamata kodanikke ning riiklikud situatsiooniplaneerimiskavad tuleks omavahel koordineerida . Selle juures tuleks arendada juhtriigi põhimõtet.

(21)

Kriisi korral on piisav ettevalmistus ja kohustuste selge jagamine hädavajalik. Kriisiolukorra situatsiooniplaneerimine peaks seetõttu hõlmama esindamata kodanikke ning Euroopa välisteenistus peaks riiklikud situatsiooniplaneerimiskavad omavahel koordineerima .

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 a (uus)

 

(22 a)

Euroopa välisteenistus peaks korraldama konsulaartöötajate koolitamist, et hõlbustada kriisiolukorraks valmistumise ajal kodanikele, sh esindamata kodanikele abi andmist.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 22 b (uus)

 

(22 b)

Konsulaarasutuste töötajatele tuleks korraldada koolitusi, et parandada koostööd ja laiendada nende teadmisi kodanike õiguste kohta, mis tulenevad aluslepingutest ja käesolevast direktiivist.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 23

(23)

Kolmandates riikides esindavad liitu tema delegatsioonid, kes koos liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresindustega aitavad rakendada liidu kodanike konsulaarkaitset käsitlevat õigust, mida on täpsustatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 35. Kooskõlas konsulaarsuhteid käsitleva Viini konventsiooniga võib liikmesriik anda konsulaarkaitset teise liikmesriigi nimel, kui asjaomasel kolmandal riigil ei ole selle suhtes vastuväiteid. Liikmesriikidel tuleks võtta kolmandate riikide suhtes vajalikke meetmeid, mis tagavad, et konsulaarkaitset oleks võimalik anda teise liikmesriigi nimel.

(23)

Kolmandates riikides esindavad liitu tema delegatsioonid, kes koos liikmesriikide diplomaatiliste ja konsulaaresindustega aitavad rakendada liidu kodanike konsulaarkaitset käsitlevat õigust, mida on täpsustatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 35. Liidu delegatsioonid peaksid tagama vajaliku kooskõlastamise liikmesriikide vahel ja vajaduse korral võib neile anda õiguse täita konsulaarülesandeid. Nende ülesannete täitmiseks tuleks Euroopa välisteenistuse käsutusse anda vajalikud rahalised vahendid.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25

(25)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada soodsamaid siseriiklikke sätteid, kui need on direktiiviga kooskõlas.

(25)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada soodsamaid siseriiklikke sätteid, kui need on direktiiviga kooskõlas. Käesoleva direktiiviga ei tohiks kohustada liikmesriike pakkuma esindamata kodanikele sellist liiki abi, mida ei anta abistava liikmesriigi enda kodanikele.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 a (uus)

 

(25 a)

Käesolev direktiiv ei tohiks mõjutada esindamata liikmesriikide kohustust ja/või õigust abistada oma kodanikke otse, kui see on vajalik ja/või soovitatav. Esindamata liikmesriigid peaksid pidevalt toetama liikmesriike, kes nende kodanikele konsulaarabi annavad.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 25 b (uus)

 

(25 b)

Käesoleva direktiivi sujuva ja tõhusa toimimise tagamiseks tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta lisade muutmiseks vastu õigusakte Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 alusel. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsulteerimisi, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning nõuetekohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27

(27)

Hartas sätestatud diskrimineerimiskeelu kohaselt peaksid liikmesriigid rakendama käesolevat direktiivi nii, et sellega ei diskrimineerita direktiiviga hõlmatud abisaajaid nende soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste tunnuste, keele, religiooni või usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, päritolu, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu,

(27)

Hartas , eriti selle artiklis 21 sätestatud diskrimineerimiskeelu kohaselt peaksid liikmesriigid , liidu delegatsioonid ja vajaduse korral Euroopa välisteenistus rakendama alati käesolevat direktiivi nii, et sellega ei diskrimineerita direktiiviga hõlmatud abisaajaid nende soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste tunnuste, keele, religiooni või usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, päritolu, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu,

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27 a (uus)

 

(27 a)

Liikmesriigid peaksid julgustama oma kodanikke end enne kolmandate riikide külastamist välisministeeriumi veebilehel registreerima, et lihtsustada vajaduse korral ja eelkõige kriisiolukorras nende abistamist.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 27 b (uus)

 

(27 b)

Komisjon peaks kaaluma võimalust luua ööpäevaringne infoliin, et lihtsustada hädaolukorras konsulaarkaitset otsivate kodanike juurdepääsu teabele.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis sätestatakse vajalikud koostöö- ja koordineerimismeetmed, et liidu kodanikel oleks lihtsam kasutada õigust saada teise liikmesriigi diplomaatiliselt või konsulaarasutuselt kaitset selle liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel niisuguse kolmanda riigi territooriumil, kus tema kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud.

Käesolevas direktiivis sätestatakse vajalikud koostöö- ja koordineerimismeetmed, et lihtsustada kodanike kaitsmist teise liikmesriigi diplomaatilise või konsulaarasutuse poolt selle liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel niisuguse kolmanda riigi territooriumil, kus tema kodakondsusjärgne liikmesriik ei ole esindatud. Liidu delegatsioonidele võib esindamata kodanike teenindamiseks anda vajaduse korral õiguse täita konsulaarülesandeid.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 1

1.   Igal kodanikul, kellel on sellise ELi liikmesriigi kodakondsus, mis ei ole kolmandas riigis esindatud diplomaatilise või konsulaarasutusega, edaspidi „esindamata kodanik”, on õigus saada teise liikmesriigi konsulaar- ja diplomaatilistelt asutustelt kaitset asjaomase liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel.

1.   Igal kodanikul, kellel on sellise ELi liikmesriigi kodakondsus, mis ei ole kolmandas riigis esindatud diplomaatilise või konsulaarasutusega, edaspidi „esindamata kodanik”, saab liidu delegatsioonilt ja teise liikmesriigi konsulaar- ja diplomaatilistelt asutustelt või liidu delegatsioonilt kaitset asjaomase liikmesriigi kodanikega samadel tingimustel.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 2 – lõige 3

3.   Esindamata kodanike pereliikmetel, kes ei ole ELi kodanikud, on õigus saada konsulaarkaitset samadel tingimustel, nagu seda antakse abistava liikmesriigi kodaniku pereliikmetele , kes ei ole asjaomase liikmesriigi kodanikud .

3.   Esindamata kodanike pereliikmetel, kes ei ole ELi kodanikud, on õigus saada konsulaarkaitset samadel tingimustel, nagu seda antakse päritoluliikmesriigi kodaniku pereliikmetele , või konsulaarkaitset liidu delegatsioonilt .

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 3 – lõige 3

3.   Aukonsuleid peetakse võrdväärseks kättesaadavate saatkondade või konsulaatidega nende volituste ulatuses riiklike õigusaktide ja tavade kohaselt .

3.   Aukonsuleid peetakse võrdväärseks kättesaadavate saatkondade või konsulaatidega tingimusel, et neil on asjakohased volitused, mis on kooskõlas riiklike õigusaktide ja tavadega .

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 1

1.   Esindamata kodanikud võivad valida, millise liikmesriigi saatkonna või konsulaadi poole nad konsulaarkaitse saamiseks pöörduvad.

1.   Esindamata kodanikud võivad valida, millise liikmesriigi saatkonna või konsulaadi poole nad konsulaarkaitse saamiseks pöörduvad. Nad võivad abi saamiseks pöörduda ka liidu delegatsiooni poole, kui see on vajalik või asjakohane. Liikmesriigid avaldavad oma välisministeeriumi veebilehel teabe oma kodanike õiguse kohta paluda juhul, kui nad viibivad kolmandas riigis, kus nende liikmesriik ei ole esindatud, selle direktiivi alusel konsulaarkaitset mingi muu liikmesriigi diplomaatiliselt või konsulaarasutuselt, ning selle õiguse kasutamise tingimuste kohta.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 4 – lõige 2

2.    Liikmesriik võib alaliselt esindada teist liikmesriiki ning liikmesriikide kolmandas riigis asuvad saatkonnad ja konsulaadid võivad sõlmida kokkuleppeid kohustuste jagamise kohta eeldusel, et tagatakse taotluste tõhus menetlemise. Liikmesriigid teavitavad Euroopa Komisjoni niisugustest kokkulepetest eesmärgiga avaldada see teave komisjoni asjaomasel internetilehel .

2.    Selleks et võimaldada esindamata kodanikele konsulaarkaitset ja tagada taotluste tõhus menetlemine, võivad liikmesriikide esindused ja vajaduse korral liidu delegatsioon sõlmida kohapealseid kokkuleppeid kohustuste jagamise ja teabevahetuse kohta. Pärast kohalike ametiasutuste teavitamist antakse kohapealsetest kokkulepetest teada komisjonile ja Euroopa välisteenistusele ning avaldatakse need komisjoni veebisaidil ja asjaomaste liikmesriikide veebisaitidel . Kokkulepetes järgitakse täielikult käesoleva direktiivi sätteid.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 5 – lõige 2

2.   Kui ELi kodanik ei saa esitada kehtivat passi või isikutunnistust, võib kodakondsust tõendada muul viisil, kontrollides seda vajaduse korral selle liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaarasutuste kaudu, mille kodanik taotleja väidab ennast olevat.

2.   Kui ELi kodanik ei saa esitada kehtivat passi või isikutunnistust, võib kodakondsust tõendada muul viisil, kontrollides seda vajaduse korral selle liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaarasutuste kaudu, mille kodanik taotleja väidab ennast olevat. Abistav saatkond või konsulaat annab esindamata kodanikele vajalikud vahendid nende isiku kindlakstegemiseks.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Peatükk 1 a ja artikkel 5 a (uus)

 

PEATÜKK 1 a

Koostöö ja koordineerimine kohaliku konsulaarkaitse valdkonnas

Artikkel 5 a

Üldpõhimõte

Liikmesriikide diplomaatilised ja konsulaarasutused teevad omavahel ja ELiga tihedat koostööd ja koordineerivad oma tegevust, et tagada esindamata kodanikele konsulaarkaitse samadel tingimustel nagu oma kodanikele. Liidu delegatsioonid hõlbustavad koostööd ja koordineerimist liikmesriikide vahel ning liikmesriikide ja liidu vahel, et tagada esindamata kodanikele konsulaarkaitse samadel tingimustel nagu oma kodanikele . Kui konsulaat või saatkond või vajaduse korral liidu delegatsioon abistab esindamata kodanikku, võetakse ühendust piirkondlikult vastutava lähima konsulaadi või saatkonna või kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi välisministeeriumi ja liidu delegatsiooniga, kellega koostööd tehes valitakse võetavad meetmed . Liikmesriigid teavitavad välisministeeriumite asjaomastest kontaktisikutest Euroopa välisteenistust, kes ajakohastab pidevalt neid andmeid oma turvalisel internetilehel.

 

(Sellega on komisjoni ettepaneku artikkel 7 üleliigne.)

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – sissejuhatav osa

2.   Lõikes 1 viidatud konsulaarkaitse hõlmab abi andmist järgmistel juhtudel:

2.   Lõikes 1 viidatud konsulaarkaitse hõlmab abi andmist eelkõige järgmistel juhtudel:

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – punkt b

(b)

kuriteo ohvriks langemine;

(b)

kuriteo ohvriks langemine või kuriteo ohvriks langemise oht ;

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1 a (uus)

 

Konsulaarkaitse laieneb ka kõigile muudele juhtudele, mil esindatud liikmesriik abistaks tavapäraselt oma kodanikke.

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 1

1.   Kui artikli 6 lõikest 1 ei tulene teisiti, täidavad liikmesriikide saatkonnad või konsulaadid esindamata kodaniku vahistamise või kinnipidamise korral eelkõige järgmisi ülesandeid:

1.   Kui artikli 6 lõikest 1 ei tulene teisiti, täidavad liikmesriikide saatkonnad või konsulaadid esindamata kodaniku vahistamise või muul põhjusel kinnipidamise korral eelkõige järgmisi ülesandeid:

(a)

abistavad kodaniku palvel kodaniku pereliikmete või muude sugulaste teavitamisega;

(a)

abistavad kodaniku palvel kodaniku pereliikmete või muude sugulaste teavitamisega;

(b)

külastavad kodanikku ning kontrollivad vanglas kohtlemise miinimumstandarditest kinnipidamist ;

(b)

külastavad kodanikku ning tagavad, et tema kinnipidamistingimused vastavad miinimumnõuetele ;

(c)

annavad kodanikule teavet kinnipeetu õiguste kohta .

(c)

annavad kodanikule teavet tema õiguste kohta ;

 

(c a)

tagavad, et kodanikul on juurdepääs nõuetekohasele õigusabile.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 3

3.   Saatkond või konsulaat teavitab pärast oma külaskäiku kodaniku juurde ja vanglas kohtlemise miinimumstandardite kontrollimist sellest kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki. Ta teavitab viivitamata kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki mis tahes väärkohtlemise kaebustest.

3.   Saatkond või konsulaat teavitab pärast oma külaskäiku kodaniku juurde ja pärast tema kinnipidamistingimuste miinimumnõuetele vastavuse kontrollimist sellest kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki. Ta teavitab viivitamata kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki mis tahes väärkohtlemise kaebustest ja sellise väärkohtlemise ärahoidmiseks võetud meetmetest ning tagab kinnipidamistingimuste miinimumnõuete täitmise .

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 8 – lõige 4

4.   Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki, millist teavet ta kodanikule tema õiguste kohta andis. Ta tegutseb vahendajana, sealhulgas seoses armuandmispalve või ennetähtaegse vabastamise taotluse koostamisega ja ka siis, kui kodanik soovib taotleda üleviimist. Vajaduse korral tegutseb ta kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaarasutuste kaudu makstud õigustasude vahendajana.

4.   Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki, millist teavet ta kodanikule tema õiguste kohta andis. Ta tegutseb vahendajana, tagades sealhulgas , et kodanikul on juurdepääs nõuetekohasele õigusabile ning abile seoses armuandmispalve või ennetähtaegse vabastamise taotluse koostamisega ja ka siis, kui kodanik soovib taotleda üleviimist. Vajaduse korral tegutseb ta kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi diplomaatiliste või konsulaarasutuste kaudu makstud õigustasude vahendajana.

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 1

1.   Kui artikli 6 lõikest 1 ei tulene teisiti, täidavad liikmesriikide saatkonnad või konsulaadid esindamata kodaniku langemise korral kuriteo ohvriks eelkõige järgmisi ülesandeid:

1.   Kui artikli 6 lõikest 1 ei tulene teisiti, täidavad liikmesriikide saatkonnad või konsulaadid esindamata kodaniku langemise korral kuriteo ohvriks või siis, kui on oht, et ta langeb kuriteo ohvriks, eelkõige järgmisi ülesandeid:

(a)

abistavad kodaniku pereliikmete või muude sugulaste teavitamisega, kui kodanik seda soovib;

(a)

abistavad kodaniku pereliikmete või muude sugulaste teavitamisega, kui kodanik seda soovib;

(b)

annavad kodanikele teavet ja/või abi olulistes õigus- ja tervishoiuküsimustes .

(b)

annavad kodanikele teavet ja/või abi tervishoiuküsimustes ;

 

(b a)

annavad kodanikule teavet tema õiguste kohta ning võimaldavad talle juurdepääsu nõuetekohasele õigusabile ja nõustamisele.

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 9 – lõige 2

2.   Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki juhtunust, selle tõsidusest ja antud abist ning suhtleb kodaniku pereliikmete või muude sugulastega, kui kodanik on võimaluse korral selleks oma nõusoleku andnud .

2.   Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki juhtunust, selle tõsidusest ja antud abist . Nimetatud liikmesriik võtab ühendust kodaniku pereliikmete või muude sugulastega juhul , kui kodanik ei ole sellest keeldunud .

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 10 – lõige 2

2.   Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki juhtunust, selle tõsidusest ja antud abist ning suhtleb vajaduse korral kodaniku pereliikmete või muude sugulastega. Meditsiinilise evakueerimise vajaduse korral teavitab ta sellest kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki. Mis tahes meditsiinilise evakueerimise kohta tuleb saada kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt eelnev nõusolek, välja arvatud äärmiselt kiireloomulised juhtumid.

2.   Saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki juhtunust, selle tõsidusest ja antud abist . Nimetatud liikmesriik võtab ühendust kodaniku pereliikmete või muude sugulastega juhul, kui kodanik ei ole sellest keeldunud . Meditsiinilise evakueerimise vajaduse korral teavitab ta sellest kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki. Mis tahes meditsiinilise evakueerimise kohta tuleb saada kodaniku kodakondsusjärgselt liikmesriigilt eelnev nõusolek, välja arvatud äärmiselt kiireloomulised juhtumid.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 11 a (uus)

 

Artikkel 11 a

Kohalik koostöö

Kohalikud koostöökoosolekud hõlmavad esindamata kodanikke käsitleva teabe korrapärast vahetamist niisugustes küsimustes nagu kodanike turvalisus, kinnipidamistingimused ja konsulaarabi kättesaadavus. Juhul kui välisministeeriumid ei ole omavahel teisiti kokku leppinud, täidab kohapeal tehtud otsuse alusel määratud eesistuja ülesandeid liikmesriigi või liidu delegatsiooni esindaja. Eesistuja ajakohastab korrapäraselt kontaktandmeid, eriti seoses esindamata liikmesriikide kontaktpunktidega, ning jagab neid kohalike saatkondade ja konsulaatidega ning liidu delegatsiooniga.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Peatükk 3 ja artikkel 12

3.     PEATÜKK

Finantsmenetlused

Artikkel 12

Üldeeskirjad

Kui esindamata kodanik palub abi ettemakse või repatrieerimise vormis, kohaldatakse järgmist menetlust, kui artikli 6 lõikest 1 ei tulene teisiti:

(a)

esindamata kodanik kohustub maksma täies ulatuses tagasi oma kodakondsusjärgsele liikmesriigile ettemakse või tehtud kulutused, millele vajaduse korral lisandub konsulaartasu, kasutades 1. lisas esitatud standardvormi;

(b)

abistava saatkonna või konsulaadi nõudel esitab kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik sellele viivitamata taotlust käsitleva vajaliku teabe ning selgitab välja, kas ette on nähtud konsulaartasu;

(c)

abistav saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki mis tahes taotlusest ettemakse või repatrieerimise kohta, mida ta on menetlenud;

(d)

kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik hüvitab abistava saatkonna või konsulaadi kirjaliku taotluse korral täies ulatuses mis tahes ettemakse või tehtud kulud, kasutades selleks 1. lisas esitatud vormi.

välja jäetud

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 13

Artikkel 13

Lihtsustatud menetlus kriisiolukordades

1.     Kriisiolukordades koordineerib abistav saatkond või konsulaat kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigiga mis tahes evakueerimist või esindamata kodanikule muu vajaliku toetuse andmist.

Abistav liikmesriik esitab mis tahes taotlused sellise evakueerimise või toetuse kulude hüvitamiseks kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi välisministeeriumile. Abistav liikmesriik võib taotleda kulude hüvitamist ka siis, kui esindamata kodanik ei ole allkirjastanud artikli 12 punkti a kohast tagasimaksekohustuse dokumenti.

Käesolev lõige ei takista kodaniku kodakondsusjärgsel liikmesriigil nõudmast tagasimaksmist riigisiseste eeskirjade alusel.

2.     Suurte kriiside korral hüvitab kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik evakueerimise või toetuse kulud proportsionaalselt, jagades üldkulud abistatud kodanike arvuga, kui abistav liikmesriik seda nõuab.

3.     Kui kulusid ei ole võimalik välja arvutada, võib abistav liikmesriik taotleda kulude hüvitamist toetuse liigile kindlaks määratud summade alusel, nagu on sätestatud 2. lisas.

4.     Kui abistav liikmesriik sai abistamiseks rahalist toetust liidu kodanikukaitse mehhanismi kaudu, määratakse kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigi osa suurus kindlaks pärast ELi osa mahaarvamist.

5.     Kulude hüvitamise taotlemisel kasutatakse ühtseid vorme, mis on esitatud 2. lisas.

välja jäetud

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Peatükk 4 – pealkiri

Koostöö ja koordineerimine kohalikul tasandil ja kriisiolukorras

Koostöö ja koordineerimine kriisiolukorras

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 14

Artikkel 14

Kohalik koostöö

Kohalikud koostöökoosolekud hõlmavad esindamata kodanikke käsitleva teabe korrapärast vahetamist niisugustes küsimustes nagu kodanike turvalisus, vanglatingimused ja konsulaarabi kättesaadavus. Juhul kui välisministeeriumid ei ole omavahel teisiti kokku leppinud, esindab liikmesriiki või liidu delegatsiooni kohapeal määratud eesistuja. Eesistuja ajakohastab korrapäraselt kontaktandmeid, eriti seoses esindamata liikmesriikide kontaktpunktidega, ning jagab neid kohalike saatkondade ja konsulaatidega ning liidu delegatsiooniga.

välja jäetud

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 1

1.    Põhjaliku valmisoleku tagamise eesmärgil hõlmab situatsiooniplaneerimine ka esindamata kodanikke. Kolmandas riigis esindatud liikmesriigid koordineerivad oma situatsiooniplaneerimiskavad omavahel ja liidu delegatsiooniga. Nad lepivad kokku asjaomastes ülesannetes , et tagada kriisi korral esindamata kodanike täielik abistamine, määravad kogunemiskohtade esindajad ning teavitavad esindamata kodanikke kriisiks valmistumise korraldustest oma kodanikega samadel tingimustel.

1.    Liidu delegatsioonid koordineerivad liikmesriikide vahel situatsiooniplaneerimist , et tagada põhjalik valmisolek, sealhulgas vajalike ülesannete jaotus, et tagada kriisi korral esindamata kodanike täielik abistamine, esindajate määramine kogunemiskohtadesse ning esindamata kodanike teavitamine kriisiks valmistumise korraldustest oma kodanikega samadel tingimustel.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 15 – lõige 2

2.   Kriisi korral teevad liikmesriigid ja EL tihedalt koostööd, et tagada esindamata kodanikele tõhus abi . Liikmesriigid ja EL teavitavad üksteist saadaolevast evakueerimissuutlikkusest aegsasti. Liikmesriikide taotlusel võivad liikmesriike toetada ELi tasandi päästemeeskonnad, sealhulgas konsulaareksperdid, eriti esindamata liikmesriikidest.

2.   Kriisi korral teevad liikmesriigid ja Euroopa välisteenistus tihedalt koostööd, et tagada esindamata kodanikele tõhus abi. Liidu delegatsioon koordineerib aegsasti teabevahetust saadaoleva evakueerimissuutlikkuse kohta , koordineerib evakueerimist ja annab evakueerimiseks vajalikku abi, kusjuures teda võivad toetada ELi tasandi päästemeeskonnad, sealhulgas konsulaareksperdid, eriti esindamata liikmesriikidest.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – pealkiri

Juhtriik

Koordineerimine kriisiks valmistumisel ja kriisi ajal

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 1

 

1.    Käesolevas direktiivis on juhtriik (juhtriigid) üks või mitu liikmesriiki konkreetses kolmandas riigis, kes vastutab/ vastutavad koordineerimise eest ja juhivad abistamist kriisiks ettevalmistumisel ja selle ajal ning see hõlmab spetsiifilist esindamata kodanikega seotud rolli.

1.    Liidu delegatsioonid vastutavad abi koordineerimise ja andmise eest kriisiks ettevalmistumisel ja selle ajal ning see hõlmab spetsiifilist esindamata kodanikega seotud rolli.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 2

2.     Liikmesriik määratakse konkreetses kolmandas riigis juhtriigiks, kui ta on andnud oma sellesisulisest kavatsusest teada olemasoleva turvalise sidevõrgu kaudu, juhul kui mõni teine liikmesriik ei esita selle suhtes 30 päeva jooksul vastuväiteid või kui esitatud juhtriik ei ole turvalise sidevõrgu kaudu selle ülesande täitmise soovist loobunud. Kui juhtriigiülesannet soovib hakata ühiselt täitma rohkem kui üks liikmesriik, teavitavad nad ühiselt sellekohasest soovist turvalise sidevõrgu kaudu. Kriisi korral võib seda ülesannet hakata viivitamata täitma üks või mitu liikmesriiki ja sellest teavitatakse 24 tunni jooksul. Liikmesriigid võivad pakkumisest keelduda, kuid nende kodanikel ja võimalikel abisaajatel on artikli 6 lõike 1 kohaselt endiselt õigus saada juhtriigilt abi. Juhtriigi puudumise korral lepivad kohapeal esindatud liikmesriigid kokku, milline liikmesriik koordineerib esindamata kodanikele antavat abi.

välja jäetud

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 3

3.   Kriisiks valmisolekuks tagab juhtriik (juhtriigid) , et saatkondade ja konsulaatide situatsiooniplaneerimises oleks nõuetekohaselt arvestatud esindamata kodanikega, et situatsiooniplaneerimiskavad oleksid koordineeritud ja et saatkondi ja konsulaate ning liidu delegatsioone oleks nendest kokkulepetest nõuetekohaselt teavitatud.

3.   Kriisiks valmisolekuks tagab liidu delegatsioon , et saatkondade ja konsulaatide situatsiooniplaneerimises oleks nõuetekohaselt arvestatud esindamata kodanikega, et situatsiooniplaneerimiskavad oleksid koordineeritud ja et saatkondi ja konsulaate oleks nendest kokkulepetest nõuetekohaselt teavitatud.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 – lõige 4

4.   Kriisi korral vastutab juhtriik (juhtriigid) või abi koordineeriv liikmesriik esindamata kodanikele abistamise , kokkukutsumise ja vajaduse korral turvalisse kohta evakueerimise koordineerimise ja läbiviimise eest ning teda abistavad teised asjaomased liikmesriigid . See tagab ka esindamata liikmesriikidele kontaktpunkti, mille kaudu nad saavad teavet oma kodanike kohta ja koordineerida vajaliku abi andmist. Juhtriik (juhtriigid) või esindamata kodanike abistamist koordineeriv liikmesriik võib vajaduse korral kasutada selliseid vahendeid nagu ühenduse kodanikukaitse mehhanism ning paluda toetust välisteenistuse kriisiohje struktuuridelt. Liikmesriigid annavad juhtriigile (juhtriikidele) või abi koordineerivale liikmesriigile kogu vajaliku teabe nende kriisiolukorras viibivate esindamata kodanike kohta.

4.   Kriisi korral vastutab liidu delegatsioon esindamata kodanike abistamise ja kokkukutsumise eest ning koordineerib asjaomaste liikmesriikide toel nende turvalisse kohta evakueerimist . See tagab ka esindamata liikmesriikidele kontaktpunkti, mille kaudu nad saavad teavet oma kodanike kohta ja koordineerida vajaliku abi andmist. Liidu delegatsioon ja asjaomased liikmesriigid võivad vajaduse korral kasutada selliseid vahendeid nagu ühenduse kodanikukaitse mehhanism ning paluda toetust välisteenistuse kriisiohje struktuuridelt. Liikmesriigid annavad liidu delegatsioonile kogu vajaliku teabe nende kriisiolukorras viibivate esindamata kodanike kohta.

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Peatükk 4 a (uus)

 

PEATÜKK 4 a

Finantsmenetlused

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 a (uus)

 

Artikkel 16 a

Üldeeskirjad

Kui esindamata kodanik palub abi ettemakse või repatrieerimise vormis, kohaldatakse järgmist menetlust, kui artikli 6 lõikest 1 ei tulene teisiti:

(a)

esindamata kodanik kohustub maksma täies ulatuses tagasi oma kodakondsusjärgsele liikmesriigile ettemakse või tehtud kulutused, millele vajaduse korral lisandub konsulaartasu, kasutades 1. lisas esitatud standardvormi;

(b)

abistava saatkonna või konsulaadi nõudel esitab kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik sellele viivitamata taotlust käsitleva vajaliku teabe ning selgitab välja, kas ette on nähtud konsulaartasu;

(c)

abistav saatkond või konsulaat teavitab kodaniku kodakondsusjärgset liikmesriiki mis tahes taotlusest ettemakse või repatrieerimise kohta, mida ta on menetlenud;

(d)

kodaniku kodakondsusjärgne liikmesriik hüvitab abistava saatkonna või konsulaadi kirjaliku taotluse alusel täies ulatuses mis tahes ettemaksed või tehtud kulud, kasutades selleks 1. lisas esitatud vormi.

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 16 b (uus)

 

Artikkel 16 b

Lihtsustatud menetlus kriisiolukordades

1.     Kriisiolukordades koordineerib liidu delegatsioon kodaniku kodakondsusjärgse liikmesriigiga esindamata kodaniku evakueerimist või talle mis tahes muu vajaliku abi andmist.

2.     Euroopa välisteenistusel on vajalikud rahalised vahendid abi koordineerimiseks ja andmiseks kriisiks valmistumisel ja kriisiolukorras.

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 a (uus)

 

Artikkel 18 a

Lisade muudatused

Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 18 b vastu delegeeritud õigusakte lisades mis tahes muudatuse tegemiseks.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 18 b (uus)

 

Artikkel 18 b

Volituste delegeerimine

1.     Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.     Artiklis 18 a osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse kindlaksmääramata ajaks alates … (1).

3.     Euroopa Parlament või nõukogu võib artiklis 18 a osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.     Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.     Artikli 18 a alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.


(1)   Käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev.