14.4.2012   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 109/7


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Vrchní soud v Praze (Tšehhi Vabariik) 7. veebruaril 2012 — Marián Baláž

(Kohtuasi C-60/12)

2012/C 109/13

Kohtumenetluse keel: tšehhi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Vrchní soud v Praze

Põhikohtuasja pool

Apellant: Marián Baláž

Eelotsuse küsimused

1.

Kas nõukogu 24. veebruari 2005. aasta raamotsuse 2005/214/JSK (1) rahaliste karistuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta („raamotsus”) artikli 1 punkti a alapunktis iii kasutatud mõistet „eelkõige kriminaalasjades pädev kohus” tuleb käsitada Euroopa Liidu õiguse autonoomse mõistena?

2.a)

Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis millistele tunnustele peab vastama riigi kohus, mis võib asjaomase isiku algatusel arutada tema kaebust otsuse peale, mille on teinud ametiasutus, mis ei ole kohus (haldusasutus), selleks, et teda oleks võimalik pidada „eelkõige kriminaalasjades pädevaks kohtuks” raamotsuse artikli 1 punkti a alapunkti iii tähenduses?

2.b)

Kas Austria sõltumatut halduskohut (Unabhängiger Verwaltungssenat) saab käsitada „eelkõige kriminaalasjades pädeva kohtuna” raamotsuse artikli 1 punkti a alapunkti iii tähenduses?

2.c)

Kui vastus esimesele küsimusele on eitav, siis kas täitva riigi pädev asutus peab mõistet „eelkõige kriminaalasjades pädev kohus” raamotsuse artikli 1 punkti a alapunkti iii tähenduses tõlgendama selle riigi õiguse alusel, kelle asutus tegi otsuse raamotsuse artikli 1 punkti a alapunkti iii tähenduses, või selle riigi õiguse alusel, kes otsustab sellise otsuse tunnustamise ja täitmise üle?

3.

Kas „võimalus juhtumi arutamisele eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus” raamotsuse artikli 1 punkti a alapunkti iii tähenduses on olemas ka siis, kui asjaomasel isikul ei ole võimalik nõuda otse juhtumi arutamist „eelkõige kriminaalasjades pädevas kohtus”, vaid ta peab esiteks vaidlustama sellise asutuse otsuse, mis ei ole kohus (haldusasutus), kusjuures sellise vaidlustamise tagajärjel muutub haldusasutuse otsus kehtetuks, selles samas haldusasutuses algatatakse tavamenetlus ning alles haldusasutuse poolt sellise tavamenetluse raames tehtud otsuse peale on võimalik edasi kaevata „eelkõige kriminaalasjades pädevale kohtule”?

Kas seoses „võimalusega juhtumi arutamisele” on vajalik lahendada järgmised küsimused: kas kaebus, mille „eelkõige kriminaalasjades pädev kohus” lahendab, on tavaline (st kaebus otsuse peale, mis ei ole veel lõplik) või erakorraline (st kaebus lõpliku otsuse peale); kas „eelkõige kriminaalasjades pädev kohus” on sellise kaebuse alusel pädev kogu asja uuesti läbi vaatama nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude osas?


(1)  ELT 2005, L 76, lk 16.