ISSN 1977-0650

doi:10.3000/19770650.L_2013.141.est

Euroopa Liidu

Teataja

L 141

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

56. köide
28. mai 2013


Sisukord

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Nõukogu määrus (EL) nr 488/2013, 27. mai 2013, millega muudetakse määrust (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

1

 

*

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 489/2013, 27. mai 2013, millega muudetakse määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) lisa seoses toimeainega kaheahelaline ribonukleiinhape (dsRNA), mis on homoloogne Iisraeli akuutse paralüüsi viiruse (IAPV) viiruselise ribonukleiinhappe kapsiidi osa ja geenidevahelise piirkonna osa koodiga ( 1 )

4

 

*

Komisjoni määrus (EL) nr 490/2013, 27. mai 2013, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli suhtes

6

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 491/2013, 27. mai 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

26

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Nõukogu direktiiv 2013/12/EL, 13. mai 2013, millega kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega

28

 

*

Nõukogu direktiiv 2013/13/EL, 13. mai 2013, millega kohandatakse teatavaid direktiive maksustamise valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega

30

 

 

OTSUSED

 

 

2013/236/EL

 

*

Nõukogu otsus, 25. aprill 2013, mis on adresseeritud Küprosele ning käsitleb spetsiifilisi finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu taastamise meetmeid

32

 

 

2013/237/EL

 

*

Nõukogu rakendusotsus, 14. mai 2013, mille kohaselt lubatakse Tšehhi Vabariigil ja Poola Vabariigil kohaldada erimeetmeid, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 5

37

 

 

2013/238/EL

 

*

Nõukogu otsus, 21. mai 2013, Regioonide Komitee nelja Ühendkuningriigi liikme ja kolme Ühendkuningriigi asendusliikme ametisse nimetamise kohta

42

 

 

2013/239/EL

 

*

Nõukogu otsus, 21. mai 2013, Regioonide Komitee Eesti asendusliikme ametisse nimetamise kohta

43

 

*

Nõukogu otsus 2013/240/ÜVJP, 27. mai 2013, millega muudetakse otsust 2010/279/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Afganistanis (EUPOL AFGHANISTAN)

44

 

*

Nõukogu otsus 2013/241/ÜVJP, 27. mai 2013, millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO)

47

 

 

2013/242/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 22. mai 2013, millega kehtestatakse riikliku energiatõhususe tegevuskava vorm vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/27/EL (teatavaks tehtud numbri C(2013) 2882 all)  ( 1 )

48

 

 

2013/243/EL

 

*

Komisjoni rakendusotsus, 24. mai 2013, milles käsitletakse ajutist erandit nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglitest, et võtta arvesse Svaasimaa eriolukorda seoses virsikute, pirnide ja ananassidega (teatavaks tehtud numbri C(2013) 2906 all)

54

 

 

 

*

Teade lugejatele – Nõukogu 7. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 216/2013 Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta (vt tagakaane sisekülge)

s3

 


 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.


II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

28.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/1


NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 488/2013,

27. mai 2013,

millega muudetakse määrust (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 28. veebruari 2011. aasta otsust 2011/137/ÜVJP piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 2. märtsi 2011. aasta määrusega (EL) nr 204/2011 piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Liibüas (2) jõustatakse meetmed, mis on sätestatud otsuses 2011/137/ÜVJP.

(2)

Nõukogu 22. jaanuari 2013. aasta otsusega 2013/45/ÜVJP (3) muudetakse otsust 2011/137/ÜVJP, et lubada teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist juhul, kui neid on vaja liidus tehtud kohtu või haldusorgani otsusele või liikmesriigis täitmisele pööratavale kohtuotsusele reageerimiseks.

(3)

Nõukogu 22. aprilli 2013. aasta otsusega 2013/182/ÜVJP (4) muudetakse otsust 2011/137/ÜVJP kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 2095 (2013), millega muudetakse erandeid relvaembargost, mis on sätestatud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1970 (2011) punkti 9 alapunktiga a ja ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2009 (2011) punkti 13 alapunktiga a.

(4)

Teatud kõnealused meetmed kuuluvad Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu tasandi õigusakti, eriti tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(5)

Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 204/2011 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 204/2011 muudetakse järgmiselt:

1)

artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1.   Keelatud on:

a)

osutada isikutele, üksustele või asutustele Liibüas või Liibüas kasutamiseks otse või kaudselt tehnilist abi seoses sõjaliste kaupade ühises Euroopa Liidu nimekirjas (5) („sõjaliste kaupade ühine nimekiri”) loetletud kaupade ja tehnoloogiatega või seoses kõnealuses nimekirjas loetletud kaupade tarnimise, tootmise, hoolduse või kasutamisega;

b)

osutada isikutele, üksustele või asutustele Liibüas või Liibüas kasutamiseks otse või kaudselt tehnilist abi või vahendusteenuseid seoses I lisas loetletud varustusega, mida võidakse kasutada siserepressioonideks;

c)

otse või kaudselt rahastada isikuid, üksusi või asutusi Liibüas või osutada neile või Liibüas kasutamiseks otse või kaudselt finantsabi, sealhulgas anda toetusi, laenusid ja ekspordikrediidikindlustust, seoses sõjaliste kaupade ühises nimekirjas või I lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiatega nende toodete müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks või sellega kaasneva tehnilise abi osutamiseks;

d)

otse või kaudselt osutada tehnilist abi, rahastamist või finantsabi, vahendus- või transporditeenuseid seoses relvastatud palgasõjaväelaste pakkumisega Liibüas või Liibüas kasutamiseks;

e)

osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktides a–d osutatud keeldudest.

2.   Erandina lõikest 1 ei kohaldata selles sätestatud keelde järgmise suhtes:

a)

IV lisas loetletud liikmesriikide pädevate asutuste poolt eelnevalt heakskiidetud tehnilise abi, rahastamise või finantsabi osutamine seoses mittesurmava sõjalise varustusega, mis on ette nähtud üksnes humanitaar- või kaitseotstarbel kasutamiseks;

b)

sanktsioonide komitee poolt eelnevalt heakskiidetud tehnilise abi, rahastamise või finantsabi osutamine seoses muu relvade ja sellega seotud materjalide müügi ja tarnimisega;

c)

sellise tehnilise abi, rahastamise või finantsabi osutamine, mis on mõeldud üksnes Liibüa valitsusele julgeoleku või desarmeerimise toetamiseks;

d)

kaitseriietus, sealhulgas kuulivestid ja kiivrid, mida ekspordivad ajutiselt Liibüasse ÜRO, liidu või selle liikmesriikide töötajad, meedia esindajad, humanitaar- ja arenguabitöötajad ning nendega seotud töötajad üksnes isiklikuks kasutamiseks.

3.   Erandina lõikest 1 võivad IV lisas osutatud liikmesriikide pädevad asutused lubada osutada tehnilist abi, rahastamist või finantsabi, mis on seotud varustusega, mida võidakse kasutada siserepressioonideks, neile sobivatel tingimustel, kui nad on teinud kindlaks, et selline varustus on ette nähtud üksnes humanitaar- või kaitseotstarbel kasutamiseks.

2)

artikkel 8 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 8

1.   Erandina artiklist 5 võivad IV lisas osutatud liikmesriikide pädevad asutused lubada II lisas osutatud isikute, üksuste või asutuste puhul teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist järgmistel tingimustel:

a)

kohus, haldusorgan või vahekohus on kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside suhtes kasutanud kinnipidamisõigust enne kuupäeva, mil artiklis 5 osutatud isik, üksus või asutus kanti II lisasse, või talle osutati artikli 5 lõikes 4, või on teinud nende kohta otsuse enne nimetatud kuupäeva;

b)

kõnealuseid rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise kinnipidamisõigusega tagatud või sellise otsusega kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks selliseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

kinnipidamisõigusest või otsusest ei saa kasu II või III lisas loetletud või artikli 5 lõikes 4 osutatud isikud, üksused või asutused;

d)

kinnipidamisõiguse või otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga; ning

e)

liikmesriik on kinnipidamisõiguse või otsuse sanktsioonide komiteele teatavaks teinud.

2.   Erandina artiklist 5 võivad IV lisas osutatud liikmesriikide pädevad asutused lubada III lisas osutatud isikute, üksuste või asutuste puhul teatavate külmutatud rahaliste vahendite või majandusressursside vabastamist järgmistel tingimustel:

a)

vahekohus on teinud kõnealuste rahaliste vahendite või majandusressursside kohta otsuse enne kuupäeva, mil artiklis 5 osutatud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus kanti III lisas esitatud loetellu, või nende kohta on liidus tehtud kohtu või haldusorgani otsus või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratav kohtuotsus enne või pärast nimetatud kuupäeva;

b)

kõnealuseid rahalisi vahendeid või majandusressursse kasutatakse ainult sellise otsusega tagatud või kehtivaks tunnistatud nõuete rahuldamiseks selliseid nõudeid omavate isikute õigusi reguleerivate õigusnormidega seatud piires;

c)

otsusest ei saa kasu II või III lisas loetletud või artikli 5 lõikes 4 osutatud füüsilised ega juriidilised isikud, üksused või asutused; ning

d)

otsuse tunnustamine ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi avaliku korraga.

3.   Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni igast käesoleva artikli alusel antud loast.”;

3)

artikli 9 lõikesse 1 lisatakse järgmised punktid:

„c)

maksed, mis kuuluvad tasumisele kohtu, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 1;

d)

maksed, mis kuuluvad tasumisele liidus tehtud või asjaomases liikmesriigis täitmisele pööratava kohtu, haldusorgani või vahekohtu otsuse alusel, nagu on osutatud artikli 8 lõikes 2.”

4)

artiklisse 13 lisatakse järgmine lõige:

„3.   Lõige 2 ei takista liikmesriike vahetamast kõnealust infot kooskõlas nende siseriikliku õigusega Liibüa asjakohaste ametiasutustega ja teiste liikmesriikidega, kui see on vajalik, et aidata tagastada seadusevastaselt omandatud vara.”.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON


(1)  ELT L 58, 3.3.2011, lk 53.

(2)  ELT L 58, 3.3.2011, lk 1.

(3)  ELT L 20, 23.1.2013, lk 60.

(4)  ELT L 111, 23.4.2013, lk 50.

(5)  ELT C 69, 18.3.2010, lk 19.”;


28.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/4


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 489/2013,

27. mai 2013,

millega muudetakse määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) lisa seoses toimeainega kaheahelaline ribonukleiinhape (dsRNA), mis on homoloogne Iisraeli akuutse paralüüsi viiruse (IAPV) viiruselise ribonukleiinhappe kapsiidi osa ja geenidevahelise piirkonna osa koodiga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 470/2009, milles sätestatakse ühenduse menetlused farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormide kehtestamiseks loomsetes toiduainetes ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 2377/90 ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 726/2004, (1) eriti selle artiklit 14 koostoimes artikliga 17,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamust, mille on sõnastanud veterinaarravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidus toiduloomade veterinaarravimites või loomakasvatuses kasutatavates biotsiidides kasutamiseks ettenähtud farmakoloogiliste toimeainete jääkide piirnormid tuleb kehtestada kooskõlas määrusega (EÜ) nr 470/2009.

(2)

Farmakoloogilised toimeained ja nende liigitus loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi on sätestatud komisjoni 22. detsembri 2009. aasta määruse (EL) nr 37/2010 (mis käsitleb farmakoloogilisi toimeaineid ja nende liigitust loomsetes toiduainetes sisalduvate jääkide piirnormide järgi) (2) lisas.

(3)

Euroopa Ravimiametile on esitatud taotlus määrata kindlaks jääkide piirnorm kaheahelalise ribonukleiinhappe (dsRNA) suhtes, mis on homoloogne mesilastel esineva Iisraeli akuutse paralüüsi viiruse (IAPV) viiruselise ribonukleiinhappe kapsiidi osa ja geenidevahelise piirkonna osa koodiga.

(4)

Veterinaarravimite komitee soovituse kohaselt ei ole kõnealuse farmakoloogilise toimeaine puhul asjakohane kohaldada tavapärast farmakoloogilist ja toksikoloogilist lähenemisviisi, sealhulgas lubatud päevase tarbitava koguse kindlaksmääramine, ning kaheahelalise ribonukleiinhappe (dsRNA) suhtes, mis on homoloogne mesilastel esineva Iisraeli akuutse paralüüsi viiruse (IAPV) viiruselise ribonukleiinhappe kapsiidi osa ja geenidevahelise piirkonna osa koodiga, ei ole vaja kehtestada mees leiduvate jääkide piirnormi.

(5)

Kooskõlas määruse (EÜ) nr 470/2009 artikliga 5 peab Euroopa Ravimiamet alati kaaluma võimalust kasutada teatavas toiduaines leiduva farmakoloogilise toimeaine suhtes kehtestatud jääkide piirnormi teise samalt loomaliigilt pärit toiduaine puhul või ühe või mitme liigi suhtes kehtestatud farmakoloogilise toimeaine jääkide piirnormi muude liikide puhul. Veterinaarravimite komitee leiab, et kõnealuse toimeaine puhul ei saa toetada järelduste laiendamist teistele toidulooma liikidele.

(6)

Seega tuleks muuta määruse (EL) nr 37/2010 lisas esitatud tabelit 1, et lisada sinna toimeaine kaheahelaline ribonukleiinhape (dsRNA), mis on homoloogne mesilastel esineva Iisraeli akuutse paralüüsi viiruse (IAPV) viiruselise ribonukleiinhappe kapsiidi osa ja geenidevahelise piirkonna osa koodiga, ja ühtlasi tuleks tabelisse märkida, et mee suhtes kohaldatavat jääkide piirnormi ei ole vaja kehtestada.

(7)

Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veterinaarravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 152, 16.6.2009, lk 11.

(2)  ELT L 15, 20.1.2010, lk 1.


LISA

Määruse (EL) nr 37/2010 lisa tabelisse 1 lisatakse tähestiku järjekorda järgides järgmine toimeaine:

Farmakoloogiline toimeaine

Markerjääk

Loomaliik

Jääkide piirnormid

Sihtkoed

Muud sätted (vastavalt määruse (EÜ) nr 470/2009 artikli 14 lõikele 7)

Terapeutiline liigitus

„Kaheahelaline ribonukleiinhape (dsRNA), homoloogne Iisraeli akuutse paralüüsi viiruse (IAPV) viiruselise ribonukleiinhappe kapsiidi osa ja geenidevahelise piirkonna osa koodiga

EI KOHALDATA

Mesilased

Piirnorme ei nõuta

Mesi

KIRJE PUUDUB

KIRJE PUUDUB”


28.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/6


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 490/2013,

27. mai 2013,

millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli suhtes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artiklit 7,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A.   MENETLUS

1.   Algatamine

(1)

29. augustil 2012 avaldas Euroopa Komisjon (edaspidi „komisjon”) Euroopa Liidu Teatajas teate (2) (edaspidi „algatamisteade”) dumpinguvastase menetluse algatamise kohta Argentinast ja Indoneesiast (edaspidi „asjaomased riigid”) pärit biodiisli impordi suhtes Euroopa Liitu.

(2)

Uurimine algatati kaebuse alusel, mille esitas 17. juulil 2012. aastal Euroopa Biodiisli Nõukogu (edaspidi „kaebuse esitaja”) tootjate nimel, kelle toodang moodustab üle 60 % liidu biodiisli kogutoodangust. Kaebus sisaldas esmapilgul usutavaid tõendeid nimetatud toote dumpinguhinnaga müügi ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida käsitati piisava põhjusena menetluse algatamiseks.

(3)

30. jaanuaril 2013. aastal kehtestas komisjon asjaomastest riikidest pärit sama toote impordi suhtes registreerimisnõude vastavalt komisjoni 28. jaanuari 2013. aasta määrusele (EL) nr 79/2013 (3).

(4)

Komisjon teatas 10. novembril 2012. aastal Euroopa Liidu Teatajas avaldatud teates (4) subsiidiumidevastase menetluse algatamisest Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli impordi suhtes liitu ja alustas eraldi uurimist.

2.   Uurimisperiood

(5)

Dumpingu ja kahju uurimine hõlmas ajavahemikku 1. juulist 2011 kuni 30. juunini 2012 (edaspidi „uurimisperiood”). Kahju hindamise seisukohalt olulisi suundumusi vaadeldi ajavahemikul 1. jaanuarist 2009 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood”).

3.   Uurimisega seotud isikud

(6)

Komisjon teavitas ametlikult kaebuse esitajat, teisi teadaolevaid liidu tootjaid, Argentina ja Indoneesia teadaolevaid eksportivaid tootjaid, teadaolevaid importijaid, tarnijaid, turustajaid, kasutajaid ja asjaomaseid ühendusi ning Argentina ja Indoneesia ametiasutusi uurimise algatamisest. Algatamisteates paluti kõikidel uurimisega seotud isikutel komisjoniga ühendust võtta ja endast teada anda.

(7)

Huvitatud isikutele anti võimalus teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda algatamisteates märgitud tähtaja jooksul ärakuulamist.

(8)

Kaebuse esitaja, Argentina ja Indoneesia eksportivad tootjad, importijad ning Argentina ja Indoneesia ametiasutused tegid oma seisukohad teatavaks. Kõikidele huvitatud isikutele, kes seda taotlesid ja teatasid konkreetsed põhjused, võimaldati ärakuulamine.

3.1.   Väljavõtteline uuring

(9)

Võttes arvesse uurimisega hõlmatud Argentina ja Indoneesia eksportivate tootjate, sõltumatute liidu importijate ja liidu tootjate suurt hulka ning selleks, et lõpetada uurimine ettenähtud tähtaja jooksul, teatas komisjon algatamisteates, et ta võib vähendada uuritavate Argentina ja Indoneesia eksportivate tootjate, sõltumatute importijate ja liidu tootjate hulka mõistliku arvuni, moodustades vastavalt algmääruse artiklile 17 valimi (seda menetlust nimetakse ka väljavõtteliseks uuringuks).

3.2.   Argentina eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(10)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil Argentina eksportivatel tootjatel endast komisjonile teada anda ja esitada algatamisteates märgitud teave.

(11)

Kümme eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma esitasid nõutud teabe ning nõustusid valimisse kaasamisega. Kaks äriühingut teatas, et uurimisperioodi jooksul nad liitu ei eksportinud (või ei tootnud üldse).

(12)

Ülejäänud kaheksa eksportivat tootjat (rühma) esindasid uurimisperioodi jooksul liitu suunatud ekspordi kogumahtu.

(13)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon valimi kolmest eksportivast tootjast või eksportivate tootjate rühmast vaatlusaluse toote suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordimahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida. Moodustatud valim esindas 86 % vaatlusaluse toote liitu suunatud ekspordi kogumahust uurimisperioodi jooksul, nagu teatasid põhjenduses 12 osutatud kaheksa eksportivat tootjat.

(14)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti valimi moodustamise osas kõikide teadaolevate eksportivate tootjate ning Argentina tootjate ühenduse ja Argentina ametiasutustega ja nad ei esitanud vastuväiteid.

3.3.   Individuaalne hindamine

(15)

Ükski valimisse kaasamata Argentina äriühing ei taotlenud individuaalset hindamist vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3.

3.4.   Indoneesia eksportivate tootjate väljavõtteline uuring

(16)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil Indoneesia eksportivatel tootjatel endast komisjonile teada anda ja esitada algatamisteates märgitud teave.

(17)

Kaheksa eksportivat tootjat või eksportivate tootjate rühma esitasid nõutud teabe ning nõustusid valimisse kaasamisega. Kolm äriühingut teatas, et uurimisperioodi jooksul nad liitu ei eksportinud.

(18)

Ülejäänud viis eksportivat tootjat (rühma) esindasid uurimisperioodi jooksul liitu suunatud ekspordi kogumahtu.

(19)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 1 moodustas komisjon valimi neljast eksportivast tootjast või eksportivate tootjate rühmast vaatlusaluse toote suurima tüüpilise liitu suunatud ekspordimahu põhjal, mida on võimalik ettenähtud aja jooksul mõistlikult uurida. Moodustatud valim esindas 99 % asjaomase toote liitu suunatud ekspordi kogumahust uurimisperioodi jooksul, nagu teatasid põhjenduses 18 osutatud viis eksportivat tootjat.

(20)

Vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 konsulteeriti kõikide teadaolevate eksportivate tootjate ning Indoneesia ametiasutustega ja nad ei esitanud vastuväiteid.

3.5.   Individuaalne hindamine

(21)

Ükski valimisse kaasamata Indoneesia äriühing ei taotlenud individuaalset hindamist vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 3.

3.6.   Sõltumatute importijate väljavõtteline uuring

(22)

Selleks et komisjon saaks otsustada, kas väljavõtteline uuring on vajalik, ning vajaduse korral valimi moodustada, paluti kõigil sõltumatutel importijatel endast komisjonile teada anda ja esitada algatamisteates märgitud teave. Kõnealuse uurimise raames ei teinud koostööd ükski importija.

3.7.   Liidu tootjate väljavõtteline uuring

(23)

Komisjon teatas algatamisteates, et on moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Valim koosnes kaheksast liidu tootjast, kes komisjonile teadaolevalt tootsid enne uurimise algatamist biodiislit. Komisjon moodustas valimi tootmismahu, müügimahu ja geograafilise asukoha alusel. Valimisse kaasatud liidu tootjad esindasid 27 % liidu tootmisest.

(24)

Algatamisteates kutsuti huvitatud isikuid üles tegema teatavaks ka oma seisukohad esialgse valimi kohta. Pärast esitatud valimi avaldamist taganesid koostööst kaks äriühingut, keda kavatseti valimisse kaasata, ja nad asendati kahe teise äriühinguga. Liidu tootmisharu avaldas ka arvamust, et tulenevalt suurest VKEde arvust biodiisli tootjate seas tuleks valimisse kaasata nendest vähemalt üks. See taotlus võeti vastu.

(25)

Valimit peeti tüüpiliseks liidu tootmisharu jaoks.

3.8.   Vastused küsimustikule

(26)

Küsimustikud saadeti kolmele valimisse kaasatud Argentina eksportivale tootjale või tootjate rühmale, neljale valimisse kaasatud Indoneesia eksportivale tootjale või tootjate rühmale ja kaheksale valimisse kaasatud liidu tootjale.

(27)

Vastused küsimustikule saadi seitsmelt valimisse kaasatud Argentina ja Indoneesia eksportivalt tootjalt või tootjate rühmalt, kaheksalt valimisse kaasatud liidu tootjalt ja kolmelt kasutajalt.

3.9.   Kontrollkäigud

(28)

Komisjon kogus ja kontrollis teavet, mida ta pidas vajalikuks dumpingu kindlakstegemise, dumpingust tuleneva kahju ja liidu huvide seisukohast. Kontrollkäigud tehti järgmiste äriühingute valdustesse:

(a)

Liidus paiknevad tootjad

Bio-Oils Huelva S.L., Huelva, Hispaania

Biocom Energia S.L., Valencia, Hispaania

Diester Industrie S.A.S., Pariis, Prantsusmaa

Elin Biofuels S.A., Kifissia, Kreeka

Novaol S.R.L., Milano, Itaalia

Perstorp BioProducts A.B., Stenungsund, Rootsi

Preol A.S., Lovosice, Tšehhi Vabariik

VERBIO Vereinigte BioEnergie A.G., Leipzig, Saksamaa

(b)

Argentina eksportivad tootjad

Louis Dreyfus Commodities S.A., Buenos Aires („LDC”);

seotud äriühingute rühm „Renova”:

Molinos Río de la Plata S.A., Buenos Aires („Molinos”);

Oleaginosa Moreno Hermanos S.A.F.I.C.I., Bahia Blanca („Oleaginosa”);

Renova S.A., Bahia Blanca („Renova”);

Vicentin S.A.I.C., Avellaneda („Vicentin”);

seotud äriühingute rühm „T6”:

Aceitera General Deheza S.A., General Deheza, Rosario („AGD”);

Bunge Argentina S.A., Buenos Aires („Bunge”);

T6 Industrial S.A., Puerto General San Martín, Santa Fe („T6”).

(c)

Argentina eksportivate tootjatega seotud müüjad väljaspool ELi

Molinos Overseas, Montevideo, Uruguay („Molinos Overseas”);

Louis Dreyfus Commodities Suisse, Geneva, Šveits („LDC Suisse”);

(d)

Indoneesia eksportivad tootjad

PT. Ciliandra Perkasa, Jakarta, Indoneesia („CPL”)

PT. Musim Mas, Medan, Indoneesia („PTMM”)

PT. Pelita Agung Agrindustri, Medan, Indoneesia („PAA”)

seotud äriühingute rühm („Wilmar”), PT. Wilmar Bioenergi Indonesia, PT. Wilmar Nabati Indonesia;

PT. Wilmar Bioenergi Indonesia, Medan, Indoneesia („WBI”)

PT. Wilmar Nabati Indonesia, Medan, Indoneesia („WINA”)

(e)

Indoneesia eksportivate tootjatega seotud müüjad väljaspool ELi

First Resources Limited, Suntex Tower Three, Singapur („FRL”)

IM Biofuel Pte Ltd, Gateway West, Singapur („IMBS”)

Inter-continental Oils and Fats Pte Ltd, Gateway West, Singapur („ICOF”)

Virgen Oils & Fats Pte Ltd, Marina Bay Financial Centre, Singapur („VOF”)

Wilmar Trading Pte Ltd, Neil road, Singapur

(f)

Argentina ja Indoneesia eksportijatega seotud liidu importijad:

Campa Iberia S.A.U., Tarragona, Hispaania („CAMPA”)

IM Biofuel Italy S.R.L., Milano, Itaalia („IMBI”)

Louis Dreyfus Commodities España S.A., Madrid, Hispaania („LDC Spain”);

Losur Overseas S.A., Madrid, Hispaania („Losur”);

Wilmar Europe Trading B.V., Barendrecht, Madalmaad („WET BV”) (5)

B.   VAATLUSALUNE TOODE ja SAMASUGUNE TOODE

1.   Vaatlusalune toode

(29)

Vaatlusalune toode on Argentinast ja Indoneesiast pärit mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrid ja/või parafiinsed gaasiõlid kas puhtal kujul või osana segust, mis praegu kuuluvad CN-koodide ex 1516 20 98, ex 1518 00 91, ex 1518 00 95, ex 1518 00 99, ex 2710 19 43, ex 2710 19 46, ex 2710 19 47, 2710 20 11, 2710 20 15, 2710 20 17, ex 3824 90 97, 3826 00 10 ja ex 3826 00 90 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”, üldtuntud nimetusega „biodiisel”).

(30)

Uurimine näitas, et Argentinas toodetud biodiisel on eranditult sojaoa õlist saadud metüülester (SME) ja et Indoneesias toodetud biodiisel on eranditult palmiõlist saadud metüülester (PME), samal ajal kui liidus toodetud biodiisel on peamiselt rapsiseemne metüülester (RME), kuid saadud ka teistest lähteainetest, kaasa arvatud vanaõlidest ja neitsiõlidest.

(31)

SME, PME ja RME kuuluvad kõik rasvhapete metüülestrite kategooriasse (FAME). Mõiste „ester” viitab taimeõlide ümberesterdamisele, nimelt õli segunemisele alkoholiga, mille tulemusena tekib biodiisel ja kõrvalsaadusena glütseriin. Mõiste „metüül” viitab metanoolile, protsessis kõige rohkem kasutatavale alkoholile.

(32)

SME ja PME biodiislit võib kasutada puhtal kujul, kuid üldjuhul enne Euroopa Liidus kasutamist need segatakse, kas siis üksteisega või RMEga. SME ja PME segamise põhjus on see, et SME puhtal kujul ei vasta joodi- ja tsetaaniarvu osas Euroopa standardile EN 14214. PME (ja SME) RMEga segamise põhjus on see, et PME ja SME külmfiltri ummistuspunkt (Cold Filter Plugging Point – CFPP) on kõrgem kui RME-l ja seetõttu ei sobi need puhtal kujul Euroopa Liidu külmades piirkondades talvekuudel kasutamiseks.

(33)

Biodiisli ja mineraaldiisli segusid kasutatakse transpordisektoris diislikütusega töötavate maanteesõidukite kütusena, näiteks sõiduautodes, veoautodes, bussides ning samuti rongides. Puhtal kujul või mineraaldiisliga segatud biodiislit saab kasutada ka katlakütusena kodustes, kaubanduslikes või tööstuslikes kateldes ning generaatorite kütusena elektri tootmiseks.

2.   Samasugune toode

(34)

Uurimine näites, et vaatlusalune toode, Argentinas ja Indoneesias toodetud ja omamaisel turul müüdud ning liidus liidu tootmisharu toodetud ja müüdud toode on sarnaste põhiliste füüsikaliste, keemiliste ja tehniliste omadustega ning neid kasutatakse sarnasel otstarbel. Seepärast käsitatakse neid esialgu samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

3.   Toote väljajätmise taotlus

(35)

Üks Indoneesia tootja taotles fraktsioneeritud metüülestrite väljajätmist menetluse tootevalikust. Rasvhapete metüülestrite fraktsioneeriv destillatsioon eraldab need erisuguste lõppkasutusviiside jaoks erinevate keemiliste omadustega komponentideks. Väideti, et fraktsioneeritud metüülestrid, mida äriühing tootis ja ELi eksportis, ei ole biodiisel ja seda ei kasutata kütusena, vaid teisteks tööstusrakendusteks. Märgiti ka seda, et kõnealuste fraktsioneeritud metüülestrite jaoks kasutatud tooraine on kookospähkliõli või palmituumaõli, mitte tavaliselt Indoneesias biodiisli valmistamiseks kasutatav toorpalmiõli.

(36)

Fraktsioneeritud metüülestrid kuuluvad vaatlusaluse toote tootekirjelduse alla, kuna nad jäävad rasvhapete metüülestriteks ja neid toodetakse biodiisli tootmiseks kasutatavatest toorainetest. Kuigi see iseenesest ei vasta Euroopa standardile (EN 14214), võib seda segada teiste biodiislitega, et saavutada normidele vastav segu. See on täpselt sama nagu palmi metüülestri biodiisel, mis iseenesest ilma segamata ei vasta Euroopa standardile. See väide lükatakse seetõttu tagasi.

(37)

Üks Euroopa importija, kes impordib Indoneesiast palmituumaõlil põhinevat rasvhapete metüülestrit, taotles lõppkasutusest tulenevat soodustust oma impordi jaoks, mis ei olnud ette nähtud kütusena kasutamiseks, vaid küllastumata rasvalkoholiks töötlemiseks.

(38)

Lõppkasutusest tulenev soodustus on riikide tolliasutuste hallatav süsteem, mille puhul vabastust imporditollimaksudest kohaldatakse imporditud tooraine sertifitseeritud lõppkasutuse alusel. Süsteem on sätestatud ühenduse tolliseadustiku rakendussätetes (6).

(39)

Kõnealuse taotlusega tegeldakse uurimise lõppjärgus, pärast seda, kui komisjon on saanud huvitatud isikutelt märkused selle kohta, kas konkreetne taotlus seoses palmituumaõli rasvhapete metüülestri impordiga muul otstarbel kui kütusena kasutamiseks tuleks rahuldada. Märkustes tuleks käsitleda, kas soodustust saab kasutada lõplikest tollimaksudest kõrvalehoidmiseks, juhul kui need kehtestatakse, ning soodustuse mõju muul otstarbel kui kütusena kasutatava biodiisli impordile riikidest, mille suhtes on meetmed juba kehtestatud.

C.   DUMPING

1.   Argentina

1.1.   Normaalväärtus

(40)

Komisjon uuris kõigepealt iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul, kas samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul Argentina sõltumatutele klientidele oli tüüpiline, s.t kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu suunatud eksportmüügi kogumahust uurimisperioodil vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2. Komisjon leidis, et iga valimisse kaasatud äriühingu või äriühingute rühma puhul oli müügi kogumaht vähemalt 5 % liitu suunatud eksportmüügi kogumahust uurimisperioodil.

(41)

Seejärel tegi komisjon iga valimisse kaasatud äriühingu või äriühingute rühma puhul kindlaks need omamaisel turul müüdud tooteliigid, mis olid liitu ekspordiks müüdud tooteliikidega identsed või võrreldavad.

(42)

Iga valimisse kaasatud äriühingu või äriühingute rühma poolt nende omamaisel turul müüdud iga tooteliigi osas, mis oli liitu ekspordiks müüdud tooteliigiga identne või võrreldav, uuriti, kas müük omamaisel turul oli algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi müüki omamaisel turul peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi sõltumatutele klientidele suunatud müügi maht omamaisel turul moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % liitu ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust.

(43)

Seejärel hindas komisjon iga valimisse kaasatud äriühingu või äriühingute rühma puhul, kas samasuguse toote müük omamaisel turul toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks, kui suure osa iga tooteliigi müügist moodustas uurimisperioodil tulutoov müük sõltumatutele klientidele omamaisel turul.

(44)

Uurimine näitas, et Argentina turgu reguleerib tugevasti riik. Argentinas on fossiildiisli ja biodiisli segamine kohustuslik (7 % biodiislist uurimisperioodil). Kõnealuse segamisnõude täitmiseks vajaliku biodiisli koguhulk jagatakse kvootide eraldamise kaudu valitud arvu Argentina biodiisli tootjate vahel. Kohustusliku segamisnõude täitmiseks on naftaettevõtted kohustatud ostma biodiislit seda tootvatelt Argentina äriühingutelt. Hind on riiklikult kindlaks määratud ja selle avaldab Argentina energiaministeerium. Uurimisperioodil arvutati kõnealune riiklikult kindlaksmääratud võrdlushind keerulise valemi alusel, mis võttis arvesse tootmiskulusid (toorained, transport ja muud kulud) ja tagas teatava kasumi saamise. Võrdlushinna kindlaksmääramiseks kasutatud parameetrid kehtestati riigi kõige äärepoolseimas piirkonnas paikneva kõige ebatõhusama tootja hinnanguliste kulude alusel ja tulemuseks oli märkimisväärne kasumlikkus Argentina tootjate jaoks.

(45)

Nendel tingimustel ei käsitatud müüki tavapärase kaubandustegevuse käigus toimunud müügina ja samasuguse toote normaalväärtus tuli ajutiselt määrata algmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 alusel, liites äriühingu enda tootmiskulud uurimisperioodil, müügi-, üld- ja halduskulud ning mõistliku kasumimarginaali. Kaebuse esitajad väitsid, et Argentina diferentseeritud ekspordimaksu süsteem lööb alla sojaubade ja sojaoaõli hinnad ning moonutab seega biodiisli tootjate kulusid. Komisjonil puudub praegu piisav teave, mis võimaldaks teha otsust, kuidas seda väidet kõige asjakohasemal viisil käsitleda. Küsimust, kas kulud kajastavad mõistlikul viisil vaatlusaluse toote tootmisega seotud kulusid, uuritakse seepärast täiendavalt lõppjärgus ning käimasoleva subsiidiumivastase uurimise käigus.

(46)

Põhjenduses 44 kirjeldatud turul valitsevat olukorda arvesse võttes oli komisjon seisukohal, et kasumisumma aluseks ei saanud võtta valimisse kaasatud äriühingute tegelikke andmeid. Seetõttu määrati normaalväärtuse leidmiseks kasutatud kasumisumma kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c mõistliku kasumisumma alusel, mida võiks saavutada seda liiki noor ja uuenduslik kapitalimahukas tootmisharu tavapärastel konkurentsitingimustel vabal ja avatud turul, s.t 15 % käibe põhiselt.

1.2.   Ekspordihind

(47)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingute kaudu.

(48)

Kui vaatlusalune toode eksporditi otse liidu sõltumatutele tootjatele, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(49)

Kui eksportmüük liitu toimus liidus paiknevate seotud kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 hinna alusel, millega imporditud toode esimest korda sõltumatutele ostjatele edasi müüdi. Sellistel juhtudel kohandati kõiki importimise ja müügi vahelisel ajal tekkinud kulusid, kaasa arvatud kasumit. Kõnealuse arvutuse eesmärgil käsitleti mõistlikuna 5 % suurust käibepõhist kasumit.

1.3.   Võrdlus

(50)

Normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(51)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 kohanduste näol nõuetekohaselt arvesse hindu ja hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.

(52)

Sellest lähtuvalt võeti kõikidel juhtudel, kus ilmnes, et see hindade võrreldavust mõjutas, arvesse transpordi-, mereveo- ja kindlustuskulusid, käitlemis-, laadimis- ja lisakulusid, eksporditollimakse ja vahendustasusid.

(53)

Kui eksportmüük liitu toimus väljaspool liitu paiknevate seotud kaubandusettevõtete kaudu, uuris komisjon, kas neid seotud kaubandusettevõtteid tuleks käsitleda eksportiva tootja eksportmüügi osakonnana või vahendustasu alusel töötava agendina.

(54)

Üks kaubandusettevõte oli tihedalt seotud eksportiva tootjaga ja tema täieliku kontrolli all, tal puudusid läbirääkimisvolitused ja mõju hindadele või tarnetingimustele ning ta kauples eranditult Argentina eksportiva tootja toodetud toodetega. Seetõttu käsitleti teda eksportiva tootja eksportmüügi osakonnana ja vahendustasu arvesse ei võetud. Ühel väljaspool ELi paikneval kaubandusettevõttel leiti olevat lõdvemad sidemed Argentina eksportiva tootjaga, ta ei olnud eksportiva tootja kontrolli all ja kauples mitmete teiste tootjate toodetud toodetega. Sel juhul asuti seisukohale, et kaubandusettevõte täitis vahendustasu alusel tegutseva kauplejaga sarnaseid ülesandeid. Tulemusena kohandati eksportmüügi hindu vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i, et võtta arvesse müüja saadud oletatavat hinnalisandit.

(55)

Kohandamise arvutamisel ei kasutatud müügihindu, mis Argentina eksportiv tootja oli kehtestanud seotud kauplejale, ega seotud kauplejate ELi esimesele sõltumatule kliendile kehtestatud müügihindu. Kohandamine arvutati seotud kaupleja müügi-, üld- ja halduskulude ja mõistliku kasumi summa alusel. Äriühingu tegelikku kasumit ei käsitletud suhte olemuse tõttu usaldusväärsena.

1.4.   Dumpingumarginaal

(56)

Valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul võrreldi samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu sätestatud algmääruse artikli 2 lõigetes 11 ja 12.

(57)

Valimisse mitte kaasatud, koostööd tegevate eksportivate tootjate jaoks arvutati keskmine kaalutud dumpingumarginaal vastavalt algmääruse artikli 9 lõike 6 sätetele. Marginaal määrati kolme valimisse kaasatud eksportiva tootja marginaalide alusel.

(58)

Kõikide teiste Argentina eksportivate tootjate jaoks määrati dumpingumarginaal teadaolevate asjaolude alusel vastavalt algmääruse artiklile 18. Sel eesmärgil määrati esiteks kindlaks koostöö tase; selleks võrreldi koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmeid liitu suunatud ekspordi mahu kohta vastava Eurostati statistikaga. Kuna koostöö tase oli väga kõrge, moodustades 100 % liitu suunatud koguekspordist uurimisperioodil, määrati kõikidele teistele Argentina eksportivatele tootjatele kohaldatav jääkdumpingumarginaal kindlaks tasemel, mis vastas kõrgeimale koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaalile.

(59)

Sellisel viisil määratud ajutised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised:

Dumpingumarginaal

Äriühing

Ajutine dumpingumarginaal

Louis Dreyfus Commodities S.A.

7,2 %

Group „Renova” (Molinos Río de la Plata S.A., Oleaginosa Moreno Hermanos S.A.F.I.C.I. y A. ja Vicentin S.A.I.C.)

6,8 %

Group „T6” (Aceitera General Deheza S.A., Bunge Argentina S.A.)

10,6 %

Muud koostööd tegevad äriühingud

7,9 %

Kõik muud äriühingud

10,6 %

2.   Indoneesia

2.1.   Normaalväärtus

(60)

Komisjon uuris kõigepealt iga valimisse kaasatud eksportiva tootja puhul, kas samasuguse toote müügi kogumaht omamaisel turul Indoneesia sõltumatutele klientidele oli tüüpiline, s.t kas sellise müügi kogumaht moodustas vähemalt 5 % vaatlusaluse toote liitu suunatud eksportmüügi kogumahust uurimisperioodil vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2. Komisjon leidis, et müük omamaisel turul ei olnud tüüpiline, välja arvatud kahe eksportiva tootja puhul.

(61)

Seejärel tegi komisjon üldise tüüpilisusega eksportivate tootjate puhul kindlaks need omamaisel turul müüdud tooteliigid, mis olid liitu ekspordiks müüdud tooteliikidega identsed või võrreldavad.

(62)

Nende identsete või võrreldavate tooteliikide puhul uuriti, kas müük omamaisel turul oli algmääruse artikli 2 lõike 2 tähenduses piisavalt tüüpiline. Konkreetse tooteliigi müüki omamaisel turul peeti piisavalt tüüpiliseks, kui selle tooteliigi eksportivate tootjate poolt sõltumatutele klientidele suunatud müügi kogumaht omamaisel turul moodustas uurimisperioodi jooksul vähemalt 5 % liitu ekspordiks suunatud võrreldava tooteliigi müügi kogumahust. Üldise tüüpilisusega eksportivate tootjate puhul ei leitud eksporditud tooteliigi osas omamaisel turul tüüpilist müüki või puudus müük üldse.

(63)

Seetõttu määrati esialgu kõikide eksportivate tootjate jaoks samasuguse toote normaalväärtus algmääruse artikli 2 lõigete 3 ja 6 alusel, liites äriühingu enda tootmiskulud uurimisperioodil, müügi-, üld- ja halduskulud ja mõistliku kasumimarginaali. Kaebuse esitajad väitsid, et Indoneesia diferentseeritud ekspordimaksu süsteem lööb alla palmiõli hinna ning moonutab seega biodiisli tootjate kulusid. Komisjonil puudub praegu piisav teave, mis võimaldaks teha otsust, kuidas seda väidet kõige asjakohasemal viisil käsitleda. Küsimust, kas kulud kajastavad mõistlikul viisil vaatlusaluse toote tootmisega seotud kulusid, uuritakse seepärast täiendavalt lõppjärgus ning käimasoleva subsiidiumivastase uurimise käigus.

(64)

Uurimine näitas, et Indoneesias reguleerib biodiisli siseturgu suuresti riik. Täielikult riigile kuuluv nafta- ja gaasiettevõte Pertamina on kahtlemata suurim omamaisel turul tegutsev äriühing (üle 90 % riigisisestest biodiisli ostudest valimisse kaasatud tootjatelt). Riik on andnud Pertaminale õiguse segada biodiislit fossiilkütustega tanklates müümise eesmärgil. Indoneesia kaubandusministeerium kehtestab iga kuu niinimetatud HPE hinna (või ekspordi kontrollhinna), mis on eksporditollimaksude igakuise taseme arvutamiseks kasutatav võrdlushind. Pertamina ostab biodiislit Indoneesia valitsuse kehtestatud HPE hinnaga.

(65)

Nendel tingimustel ei saa kasumi summa aluseks võtta valimisse kaasatud äriühingute tegelikke andmeid, arvestades, et müüki siseriigis ei käsitleta tavapärase kaubandustegevuse käigus toimuvana. Seetõttu määrati normaalväärtuse leidmiseks kasutatud kasumisumma kindlaks vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 6 punktile c mõistliku kasumisumma alusel, mida võiks saavutada seda liiki noor ja uuenduslik kapitalimahukas tootmisharu tavapärastel konkurentsitingimustel vabal ja avatud turul, s.t 15 % käibe põhiselt.

2.2.   Ekspordihind

(66)

Valimisse kaasatud eksportivad tootjad eksportisid liitu otse sõltumatutele klientidele või seotud äriühingute kaudu.

(67)

Kui vaatlusalune toode eksporditi otse liidu sõltumatutele tootjatele, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8 vaatlusaluse toote eest tegelikult makstud või makstavate hindade alusel.

(68)

Kui eksportmüük liitu toimus liidus paiknevate seotud kaubandusettevõtete kaudu, määrati ekspordihind vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 9 hinna alusel, millega imporditud toode esimest korda liidu sõltumatutele ostjatele edasi müüdi. Sellistel juhtudel kohandati kõiki importimise ja edasimüügi vahelisel ajal tekkinud kulusid ning mõistlikuks peeti käibepõhist 5 % suurust kasumit.

(69)

Lisatasusid, mis arvestati ühes liikmesriigis klientidele, kelle eesmärk oli – pärast biodiisli ostmist – saada kasu kehtivast biodiisli „topeltarvestamist” reguleerivast raamistikust, (7) ei käsitletud ekspordihinna osana. Kõnealused lisatasud ei ole seotud vaatlusaluse toote kui sellisega, vaid pigem seotud importija esitatavate dokumentidega, et saada valitsuse sertifikaat, mis võimaldab seotud importija kliendil täita ainult poole biodiislikoguse segamiseks vajalikud tingimused (tingimusel, et biodiislit võib pidada „kahekordseks”).

2.3.   Võrdlus

(70)

Normaalväärtust ja valimisse kaasatud eksportivate tootjate ekspordihinda võrreldi tehasest hankimise tasandil.

(71)

Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglaseks võrdlemiseks tehti kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 vastavaid kohandusi, et võtta arvesse erinevusi, mis mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust.

(72)

Asjakohaseid kohandusi tehti seoses transpordi-, mereveo- ja kindlustuskulude, käitlemis-, laadimis- ja lisakuludega, krediidikulude, eksporditollimaksude, ekspertiisikulude, pangatasude ja vahendustasudega, kui leidis kinnitust, et see mõjutab hindade võrreldavust.

(73)

Kui liitu suunatud eksportmüük toimus väljaspool liitu paiknevate seotud kaubandusettevõtete kaudu, siis uuris komisjon, kas kõnealuseid seotud kauplejaid tuleks käsitleda eksportiva tootja eksportmüügi osakonnana või vahendustasu alusel töötava agendina.

(74)

Leiti, et üks äriühing või äriühingute rühm oli sõlminud seotud kaubandusettevõttega lepingu, et müüa muu hulgas vahendustasu eest biodiislit. Sellel juhul asuti seisukohale, et seotud kauplejat tuleks käsitleda vahendustasu alusel töötava agendina ja seetõttu kohandati eksportmüügi hindu vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile i, et võtta arvesse hulgimüüja saadud hinnalisandit.

(75)

Ühe eksportiva tootja puhul segati vaatlusalune toode (PME) enne esimesele sõltumatule kliendile müümist RMEga. Seetõttu kohandati vastavalt artikli 2 lõike 10 punktile a vaatlusaluse toote füüsikaliste omaduste erinevusi.

2.4.   Dumpingumarginaal

(76)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 võrreldi valimisse kaasatud eksportivate tootjate puhul samasuguse toote iga liigi kaalutud keskmist normaalväärtust kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(77)

Valimisse kaasamata koostööd tegevate eksportivate tootjate kaalutud keskmine dumpingumarginaal arvutati vastavalt algmääruse artikli 9 lõike 6 sätetele. Kõnealuse marginaali kehtestamisel lähtuti valimisse kaasatud eksportivate tootjate suhtes kindlaks määratud marginaalist, kusjuures arvesse ei võetud eksportivat tootjat, kelle dumpingumarginaal oli null.

(78)

Kõikide teiste Indoneesia eksportivate tootjate puhul määrati dumpingumarginaal kooskõlas algmääruse artikliga 18 kindlaks teadaolevate asjaolude alusel. Selleks tehti kõigepealt kindlaks koostöö tase, võrreldes koostööd tegevate eksportivate tootjate esitatud andmeid liitu suunatud ekspordi mahu kohta vastava Eurostati statistikaga. Kuna koostöö tase oli väga kõrge, moodustades 99 % liitu suunatud koguekspordist uurimisperioodil, määrati kõikidele teistele Indoneesia eksportivatele tootjatele kohaldatav jääkdumpingumarginaal kindlaks tasemel, mis vastas kõrgeimale koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaalile

(79)

Sellisel viisil määratud ajutised dumpingumarginaalid, väljendatuna protsendina CIF-hinnast liidu piiril enne tollimaksude tasumist, on järgmised:

Dumpingumarginaal

Äriühing

Ajutine dumpingumarginaal

PT. Ciliandra Perkasa

0,0 %

PT. Musim Mas

2,8 %

PT. Pelita Agung Agrindustri

5,3 %

PT. Wilmar Bioenergi Indonesia

9,6 %

PT. Wilmar Nabati Indonesia

9,6 %

Muud koostööd tegevad äriühingud

6,5 %

Kõik muud äriühingud

9,6 %

D.   KAHJU

1.   Liidu tootmisharu ja liidu tootmise määratlus

(80)

Liidus toodab samasugust toodet 254 tootjat. Need tootjad moodustavad liidu tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses ja neid nimetatakse edaspidi „liidu tootmisharuks”.

(81)

Esitati väiteid, et märkimisväärne arv suurtest liidu tootjatest oli seotud Argentina eksportijatega ja/või importisid Argentinast biodiislit ja tuleks seetõttu liidu tootmisharu määratlusest välja jätta.

(82)

Pärast uurimist jäeti kolm äriühingut liidu tootmisharu määratlusest välja, kuna nende tegevus tugines impordile asjaomastest riikidest, kusjuures import moodustas 63 %, 85 % ja 71 % nende omatoodangust uurimisperioodil. Kaks äriühingut jäeti välja, kuna nad ei olnud uurimisperioodil biodiislit tootnud. Allpool toodud jaotistes ei ole kõnealuste äriühingute andmeid kasutatud. Esialgu järeldati, et puudus alus teiste liidu tootjate väljajätmiseks liidu tootmisharu määratlusest.

(83)

Liidu kogutoodangu kindlaksmääramiseks uurimisperioodil kasutati kogu olemasolevat teavet liidu tootmisharu kohta, kaasa arvatud kaebuses esitatud teavet ja liidu tootjatelt enne ja pärast uurimise algatamist kogutud andmeid. Selle teabe põhjal leiti, et liidu kogutoodang oli uurimisperioodil ligikaudu 9 052 871 tonni. Nagu eespool märgitud, kaasati valimisse kaheksa liidu tootjat, kelle toodang moodustas 27 % samasuguse toote kogutoodangust liidus.

2.   Liidu tarbimine

Tabel 1

Liidu tarbimine

2009

2010

2011

Uurimisperiood

Tonnid

11 165 831

11 538 511

11 159 706

11 728 400

Indeks 2009 = 100

100

103

100

105

Allikas:

Eurostat, liidu tootmisharu andmed

(84)

Liidu tarbimine määrati kindlaks liidu kõikide tootjate kogutoodangu mahu alusel liidu turul, millest lahutati nende eksport ja millele liideti import Argentinast ja Indoneesiast ja import teistest kolmandatest riikidest.

(85)

Argentinast ja Indoneesiast pärit impordi maht võeti Eurostati andmetest erinevate CN-koodide kohta, mille alla toode on liigitatud.

(86)

Eeltoodud andmete alusel suurenes biodiisli tarbimine liidus 2009. aasta ja uurimisperioodi lõpu vahel 5 % võrra.

3.   Asjaomastest riikidest pärit impordi mõju kumulatiivne hindamine

(87)

Nagu on sätestatud algmääruse artikli 3 lõikes 4, saab kahest riigist pärit impordi mõju hinnata kumulatiivselt ainult juhul, kui on täidetud kaks tingimust.

(88)

Esimene tingimus on, et kummastki riigist pärit impordi dumpingumarginaal on suurem miinimumtasemest ja et impordi maht ei ole tähtsusetu. Argentinast ja Indoneesiast pärit impordi puhul kindlaksmääratud dumpingumarginaal oli suurem algmääruse artikli 9 lõikes 3 määratletud miinimumtasemest ja impordi maht kõikidest asjaomastest riikidest ei olnud tähtsusetu algmääruse artikli 5 lõike 7 tähenduses, kuna turuosad olid uurimisperioodil vastavalt 10,8 % ja 8,5 %.

(89)

Teine tingimus on, et importtooted konkureerivad üksteise ja samasuguse liidu tootega. Argentinast ja Indoneesiast imporditud biodiislit segavad mineraaldiisliga samad kaubandusettevõtted, kes müüvad selle kõikjal liidus klientidele otseses konkurentsis liidu tootmisharus toodetud biodiisliga.

(90)

Eeltoodut silmas pidades asutakse esialgu seisukohale, et kõik algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid on täidetud ja et Argentinast ja Indoneesiast pärinevat importi tuleks kahju analüüsimise eesmärgil uurida kumulatiivselt.

4.   Asjaomastest riikidest pärit impordi maht ja turuosa

Tabel 2

 

2009

2010

2011

Uurimisperiood

Import Argentinast

Tonnid

853 589

1 179 285

1 422 142

1 263 230

Indeks 2009 = 100

100

138

167

148

Turuosa

7,6 %

10,2 %

12,7 %

10,8 %

Indeks 2009 = 100

100

135

167

141

Import Indoneesiast

Tonnid

157 915

495 169

1 087 518

995 663

Indeks 2009 = 100

100

314

689

631

Turuosa

1,4 %

4,3 %

9,7 %

8,5 %

Indeks 2009 = 100

100

303

689

600

 

 

 

 

 

Turuosa kokku

9,1 %

14,5 %

22,5 %

19,3 %

Indeks 2009 = 100

100

160

248

213

Allikas:

Eurostat

(91)

Argentinast ja Indoneesiast pärit impordi maht suurenes 2009. aastast kuni uurimisperioodini märkimisväärselt, Indoneesiast pärinev import kasvas kiiremini kui Argentinast pärinev import. Samal perioodil suurenes turuosa 9,1 %-lt 19,3%ni.

5.   Asjaomastest riikidest pärit impordi hinnad ja hindade allalöömine

5.1.   Hindade muutumine

Tabel 3

Impordihind EUR/tonn

2009

2010

2011

Uurimisperiood

Argentina

629

730

964

967

Indeks 2009 = 100

100

116

153

154

Indoneesia

597

725

864

863

Indeks 2009 = 100

100

121

145

145

Kokku

624

728

920

921

Indeks 2009 = 100

100

117

147

148

Allikas:

Eurostat

(92)

Kuigi vaatlusalusel perioodil, eelkõige aastatel 2010–2011 impordihinnad kasvasid, jäid nii Argentinast kui ka Indoneesiast pärit biodiisli hinnad kogu vaatlusaluse perioodi jooksul liidu tootmisharu hindadest madalamaks.

5.2.   Hindade allalöömine

(93)

Hindade allalöömise kindlakstegemiseks uurimisperioodil võrreldi valimisse kaasatud liidu tootjate poolt sõltumatutele klientidele pakutud keskmisi kaalutud müügihindu liidu turul, mis olid kohandatud tehasest hankimise tasandile, valimisse kaasatud Argentina ja Indoneesia tootjate kaalutud keskmiste impordihindadega, mida maksis esimene sõltumatu klient liidu turul ning mis olid kindlaks määratud CIF-hindade alusel, kohandades neid vajaduse korral tollimaksude ja impordijärgsete kuludega.

(94)

SME ja Indoneesia PME võrdlus liidu turul toodetud ja müüdud tootega tehti külmfiltri ummistuspunkti (Cold Filter Plugging Point – CFPP) alusel, mis on temperatuur, mille juures biodiisel muutub uuesti rasvaks ja seda ei saa kütusena kasutada.

(95)

Kõikide Argentinast ELi liikunud müügikoguste CFPP oli 0 °C. Neid müügikoguseid võrreldi seetõttu liidu tootjate sellise biodiisli müügikogustega, mille CFPP oli samuti 0 °C.

(96)

Kõikide Indoneesiast ELi liikunud müügikoguste CFPP oli 13 °C. Võttes arvesse liidu tootjate väga väikesi müügikoguseid sellise CFPPga – kuna Indoneesia PME segatakse peaaegu alati enne esimesele sõltumatule kliendile müümist teistest allikatest pärineva biodiisliga – ei peetud otsest võrdlust mõistlikuks. Indoneesiast pärineva PME (CFPP 13 °C) ekspordihinda kohandati seetõttu ülespoole CFPP 0 °C hinnani, lähtudes hinnaerinevusest liidu tootmisharu toodetud ja liidu turul müüdava PME, mille CFPP oli 13 °C, ja sellise biodiisli, mille CFPP oli 0 °C, keskmise hinna vahel.

(97)

Eespool toodud metodoloogia alusel jäi Argentina ja Indoneesia ja liidu hindade erinevus, väljendatuna protsendina liidu tootmisharu kaalutud keskmisest tehasehinnast, s.t hinna allalöömise marginaal, vahemikku 2,5–9,1 %.

6.   Liidu tootmisharu majanduslik olukord

(98)

Vastavalt algmääruse artikli 3 lõikele 5 sisaldas dumpinguhinnaga impordi poolt liidu tootmisharule avaldatava mõju uurimine hinnangut kõikide liidu tootmisharu seisundit kajastavate majandusnäitajate kohta analüüsitud ajavahemikul.

(99)

Nagu eespool märgitud, kasutati liidu tootmisharu kantud võimaliku kahju uurimiseks valimisse kaasatud liidu tootjatelt saadud kontrollitud andmeid.

(100)

Kahju analüüsimiseks eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Komisjon analüüsis vaatlusaluse perioodi makromajanduslikke näitajaid liidu tootmisharu esitatud andmete alusel seoses kõikide liidu tootjatega. Komisjon analüüsis mikromajanduslikke näitajaid valimisse kaasatud liidu tootjatelt kogutud kontrollitud andmete alusel.

(101)

Kogu liidu biodiisli tootjaid hõlmava teabe alusel hinnati järgmisi makromajanduslikke näitajaid: toodang, tootmisvõimsus, tootmisvõimsuse rakendamine, müügimaht, turuosa, kasv, tööhõive, tootlikkus, dumpingumarginaali suurus ja taastumine varasemast dumpingust.

(102)

Valimisse kaasatud liidu biodiisli tootjaid hõlmava teabe alusel hinnati järgmisi mikromajanduslikke näitajaid: keskmine ühikuhind, ühikukulu, tööjõukulu, varud, kasumlikkus, rahavoog, investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime.

7.   Makromajanduslikud näitajad

7.1.   Tootmisvõimsus, toodang ja tootmisvõimsuse rakendamine

Tabel 4

 

2009

2010

2011

Uurimisperiood

Tootmisvõimsus (tonnides)

20 359 000

21 304 000

21 517 000

22 227 500

Indeks 2009 = 100

100

105

106

109

Toodangumaht (tonnides)

8 745 693

9 367 183

8 536 884

9 052 871

Indeks 2009 = 100

100

107

98

104

Tootmisvõimsuse rakendamine

43 %

44 %

40 %

41 %

Indeks 2009 = 100

100

102

92

95

Allikas:

liidu tootmisharu esitatud andmed

(103)

Vaatlusalusel perioodil kasvas liidu tootmisharu toodang kooskõlas tarbimisega. Tootmisvõimsus jäi eelkõige 2010. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal suhteliselt stabiilseks, seetõttu oli tootmisvõimsuse rakendamine kogu perioodi jooksul madal. Liidu tootmisharu ei olnud võimeline kasutama olemasolevaid tootmisvõimsusi ega suutnud mingilgi määral ära kasutada tootmisvõimsuse suurenemist, mis toimus ajal, mil arvestati USA-vastaste meetmete kehtestamise mõjuga või eeldatavate kvoodisüsteemidega ja mõningatelt liikmesriikidelt saadud suuremate volitustega.

7.2.   Müügimaht ja turuosa

Tabel 5

 

2009

2010

2011

Uurimisperiood

Müügimaht (tonnides)

9 454 786

9 607 731

8 488 073

9 294 137

Indeks 2009 = 100

100

102

90

98

Turuosa

84,7 %

83,3 %

76,1 %

79,2 %

Indeks 2009 = 100

100

98

90

94

Allikas:

liidu tootmisharu esitatud andmed

(104)

Müügimaht liidu sõltumatutele äriühingutele jäi perioodi jooksul üsna stabiilseks. Perioodi jooksul toimunud tarbimise kerge kasvu juures tõi stabiilne müügimaht kaasa turuosa vähenemise (5,5 protsendipunkti võrra), mida põhjustas import asjaomastest riikidest.

7.3.   Kasv

(105)

Liidu tootmisharu kasv kajastub mahunäitajates, milleks on näiteks toodangumaht ja müügimaht, ent eelkõige turuosas. Vaatamata tarbimise suurenemisele analüüsitud perioodil ei kasvanud liidu turuosa koos tarbimisega. Liidu tootmisharu turuosa vähenes perioodi jooksul, samal ajal kui impordimaht kasvas. Samal perioodil kasvas Indoneesiast ja Argentinast pärit impordi turuosa rohkem 10 protsendipunkti. Asjaolu, et ühenduse tootmisharu ei saanud kasu kasvanud turust, avaldas kokkuvõttes negatiivset mõju selle majanduslikule olukorrale.

7.4.   Tööhõive ja tootlikkus

Tabel 6

 

2009

2010

2011

Uurimisperiood

Tööhõive – täistööaja ekvivalent

1 858

2 055

2 061

2 079

Indeks 2009 = 100

100

111

111

112

Tootlikkus (tonnid/täistööaja ekvivalent)

4 707

4 558

4 142

4 354

Indeks 2009 = 100

100

97

88

93

Allikas:

liidu tootmisharu esitatud andmed.

(106)

Kuna biodiislitööstus on kapitalimahukas tootmisharu, mis ei vaja tootmisprotsessis palju tööjõudu, ja võttes arvesse allhangete hulka biodiisli tegelikul tootmisel, ei ole tööstuses hõivatud inimeste arv suur. Kuna tootmismahud perioodi jooksul kergelt suurenesid, suurenes ka tööhõive.

(107)

Kuna tööhõive suurenes, kuid kiiremini kui tootmine, siis vähenes tootlikkus ajavahemikul 2009. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni 7 protsendipunkti võrra.

7.5.   Tegeliku dumpingumarginaali suurus ja taastumine varasemast dumpingust

(108)

Liidu tootmisharu oli kandnud kahju Ameerika Ühendriikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi tõttu kuni 2009. aastani, mil algas käesoleva menetlusega seotud uurimisperiood. Ameerika Ühendriikidest pärit impordi suhtes kehtivad tollimaksud kavandati võrdsete võimaluste loomise eesmärgil, nii et liidu tootmisharu saaks kõnealuse impordiga ausalt konkureerida ja taastuda kantud kahjust.

(109)

Seda ei ole ilmselgelt toimunud. Liidu tootmisharu kasumlikkus on praegu väiksem kui 2009. aastal ja ta on alates 2009. aastast kaotanud turuosa Argentinast ja Indoneesiast pärit impordile, mis lööb liidu hinnad alla. Tootmisvõimsuse rakendamine on madal, isegi kui liidu tarbimine on kasvanud. Taastumist varasemast dumpingust ei ole ilmselgelt toimunud.

(110)

Argentina ja Indoneesia eksportivate tootjate dumpingumarginaalid on esitatud eespool dumpingut käsitlevas jaotises. Ühe Indoneesia eksportiva tootja osas, kelle impordikogused Indoneesiast on väikesed, tehti kindlaks, et ta ei kasutanud dumpinguhindu. Indoneesia ülejäänud eksportivate tootjate ja kõikide Argentina eksportivate tootjate osas tehti kindlaks, et nad müüvad biodiislit liidu turule dumpinguhindadega. Kahest asjaomasest riigist tulnud dumpinguhinnaga impordi mahtusid ja hindu arvestades ei saa tegelike dumpingumarginaalide mõju pidada tähtsusetuks.

8.   Mikromajanduslikud näitajaid

8.1.   Keskmised ühikuhinnad, ühikukulud ja töötasukulud

Tabel 7

 

2009

2010

2011

Uurimisperiood

Ühikuhind EUR/tonn

797

845

1 096

1 097

Indeks 2009 = 100

100

106

137

138

Ühikukulu EUR/tonn

760

839

1 089

1 116

Indeks 2009 = 100

100

110

143

147

Töötasukulud EUR/täistööaja ekvivalent

57 391

63 490

62 141

61 004

Indeks 2009 = 100

100

111

108

106

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(111)

Kuigi liidu tootmisharu suutis vaatlusalusel perioodil oma müügihinda suurendada, siis 2011. aasta viletsa rapsiseemne saagi tõttu kasvasid tootmiskulud sellises ulatuses, et seda ei olnud võimalik müügihindade tõstmisega katta. Kõnealustes riikides kehtestatud maksusüsteemide tõttu ei olnud alternatiivsete toorainete importimine Argentinast ja Indoneesiast liidu tootmisharu jaoks majanduslikult otstarbekas ning seetõttu oldi sunnitud otsima väljapääsu valmis biodiisli importimisest, et hoida kulud madalal ja vähendada sel viisil kogukahjumit.

(112)

Samal ajal kasvasid vaatlusalusel perioodil valimisse kaasatud äriühingute töötasukulud, mis omakorda ajendas äriühinguid leidma viise oma üldise kulutaseme vähendamiseks.

8.2.   Varud

Tabel 8

 

2009

2010

2011

Uurimisperiood

Varud (tonnides)

74 473

87 283

90 249

103 058

Indeks 2009 = 100

100

117

121

138

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule.

(113)

Analüüsitud perioodil suurenesid biodiisli varud ligikaudu 40 %. Varude kasv toimus kogu analüüsitud perioodi jooksul. Kuna biodiislit ei saa ladustada kuuest kuust pikema ajavahemiku vältel (keskmine ladustamisperiood on kõigest kolm kuud), siis on varusid puudutavatel andmetel liidu tootmisharu majandusliku olukorra hindamisel üksnes piiratud väärtus.

8.3.   Kasumlikkus, investeeringud, investeeringutasuvus, rahavoog ja kapitali kaasamise võime

Tabel 9

 

2009

2010

2011

Uurimisperiood

Kasumlikkus

3,5 %

–0,3 %

–0,2 %

–2,5 %

Investeeringud EUR 000

188 491

156 927

149 113

141 578

Indeks 2009 = 100

100

83

79

75

Investeeringutasuvus

19 %

–2 %

–2 %

–24 %

Rahavoog EUR 000

244 001

–48 649

21 241

23 984

Indeks 2009 = 100

100

–20

9

10

Allikas:

valimisse kaasatud liidu tootjate vastused küsimustikule

(114)

Valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus määrati kindlaks liidus samasuguse toote müügist teenitud maksustamiseelse puhaskasumi ja müügikäibe suhtena. Analüüsitud ajavahemiku jooksul langes valimisse kaasatud liidu tootjate kasumlikkus märkimisväärselt, 3,5 %-lt –2,5 %ni.

(115)

Valimisse kaasatud liidu tootjate poolt biodiisli tootmisse tehtud investeeringud langesid sellel perioodil, näidates, et kuigi valimisse kaasatud tootjad suutsid endiselt biodiisli tootmisse investeerida, oli selliste investeeringute tarbeks kättesaadavate ressursside maht koos liidu tootjate turuosaga vähenenud.

(116)

Kasumlikkuse negatiivset suundumust järgis valimisse kuuluvate ühenduse tootjate investeeringutasuvus, mis väljendab nende maksustamiseelset tulu protsendina biodiisli tootmises kasutatud vahendite keskmisest bilansilisest puhasväärtusest arvestusperioodi alguses ja lõpus. Investeeringutasuvuse vähenemine on selge märk ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisest uurimisperioodi jooksul.

(117)

Rahavoog, mis väljendab tööstusharu võimet oma tegevust ise rahastada, vähenes analüüsitud perioodil märkimisväärselt, näidates, et valimisse kaasatud äriühingutel on raske konkureerida Argentinast ja Indoneesiast pärit dumpinguhinnaga impordiga.

9.   Järeldus kahju kohta

(118)

Kontrollitud andmete analüüs näitab selgelt, et liidu tootmisharu on kandnud olulist kahju, nagu on määratletud algmääruse artikli 3 lõikes 5. Tarbimise suurenemise ajal on tootmisharu kaotanud turuosa ja kasumlikkust, samal ajal kui import on hõivanud turuosa ja löönud alla liidu tootjate hinnad.

(119)

Teised näitajad osutavad samuti negatiivsele või stabiilsele suundumusele, isegi pärast meetmete kehtestamist Ameerika Ühendriikide suhtes ja tollimaksude laiendamist Kanadast pärit meetmetest möödahiilivale impordile.

(120)

Liidu tootjad suutsid edasi kanda suurema osa tootmiskulude kasvust aastatel 2010–2011 (+33 protsendipunkti), kuid ainult läbi kasumlikkuse vähendamise kasumiläveni. Neil ei õnnestunud siiski edasi kanda kulude edasist suurenemist 2011. aastast kuni uurimisperioodini, põhjuseks oli lähteainete hindade kasv, mis moodustavad ligikaudu 80 % biodiisli kõikidest tootmiskuludest. Kulude kasvu ei olnud võimalik täies ulatuses edasi kanda liidu turu klientidele, mis tõi uurimisperioodil kaasa kahjumi.

E.   PÕHJUSLIK SEOS

1.   Sissejuhatus

(121)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõigetega 6 ja 7 kontrolliti, kas asjaomastest riikidest pärinev dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule kahju sellisel määral, et seda on võimalik pidada oluliseks.

(122)

Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada liidu tootmisharu, et vältida nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist dumpinguhinnaga impordile.

2.   Dumpinguhinnaga impordi mõju

(123)

Üksnes väike osa (2–6 %) Indoneesiast liitu suunatud impordist ei toimunud uurimisperioodil dumpinguhinnaga. Ülejäänud impordimaht Indoneesiast ja kogu import Argentinast oli dumpinguhinnaga. Kui jätta Indoneesiast pärinevast deklareeritud koguimpordist välja väike impordikogus, mis ei toimunud dumpinguhinnaga, ei mõjuta see eespool kirjeldatud impordi suundumust.

(124)

Uurimine näitas, et vaatlusalusel perioodil kasvas märkimisväärselt asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi maht (üle kahe korra). Selle tulemusena kasvas oluliselt ehk 10 protsendipunkti võrra nende riikide turuosa, 9,1 %-lt 2009. aastal 18,8 %ni uurimisperioodi lõpuks.

(125)

Samal ajal, vaatamata tarbimise kasvule, kaotas liidu tootmisharu vaatlusalusel perioodil 5,5 protsendipunkti turuosast.

(126)

Dumpinguhinnaga impordi keskmised hinnad kasvasid 2009. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 48 %, ent olid märkimisväärselt madalamad liidu tootmisharu keskmistest hindadest samal perioodil. Dumpinguhinnaga import lõi liidu tootmisharu hinnad alla; keskmine hinna allalöömismarginaal oli uurimisperioodil Indoneesia puhul 4 % ja Argentina puhul 8 %.

(127)

Dumpinguhinnaga impordi mahu kasvust liidu turul tulenev surve ei võimaldanud liidu tootmisharul kehtestada oma müügihindu kooskõlas turutingimuste ja kulude kasvuga. Valimisse kaasatud äriühingutel oli võimalik hinnatõusu klientidele edasi kanda üksnes 38 % ulatuses, samas kui kogukulud kasvasid samal ajavahemikul 47 %.

(128)

Eespool kirjeldatu põhjal järeldatakse esialgu, et asjaomastest riikidest pärinev dumpinguhinnaga import, mis lõi liidu tootmisharu hinnad uurimisperioodi jooksul alla, kasvades samas märkimisväärselt ka mahult, mängis otsustavat rolli liidu tootmisharu kantud olulises kahjus.

3.   Muude tegurite mõju

3.1.   Import muudest riikidest

Tabel 10

Muud kolmandad riigid

2009

2010

2011

Uurimisperiood

Import kokku (tonnides)

699 541

256 327

161 973

175 370

Indeks 2009 = 100

100

37

23

25

Turuosa

6,3 %

2,2 %

1,5 %

1,5 %

Indeks 2009 = 100

100

35

23

24

Allikas:

Eurostat

(129)

Kolmandatest riikidest, peamiselt USAst, Norrast ja Lõuna-Koreast pärinev import vähenes 2009. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni oluliselt. Vähenemise põhjuseks oli meetmete kehtestamine USAst pärit impordi suhtes 2009. aastal ja meetmetest kõrvalehoidmist käsitlev uurimine seoses Kanadast pärit impordiga 2010. aastal. Võttes arvesse muudest kolmandatest riikidest pärit impordi turuosa vähenemist, samal ajal kui liidu tootmisharu finantsolukord halvenes, sai muudest kolmandatest riikidest pärit impordil liidu tootmisharu kantud kahjus olla vaid tähtsusetu osa. Seega ei ole võimalik järeldada, et see kõrvaldaks põhjusliku seose kahju ja dumpinguhinnaga impordi mõju vahel.

3.2.   Dumpinguhinnata import asjaomastest riikidest

(130)

Tehti kindlaks dumpinguhinnata import asjaomastest riikidest, kuid see puudutas ainult 2011. aasta teist poolt. Võttes arvesse lühikest aega, mille jooksul see import toimus, ja impordi piiratud koguseid, sai see liidu tootmisharu kantud kahjus mängida vaid tähtsusetut rolli ning ei suuda katkestada põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi mõju vahel.

3.3.   Muud liidu tootjad

(131)

Seoses liidu tootmisharu määratlusest välja jäetud liidu tootjate tootmismahu ja impordi kogumahu väiksusega leiti, et kõnealused tootjad ei põhjustanud liidu tootmisharule kahju.

3.4.   Liidu tootmisharu import

(132)

Argentina biodiisli tootjate ühendus CARBIO väitis, et liidu tootmisharu kantud kahju põhjustas liidu tootjate import Argentinast ja Indoneesiast. Nad määratlesid seda importi enda põhjustatud kahjuna ja väitsid, et neid ei tohiks Argentina tootjate käitumisel põhineva kahju tekitajana arvesse võtta.

(133)

Liidu tootmisharu esitatud andmetest selgub, et vaatlusalusel perioodil importisid nad Argentinast ja Indoneesiast biodiislit 60 % ulatuses kogu impordimahust, mis uurimisperioodil kõnealustest riikidest imporditi. Nad kinnitasid, et kõnealune import tehti enesekaitseks. Võimalus saada kõnealusest dumpinguhinnaga impordist lühiajaliselt kasu aitas liidu tootjatel keskpika aja jooksul äritegevust jätkata.

(134)

Dumpinguhinnaga biodiisli import liidu tootmisharu poolt suurenes märkimisväärselt 2011. aastal ja uurimisperioodil, see oli aeg, kui biodiisli ja selle toorainete diferentseeritud ekspordimaksu mõju oli kõige tuntavam, kuna sellel ajal muutus toorainete (sojaoaõli ja palmiõli) import lõpptoote impordiga võrreldes ebamajanduslikuks. Mõlema riigi diferentseeritud ekspordimaksu süsteem maksustab toorainete eksporti kõrgemalt kui lõpptoodet. Seda, kas diferentseeritud ekspordimaksu saab käsitleda subsiidiumina subsiidiumivastase algmääruse artikli 2 tähenduses, uuritakse käimasoleva subsiidiumivastase uurimise käigus.

(135)

Näiteks uurimisperioodi mõnedel kuudel oli Argentina sojaoaõli impordihind kõrgem kui SME impordihind, muutes sojaoaõli ostmise majanduslikult kahjulikuks. Selles olukorras oli SME ostmine ainuke majanduslikult põhjendatud valik.

(136)

Igal juhul, kui liidu tootmisharu ei oleks kõnealuseid biodiisli koguseid importinud, oleks neid importinud liidu kaubandusettevõtted, kes oleksid liidu tootmisharu hinnad alla löönud ja müünud seda liidu turul, kuna nad juba impordivad kõnealustest riikidest liidu tootmisharuga konkureerivatele diisli rafineerimistehastele müümise eesmärgil. Kõnealune import ei katkesta põhjuslikku seost ja see väide lükatakse seetõttu esialgu tagasi.

3.5.   Liidu tootmisharu tootmisvõimsus

(137)

CARBIO väidab lisaks, et liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjus on ülemäärasest laienemisest põhjustatud liigne võimsus. Kuna 2008. aastal rakendati tootmisvõimsust 50 % ulatuses, väidavad nad, et tootmisharu on jätkanud laienemist ilma vastava nõudluse suurenemiseta.

(138)

Tuleb öelda, et vaatlusalusel perioodil jäi tootmisvõimsuse kasutamine kogu liidus madalaks, uurimisperioodil oli madalpunkt 40 %. Seetõttu ei ole mõningad äriühingud paigaldatud võimsust kasutanud.

(139)

Tootmisvõimsuse kasutamine oli madal juba vaatlusaluse perioodi alguses ja jäi madalaks kogu perioodi jooksul ning oli ka valimisse kaasatud äriühingutes stabiilne.

(140)

Valimisse kaasatud äriühingud olid vaatlusaluse perioodi alguses kasumlikud ja selle lõpus kahjumlikud, kasutades tootmisvõimsust stabiilselt. Mõistlik on järeldada, et kogu tootmisharu on samuti muutunud vähem kasumlikuks, samal ajal kui selle tootmisvõimsuse kasutamine on jäänud stabiilseks. Seetõttu ei saa käsitleda seda kahju peamise põhjusena, kuna põhjuslik seos tundub puuduvat. Seetõttu lükatakse see väide esialgu tagasi.

3.6.   Toorainetele juurdepääsu puudumine ja vertikaalne integratsioon

(141)

CARBIO väidab ka, et liidu tootmisharu kannab kahju tõhususe puudumise tõttu, eelkõige kuna nad ei ole vertikaalselt integreeritud ja ei paikne toorainete läheduses.

(142)

Need väited lükatakse esialgu tagasi. Mõningad valimisse kaasatud äriühingud asuvad sadamates, kus on sujuv juurdepääs laevaga kohaletoodavatele toorainetele, ja teised valimisse kaasatud äriühingud on paigutanud oma biodiislitehased vahetult samasse kohta, kus on nende taimeõli tootvad tehased. Paljud Lõuna-Euroopa biodiisli tootjad paiknevad ettekavatsetult sadamaaladel, et pääseda juurde Argentinast ja Indoneesiast imporditavatele toorainetele, või paiknevad samas kohas, kus nende kliendidki (fossiilse nafta rafineerimistehased). Kuna diferentseeritud ekspordimaksu mõjul on toorained muutunud lõpptootest kallimaks, on see liidu tootmisharu selgelt kahjustanud, muutes PME ja SME tootmise ELis majanduslikult võimatuks.

3.7.   Muud reguleerivad tegurid

(143)

CARBIO viitas ka mõnedele reguleerivatele teguritele, mis on väidetavalt tekitanud liidu tootmisharule kahju ja millest mõned on ettepanekud, mida ei ole tänaseni jõustatud. Rõhutatakse ka topeltarvestuse süsteemi, mida kirjeldatakse allpool.

(144)

Taastuvenergia direktiivis nõutakse liikmesriikidelt kohustuse kehtestamist, et enne kasutajatele müümist segataks teatud osa biodiislist mineraaldiisliga. Mõned liikmesriigid on enda huvides ära kasutanud taastuvenergia direktiivi sätet, mis lubab nimetatud osa poolitada, kui kasutatud biodiisel on tehtud vanaõlidest või kasutatud loomsetest rasvadest. Näiteks kui asjaomane liikmesriik nõuab, et 7 % biodiislist tuleb segada 93 % mineraaldiisliga, siis 7 % väheneb 3,5 %ni, kui tegemist on vanaõlist biodiisliga.

(145)

CARBIO väidab, et topeltarvestuse eeskirjad on põhjustanud niinimetatud esimese põlvkonna biodiisli müügi languse 1 miljoni tonni ulatuses uurimisperioodil ja et see on liidu tootmisharule tekkinud kahju põhjus. Väide lükatakse tagasi, kuna liidu tootjate valim sisaldab äriühinguid, mis toodavad kahekordselt arvestatavat biodiislit ja nende finantsolukord ei ole märkimisväärselt erinev valimisse kaasatud äriühingutest, mis toodavad biodiislit taimsetest toorõlidest. Kõnealused äriühingud on oma andmete kontrollimise käigus näidanud, et nende biodiisli hinda on mõjutanud Argentinast ja Indoneesiast pärinev dumpinguhinnaga import, kuna nad konkureerivad otseselt asjaomaste riikide PME ja SMEga.

(146)

Samuti on esitatud väide, et liidu tootmisharu kannab kahju seetõttu, et ei investeeri rohkem teise põlvkonna biokütustesse, näiteks vanaõlide kasutamisse. See väide lükati esialgu tagasi, kuna liidus ei ole piisavalt vanaõli, et suurendada märkimisväärselt juba olemasoleva töötlemise kogust.

3.8.   Piirangud liikmesriikides

(147)

CARBIO väitis samuti, et liidu tootmisharule tekitatud kahju põhjus ei saanud olla import asjaomastest riikidest, kuna erinevate liikmesriikide kvoodi- ja maksusüsteemid piiravad juurdepääsu nendele turgudele. Väideti ka, et mõned ELi turud on SME-le ja PME-le kliimatingimuste tõttu suletud.

(148)

On õige märkida, et PME külmfiltri ummistuspunkt (Cold Filter Plugging Point – CFPP) (+13 Co) tähendab, et PME-d ei saa kõikjal liidus kasutada, kui seda ei segata CFPP-i vähendamiseks muude biodiislitega. SME külmfiltri ummistuspunkt 0 Co Celsiuse juures võimaldab seda siiski laialdasemalt kasutada, eelkõige suvekuudel.

(149)

Kogu uurimise käigus uuriti hoolikalt väidet, et liidu tootmisharule tekitab kahju mõnede liikmesriikide reguleeriv raamistik.

(150)

Mõnedes liikmesriikides on kehtestatud kvoodisüsteemid, millega eraldatakse konkreetsed tootmiskvoodid selle liikmesriigi või teiste liikmesriikide äriühingutele kõikjal liidus. Enamik riike on teinud soodustusi maksusüsteemi kasutamise kaudu ja neid soodustusi vähendatakse või tühistatakse.

(151)

Prantsusmaal on näiteks maksuvabastuse soodustus 90 EUR tonni kohta kvoodi alusel toodetud biodiislile. Dumpinguhinnaga importi silmas pidades on sageli odavam biodiislit importida kui osta seda liidu tootmisharult, isegi kui võtta arvesse maksusoodustust. Seda näitab asjaolu, et Argentinast pärinev import on Prantsusmaa turul selgelt olemas.

(152)

Mõnes liikmesriigis import Argentinast ja Indoneesiast puudub, seda kliimatingimuste või kvoodisüsteemide tõttu. Import Argentinast ja Indoneesiast on liidu turul enamikus kohtades siiski olemas, kas siis kvoodisüsteemi puudumise tõttu või kuna hind on madalam mis tahes maksusoodustusest, mida liikmesriik võiks anda.

(153)

Kuna liidus toodetud RME või muu biodiisliga segatud PMEd ja SMEd võib kogu liidus müüa ja kuna suurtes kogustes ja dumpinguhinnaga import on olemas isegi maksusoodustussüsteemidega liikmesriikides, lükatakse see väide esialgu tagasi, kuna olemasolevad kvoodi- ja maksusüsteemid ei suuda katkestada põhjuslikku seost kahju ja dumpinguhinnaga impordi mõju vahel.

4.   Järeldus põhjusliku seose kohta

(154)

Eespool esitatud analüüs tõendab, et asjaomastest riikidest pärit madalate dumpinguhinnaga import ja turuosa suurenesid oluliselt. Lisaks leiti, et kõnealune import lõi alla ühenduse tootmisharu hinnad uurimisperioodi vältel.

(155)

Andmed näitavad, et kui dumpinguhinnaga import asjaomastest riikidest kasvab, halveneb märkimisväärselt liidu tootmisharu majanduslik olukord.

(156)

Eeltoodud analüüsis on nõuetekohaselt eristatud kõigi teadaolevalt liidu tootmisharu olukorda mõjutanud tegurite toime dumpinguhinnaga impordi kahjulikust mõjust. Selle analüüsi põhjal tehakse esialgne järeldus, et asjaomastest riikidest pärinev dumpinguhinnaga import on põhjustanud liidu tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 3 lõike 6 tähenduses.

(157)

Kooskõlas algmääruse artikli 3 lõikega 7 hinnati lisaks dumpinguhinnaga impordile muid teadaolevaid tegureid ja ei leitud tõendeid selle kohta, et need katkestasid põhjusliku seose dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharu kantud kahju vahel.

F.   LIIDU HUVID

(158)

Komisjon uuris algmääruse artikli 21 kohaselt, kas olenemata järeldusest kahjustava dumpingu kohta on kaalukaid põhjuseid, millest tulenevalt ei oleks ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine käesoleval juhul liidu huvides. Liidu huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide, sealhulgas liidu tootmisharu, importijate, toormetarnijate ning kasutajate huvide hindamisel.

1.   Liidu tootmisharu huvid

(159)

Nagu eespool märgitud, kandis liidu tootmisharu asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi tõttu olulist kahju. Meetmete võtmata jätmine tähendaks kõige tõenäolisemalt liidu tootmisharu finantsolukorra negatiivse suundumuse jätkumist. Liidu tootmisharu olukorda iseloomustas iseäranis kasumlikkuse vähenemine +3 %-lt 2009. aastal –2,5 %ni uurimisperioodi lõpus. Tulemuste edasine halvenemine tooks kaasa tootmise vähendamise ja suurema arvu tootmisrajatiste sulgemise, mis seaks ohtu liidu tööhõive ja investeeringud.

(160)

Meetmete kehtestamine taastaks turul ausa konkurentsi. Liidu tootmisharu kasumlikkuse vähenemise suundumus on tingitud raskustest konkureerimisel asjaomastest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordiga. Selle asjaolu põhjus on ka mõlema riigi ekspordimaksude süsteem, mis vähendab SME ja PME impordihinda liidu turul, suurendades toorainete hinda. Dumpinguvastaste meetmete kehtestamisel suudaks liidu tootmisharu saavutada kasumlikkuse taseme, mida kõnealuse kapitalimahuka tootmisharu puhul vajalikuks peetakse.

(161)

Meetmete rakendamine annaks liidu tootmisharule võimaluse taastuda uurimise raames tuvastatud kahjustavast dumpingust.

2.   Sõltumatute importijate/kauplejate huvid

(162)

Liidu sõltumatutel importijatel/kauplejatel paluti endast komisjonile teada anda. Uurimise raames ei teinud koostööd ükski importija.

(163)

Sõltumatute importijate või kauplejate andmete puudumise tõttu ei olnud tõendeid selle kohta, et meetmete kehtestamine oleks selgelt kõnealuste poolte huvidega vastuolus.

3.   Kasutajate ja tarbijate huvid

(164)

Menetluse algatamisel saadeti küsimustikud kõikidele teadaolevatele kasutaja- äriühingutele, kes tegelevad mineraaldiisli tootmise ja turustamisega ning mineraaldiisli kohustusliku segamisega biodiisliga.

(165)

Kolm biodiisli kasutajat vastasid kasutajaküsimustikule, kuid märkisid, et biodiisel moodustab väga väikese osa nende üldisest äritegevusest. Nad märkisid, et kuna nad oleksid õiguslikult kohustatud biodiislit ostma ning kui tollimaks suurendaks biodiisli hinda, kantaks see nagu varemgi automaatselt üle nende klientidele.

(166)

Olemasoleva teabe piiratud hulka arvestades peaks meetmete kehtestamisel olema lõpptarbijatele äärmiselt piiratud mõju, kuna mineraaldiisliga, mida nad tanklas ostavad, segatakse väike protsent biodiislit. Ei leitud tõendeid selle kohta, et meetmete kehtestamine oleks selgelt suunatud kasutajate või tarbijate huvide vastu.

4.   Toorainete tarnijate huvid

(167)

Toorainete tarnijatele saadetud küsimustikule vastas üks toorainete tarnijate ühendus, FEDIOL (Euroopa taimeõli ja valgutoodete tootmisharu Euroopas esindav föderatsioon). Märgiti ära, et import asjaomastest riikidest on vähendanud rapsiseemneõli nõudlust kogu liidus, nii et aastatel 2009–2011 langes nõudlus üle 1 miljoni tonni võrra.

(168)

Ollakse seisukohal, et meetmete kehtestamisel on positiivne mõju ELi tarnetööstusele, kuna tootmisvõimsuse kasutamine suureneb. Rapsiseemneõli nõudluse suurenemine mõjutaks seejärel segasööda sektorit – kuna seal kasutatakse rapsiseemneõli tootmise jääke ja ELi põllumajandussektor on rapsiseemne tootja.

(169)

Seetõttu näitavad saadud tõendid, et meetmete kehtestamine oleks liidu toorainete tarnijate huvides.

5.   Järeldus liidu huvide kohta

(170)

Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli impordi suhtes rakendatavate meetmete kehtestamine oleks ilmselgelt liidu tootmisharu huvides. See võimaldaks liidu tootmisharul kasvada ja taastuda dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahjust. Meetmete kehtestamata jätmisel aga halveneks liidu tootmisharu olukord veelgi ja veel enam ettevõtjaid peaksid tegevuse lõpetama. Ehkki kasutajate ja importijate puhul ei olnud ühest järeldust võimalik teha, eeldatakse, et meetmete kehtestamine on toorainetarnijate huvides.

(171)

Puuduvad kaalukad põhjused, mis näitaksid, et Argentinast ja Indoneesiast pärit biodiisli impordi suhtes ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamine oleks selgelt liidu huvide vastu.

G.   AJUTISED DUMPINGUVASTASED MEETMED

(172)

Dumpingu, tekitatud kahju, põhjuslike seoste ja liidu huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades leitakse, et tuleb kehtestada ajutised dumpinguvastased meetmed, et dumpinguhinnaga import ei tekitaks liidu tootmisharule täiendavat kahju.

1.   Kahju kõrvaldamist võimaldav tase

(173)

Kõnealuste meetmete taseme kindlaksmääramisel võeti arvesse kindlaks tehtud dumpingumarginaale ja tollimaksu suurust, mis on vajalik liidu tootjatele põhjustatud kahju kõrvaldamiseks, neid mitte ületades.

(174)

Kahjustava dumpingu mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksu arvutamisel leiti, et meetmed peaksid võimaldama liidu tootmisharul katta tootmiskulud ja saada sellist maksueelset kasumit, mida võiks mõistlikuks pidada tavapärastes konkurentsitingimustes, s.t dumpinguhinnaga impordi puudumise korral.

(175)

Leiti, et 15 % on kohane kasumimarginaal, mille liidu tootmisharu võiks eelduste kohaselt saavutada kahjustavate dumpinguhindade puudumise korral, arvestades eelmise uurimise tulemusi Ameerika Ühendriikidest pärit impordi kohta, mille puhul peeti seda mõistlikuks tasemeks, tagamaks tulemuslikud pikaajalised investeeringud kõnealusesse tootmisharusse.

(176)

Sellel põhjal määrati liidu tootmisharu jaoks kindlaks samasuguse toote mittekahjustav hind. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati valimisse kaasatud liidu tootjate müügihindu uurimisperioodi jooksul saadud tegeliku kasumiga või tegelikult kantud kahjumiga ning liideti saadud tulemusele eespool nimetatud kasumimarginaal.

(177)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes hinna allalöömise arvutuste abil kindlaks tehtud valimisse kaasatud eksportivate tootjate kaalutud keskmist impordihinda asjaomastes riikides mittekahjustava hinnaga, millega valimisse kaasatud liidu tootjad liidu turul samasugust toodet uurimisperioodil müüsid. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

2.   Ajutised meetmed

(178)

Kooskõlas algmääruse artikli 7 lõikega 2 tuleks kehtestada Argentinast ja Indoneesiast pärit impordi suhtes ajutine dumpinguvastane tollimaks vastavalt väiksema tollimaksu reeglile, mis tähendab, et see peaks vastama dumpingu- või kahjumarginaali määrale, olenevalt sellest, kumb on väiksem.

(179)

Dumpinguvastase tollimaksu määrad kehtestati, võrreldes kahju kõrvaldamist võimaldavat marginaali ja dumpingumarginaali. Sellest tulenevalt on ajutised dumpinguvastased tollimaksu määrad, mida väljendatakse protsentides CIF-hinnast liidu piiril tollimakse tasumata, järgmised:

Riik

Äriühing

Ajutine dumpingumarginaal

Ajutine kahjumarginaal

Ajutine dumpinguvastane tollimaksu määr

Argentina

Aceitera General Deheza S.A., General Deheza, Rosario

10,6 %

27,8 %

10,6 %

 

Bunge Argentina S.A., Buenos Aires

10,6 %

27,8%

10,6 %

 

Louis Dreyfus Commodities S.A., Buenos Aires

7,2 %

30,9%

7,2 %

 

Molinos Río de la Plata S.A., Buenos Aires

6,8 %

31,8%

6,8 %

 

Oleaginosa Moreno Hermanos S.A.F.I.C.I. y A., Bahia Blanca

6,8 %

31,8%

6,8 %

 

Vicentin S.A.I.C., Avellaneda

6,8 %

31,8%

6,8 %

 

Muud koostööd tegevad äriühingud

7,9 %

31%

7,9 %

 

Kõik muud äriühingud

10,6 %

31,8%

10,6 %

Indoneesia

PT. Ciliandra Perkasa, Jakarta

0,0 %

 

0,0 %

 

PT. Musim Mas, Medan

2,8 %

23,3%

2,8 %

 

PT. Pelita Agung Agrindustri, Medan

5,3 %

27,1%

5,3 %

 

PT Wilmar Bioenergi Indonesia, Medan

9,6 %

26,4%

9,6 %

 

PT Wilmar Nabati Indonesia, Medan

9,6 %

26,4%

9,6 %

 

Muud koostööd tegevad äriühingud

6,5 %

25,3%

6,5 %

 

Kõik muud äriühingud

9,6 %

27,1%

9,6 %

(180)

Kuna dumpinguvastast tollimaksu kohaldatakse ka segude suhtes, mis sisaldavad biodiislit (proportsionaalselt nende biodiisli sisaldusega kaalu järgi), ja samuti puhtale biodiislile, oleks tollimaksu nõuetekohase kohaldamise eesmärgil liikmesriikide tolliasutuste poolt täpsem ja asjakohasem väljendada tollimaksu kindlaksmääratud netosummana eurodes tonni kohta ning kohaldada seda puhtale imporditavale biodiislile või biodiisli osale segatud tootes.

(181)

Käesoleva määrusega äriühingutele sätestatud individuaalsed dumpinguvastase tollimaksu määrad tehti kindlaks käesoleva uurimise tulemuste põhjal. Seepärast peegeldavad need olukorda, mis uurimise käigus nende äriühingute puhul kindlaks tehti. Nimetatud tollimaksumäärasid (erinevalt „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavast üleriigilisest tollimaksust) kohaldatakse seega üksnes nende toodete impordi puhul, mis on pärit asjaomastest riikidest ning mille on tootnud nimetatud äriühingud, seega konkreetsed juriidilised isikud. Kui imporditava toote on tootnud mõni teine äriühing, mida ei ole käesoleva määruse regulatiivosas konkreetselt nimetatud, sealhulgas konkreetselt nimetatud äriühingutega seotud üksus, ei kohaldata tema suhtes nimetatud määrasid, vaid „kõikide muude äriühingute” suhtes kohaldatavaid tollimaksumäärasid.

(182)

Kõik taotlused äriühingute suhtes kehtestatud individuaalsete dumpinguvastase tollimaksu määrade kohaldamiseks (nt pärast juriidilise isiku nime muutmist või uute tootmise või müügiga tegelevate üksuste loomist) tuleb viivitamata esitada komisjonile (8) koos kogu asjakohase teabega, eelkõige teabega muudatuste kohta äriühingu tegevuses seoses tootmise ning riigisisese ja eksportmüügiga, mis on seotud näiteks kõnealuse nimemuutusega või kõnealuste tootmis- ja müügiüksuste loomisega. Vajaduse korral muudetakse käesolevat määrust, ajakohastades nende äriühingute nimekirja, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(183)

Komisjon kehtestas asjaomastest riikidest pärineva vaatlusaluse toote impordi suhtes komisjoni 28. jaanuari 2013. aasta määrusega (EL) nr 79/2013 registreerimisnõude. Seda tehti dumpinguvastaste meetmete võimalikku tagasiulatuvat kohaldamist silmas pidades vastavalt algmääruse artikli 10 lõikele 4. Menetluse käesolevas järgus ei ole võimalik teha otsust dumpinguvastaste meetmete võimaliku tagasiulatuva kohaldamise kohta.

H.   LÕPPSÄTE

(184)

Tõrgeteta asjaajamise huvides võivad huvitatud isikud, kes andsid endast algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul teada, teha oma seisukohad kirjalikult teatavaks ja taotleda ärakuulamist ühe kuu jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest. Käesolevas määruses tehtud järeldused tollimaksude kehtestamise kohta on ajutised ning need võidakse lõplike meetmete kehtestamisel uuesti läbi vaadata,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.   Käesolevaga kehtestatakse ajutine tollimaks selliste Argentinast ja Indoneesiast pärit mittefossiilse päritoluga sünteesi või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja/või parafiinsete gaasiõlide impordi suhtes, mis esinevad puhtal kujul või osana segust, ning mis kuuluvad praegu CN-koodide ex 1516 20 98 (TARICi koodid 1516209821, 1516209829 ja 1516209830), ex 1518 00 91 (TARICi koodid 1518009121, 1518009129 ja 1518009130), ex 1518 00 95 (TARICi kood 1518009510), ex 1518 00 99 (TARICi koodid 1518009921, 1518009929 ja 1518009930), ex 2710 19 43 (TARICi koodid 2710194321, 2710194329 ja 2710194330), ex 2710 19 46 (TARICi koodid 2710194621, 2710194629 ja 2710194630), ex 2710 19 47 (TARICi koodid 2710194721, 2710194729 ja 2710194730), 2710 20 11, 2710 20 15, 2710 20 17, ex 3824 90 97 (TARICi koodid 3824909701, 3824909703 ja 3824909704), 3826 00 10 ja ex 3826 00 90 (TARICi koodid 3826009011, 3826009019 ja 3826009030) alla.

2.   Ajutise dumpinguvastase tollimaksu määrad, mida kohaldatakse lõikes 1 kirjeldatud toote suhtes ning mida toodavad allpool loetletud äriühingud, on järgmised:

Riik

Äriühing

Ajutine tollimaksu määr netosummana,

EUR/tonn

TARICi lisakood

Argentina

Aceitera General Deheza S.A., General Deheza, Rosario; Bunge Argentina S.A., Buenos Aires

104,92

B782

 

Louis Dreyfus Commodities S.A., Buenos Aires

69,16

B783

 

Molinos Río de la Plata S.A., Buenos Aires; Oleaginosa Moreno Hermanos S.A.F.I.C.I. y A., Bahia Blanca; Vicentin S.A.I.C., Avellaneda

65,24

B784

 

Muud koostööd tegevad äriühingud:

Cargill S.A.C.I., Buenos Aires; Unitec Bio S.A., Buenos Aires; Viluco S.A., Tucuman

75,97

B785

 

Kõik muud äriühingud

104,92

B999

Indoneesia

PT Ciliandra Perkasa, Jakarta

0

B786

 

PT Musim Mas, Medan

24,99

B787

 

PT Pelita Agung Agrindustri, Medan

45,65

B788

 

PT Wilmar Bioenergi Indonesia, Medan; PT Wilmar Nabati Indonesia, Medan

83,84

B789

 

Muud koostööd tegevad äriühingud:

PT Cermerlang Energi Perkasa, Jakarta

57,14

B790

 

Kõik muud äriühingud

83,84

B999

3.   Segude suhtes kohaldatakse dumpinguvastast tollimaksu vastavalt segu mittefossiilse päritoluga sünteesi ja/või hüdrogeenimise teel toodetud rasvhappe monoalküülestrite ja parafiinsete gaasiõlide (biodiisli) kogusisaldusele kaalu järgi.

4.   Juhul, kui kaup on enne vabasse ringlusse jõudmist kahjustada saanud ja tegelikult makstud või makstav hind on seepärast tolliväärtuse määramiseks osadeks jagatud vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 (9) artiklile 145, vähendatakse eeltoodud summade alusel arvutatud dumpinguvastase tollimaksu summat sellise protsendi võrra, mis vastab tegelikult makstud või makstava hinna osadeks jagamisele.

5.   Lõikes 1 nimetatud toode lubatakse liidus vabasse ringlusse ajutise tollimaksu summa suuruse tagatise esitamisel.

6.   Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

1.   Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 20 kohaldamist, võivad huvitatud isikud taotleda käesoleva määruse vastuvõtmise aluseks olnud oluliste faktide ja kaalutluste avalikustamist, esitada kirjalikult oma seisukohad ning taotleda komisjonilt ärakuulamist ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

2.   Nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 21 lõike 4 kohaselt võivad asjaomased isikud esitada arvamusi käesoleva määruse kohaldamise kohta ühe kuu jooksul pärast selle jõustumist.

Artikkel 3

1.   Tolliasutused lõpetavad komisjoni määruse (EL) nr 79/2013 artikli 1 kohase impordi registreerimise.

2.   Kogutud andmeid toodete kohta, mis toodi tarbimiseks maale kuni 90 päeva jooksul enne käesoleva määruse jõustumist, säilitatakse kuni võimalike lõplike meetmete jõustumiseni või käesoleva menetluse lõpetamiseni.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesoleva määruse artiklit 1 kohaldatakse kuue kuu jooksul.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2)  ELT C 260, 29.8.2012, lk 8.

(3)  ELT L 27, 29.1.2013, lk 10.

(4)  ELT C 342, 10.11.2012, lk 12.

(5)  WET BV valdustes kontrolliti ka Wilmari kontserni teiste Euroopas paiknevate ettevõtete raamatupidamist: Wilmar Italia SrL, Milano Itaalia; Oxem Oleo, Mezzana Bigli, Itaalia

(6)  Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, muudetud eelkõige komisjoni määrusega (EÜ) nr 1602/2000, artiklid 291–300

(7)  Kõnealune liikmesriik tunnustab palmi rasvhapete destillaadist („PFAD”) toodetud biodiislit „kahekordselt arvestatavana”, mis tähendab, et PFADist toodetud biokütuste antavat panust käsitletakse teiste biokütuste antavast kaks korda suuremana. Seetõttu oleks vaja segada mineraaldiislit ainult poole kõnealuse kahekordselt arvestatava biodiisliga. Kahekordselt arvestatav biodiisel on tavalisest/ühekordselt arvestatavast biodiislist kallim, seetõttu arvestatakse kliendile lisatasu. Nimetatud riigi tava on aga selline, et klient maksab kahekordselt arvestatava biodiisli eest kõnealust lisatasu ainult pärast valitsuse heakskiitu (sertifikaadi alusel), et kahekordselt arvestatav biodiisel vastab kõikidele kriteeriumidele, mis lubavad kvalifitseerida selle kahekordselt arvestatavaks biodiisliks. Kui valitsus on nimetatud sertifikaadi väljastanud, võib seotud importija saata kliendile eraldi arve tasumata lisatasu maksmiseks.

(8)  European Commission, Directorate-General for Trade, Directorate H, 1049 Brussels, Belgium.

(9)  Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).


28.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/26


KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 491/2013,

27. mai 2013,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga, (2) eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 27. mai 2013

Komisjoni nimel presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA


(1)  ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.


LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

AL

15,0

MA

56,4

TN

54,8

TR

67,0

ZZ

48,3

0707 00 05

AL

27,7

MK

25,8

TR

132,0

ZZ

61,8

0709 93 10

MA

110,7

TR

129,1

ZZ

119,9

0805 10 20

EG

49,5

IL

71,8

MA

62,2

ZZ

61,2

0805 50 10

AR

107,2

TR

111,4

ZA

98,7

ZZ

105,8

0808 10 80

AR

155,2

BR

95,6

CL

113,1

CN

90,5

MK

42,6

NZ

124,1

US

207,5

ZA

106,5

ZZ

116,9

0809 29 00

US

557,8

ZZ

557,8


(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni määruses (EÜ) nr 1833/2006 (ELT L 354, 14.12.2006, lk 19). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.


DIREKTIIVID

28.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/28


NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/12/EL,

13. mai 2013,

millega kohandatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Horvaatia ühinemislepingut, eriti selle artikli 3 lõiget 4,

võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti, eriti selle artiklit 50,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Horvaatia ühinemisakti artiklis 50 on sätestatud, et kui institutsioonide ühinemiseelseid õigusakte on ühinemise tõttu vaja kohandada ja neid vajalikke kohandusi ei ole kõnealuse ühinemisakti ega selle lisadega ette nähtud, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega vastu selleks vajalikud õigusaktid, kui esialgset õigusakti ei võtnud vastu komisjon.

(2)

Horvaatia ühinemislepingu koostanud ja vastu võtnud konverentsi lõppaktis oli kirjas, et kõrged lepinguosalised jõudsid poliitilisele kokkuleppele institutsioonide vastu võetud õigusaktide kohandustes, mis on vajalikud seoses ühinemisega, ning nad kutsusid nõukogu ja komisjoni üles nimetatud kohandusi vastu võtma enne ühinemist ning neid vajaduse korral täiendama ja ajakohastama, et võtta arvesse liidu õiguse arengut.

(3)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/27/EL (1) peavad liikmesriigid seadma soovitusliku riikliku energiatõhususe eesmärgi ning võtma sealjuures arvesse liidu energiatarbimist aastal 2020.

(4)

Seoses Horvaatia ühinemisega on vaja tehniliselt kohandada liidu 2020. aasta energiatarbimise prognoositud arvnäitajaid, et võtta arvesse 28 liikmesriigi tarbimist. 2007. aastal tehtud prognoosid näitasid 27 liikmesriigi 2020. aasta primaarenergiatarbimiseks 1 842 miljonit naftaekvivalenttonni. Sama prognoosi kohaselt on 28 liikmesriigi (koos Horvaatiaga) 2020. aasta primaarenergiatarbimine 1 853 miljonit naftaekvivalenttonni. Selle 20 % vähendamisel 2020. aastaks saaksime 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni, st prognoosiga võrreldes on vähendamine 370 miljonit naftaekvivalenttonni. Selline tehniline kohandamine on vajalik selleks, et direktiivi 2012/27/EL oleks võimalik kohaldada Horvaatias.

(5)

Direktiivi 2012/27/EL tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2012/27/EL muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Käesoleva direktiivi lisas sätestatud muudatused ei piira direktiivi 2012/27/EL artikli 28 lõike 1 esimeses lõigus ettenähtud tähtaja kohaldamist.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub Horvaatia ühinemislepingu jõustumise korral ning nimetatud lepingu jõustumise kuupäeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. mai 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

S. COVENEY


(1)  ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.


LISA

Direktiivi 2012/27/EL artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõike 1 teise lõigu punkt a asendatakse järgmisega:

„a)

et liidu 2020. aasta energiatarbimine ei ületa 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul või 1 086 naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul;”

b)

lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.   30. juuniks 2014 hindab komisjon saavutatud edusamme ja seda, kas liit suudab tõenäoliselt saavutada 2020. aasta eesmärgi, mille kohaselt energiatarbimine ei ületa 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja/või 1 086 naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul.”;

c)

lõike 3 punkt d asendatakse järgmisega:

„d)

võrdleb punktide a–c kohaseid tulemusi energiatarbimise mahuga, mida oleks vaja 2020. aasta eesmärgi saavutamiseks, mille kohaselt energiatarbimine ei ületa 1 483 miljonit naftaekvivalenttonni primaarenergia puhul ja/või 1 086 naftaekvivalenttonni lõppenergia puhul.”


28.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/30


NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/13/EL,

13. mai 2013,

millega kohandatakse teatavaid direktiive maksustamise valdkonnas seoses Horvaatia Vabariigi ühinemisega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Horvaatia ühinemislepingut, eriti selle artikli 3 lõiget 4,

võttes arvesse Horvaatia ühinemisakti, eriti selle artiklit 50,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Horvaatia ühinemisakti artiklis 50 on sätestatud, et kui institutsioonide ühinemiseelseid õigusakte on ühinemise tõttu vaja kohandada ja neid vajalikke kohandusi ei ole kõnealuse ühinemisakti ega selle lisadega ette nähtud, võtab nõukogu komisjoni ettepaneku alusel kvalifitseeritud häälteenamusega vastu selleks vajalikud õigusaktid, kui esialgset õigusakti ei võtnud vastu komisjon.

(2)

Horvaatia ühinemislepingu koostanud ja vastu võtnud konverentsi lõppaktis oli kirjas, et kõrged lepinguosalised jõudsid poliitilisele kokkuleppele institutsioonide vastu võetud õigusaktide kohandustes, mis on vajalikud seoses ühinemisega, ning nad kutsusid nõukogu ja komisjoni üles nimetatud kohandusi vastu võtma enne ühinemist ning neid vajaduse korral täiendama ja ajakohastama, et võtta arvesse liidu õiguse arengut.

(3)

Seetõttu tuleks vastavalt muuta direktiive 83/182/EMÜ, (1) 2003/49/EÜ, (2) 2008/7/EÜ, (3) 2009/133/EÜ (4) ja 2011/96/EL (5),

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiive 83/182/EMÜ, 2003/49/EÜ, 2008/7/EÜ, 2009/133/EÜ ja 2011/96/EL muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt Horvaatia liiduga ühinemise kuupäevaks. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Liikmesriigid kohaldavad kõnealuseid sätteid alates Horvaatia liiduga ühinemise kuupäevast.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv jõustub Horvaatia ühinemislepingu jõustumise korral ning nimetatud lepingu jõustumise kuupäeval.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 13. mai 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

S. COVENEY


(1)  Nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiiv 83/182/EMÜ ühest liikmesriigist teise ajutiselt imporditud teatavate transpordivahendite maksuvabastuse kohta ühenduses (EÜT L 105, 23.4.1983, lk 59).

(2)  Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49).

(3)  Nõukogu 12. veebruari 2008. aasta direktiiv 2008/7/EÜ kapitali suurendamise kaudse maksustamise kohta (ELT L 46, 21.2.2008, lk 11).

(4)  Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34).

(5)  Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8).


LISA

1.

Direktiivi 83/182/EMÜ lisasse lisatakse järgmine tekst:

„HORVAATIA

poseban porez na motorna vozila (Zakon o posebnom porezu na motorna vozila (Narodne novine broj 15/13))”.

2.

Direktiivi 2003/49/EÜ muudetakse järgmiselt:

a)

artikli 3 punkti a alapunktis iii lisatakse Prantsusmaad käsitleva kande järele järgmine kanne:

„—

porez na dobit Horvaatias,”

b)

lisasse lisatakse järgmine punkt:

„z)

Horvaatia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „dioničko društvo” ja „društvo s ograničenom odgovornošću”, ning muud Horvaatia õiguse alusel asutatud ja Horvaatia äriühingu tulumaksuga maksustatavad äriühingud”.

3.

Direktiivi 2008/7/EÜ I lisasse lisatakse järgmine punkt:

„11a)

Horvaatia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse

i)

dioničko društvo;

ii)

društvo s ograničenom odgovornošću”.

4.

Direktiivi 2009/133/EÜ I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

A osasse lisatakse järgmine punkt:

„ka)

Horvaatia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „dioničko društvo” ja „društvo s ograničenom odgovornošću”, ning muud Horvaatia õiguse alusel asutatud ja Horvaatia äriühingu tulumaksuga maksustatavad äriühingud;”;

b)

B osas lisatakse Prantsusmaad käsitleva kande järele järgmine kanne:

„—

porez na dobit Horvaatias;”.

5.

Direktiivi 2011/96/EL I lisa muudetakse järgmiselt:

a)

A osasse lisatakse järgmine punkt:

„ka)

Horvaatia õiguse alusel tegutsevad äriühingud, mida nimetatakse „dioničko društvo” ja „društvo s ograničenom odgovornošću”, ning muud Horvaatia õiguse alusel asutatud ja Horvaatia äriühingu tulumaksuga maksustatavad äriühingud;”

b)

B osas lisatakse Prantsusmaad käsitleva kande järele järgmine kanne:

„—

porez na dobit Horvaatias,”.


OTSUSED

28.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/32


NÕUKOGU OTSUS,

25. aprill 2013,

mis on adresseeritud Küprosele ning käsitleb spetsiifilisi finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu taastamise meetmeid

(2013/236/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 136 lõiget 1 koostoimes artikli 126 lõikega 6,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELi toimimise leping”) artikli 136 lõikega 1 on ette nähtud võimalus võtta majandus- ja rahaliidu nõuetekohase toimimise tagamiseks meetmeid liikmesriikide suhtes, mille rahaühik on euro.

(2)

13. juulil 2010 võttis nõukogu vastu ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 6 kohase otsuse, (1) milles nenditi, et Küprosel on ülemäärane eelarvepuudujääk, ja andis Küprosele ELi toimimise lepingu artikli 126 lõike 7 kohase soovituse kõrvaldada ülemäärase eelarvepuudujäägi olukord, märkides, et „Küprose ametiasutused [peaksid] kõrvaldama ülemäärase puudujäägi nii kiiresti kui võimalik hiljemalt 2012. aastaks”.

(3)

Nõukogu 10. juuli 2012. aasta soovituses, milles käsitletakse Küprose 2012. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Küprose stabiilsusprogrammi (2012–2015) kohta, (2) soovitas nõukogu muu hulgas, et Küpros võtaks meetmeid, et saavutada ülemäärase eelarvepuudujäägi püsiv kõrvaldamine 2012. aastal, tagada piisav areng seoses tema võla vähendamise võrdlusalusega, tugevdada õigusnorme finantseerimisasutuste tõhusaks rekapitaliseerimiseks ning parandada konkurentsivõimet.

(4)

Küpros on sattunud finantsturgudel suureneva surve alla, kuna on kasvanud mure tema riigi rahanduse jätkusuutlikkuse pärast, sealhulgas seoses nõrgenenud finantssektori jaoks nõutavate avaliku sektori poolsete märkimisväärsete toetusmeetmetega. Mõned tasakaalustamatustest on tekkinud euroala kriisist tulenevate negatiivsete ülekanduvate mõjude, sealhulgas Kreekas toimuvate arengute, tõttu. Teised tasakaalustamatused, mida on kirjeldatud komisjoni põhjalikus Küprost käsitlevas 2012. aasta analüüsis ja nõukogu 10. juuli 2012. aasta soovituses, on riigisisesed ja pikaajalisemad. Kuna reitinguagentuurid langetasid mitmel korral Küprose riigivõlakirjade reitingut, ei suutnud riik enam refinantseerida oma laenusid intressimääraga, mis tagaks eelarve pikaajalise jätkusuutlikkuse. Samal ajal lõigati pangandussektor üha enam rahvusvahelistelt turgudelt saadavast rahastamisest ära ja suurematel finantsasutustel tekkisid olulised kapitali puudujäägid.

(5)

Neid tõsiseid negatiivseid majanduslikke ja finantstingimusi silmas pidades taotlesid Küprose ametiasutused 25. juunil 2012 ametlikult finantsabi Euroopa Finantsstabiilsuse Fondist/Euroopa stabiilsusmehhanismist antava laenu tingimuste alusel ning Rahvusvahelisest Valuutafondist (IMF), et toetada Küprose majanduse naasmist jätkusuutliku kasvu juurde, tagada nõuetekohaselt toimiv pangandussüsteem ning kaitsta liidu ja euroala finantsstabiilsust. 27. juunil 2012 kutsus eurorühm komisjoni koos Euroopa Keskpanga (EKP), Küprose ametiasutuste ja IMFiga üles kokku leppima Küprose makromajanduslikus kohandamisprogrammis, sealhulgas rahastamisvajadustes, ning võtma asjakohaseid meetmeid finantsstabiilsuse kaitsmiseks praeguses äärmiselt keerulises keskkonnas, kus esineb riigivõlakirjade turu ebastabiilsusest tulenevate negatiivsete mõjude ülekandumise risk. 25. märtsil 2013 jõudis eurorühm Küprose ametiasutustega poliitilisele kokkuleppele makromajandusliku kohandamisprogrammi põhielementide osas. Pangandussektorit tuli restruktureerida ja väiksemaks muuta ning eelarve konsolideerimise, struktuurireformide ja erastamise valdkonnas tehtavaid jõupingutusi tuli suurendada. Peale selle pidid kahe suurima panga rekapitaliseerimiseks vajalikud vahendid pea täielikult lähtuma pankadest endist (s.o aktsionäridelt, võlakirjaomanikelt ja hoiustajatelt).

(6)

Praeguseid asjaolusid arvesse võttes peaks Küpros vastu võtma põhjaliku poliitikameetmete paketi, mida rakendatakse kolmeaastase makromajandusliku kohandamisprogrammi jooksul alates 2013. aasta teisest kvartalist kuni 2016. aasta esimese kvartalini.

(7)

Põhjaliku poliitikameetmete paketi eesmärk peaks olema taastada finantsturgude usaldus ja usaldusväärne makromajanduslik tasakaal ning võimaldada majandusel naasta jätkusuuliku majanduskasvu juurde. See peaks tuginema kolmele sambale. Esimene neist peaks olema finantssektori strateegia, mis põhineb finantsasutuste restruktureerimisel ja väiksemaks muutmisel ning sektori järelevalve tugevdamisel koos pingutustega lahendada kapitali ja likviidsuse puudujääkide probleem. Teine sammas peaks olema ambitsioonikas võimalikult kiiresti rakendatav strateegia eelarve konsolideerimiseks eelkõige meetmete abil, mis on suunatud sellele, et vähendada praegusi esmaseid kulutusi, suurendada valitsemissektori tulusid, parandada avaliku sektori toimimist ja säilitada eelarve konsolideerimine keskpikas perspektiivis, minimeerides samal ajal mõju ebasoodsas olukorras olevatele isikutele ja säilitades struktuurifondide ja muude liidu fondide tõhusa rakendamise. Kolmas sammas peaks koosnema ambitsioonikast struktuurireformide tegevuskavast, mille eesmärk on toetada konkurentsivõimet ning jätkusuutlikku ja tasakaalustatud majanduskasvu, võimaldades makromajanduslikud tasakaalustamatused kõrvaldada, eelkõige reformides sotsiaalpartneritega konsulteerides palkade indekseerimise süsteemi ja kõrvaldades takistused turgude sujuvalt toimimiselt. Tuletades meelde 28. veebruaril 2013 saavutatud poliitilist kokkulepet, mis käsitleb nõukogu soovitust noortegarantii loomise kohta, tuleks säilitada võimalused noortele ja nende tööalase konkurentsivõime perspektiivid.

(8)

Komisjoni teenistuste ajakohastatud SKP nominaalkasvu 2012. aasta talveprognoosi kohaselt (– 0,5 % 2012. aastal, – 8,2 % 2013. aastal, – 2,9 % 2014. aastal, 2,6 % 2015. aastal ja 3,7 % 2016. aastal) oleks valitsemissektori võla suhe SKPsse 2012. aastal 87 %, 2013. aastal 109 %, 2014. aastal 123 %, 2015. aastal 126 % ja 2016. aastal 122 %. Valitsemissektori võla suhe SKPsse suureneks seega kiiresti kuni 2015. aastani ja hakkaks seejärel langema, jõudes 2020. aastal hinnanguliselt 105 protsendini. Võla dünaamikat mõjutavad mitmed eelarvevälised tehingud. Komisjoni teenistuste ajakohastatud SKP nominaalkasvu 2013. aasta talveprognoosi kohaselt on valitsemissektori esmane eelarveseisund 2013. aastal 395 miljoni euro (2,4 % SKPst) suuruses puudujäägis, 2014. aastal 678 miljoni euro (4,3 % SKPst) suuruses puudujäägis, 2015. aastal 344 miljoni euro (2,1 % SKPst) suuruses puudujäägis ja 2016. aastal 204 miljoni euro (1,2 % SKPst) suuruses ülejäägis.

(9)

Küprose pangandussektori pikaajalise vastupanuvõime suurendamine on hädavajalik selleks, et taastada finantsstabiilsus Küprosel, ja tihedaid omavahelisi seoseid arvestades ka selleks, et säilitada finantsstabiilsus euroalal tervikuna. Praegu on käimas Küprose pangandussektori oluline vähendamine ja restruktureerimine. Küprose Esindajate Koda võttis vastu õigusaktid, millega luuakse põhjalik krediidiasutuste maksevõime taastamise ja kriisilahenduse raamistik. Kõnealuse uue raamistiku abil on Küprose pangandussektorit vähendatud viivitamatult ja märkimisväärselt. Küprose pangandussektori likviidsuse säilitamiseks on kehtestatud ajutised haldusmeetmed, sealhulgas kapitalikontroll.

(10)

Põhjalike ja ambitsioonikate reformide rakendamine finants-, eelarve- ja struktuurivaldkondades peaks kaitsma Küprose valitsemissektori võla jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis.

(11)

Komisjon koostöös EKP ja vajaduse korral IMFiga peaks kontrollima regulaarsete ajavahemike tagant Küprose makromajandusliku kohandamisprogrammi täpset rakendamist lähetuste ja Küprose ametiasutuste regulaarselt esitatavate aruannete abil kord kvartalis.

(12)

Küprose põhjaliku poliitikameetmete paketi rakendamise ajal peaks komisjon andma täiendavalt poliitilist nõu ja pakkuma tehnilist abi spetsiifilistes valdkondades.

(13)

Küprose ametiasutused peaksid kooskõlas kehtivate siseriiklike eeskirjade ja tavadega kaasama makromajandusliku kohandamisprogrammi ettevalmistamisse, rakendamisse, järelevalvesse ja hindamisse sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid.

(14)

Mis tahes vormis finantsabi, mida Küpros on saanud selleks, et aidata kaasa poliitika rakendamisele tema makromajandusliku kohandamisprogrammi raames, peaks olema kooskõlas liidu õiguslike nõudmiste ja poliitikaga, eelkõige liidu majanduse juhtimise raamistikuga. Sekkumine finantsasutuste toetuseks peaks toimuma kooskõlas liidu konkurentsieeskirjadega. Komisjon peaks tagama, et meetmed, mis on ette nähtud vastastikuse mõistmise memorandumis Euroopa stabiilsusmehhanismist taotletud finantsabi kontekstis, on käesoleva otsusega täielikult kooskõlas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Selleks et hõlbustada Küprose majanduse naasmist jätkusuutliku majanduskasvu ning eelarve- ja finantsstabiilsuse juurde, rakendab Küpros täpselt makromajanduslikku kohandamisprogrammi („programm”), mille põhielemendid on sätestatud käesoleva otsuse artiklis 2. Programmis käsitletakse euroala finantsstabiilsusele Küproselt tulenevaid spetsiifilisi riske ning selle eesmärk on kiiresti taastada usaldusväärne ja jätkusuutlik majanduslik ja finantsolukord Küprosel ning taastada tema suutlikkus end täielikult rahastada rahvusvahelistel finantsturgudel. Programmis võetakse nõuetekohaselt arvesse ELi toimimise lepingu artiklite 121, 126, 136 ja 148 kohaselt nõukogu poolt Küprosele esitatud soovitusi ning Küprose võetud meetmeid nende täitmiseks, seades sealjuures eesmärgiks nõutavate poliitikameetmete laiendamise, tugevdamise ja süvendamise.

2.   Komisjon koostöös EKP ja vajaduse korral IMF-ga jälgib Küprose edusamme programmi rakendamisel. Küpros teeb komisjoni ja EKPga igakülgselt koostööd. Eelkõige esitab ta neile kogu teabe, mida nad peavad programmi jälgimiseks vajalikuks.

3.   Komisjon koostöös EKP ja vajaduse korral IMFiga vaatavad koos Küprose ametiasutustega läbi programmi muudatused ja ajakohastused, mis võivad olla vajalikud, et võtta nõuetekohaselt arvesse muu hulgas märkimisväärset lahknevust makromajanduslike ja eelarveprognooside ning tegelike (sh tööhõive) näitajate vahel, negatiivsete mõjude ülekandumise riski ning makromajanduslikke ja finantsšokke.

Selleks et tagada programmi tõrgeteta rakendamine ja aidata kaasa tasakaalustamatuste jätkusuutlikule korrigeerimisele, annab komisjon jätkuvalt nõu ja suuniseid eelarve, finantsturgude ja struktuurireformide kohta.

Komisjon hindab regulaarsete ajavahemike tagant programmi majanduslikku mõju ja soovitab vajalikke korrektsioone, et suurendada majanduskasvu ja töökohtade loomist, kindlustada vajalik eelarve konsolideerimine ja minimeerida kahjulikke sotsiaalseid mõjusid.

Artikkel 2

1.   Programmi peamised eesmärgid on: Küprose pangandussektori usaldusväärsuse taastamine, käimasoleva eelarve konsolideerimise protsessi jätkamine ning struktuurireformide rakendamine konkurentsivõime ning jätkusuutliku ja tasakaalustatud majanduskasvu toetamiseks.

2.   Küpros jätkab eelarve konsolideerimist kooskõlas oma ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlusest tulenevate kohustustega, võttes kvaliteetseid ja püsivaid meetmeid ning minimeerides samal ajal mõju ebasoodsas olukorras olevatele isikutele.

3.   Küpros võtab vastu lõigetes 4–15 täpsustatud meetmed.

4.   Selleks et vähendada eelarve puudujääki võimalikult kiiresti alla 3 % SKPst, on Küpros valmis võtma täiendavaid konsolideerimismeetmeid. Täpsemalt on Küprose valitsus tulude alalaekumise või suuremate sotsiaalsete kulutuste korral, mis tulenevad ebasoodsatest makromajanduslikest mõjudest, valmis võtma täiendavaid meetmeid programmi eesmärkide säilitamiseks, sealhulgas kaalutlusõiguse alusel tehtavate kulutuste vähendamise kaudu, minimeerides samal ajal mõju ebasoodsas olukorras olevatele isikutele. Programmiperioodi jooksul saadud tulud, mis ületavad programmi prognoose, sealhulgas ettenägematud tulud, säästetakse või neid kasutatakse võla vähendamiseks. Seevastu prognoositust paremad tulemused võivad vähendada vajadust täiendavate meetme järele hilisematel aastatel.

5.   Küpros jätkab struktuurifondide ja muude liidu fondide tõhusat rakendamist.

6.   Küpros jätkab oma pangandussektori usaldusväärsuse taastamiseks pangandussektori põhjalikku reformimist ja restruktureerimist ning tugevdab elujõulisi pankasid, taastades nende kapitali, parandades nende likviidsusega seotud olukorda ja tugevdades nende üle tehtavat järelevalvet. Programmiga nähakse ette järgmised meetmed ja tulemused:

a)

selle tagamine, et pangandussektori likviidsusega seotud olukorda jälgitakse tähelepanelikult. Kapitali vabale liikumisele hiljuti kehtestatud ajutisi piiranguid (sh sularaha väljavõtmise, elektrooniliste maksete ja välismaale tehtavate ülekannete limiidid) jälgitakse tähelepanelikult. Eesmärk on rakendada kontrolli ainult seni, kui see on rangelt vajalik finantsstabiilsusele avalduvate tõsiste ja vahetute riskide vältimiseks. Riigisiseste pankade keskpika tähtajaga rahastamises ja kapitalikavades, mis tuginevad keskpangapoolsele rahastamisele või riigiabi saamisele, peaks realistlikult kajastuma oodatav finantsvõimenduse vähendamine pangandussektoris ning need peaksid vähendama sõltuvust keskpankadelt laenamisest, vältides samal ajal varade kiirmüüki ja krediidituru kriisi. Minimaalseid likviidsusnõudeid käsitlevaid eeskirjasid ajakohastatakse, et tulevikus vältida ülemäärast emitentide kontsentreerumist;

b)

pankade Bank of Cyprus ja Cyprus Popular Bank varade sõltumatu hindamise korraldamine ning panga Cyprus Popular Bank tegevuse kiire integreerimine panka Bank of Cyprus. Hindamine viiakse läbi kiiresti, et võimaldada hoiuste-lihtaktsiate vahetustehing pangas Bank of Cyprus lõpule viia;

c)

vajalike regulatiivsete nõuete vastuvõtmine seoses minimaalsete esimese taseme põhiomavahendite kapitali adekvaatsuse määra tõstmisega 9 protsendile 2013. aasta lõpuks;

d)

meetmete võtmine selleks, et minimeerida pankade restruktureerimisest maksumaksjatele tulenevaid kulusid. Enne riigiabimeetmete võimaldamist kaasavad kommerts- ja ühistupankadena tegutsevad alakapitaliseeritud krediidiasutused kapitali võimalikult suures ulatuses erasektori allikatest. Restruktureerimiskavad tuleb enne sellise riigiabi andmist riigiabi eeskirjade kohaselt ametlikult heaks kiita. Kapitali puudujääkidega kommerts- ja ühistupangad võivad muude meetmete ebapiisavuse korral taotleda kooskõlas riigiabi menetlustega riigilt abi rekapitaliseerimiseks;

e)

selle tagamine, et luuakse krediidiregister, vaadatakse läbi kehtiv laenude väljastamise ja haldamise protsesside regulatiivne raamistik ja vajaduse korral muudetakse seda ning võetakse vastu õigusaktid, mis tugevdavad kommertspankade juhtimist;

f)

pankade juhtimise tugevdamine, sealhulgas keelates laenude andmise sõltumatutele juhtkonnaliikmetele ja nendega seotud isikutele;

g)

viivislaenude sissenõudmise maksimeerimine, minimeerides samal ajal laenuvõtjate motivatsiooni strateegiliseks kohustuste täitmatajätmiseks. See hõlmab tagatise realiseerimisele seatud piirangute lõdvendamist ning viivislaenude nõuetekohast jälgimist ja haldamist. Küprose Keskpank annab välja suunised kõikide selliste laenude klassifitseerimiseks viivislaenuks, mille maksetähtajast on möödunud üle 90 päeva;

h)

ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste regulatsiooni ja järelevalve kooskõlla viimine kommertspankade omaga;

i)

ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste elujõulisuse kindlakstegemine ja komisjoni, EKP ja IMFiga konsulteerides strateegia väljatöötamine ühistupankadena tegutsevate krediidiasutuste sektori tulevase struktuuri, toimimise ja elujõulisuse jaoks. Kõnealune strateegia peaks olema rakendatud 2015. aasta keskpaigaks;

j)

ettevõtlus- ja majapidamiste sektori võlakoormuse hoolikam jälgimine ning erasektori suunatud võlgade restruktureerimise raamistiku koostamine, et hõlbustada uut laenamist ning vähendada krediidipiiranguid;

k)

rahapesuvastase raamistiku täiendav tõhustamine ning üksuste (juriidilised isikud ja muud õiguslikud üksused, nagu trustid) täieliku läbipaistvuse tagamine kooskõlas parimate tavadega;

l)

kapitaliseerimise tasemetele tugineva kohustusliku järelevalve kehtestamine;

m)

stressitestimise integreerimine korrapärasesse panga välisjärelevalvesse ja

n)

pankade ja krediidiasutuste jaoks ühtse andmete aruandlussüsteemi rakendamine.

7.   2013. aasta jooksul rakendavad Küprose ametiasutused rangelt Küprose 2013. aasta eelarveseadust koos vähemalt 351 miljoni euro (2,1 % SKPst) suuruste täiendavate alaliste meetmetega. Küpros võtab seadusandlike ja muude meetmete abil, sealhulgas vajaduse korral muutes 2013. aasta eelarveseadust, täiendavaid konsolideerimismeetmeid. Küpros võtab vastu järgmised meetmed:

a)

eelarve sisaldab kulude poolel eluasemekavadele tehtavate kulutuste kärpimist vähemalt 36 miljoni euro võrra ja avaliku sektori palkade täiendavat järkjärgulist vähendamist ning teatavate sotsiaalkindlustushüvitiste ühtlustamist;

b)

tulude poolel hõlmavad täiendavad meetmed omandimaksude, kohustusliku ettevõtte tulumaksu määra, intressitulu maksumäära, pankadele kehtestatud lõivu ja avalike teenuste eest nõutavate teenustasude suurendamist;

c)

lisatulude suurendamiseks mootorsõidukite maksusüsteemi reform, tuginedes keskkonnasõbralikkuse põhimõtetele;

d)

meetmed tervishoiukulutuste kontrollimiseks ja tervishoiusektori kulutõhususe parandamiseks, suurendades riiklike haiglate tõhusust, konkurentsivõimet ja kulutõhusust. Lisaks kehtestab Küpros omaosaluse süsteemi piiratud arvule meditsiiniteenustele ja ravimitele ning

e)

alates 2012. aastast vastu võetud konsolideerimismeetmete täielik rakendamine.

8.   Alates 1. jaanuarist 2014 kehtivad järgmised meetmed:

a)

eelarve kulude poolel: sotsiaalseteks siireteks tehtavate kogukulutuste vähendamine parema suunamise kaudu, et hoida kokku vähemalt 28,5 miljonit eurot; avaliku sektori ja laiema avaliku sektori palkade täiendav vähendamine; ühistranspordi kasutamise tasu kehtestamine üliõpilastele ja pensionäridele ning haridussektori struktuurireformi meetmed palgakulude vähendamiseks, ning

b)

2014. aasta eelarve tulude poolel: avaliku ja erasektori töötajate brutosissetulekult makstava ajutise erimakse pikendamine kuni 31. detsembrini 2016; käibemaksu tõstmine; aktsiiside suurendamine ning üldisesse sotsiaalkindlustussüsteemi tehtavate sissemaksete suurendamine.

9.   Riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks rakendab Küpros eelarve- ja struktuurireforme, mis hõlmavad muu hulgas järgmisi meetmeid ja tulemusi:

a)

avaliku sektori ja üldise pensionisüsteemi reformid, et seada pensionisüsteem jätkusuulikule teele, käsitledes samal ajal pensionide piisavuse küsimust. Vajaduse korral tugevdatakse reforme veelgi;

b)

tervishoiukulutuste kasvu kontrollimine, et tugevdada rahastamisstruktuuri jätkusuutlikkust ja avaliku sektori pakutavate tervishoiuteenuste tõhusust;

c)

avaliku sektori kulutuste ja eelarvestamise protsessi tõhususe parandamine tulemusliku keskpika perioodi eelarveraamistiku abil osana avaliku sektori rahaliste vahendite paremast haldamisest täielikus kooskõlas nõukogu 8. novembri 2011. aasta direktiiviga 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta (3) ning 2. märtsil 2012 Brüsselis allkirjastatud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepinguga;

d)

asjakohase õigus- ja institutsionaalse raamistiku vastuvõtmine avaliku ja erasektori parterluste jaoks, mis on kavandatud parimate tavade kohaselt;

e)

programmi väljatöötamine, et luua tugev äriühingu üldjuhtimise süsteem täielikult või osaliselt riigi omandis olevate ettevõtete jaoks, ning erastamiskava algatamine, et aidata parandada majanduslikku tõhusust ja taastada võla jätkusuutlikkus;

f)

põhjaliku reformikava väljatöötamine ja rakendamine, et parandada maksude kogumise ja haldamise tõhusust ja tulemuslikkust, sealhulgas meetmed rahvusvahelist maksundusalast koosööd ja maksualase teabe vahetamist reguleerivate seaduste ja standardite täieliku ja õigeaegse kohaldamise tagamiseks;

g)

kinnisvaramaksukorralduse reform;

h)

avaliku halduse reform, et parandada selle toimimist ja kulutõhusust, eelkõige vaadates läbi selle suuruse, tööhõivetingimused ja avaliku teenistuse funktsionaalse korralduse, et tagada valitsemissektori vahendite tõhus kasutamine ja elanikele kvaliteetsete teenuste osutamine, ning

i)

sotsiaaltoetuste kogu struktuuri ja tasemete reform, et saavutada vahendite tõhus kasutamine ja tagada asjakohane tasakaal sotsiaalabi ja tööle asumise stiimulite vahel.

10.   Konsulteerides eelnevalt sotsiaalpartneritega, rakendab Küpros palkade indekseerimise süsteemi reformi, mis on kooskõlas majanduse konkurentsivõime parandamise eesmärkidega ja võtab arvesse tööjõu tootlikkuse arengusuundi. Kavandatav avaliku sektori antava abi reform peaks tagama, et sotsiaalabi toimib turvaabinõuna, mis tagab minimaalse sissetuleku inimestele, kelle elatustase ei taga toimetulekut, kaitstes samal ajal stiimuleid tööle asumiseks. Miinimumpalga muutmine peab olema kooskõlas majanduse ja tööturu arengusuundadega ning see võetakse vastu pärast konsulteerimist sotsiaalpartneritega.

11.   Küpros võtab vastu ülejäänud vajalikud muudatused valdkondlikes õigusaktides Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (4) täielikuks rakendamiseks. Kaotatakse põhjendamatud takistused teenusteturgudel, eelkõige seoses reguleeritud kutsealadega. Tugevdatakse konkurentsiraamistikku, parandades pädeva konkurentsiameti toimimist ja suurendades riiklike reguleerivate asutuste sõltumatust ja volitusi.

12.   Küpros vähendab väljastamist ootavate kinnisvaratehingute registreerimistõendite arvu 2014. aasta lõpuks alla 2 000 ning kehtestab garanteeritud ajalise raamistiku ehituslubade ja kinnisvaratehingute registreerimistõendite väljastamiseks.

13.   Küpros muudab hüpoteegiga koormatud kinnisvara sundmüügi eeskirju ja lubab eraoksjoneid lühima võimaliku aja jooksul 2013. aasta lõpuks. Kohtuasjade menetlemist kiirendatakse ja kohtuasjade kuhjumine likvideeritakse programmi lõpuks.

14.   Küpros võtab meetmeid oma turismisektori konkurentsivõime parandamiseks. Kõnealused meetmed hõlmavad turismistrateegia (2011–2015) läbivaatamist, tuginedes uuringule selle kohta, kuidas turismisektori ärimudelit parandada, ning põhjalikule analüüsile selle kohta, millised on parimad viisid piisavate lennuühenduste saavutamiseks Küprose jaoks.

15.   Energeetikasektoris võtab Küpros oma õigusesse üle kolmanda energiapaketi ja rakendab seda täielikult. Lisaks sellele koostatakse põhjalik arengukava Küprose energeetikasektori ümberkorraldamiseks. Kõnealune kava hõlmab järgmist:

a)

gaasi kasutamiseks vajaliku infrastruktuuri loomise kava;

b)

energeetikasektori ja gaasi ekspordi regulatiivse korra ja turukorralduse visandamine ning

c)

kava, millega luuakse institutsionaalne raamistik süsivesinikuvarude haldamiseks, sealhulgas ressursifond, mis peaks saama ja haldama riigi tulusid avamere gaasi kasutamisest ning mis luuakse rahvusvaheliselt tunnustatud parimate tavade kohaselt.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud Küprose Vabariigile.

Brüssel, 25. aprill 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

M. NOONAN


(1)  ELT L 186, 20.7.2010, lk 30.

(2)  ELT C 219, 24.7.2012, lk 13.

(3)  ELT L 306, 23.11.2011, lk 41.

(4)  ELT L 376, 27.12.2006, lk 36.


28.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/37


NÕUKOGU RAKENDUSOTSUS,

14. mai 2013,

mille kohaselt lubatakse Tšehhi Vabariigil ja Poola Vabariigil kohaldada erimeetmeid, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 5

(2013/237/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiivi 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi, (1) eriti selle artikli 395 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjonis 26. septembril 2011 ja 5. novembril 2012 registreeritud Tšehhi Vabariigi kirjadega ning komisjonis 8. juunil 2012 registreeritud Poola Vabariigi kirjaga taotlesid Tšehhi Vabariik ja Poola Vabariik luba kohaldada erimeetmeid, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 5 seoses kõnealuse kahe liikmesriigi vaheliste piirisildade ja ühiste teelõikude ehituse ja hooldusega.

(2)

Vastavalt direktiivi 2006/112/EÜ artikli 395 lõikele 2 teavitas komisjon 5. detsembri 2012. aasta kirjaga teisi liikmesriike Tšehhi Vabariigi ja PoolaVabariigi taotlusest. Komisjon teatas 10. detsembri 2012. aasta kirjaga Tšehhi Vabariigile ja Poola Vabariigile, et tal on taotluste hindamiseks kogu vajalik teave.

(3)

I lisas loetletud piirisildade ja ühiste teelõikude hoolduseks ning II lisas loetletud piirisildade ehituseks ja järgnevaks hoolduseks ette nähtud kaubatarnete või teenuste osutamise ja ühendusesiseselt soetatavate kaupade osas tuleks piirisildu ja ühiseid teelõike ning nendega seotud ehitusplatse käsitada täielikult kas Tšehhi Vabariigi või Poola Vabariigi territooriumile kuuluvana vastavalt lepingule, mis kõnealused liikmesriigid sõlmivad Tšehhi Vabariigi ja Poola riigipiiril asuvate piirisildade ja ühiste teelõikude ehituse ja hoolduse kohta. Erimeetmete puudumisel tuleks iga tarnitud kauba, osutatud teenuse või ühendusesiseselt soetatud kauba maksustamisel teha kindlaks, kas maksustamise koht on Tšehhi Vabariik või Poola Vabariik. Tšehhi Vabariigi territooriumil tehtud, piirisilla ja ühiste teelõikudega seotud töö suhtes tuleks kohaldada Tšehhi Vabariigis kehtivat käibemaksu, samal ajal kui Poola Vabariigis tehtud töö suhtes tuleks kohaldada Poola Vabariigis kehtivat käibemaksu.

(4)

Seega on taotluse (millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 5) eesmärk hõlbustada kahe liikmesriigi vaheliste piirisildade ja ühiste teelõikude ehitamise ja hooldamisega töödega seotud käibemaksu kogumist.

(5)

Erandi kohaldamine võib mõjutada liikmesriigi poolt lõpptarbimisetapil kogutava maksutulu summat üksnes tühises ulatuses ja sellel ei ole negatiivset mõju käibemaksust laekuvatele liidu omavahenditele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1.   Sellise lepingu jõustumise korral, mis Tšehhi Vabariik ja Poola Vabariik sõlmivad käesoleva otsuse I lisas loetletud Tšehhi Vabariigi ja Poola riigipiiril asuvate piirisildade ja ühiste teelõikude hoolduse kohta ning käesoleva otsuse II lisas loetletud Tšehhi Vabariigi ja Poola riigipiiril asuvate piirisildade ehituse ja järgneva hoolduse kohta, lubatakse Tšehhi Vabariigil ja Poola Vabariigil vastavalt artiklitele 2 ja 3 kohaldada meetmeid, millega tehakse erand direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 5 seoses kõnealuste piirisildade ja ühiste teelõikude (mis kõik asuvad osaliselt Tšehhi Vabariigi ja osaliselt Poola Vabariigi territooriumil) ehituse ja hooldusega.

2.   Luba kohaldatakse ka mis tahes muude piirisildade ja ühiste teelõikude suhtes, mis lisatakse lõikes 1 osutatud lepingu kohaldamisalasse diplomaatiliste nootide vahetamise teel. Sellest teavitatakse direktiivi 2006/112/EÜ artikli 398 alusel moodustatud käibemaksukomiteed.

Artikkel 2

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 5 käsitatakse piirisildu ja ühiseid teelõike, mille ehitamise ja hooldamise eest vastutab Tšehhi Vabariik, ning vajaduse korral ka vastavat ehitusplatsi, mis asuvad Poola Vabariigi territooriumil, kõnealuste piirisildade ja ühiste teelõikude ehitamise ja hooldamise töödeks tarnitud kaupade ja osutatud teenuste ning ühendusesiseselt soetatud kaupade maksustamisel Tšehhi Vabariigi territooriumi osana.

Artikkel 3

Erandina direktiivi 2006/112/EÜ artiklist 5 käsitatakse piirisildu ja ühiseid teelõike, mille ehitamise ja hooldamise eest vastutab Poola Vabariik, ning vajaduse korral ka vastavat ehitusplatsi, mis asuvad Tšehhi Vabariigi territooriumil, kõnealuste piirisildade ja ühiste teelõikude ehitamise ja hooldamise töödeks tarnitud kaupade ja osutatud teenuste ning ühendusesiseselt soetatud kaupade maksustamisel Poola Vabariigi territooriumi osana.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle teatavakstegemise päeval.

Artikkel 5

Käesolev otsus on adresseeritud Tšehhi Vabariigile ja Poola Vabariigile.

Brüssel, 14. mai 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

M. NOONAN


(1)  ELT L 347, 11.12.2006, lk 1.


I LISA

Tšehhi Vabariik vastutab järgmiste Tšehhi Vabariigi ja Poola riigipiiril asuvate piirisildade ja ühiste teelõikude hoolduse eest:

1)

sild üle Olecka Potoki (Oleška) jõe Jasnowice ja Bukoveci vahel I piirialal, piirimärkide 12/6 ja I/13 vahel,

2)

sild (Wolności/Svobody) üle Olza (Olše) jõe Cieszyni ja Český Těšíni vahel I piirialal, piirimärkide I/86/ja 86/1 vahel,

3)

sild (Przyjaźni/Družby) üle Olza (Olše) jõe Cieszyni ja Český Těšíni vahel I piirialal, piirimärkide 87/2 ja I/88 vahel,

4)

sild üle Piotrówka Potoki (Petrůvka) jõe Gołkowice ja Závada vahel I piirialal, piirimärkide I/156 ja 156/1 vahel,

5)

sild üle Odra (Oder) jõe Chałupki ja Bohumíni vahel (vana silla betoonosa) II piirialal, piirimärkide 7/4 ja 7/5 vahel,

6)

sild üle Odra (Oder) jõe Chałupki ja Bohumíni vahel (uus sild) II piirialal, piirimärkide 8/1 ja 8/2 vahel,

7)

sild üle Opawa (Opava) jõe Wiechowice ja Vávrovice vahel II piirialal, piirimärkide 71/4 ja II/72 vahel,

8)

sild üle Opawa (Opava) jõe Dzierzkowice ja Držkovce vahel II piirialal, piirimärkide 74/1 ja 74/2 vahel,

9)

sild üle Opawa (Opava) jõe Branice ja Úvalno vahel II piirialal, piirimärkide 85/4 ja 85/5 vahel,

10)

sild üle Opawa (Opava) jõe Krasne Pole ja Krnovi linna Krásné Loučky halduspiirkonna vahel II piirialal, piirimärkide 97/11 ja II/98 vahel,

11)

sild üle Opawica (Opavice) jõe Lenarcice ja Linhartovy vahel II piirialal, piirimärkide 99/8 ja 99/9 vahel,

12)

sild üle Oleśnica Potoki (Olešnice) jõe Podlesie ja Ondřejovice (spordiväljaku juures) vahel II piirialal, piirimärkide 155/3a ja 155/3b vahel,

13)

sild üle Oleśnica Potoki (Olešnice) jõe Podlesie ja Ondřejovice (Rejvízi tee ühinemiskohas) vahel II piirialal, piirimärkide 155/9 ja 155/10 vahel,

14)

sild üle Oleśnica Potoki (Olešnice) jõe Podlesie ja Ondřejovice (Ondřejovice masinatehase juures) vahel II piirialal, piirimärkide 157/8 ja II/158a vahel,

15)

sild üle Orlica (Divoká Orlice) jõe Niemojówi ja Bartošovice v Orlických horáchi vahel III piirialal, piirimärkide III/102 ja III/103 vahel,

16)

sild üle Orlica (Divoká Orlice) jõe Mostowice ja Orlické Záhoří vahel III piirialal, piirimärkide III/113 ja III/114 vahel,

17)

sild üle Orlica (Divoká Orlice) jõe Lasówka ja Orlické Záhoří (Bedřichovka katastripiirkond) vahel III piirialal, piirimärkide 117/8 ja III/118 vahel,

18)

sild üle Lubota Potoki (Oldřichovský potok) jõe Kopaczówi ja Oldřichov na Hranicíchi vahel IV piirialal, piirimärkide IV/144/ja 144/1 vahel,

19)

sild üle Lubota Potoki (Oldřichovský potok) jõe Porajówi ja Hrádek nad Nisou vahel IV piirialal, piirimärkide 145/16 ja IV/146 vahel,

20)

tee Leszna Górna ja Horní Lištná vahel I piirialal, piirimärkide I/60 ja 60/3a, 60/3b vahel, pikkus 0,333 km,

21)

tee Chałupki ja Šilheřovice vahel II piirialal, piirimärkide 11/4a, 11/4b ja II/12 vahel, pikkus 0,671 km,

22)

tee Kopaczówi ja Oldřichov na Hranicíchi vahel IV piirialal, piirimärkide IV/142 ja 142/14a, 142/14b vahel, pikkus 0,867 km.

Poola Vabariik vastutab järgmiste Tšehhi Vabariigi ja Poola riigipiiril asuvate piirisildade ja ühiste teelõikude hoolduse eest:

1)

sild üle Olza (Olše) jõe Cieszyni ja Chotěbuzi vahel I piirialal, piirimärkide 91/3 ja 91/4 vahel,

2)

sild üle Odra (Oder) jõe Chałupki ja Bohumíni vahel (vana silla terasest osa) II piirialal, piirimärkide 7/4 ja 7/5 vahel,

3)

sild üle Strachowicki Potoki (Strahovický potok) jõe Krzanowice ja Rohovi vahel II piirialal, piirimärkide 35/12 ja 35/13 vahel,

4)

sild üle Opawa (Opava) jõe Boboluszki ja Skrochovice vahel II piirialal, piirimärkide 81/8 ja 81/9 vahel,

5)

sild üle Opawica (Opavice) jõe Chomiąża ja Chomýži vahel II piirialal, piirimärkide II/96 ja 96/1 vahel,

6)

sild üle Wielki Potoki (potok Hrozová) jõe Pielgrzymówi ja Pelhřimovy vahel II piirialal, piirimärkide 108/2 ja 108/3 vahel,

7)

sild üle Cieklec Potoki (potok Hrozová) jõe Równe ja Slezské Rudoltice vahel II piirialal, piirimärkide 110/7 ja 110/8 vahel,

8)

sild (võlvitud truup) üle Graniczny Potoki (Hraniční potok) jõe Trzebina ja Bartultovice vahel II piirialal, piirimärkide II/135 ja 135/1 vahel,

9)

sild (võlvitud truup) üle Łużyca Potoki (Lužický potok) jõe Czerniawa Zdrój ja Nove Mesto pod Smrkemi vahel IV piirialal, piirimärkide 66/23 ja IV/67 vahel,

10)

tee Puńcówi ja Kojkovice u Třince vahel I piirialal, piirimärkide I/65a, I/65b ja I/67a, I/67b vahel, pikkus 0,968 km,

11)

tee Chałupki/Rudyszwałdi ja Šilheřovice vahel II piirialal, piirimärkide II/12 ja 12/8 vahel, pikkus 0,917 km.

Piirisildade ja ühiste teelõikude asukoha kindlakstegemiseks kasutatavate piiritähiste arv vastab piiridokumentatsioonile, mis on koostatud Tšehhi Vabariigi ja Poola Vabariigi vahel 17. jaanuaril 1995 Prahas ühiste riigipiiride kohta sõlmitud lepingu artikli 10 lõike 4 kohaselt.


II LISA

Tšehhi Vabariik vastutab järgmiste Tšehhi Vabariigi ja Poola Vabariigi riigipiiril asuvate piirisildade ehituse ja järgneva hoolduse eest:

1)

sild (jalakäijate ja sportlaste sild) üle Olza (Olše) jõe Cieszyni ja Český Těšíni vahel I piirialal, piirimärkide I/85/ja 84/4 vahel,

2)

sild (jalakäijate sild raudteesilla juures) üle Olza (Olše) jõe Cieszyni ja Český Těšíni vahel I piirialal, piirimärgi 88/7 juures,

3)

sild (jalakäijate sild) üle Olza (Olše) jõe Olza ja Bohumíni linna Kopytovi halduspiirkonna vahel I piirialal, piirimärkide I/182/ja 182/1 vahel,

4)

sild üle Orlica (Divoká Orlice) jõe Niemojówi ja Bartošovice v Orlických horáchi vahel III piirialal, piirimärgi 101/32 juures,

5)

sild (jalakäijate sild) üle Orlica (Divoká Orlice) jõe Poniatówi ja Bartošovice v Orlických horáchi (Neratovi katastripiirkond) vahel III piirialal, piirimärgi III/106 juures,

6)

sild (jalakäijate sild) üle Orlica (Divoká Orlice) jõe Rudawa ja Bartošovice v Orlických horáchi (Podlesí katastripiirkond) vahel III piirialal, piirimärkide 107/9 ja 107/10 vahel.

Poola vastutab järgmiste Tšehhi Vabariigi ja Poola Vabariigi riigipiiril asuvate piirisildade ehituse ja järgneva hoolduse eest:

1)

sild (Euroopa jalakäijate sild) üle Olza (Olše) jõe Cieszyni ja Český Těšíni vahel I piirialal, piirimärgi I/87 juures,

2)

sild (jalakäijate sild) üle Olza (Olše) jõe Hażlach-Pogwizdówi ja Karviná linna Louky nad Olší halduspiirkonna vahel I piirialal, piirimärkide 98/6 ja I/99 vahel,

3)

sild (jalakäijate sild) üle Opawica (Opavice) jõe Chomiąża ja Chomýži vahel II piirialal, piirimärkide 95/2 ja 95/3 vahel,

4)

sild (jalakäijate sild) üle Orlica (Divoká Orlice) jõe Niemojówi ja Bartošovice v Orlických horáchi (Vrchní Orlice katastripiirkond) vahel III piirialal, piirimärkide III/104 ja 104/1 vahel,

5)

sild (jalakäijate sild) üle Orlica (Divoká Orlice) jõe Rudawa ja Bartošovice v Orlických horáchi (Nová Vesi katastripiirkond) vahel III piirialal, piirimärkide 108/2 ja 108/3 vahel.

Piirisildade asukoha kindlakstegemiseks kasutatavate piiritähiste arv vastab piiridokumentatsioonile, mis on koostatud Tšehhi Vabariigi ja Poola Vabariigi vahel 17. jaanuaril 1995 Prahas ühiste riigipiiride kohta sõlmitud lepingu artikli 10 lõike 4 kohaselt.


28.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/42


NÕUKOGU OTSUS,

21. mai 2013,

Regioonide Komitee nelja Ühendkuningriigi liikme ja kolme Ühendkuningriigi asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2013/238/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Ühendkuningriigi valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud neli liikmekohta seoses Amanda BYRNE’I, Christine CHAPMANI, Flo CLUCASE ja Roger KNOXI volituste lõppemisega. Regioonide Komitees on vabanenud kaks asendusliikme kohta seoses Peter MOORE’I ja Sandy PARKI volituste lõppemisega. Seoses Paula BAKERI nimetamisega Regioonide Komitee liikmeks vabaneb üks asendusliikme koht,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komiteesse nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015 ametisse järgmised isikud:

a)

liikmetena:

Mick ANTONIW, Member of the National Assembly for Wales

Paula BAKER, Councillor, Basingstoke and Deane Council

Anthony Gerard BUCHANAN, Councillor, East Renfrewshire Council

Dee SHARPE, Councillor, East Riding of Yorkshire Council

ning

b)

asendusliikmetena:

Barbara GRANT, Councillor, East Renfrewshire Council

Stewart GOLTON, Councillor, Leeds Council

Margaret LISHMAN, Councillor, Burnley Council.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 21. mai 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

E. GILMORE


(1)  ELT L 348, 29.12.2009, lk 22.

(2)  ELT L 12, 19.1.2010, lk 11.


28.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/43


NÕUKOGU OTSUS,

21. mai 2013,

Regioonide Komitee Eesti asendusliikme ametisse nimetamise kohta

(2013/239/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 305,

võttes arvesse Eesti valitsuse ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 22. detsembril 2009 ja 18. jaanuaril 2010 vastu otsused 2009/1014/EL (1) ja 2010/29/EL (2) Regioonide Komitee liikmete ja asendusliikmete ametisse nimetamise kohta ajavahemikuks 26. jaanuarist 2010 kuni 25. jaanuarini 2015.

(2)

Regioonide Komitees on vabanenud asendusliikme koht seoses Andres JAADLA volituste lõppemisega,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Regioonide Komitee asendusliikmeks nimetatakse järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015:

Mihkel JUHKAMI, Chairman, Rakvere City Council.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 21. mai 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

E. GILMORE


(1)  ELT L 348, 29.12.2009, lk 22.

(2)  ELT L 12, 19.1.2010, lk 11.


28.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/44


NÕUKOGU OTSUS 2013/240/ÜVJP,

27. mai 2013,

millega muudetakse otsust 2010/279/ÜVJP Euroopa Liidu politseimissiooni kohta Afganistanis (EUPOL AFGHANISTAN)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 18. mail 2010 vastu otsuse 2010/279/ÜVJP, (1) millega pikendati missiooni EUPOL AFGHANISTAN kolme aasta võrra kuni 31. maini 2013.

(2)

2012. aasta oktoobris läbi viidud strateegilise ülevaate soovituste ning seejärel tehtud operatsiooni plaani (OPLAN) ajakohastuse kohaselt peaks missiooni EUPOL AFGHANISTAN pikendama kuni 31. detsembrini 2014.

(3)

Missiooni EUPOL AFGHANISTAN viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja kahjustada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist.

(4)

Seepärast tuleks otsust 2010/279/ÜVJP vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2010/279/ÜVJP muudetakse järgmiselt.

1)

Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Ühismeetmega 2007/369/ÜVJP loodud Euroopa Liidu politseimissiooni Afganistanis (edaspidi „EUPOL AFGHANISTAN” või „missioon”) pikendatakse alates 31. maist 2010 kuni 31. detsembrini 2014.”

2)

Artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Artiklis 2 ette nähtud eesmärkide täitmiseks EUPOL AFGHANISTAN:

a)

toetab Afganistani valitsust siseministeeriumi institutsionaalse reformi edendamisel ning poliitika ja strateegia arendamisel ja järjepideval rakendamisel, et luua jätkusuutlik ja tõhus tsiviilpolitseialane kord, eelkõige Afganistani ühtne (tsiviil)politsei ja Afganistani kuritegevuse tõkestamise politsei;

b)

toetab Afganistani valitsust Afganistani riikliku politsei jätkuvalt professionaalsemaks muutmisel, eelkõige toetades koolituse infrastruktuuri arengut ning tõhustades Afganistani võimekust arendada ja pakkuda koolitust;

c)

toetab Afganistani ametivõime sidemete loomisel politsei ja õigusriigi põhimõtte laiema kehtestamise vahel ning tagab asjakohase suhtlemise kriminaalõigussüsteemiga laiemalt;

d)

parandab rahvusvaheliste osalejate tegevuse sidusust ja kooskõlastatust ning jätkab eelkõige politseitöö rahvusvahelise koordineerimisbüroo kaudu tihedas koostöös rahvusvahelise kogukonnaga tööd strateegia arendamisel politseireformi käsitleva ühise üldstrateegia koostamiseks, laiendades koostööd peamiste partneritega, muu hulgas NATO juhitavate rahvusvaheliste kriisiabivägedega (ISAF), NATO koolitusmissiooniga ja teiste panustajatega.

Neid eesmärke arendatakse edasi operatsiooni plaanis (OPLAN). Missioon täidab oma ülesandeid muu hulgas järelevalve, juhendamise, nõustamise ja väljaõppe abil.”

3)

Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Missiooni struktuur

1.   Missiooni peakorter asub Kabulis. Missioon koosneb järgmistest elementidest:

i)

missiooni juht ja tema büroo, sh missiooni julgeoleku vanemametnik;

ii)

politseikomponent;

iii)

õigusriigi valdkonna komponent;

iv)

väljaõppealane üksus;

v)

kohalik üksus;

vi)

missiooni toetusüksus;

vii)

vajaduse korral väljaspool Kabuli paiknevad kohalikud bürood;

viii)

toetusüksus Brüsselis.

2.   Missiooni isikkoosseisu liikmed määratakse ülesandeid täitma riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ja nad võivad vajaduse korral volituste täitmiseks töötada ringkonna tasandil, arvestades julgeolekuhinnangut, ning kui on loodud seda võimaldavad struktuurid, nagu asjakohane logistiline ja julgeolekualane tugi. Sõlmitakse tehniline kokkulepe ISAF ja piirkondliku staabi/ülesehitusrühma juhtriikidega teabevahetuseks, meditsiinilise, julgeolekualase ja logistilise toe saamiseks, sealhulgas majutuse võimaldamiseks piirkondlike staapide ja piirkondlike ülesehitusrühmade poolt.

3.   Lisaks sellele lähetatakse vastavalt vajadusele mitmed missiooni töötajad toetama Afganistani politseireformi strateegilise kooskõlastamise parandamist, eelkõige Kabulis asuva rahvusvahelise politseiabi koordineerimise büroo sekretariaadi juurde.”

4)

Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Julgeolek

1.   Tsiviiloperatsiooni ülem juhendab missiooni juhti julgeolekumeetmete planeerimisel ning tagab EUPOL AFGHANISTANi nõuetekohase ja tõhusa rakendamise kooskõlas artikliga 5.

2.   Missiooni juht vastutab operatsiooni julgeoleku ning operatsiooni suhtes kohaldatavate minimaalsete julgeolekunõuete järgimise tagamise eest kooskõlas Euroopa Liidu lepingu V jaotise ja seda täiendavate dokumentide kohase liidu poliitikaga, mis käsitleb väljapoole ELi operatiivülesannete täitmisele lähetatud isikkoosseisu julgeolekut.

3.   Missiooni juhti abistab missiooni julgeoleku vanemametnik, kes annab aru missiooni juhile ja hoiab ka tihedat ametialast kontakti Euroopa välisteenistusega.

4.   Missiooni juht määrab missiooni toimumiskohas kohalikul ja piirkondlikul tasandil julgeolekuametnikud, kes vastutavad julgeoleku vanemametniku alluvuses vastavate missiooni elementide julgeolekuaspektide igapäevase haldamise eest.

5.   EUPOL AFGHANISTANi isikkoosseisu liikmed läbivad enne teenistuskohustuste täitmisele asumist kohustusliku julgeolekukoolituse kooskõlas operatsiooni plaaniga. Lisaks saab isikkoosseis missiooni toimumiskohas regulaarselt missiooni julgeolekuametniku korraldatud täienduskoolitust.

6.   Missiooni juht tagab ELi salastatud teabe kaitse vastavalt nõukogu 31. märtsi 2011. aasta otsusele 2011/292/EL ELi salastatud teabe kaitseks vajalike julgeolekueeskirjade kohta (2).

5)

Artikli 13 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   EUPOL AFGHANISTANi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ajavahemikul 31. maist 2010 kuni 31. juulini 2011 ette nähtud lähtesumma on 54 600 000 eurot.

EUPOL AFGHANISTANi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks 1. augustist 2011 kuni 31. juulini 2012 ette nähtud lähtesumma on 60 500 000 eurot.

EUPOL AFGHANISTANi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks 1. augustist 2012 kuni 31. maini 2013 ette nähtud lähtesumma on 56 870 000 eurot.

.EUPOL AFGHANISTANi tegevusega seonduvate kulutuste katmiseks ajavahemikul 1. juunist 2013 kuni 31. detsembrini 2014 ette nähtud lähtesumma on 108 050 000 eurot.”

6)

Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Salastatud teabe avaldamine

1.   Kõrgel esindajal on volitus avaldada NATO-le/ISAFile missiooni läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ja dokumente kooskõlas otsusega 2011/292/EL. Selle hõlbustamiseks koostatakse kohalik tehniline kord.

2.   Kooskõlas otsusega 2011/292/EL on kõrgel esindajal volitus avaldada kooskõlas nõukogu julgeolekueeskirjadega käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele riikidele vajaduse korral ja vastavalt missiooni vajadustele missiooni läbiviimisel koostatud ELi salastatud teavet ning dokumente kuni tasemeni „CONFIDENTIEL UE”.

3.   Kõrgel esindajal on volitus avaldada kooskõlas otsusega 2011/292/EL UNAMA vajaduse korral ja vastavalt missiooni operatiivvajadustele missiooni läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ning dokumente kuni tasemeni „RESTREINT UE”. Selleks koostatakse kohalik kord.

4.   Konkreetse ja vahetu operatiivvajaduse puhul on kõrgel esindajal samuti volitus avaldada kooskõlas otsusega 2011/292/EL vastuvõtjariigile missiooni läbiviimisel tekkinud ja koostatud ELi salastatud teavet ning dokumente kuni kategooriani „RESTREINT UE”. Selleks sõlmitakse asjakohased kokkulepped kõrge esindaja ning vastuvõtjariigi pädevate asutuste vahel.

5.   Kõrgel esindajal on volitus avaldada käesoleva otsusega ühinenud kolmandatele osapooltele ELi salastamata dokumente, mis on seotud missiooni käsitlevate nõukogu aruteludega, mille kohta vastavalt nõukogu töökorra (3) artikli 6 lõikele 1 kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus.

6.   Kõrge esindaja võib delegeerida lõigetes 1, 2, 3 ja 5 osutatud volitused ning samuti volituse sõlmida lõikes 4 osutatud kokkuleppeid oma alluvuses olevatele isikutele, tsiviiloperatsiooni ülemale ja/või missiooni juhile.

7)

Artikli 17 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Seda kohaldatakse alates 31. maist 2010 kuni 31. detsembrini 2014.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Brüssel, 27. mai 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON


(1)  ELT L 123, 19.5.2010, lk 4.

(2)  ELT L 141, 27.5.2011, lk 17.”

(3)  Nõukogu 1. detsembri 2009. aasta otsus 2009/937/EL, millega võetakse vastu nõukogu kodukord (ELT L 325, 11.12.2009, lk 35).”


28.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/47


NÕUKOGU OTSUS 2013/241/ÜVJP,

27. mai 2013,

millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (1) (EULEX KOSOVO)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 28, artikli 42 lõiget 4 ja artikli 43 lõiget 2,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu võttis 4. veebruaril 2008 vastu ühismeetme 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos (EULEX KOSOVO) (2).

(2)

Nõukogu võttis 5. juunil 2012 vastu otsuse 2012/291/ÜVJP, (3) millega muudetakse ühismeedet 2008/124/ÜVJP ja pikendatakse EULEX KOSOVO kestust 14. juunini 2014.

(3)

Lähtesumma katab ajavahemiku kuni 14. juunini 2013. Ühismeedet 2008/124/ÜVJP tuleks muuta, et kehtestada uus lähtesumma, mis katab ajavahemikku 15. juunist 2013 kuni 14. juunini 2014.

(4)

EULEX KOSOVOt viiakse läbi olukorras, mis võib halveneda ja takistada aluslepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse eesmärkide saavutamist.

(5)

Ühismeedet 2008/124/ÜVJP tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Ühismeetme 2008/124/ÜVJP artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   EULEX KOSOVO kulude katmiseks kuni 14. oktoobrini 2010 ette nähtud lähtesumma on 265 000 000 eurot.

EULEX KOSOVO kulude katmiseks alates 15. oktoobrist 2010 kuni 14. detsembrini 2011 ette nähtud lähtesumma on 165 000 000 eurot.

EULEX KOSOVO kulude katmiseks alates 15. detsembrist 2011 kuni 14. juunini 2012 ette nähtud lähtesumma on 72 800 000 eurot.

EULEX KOSOVO kulude katmiseks alates 15. juunist 2012 kuni 14. juunini 2013 ette nähtud lähtesumma on 111 000 000 eurot.

EULEX KOSOVO kulude katmiseks alates 15. juunist 2013 kuni 14. juunini 2014 ette nähtud lähtesumma on 110 000 000 eurot.”

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 27. mai 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON


(1)  Kõnealune määratlus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

(2)  ELT L 42, 16.2.2008, lk 92.

(3)  ELT L 146, 6.6.2012, lk 46.


28.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/48


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

22. mai 2013,

millega kehtestatakse riikliku energiatõhususe tegevuskava vorm vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/27/EL

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 2882 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2013/242/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ, (1) eriti selle artikli 24 lõiget 2 ja XIV lisa,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2012/27/EL kohaselt on iga liikmesriik kohustatud esitama riikliku energiatõhususe tegevuskava 30. aprilliks 2014 ja seejärel iga kolme aasta tagant. Riikliku energiatõhususe tegevuskavaga nähakse ette olulised energiatõhususe parandamise meetmed ning prognoositav ja/või saavutatav energiasääst, sealhulgas energia tarne, ülekande ja jaotuse valdkonnas ning energia lõpptarbimisel, et saavutada direktiivi 2012/27/EL artikli 3 lõikes 1 osutatud riiklikud energiatõhususe eesmärgid. Riiklik energiatõhususe tegevuskava sisaldab igal juhul direktiivi 2012/27/EL XIV lisa 2. osas osutatud teavet. Riiklikule energiatõhususe tegevuskavale lisatakse ajakohastatud hinnangud eeldatava üldise primaarenergiatarbimise kohta 2020. aastal ning primaarenergia tarbimise hinnangulise taseme kohta sektorite kaupa, nagu on osutatud direktiivi 2012/27/EL XIV lisa 1. osas.

(2)

Vastavalt direktiivi 2012/27/EL artikli 24 lõike 2 teisele lõigule koostab komisjon vormi, mis on juhiseks riikliku energiatõhususe tegevuskava esitamisel ning mis tuleb vastu võtta vastavalt direktiivi artikli 26 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele. Direktiivi artikli 26 lõikes 1 on sätestatud, et komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (2) kohane komitee, ja artikli 26 lõikes 2 on sätestatud, et kohaldatakse kõnealuse määruse artikli 4.

(3)

Käesoleva otsusega ette nähtud meetmete puhul võetakse võimalikult suurel määral arvesse energiatõhususe direktiivi kohase komiteega peetud arutelusid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Võetakse vastu direktiivi 2012/27/EL artikli 24 lõikes 2 ja XIV lisas nõutud riikliku energiatõhususe tegevuskava vorm, mis on esitatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 22. mai 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Günther OETTINGER


(1)  ELT L 315, 14.11.2012, lk 1.

(2)  ELT L 55, 28.2.2011, lk 13.


LISA

KOHUSTUSLIKE OSADE VORM

RIIKLIK ENERGIATÕHUSUSE TEGEVUSKAVA

SISUKORD (KOHUSTUSLIKE OSADE VORM)

1.

Sisukord

2.

Ülevaade riiklike energiatõhususe eesmärkide ja energiasäästu kohta

2.1.

Riiklikud energiatõhususe eesmärgid 2020. aastaks

2.2.

Energiatõhususe lisaeesmärgid

2.3.

Primaarenergia sääst

2.4.

Lõppenergia sääst

3.

Poliitikameetmed energiatõhususe direktiivi rakendamiseks

3.1.

Horisontaalsed meetmed

3.1.1.

Energiatõhususkohustuste süsteemid ja alternatiivsed poliitikameetmed (energiatõhususe direktiivi artikkel 7, XIV lisa 2. osa punkt 3.2)

3.1.2.

Energiaauditid ja energiajuhtimissüsteemid (energiatõhususe direktiivi artikkel 8)

3.1.3.

Tarbimise mõõtmine ja arvete koostamine (energiatõhususe direktiivi artiklid 9–11)

3.1.4.

Tarbijate teavitamise programmid ja koolitus (energiatõhususe direktiivi artiklid 12 ja 17)

3.1.5.

Kvalifitseerimis-, akrediteerimis- ja sertifitseerimissüsteemide kättesaadavus (energiatõhususe direktiivi artikkel 16)

3.1.6.

Energiateenused (energiatõhususe direktiivi artikkel 18)

3.1.7.

Energiatõhususe parandamise muud horisontaalsed meetmed (energiatõhususe direktiivi artiklid 19 ja 20)

3.2.

Ehitiste energiatõhusus

3.2.1.

Hoonete renoveerimise strateegia (energiatõhususe direktiivi artikkel 4)

3.2.2.

Muud energiatõhususe meetmed ehitussektoris

3.3.

Avalik-õiguslike asutuste energiatõhusus

3.3.1.

Keskvalitsuse hooned (energiatõhususe direktiivi artikkel 5)

3.3.2.

Muude avalik-õiguslike asutuste hooned (energiatõhususe direktiivi artikkel 5)

3.3.3.

Avaliku sektori asutuste ostud (energiatõhususe direktiivi artikkel 6)

3.4.

Muud energia lõpptarbimise tõhususe meetmed, sealhulgas tööstuses ja transpordisektoris

3.5.

Kütte ja jahutuse tõhususe edendamine

3.5.1.

Põhjalik hindamine (energiatõhususe direktiivi artikkel 14)

3.5.2.

Muud meetmed, mis tagavad tõhusa kütte ja jahutuse (energiatõhususe direktiivi artikkel 14)

3.6.

Energia muundamine, ülekandmine, jaotamine ja nõudlusele reageerimine

3.6.1.

Võrgutariifides ja õigusnormides käsitletavad energiatõhususe kriteeriumid (energiatõhususe direktiivi artikkel 15)

3.6.2.

Nõudlusele reageerimise hõlbustamine ja edendamine (energiatõhususe direktiivi artikkel 15)

3.6.3.

Energiatõhususega arvestamine võrgu kavandamisel ja õigusnormide koostamisel (energiatõhususe direktiivi artikkel 15)

1.   Sisukord

Käesolevas vormis täpsustatakse teavet, mida liikmesriigid on kohustatud esitama oma riiklikus energiatõhususe tegevuskavas energiatõhususe direktiivi (2012/27/EL) oluliste osade rakendamiseks vastu võetud või kavandatud meetmete kohta vastavalt direktiivi artikli 24 lõikele 2 ja XIV lisale. Seega on vormis näidatud küll aruandluse kohustuslikud elemendid, kuid selles ei käsitleta meetmeid, mida liikmesriigid ei ole vastu võtnud ega kavandanud. Vorm on liikmesriikide jaoks suunis energiatõhususe direktiivi artikli 24 lõike 2 teises lõigus määratletud riiklike energiatõhususe tegevuskavade koostamisel.

Kui vormi tekstis viidatakse teabele, mis tuleb esitada esimeses ja/või teises riiklikus energiatõhususe tegevuskavas, lähtutakse energiatõhususe direktiivi sõnastusest; juhul kui sellist viidet ei ole, esitatakse teave nii esimeses kui ka kõigis järgmistes riiklikes energiatõhususe tegevuskavades.

Lisaks käesolevale vormile on täiendavad juhised riikliku energiatõhususe tegevuskava kohta esitatud [lisatakse viide komisjoni talituste asjakohasele töödokumendile, milles esitatakse täiendavad nõuanded].

2.   Ülevaade riiklike energiatõhususe eesmärkide ja energiasäästu kohta

2.1.   Riiklikud energiatõhususe eesmärgid 2020. aastaks

1)

Märkige energiatõhususe direktiivi artikli 3 lõike 1 kohased riiklikud energiatõhususe soovituslikud eesmärgid 2020. aastaks (energiatõhususe direktiivi artikli 3 lõige 1 ja XIV lisa 2. osa punkt 1).

2)

Kirjeldage eesmärgi oodatavat mõju üldisele primaar- ja lõppenergia tarbimisele 2020. aastal ja selgitage, kuidas ja milliste andmete alusel on see arvutatud (energiatõhususe direktiivi artikli 3 lõige 1).

3)

Esitage andmed primaarenergia hinnangulise tarbimise (üldine ja sektorite kaupa) kohta aastal 2020 (energiatõhususe direktiivi artikli 24 lõige 2, XIV lisa 2. osa punkt 2).

2.2.   Energiatõhususe lisaeesmärgid

Loetlege kõik riiklikud lisaeesmärgid, mis on seotud kas kogu majanduse või konkreetsete sektorite energiatõhususega (energiatõhususe direktiivi XIV lisa 2. osa punkt 1).

2.3.   Primaarenergia sääst

Esitage ülevaade aruande koostamise ajaks saavutatud primaarenergia säästu kohta ja prognoos eeldatava säästu kohta 2020. aastaks (energiatõhususe direktiivi artikli 3 lõige 1, artikli 24 lõige 2, XIV lisa 2. osa punkti 2 alapunkt a).

2.4.   Lõppenergia sääst

1)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/32/EÜ (1) esitage esimeses ja teises riiklikus energiatõhususe tegevuskavas teave saavutatud lõppenergia säästu kohta ning prognoos lõppenergia säästu kohta 2016. aastal (direktiivi 2006/32/EÜ artikli 4 lõiked 1 ja 2; energiatõhususe direktiivi XIV lisa 2. osa punkti 2 alapunkt b).

2)

Kooskõlas direktiiviga 2006/32/EÜ esitage esimeses ja teises riiklikus energiatõhususe tegevuskavas lõppenergia säästu arvutamiseks kasutatud mõõtmis- ja/või arvutusmetoodika (energiatõhususe direktiivi XIV lisa 2. osa punkti 2 alapunkti b teine lõik).

3.   Poliitikameetmed energiatõhususe direktiivi rakendamiseks

3.1.   Horisontaalsed meetmed

3.1.1.   Energiatõhususkohustuste süsteemid ja alternatiivsed poliitikameetmed (energiatõhususe direktiivi artikkel 7, XIV lisa 2. osa punkt 3.2)

1)

Esitage teave üldise energiasäästu kohta kohustusperioodil, et saavutada artikli 7 lõike 1 kohaselt seatud eesmärk, ning vajaduse korral ka teave artikli 7 lõigetes 2 ja 3 loetletud võimaluste kasutamise kohta (energiatõhususe direktiivi artikkel 7, XIV lisa 2. osa punkti 2 alapunkt a).

2)

Kirjeldage lühidalt artikli 7 lõike 1 kohast riiklike energiatõhususkohustuste süsteemi ning lisage teave selle kohta, kuidas on tagatud järelevalve ja kontroll (energiatõhususe direktiivi artikli 7 lõiked 1 ja 6, artikli 20 lõige 6 ja XIV lisa 2. osa punkt 3.2).

3)

Esitage teave artikli 7 lõike 9 ja artikli 20 lõike 6 rakendamiseks võetud alternatiivsete poliitikameetmete kohta, sealhulgas teave järelevalve ja kontrolli ning samaväärsuse tagamise kohta (energiatõhususe direktiivi artikli 7 lõiked 9 ja 10, artikli 20 lõige 6 ja XIV lisa 2. osa punkt 3.2).

4)

Vajaduse korral esitage avaldatud andmed energiasäästu kohta, mis on saavutatud energiatõhususkohustuste süsteemi rakendamise tulemusel (energiatõhususe direktiivi artikli 7 lõiked 6 ja 8 ning XIV lisa 2. osa punkti 2 alapunkt a).

5)

Vajaduse korral esitage avaldatud andmed energiasäästu kohta, mis on saavutatud alternatiivsete poliitikameetmete rakendamise tulemusel (energiatõhususe direktiivi artikli 7 lõige 10, XIV lisa 2. osa punkti 2 alapunkt a).

6)

Esitage andmed riiklike koefitsientide kohta, mis on valitud vastavalt energiatõhususe direktiivi IV lisale (energiatõhususe direktiivi XIV lisa 2. osa punkt 3.2).

7)

Esitage teave kõigi muude meetodite kohta (välja arvatud energiatõhususe direktiivi V lisa punkti 2 alapunktis e esitatud meetod), mida kasutatakse energiasäästu eluea arvessevõtmisel, ja selgitage, kuidas on tagatud, et need meetodid tagavad vähemalt samaväärse kokkuhoiu (energiatõhususe direktiivi V lisa punkti 2 alapunkt e).

3.1.2.   Energiaauditid ja energiajuhtimissüsteemid (energiatõhususe direktiivi artikkel 8)

Esitage ülevaade energiaauditite ja energiajuhtimissüsteemide edendamiseks kavandatud või juba võetud meetmete kohta, sealhulgas teave tehtud energiaauditite arvu kohta, täpsustades eraldi suurtes ettevõtetes tehtud auditite arvu, suurte ettevõtete koguarvu liikmesriigi territooriumil ja nende äriühingute arvu, mille suhtes kohaldatakse energiatõhususe direktiivi artikli 8 lõiget 5 (energiatõhususe direktiivi XIV lisa 2. osa punkt 3.3).

3.1.3.   Tarbimise mõõtmine ja arvete koostamine (energiatõhususe direktiivi artiklid 9–11)

Kirjeldage tarbimise mõõtmisel ja arvete koostamisel rakendatavaid meetmeid või selleks kavandatud meetmeid, mis on vastu võetud või kavas vastu võtta (energiatõhususe direktiivi artiklid 9, 10 ja 11, XIV lisa 2. osa punkti 2 esimene lause).

3.1.4.   Tarbijate teavitamise programmid ja koolitus (energiatõhususe direktiivi artiklid 12 ja 17)

Esitage teave meetmete kohta, mis on vastu võetud või kavandatud, et edendada ja hõlbustada VKEde ja kodutarbijate tõhusat energia kasutamist (energiatõhususe direktiivi artiklid 12 ja 17, XIV lisa 2. osa punkti 2 esimene lause).

3.1.5.   Kvalifitseerimis-, akrediteerimis- ja sertifitseerimissüsteemide kättesaadavus (energiatõhususe direktiivi artikkel 16)

Esitage teave olemasolevate või kavandatavate sertifitseerimis- ja akrediteerimissüsteemide või samaväärsete kvalifikatsioonisüsteemide kohta (sh koolituskavade kohta) energiateenuseosutajate, energiaauditite, energeetikajuhtide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL (2) artikli 2 punktis 9 määratletud energiamõjuga ehitusdetailide paigaldajate jaoks (energiatõhususe direktiivi artikkel 16, XIV lisa 2. osa punkt 3.7).

3.1.6.   Energiateenused (energiatõhususe direktiivi artikkel 18)

1)

Esitage teave energiateenuseid edendavate meetmete kohta, mis on vastu võetud või kavandatud. Kirjeldus peab sisaldama hüperlinki veebisaidile, kus on esitatud olemasolevate energiateenuseosutajate loetelu ja nende kvalifikatsioon (energiatõhususe direktiivi XIV lisa 2. osa punkti 2 esimene lause, XIV lisa 2. osa punkt 3.8).

2)

Esitage riikliku energiateenuste turu kohta kvalitatiivne ülevaade, milles kirjeldatakse praegust olukorda ning visandatakse edasised turusuundumused (energiatõhususe direktiivi artikli 18 lõike 1 punkt e).

3.1.7.   Energiatõhususe parandamise muud horisontaalsed meetmed (energiatõhususe direktiivi artiklid 19 ja 20)

1)

Märkige esimeses riiklikus energiatõhususe tegevuskavas energiatõhususe direktiivi artikli 19 rakendamiseks võetud energiatõhususe meetmed. Eelkõige esitage loetelu meetmetest, mis on võetud, et kõrvaldada õigusnormidega seotud ja muid tõkkeid energiatõhususe saavutamisele (nt erisuunalised stiimulid mitme omanikuga omandi puhul, riigihanked ja aastaeelarve koostamine, samuti raamatupidamisest tulenevad takistused) (energiatõhususe direktiivi artikkel 19, XIV lisa 2. osa punkt 3.9).

2)

Esitage teave riikliku energiatõhususe fondi kohta (energiatõhususe direktiivi artikkel 20, XIV lisa 2. osa punkti 2 esimene lause).

3.2.   Ehitiste energiatõhusus

3.2.1.   Hoonete renoveerimise strateegia (energiatõhususe direktiivi artikkel 4)

Esitage hoonete renoveerimise riiklik pikaajaline strateegia (energiatõhususe direktiivi artikli 4 viimane lõik).

3.2.2.   Muud energiatõhususe meetmed ehitussektoris

Kirjeldage üksikasjalikult hoonete energiatõhususe suurendamise olulisi meetmeid, et saavutada artikli 3 lõikes 1 osutatud riiklikud energiatõhususe eesmärgid (energiatõhususe direktiivi artikli 24 lõige 2, XIV lisa 2. osa punkti 2 esimene lause).

3.3.   Avalik-õiguslike asutuste energiatõhusus

3.3.1.   Keskvalitsuse hooned (energiatõhususe direktiivi artikkel 5)

Esitage teave köetavate ja jahutatavate keskvalitsuse hoonete avaldatud loetelu kohta (energiatõhususe direktiivi artikli 5 lõige 5, XIV lisa 2. osa punkti 2 esimene lause).

3.3.2.   Muude avalik-õiguslike asutuste hooned (energiatõhususe direktiivi artikkel 5)

1)

Esitage teave võetud või kavandatud meetmete kohta, et innustada avalik-õiguslikke asutusi ja sotsiaalmajadega tegelevaid avalik-õiguslikke asutusi võtma vastu energiatõhususe tegevuskavasid, et avalik-õiguslike asutuste hoonete energiatõhusus võiks olla eeskujuks (energiatõhususe direktiivi artikli 5 lõike 7 punkt a, XIV lisa 2. osa punkti 2 esimene lause).

2)

Esitage nende avalik-õiguslike asutuste loetelu, kes on välja töötanud energiatõhususe tegevuskava (energiatõhususe direktiivi XIV lisa 2. osa punkt 3.1).

3.3.3.   Avaliku sektori asutuste ostud (energiatõhususe direktiivi artikkel 6)

Esitage teave võetud või kavandatud meetmete kohta, et tagada, et keskvalitsus ostab üksnes suure energiatõhususega tooteid, teenuseid ja hooneid, (energiatõhususe direktiivi artikli 6 lõige 1) ning võetud või kavandatud meetmete kohta, millega innustatakse muid avaliku sektori asutusi toimima samaviisi (energiatõhususe direktiivi artikli 6 lõige 3, XIV lisa 2. osa punkti 2 esimene lause).

3.4.   Muud energia lõpptarbimise tõhususe meetmed, sealhulgas tööstuses ja transpordisektoris

1)

Kirjeldage üksikasjalikult olulisi meetmeid energiatõhususe suurendamiseks tööstuses, et saavutada energiatõhususe direktiivi artikli 3 lõikes 1 osutatud riiklikud energiatõhususe eesmärgid (energiatõhususe direktiivi artikli 24 lõige 2, XIV lisa 2. osa punkti 2 esimene lause).

2)

Kirjeldage üksikasjalikult olulisi meetmeid energiatõhususe suurendamiseks reisijate- ja kaubaveosektoris, et saavutada energiatõhususe direktiivi artikli 3 lõikes 1 osutatud riiklikud energiatõhususe eesmärgid (energiatõhususe direktiivi artikli 24 lõige 2, XIV lisa 2. osa punkti 2 esimene lause).

3)

Esitage andmed energia lõpptarbimise tõhususe muude oluliste meetmete kohta, mis aitavad kaasa riiklike energiatõhususe eesmärkide saavutamisele, kuid mida ei ole riiklikus energiatõhususe tegevuskavas mujal nimetaud (energiatõhususe direktiivi artikli 24 lõige 2, XIV lisa 2. osa punkti 2 esimene lause).

3.5.   Kütte ja jahutuse tõhususe edendamine

3.5.1.   Põhjalik hindamine (energiatõhususe direktiivi artikkel 14)

1)

Esitage teises ja järgmistes riiklikes energiatõhususe tegevuskavades hinnang, kuidas on edenenud artikli 14 lõikes 1 osutatud tõhusa koostootmise ja tõhusa kaugkütte ja -jahutuse kohaldamise võimaluste põhjaliku hindamise rakendamine (energiatõhususe direktiivi artikli 14 lõige 1, XIV lisa 2. osa punkt 3.4).

2)

Kirjeldage menetlust ja metoodikat, mida kasutatakse energiatõhususe direktiivi IX lisa kohase kulude-tulude analüüsi koostamisel (energiatõhususe direktiivi artikli 14 lõige 3, IX lisa 1. osa viimane lõik, XIV lisa 2. osa punkti 2 esimene lause).

3.5.2.   Muud meetmed, mis tagavad tõhusa kütte ja jahutuse (energiatõhususe direktiivi artikkel 14)

Kirjeldage meetmeid, strateegiat ja poliitikat, sealhulgas riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi programme ja kavasid, mille eesmärk on arendada tõhusa koostootmise, tõhusa kaugkütte ja -jahutuse, muude tõhusate kütte- ja jahutussüsteemide ning heitsoojusest ja taastuvatest energiaallikatest saadava soojus- ja jahutusenergia kasutamise majanduslikke võimalusi (energiatõhususe direktiivi artikli 14 lõiked 2 ja 4 ja XIV lisa 2. osa punkti 2 esimene lause).

3.6.   Energia muundamine, ülekandmine, jaotamine ja nõudlusele reageerimine

3.6.1.   Võrgutariifides ja õigusnormides käsitletavad energiatõhususe kriteeriumid (energiatõhususe direktiivi artikkel 15)

1)

Kirjeldage kavandatud või vastuvõetud meetmeid, millega tagatakse tariifides olevate selliste negatiivsete stiimulite kõrvaldamine, mis kahjustavad elektrienergia tootmise, ülekandmise, jaotamise ja tarnimise üldist tõhusust või mis võivad takistada nõudlusele reageerimise kasutamist turgude tasakaalustamiseks ja abiteenuste hankimiseks (energiatõhususe direktiivi artikli 15 lõige 4 ja XIV lisa 2. osa punkti 2 esimene lause).

2)

Kirjeldage kavandatud või vastuvõetud meetmeid, et luua võrguettevõtjatele stiimulid infrastruktuuri ülesehituse ja toimimise tõhususe parandamiseks (energiatõhususe direktiivi artikli 15 lõige 4, XIV lisa 2. osa punkti 2 esimene lause).

3)

Kirjeldage kavandatud või vastuvõetud meetmeid, millega tagatakse, et tariifid võimaldavad tarnijatel parandada tarbijate osalemist süsteemi tõhususe suurendamises, sh nõudlusele reageerimises (energiatõhususe direktiivi artikli 15 lõige 4, XIV lisa 2. osa punkti 2 esimene lause).

3.6.2.   Nõudlusele reageerimise hõlbustamine ja edendamine (energiatõhususe direktiivi artikkel 15)

Esitage teave muude vastuvõetud või kavandatud meetmete kohta, mille eesmärk on võimaldada ja arendada nõudlusele reageerimist, sealhulgas dünaamilist hinnakujundust toetavaid tariife käsitlevate meetmete kohta (energiatõhususe direktiivi XI lisa punkt 3, XIV lisa 2. osa punkt 3.6).

3.6.3.   Energiatõhususega arvestamine võrgu kavandamisel ja õigusnormide koostamisel (energiatõhususe direktiivi artikkel 15)

Kirjeldage riigi gaasi- ja elektrivõrkude infrastruktuuri energiatõhususe võimaluste hindamise edenemist ning vastuvõetud ja kavandatud meetmeid ja investeeringuid võrgu infrastruktuuri energiatõhususe kulutasuvaks parandamiseks. Esitage meetmete rakendamise ajakava (energiatõhususe direktiivi artikli 15 lõige 2, XIV lisa 2. osa punkt 3.5).


(1)  ELT L 114, 27.4.2006, lk 64.

(2)  ELT L 153, 18.6.2010, lk 13.


28.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/54


KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

24. mai 2013,

milles käsitletakse ajutist erandit nõukogu määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglitest, et võtta arvesse Svaasimaa eriolukorda seoses virsikute, pirnide ja ananassidega

(teatavaks tehtud numbri C(2013) 2906 all)

(2013/243/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1528/2007, millega teatavatest Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide rühma riikidest pärit toodete suhtes kohaldatakse korda, mis on sätestatud lepingutes, millega või mille tulemusel luuakse majanduspartnerlus, (1) eriti selle II lisa artikli 36 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjon võttis 23. aprillil 2012. aastal vastu otsuse 2012/213/EL, (2) millega kehtestati ajutine erand määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisas sätestatud päritolureeglite suhtes, et võtta arvesse Svaasimaa eriolukorda seoses virsikute, pirnide ja ananassidega.

(2)

28. veebruaril 2013. aastal esitas Svaasimaa kooskõlas määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikliga 36 taotluse, et kõnealuses lisas sätestatud päritolureeglitest kehtestataks erand veel kaheks aastaks (alates 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2014). Taotlus on esitatud kokku 780 tonni virsikute, pirnide ja puuviljamahlas virsiku ja/või pirni ja/või ananassi segude kohta, mis kuuluvad CN-koodide ex 2008 70 98, 2008 40 90 ja ex 2008 97 98 alla.

(3)

Svaasimaa esitatud teabe kohaselt ei ole nende toodete puhul võimalik täita määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa 1. liites sätestatud päritolureegleid, milles muu hulgas nõutakse, et kõik kasutatud materjalid tuleb klassifitseerida muu rubriigi alla, kui on lõpptoote rubriik. Svaasimaa hangib päritolustaatuseta, kuubikuteks lõigatud, suhkrulisandita mahlas virsikuid ja pirne, mis kuuluvad koodide ex 2008 70 92 ja 2008 40 90 alla, naabruses asuvast Lõuna-Aafrikast ja valmistab neist lõpptooted, sest riigis kohapeal ei toodeta kaubanduslikul otstarbel virsikuid ja pirne. Määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikli 6 lõike 7 kohaselt ei kohaldata selliste toodete suhtes kumulatsiooni Lõuna-Aafrikaga. Seega ei vasta lõpptoode kõnealuses lisas sätestatud reeglitele.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artiklis 36 on sätestatud, et ühendus kiidab heaks kõik AKV riikide taotlused, mis on kõnealuse artikli kohaselt nõuetekohaselt põhjendatud ja millest ei saa mõnele ühenduse väljakujunenud tööstusharule tuleneda suurt kahju.

(5)

Määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikli 36 lõike 1 punkti b kohaselt taotleb Svaasimaa aega juurde, et valmistada ette päritolureeglite täitmine, kuna ettevõtjad kavatsevad uurida võimalusi Lõuna-Aafrikast pärit värskete virsikute ja/või pirnide kasutamiseks juhul, kui need on kooritud, tükkideks lõigatud ja külma vee anumatesse pakendatud ning jahutatult edasiseks töötlemiseks Svaasimaale transporditud. Kui kasutataks selliseid materjale, mis on klassifitseeritud harmoneeritud süsteemi 8. peatüki alla, siis vastaks Svaasimaal valmistatud lõpptoode eespool nimetatud reeglitele.

(6)

Svaasimaa selgitas, et ta tahab täita Euroopa ostjate nõudlust mitmesuguste konserveeritud toodete osas, sealhulgas piiratud koguses selliste virsikute ja pirnide osas, mis ei ole kasvanud riigi territooriumil. Juhul kui Euroopa jaemüüjad ei saaks Svaasimaa tarnijatelt osta kogu tootevalikut, siis võib juhtuda, et Svaasimaa kaotaks želeede, ananasside ja tsitrusviljade äritehingud.

(7)

Kuna Svaasimaa vajab rohkem aega päritolureeglite täitmise ettevalmistamiseks, tuleks tema suhtes kehtestada ajutine erand. Ajutine erand peaks olema ajaliselt piiratud ning see peaks kestma seni, kuni soodustust saav äriühing saavutab vastavuse määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikli 36 lõikes 2 sätestatud eeskirjadele.

(8)

Et Svaasimaa saaks talle määratud kogused täielikult ära kasutada ja võttes arvesse asjaolu, et Svaasimaa sai eelmist erandit kasutada üksnes 2012. aasta teisel poolaastal, peaks ajutine erand olema tagasiulatuva mõjuga ja algama 1. jaanuarist 2013.

(9)

Nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikli 36 lõikes 4, ei tekitaks ajutise erandi tegemine sätestatud päritolureeglitest suurt kahju liidu väljakujunenud tööstusharule, juhul kui täidetakse teatavaid koguste, järelevalve ja tähtaegadega seotud tingimusi.

(10)

Ajutise erandi tegemine Svaasimaa palvel on seega nõuetekohaselt põhjendatud määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisa artikli 36 lõike 1 punktiga b.

(11)

Svaasimaalt saadud teabe põhjal ulatus erandi saanud ja harmoneeritud süsteemi rubriigi 2008 alla kuuluvate toodete eksport 2012. aasta juulist kuni detsembrini umbes 250 tonnini. 2013. ja 2014. aastaks eraldatavad kogused peaksid järgima neid kasutatud koguseid. On asjakohane määrata aastaseks koguseks 500 tonni, see vastab kogusele, mida praegune tööstus on jätkuvalt suuteline liitu eksportima

(12)

Seega tuleks lubada Svaasimaal ajutise erandi korras kahe aasta jooksul eksportida aastas 500 tonni virsikuid, pirne ja puuviljamahlas virsiku ja/või pirni ja/või ananassi segusid, mis kuuluvad CN-koodide ex 2008 70 98, 2008 40 90 ja ex 2008 97 98 alla.

(13)

Komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruses (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (3) on sätestatud eeskirjad tariifikvootide haldamise kohta. Selleks et tagada tõhus haldamine Svaasimaa ametiasutuste, liikmesriikide tolliasutuste ja komisjoni tihedas koostöös, tuleks neid eeskirju kohaldada koguste suhtes, mis käesoleva otsusega kehtestatud erandi alusel imporditakse.

(14)

Selleks et erandi toimimist saaks tõhusalt kontrollida, peaksid Svaasimaa ametiasutused komisjonile korrapäraselt edastama välja antud liikumissertifikaatide EUR.1 üksikasjad.

(15)

Käesolevas otsuses sätestatud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Erandina määruse (EÜ) nr 1528/2007 II lisast ja vastavalt kõnealuse lisa artikli 36 lõike 1 punktile b loetakse CN-koodide ex 2008 70 98, 2008 40 90 ja ex 2008 97 98 alla kuuluvaid virsikuid, pirne ja virsiku ja/või pirni ja/või ananassi segu puuviljamahlas, mille valmistamiseks on kasutatud päritolustaatuseta, CN-koodi ex 2008 70 92 alla kuuluvaid kuubikuteks lõigatud, suhkrulisandita mahlas virsikuid ja CN-koodi 2008 40 90 alla kuuluvaid kuubikuteks lõigatud, suhkrulisandita mahlas pirne, Svaasimaalt pärinevaks vastavalt käesoleva otsuse artiklites 2–5 sätestatud tingimustele.

Artikkel 2

Artiklis 1 sätestatud erandit kohaldatakse lisas sätestatud toodete ja koguste suhtes, mis deklareeritakse Svaasimaalt Euroopa Liitu vabasse ringlusesse lubamiseks ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2014.

Artikkel 3

Käesoleva otsuse lisas sätestatud koguseid hallatakse vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklitele 308a, 308b ja 308c.

Artikkel 4

Svaasimaa tolliasutused võtavad vajalikud meetmed artiklis 1 nimetatud toodete ekspordikoguste kontrollimiseks.

Kõik kõnealuste asutuste poolt artiklis 1 osutatud toodetele välja antud liikumissertifikaadid EUR.1 peavad sisaldama viidet käesolevale otsusele.

Enne igale kvartalile järgneva kuu lõppu edastavad Svaasimaa pädevad asutused komisjonile kvartaliaruande koguste kohta, millele on vastavalt käesolevale otsusele liikumissertifikaadid EUR.1 välja antud, ja nende sertifikaatide seerianumbrid.

Artikkel 5

Käesoleva otsuse kohaselt väljastatud liikumissertifikaatide EUR.1 lahter 7 peab sisaldama järgmist:

„Derogation — Implementing Decision 2013/243/EU”.

Artikkel 6

Käesolevat otsust kohaldatakse 1. jaanuarist 2013 kuni 31. detsembrini 2014.

Artikkel 7

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 24. mai 2013

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Algirdas ŠEMETA


(1)  ELT L 348, 31.12.2007, lk 1.

(2)  ELT L 113, 25.4.2012, lk 12.

(3)  EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.


LISA

Jrk-nr

CN-kood

Kauba kirjeldus

Ajavahemik

Aastane üldkogus

(tonnides)

09.1628

2008 40 90

Toiduks valmistatud pirnid

1.1.2013 kuni 31.12.2013

500

ex 2008 70 98

Toiduks valmistatud virsikud

ex 2008 97 98

Puuviljakonservid; virsiku ja/või pirni ja/või ananassi segud puuviljamahlas

1.1.2014 kuni 31.12.2014

500


28.5.2013   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 141/s3


TEADE LUGEJATELE

Nõukogu 7. märtsi 2013. aasta määrus (EL) nr 216/2013 Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta

Nõukogu 7. märtsi 2013. aasta määruse (EL) nr 216/2013 (Euroopa Liidu Teataja elektroonilise avaldamise kohta) (ELT L 69, 13.3.2013, lk 1) kohaselt käsitatakse alates 1. juulist 2013 autentse ja õiguslikult siduvana ainult Euroopa Liidu Teataja elektroonilist väljaannet.

Kui Euroopa Liidu Teataja elektroonilist väljaannet ei ole võimalik erandlike ja ettenägematute asjaolude tõttu avaldada, on vastavalt määruse (EL) nr 216/2013 artiklis 3 sätestatud tingimustele autentne ja õiguslikult siduv Euroopa Liidu Teataja trükiversioon.