ISSN 1725-5171

Euroopa Liidu

Teataja

C 109

European flag  

Eestikeelne väljaanne

Teave ja teatised

48. köide
4. mai 2005


Teatis nr

Sisukord

Lehekülg

 

Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid

2005/C 109/1

Neljas aastaaruanne — 12. juuli 2002. aasta ühismeetme rakendamise kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu osalemist väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses (2002/589/ÜVJP)

1

ET

 


Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid

4.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 109/1


NELJAS AASTAARUANNE

12. juuli 2002. aasta ühismeetme rakendamise kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu osalemist väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastases võitluses (2002/589/ÜVJP)

(2005/C 109/01)

SISSEJUHATUS

1.

26. juunil 1997. aastal võttis Euroopa Liidu üldasjade nõukogu vastu ELi programmi tavarelvade salakaubaveo tõkestamise ja sellega võitlemise kohta ning 12. juulil 2002. aastal võttis Euroopa Nõukogu vastu ühismeetme, mis käsitleb Euroopa Liidu osalemist väike- ja kergrelvade hankimise ja järelevalveta leviku vastases võitluses ja millega tunnistatakse kehtetuks ühismeede 1999/34/ÜVJP.

2.

Selle programmi ja ühismeetmega on ühinenud kandidaatriigid Bulgaaria, Rumeenia ja Türgi, samuti Euroopa Majandusühendusse kuuluvad EFTA riigid (Island, Liechtenstein ja Norra).

3.

Ühismeetme eesmärkide saavutamise nimel osales EL aktiivselt väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõiki aspekte käsitlenud ÜRO konverentsil (9.—20. juulil 2001. aastal New Yorgis), mis lõppes ÜRO tegevusprogrammi vastuvõtmisega, ning 7.—11. juulil 2003. aastal New Yorgis korraldatud esimesel üle aasta toimuval kohtumisel. EL osales aktiivselt ka ÜRO Peaassamblee 31. mai 2001. aasta rahvusvahelist organiseeritud kuritegevuse vastast konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade, lisaseadmete ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise vastase protokolli arutamisel. EL osales ka täiel määral väike- ja kergrelvade otsimise tähtajatu töögrupi nõupidamisel New Yorgis 14.—25. juunil 2004.

4.

23. juunil 2003. aastal võttis Euroopa Liit vastu ühise seisukoha 2003/468/ÜVJP relvavahenduse kontrolli kohta, milles nõutakse liikmesriikidelt eriõigusaktide vastuvõtmist relvavahendajate tegevuse tõhusaks kontrollimiseks.

5.

Käesolev aruanne koosneb kolmest osast. I osa käsitleb liikmesriikide jõupingutusi väike- ja kergrelvadega seotud probleemide lahendamisel, nagu näiteks asutustevaheline koostöö, hiljuti jõustunud õigusaktid ja asjakohasele uurimistööle antav abi. II osa käsitleb rahvusvahelisi meetmeid, nagu näiteks rahvusvaheliste, piirkondlike või valitsusväliste organisatsioonide projektidele pakutav abi; mõjualustele riikidele pakutav abi ja rahvusvaheliste konverentside korraldamine. II osa hõlmab ka ELi koostööd teiste riikidega. III osas käsitletakse esmatähtsaid meetmeid süstemaatilisema lähenemisviisi loomiseks väike- ja kergrelvade osas pakutavale ELi abile ning kirjeldatakse ELi ja tema liikmesriikide juba omandatud kogemusi.

6.

Aruanne käsitleb nii ühismeedet kui ka ELi tavarelvade salakaubaveo tõkestamise ja sellega võitlemise programmi. Põhimõtteliselt hõlmab see vaid 2003. aastat. Teavet ELi varasema tegevuse kohta ühismeetme ja ELi programmi rakendamisel võib leida esimesest, teisest ja kolmandast aasta-aruandest, samuti Euroopa Komisjoni trükisest “Väike- ja kergrelvad: Euroopa Liidu vastus.”

7.

Nõukogu ühismeetme raames läbiviidavaid väike- ja kergrelvade projekte rahastatakse ÜVJP eelarve eraldi artiklist relvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise kohta. ÜVJP projektide rakendajaks on Euroopa Komisjon. Võimalikud abitaotlejad peaksid ÜVJP eelarvest rahastatavate väike- ja kergrelvade projektide menetlemise korra kohta juhtnööride ja muu teabe saamiseks pöörduma Euroopa Komisjoni või riiklike kontaktpunktide poole. Tähelepanu tuleks pöörata juurdekuuluvale lisale, milles on loetletud väike- ja kergrelvade siseriiklikud kontaktpunktid ELis.

I.   RIIKIDE RAKENDUSALASED JÕUPINGUTUSED 2003. AASTAL

I.A.   Haldus- ja õiguskaitseasutuste vaheline koostöö, kooskõlastus ja teabevahetus

8.

Itaalia väike- ja kergrelvade ajutine töörühm, mis moodustati 2000. aasta juunis välisministeeriumi eestvedamisel ja millesse kuuluvad asjakohaste ministeeriumide ja õiguskaitseasutuste esindajad ning vastava ala riiklikud tööstusliidud, kogunes 2003. aastal kolm korda. Arutati põhiliselt ÜRO poolt väike- ja kergrelvade salakaubandusega võitlemiseks 2001. aastal vastuvõetud tegevusprogrammis osalevate riikide üle aasta toimuva kohtumise ettevalmistamist 2003. aastal. Suurt tähelepanu pöörati muude oluliste mitmepoolsete küsimuste käsitlemisele (Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), Wassenaari kokkulepe, G8), samuti relvavahendusega seotud teemadele ning eriti ELi ühise seisukoha vastuvõtmisele antud küsimuses.

I.B.   Hiljuti jõustunud õigusaktid, olemasolevate õigusaktide tegeliku toimimise läbivaatamine

9.

Terve rida liikmesriike tegeles 2003. aastal jõustunud õigusaktide vastuvõtmisega või vaatab praegu läbi olemasolevaid õigusakte. Järgnevalt üksikasjalikum ülevaade sellest:

AUSTRIA

10.

Austria väliskaubanduse seaduse (ekspordi õiguslik alus, välja arvatud sõjatarvikud) muutmise ja kohandamise protsessi alustati 2003. aastal ja see jätkub.

11.

Austria õigusaktide kohaselt nõuti relvavahenduseks litsentsi juba enne nõukogu ühise seisukoha vastuvõtmist relvavahenduse kohta 23. juunil 2003. aastal. 2001. aasta sõjatarvikute seaduse (Federal Law Gazette nr 57/2001) kohaselt nõuab relvavahendus asjakohast luba. Muudetud sõjatarvikute seaduse paragrahvi 1 lõikes 4 määratletakse sõjatarvikute vahendamine tehinguna, milles isik, kes on Austria resident või kelle põhiline asukoht on Austrias, lubab või korraldab väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi paiknevate kaupade vedu teise riiki, mis asub väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi. Litsents väljastatakse eksporditaotlustega samadel tingimustel.

12.

Austria väliskaubanduse seaduse paragrahvis 6 sätestatu kohaselt peab litsents olema igasuguseks kaupade vahendamiseks, välja arvatud 1. lisas (ühine kontrollnimekiri) loetletud sõjatarvikud, kui see toimub väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist riiki, mis asub samuti väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi. Litsents väljastatakse samadel tingimustel kui eksporditaotlus.

BELGIA

13.

26. märtsi 2003. aasta seadusega (avaldatud 7. juulil 2003) ekspordi- või transiidilitsentside väljaandmise eeskirjade rangemaks muutmise kohta inkorporeeris Belgia oma siseriiklikku seadusandlusesse Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi rakendussätted.

Alates sellest hetkest lükatakse tagasi iga ekspordi- või transiidilitsentsi taotlus, kui seoses sihtkohariigiga selgub, et:

eksport või transiit toetab avalikult inimõiguste rikkumist,

on olemas konkreetne risk, et ekspordi tulemusega võidakse toetada rahvusvahelist represseerimist või et kehtivate sätete kohaselt on lapssõdurid võrdsustatud relvajõudude regulaararmeega,

riik toetab või julgustab rahvusvahelist organiseeritud kuritegevust ja terrorismi,

sihtriigis on tõsine sõjavarustuse väärkasutamise risk või riigi tegevusest on ilmnenud, et mitte-reeksportimise eritingimust ei täideta.

14.

Lisaks tuleb arvestada ka sihtriigi tehnilist ja majanduslikku suutlikkust, riikide julgeoleku ja kaitsega seotud õigustatud vajaduste rahuldamist ja soovitust, et riigid püüaksid antud nõudmisi täites eraldada relvastusele vaid minimaalselt inim- ja majandusressursse.

15.

Belgia on kehtestanud seadusandlikud meetmed relvamaaklerite/-vahendajate kutsetegevusega seotud tühikute ja õigustühisuste täitmiseks kergerelvade seadusliku kaubanduse valdkonnas. Meetmete hulka kuulub 25. märtsi 2003. aasta seadus, mis jõustus 17. juulil 2003. aastal, ja eriti selle artikkel 10, mis muudab 5. augusti seadust relvade, laskemoona ja sõjavarustuse ning sellega seotud tehnoloogia impordi, ekspordi ja transiidi kohta, sätestades, et:

Ükski Belgia kodanik või välismaalane, kes elab Belgias või tegeleb seal äritegevusega, ei tohi teha äritehinguid relvade, laskemoona või sõjaliseks otstarbeks kasutatavate seadmete ja nendega seotud tehnoloogiaga; samuti ei tohi keegi eksportida või tarnida nimetatud kaupu välismaale või hoida sel eesmärgil oma valduses või tegutseda vahendajana sellistes tehingutes, kui tal puudub sellekohane justiitsministri väljastatud litsents.

Vahendajaks loetakse iga isikut, kes kas tasu eest või tasuta loob tingimused sellise lepingu sõlmimiseks, mille eesmärgiks on relvade, laskemoona ja sõjavarustuse ning sellega seotud tehnoloogiaga äritehingute tegemine, nende kaupade eksport või tarnimine välismaale või sel eesmärgil enda valduses hoidmine, olenemata sellest, milline on kaupade päritolu ja sihtkoht ja kas need kaubad tuuakse Belgia territooriumile või mitte; vahendajaks peetakse ka iga isikut, kes sõlmib sellise lepingu, kuigi kaupa transpordib kolmas osapool.

TŠEHHI VABARIIK

16.

Tšehhi Vabariik võttis vastu tulirelvade ja laskemoona seaduse nr 119/2002, mis jõustus 1. jaanuaril 2003. Selle eesmärk on viia relvade ja laskemoona valmistamise, omandamise ja valdamise osas Tšehhi õigusaktid täielikult vastavusse ELi acquis'ga. Tulirelvade seadus põhineb varasematel õigusaktidel ja võtab üle seaduse nr 288/1995 põhielemendid, sätestades tulirelvi ja laskemoona puudutava (kaasa arvatud relvade valdamise litsentseerimine, relvade registreerimine ja relvade veokirjad) muudetud kujul.

17.

Tulirelvade seaduse koostamisel arvestas Tšehhi Vabariik EÜ põhilisi asjaomaseid õigusakte relvade ja laskemoona kohta, kaasa arvatud nõukogu direktiiv 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valdamise kontrolli kohta, nõukogu direktiiv 93/15/EMÜ tsiviilkasutuseks mõeldud lõhkematerjalide turuletoomist ja järelevalvet käsitlevate sätete ühtlustamise kohta, komisjoni soovitus 93/216/EMÜ Euroopa tulirelvapassi kohta, mida täiendavad soovitus 96/129/EÜ ja Euroopa konventsioon üksikisikute poolt omandatavate ja vallatavate tulirelvade kontrolli kohta.

18.

Tulirelvade seadus jagab relvad nende surmatoovuse ja väärkasutamise võimaluste alusel nelja kategooriasse. A-kategooriasse kuuluvad keelatud relvad, kaasa arvatud sõjaväerelvad ja sõjaväe väike- ning kergrelvad. B-kategooriasse kuuluvad relvad, mis tuleb registreerida; C-kategoorias on relvad, mille valdamisest tuleb teatada, ja D-kategooriasse kuuluvad kõik ülejäänud relvad. Mittesõjavaelise otstarbega relvade ja laskemoona veo ja säilitamise eest vastutavad siseministeerium ja Tšehhi Vabariigi politsei.

19.

Tulirelvade seadusega muudetakse Tšehhi Vabariigi relvade ja laskemoona kontrolliasutuse pädevust relvade kategooriatesse jaotamisega seotud probleemide lahendamisel. Sellega kehtestatakse ka relvalubade asemel kümme relvalitsentsi gruppi. Relvalitsents on ametlik dokument, mis lubab äri- või muu samalaadse tegevusega tegeleval füüsilisel või juriidilisel isikul omandada ja enda valduses hoida loaga määratletud litsentsigruppi kuuluvaid relvi ja laskemoona. Teine relva omandamist ja haldamist lubav dokument on relvapass. Tulirelvade ja laskemoona seaduse kohaselt võib välja anda kuut tüüpi relvapasse. Relvalitsentsi või relvapassi olemasolu on A — C-rühmadesse kuuluvate relvadega kauplemise loa saamise põhitingimus.

20.

Tulirelvade seadus reguleerib ka relvi, laskemoona ja lasketiire puudutavaid teabesüsteeme, samuti sellise teabe avalikustamist.

21.

Lisaks võttis Tšehhi Vabariik vastu seaduse nr 227/2003, millega muudeti seadust nr 156/2000, et reguleerida tulirelvade, laskemoona ja pürotehniliste seadmete kontrollimist, seadus jõustus 1. oktoobril 2003. Seaduse kohaselt rakendatakse OSCE väike- ja kergrelvi puudutava dokumendi sätteid hiljuti valmistatud sõjalise otstarbega väikerelvade märgistamisel, kui need relvad pole ette nähtud kasutamiseks Tšehhi Vabariigi armees. Uue seaduse kohaselt on Tšehhi Vabariigi relvade ja laskemoona kontrolliasutus pädev varustama asjakohaste kontrollimärgistega toodetud ja eksporditud relvi, kui neid ei kasuta Tšehhi Vabariigi armee, muud turvastruktuurid, tolliteenistuse relvastatud personal või julgeolekuteenistus.

TAANI

22.

Taanis moodustati 2001. aasta mais justiitsministeeriumi egiidi all ministeeriumidevaheline komitee. Komiteele tehti ülesandeks vaadata läbi olemasolevad relvi ja lõhkeaineid puudutavad õigusaktid, seda eriti seoses relvade ekspordiga. 2003. aastal valmis komiteel aruanne kolmandate riikide vahelise relvatranspordi kohta. Sellest lähtudes võttis Taani parlament 6. mail 2004. aastal vastu seaduse kolmandate riikide vahelisele relvatranspordile reeglite kehtestamise kohta. Reeglid keelavad ÜRO, EL või OSCE relvaembargo alla kuuluvate relvade transportimise. Lisaks on keelatud relvatransport nende kolmandate riikide vahel, kes pole väljastanud vajalikke ekspordi- ja impordilitsentse. Praegu arutab komitee uusi õigusakte, milles lisaks muule käsitletakse ka relvavahendust.

EESTI

23.

Eestis jõustus strateegilise kauba seadus 5. veebruaril 2004. Seadus reguleerib strateegilise kauba eksporti ja transiiti Eesti kaudu, sõjalise kauba importi, sõjalise kaubaga seotud teenuste eksporti ning strateegilise kauba impordi ja lõppkasutuse järelevalve tagamist. Seadusega on keelatud sõjalise kauba eksport ja transiit riikidesse, mille suhtes on rahvusvahelise sanktsiooni seaduses nimetatud institutsioon kehtestanud sellekohased Eestile siduvad sanktsioonid eriloast olenemata. Strateegilise kauba impordi ja lõppkasutuse riikliku järelevalve all oleva kauba ümberadresseerimine ilma strateegilise kauba komisjoni kirjaliku nõusolekuta ja reeksport ilma eriloata; massihävitusrelvade ning nende valmistamiseks kasutatavate materjalide, riistvara, tarkvara ja tehnoloogia ning isikuvastaste miinide eksport, transiit ja nendega seotud teenused sihtriigist olenemata; inimõiguste rikkumiseks kasutatava kauba import, eksport ja transiit ja sellega seotud teenuste osutamine sihtriigist olenemata, kui kaupa ei kasutata muuseumieksponaadina selle ajaloolise väärtuse tõttu; muu strateegilise kauba eksport ja transiit, muu sõjalise kauba import ning teenus, mis on keelatud Eestile siduvate välislepingutega.

SOOME

24.

Soome parlament võttis õigusaktid tulirelvade amnestia kohta vastu 2003. aasta lõpus ning need jõustusid 1. jaanuaril 2004. Õigusaktide eesmärk on vähendada ebaseaduslike ja registreerimata relvade arvukust Soomes. Nüüd, kui õigusaktid on jõustunud, on ilma õiguslike tagajärgedeta võimalik loovutada politseile ebaseaduslikke väikerelvi, laskemoona ja lõhkematerjale, kui neid pole kasutatud kriminaalkuriteo sooritamiseks. Ebaseadusliku tulirelva omanikud võivad taotleda litsentsi relva enda käes hoidmiseks või lasta relva politseil teisele litsentsiomanikule toimetada. Kui omanik ei soovi relva enda käes hoida ega lasta seda politseil teisele omanikule toimetada, siis relv deaktiveeritakse või loovutatakse riigile. Seejärel võib politsei müüa neid relvi ametlikul avalikul enampakkumisel kogujatele ja teistele relvalitsentsi omanikele.

25.

ÜRO tulirelvade protokolli rakendamise ettevalmistamisega, mis hõlmab ka tsiviiltulirelvade ja laskemoona vahendamist, tegeles Soome välisministeerium 2003. aastal. Tõenäoliselt esitatakse ettepanek parlamendile 2004. aasta teisel poolel.

PRANTSUSMAA

26.

Prantsusmaal 18. märtsil 2003. aastal vastu võetud seaduse nr 2003-239 sisejulgeoleku kohta II jaotisega “Sätted relvade ja laskemoona kohta” muudetakse 18. aprillil 1939. aasta normatiivakti sätteid, määrates kindlaks lahinguvarustuse, relvade ja laskemoona kasutamise korra ja muutes rangemaks loa saamise tingimused eraisikutele, kes soovivad omandada lahinguvarustust, relvi ja laskemoona enesekaitseks, sportlikuks tegevuseks ja jahipidamiseks. Lisaks sätestab selle seaduse artikkel 84, muutes 18. aprilli 1939. aasta normatiivakti karistussätteid, et ühe aasta jooksul pärast normatiivakti avaldamist ei anta kohtu alla isikuid, kes loovutavad relvad, mis on olnud nende valduses relvade omandamise ja valdamise eeskirjade vastaselt. Antud meede aitab kodanikel seadustada ebaseaduslikult nende käes olnud relvi ning ametiasutustel ilma selle eest hüvitist maksmata muuta ohutuks relvad, mida mõningatel juhtudel on hoitud pikka aega ja mida seetõttu on olnud väga raske otsida.

27.

Pärast 3. jaanuari 2003. aasta dekreedi nr 2002-23 avaldamist, mis hõlmas relvakaubanduses tegutsevaid vahendajaid ning relvakauplejatele ja -tootjatele kohaldatavat administratiivkontrollikorda, rakendati kontrollisüsteemis järk-järgult järgmisi meetmeid: litsentsi väljastamine (või väljastamisest keeldumine) vahendajana tegutseda soovivatele isikutele, loaomanike registrid, relvajõudude üldkontrolliasutuste (SIA/MD) poolne vahenduslitsentsi omanike esialgne kontrollimine.

KREEKA

28.

Kreekas muudeti olemasolevaid õigusakte laskerelvade valdamise kohta seadusega nr 3169/2003 ning nüüd peab iga laskerelva importida, vallata või sellega kaubelda sooviv isik saama selleks politseilt eelneva loa. Enne loa väljastamist kontrollitakse taotleja kriminaalset tausta.

UNGARI

29.

Ungaris on kehtestatud uued järelevalvemeetodid tsiviilisikute poolt omandatavatele ja nende valduses olevatele relvadele. Tulirelvade ja laskemoona seadus nr 24/2004, mis jõustus 1. mail 2004, on täielikus kooskõlas nõukogu direktiivides 91/477/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning komisjoni soovitustes 93/216/EMÜ ja 96/129/EÜ kehtestatud põhimõtete ja sätetega.

30.

1. mail 2004. aastal jõustus ka valitsuse dekreet nr 16/2004 relvaekspordi kontrolli kohta Ungaris. Dekreeti kohaldatakse kõikidele ELi sõjalise kauba ühisesse nimekirja kuuluvatele kaupadele ja nende kaupade hankimist ja tarnimist lihtsustavatele tegevustele (näiteks vahendus, transiit) ning tehnilisele abile. Uued õigusaktid sätestavad Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi muutmise siseriiklike õigusaktide osaks, muutes selle seeläbi õiguslikult siduvaks dokumendiks. Kõiki litsentsitaotlusi hinnatakse toimimisjuhendi sätete kohaselt.

IIRIMAA

31.

Iirimaal praegu kehtivate õigusaktide kohaselt tuleb väikerelvade importi ja eksporti ELi liikmesriikidesse ja liikmesriikidest litsentseerida 1925. ja 1964. aasta tulirelvade seaduste kohaselt ja vastavalt EÜ 1993. aasta määrustele relvade ja laskemoona (omandamise ja valdamise) kohta. Tulirelvade ekspordile kõikidesse riikidesse kohaldatakse ka 1983. aasta ekspordikontrolli seadust ja selle alusel vastu võetud otsuseid, samuti täidetakse ÜRO, ELi, OSCE ja muude eksporti reguleerivate ühenduste liikmeksolekust tulenevaid rahvusvahelisi kohustusi ja kantakse sellest tulenevat vastutust (näiteks Wassenaari kokkulepe).

Strateegilise ekspordikontrolli eeskirjade karmistamise valguses võtab ka Iirimaa meetmeid selle tagamiseks, et ekspordikontroll vastaks kõige kõrgematele rahvusvahelistele standarditele. Seetõttu on ettevõtluse, kaubanduse ja tööhõive ministeerium lasknud läbi vaadata Iirimaa strateegilise kontrolli süsteemid, et oleks võimalik anda soovitusi nende optimaalseks uuendamiseks ja tugevdamiseks, tuvastatud tühimike täitmiseks ja täieliku vastavuse tagamiseks Iirimaa rahvusvaheliste kohustustega. Läbivaatamise 1. faasis uuriti asjaga seotud üldisemaid teemasid ja määrati kindlaks, kuidas oleks läbivaatamist kõige parem jätkata, see faas lõppes 2003. aasta juunis ja praeguseks on lõppenud ka põhjalikuma ülevaate andnud 2. faas.

32.

Iirimaa loodab, et ta on käesoleval aastal valmis ühinema rahvusvahelist organiseeritud kuritegevuse vastast ÜRO konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade, lisaseadmete ja laskemoona ebaseadusliku valmistamise ja nendega kauplemise vastase protokolliga.

ITAALIA

33.

Itaalias muudeti 2003. aastal seadusega nr 148 (vastu võetud 17. juunil 2003) seaduse nr 185/1990 sätteid sõjaliseks kasutamiseks mõeldud relvade ekspordi kohta järgmiselt:

Nõutava ekspordiloa (seaduse nr 185/1990 artiklid 11 — 15) võib asendada ühele ettevõtjale antava “projekti üldlitsentsiga” (global licence of project). Selline litsents on vajalik sõjalise otstarbega kaupade ümberpaigutamiseks ühiste valitsustevaheliste või tööstusliku eesmärgiga teadusliku uurimistöö programmide raames, mida teostavad ELi ettevõtted või NATOga ühinenud liikmesriigid. Selliseid ühisprogramme tuleb reguleerida erilepingutega, mis tagavad sõjalise kauba ekspordi vastavuse Itaalia seadusele nr 185/1990. Need lepingud peavad sisaldama Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriigi vahelise raamlepingu (Euroopa kaitsetööstuse ümberkorraldamise ja tegutsemist kergendavate meetmete kohta ja mis sõlmiti Farnborough's 27. juulil 2000) sätetele sarnanevaid sätteid.

Sama projekti üldlitsentsi alusel võib lubada tarnida ühisprogrammi raames välja töötatud või valmistatud sõjalist kaupa eespool nimetatud riikidesse, kui seda kasutatakse seal riigisiseselt sõjalisel otstarbel.

Projekti üldlitsentsi maksimaalne kehtivusaeg on kolm aastat ja seda on võimalik pikendada.

Projekti üldlitsentsi taotlus peab sisaldama:

a)

ühisprogrammi kirjeldust, näidates, milliseid sõjalisi kaupu valmistatakse;

b)

eksportiva või importiva riigi ettevõtete loetelu, kui ettevõtted on juba teada. Kui ettevõtted pole veel teada, tuleb nende võimalikust määramisest teatada välisministeeriumile 90 päeva jooksul pärast kindlaksmääramist;

c)

ühisprogrammi lõppkasutajaid (riigiasutused, pädevad avalikud või eraettevõtted).

Projekti üldlitsentsi saajad peavad esitama välisministeeriumile üksikasjaliku aastaaruande väljastatud litsentsi alusel sooritatud tegevuste kohta, kaasa arvatud andmed kõikide tehtud toimingute kohta.

Ettevõte peab projekti üldlitsentsi alusel tehtud tarnete arvestusdokumente, millega on võimalik tõestada eespool nimetatud kaupade saabumist sihtkohta, säilitama viis aastat. Ka rakendatakse seaduse nr 185/1990 kõiki muid olulisi sätteid.

LÄTI

34.

Relvaküsimuste reguleerimiseks rahvusvahelistele nõuete kohaselt ning antud valdkonna siseriiklike õigusaktide ühtlustamiseks, määrates sealjuures kindlaks füüsiliste ja juriidiliste isikute õigused sõjariistade ja relvade, nende osade, laskemoona, lõhkeainete, lõhkamisseadmete, eriseadmete ja pürotehniliste toodete ringluses Lätis ning klassifitseerides need kaubad, et tagada seeläbi individuaalset ja avalikku julgeolekut, võeti Lätis 6. juunil 2002. aastal vastu seadus relvade ringluse kohta, mis jõustus 1. jaanuaril 2003.

35.

Lisaks võeti Lätis antud seaduse alusel aastatel 2003 — 2004 vastu terve rida normatiivakte, millega reguleeritakse rangelt relvade ringlust, nimelt ministrite kabineti 15. aprilli 2004. aasta määrus nr 167 “Tulirelvade ja raskete pneumaatiliste relvade ühisregistri pidamise kord”, mis sätestab Läti füüsiliste ja juriidiliste isikute tulirelvade ja raskete pneumaatiliste relvade ühisregistri pidamise korra (tuleks märkida, et seda määrust ei kohaldata riigi relvajõudude relvadele), ja ministrite kabineti 23. septembri 2003. aasta määrus nr 538 “Relvade, laskemoona, eriseadmete, lõhkeainete, lõhkamisseadmete ja pürotehniliste toodete klassifitseerimine ja kasutamine”. Ministrite kabineti 11. novembri 2003. aasta määrus nr 647 “Relvade, laskemoona ja gaasipüstolite (revolvrite) ostmine, registreerimine, arvestusse kandmine, ladustamine, maa- ja veetransport, säilitamine, müük ja kogumine ning nende ettenäitamine” on Läti ekspordikontrolli sätestavate õigusaktide seas samuti oluline.

36.

1. mail 2004 jõustus seadus strateegilise kauba ringluse kohta, millega tagatakse strateegilise kauba ringluse kontrolli vastavus siseriiklikele ja rahvusvahelistele huvidele ja nimetatud kauba ekspordi, impordi ja transiidi järelevalve rahvusvahelistele nõuetele.

LEEDU

37.

Uus relvade ja laskemoona kontrolli seadus, mille Leedu valmistas ette kooskõlas direktiiviga 91/477/EMÜ relvade ja laskemoona kontrolli kohta, jõustus 1. juulil 2003. Seadus sätestas relvade ja laskemoona jaotamise kategooriateks, konsolideeris relvade ja laskemoona ringluse ja kontrolli seaduslikku alust ja kehtestas sätted relvavahendusele. Seaduses on sätestatud teabevahetusele esitavad ühised nõuded ning see reguleerib tsiviilkasutuses olevate relvade (mille valdamine ei ole piiratud litsentsiga, näiteks jahi-, sportpüssid jne) importi, eksporti ja transiiti.

38.

Lisaks võeti Leedus relvade ja laskemoona impordi ja ekspordi (kaasa arvatud väike- ja kergrelvad) reguleerimiseks 2003. aastal vastu seadus strateegilise kauba ja tehnoloogia impordi, ekspordi ja transiidi järelevalve seaduse muutmise kohta.

39.

Pärast seda (2004. aastal) jõustus Leedu Vabariigis uus seadus strateegiliste kaupade kontrolli kohta. Lisaks muule reguleerib see seadus ka vahendustegevust.

40.

2003. aastal kehtestas Leedu Relvafond rangema lõppkasutajate lubade registreerimise süsteemi ning lõpetati töö riikliku relvaregistriga (mis laiendab keskandmebaasi vastavalt ÜRO tulirelvade protokollile).

41.

Leedu valitsuse määrus riikliku relvaregistri kohta (vastu võetud 21. augustil 2003) määras kindlaks andmetele esitatavad nõuded ning teabe hankimise, salvestamise ja säilitamise viisid. Teave tuleb sisestada andmebaasi kohe, kui relvad riiki tekivad (import või valmistamine). Register takistab ebaseaduslike relvade kasutamist ja on väga oluline abivahend relvade otsimisel.

42.

Ka 1. mail 2003. aastal Leedus jõustunud kriminaalkoodeks laiendas olemasolevate õigusaktide reguleerimisala ning selles on eraldi peatükk relvade ebaseadusliku valmistamise, valdamise, säilitamise ning ebaseadusliku relvakaubandusega seotud kriminaalkuritegude kohta.

LUKSEMBURG

43.

Kuigi Luksemburgis ei võetud 2003. aastal vastu ühtki uut õigusakti, jätkub seal olemasolevate õigusaktide läbivaatamine. Praegu moodustavad antud valdkonna õigusliku aluse 15. märtsi 1983. aasta seadus relvade ja laskemoona kohta ja suurvürstiriigi 31. oktoobri 1995. aasta määrus, mis käsitleb relvade, laskemoona ja sõjavarustuse ning sellega seotud tehnoloogia importi, eksporti ja transiiti. Need õigusaktid on avaldatud Luksemburgi ametlikus teatajas “Memorial”.

MALTA

44.

Malta on võtnud meetmeid, et tagada oma ekspordikontrolli kooskõlastatus rahvusvaheliste ekspordikontrolli meetmetega ning viia see vastavusse ÜRO, ELi ja OSCE liikmeksolekust tulenevate rahvusvaheliste kohustuste ja vastutusega. Selles kontekstis nõutakse praeguste Malta õigusaktide kohaselt väikerelvade impordiks, ekspordiks, transiidiks ja ümberlaadimiseks litsentsi, mis tuleneb impordikontrolli eeskirjast (Juriidiline teatis 242, 2004) ja sõjavarustuse (ekspordikontroll) eeskirjast (Juriidiline teatis 269, 2001). Lisaks kontrollitakse Malta ja muude riikide vahelise relvaveoga seotud vahendustegevusi sõjavarustuse (ekspordikontroll) (muudetud) eeskirjaga (Juriidiline teatis 376, 2003). 1. jaanuaril 2002 viis Malta oma tegevuse kooskõlla Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendiga. Ekspordiga tegelevatele Malta pädevatele ametiasutustele on relvaekspordi toimimisjuhendi üldkriteeriumid ekspordilitsentside väljastamise juhendiks. Neid kriteeriume arvestatakse relvade ja muu sõjavarustuse ekspordilubade väljaandmisel.

45.

Lisaks kontrollib Malta relvade ja laskemoona vedu Malta ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel asjaomaste õigusaktidega tulirelvade ja laskemoona kohta (transport liikmesriikides jm) (Juriidiline teatis 56, 2004). Need määrused jõustusid 1. mail 2004.

POOLA

46.

2003. aastal viidi Poolas läbi terve rida seadusandlikke algatusi, mis olid seotud Poola võimaliku liitumisega Euroopa Liiduga, ning osa neist jätkus ka 2004. aastal. Nende meetmete eesmärgiks oli tagada, et asjakohane acquis oleks täielikult rakendatud 1. maiks 2004 ehk ELiga ühinemise päevaks. Relvade osas pühendati eriti suurt tähelepanu nõukogu direktiivile 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valdamise kontrolli kohta ning relvaekspordi toimimisjuhendi põhimõtete rakendamisele, täites seeläbi nõukogu otsuses 1999/34/ÜVJP esitatud tingimusi.

47.

14. veebruaril 2003 muudeti 21. mai 1999. aasta seadust tulirelvade ja laskemoona kohta (Seaduste kogu nr 53 punkt 549 koos järgnevate muudatustega) seadusega tulirelvade ja laskemoona seaduse muutmise kohta ja Valitsuse Kaitsebüroo seadusega (ühtlustatud tekst — Seaduste kogu nr 52 punkt 451), millega Poola õigusaktide olemasolevad sätted ühtlustati acquis communautaire'iga. See muutis tervet rida teemavaldkondi, sealhulgas relvade mittekaubandusliku veo menetlust Poola Vabariigi territooriumi läbimisel ning nimetatud relvade eksporti ja importi erakasutuseesmärkidel, tulirelvade deaktiveerimise menetlust, välismaalastele kohaldatavaid relvade valdamise eeskirju. Ka kohustab antud dokument politsei peadirektorit teavitama teiste ELi liikmesriikide ametiasutusi tulirelvade tüüpidest, mille valdamine Poola territooriumil on lubatud või keelatud.

48.

Eespool nimetatud seadus on aluseks järgmistele rakendusaktidele:

Majandus-, töö- ja sotsiaalpoliitika ministri 7. märtsi 2003. aasta määrus laskemoonatüüpide kohta, mille veoks Poola territooriumil on vaja majandusasjades pädeva ministri luba (Seaduste kogu nr 52 punkt 456), mis jõustus päeval, mil Poola ühines ELiga.

Infrastruktuuriministri 6. novembri 2003. aasta määrus relvade transpordiüksustega lähetamise ja kättetoimetamise üksikasjalike eeskirjade ja tingimuste kohta (Seaduste kogu nr 198 punkt 1926) kirjeldab põhimõtteid, mille kohaselt relvi edastatakse pädevatelt välisettevõtjatelt füüsilistele isikutele, kellel on konkreetse relvatüübi luba.

Siseasjade ja haldusministri 22. detsembri 2003. aasta määrus relvaomanike isikukaartide, relvaostulubade, relvavalduskaartide ja relvade registreerimiskaartide näidiste kohta (Seaduste kogu nr 225 punkt 2233) toob Poola õigussüsteemi Euroopa tulirelvapassi institutsiooni, pneumaatiliste relvade registreerimise põhimõtted jne.

SLOVAKKIA

49.

Slovakkia parlament võttis 23. aprillil 2003 vastu uue seaduse nr 190/2003 tulirelvade ja laskemoona kohta. See jõustus 1. jaanuaril 2004, välja arvatud mõned lõiked, mis jõustusid 1. mail 2004. Tulirelvade seadus määrab kindlaks tulirelvade ja laskemoona kategooriad, nende omandamise, hoidmise, kandmise ja kasutamise tingimused; nende valdajate õigused ja kohustused; ekspordi, impordi ja veo tingimused. Ka sätestab seadus lasketiirude loomise ja tegutsemise tingimused, tulirelvade ja laskemoona näituste korraldamise, antud ala teabesüsteemide toimimise ja karistused nimetatud seaduses sätestatud kohustuste täitmatajätmise eest.

50.

Eespool nimetatud seadusele on järgnenud kaks siseministri dekreeti:

Dekreet nr 555/2003 jõustus 1. jaanuaril 2004. See määrab kindlaks relvapassi taotleja pädevuseksami sisu ja läbiviimise tingimused, andmete säilitamise halduse, tulirelvade ja laskemoona hoidmise ja ladustamise tingimused ning tulirelvade ja laskemoona kaotamise, väärkasutamise ja varguse vastu kindlustamise tingimused.

Dekreet nr 208/2004 jõustus 1. mail 2004. See kehtestab Euroopa tulirelvapassi ja selle nõutavad elemendid.

51.

Seadus nr 190/2003 tulirelvade ja laskemoona kohta koos siseministri kahe dekreediga nr 555/2003 ja nr 208/2004 põhinevad nõukogu direktiividega 91/477/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning komisjoni soovitustega 93/216/EMÜ ja 96/129/EÜ kehtestatud põhimõtetel ja sätetel ning on nendega täielikus kooskõlas.

HISPAANIA

52.

Hispaanias ei jõustunud 2003. aasta jooksul ükski uus õigusakt. Kehtiva määruse kohaselt tuleb alati, kui on tegemist väike- ja kergrelvade ekspordiga lubatud adressaadile või transiidiga, välja arvatud spordiks ja jahipidamiseks kasutatavad tulirelvad, saada lõppkasutajalt tõend, mis annab Hispaania ametiasutustele kindluse selle kohta, et lõppkasutaja on seotud relva- või julgeolekujõududega või muu julgeolekut tagava riigiasutusega; riikides, kus eraüksused puuduvad, on lõppkasutajaks üks eespool nimetatud üksustest. Varsti peaksid siiski jõustuma uued riiklikud õigusaktid relvakontrolli kohta, mis arvestavad kõige uuema antud valdkonna poliitikaga Euroopa Liidus.

53.

Uus kuningliku dekreedi kavand määruse kohta, mis käsitleb kaitsevarustuse, muu varustuse ning kahesuguse kasutusega toodete ning tehnoloogiate väliskaubanduse kontrolli, hõlmab ka relvavahendust ja tehnilist abi, sealhulgas ka väike- ja kergrelvade osas.

ROOTSI

54.

Rootsis alustati 2003. aastal relvaseaduse läbivaatamist konkreetsete teemade kaupa, kaasa arvatud väike- ja kergrelvade märgistamise menetlus, ja see töö jätkub. 2003. aastal algas ka Rootsis sõjavarustust puudutavate õigusaktide läbivaatamine. Läbivaatamise käigus kontrollitakse ekspordikontrolli instrumente ja vajaduse korral tehakse muudatusettepanekuid. Läbivaatamine jätkub.

ÜHENDKUNINGRIIK

55.

Et toetada 2002. aasta ekspordikontrolli seaduse rakendamist, esitas Ühendkuningriigi valitsus parlamendile 31. oktoobril 2003 kaks nimetatud seaduse alusel väljatöötatud otsust. Nende otsustega kehtestati uued kontrollid, mis jõustusid 1. mail 2004.

56.

2003. aasta otsusega kaubanduse (kaubanduskontrolli) kohta muudetakse kontroll ulatuslikumaks, nii et see hõlmab lisaks lihtekspordile Ühendkuningriigist ka ülemeremaade vahelist sõjavarustuse otsekaubandust (kauplemist ja vahendamist). Neid kontrolle kohaldatakse igasugusele ülemeremaade vahelisele sõjavarustusega seotud kaubandusele, kui teatav osa kaubandustegevusest toimub Ühendkuningriigis. Kontrolli kohaldatakse Ühendkuningriigis toimuvatele tegevustele, mille sooritajaks on Ühendkuningriigi isik (üksikisik või ettevõte) või väliskülaline. 2004. aasta otsus kontrollitud kaupadega kauplemise kohta (embargo all olevad sihtkohad) esitati parlamendile 11. veebruaril 2004 ja see jõustus 3. märtsil 2004. Selle otsusega kehtestatakse sõjalise otstarbega kaupadega kauplemise eksterritoriaalsed kontrollid üheksale sihtkohale, millel on praegu Ühendkuningriik, EL või OSCE poolt määratud täielik relvaembargo. Sellised kontrollid kehtisid juba varem ÜRO relvaembargo sihtkohtade suhtes.

I.C.   Administratsiooni, korrakaitseorganite, kohtuorganite koolitus

HISPAANIA

57.

Hispaania korrakaitseorganid jätkasid nagu eelmiselgi aastal kursuste korraldamist tulirelvade ja lõhkeainete kriminaalmenetluse ja tulirelvade ning lõhkeainete kontrollile arvutitehnoloogia rakendamise kohta. Neid seminare korraldatakse regulaarselt ning nende eesmärk on asjaosalistes organites töötavate ametnike teadmiste värskendamine ja kaasaajastamine antud teemade osas.

I.D.   Muud algatused või tegevused

TAANI

58.

2003. aastal osales Taani nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiivi 91/477/EMÜ relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta rakendamisega seotud uurimuse läbiviimisel. Uurimuse üheks eesmärgiks oli teabevahetussüsteemi laiendamine direktiivi 91/477/EMÜ kohaselt.

59.

2003. aastal hakkas Taani Politsei kasutama siseriiklikku elektroonilist relvaregistrit, mis sisaldab andmeid kõikide politsei poolt välja antud relvalubade kohta, samuti relvaomanikele suunatud kuulutusi ning kuulutusi kaotatud relvade kohta. Sellesse registrisse võib sisestada kogu olulise teabe konkreetse relva kohta, nagu näiteks relva laad, tüüp, mark, mudel, seerianumber, kaliiber, isiklik märgis ja eraldusmärgid.

60.

On olemas kava, mis pole veel rakendatud, kuid mille kohaselt kõik edasimüüjad, importijad ja tootjad hakkavad tulevikus relvaregistrit täiendama omapoolse teabega oma relvaraamatutes või -registris olevate relvade kohta. Ka laskeklubide register on kavas ühendada politsei uue keskregistriga.

PRANTSUSMAA

61.

2003. aastal avaldati Prantsusmaal kaitseministri aruanne parlamendile Prantsusmaa ekspordi kohta aastal 2001.

62.

Võitlustarvikute ja muu sarnase varustuse ekspordikontrolli siseriiklike menetluste abil püüab Prantsusmaa tõkestada väike- ja kergrelvade levikut eeskätt konfliktipiirkondadesse. Seoses sellega kohaldab ta hoolikalt Euroopa Liidu relvaekspordi toimimisjuhendi vastavaid piiravaid sätteid, jälgides rangelt varustuse lõppsihtkohta ja riske, mis tekivad siis, kui antud varustuse kasutamine satub vastuollu rahvusvahelise kogukonna ja eriti Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika põhimõtete ja eesmärkidega.

SAKSAMAA

63.

Saksamaa föderaalsed relvajõud hävitasid 2003. aastal üle 150 000 väike- ja kergrelva.

KREEKA

64.

Kreeka on koostanud elektroonilise andmebaasi, milles on registreeritud kõik seaduslikult imporditud ja vallatavad väike- ja kergrelvad. Seda andmebaasi uuendatakse pidevalt, tehes uusi kandeid ja kustutades vananenud teavet. Lisaks võimalusele saada igal ajahetkel teavet riigis seaduslikult relvi omavate isikute kohta, on ka võimalik jälgida iga relva liikumist alates selle riiki sissetoomisest ja lõpetades praeguse valdajaga. Selles andmebaasis on registreeritud kõik arestitud ja konfiskeeritud, samuti kaotatud ja leitud relvad.

65.

Et seaduslikus valduses olevad tulirelvad ei liiguks ebaseaduslikule turule, rakendab Kreeka rangelt seaduse nr 2168/93 sätteid ja antud seaduse põhjal tehtud valitsuse otsuseid. Kindlaks on määratud iga relvaettevõtte ja -edasimüüja kontrollimiskordade minimaalne arv kuus. Politseidirektoraatidele anti käsk viia relvadega kauplevates ettevõtetes läbi kõigi relva- ja laskemoonatüüpide täielik inventuur. Ebaseaduslike tehingute tõkestamiseks kontrolliti saadud tulemusi keskandmebaasi andmete suhtes.

66.

Kreeka politsei teeb tihedat koostööd teiste pädevate ametiasutustega, nimelt piirivalvega, tolliga jne. Kreeka politsei vahetab teavet väike- ja kergrelvade päritoluriikide pädevate ametiasutustega.

LEEDU

67.

Oma relvafondi vahendusel hävitas Leedu 2003. aastal 767 väike- ja kergrelva.

LUKSEMBURG

68.

Luksemburg (Luksemburgi relvajõud, suurvürstiriigi politsei ja tolli administratsioon) kasutab relvade hävitamiseks nende tükkideks lõikamise meetodit. Hävitamisega tegelevad relvatehaste vastavad üksused. Lõigatud metalli hoitakse konteinerites ja relvatehase vastutavad isikud toimetavad selle terasetootmisettevõttesse, kus metallitükid tunnistajate juuresolekul elektroonilises sulatusahjus sulatatakse. Antud toimingu kohta koostatakse aruanne.

MADALMAAD

69.

Madalmaad toetasid väike- ja kergrelvade leviku ja väärkasutamise ülemaailmse tõkestamise ning vähendamise projekti “Biting the Bullet”, mille viisid läbi Saferworld, International Alert ja Basic (London), Pretoria Julgeoleku-uuringute Instituut ja väikerelvade uurimisprojekt Genfis.

POOLA

70.

Poola piirivalve konfiskeeris 2003. aastal 45 relva ja 3 034 laskemoonalaengut ning politsei konfiskeeris 2 750 relva ja 157 143 laskemoonalaengut.

SLOVAKKIA

71.

Slovakkia-Hollandi ekspertide kahepoolsed läbirääkimised peeti 17.—21. märtsil 2003. aastal Haagis. Läbirääkimiste päevakorras oli keskseks teemaks vastastikune teabevahetus tavarelvade ekspordikontrolli valdkonnas. Praegu valmistatakse ette jätkukohtumist Bratislavas.

HISPAANIA

72.

Hispaanias on jõustunud uus tegevuspoliitika, mille eesmärgiks on inspekteerimise tugevdamine ja ühiste kriteeriumide rakendamine inspekteerimistele eesmärgiga tõhustada tulirelvade ja lõhkeainete kontrolli tehastes ja rajatistes. Seetõttu on kehtestatud reeglid, et neid tehaseid ja rajatisi tuleb kontrollida vähemalt kolm korda aastas.

73.

Hispaania ametivõimud on kokku korjanud 231 880 erinevat tüüpi ja liiki tulirelva (panditud, arestitud ja konfiskeeritud). 17 768 relva müüakse oksjonil ja 27 141 hävitatakse. Hispaania pädevad ametivõimud arestisid 2003. aastal koostöös tsiviilkaardi relvade ja lõhkeainete keskinspektuuriga veel 215 ebaseaduslikku tulirelva.

74.

2003. aasta jooksul viisid Hispaania ametivõimud läbi 17 841 kontrolli tulirelvi ja/või laskemoona valmistavates või ladustavates ettevõtetes (sealhulgas tehased, äriettevõtted, laskerajatised, eraturvafirmad jne), kusjuures 10 099 kontrolli viidi läbi tulirelvadega seotud rajatistes ja 7 742 lõhkeainet valmistavates või ladustavates rajatistes. Lisaks külastasid Hispaania Tolli- ja Maksuameti ametnikud oma relvade salakaubaveo vastu võitlemise kava raames mitmeid sadamaid ja lennujaamu.

ROOTSI

75.

Rootsi Riiklik Kaitsekolledž viib läbi ulatuslikku desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise programmi (DD&R), mis hõlmab nii siseriiklikke kui rahvusvahelisi koolitusi.

ÜHENDKUNINGRIIK

76.

Ühendkuningriigi Kaitseministeerium hävitas 2003. aastal üle 24 000 väike- ja kergrelva. Ühendkuningriik tegi 2003. aastal tähtsa rahvusvahelise algatuse, mis puudutas väike- ja kergrelvade tarnimise kontrolli ja antud relvade nõudluse vähendamist. Nõudmine väike- ja kergrelvade järele on osaliselt põhjustatud majandusliku ja füüsilise kindluse puudumisest. Ühendkuningriik usub, et vaesuse vähendamise ja säästva arengu toetamisega võime me vastu seista inimeste väikerelvade omamise soovidele ja vajadustele. Relvastatud vägivalla ja viletsuse vastase algatuse kaudu püüab Ühendkuningriik vähendada väikerelvade nõudlust, integreerides väikerelvade arvu ja relvastatud vägivalla vähendamiseks tehtava töö ulatuslikumatesse arenguabi programmidesse. 2002.—2003. aasta konsultatsioonide käigus sai selgeks, et kogukonna edukaks arendamiseks on vaja rohkem tõendeid selle kohta, kuidas relvad ja relvastatud vägivald viletsust mõjutavad. DFID (rahvusvahelise arengu osakond) tellis sellekohase uurimuse ja kasutades saadud tulemusi lähtealusena, töötab praegu koos doonorrühmaga välja OECD suuniseid relvade ja viletsuse kohta aastaks 2005.

II.   RAHVUSVAHELISED RAKENDUSALASED JÕUPINGUTUSED 2003. AASTAL

II.A.   Väike- ja kergrelvade hankimise ja leviku vastu võitlemise ning tavarelvade salakaubanduse tõkestamise meetmed

II.A.1.   ÜRO, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja teiste rahvusvaheliste või piirkondlike organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide juhitavatele asjakohastele programmidele ja projektidele antav rahaline, tehniline ja muu abi

II.A.1.1.   Euroopa Liidu toetusega meetmed ja projektid

77.

EL kaasrahastas ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) eelarve kaudu nelja projekti kogusummas 3 256 953 eurot. Need projektid olid järgmised:

Kambodža: nõukogu 17. novembri 2003. aasta otsus 2003/806/ÜVJP. Projekt algas 1999. aastal ja seda kohandati ning laiendati neli korda. 2003. aastal rahastati projekti 1 436 953 euroga. See on integreeritud programm, mis hõlmab õigusabi relvaseaduse koostamisel, relvade kogumist ja hävitamist, turvaliste laorajatiste ehitamist ja relvade arenguabi vastu vahetamise kavasid (weapons-for-development). See on ainus ELi poolt rakendatud ja juhitud väike- ja kergrelvade projekt ning Kambodža valitsus toetab seda kindlalt. Projekti hinnati ja auditeeriti 2001. aastal.

Albaania: nõukogu 15. aprilli 2003. aasta otsus 2003/276/ÜVJP väike- ja kergrelvade laskemoona hävitamise kohta. Pärast lepingu allkirjastamist on projekti rahastamisprofiil oluliselt muutunud. Praegu toetab Euroopa Liit projekti 820 000 euroga, USA 500 000 USA dollariga ja Ühendkuningriik 400 000 Inglise naelaga. Need toetused on määratud projekti kahele esimesele aastale. NATO hooldus- ja varustustalitus (NAMSA) on nüüd tagasi pöördunud oma esialgse kava juurde paigaldada suure tootmisvõimsusega “soomustatud pöördahju” tüüpi plahvatavate jäätmete põleti.

Lima, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond, ÜRO desarmeerimisbüroo/ÜRO Ladina- Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondlik keskus (DDA/UN-LIREC): nõukogu 21. juuli 2003. aasta otsus 2003/543/ÜVJP, mis käsitleb ELi edasist osalemist väike- ja kergrelvade destabiliseeriva hankimise ja leviku vastu võitlemisel Ladina-Ameerikas. 2003. aastal toetas EL projekti 700 000 euroga.

Belgrad, ÜRO arenguprogramm — väike- ja kergrelvade kontrolli Kagu-Euroopa piirkondlik keskus (UNDP-SEESAC): nõukogu 17. novembri 2003. aasta otsus 2003/807/ÜVJP, mis käsitleb edasist toetust stabiilsuspakti/ÜRO arenguprogrammi väikerelvade piirkondliku keskuse jooksvate kulude katmisel: 2003. aastal toetas EL projekti 300 000 euroga.

78.

Lisaks viidi väike- ja kergrelvade kogumiseks läbi neli projekti kogusummas 48 760 000 eurot ning teostati Aafrikas, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonnas desarmeerimis-, demobiliseerimis- ja rehabiliteerimisoperatsioone Euroopa Komisjoniga sõlmitud kahepoolsete kokkulepete raames, kasutades selleks Euroopa Arengufondi (EAF) ja EÜ eelarvet.

Tansaania: relvahalduse ja desarmeerimise tegevuskava Tansaanias toetati Euroopa Arengufondi kaudu kolmeaastase perioodi vältel 2 000 000 euro suuruse summaga.

Côte d'Ivoire: ulatuslikuma konfliktijärgse rehabilitatsiooniprogrammi raames andis EL Euroopa Arengufondi eelarve kaudu desarmeerimisele, demobiliseerimisele ja rehabiliteerimisele Côte d'Ivoire'il 5 000 000 eurot eritoetust.

Libeeria: ulatuslikuma konfliktijärgse rehabilitatsiooniprogrammi raames andis EL Euroopa Arengufondi eelarve kaudu desarmeerimise, demobiliseerimise ja rehabiliteerimise toetamiseks Libeerias 40 000 000 eurot.

Sierra Leone: EL andis oma EÜ eelarvest 1 760 000 eurot toetust Tõe ja Lepituse Komisjonile ja Sierra Leone Erikohtule, samuti rahastati sellest summast desarmeerimist, demobiliseerimist ja integreerimist ning relvaseaduse koostamiseks antud õigusabi.

II.A.1.2.   ELi koostöö teiste riikidega

ELi eesistujakolmiku ja USA kohtumine 7. juulil 2003. aastal New Yorgis

79.

Kohtumine oli suures osas pühendatud riikide esimese üle aasta toimuva kohtumisega seotud küsimustele. Seisukohad enamiku teemade osas, nagu näiteks väike- ja kergrelvade märgistamine ja otsimine ning õigusaktid relvavahenduse kohta, olid väga lähedased. Väike- ja kergrelvade osas pidas USA väga oluliseks riiklike rakendamismeetmete ja ekspordikontrolli rõhutamist. USA jagas ELi seisukohta, et väike- ja kergrelvade otsimise ja märgistamise abivahendis on vaja kokku leppida. Eesistujariik kriipsutas alla, et EL ja USA asuvad relvavahenduse eesliinil. USA osaleb aktiivselt liigsete kaasaskantavate õhutõrjesüsteemide (Man PADS) kontrollimises kolmandates riikides.

ELi eesistujakolmiku ja Kanada kohtumine 7. novembril 2003. aastal

80.

Eesistujariik tuletas meelde ELi ja Kanada ühisavaldust, millega taaskinnitati ELi ja Kanada ühist kohustust võidelda väike- ja kergrelvade leviku vastu. Koos ELiga toetab Kanada õiguslikult siduva abivahendi kasutuselevõttu relvade otsimisel, märgistamisel ja vahendamisel. Kanada delegatsioon avaldas tegevuskavale toetust ja rõhutas, et väike- ja kergrelvade valdkonnas ühtivad Kanada prioriteedid ELi omadega. Kanada prioriteetideks olid: inimeste julgeolek, rakendamisega seotud küsimused, samuti relvade kogumine ja hävitamine. Kanadal on antud teemade osas inimestele keskenduv lähenemisviis (lapsed relvakonfliktides; julgeolekureform kogukonna tasandil, eriti Aafrikas). Kanada soovib teha ELiga antud valdkonnas senisest palju tihedamat koostööd.

II.A.2.   ELi liikmesriikide rahaline, tehniline ja muu abi väike- ja kergrelvade projektidele

81.

Euroopa Komisjoni kõrval on väga mitmesugustele väike- ja kergrelvadega seotud projektidele andnud rahalist abi ka terve rida liikmesriike. Näiteid sellise rahastamise kohta:

BELGIA

82.

Endiste võitlejate eluviiside muutmise ja taasintegreerimise projektide toetamiseks ja ebaseaduslike väike- ja kergrelvade kogumiseks andis Belgia 3 000 000 eurot ÜRO arenguprogrammi projektile Kongo Demokraatlikus Vabariigis nimetusega “Kogukonna taastamise, endiste võitlejate taasintegreerimise ja väikerelvade kogumise, säilitamise ja hävitamise programm”.

EESTI

83.

Aastatel 2002 — 2003 toetas Eesti rahaliselt rahupartnerluse sihtfondi Albaania II projekti “Väike- ja kergrelvade laskemoona hävitamine Albaanias”.

SOOME

84.

Soome on rahaliselt toetanud väike- ja kergrelvade läbipaistvus- ja kontrollikorra (SATCRA) programmi Aafrikas. Projekti eesmärk on tugevdada riikide suutlikkust tõkestada väikerelvade kiiret levikut ja selleks on antud abi otsimis- ja märgistamismeetodite väljatöötamiseks, väikerelvi puudutavate õigusaktide ühtlustamiseks, relvavarude halduse parandamiseks ning seire- ja kontrollitegevuste arendamiseks, et tagada vastavus esitatud nõuetele. Projekti juhib ÜRO Rahu- ja Desarmeerimiskeskus Aafrikas.

85.

Soome annab ka ÜRO arenguprogrammi relvakontrolliprogrammile Albaanias rahalist abi ning on lähetanud oma väikerelvade eksperdi programmi rahvusvaheliseks tehniliseks eksperdiks aastatel 2002 — 2003. Programm on hõlmanud üldsuse teadlikkust ja teavet, arendusprojekte, relvakogumisrühmade logistilist toetamist ja relvakontrolli andmebaasi pilootprojekti.

86.

Soome toetab väikerelvade kontrolliprojekti Guatemalas, mille rakendajaks on IEPADES — Insituto de Enseñanza para el Desarrollo Sostenible. Projekti eesmärgiks on riikliku relvakontrolliprogrammi konsolideerimine, kaasates sellesse riiklikke osalejaid ja kodanikuühiskonna huvirühmi.

87.

Soome lähetas oma väikerelvade eksperdi osalema ka Kõrghariduse Teise Astme Strateegilise ja Rahvusvahelise Julgeoleku Uurimisinstituudi (Graduate Institute's Programme for Strategic and International Security Studies) väikerelvade teaduslikus uurimisprogrammis ning osales programmi rahastamises 2003. aastal.

SAKSAMAA

88.

Saksamaa toetab tervet rida taasintegreerimisprogramme, sealhulgas ühte, millele ta on andnud rahalist toetust selle kahe faasi vältel (1996 — 2003 ja 2003 — 2006), et abistada Angola endisi võitlejaid ja nende perekondi sotsiaalses ja majanduslikus taasintegreerumises. Taasintegreerimise eesmärgi saavutamiseks tugevdatakse kohalike omavalitsuste ja administratsiooni suutlikkust töötada välja ja rakendada taasintegreerimise ja maaelu arendamise kontseptsioone. Endiste võitlejate taasintegreerimist toetatakse kohalikul tasandil ka sotsiaal-majanduslike arenguprojektidega.

89.

Saksamaa toetab endiste võitlejate taasintegreerimist Burundis 2003.—2004. aasta projekti raames. Projektil on neli põhikomponenti: ühiskonda taasintegreerimise struktuuride vastutuse suurendamine, põllumajandustootmise taaselustamine, tulude loomine ja infrastruktuuri rehabiliteerimine.

90.

Tehes tihedat koostööd ÜRO missiooniga Kongo Demokraatlikus Vabariigis (MONUC), toetab Saksamaa 2003.—2004. aasta projekti raames Rwanda endiste võitlejate tagasipöördumist Ida-Kongost. Kavandatakse ka uusi projekte.

91.

Saksamaa toetab Ida-Aafrika järvede piirkonna mitmeriigilist demobiliseerimis- ja taasintegreerimisprogrammi (MDRP) nelja-aastase projekti (2003 — 2006) raames. Lisaks MDRP raames toimuvale kahepoolsele tehnilisele koostööle on konkreetselt toetatud suutlikkuse tõstmise meetmeid (näiteks desarmeerimise, demobiliseerimise ja taasintegreerimise seire, hindamise ja teabehaldussüsteemide koolitus MDRP partnerasutustele).

92.

Saksamaa toetab Rwanda demobiliseerimise ja taasintegreerimise komisjoni (nõustamiseteenused) ja taasintegreerimisprotsessi nelja-aastase projekti (2003 — 2006) raames.

93.

Saksamaa toetab maailmapanga sihtfondi riiklikku demobiliseerimisprogrammi Sierra Leones kahe-aastase projekti (2003 — 2004) raames; seda täiendavad kahepoolsed projektid Sierra Leone endiste võitlejate taasintegreerimiseks.

94.

Saksamaa valitsus on nõustunud toetama Ida-Aafrika Ühenduse (EAC) sekretariaadi jõupingutusi väike- ja kergrelvade salakaubaveo tõkestamisel.

95.

Ugandas toetab Saksamaa riiklikku väikerelvade teabekeskust. Kooskõlas ÜRO väikerelvade tegevusprogrammiga ja muude piirkondlike lepingutega on Uganda valitsus asutanud väikerelvade kontrolli kooskõlastamise büroo. Saksamaa valitsus aitas väikerelvade kontrollibürood kontoriruumide ja sisustuse hankimisel.

96.

Saksamaa valitsusel on terve rida programme inimeste teadlikkuse tõstmiseks, sealhulgas üks, mis toetab Bonni Rahvusvahelise Ümberkorralduskeskuse (BICC) projekti “HelpDesk”, mille eesmärgiks on väike- ja kergrelvadega seotud probleemidest teavitamine ning inimeste teadlikkuse tõstmine.

97.

Angolas on Saksamaa valitsus toetanud Angola valitsusvälise organisatsiooni kohalikku projekti “Angola 2000”, tehes seda koos SaferAfrica'ga, mis on samuti valitsusväline organisatsioon. Selle projekti eesmärgiks on väikerelvade kättesaadavuse ühiskonnaohtlikkusest teavitamine. Seni on tehtud järgmist:

relvahalduse ja tegeliku desarmeerimise koolitus kohalikele osalejatele,

uurimuste läbiviimise tehnikate ja kvantitatiivse andmeanalüüsi koolitus kohalikele osalejatele,

inimeste julgeolekut puudutava uurimuse läbiviimine teatavates valdkondades,

seminar saadud tulemuste vahendamiseks,

teadlikkust tõstev ja propageeriv töö riiklikul tasandil riikliku tegevuskava loomiseks.

98.

Kambodžas korraldab kohalik valitsusväline organisatsioon (relvastuse vähendamise töörühm) teistele valitsusvälistele organisatsioonidele koolitusi teadlikkuse tõstmise kampaaniate läbiviimise kohta. Ka neid tegevusi rahastab Saksamaa valitsus. Seni on tehtud järgmist:

vajaduste hindamine Kampong Thom'i valitsusväliste organisatsioonide ühenduses,

õpikodade korraldamine koolitusjuhendite koostamise kohta,

käsiraamatu ja koolitusjuhendite koostamine, et abistada kohalikku valitsusvälist organisatsiooni väikerelvadega tehtavas töös,

rahaline abi ja toetus kohalike valitsusväliste organisatsioonide väikerelvadega tehtavale tööle ning õpikodade korraldamise jätkamisele ja

pilootprojekti hindamine.

99.

Gruusias toetab Saksamaa valitsus Kaukaasia Rahu-, Demokraatia- ja Arenguinstituuti (CIPDD). Koos teiste Gruusia valitsusväliste organisatsioonidega püüab CIPDD suurendada teadmisi väike- ja kergrelvadega seotud probleemide kohta Gruusia teatavates piirkondades ja valmistada kodanikuühiskonnas osalejaid ja ametiasutusi ette tegutsemiseks rahvastiku turvalisuse suurendamise nimel, seda niihästi kohalikul kui ka riiklikul tasandil.

100.

Malawis toetab Saksamaa valitsus infobaasi ettevalmistamist ning Malawi väikerelvade kontrolli strateegia koostamist. Selles valdkonnas teeb Saksamaa tihedat koostööd Ühendkuningriigi valitsusega. Lisaks abile väikerelvade osas valitseva olukorra hindamisel on Saksamaa toetanud ka riikliku teabekeskuse asutamist Malawis.

101.

El Salvadoris toetab Saksamaa jõupingutusi, mis on suunatud õpilaste, õpetajate ja vanemate teadlikkuse tõstmisele relvastatud koolivägivalla kohta ning meetmete kehtestamisele selle ohjeldamiseks.

IIRIMAA

102.

Iirimaa toetas 100 000 euroga Kanada juhitud väike- ja kergrelvade hävitamise projekti Albaanias. Iirimaa andis ka 30 000 eurot Madalmaade juhitud projektile Serbias ja Montenegros. 2004. aastal kohustus Iirimaa toetama 90 000 euroga uut SaferAfrica projekti “Sustaining Action”, mis kestab 1. aprillist 2004 kuni 31. detsembrini 2006. Projekti raames abistatakse neid, kes võitlevad kerg- ja väikerelvade salakaubanduse vastu ja püüavad seda välja juurida.

LUKSEMBURG

103.

2003. aastal toetas Luksemburg riiklikul tasandil 105 000 euroga NATO rahupartnerlusprogrammi projekti “Väike- ja kergrelvade laskemoona hävitamine Albaanias”, mille läbiviijaks oli NATO hooldus- ja varustustalitus.

MADALMAAD

104.

Madalmaade valitsus andis 2003. aastal oma väike- ja kergrelvade fondi kaudu väike- ja kergrelvade projektidele toetust 2,27 miljoni euro ulatuses:

ÜRO arenguprogrammi väikerelvade Kagu-Euroopa piirkondlik keskus, Belgrad,

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondliku keskuse (UN-LIREC) tulirelvade laskemoona ja lõhkeainete programm,

väike- ja kergrelvade hävitamine Serbias ja Montenegros (NATO hooldus- ja varustustalitus),

väike- ja kergrelvade laskemoona hävitamine Albaanias (NATO hooldus- ja varustustalitus),

SaferAfrica ettepanek relvade halduse ja desarmeerimise kohta: algatused ebaseaduslike väike- ja kergrelvade leviku piiramiseks sellistes piirkondades nagu Lõuna-Aafrika, Ida-Aafrika ja Somaali poolsaar,

väike- ja kergrelvade hävitamine Afganistanis (HALO sihtasutus),

Euroopa Liidu väike- ja kergrelvade ohjeldamise abiprogrammi (EU ASAC) raames läbi viidud väike- ja kergrelvade registreerimise ja ladustamise projekt Kambodža sõjaväepiirkonnas nr 4,

väikerelvade programm VIVA RIO, Brasiilia.

POOLA

105.

NATO — Euroopa-Atlandi partnerlusnõukogu (NATO-EAPC) raames toetas Poola 2003. aastal 10 000 USA dollariga laskemoonajääkide hävitamise rahvusvahelise fondi tegevust Albaanias. Projekt viidi läbi rahupartnerluse sihtfondi raames ja NATO hooldus- ja varustustalituse juhtimisel.

HISPAANIA

106.

Hispaania Rahvusvahelise Koostöö Agentuur (AECI) rahastab alates 2002. aastast Kolumbia pealinnas Bogotas linnavägivalla vastase võitlemise ja kodanike vabatahtliku desarmeerimisprotsessi loomise projekti, mille raames vahetatakse tulirelvi toidu vastu. Sellega kaasneb ka hulgaliselt avalikke arutelusid, õpikodasid ja nõupidamisi, kus käsitletakse vägivalla ja kuritegevuse vähendamise küsimusi Bogotas ning narkootiliste ainete kuritarvitamise tõkestamist. AECI toetas projekti 2002. aastal 24 000 euroga ja 2003. aastal 35 000 euroga.

ROOTSI

107.

2003. aastal toetas Rootsi mitmesuguseid väike- ja kergrelvadega seotud programme, sealhulgas järgmisi:

väike- ja kergrelvade laskemoona hävitamine Albaanias (NATO hooldus- ja varustustalitus),

desarmeerimine, demobiliseerimine ja taasintegreerimine ning valitsusväliste organisatsioonide suutlikkuse suurendamine väike- ja kergrelvadega seotud küsimustes Ladina-Ameerikas (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna rahu, desarmeerimise ja arengu piirkondlik keskus),

väike- ja kergrelvade piirkondlikud programmid Ladina-Ameerikas (Arias Foundation),

väike- ja kergrelvade piirkondlik programm Ladina-Ameerikas, sealhulgas toetus tulirelvade vahetuse parlamentaarsele algatusele (SweFOR),

piirkondlik projekt “Lääne-Aafrika” (Sierra Leone, Guinea, Libeeria) (religiooni ja rahu maailmakonverents),

toetus väikerelvade kohta tehtud uurimuste aastaraamatule 2003. aastal ja

toetus rahvusvahelisele väikerelvade tegevusvõrgustikule (IANSA); toetus väljaande “2003. aasta tegevusprogrammi rakendamine” avaldamisele.

ÜHENDKUNINGRIIK

108.

Väikerelvade leviku ja väärkasutuse vastase võitlemisega seotud projektide ühe suurima doonorina jätkas Ühendkuningriik 19,5 miljoni Inglise naela jaotamist, sellise summa kulutamise kohustuse oli ta aastateks 2001 — 2004 võtnud. Raha on kasutatud ÜRO talituste, piirkondlike organisatsioonide, valitsuste ja valitsusväliste organisatsioonide projektidele. Ühendkuningriigi toetusega projektid hõlmavad relvade kogumise, haldamise ja hävitamise programme, abi olemasolevate piirkondlike kokkulepete tõhusale rakendamisele; väikerelvade kohta riiklike tegevuskavade väljatöötamist ja toetust kodanikuühiskonnale. Ühendkuningriik jätkas toimivate piirkondlike algatuste tugevdamist, et võidelda väike- ja kergrelvade leviku ja kuritarvitamise vastu, sealhulgas Lõuna-, Ida- ja Lääne-Aafrikas ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas.

II.A.3.   Praktiliste meetmete kooskõlastamine teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga

109.

Väike- ja kergrelvadega seotud teemasid arutati tavarelvade ekspordi töörühma (COARM), ülemaailmse desarmeerimise ja relvastuskontrolli töörühma (CODUN) ning relvade leviku tõkestamise töörühma (CONOP) eesistujakolmiku nõupidamistel Vene Föderatsiooni, Ukraina, Kanada, Ameerika Ühendriikide, Hiina ja Lõuna-Koreaga, samuti Euroopa Liidu, USA ja Kanada ühistes töögruppides.

II.A.4.   Osalemine rahvusvahelistel seminaridel ja konverentsidel ning nende korraldamine

UNGARI

110.

Koostöös Ameerika Ühendriikide Riigidepartemangu, Relvade Leviku Tõkestamise Büroo ja Ekspordikontrolli Koostöötalitusega korraldas Ungari 15.—17. septembril 2003. aastal Ungaris, Budapestis, ekspordikontrolli viienda rahvusvahelise konverentsi. (Konverents oli viies “Oxfordi protsessi” nime all tuntud ürituste seerias.) Sellel osales üle 180 ekspordikontrolli ametniku enam kui 40 riigist, samuti osalesid konverentsil mitmepoolsete ekspordikontrollisüsteemide ning tööstuse ja valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Üks konverentsi põhiteema oli tavarelvastuse kontrolli uute lähenemisviiside arutamine, eriti seoses teatavate selliste väike- ja kergrelvatüüpidega nagu kaasaskantavad õhutõrjesüsteemid (MANPADS).

111.

Koos USA Riigidepartemangu, Relvade Leviku Tõkestamise Büroo ja Ekspordikontrolli Koostöötalitusega korraldas Ungari Szegedis 2003. aasta juunis Kagu-Euroopa riikidele piirkondliku ekspordikontrolli seminari. Konverentsil tutvustati tõhusa ekspordikontrollisüsteemi põhikomponente ning arutati piirkondlikke lähenemisviise ja peamiselt väike- ja kergrelvadega seotud probleeme.

ITAALIA

112.

2003. aastal võttis Itaalia aktiivselt osa arvukatest piirkondlikest ja ülemaailmsetest üritustest, mille eesmärgiks oli teabevahetus siseriiklike menetluste kohta ning ühiste lahenduste leidmine väike- ja kergrelvade salakaubaveoga seotud probleemidele.

113.

Eeskätt osales Itaalia järgmistel üritustel:

väike- ja kergrelvade ekspordikontrolli konverents (London, 14.—15. jaanuar 2003),

OSCE seminar ÜRO väike- ja kergrelvade salakaubaveo vastase tegevusprogrammi rakendamise kohta (Bukarest, 24.—26. veebruar 2003), kusjuures Itaalia andis ürituse korraldamiseks 22 000 eurot,

seminar ÜRO 2001. aasta väike- ja kergrelvade salakaubaveo vastase tegevusprogrammi rakendamise kohta Kagu-Euroopas (Ljubljana, 11.—12. märts 2003),

seminar piirkondlike ekspordikontrollisüsteemide kohta (Skopje, 20.—22. märts 2003),

konverents “Väike- ja kergrelvade ebaseadusliku vahendamise tõkestamise, selle vastu võitlemise ja nimetatud relvade hävitamiseks tehtava koostöö laiendamise edasised meetmed” (Oslo, 22..—24. aprill 2003),

seminar “Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 2001. aasta konverentsil väike- ja kergrelvade salakaubanduse kohta vastu võetud tegevusprogrammi rakendamine Kesk-Aafrika piirkonnas” (Brazzaville, 12.—14. mai 2003),

seminar, kus käsitleti julgeolekuohtusid, mis on põhjustatud lõhkeainete ja laskemoona liigsest kogunemisest OSCE piirkonnas (Viin, 27.—28. mai 2003),

seminar “ELi ja Valgevene koostöö julgeoleku suurendamisel laienenud ELis” (Varssavi, 24.—25. november 2003),

konverents “Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni väike- ja kergrelvade salakaubanduse kohta käiva tegevusprogrammi rakendamine Araabiamaade poolt” (Kairo, 16.—18. detsember 2003).

LEEDU

114.

Leedu toetas ja osales aruande “Relvade transiitkaubandus Baltikumis” koostamisel, mis käsitles transiidikontrollisüsteemide hindamist ja jõupingutusi salakaubanduse vastu võitlemisel Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Venemaal Kaliningradi piirkonnas.

115.

2003. aastal Ühendkuningriigis peetud Lancasteri konverentsil oli Leedu nende riikide hulgas, kes tunnistasid väike- ja kergrelvade vahenduse tõhusa kontrollimise vajadust ja soovisid tugevdada jõupingutusi ÜRO tegevusprogrammist tulenevate vastavate kohustuste täitmiseks. Leedu toetas asjakohaste siseriiklike õigusaktide väljatöötamist väike- ja kergrelvade vahendustegevuse reguleerimise ja väike- ja kergrelvade ebaseadusliku vahendamise tõkestamise, sellega võitlemise ja nimetatud relvade hävitamiseks tehtava koostöö laiendamise edasiste meetmete kohta.

116.

Leedu eksperdid osalesid aktiivselt väike- ja kergrelvade konsultatiivgrupi nõupidamistel 2003. aasta jaanuaris Londonis ja 2003. aasta juunis Prahas, nõupidamiste eesmärgiks oli aidata kaasa ÜRO väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõiki aspekte hõlmaval konverentsil kokku lepitud tegevusprogrammi rakendamisele ja arendada programmi edasi selliselt, et väike- ja kergrelvade leviku ja väärkasutuse tõkestamiseks ja vähendamiseks oleks võimalik rakendada tõhusaid meetmeid.

117.

Leedu esitas ka Prantsusmaa-Šveitsi seminaril aruande “Väike- ja kergrelvade jälgitavus: otsimine, märgistamine ja andmete kogumine” ning ta toetab juriidiliselt siduva õigusakti väljatöötamist, mis võimaldaks väike- ja kergrelvi õigeaegselt ja usaldusväärsel viisil otsida.

MADALMAAD

118.

Madalmaad vastutasid järgmiste tegevuste eest:

korraldasid ja kaasrahastasid Hollandi-Norra konverentsi, mis käsitles väike- ja kergrelvade ebaseadusliku vahendamise tõkestamiseks, selle vastu võitlemiseks ning väike- ja kergrelvade hävitamiseks tehtava koostöö laiendamise edasisi meetmeid (Oslo, 22.—24. märts 2003),

toetasid Jordaania Diplomaatiainstituudi poolt korraldatud konverentsi, millel käsitleti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni tegevusprogrammi väike- ja kergrelvade salakaubanduse kohta rakendamist Araabiamaades (Amman, 23.—24. juuni 2003),

toetas ÜRO/OSCE väike- ja kergrelvade konverentsi Ljubljanas 11.—12. märtsil 2003,

Korraldas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistujana 2003. aastal Prahas OSCE foorumi teemal “Väike- ja kergrelvade, narkootikumi- ja inimkaubandus” (20.—23. mai 2003),

osales ÜRO ekspertgrupis, kes uuris väike- ja kergrelvade märgistamise ja otsimise rahvusvahelise abivahendi kasutuselevõtu võimalikkust,

Hollandi-Norra salakaubanduse vastu võitlemise algatuse järelkohtumine (Oslo relvavahenduskonverentsi tulemused) kerg- ja väikerelvade salakaubanduse kõiki aspekte hõlmava ÜRO tegevusprogrammi rakendamise üle aasta toimuval kohtumisel 2003. aasta juulis,

konsultatsioonid piirkondlike organisatsioonidega (ECOWAS, SADC, ASEAN, Vaikse ookeani foorum, OAS) piirkondliku koostöö laiendamiseks salakaubaveoga võitlemisel (New York, 2003. aasta juuli)

ja

esimene konsultatiivkohtumine OSCE esindusega Viinis, kus käsitleti OSCE relvavahendusvastaste meetmete rakendamist (Hollandi-Norra algatus, koos Saksamaaga).

POOLA

119.

2003. aasta aprillis korraldasid Poola Majandus-, Töö- ja Sotsiaalkindlustusministeeriumi ning Poola Välisministeeriumi eksperdid Bosnia ja Hertsegoviina riiklikele ekspertidele pärast viimaste külaskäiku Poola seminari relvade ja kahesuguse kasutusega kaupade, sealhulgas ka väike- ja kergrelvade ekspordi- ja impordikontrolli põhimõtete ning Poola lahenduste kohta.

120.

24.—25. novembril 2003 korraldati Varssavis koostöös Briti ja Valgevene ametiasutuste, valitsusväliste organisatsioonide, Saferworldi ja Voluntasega seminar “ELi-Valgevene koostöö julgeoleku suurendamiseks laienenud ELis”.

121.

Poola eksperdid osalesid aktiivselt ka väikerelvade ja laskemoona, selle ekspordi, hävitamise ning ladude kaitsmise kohta korraldatud seminaridel ja õpikodades Londonis, Bukarestis, Oslos, Ljubljanas, Minskis ja mujal.

HISPAANIA

122.

2003. aastal abistas Hispaania tsiviilkaart Andorra Vürstiriigi politseid uue ELi standardite kohase tulirelvade määruse väljatöötamisel ning mõlemad kirjutasid alla koostööprotokollile.

123.

Hispaania osales mais Hispaania, Rootsi ja Kesk-Ameerika riikide parlamendiliikmete väike- ja kergrelvade parlamentaarse püsifoorumi esimesel kohtumisel Panamas. See kohtumine on osa protsessist, mis on käivitatud Kesk-Ameerika riikide relvaalaste õigusaktide täiustamiseks parlamentide liikmete kogemustevahetuse abil, projekti oluliseks osaks on ka asjakohaste rahvusvaheliste kokkulepete universaalsuse edendamine.

II.A.5.   Muud algatused

EESTI

124.

Eesti toetas aruande “Relvade transiitkaubandus Baltikumis” koostamist ja osales ka selle koostamisel; aruanne käsitles transiidikontrollisüsteemide hindamist ja jõupingutusi salakaubanduse vastu võitlemisel Eestis, Lätis, Leedus, Poolas ja Venemaal Kaliningradi piirkonnas.

PRANTSUSMAA

125.

Prantsusmaa osaleb riiklike ekspertide rühma töös, kes vaatavad läbi nõukogu 18. juuni 1991. aasta direktiivi 91/477/EMÜ, milles käsitletakse tulirelvade omandamist ja transportimist. Praegune töö, mis toimub komisjoni eestvedamisel, seisneb direktiivi läbivaatamises eesmärgiga kaasata sellesse 8. juuni 2001. aasta tulirelvade protokolli sätted, eriti need, mis on seotud relvade märgistamise ja registreerimisega, samuti antiikrelvade kahjutuksmuutmise ja määratlemisega seotud sätted.

POOLA

126.

Poola on algusest peale aktiivselt osalenud Läänemere piirkonna organiseeritud kuritegevusega tegelevas töörühmas. Arvestades seda, et 1. maist 2004 pidi Poola välispiirist saama laienenud ELi välispiir, oli Poola jaoks töörühma töös esmatähtis tolliteenistuste ja piirivalve koostöö võitluses salakaubaveoga, eriti tulirelvade, laskemoona ja lõhkeainete salakaubaveoga.

II.B.   Osalemine rahvusvaheliste organisatsioonide ja piirkondlike süsteemide tavarelvastuse, eriti väike- ja kergrelvade alastes tegemistes

II.B.1.   Ühinenud Rahvaste Organisatsioon

127.

Euroopa Liidu tegevus foorumi raames on olnud ennetav. Järgnevalt mõned näited liikmesriikide poolt tehtud töö ja algatuste kohta.

PRANTSUSMAA

128.

Prantsusmaa on osalenud desarmeerimisoperatsioonidel, mis on toimunud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (operatsioon “Artemis” Kongo Demokraatlikus Vabariigis) ja/või piirkondlike organisatsioonide (ECOWAS — Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse operatsioon Côte d'Ivoire'il alates 2003. aasta juunist) rahuvalveoperatsiooni raames, samuti Balkanil (KFOR) ja Afganistanis (ISAF).

129.

Üks prantsuse ekspert osales valitsusekspertide grupis, kes koostas aruande sellise rahvusvahelise abivahendi väljatöötamise võimalikkuse kohta, millega oleks võimalik kindlaks määrata ja kiiresti ning usaldusväärselt otsida ebaseaduslikke kergrelvi; nimetatud aruanne esitati Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassambleele 2003. aasta juunis.

SAKSAMAA

130.

Saksamaa toetas ja osales ÜRO ja Araabia Liiga poolt organiseeritud väike- ja kergrelvade piirkondliku konverentsi korraldamisel 2003. aasta detsembris Kairos. Konverentsi eesmärgiks oli ÜRO tegevusprogrammi mõistmise süvendamine antud piirkonnas ning piirkondliku üksmeele edendamine väike- ja kergrelvade impordikontrolli puudutavates küsimustes. Ka toetas Saksamaa ÜRO ja OSCE poolt Ljubljanas korraldatud konverentsi, kus käsitleti väikerelvade kontrolli Kagu-Euroopas.

UNGARI

131.

Ungari on seoses väike- ja kergrelvadega tegutsenud aktiivselt rahvusvahelistes organisatsioonides ja piirkondlikes süsteemides. Enne ÜRO tegevuskava rakendamise esimest üle aasta toimuvat kohtumist osales Ungari 2003. aasta jaanuaris Lancaster House'is konverentsil, kus käsitleti väike- ja kergrelvade ekspordikontrolli tugevdamist ning ta osales ka 2003. aasta aprillis Oslos peetud relvavahendusseminaril. Mõlema kohtumise eesmärgiks oli ÜRO 2001. aasta tegevusprogrammis sätestatud töö edasiviimine.

132.

Ungari toetas ka ÜRO ja OSCE poolt Ljubljanas korraldatud konverentsi väikerelvade kontrolli kohta Edela-Euroopas ning andis sellele omapoolse rahalise panuse.

LEEDU

133.

Leedu osaleb ÜRO ja OSCE väike- ja kergrelvade alases tegevuses. Leedu eksperdid osalesid aktiivselt aruteludes, kus käsitleti ÜRO riikidevahelise organiseeritud kuritegevuse vastast konventsiooni täiendavat tulirelvade protokolli, nn Viini protokolli. Leedu eksperdid osalesid ka ÜRO tegevusprogrammi rakendamise esimesel üle aasta toimuval kohtumisel, mis peeti 2003. aasta juulis New Yorgis.

MALTA

134.

Malta kohaldab ja rakendab täielikult oma siseriiklike õigusaktide kaudu relvaembargode sätteid, mille on kehtestanud ÜRO Julgeolekunõukogu ja mida on toetatud ÜRO Peaassamblee resolutsioonidega tavarelvade, väike- ja kergrelvade salakaubanduse, relvastuse ja sõjaliste kulutuste läbipaistvuse kohta. Ka esitab Malta igal aastal aruande oma tegevuse vastavuse kohta ÜRO Peaassamblee relvastuse läbipaistvuse resolutsioonile.

MADALMAAD

135.

Madalmaad osalesid aktiivselt (büroo liikmena) ÜRO tegevusprogrammi rakendamise esimesel üle aasta toimuval kohtumisel, mis toimus 2003. aasta juulis New Yorgis.

HISPAANIA

136.

Ka Hispaania osales ÜRO üle aasta toimuval kohtumisel 2003. aasta juulis ning 2003. aasta detsembris esitas Hispaania ÜRO-le oma esimese aruande tegevusprogrammi rakendamise kohta. 2003. aastal osalesid Hispaania relvajõud ja tsiviilkaart rahvusvahelises väike- ja kergrelvade ning nende tõhusa kontrolli alases koostöös, tehes seda koos ÜRO või NATOga või nende egiidi all järgmistes riikides: Afganistan, Bosnia ja Hertsegoviina, Kongo Demokraatlik Vabariik, Eritrea, Etioopia, Gruusia, Guatemala, Kuveit, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik ja Serbia Kosovo provints.

ÜHENDKUNINGRIIK

137.

Pärast 2003. aasta jaanuaris Lancaster House'is peetud konverentsi, kus käsitleti ekspordikontrollide tugevdamist, tegeles Ühendkuningriik aktiivselt väike- ja kergrelvade vedude kontrolli tugevdamise vajadusest tuleneva teadlikkuse tõstmisega ja riikide konsensuse saavutamisega antud küsimuses. 2003. aasta juulis korraldas Ühendkuningriik kaks õnnestunud üle aasta toimuva ÜRO tegevusprogrammi rakendamiskohtumise järelkohtumist ÜRO väike- ja kergrelvi käsitleva tegevusprogrammi rakendamise läbivaatamiseks. Umbes kolmkümmend kaassponsorit ja paljud teised huvitatud riigid arutasid väikerelvavedude rahvusvahelise kontrolli tugevdamise viiside üle. Lisaks ÜRO tegevusprogrammi raames võetud kohustustele loodi kohtumistel arvestatav toetus piirkondliku konsensuse saavutamisele ühise lähenemisviisi rakendamise osas vedude kontrollimisel. Selle tulemusel hakkas Ühendkuningriik ellu viima relvavedude kontrollimisalgatust. Algatusega püütakse ÜRO tegevusprogrammi raamistikku kasutades tõkestada vastutustundetuid vedusid, mis võivad toetada ebastabiilsust, konflikte või repressioone. Algatus ei hõlma ainult ekspordikontrolle, vaid ka impordikontrolle ja ümberlaadimist. Kuna julgeolekuprobleemid on erinevad, on erinevad ka piirkondade lähenemisperspektiivid. Nüüdseks on selles piirkondlikus arendusprotsessis Ühendkuningriigiga konstruktiivselt ühinenud paljud riigid ning need riigid muutunud olulisteks partneriteks protsessi edasiarendamisel, korraldades piirkondlike õpikodade seeriaid Ladina-Ameerikas, Ida- ja Lääne-Aafrikas ning Kagu-Aasias. Nendes piirkondades on väikerelvaprobleemid teravalt päevakorral. Ühendkuningriik kavatseb 2006. aastal ÜRO tegevusprogrammi läbivaatamise ajal taotleda väike- ja kergrelvavedudele ühiste rahvusvaheliste kontrollide miinimummäära kehtestamist ÜRO tegevuskava raames.

138.

2003. aastal töötas üks Ühendkuningriigi ekspert ÜRO valitsusekspertide rühmas, mis tegeles väike- ja kergrelvade märgistamise ja otsimise küsimustega ja esitas oma aruande juulikuus riikide üle aasta toimuval kohtumisel. Me toetasime ka 2003. aasta detsembri väike- ja kergrelvade resolutsiooni 58/241 otsust tähtajatu töörühma moodustamise kohta relvade märgistamise ja otsimise rahvusvahelise abivahendi väljatöötamiseks ning lähetame sellesse töörühma ka oma eksperdi. 2003. aasta oktoobris toetas Ühendkuningriik aktiivselt ÜRO Peaassamblee poolt vastuvõetud väikerelvade resolutsiooni. Ühendkuningriik on aktiivselt toetanud ka ÜRO tavarelvastuse registri väike- ja kergrelvadega tehtavat tööd.

139.

2003. aastal osales Ühendkuningriik registriga töötanud valitsusekspertide rühmas ja lähetas sinna ka ühe oma eksperdi. Esimest korda pärast töörühma loomist 1992. aastal saavutati kokkulepe kategooriates tehtavate oluliste tehniliste kohanduste kohta, sealhulgas teatamisläve alandamise kohta suurtükiväesüsteemide osas 100 millimeetrilt 75 millimeetrile ning kaasaskantavate õhutõrjesüsteemide lisamise kohta alamkategooriana olemasolevasse rakettide ja raketilennutusseadmete kategooriasse. Nüüd võivad liikmesriigid märkida registriaruandesse täiendava taustteabena väike- ja kergrelvade veod.

II.B.2.   ÜRO Peaassamblee esimene komitee

140.

Liikmesriigid on esitanud 58. ÜRO Peaassamblee esimese komitee poolt vastuvõetud väikerelvi puudutavate resolutsioonide kohta järgmised seisukohad:

resolutsioon 58/28 objektiivse teabe, sealhulgas sõjaliste kulutuste läbipaistvuse kohta sõjalistes küsimustes, mille esitas Saksamaa ja mida kaasrahastasid kõik ELi riigid,

resolutsioon 58/39 tavarelvade kontrolli kohta piirkondlikel ja alamatel tasanditel, mille esitas Pakistan ja mida kaasrahastasid Bangladesh, Valgevene, Saksamaa, Itaalia, Nepal, Peruu, Hispaania, Ukraina ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, kiideti heaks hääletusega, poolt olid kõik ELi riigid,

resolutsioon 58/42 relvaveo, sõjalise varustuse ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate kohta käivate siseriiklike õigusaktide kohta, mille kohta tegid ettepaneku Madalmaad ja mida toetasid kõik ELi riigid,

resolutsioon 58/54 läbipaistvuse kohta relvastuse alal, mille esitasid Madalmaad, mis kiideti heaks hääletusega ja mida kaasrahastasid kõik ELi riigid,

resolutsioon 58/55 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni väike- ja kergrelvade salakaubanduse kohta käiva tegevusprogrammi kõikide aspektide edasiarendamine Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni piirkondlikul tasandil, mille esitasid Prantsusmaa ja Madalmaad ja mida kaasrahastasid kõik ELi riigid,

resolutsioon 58/58 riikidele väike- ja kergrelvade salakaubanduse ohjeldamiseks antava abi kohta, mille esitas Mali ja mida toetasid kõik ELi riigid,

resolutsioon 58/70 julgeoleku ja koostöö tugevdamise kohta Vahemere piirkonnas, mille esitas Alžeeria ja mida toetasid kõik ELi riigid,

resolutsioon 58/241 väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõigi aspektide kohta, mille ettepaneku tegid Kolumbia, Jaapan ja Lõuna-Aafrika ning mida toetasid kõik ELi riigid ja

otsus 58/519 rahu tugevdamise kohta praktilise desarmeerimise meetmete abil, mille algatas Saksamaa ja mida kaasrahastasid kõik ELi riigid.

II.B.3.   OSCE

SOOME

141.

Soome on toetanud OSCE tööd väike- ja kergrelvade valdkonnas terve rea meetmetega:

julgeolekukoostöö foorumi tugiisiku lähetamine OSCE Konfliktide Vältimise Keskusse, mis tegeleb väikerelvadega seotud küsimustega,

toetus ekspordikontrolli peatükile OSCE väike- ja kergrelvade käsiraamatus, mis on kavandatud praktiliseks abivahendiks osalevatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele,

ekspertabi OSCE piirikontrollisüsteemi programmile väikerelvakaubandusega võitlemiseks Kesk-Aasias,

toetus OSCE Moldova missiooni poolt administreeritavale vabatahtlikule fondile. Fond annab abi relvade ja laskemoona jääkide hävitamisele Moldaavias,

toetus OSCE Gruusia missiooni vabatahtlikule fondile. Fond annab abi relvade ja laskemoona jääkide hävitamisele Gruusias,

toetus OSCE Gruusia missiooni kiirreageerimisfondile. Fondi eesmärk on abi osutamine kogukondadele, kes vabatahtlikult oma relvad ära annavad.

PRANTSUSMAA

142.

Prantsusmaa on OSCE kontekstis juhindunud algatusest, mis on seotud 2003. aasta novembris avaldatud väike- ja kergrelvade märgistamise, registreerimise ja otsimise parimate tegutsemisviiside juhendiga.

SAKSAMAA

143.

OSCE raames on Saksamaa aktiivselt osalenud abivahendite väljatöötamises väike- ja kergrelvade kontrollimiseks. Lisaks muule toetas Saksamaa OSCE väike- ja kergrelvadega seotud parimate tegutsemisviiside käsiraamatu kahte peatükki ning algatas koos Madalmaade ja Norraga relvavahenduse eeskirjade ühtlustamise.

UNGARI

144.

Ungari kaasrahastas OSCE otsuseprojekti lõppkasutajate sertifikaatide ja kontrollimenetluste standardprotseduuride kehtestamise kohta, mis täiendab ja tugevdab OSCE väike- ja kergrelvade kohta käivat dokumenti. OSCE väike- ja kergrelvi puudutava dokumendi rakendamisel esitas Ungari andmeid väike- ja kergrelvade riigisisese ekspordikontrolli, tootmise, märgistamise ja hävitamise meetmete kohta. OSCE missiooni Ungari esindaja Viinis toimib OSCE julgeolekukoostöö foorumi koordinaatorina OSCE väike- ja kergrelvade dokumendi kohaselt esitatud taotluste asjus.

ITAALIA

145.

Itaalia jätkas 2003. aastal aktiivselt 2000. aasta novembris vastuvõetud OSCE väike- ja kergrelvade dokumendi rakendamist. Antud raamistikus esitles Itaalia eespool nimetatud OSCE dokumendis sätestatud väike- ja kergrelvi puudutava teabevahetuse põhiaspektide täiendamist riiklikul tasandil (tootmine, märgistamine, ekspordikontroll, vahendus, hävitamistehnikad).

146.

Itaalia toetas ka OSCE väike- ja kergrelvadega seotud parimate tegutsemisviiside käsiraamatut. Lisaks toetas Itaalia ka OSCE julgeolekukoostöö foorumil otsuse nr 7/03 vastuvõtmist, milles käsitleti ekspordikontrolli rangete kriteeriumide kehtestamist ja rakendamist kaasaskantavate õhukaitsesüsteemide vedudele — otsus võeti vastu 23. juulil 2003.

MALTA

147.

Malta osaleb OSCE väike- ja kergrelvi puudutava dokumendi kohaste OSCE teabevahetuse aastaaruannete koostamises väike- ja kergrelvade kohta, samuti OSCE teabevahetuses tavarelvavedude ja sõjalise teabe kohta.

HISPAANIA

148.

Hispaania toetas väga oluliselt OSCE väike- ja kergrelvadega seotud parimate tegutsemisviiside käsiraamatut, mis esitati ministrite nõukogu üheteistkümnendale nõupidamisele 2003. aasta detsembris. Hispaania oli peatüki “Relvavarude haldamise ja julgeoleku riiklikud menetlused” kaasautor ning osales aktiivselt käsiraamatu erinevate peatükkide kohta ettepanekute tegemisel.

MADALMAAD

149.

Madalmaad osalesid OSCE teisel teabevahetuskohtumisel 2003. aasta juunis. Ka oli ta kaasatud OSCE väike- ja kergrelvadega seotud parimate tegutsemisviiside käsiraamatu koostamisse ja ÜRO-le esitamisse OSCE ministrite nõupidamisel Maastrichtis. Madalmaad osalesid peatüki “Väike- ja kergrelvade hävitamise riiklikud menetlused” koostamisel.

ROOTSI

150.

Rootsi osales OSCE väike- ja kergrelvadega seotud parimate tegutsemisviiside käsiraamatu koostamisel, kirjutades peatüki väike- ja kergrelvade kohta võitlejate demobiliseerimise, rehabiliteerimise ja taasintegreerimise protsessis.

ÜHENDKUNINGRIIK

151.

Ühendkuningriik toetas oluliselt 2003. aasta septembris avaldatud OSCE väike- ja kergrelvadega seotud parimate tegutsemisviiside käsiraamatut. Ühendkuningriik oli relvavarude halduse ja julgeoleku peatüki kaasautor ning toetas veel eriti relvavahenduse, ekspordikontrolli ja märgistamise ning otsimise peatükkide koostamist. Kavatsuste kohaselt peaks antud käsiraamat jagama juhtnööre riikliku poliitika väljatöötamiseks, ergutades kõiki osalevaid riike kasutama kõrgemaid ühiseid tegevusstandardeid. Ühendkuningriik on toetanud jõupingutusi, mis on olnud suunatud kokkuleppe saavutamisele OSCE relvavahenduse abivahendi osas, mis koos ÜRO väike- ja kergrelvade tegevusprogrammiga võiks olla eeskujuks teistele piirkondlikele organisatsioonidele.

II.B.4.   NATO

MADALMAAD

152.

Madalmaad osalesid NATO-EAPC väike- ja kergrelvade ajutises töörühmas.

POOLA

153.

2003. aastal osalesid Poola sõjaväeosad terves reas algatustes, mille eesmärgiks oli relvade (eriti väike- ja kergrelvade) järelevalveta leviku ja destabiliseeriva hankimise piiramine. Need algatused (näiteks “Operation Cordon and Search”, “Active Harvest” ja teised) viidi läbi rahvusvaheliste relvajõudude mandaadi piires ÜRO või NATO egiidi all Afganistanis, Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis.

PORTUGAL

154.

Sarnaselt teiste NATO liitlastega toetab Portugal ÜRO mandaadiga SFORi ja KFORi rahuvalvejõudusid Bosnia Hertsegoviinas, aidates vähendada tsiviilisikute käes olevaid väike- ja kergrelvavarusid. Portugal on jätkanud osalemist ÜRO, Wassenaari kokkuleppe, OSCE ja EAPC raames.

II.B.5.   Lääne-Aafrika riikide majandusühendus (ECOWAS)

155.

Prantsusmaa on 2003. aastal toetanud julgeoleku ja arengu kooskõlastamisprogrammi (PCASED) abil väike- ja kergrelvade tootmise, ekspordi ja impordi moratooriumi Lääne-Aafrika riikide majandusühenduses (ECOWAS) 200 000 euro suuruse summaga.

156.

Madalmaad pidasid konsultatsioone (koos Norraga) Abujas Lääne-Aafrika riikide majandusühenduse sekretariaadiga Lääne-Aafrikas relvavahenduse kontrollimiseks edaspidi rakendatavate meetmete osas. Ka peeti konsultatsioone piirkondlike organisatsioonidega, kaasa arvatud Lääne-Aafrika riikide majandusühendusega, ÜRO riikide üle aasta toimuva kohtumise raames 2003. aasta juulis.

II.B.6.   Wassenaari kokkulepe

157.

Wassenaari kokkuleppes osalemist on taotlenud Küpros, Eesti, Läti, Leedu, Malta ja Sloveenia. EL on kindlalt seisukohal, et kõikide ELi liikmesriikide kaasamine tagab tõhusa kontrolli kõrge standardi Wassenaari kokkuleppe ning ka liidu piires.

158.

Prantsusmaa osales aktiivselt Wassenaari dokumendi ettevalmistamises kaasaskantavate õhutõrjesüsteemide kontrolli ja ekspordi kohta Wassenaari plenaarnõupidamisel 2003. aasta detsembris Viinis.

159.

Wassenaari 2003. aasta plenaarnõupidamisel toetas Itaalia ühisdokumendi “Kaasaskantavate õhutõrjesüsteemide ekspordikontrolli elemendid” vastuvõtmist, mis kohustab osalevaid riike kohaldama ranget riiklikku kontrolli kaasaskantavate õhutõrjesüsteemide ekspordile.

160.

Saksamaa osales aktiivselt 2003. aastal Wassenaari kokkuleppele hinnangu andmisel. Saksamaa toetas eriti kaasaskantavatele õhutõrjesüsteemidele tõhusama ekspordikontrolli kehtestamist, uue kaasaskantavaid õhutõrjesüsteeme hõlmava väike- ja kergrelvade kirjendamiskategooria loomist ning relvavahendussätete sisseviimist riiklikesse õigusaktidesse.

161.

Poola kui rahvusvahelise ekspordikontrollisüsteemi osapool on eriti huvitatud tööst, mida Wassenaari kokkuleppe raames tehakse tavarelvade ekspordikontrolli ja kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate osas. Poola peab antud kokkulepet oluliseks abivahendiks suurema läbipaistvuse ja vastutustundlikkuse tagamisel tavarelvade vedudel, mis aitab vältida relvade järelevalveta levikut. 2003. aastal leppis Poola koos Wassenaari kokkuleppe riikidega kokku väike- ja kergrelvade vedude läbipaistvust suurendavate meetmete osas.

162.

Wassenaari kokkuleppe raames toetas Ühendkuningriik aktiivselt plenaarnõupidamise jõupingutusi kokkuleppe saavutamiseks kaasaskantavate õhutõrjesüsteemide ekspordi rangete standardite osas. Wassenaari kokkuleppe sätted kaasaskantavate õhutõrjesüsteemide kohta kohustavad ekspordiriike veenduma selles, et vastuvõtjariik suudab relvi turvata. Plenaarnõupidamisel lepiti ka kokku, et edaspidi hakkavad Wassenaari kokkuleppes osalevad riigid esitama andmeid kõikide väike- ja kergrelvade vedude kohta, sealhulgas ka kaasaskantavate õhutõrjesüsteemide vedude kohta. Lepiti ka kokku kahurisüsteemide madalaima aruandlusläve suhtes.

II.B.7.   Lõuna-Aafrika Arenguühendus (SADC)

163.

Saksamaa valitsusel on terve rida suutlikkuse tõstmise programme, sealhulgas üks, mis toetab Lõuna-Aafrika Arenguühenduse liikmesriikide poliitika ühtlustamist Lõuna-Aafrika Arenguühenduse 14. augusti 2001. aasta protokolli alusel, mis käsitleb tulirelvade, laskemoona ja teiste nendega seotud materjalide kontrolli. Selle projekti eesmärk on ÜRO tegevusprogrammi kohase piirkondliku teabekeskuse loomine, et pakkuda õiguskaitseasutustele koolitust väike- ja kergrelvadega seotud küsimustes ning toetada piirkondliku poliitika organisatsiooni SARPCCO jõupingutusi organisatsiooni institutsionaalsel väljaarendamisel.

164.

2003. aastal toetas Iirimaa 65 000 euroga SaferAfrica Lõuna-Aafrika Arendusühendusele tehnilise abi osutamise projekti.

165.

Madalmaad pidasid konsultatsioone piirkondlike organisatsioonidega, sealhulgas Lõuna-Aafrika Arendusühendusega, edasiste meetmete osas, mida piirkondliku koostöö laiendamiseks võitluses ebaseadusliku relvavahendusega tuleks võtta (New York, juuli 2003).

II.B.8.   Muud

166.

Prantsusmaa eesistumisperioodi ajal 2003. aasta juunis võttis G8 Evianis vastu tegevuskava julgeoleku tagamise ja kontrolli kohta kaasaskantavate õhutõrjesüsteemide transportimisel. Kaasaskantavad õhutõrjesüsteemid on terroristide kätte sattudes suur ohuallikas, kui neid kasutatakse tsiviillennunduse vastu. G8 tegevuskava julgeoleku tagamise kohta transportimisel sisaldas tervet rida meetmeid kaasaskantavate õhutõrjesüsteemide ekspordi ja vahenduse kontrollimiseks. Sellest juhindudes esitas Ühendkuningriigi valitsus 18. novembril parlamendile kirjalikult ministrite avalduse, milles selgitatakse riiklikku poliitikat G8 tegevuskava toetamisel, kui on tegemist kaasaskantavate õhutõrjesüsteemide ekspordiga mitteriiklikele üksustele. Avaldus tõestab, et Ühendkuningriik on võtnud endale kohustuse tõkestada nimetatud relvade sattumine valedesse kätesse. Ühendkuningriik jätkas 2003. aastal koos oma G8-partneritega Evianis võetud kohustuste täitmist, vaadates protsessi regulaarselt läbi ning leides täiendavaid viise kaasaskantavate õhutõrjesüsteemide ohu vähendamiseks, keskendudes sealjuures parimate tegutsemisviiside rakendamisele relvavarude haldamisel ja julgeoleku tagamisel ning tehes jõupingutusi varude jääkide ülemaailmseks hävitamiseks.

III.   MUUD KOMMENTAARID, TÄHELEPANEKUD JA OLULINE TEAVE

167.

Leedu annab õigusabi ning teeb koostööd teiste riikidega väike- ja kergrelvade salakaubandust puudutavate küsimuste kõikides aspektides kahepoolsete lepingute põhjal. Interpoli büroo Leedus teeb tihedat koostööd Interpoli peasekretariaadi ning Interpoli riiklike büroodega relvapäringute või relvasalakaubandusse segatud isikute jälitamise osas.

168.

2003. aastal avaldati Ühendkuningriigi kuues aastaaruanne 2002. aastal tehtud litsentseerimisotsuste ning viimase aasta poliitika edasiarendamise üksikasjade kohta. Aastaaruandeid käsitatakse rahvusvahelisel tasandil hea käitumistavana, mis näitavad avatust. Ühendkuningriik on juhtiv riik kõikide relvavedude kohta avaldatava teabe põhjalikkuse osas ning peaks julgustama teisi riike esitama samatasemelist teavet relvade üksikvedude kohta. Saksamaa avaldas ülevaatliku aruande 2002. aasta relvaekspordi kohta, keskendudes eeskätt väikerelvade ekspordi suuremale läbipaistvusele ja avatusele. Lisaks muule sisaldab aruanne üksikasjalikku teavet väikerelvade ja nende laskemoona individuaalsete ekspordilitsentside kohta, nagu näiteks sihtriik, relvatüüp, laadimissüsteem, väärtus ja ühikute arv.

III.A.   Kriteeriumid ELi rahastamist taotlevate väike- ja kergrelvade projektide hindamiseks

III.A.1.   Prioriteetide kindlaksmääramise suunised

169.

EL jätkab jõupingutusi väike- ja kergrelvade kontrollimatust ja destabiliseerivast levikust põhjustatud probleemide lahendamiseks. Euroopa Nõukogu poolt heakskiidetud Euroopa konfliktide tõkestamise programmis (15.—16. juunil 2001 Göteborgis) sätestatust lähtuvalt aitab destabiliseerimise ja konfliktide algallika kaotamiseks tehtav töö oluliselt kaasa konfliktide vältimisele tulevikus. Siinjuures on väga olulised ELi juba võetud meetmed ning tuleb teha jõupingutusi liikumise jätkamiseks samas suunas. ÜRO väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõiki aspekte käsitleval konverentsil vastu võetud tegevusprogramm väike- ja kergrelvade salakaubanduse kõikide aspektide tõkestamise, nendega võitlemise ja nende hävitamise kohta kinnitab juba varem ELi ühismeetmes väikerelvade kohta võetud kohustust. Nimetatud kohustuse täitmisele aitaks kaasa see, kui ELi tasandil kaalutaks ÜRO tegevusprogrammi lõppeesmärkide saavutamiseks rakendatavate ELi projektide regulaarse rahastamise võimalust. Ühismeetme ja programmi rakendamise tõhustamiseks on liikmesriigid välja töötanud terve rea suunised selle kohta, kuidas määrata kindlaks teemad, mille kohta tuleks vastu võtta otsus või millele lähitulevikus tuleks tähelepanu pöörata. Loomulikult tuleb neid suuniseid perioodiliselt ja ELi projektide rakendamise kaudu kogunenud kogemuste valguses läbi vaadata.

III.A.1.1.   Vajadus igakülgse lähenemisviisi järele

170.

Kuigi on laialdaselt tunnistatud, et tuleb jätkata rahvusvaheliste meetmete võtmist väike- ja kergrelvadega seotud probleemide lahendamiseks, tuleb seejuures arvestada paljusid keerulisi tegureid ja protsesse, nagu näiteks rahvusvahelist ja sisejulgeolekut, kaubandust, tsiviilhalduse ja sõjaväe suhteid ning relvade rolli ühiskonnas. Neid probleeme pole võimalik kiiresti lahendada. Neile tuleb läheneda igakülgselt, tegeldes probleemi erinevate aspektidega, mis võivad ka piirkonniti erineda, ning otsides lahendusi kokkulepitud meetmete laia skaalat kasutades. Liikmesriigid on kokku leppinud, et nimetatud jõupingutuste abil püütakse vähendada niihästi relvade destabiliseerivad hankimist kui ka tõkestada nende edasist järelevalveta levikut. Abi aitab kohalikel ametkondadel tõsta antud küsimuste lahendamise suutlikkust.

171.

Väike- ja kergrelvi puudutavate projektide rahastamisega soovib EL tugevdada jõupingutusi väike- ja kergrelvade kättesaadavuse ja tarnete vähendamiseks konfliktipiirkondades või potentsiaalse konflikti piirkondades; abistada rahvusvaheliste meetmete väljatöötamisel, mis aitaksid piirata väike- ja kergrelvade nõudlust nendes piirkondades ning anda abi valitsustele relvade tekitatud probleemide lahendamisel. Neid meetmeid rakendatakse kas ELi poolt või liikmesriikide tasandil, tegutsedes asjakohaste piirkondlike või ülemaailmsete institutsioonide kaudu. Niihästi liikmesriikide kui ka komisjoni vastavad jõupingutused on suunatud vastastikusele täiendavusele ning peegeldavad taotlust käsitleda väikerelvade tekitatud probleemide erinevaid aspekte riiklikul, piirkondlikul ja allpiirkondlikul ning ülemaailmsel tasandil.

172.

ELi rahastamiseks valitud projektid peaksid andma tegelikku ja konkreetset kasu projektist abisaajatele. Oluline osa rahastamisvahenditest tuleks suunata ELi enda hoolikalt välja töötatud projektide rakendamisele. Seepärast on äärmiselt vajalik asjakohase rakendamisraamistiku kindlaksmääramine ja ka see, et projekt toimiks kavandatud kontekstis nii tehniliselt kui ka poliitiliselt. Võiks ka mõelda rahastatavate projektide sihtriikide ja -piirkondade valiku laiendamisele (majanduseelarve piires), pidades meeles, et ELi algatuste mõju ja jätkusuutlikkus peab olema võimalikult suur, ja arvestades, et ELi fondide kasutamise eest tuleb saada vastutasuks “lisaväärtust” ja konkreetset kasu kokkulepitud kriteeriumide kohaselt.

173.

Erilist tähelepanu tuleks pöörata ka tihedamale koostööle mitmepoolsel (näiteks ÜRO arenguprogramm; ÜRO piirkondlikud keskused, NATO Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu ja teised) ja kahepoolsel tasandil juba võetavate meetmetega, püüdes leida nendevahelist sünergiat.

III.A.1.2.   Vajadus suunatud meetmete järele

174.

Riikides, kus elu pole turvaline ja kus on palju vägivalda, ei suudeta arenguabi tõhusalt kasutada. Seepärast peakski sotsiaal- ja majandusabiprogrammide oluliseks osaks olema konfliktialdistele riikidele või piirkondadele nende turvalisust, desarmeerimist, demobiliseerimist ja endiste võitlejate ühiskonda taasintegreerimist edendav abi.

175.

Juhtudel, kui valitsused ise on aktiivselt püüdnud vähendada relvade sissevedu oma riiki või väike- ja kergrelvade ringlust oma piirkonnas, peaks EL selles küsimuses nendega koostööd tegema. Praktikas ei pruugi abisaajate riikide valitsused suuta oma kontrollisüsteeme rakendada.

176.

Seepärast on EL valmis kaaluma praktilise abi andmist näiteks suutlikkuse suurendamist ja koolitust, teadlikkuse tõstmist jne puudutavatele algatustele. Esmatähtsaks tuleks pidada projekte, mis tõstavad riikide valmisolekut relvavoogude kontrollimiseks (ekspordi- ja impordikontroll, relvade otsimise võimalused) ja selliste programmide teostamiseks, mis käsitlevad relvade konfliktijärgset kogumist ja hävitamist. Arvestades seda, et teatavad projektid, eriti väike- ja kergrelvade laskemoona hävitamise valdkonnas, on väga ulatuslikud, võiks EL nende projektide teostamisel ühendada oma jõud välispartneritega (näiteks Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu projektid).

III.B.   Omandatud kogemused

177.

Arvestades ELi poolt väike- ja kergrelvade osas juba võetud meetmeid ning lähtudes väike- ja kergrelvade projektide eelhindamise, rakendamise ja järelhindamise käigus saadud kogemustest, tuleks projektide kindlaksmääramisel silmas pidada järgmisi häid tegutsemistavasid:

kaks korda aastas korraldatavad ülemaailmse relvakontrolli ja desarmeerimise töörühma (CODUN) ekspertkohtumised, kus käsitletakse väike- ja kergrelvadega seotud teemasid ja projekte, on kasulikud kogemuste omandamiseks ja neid tuleks jätkata,

otsus järgmise aasta rahaliste eraldiste kohta tuleb teha hiljemalt sügisesel väike- ja kergrelvi käsitleval CODUNi ekspertkohtumisel, et projekte oleks võimalik korralikult ette valmistada ning et ühenduse eelarve vahendeid oleks võimalik optimaalselt kasutada. Nõukogu hakkab tegema otsuseid üksikprojektide kohta alates järgmise aasta algusest ja vastavalt sellele, kui palju eelarvevahendeid selleks on võimalik kasutada,

on oluline saada õigeaegselt teavet tulevaste väike- ja kergrelvade projektide kohta, eriti kui neid rahastatakse ÜVJP eelarvest, kusjuures tuleb teatavaks teha nimetatud projektide üldeesmärgid, neis kavandatud tegevused, oodatavad tulemused ja hinnanguliste kulude üksikasjalik jaotus. See teave võimaldab partneritel sügavuti uurida ja igakülgselt arutada pakutavaid programme, mis omakorda kergendab nende heakskiitmist,

jõupingutused tuleks koondada piiratud arvule suuremõõtmelistele projektidele. ELi osalemist projektides tuleks paremini analüüsida ja projektide rakendamist tuleks tõhustada. Kolmanda osapoole projektide toetamisel peab ELi osalus olema nähtav,

arvestada tuleb ka sellega, et tegevusaruanded (action statements) oleksid põhjalikult ja õigeaegselt ette valmistatud. Neis tuleb kirjeldada asjakohaste projektide konteksti ja sisu ning ELi poolt rahastatavaid osi,

peaks olema selge ettekujutus rakendusviisidest, sealhulgas tuleks anda hinnang rakendusorgani või -asutuse või valitsusvälise organisatsiooni kohta, hinnates ka selle suutlikkust meedet soovitud viisil rakendada,

osalemine projektides, milles osaleb ka rahastajaid väljastpoolt Euroopa Liitu, on poliitiliselt küll kasulik, kuid seda on erinevate poliitiliste eelistuste, eelarvemenetluste, töömeetodite jne tõttu praktikas väga raske korraldada. Sellise koostöö praktilisele korraldamisele tuleb pöörata eriti suurt tähelepanu,

tuleks suurendada ELi koostööd liikmesriikide poolt võetavate riiklike meetmetega,

tuleks teha suuremaid jõupingutusi valitsusväliste organisatsioonide ja erasektori kaasamiseks.

178.

On oluline, et projekt teostatakse tihedas koostöös abisaaja riigi valitsusega, kes on võtnud endale kohustuse piirata väike- ja kergrelvade omamist ja kasutamist ühiskonnas. Samal ajal peaks aga projekt olema valitsusest sedavõrd sõltumatu, et nõukogu otsuse kohaste eesmärkide saavutamine oleks võimalik. Oleks soovitav, et projekt oleks integreeritud ja mitmetahuline, kusjuures programmi iga üksikosa rakendamise mõju tugevdaks teiste programmiosade rakendamine, nii et kõik programmiosad kokku moodustaksid võimsa integreeritud terviku. Sellisesse programmi võiksid muuhulgas kuuluda järgmised koostisosad (näiteks EL-ASAC Kambodžas):

abi relvaseaduse koostamisel ja rakendamisel,

relvade registreerimine ja turvaline ladustamine,

relvade arenguabi vastu vahetamise kavad (Weapons for Development), mille kohaselt kohalikke elanikke julgustatakse vastutasuks kogukonna arenguprojektide eest loovutama ebaseaduslikke relvi politseile,

relvade hävitamine,

avalikkusele suunatud teavitamiskampaaniad,

riik vajab õigusraamistikku, mis selgelt sätestaks väike- ja kergrelvade valduse ja kasutamise ühiskonnas. Kui relvaseadus on juba jõustunud, on oluline koolitada politseid õigusakte mõistma ja kohaldama ning teavitada avalikkust õigusaktide mõjust. Abistamine on oluline nii projekti kavandamise kui ka rakendamise faasis,

relvade registreerimise ja turvalise säilitamise toetamine aitab valitsustel vähendada ebakindlust valitsuste valduses olevate relvade arvu, tüübi, asukoha ja julgeoleku osas. Kogemused on näidanud, et kui kõik teatava sõjaväepiirkonna relvad on registreeritud, on võimalik veenda sõjaväevõimusid, et neil on relvi rohkem, kui nad vajavad, ja et ülejäägi võib hävitada. Turvaliste säilituspaikade asutamine on suhteliselt soodne ja samal ajal ka äärmiselt tähtis vaestes riikides, kus on palju relvi,

relvade arenguabi vastu vahetamise kavad on tõenäoliselt edukamad, kui nendega toetatakse ka kohaliku politsei tegutsemisvõime parandamist. Külaelanikud ei loovuta oma relvi, kui nad tunnetavad, et nende isiklik turvalisus on ikka veel ohus. Kulud loovutatud relvaühiku kohta on suhteliselt suured, kuid relvade arenguabi vastu vahetamise kavad loovad kogukondadele “julgeolekuväärtuse”, mida on rahas raske mõõta,

loovutatud ebaseaduslike relvade ja sõdurite ning politsei liigsete relvade hävitamisel “rahutules” (flames of peace) võib olla suur sümboolne väärtus. Väiksemad relvade hävitamistseremooniad on eriti sobivad neis piirkondades, kus parajasti rakendatakse relvade arenguabi vastu vahetamise kavasid, tugevdades usku sellesse, et külaelanike poolt loovutatud relvad tõepoolest hävitatakse ja et neid ei kasutata enam nende vastu,

väike- ja kergrelvade piiriülene ebaseaduslik kaubandus kahjustab kõiki väike- ja kergrelvade poolt põhjustatud probleemide lahendamiseks tehtavaid jõupingutusi antud riigis. Piirikontrolli tõhustamine võiks olla see valdkond, mille puhul võiks tulevikus kaaluda ELi toetuse andmist,

ELi nähtavust väike- ja kergrelvade valdkonnas suurendatakse ELi enda hoolikalt kavandatud projektide rakendamisega, mitte aga teiste tegutsejate poolt rakendatavates projektides väikeste panustega osalemisega.

III.B.1.   Vahendite eraldamise kriteeriumid

179.

EL töötab parajasti välja süstemaatilisemat lähenemisviisi võimalikele toetatavatele projektidele, eriti nende projektide kindlaksmääramisele ja kavandamisele. Taotluste eelhindamisel lähtub EL järgmistest kindlaksmääratud kriteeriumidest:

180.

ELi abi väike- ja kergrelvade valdkonnas peab põhinema abisaaja riigi siiral poliitilisel tahtel. Tuleb anda selge vastus küsimusele: “Kas pakutud meede on selge poliitilise, temaatilise või geograafilise arusaama või strateegia ilming või on see ettekavatsetult ja õigustatult ajutine meede, millel on oma kindel eesmärk?”

181.

Pakutud projektid peavad edendama kohalikku, riiklikku või piirkondlikku julgeolekut abisaajas riigis/piirkonnas (näiteks toetama väikerelvade järelevalvet, usalduse suurendamiseks rakendatavaid meetmeid, lepitust, piirkonna stabiilsust). See eeldab kavandatud üldeesmärgist lähtuva eelhinnangu andmist poliitilisele olukorrale ja projekti tegelikule mõjule, näiteks konflikti tõkestamine, rahumeelse keskkonna loomine jne.

182.

Abi väike- ja kergrelvade valdkonnas peaks olema osa abisaaja riigi üldisest arengu- ja julgeolekustrateegiast. Kui see pole võimalik, tuleks projektiettepanekus välja tuua see, kuidas antud tegevus aitab integreerida väike- ja kergrelvapoliitikat avaramasse julgeoleku- ja arengupoliitikasse.

183.

Tuleb tagada sama riigi või piirkonna eelmiste/praeguste/tulevaste meetmete ühilduvus.

184.

Abiprojektid põhinevad tihedal koostööl abisaaja riigi ametiasutustega ning erinevate osalejate ülesanded tuleb kindlaks määrata.

185.

Kui projekt hõlmab ka relvade kogumist, tuleb kõik kogutud relvad põhimõtteliselt hävitada.

186.

Igale projektile tuleb seada selged eesmärgid, võrdlusarvud ja tähtajad, et oleks võimalik hinnata projekti mõju. Tuleb hinnata lõppabisaajate praktilisi vajadusi. Varasemate vastavate kogemuste tulemusi tuleks samuti arvestada.

187.

Abitaotlustes tuleks selgelt välja tuua, kuidas pakutud projekt edendab ELi ühismeetme eesmärke ja sihte.

188.

Abitaotlustes tuleks selgelt välja tuua, kuidas pakutud projekt suurendab abisaaja riigi suutlikkust täita oma piirkondlikke ja rahvusvahelisi kohustusi.

189.

Tuleks teha suuremaid jõupingutusi valitsusväliste organisatsioonide ja erasektori kaasamiseks seal, kus see on võimalik.

190.

Hindamisel tuleb arvestada projekti jätkusuutlikkust.

191.

Tuleb tagada koostöö ELi ja liikmesriikide poolt tehtavate riiklike pingutuste vahel.

192.

Eespool nimetatud kriteeriumid põhinevad suures osas ÜJVP eelarvete täitmisel saadud komisjoni hinnangute tulemustel ja nendest saadud kogemustel.

III.B.2.   Põhjaliku hindamise ja hinnangu andmise vajadus

193.

Oluline on saada õigeaegselt teavet tulevaste väike- ja kergrelvade projektide kohta, eriti kui neid rahastatakse ÜVJP eelarvest, sealhulgas on vajalik teave nende üldeesmärkide, kavandatud tegevuste, oodatavate tulemuste ning hinnanguliste kulude üksikasjaliku jaotuse kohta. See võimaldab partneritel programmiettepanekuid sügavuti uurida ja igakülgselt arutada, mis omakorda kergendab nende heakskiitmist.

194.

EL vahenditega toetatavate projektide põhjalik eelhindamine ja neile hiljem hinnangu andmine on oluline. Meetmed, mida selle saavutamiseks kasutatakse, peaksid sisaldama järgmist:

195.

Projektide rakendamine peaks toimuma usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt.

196.

Projekti lõppedes tuleks esitada lõpparuanne, kus võetakse kokku saavutatud tulemused, hinnatakse eesmärkide saavutamist ja jätkumeetmete vajalikkust. Hindamine tuleb läbi viia hiljemalt siis, kui projekt hakkab lõpule jõudma. Projekte, mille rakendamine toimub pikema ajaperioodi vältel või mis saavad Euroopa Liidult märkimisväärset rahalist toetust, hinnatakse ka nende rakendamisaja vältel.

197.

Komisjon kaalub võrdluskõlblike näidiste seadmist toetust saanud projektide ning uute projektettepanekute hindamiseks.

198.

Komisjon korraldab hindamise oma eelarve täitmist puudutava pädevuse raames ning selle läbiviijaks on sõltumatu ekspert. Hinnang esitatakse asjakohasele ELi töörühmale või komisjonile tihedas koostöös eesistujariigiga. Otsus järgmise aasta vahendite jagamise kohta tuleb teha õigeaegselt ja sobival viisil, hiljemalt väike- ja kergrelvade desarmeerimist käsitleval sügisesel CODUNi nõupidamisel, täiendavaid jõupingutusi tuleb teha projektide tegevusaruannete õigeaegseks ja põhjalikuks koostamiseks. Vahendite jagamisel tuleb silmas pidada, et nõukogu otsused üksikprojektide kohta tehakse alates järgmise aasta algusest ja eeldusel, et ühenduse eelarves on selleks eraldisi ning et lõpparuannet ja hinnangut kasutatakse ka saadud kogemuste kaardistamiseks, pidades silmas tulevasi projekte. On tehtud ettepanek, et komisjon viiks hindamise läbi eespool nimetatud kriteeriumide põhjal.

III.C.   Riiklikud teabekeskused

AUSTRIA

Federal Ministry for Foreign Affairs

Department for Disarmament, Arms control and Non-proliferation

Minoritenplatz 3

A-1014 Vienna

Tel: (43) 50 11 50 33 56

Faks: (43) 50 11 50 228

E-post: abtii8@bmaa.gv.at

BELGIA

Federal Public Service Foreign Affairs

International Security Division

Non-proliferation, Disarmament and Arms Control Directorate

15, rue des Petits Carmes

B-1000 Brussels

Tel: (32-2) 501 37 11

Faks: (32-2) 501 38 22

E-post: werner.bauwens@diplobel.fed.be

TAANI

John Kierulf

Head of Disarmament and Non-proliferation Unit

Ministry of Foreign Affairs

2, Asiatisk Plads

DK-1448 Copenhagen K

Tel: (45) 33 92 06 78

Faks: (45) 33 92 18 04

E-post: jokier@um.dk

SOOME

National point of contact:

Ministry for Foreign Affairs

Political Department

Unit for Arms Control, Disarmament and Non-proliferation

PO Box 176

FIN-00161 Helsinki

Tel: (358-9) 16 05 61 85

Faks: (358-9) 16 05 60 66

E-post: POL-05@formin.fi

PRANTSUSMAA

Ministry of Foreign Affairs

Directorate of Strategic Affairs, Security and Disarmament

Division of Chemical and Biological Disarmament and Conventional Weapons Control

Tel: (33-1) 43 17 40 70

Faks: (33-1) 43 17 49 52

E-post: Jean-Francois.Guillaume@diplomatie.gouv.fr

SAKSAMAA

Federal Foreign Office

Division for conventional arms control

Werderscher Markt 1

D-10117 Berlin

Tel: (49-30) 50 00 14 65

Faks: (49-30) 50 00 51 465

E-post: 241-1@diplo.de

KREEKA

Ministry of Foreign Affairs

Directorate of United Nations and International Organisations

Section of Non-proliferation, Disarmament and Arms Control

GR-Athens

Tel: (30-210) 368 22 50

Faks: (30-210) 368 22 39

E-post: D01@MFA.GR

UNGARI

Ministry of Foreign Affairs

Department for Arms Control and Non-proliferation

1027 Budapest

Nagy Imre tér 4.

Hungary

Tel: (36-1) 458 11 90, 458 11 19

Faks: (36-1) 202 01 20

E-post: Titkarsag.febi@kum.hu

IIRIMAA

Disarmament and Non-Proliferation Section

Department of Foreign Affairs

80, St Stephen's Green

Dublin 2

Ireland

Tel: (353-1) 478 08 22

Faks: (353-1) 408 23 83

ITAALIA

Counsellor Paolo Cuculi

Disarmament and Non Proliferation Division

General Department for Multilateral Political Affairs and Human Rights

Italian Ministry of Foreign Affairs

Piazzale della Farnesina 1

I-00194 Rome

Tel: (39-06) 36 91 40 00

Telefaks: (39-06) 32 35 927

E-post: paolo.cuculi@esteri.it

LUKSEMBURG

Ministry of Foreign Affairs, Political Affairs Directorate

5, rue Notre-Dame

L-2240 Luxembourg

Mr François Berg

Tel: (352) 478 24 69

Faks: (352) 22 19 89

E-post: francois.berg@mae.etat.lu

MALTA

Mr Andrew Seychell

Assistant Commissioner of Police

Police Force General Headquarters

Floriana

Malta

Tel: (356-21) 24 78 00

Faks: (356-21) 24 79 22

E-post: andrew.seychell@gov.mt

MADALMAAD

Desk Officer for Small Arms and Light Weapons

Netherlands Ministry of Foreign Affairs

Arms Export Policy Division and Arms Control (DVB/WW)

PO Box 20061

2500 EB The Hague, The Netherlands

Tel: (31-70) 348 55 62

Faks: (31-70) 348 54 79

POOLA

Ministry of Foreign Affairs

Department of Security Policy

Deputy Director of the Department: Mr Andrzej BRAITER

Tel: (48-22) 523 92 02

Faks: (48-22) 628 58 41

E-post: dpb@msz.gov.pl või andrzej.braiter@msz.gov.pl

PORTUGAL

Department for Defence and Security Organizations

Ministry for Foreign Affairs

Largo do Rilvas

P-1399-030 Lisbon

Tel: (351-21) 394 62 95/79

Faks: (351-21) 394 60 37

E-post: dsd@g.mne.gov.pt

SLOVAKKIA

Ministry of Foreign Affairs

Department of OSCE and Disarmament

Hlboka cesta 2

833 36 Bratislava

Tel: (421-2) 59 78 31 41

Faks: (421-2) 59 78 31 49

E-post: obod@foreign.gov.sk

HISPAANIA

Ministerio de Asuntos Exteriores y de Cooperación

Dirección General de Asuntos Internacionales de Terrorismo, Seguridad y Desarme

Subdirección General de Asuntos Internacionales de Desarme

Luis Gómez Nogueira, Desk Officer

C/Padilla, 46

E-28006 Madrid

Tel: (34-91) 379 17 59

Faks: (34-91) 576 12 45

E-post: luis.gomez@mae.es

ROOTSI

Desk Officer for SALW

Ministry for Foreign Affairs

Global Security Department

S-103 39 Stockholm

Tel: (46-8) 405 10 00

Faks: (46-8) 723 11 76

ÜHENDKUNINGRIIK

Simon Johnson

SALW Desk Officer

Counter Proliferation Department

Foreign and Commonwealth Office

King Charles Street

London SW1A 2AH

United Kingdom

Tel: (44-20) 7 008 22 51

Faks: (44-20) 7 008 28 60

E-post: Simon.Johnson@fco.gov.United Kingdom