23.10.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 351/9


KONKURSIKUTSE

„Toetus ühise põllumajanduspoliitikaga (ÜPP) seotud teavitamismeetmetele” 2016. aastal

(2015/C 351/09)

1.   SISSEJUHATUS – TAUST

Käesolev konkursikutse põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusel (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 (1).

Käesolev konkursikutse on reguleeritud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (2) (edaspidi „finantsmäärus”), ja komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) (3) kohaldamise eeskirju (edaspidi „kohaldamiseeskirjad”).

Käesolev konkursikutse on ette nähtud määruse (EL) nr 1306/2013 artikli 45 kohaste teavitamismeetmete rahastamiseks 2016. aasta eelarve assigneeringutest.

2.   EESMÄRGID, TEEMA(D) JA SIHTAUDITOORIUM

2.1.   Eesmärgid

Teavitamismeetmete eesmärk on eelkõige aidata selgitada, rakendada ja arendada ÜPPd ning suurendada üldsuse teadlikkust selle sisust ja eesmärkidest, teavitada põllumajandustootjaid ja teisi maapiirkondades tegutsevaid isikuid ning edendada Euroopa põllumajandusmudelit ja aidata kodanikel seda mõista.

Teavitamismeede on iseseisev ja ühtne teavitusalaste tegevuste kogum, mida viiakse ellu ühe eelarve alusel.

2.2.   Teema

Konkursikutse teema: ühine põllumajanduspoliitika ja eesseisvad ülesanded.

Ühisel põllumajanduspoliitikal (ÜPP) on suur roll selles, et tagada pikaajaline toiduga kindlustatus ja aidata saavutada komisjoni peamised prioriteedid, mis on seotud investeeringute, töökohtade loomise ja majanduskasvu, kliimamuutuse, siseturu, digitaalse ühtse turu ja muuga (4). ÜPP aitab edendada säästvat arengut ning ajakohastada Euroopa põllumajandust ja maapiirkondade majandust laiemas mõttes. Samuti on ÜPP suunatud üleilmsele eesmärgile „kuidas vähem ressursse kasutades rohkem toota”.

2.3.   Sihtauditoorium

Sihtauditoorium on üldsus (erilist tähelepanu pööratakse linnanoortele) ja/või põllumajandustootjad ja muud maapiirkondades tegevad isikud.

3.   AJAKAVA

 

Etapid

Kuupäev või orienteeruv ajavahemik

a)

Toetustaotluste esitamise kutse avaldamine

oktoober 2015

b)

Taotluste esitamise tähtaeg

30. november 2015

c)

Hindamisperiood

15. detsember 2015 – 15. märts 2016

d)

Taotlejate teavitamine

aprill 2016

e)

Toetuslepingute allkirjastamine

aprill 2016

f)

Meetme alguskuupäev

1. mai 2016

4.   ETTENÄHTUD EELARVE

Meetmete kaasfinantseerimiseks on sihtotstarbeliselt eraldatud hinnanguliselt 2 500 000 eurot.

Selle summa eelduseks on, et 2016. aasta eelarveprojektis ette nähtud assigneeringud on kättesaadavad pärast seda, kui eelarvepädevad institutsioonid on 2016. aasta eelarve vastu võtnud, või nagu on ette nähtud ajutiste kaheteistkümnendike süsteemis.

Komisjon jätab endale õiguse mitte jaotada kogu kasutada olevat summat.

5.   VASTUVÕETAVUSKRITEERIUMID

Taotlus tuleb saata hiljemalt 30. novembril 2015 posti teel (tähtkiri, postitamiskuupäeva tõendab postitempel) või kulleriga (saatmiskuupäevana käsitatakse kullerile üleandmise kuupäeva).

Taotlus tuleb esitada kirjalikult (vt punkt 14), kasutades taotlus- ja eelarvevorme aadressil

http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

Taotlus peab olema esitatud ühes ELi ametlikus keeles. Taotluse kiirema menetlemise huvides soovitatakse taotlejatel siiski esitada oma taotlus inglise, prantsuse või saksa keeles.

Taotleja võib käesolevale konkursile esitada ainult ühe taotluse.

Nimetatud nõuetele mittevastavad taotlused lükatakse tagasi.

6.   TOETUSKÕLBLIKKUSKRITEERIUMID

6.1.   Toetuskõlblikud taotlejad

Taotleja (ja sidusüksused, kui neid on) peab olema ELi liikmesriigis asuv juriidiline isik.

Üksused, millel kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt puudub juriidilise isiku staatus, võivad olla toetuskõlblikud taotlejad, tingimusel et nende esindajatel on õigus võtta üksuse nimel õiguslikke kohustusi ja pakkuda liidu finantshuvide kaitseks tagatist, mis on juriidiliste isikute pakutava tagatisega võrdväärne, ja nad suudavad tõestada, et neil on juriidiliste isikutega samaväärne finants- ja tegevussuutlikkus.

Tõendavad dokumendid tuleb lisada taotluse vormile.

Füüsilised isikud, samuti üksused, mis on asutatud üksnes mõne käesoleva konkursikutse teavitamismeetme elluviimiseks, ei ole toetuskõlblikud taotlejad.

Toetuskõlblikud on näiteks järgmist liiki organisatsioonid:

mittetulundusühendused (eraõiguslikud või avalik-õiguslikud);

avaliku sektori asutused (riiklikud, piirkondlikud, kohalikud);

Euroopa assotsiatsioonid;

ülikoolid;

haridusasutused;

uurimiskeskused;

äriühingud (näiteks kommunikatsioonivahendite alal tegutsevad ettevõtjad).

Taotlejaga juriidiliselt või varaliselt seotud juriidilised isikud, kelle tegevusala ei piirdu ainult kavandatava teavitamismeetmega ja keda ei ole asutatud üksnes selle elluviimiseks (võrgustike liikmed, ühendused, ametiühingud), võivad teavitamismeetme elluviimisel osaleda sidusüksustena ning deklareerida rahastamiskõlblikke kulusid vastavalt punktile 11.2.

Juriidiline või varaline seotus ei tohiks piirduda ainult teavitamismeetmega ega olla loodud üksnes selle elluviimiseks. See tähendab, et selline seotus peaks olemas olema toetuse määramisest sõltumatult; see peaks olemas olema enne konkursikutset ja jääma kehtima pärast teavitamismeetme lõppemist.

On olemas kolm juriidilise ja varalise seotuse vormi:

i)

kontroll, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2013/34/EL (5) teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta.

Selle kohaselt võivad toetusesaajaga seotud üksused olla:

toetusesaaja poolt otseselt või kaudselt kontrollitavad üksused (tütarettevõtjad). Need võivad olla ka toetusesaaja poolt kontrollitava üksuse poolt kontrollitavad üksused (tütretütarettevõtjad) ning sama kehtib ka järgnevate kontrollitasandite kohta;

toetusesaajat otseselt või kaudselt kontrollivad üksused (emaettevõtjad). Samamoodi võivad need olla toetusesaajat kontrollivat üksust kontrollivad üksused;

toetusesaajaga sama otsese või kaudse kontrolli alla kuuluvad üksused (sõsarettevõtjad);

ii)

liikmesus, st et toetusesaaja on juriidiliselt määratletud nt võrgustiku, ühenduse või liiduna, kus esitatud sidusüksused samuti osalevad või osaleb toetusesaaja samas üksuses (nt võrgustik, ühendus, liit), kus esitatud sidusüksused;

iii)

avalik-õiguslike asutuste ja riigi omandis olevate üksuste erijuhtum.

Riigi omandis olevaid üksusi ja avalik-õiguslikke asutusi (mis on riigi, ELi või rahvusvahelise õiguse alusel sellistena asutatud) ei käsitata alati sidusüksustena (nt riiklikud ülikoolid või uurimiskeskused).

Avalikus sfääris hõlmab seotus järgmist:

haldusstruktuuri eri tasandid detsentraliseeritud haldamise korral (nt riiklikke, piirkondlikke või kohalikke ministeeriume võib (eraldi juriidiliste üksuste korral) pidada riigi sidusüksusteks;

riigiasutuse poolt halduseesmärgil loodud avalik-õiguslik asutus, mille üle teostab järelevalvet riigiasutus. Seda tingimust tuleb kontrollida põhikirja või avalik-õigusliku asutuse muu asutamisdokumendi põhjal. See ei pea ilmtingimata tähendama, et avalik-õiguslikku asutust rahastatakse täielikult või osaliselt avaliku sektori eelarvest (nt riigiga seotud riiklikud koolid).

Toetusesaaja sidusüksused ei ole

üksused, mis on sõlminud toetusesaajaga (riigihanke)lepingu või allhankelepingu, tegutsevad toetusesaaja avalike teenuste kontsessiooniomanikena või volitatud isikutena;

üksused, mis saavad toetusesaajalt rahalist toetust;

üksused, mis teevad toetusesaajaga korrapäraselt koostööd vastastikuse mõistmise memorandumi alusel või jagavad teatavaid varasid;

üksused, mis on toetuslepingu raames alla kirjutanud konsortsiumilepingule.

Kui teavitamismeetme elluviimisel osaleb sidusüksusi, peab taotluse esitaja

need sidusüksused taotluse vormis ära märkima;

lisama sidusüksuste kirjaliku nõusoleku;

esitama tõendavad dokumendid, mis võimaldavad kontrollida nende vastavust toetuskõlblikkus- ja kaasamiskriteeriumidele.

Taotleja ja tema sidusüksused peavad taotlejate toetuskõlblikkuse hindamiseks esitama allpool nimetatud lisadokumendid.

Dokument

Kirjeldus

Märkused

Dokument A

põhikirja/asutamislepingu või samaväärse dokumendi koopia

 

Dokument B

ametliku registreerimise tunnistuse koopia või muu ametlik dokument, mis kinnitab üksuse asutamist

 

Dokument C (vajaduse korral)

dokument, mis tõendab varalist või juriidilist seotust taotlejaga

sidusüksused

Juriidilise isiku staatuseta üksused peaksid esitama eespool loetletud dokumendid. Kui eespool loetletud dokumente ei ole võimalik esitada, tuleb need asendada mis tahes muu asjakohaseks peetava dokumendiga.

Lisaks peavad nad esitama dokumendi, mis tõendab, et nende juriidilistel esindajatel on õigus nende nimel võtta õiguslikke kohustusi.

6.2.   Käesoleva konkursikutse kohased rahastamiskõlblikud tegevused ja nende rakendamisperiood

A.   Teavitamismeetmeid tuleks rakendada:

mitmes piirkonnas või riiklikul tasandil;

Euroopa tasandil (mõjuga mitmes liikmesriigis).

B.   Teavitamismeetmed peaksid hõlmama ühte või mitut tegevust, näiteks (loetelu ei ole ammendav):

multimeedia- või audiovisuaalse materjali tootmine ja levitamine;

trükimaterjali (trükised, plakatid jne) tootmine ja levitamine;

interneti- ja sotsiaalvõrgustike vahendite loomine;

meediaüritused;

konverentsid, seminarid, õpikojad (soovitavalt veebis) ja uuringud ÜPPga seotud teemadel;

talu-linnas-tüüpi üritused, mis aitavad linnaelanikele selgitada põllumajanduse tähtsust;

näidistalu-tüüpi üritused, mille eesmärk on tutvustada põllumajandustegevust ja selle rolli (nt parim tava, innovatsiooniprojektid);

püsivad või liikuvad näitused või teabepunktid.

C.   Toetust ei anta järgmistele meetmetele:

õigusaktidega nõutavad meetmed,

ELi muult eelarverealt rahastatavad meetmed,

üld- või kohustuslikud koosolekud,

kohalikul tasandil rakendatud meetmed.

D.   Teavitamismeetmete orienteeruv rakendamisperiood

1. mai 2016 – 30. aprill 2017.

7.   VÄLISTAMISKRITEERIUMID

7.1.   Osalemise välistamine

Taotlejad jäetakse toetustaotluste menetluses osalemisest kõrvale, kui nende kohta kehtib mis tahes järgmine asjaolu:

a)

nad on pankrotis või likvideerimisel, neile on kohus määranud halduri, nad on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega, nad on peatanud oma äritegevuse, nende suhtes kohaldatakse nimetatud küsimustega seotud menetlust või nad on samalaadses olukorras, mis tuleneb siseriiklike õigusnormidega ettenähtud samasugusest menetlusest;

b)

nemad või isikud, kellel on volitused neid esindada, teha nende eest otsuseid või neid kontrollida, on liikmesriigi pädeva asutuse res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud ametialaste käitumisreeglite rikkumisega seotud süüteos;

c)

nad on ametialaseid käitumisreegleid olulisel määral rikkunud ja hankija suudab seda mis tahes viisil, sealhulgas Euroopa Investeerimispanga ja rahvusvaheliste organisatsioonide otsuste abil tõendada;

d)

nad ei ole täitnud kohustusi, mis on seotud sotsiaalkindlustusmaksete või maksude tasumisega ja mis tulenevad nende asukohariigi või vastutava eelarvevahendite käsutaja riigi või lepingu täitmise kohaks oleva riigi õigusnormidest;

e)

nemad või isikud, kellel on volitused neid esindada, teha nende eest otsuseid või neid kontrollida, on res judicata jõudu omava kohtuotsusega süüdi mõistetud pettuses, korruptsioonis, kuritegelikus ühenduses osalemises, rahapesus või mõnes muus ebaseaduslikus tegevuses, mis kahjustab liidu finantshuve;

f)

nende suhtes kohaldatakse artikli 109 lõikes 1 osutatud halduskaristust.

7.2.   Toetuse andmise välistamine

Rahalist abi ei anta taotlejatele, kes on toetuse andmise menetluse käigus

a)

olukorras, kus tal on huvide konflikt;

b)

toetuse andmise menetluses osalemiseks vajalike, komisjoni nõutavate andmetena esitanud valeandmeid või on nõutavad andmed esitamata jätnud;

c)

on mõnes osalemist välistavas olukorras, millele on osutatud punktis 7.1.

Samu osalemise välistamiskriteeriume kohaldatakse sidusüksuste suhtes.

Taotlejatele või seotud üksustele, kes on esitanud valeandmeid või nõutavad andmed esitamata jätnud, võidakse vajaduse korral kehtestada haldus- ja rahalisi karistusi.

7.3.   Tõendavad dokumendid

Taotlejad ja sidusüksused peavad allkirjastama vandega kinnitatud avalduse selle kohta, et nad ei ole üheski finantsmääruse artikli 106 lõikes 1 ja artiklites 107–109 osutatud olukorras, täites konkursikutsele lisatud asjakohase vormi, mis on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

Vastavalt kohaldamiseeskirjade artiklile 185 ja finantsmääruse artikli 131 lõikele 4 ei ole selline tõendamine vajalik madala maksumusega toetuste korral (≤ 60 000 eurot) või kui selline tõendamine on hiljuti toimunud mõne muu toetuse andmise menetluse käigus.

8.   VALIKUKRITEERIUMID

8.1.   Finantssuutlikkus

Taotlejatel peavad olema püsivad ja piisavad rahastamisallikad, mis võimaldavad neil jätkata tegevust kogu teavitamismeetme elluviimise aja jooksul või aastal, mille jaoks toetust antakse, ning seda kaasrahastada. Taotlejate finantssuutlikkust hinnatakse taotlusele lisatavate järgmiste lisadokumentide alusel:

madala maksumusega toetused (≤ 60 000 eurot):

vandega kinnitatud avaldus

toetused > 60 000 eurot:

vandega kinnitatud avaldus;

viimase lõppenud majandusaasta kasumiaruanne ja bilanss;

hiljuti asutatud üksuste korral võib äriplaan asendada eespool nimetatud dokumente.

Juriidilise isiku staatuseta üksused peavad esitama tõendusmaterjali selle kohta, et neil on juriidiliste isikutega samaväärne finantssuutlikkus.

Avaliku sektori asutuste suhtes finantssuutlikkuse kontrolli ei kohaldata. Seega ei pea eespool nimetatud dokumente esitama juhul, kui taotleja on avaliku sektori asutus.

Kui edasivolitatud eelarvevahendite käsutaja järeldab esitatud dokumentide põhjal, et finantssuutlikkus ei ole piisav, võib ta:

küsida lisateavet;

lükata taotluse tagasi.

8.2.   Tegevussuutlikus

Taotlejatel peavad olema kavandatud teavitamismeetme rakendamiseks vajalikud kutseoskused ja sobiv kvalifikatsioon.

Selle kinnitamiseks esitavad taotlejad järgmised lisadokumendid:

teavitamismeetme juhtimise ja elluviimise eest esmaselt vastutavate isikute elulookirjeldus või profiili kirjeldus;

organisatsiooni viimase kahe aasta tegevusaruanded;

loetelu sellistest varasematest projektidest ja tegevustest viimasel kahel aastal, mis on seotud konkursikutse poliitikavaldkonna või kavandatud meetmetega.

Juriidilise isiku staatuseta üksused peavad esitama tõendusmaterjali selle kohta, et neil on juriidiliste isikutega samaväärne tegevussuutlikkus.

9.   LEPINGU SÕLMIMISE KRITEERIUMID

Teavitamismeetmega hõlmatud eri teavitusvahendid ja -tegevused peaksid olema omavahel seotud ning nende kontseptsioon ja soovitud eesmärgid peaksid olema selgelt määratletud. Samuti peaks neil olema oluline mõju, mida saab mõõta punktis 11.4 osutatud asjakohaste näitajate abil.

Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:

1.

Meetme asjakohasus: vajaduste eelnev analüüs ning konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad ja asjakohased eesmärgid (25 punkti)

2.

Meetme tulemuslikkus: teema, sõnumid ja sihtauditoorium, üksikasjalik tööplaan, ajakava ja järelhindamise metoodika (25 punkti)

3.

Meetme tõhusus: kulutõhusus kavandatud ressursside aspektist (25 punkti)

4.

Projekti juhtimise kvaliteet: menetluse ja ülesannete jagamise kvaliteet seoses kavandatud meetme eri tegevuste rakendamisega (25 punkti)

10.   JURIIDILISED KOHUSTUSED

Kui komisjon otsustab toetust anda, saadetakse toetusesaajale eurodes koostatud toetusleping, milles täpsustatakse rahastamise tingimused ja määr, ning poolte kohustuste ametlikuks vormistamiseks kasutatav kord.

Toetuselepingu kahele originaaleksemplarile kirjutab esimesena alla toetusesaaja, kes saadab need seejärel viivitamatult komisjonile tagasi. Komisjon kirjutab lepingule alla viimasena.

Palume arvestada, et toetuse andmisega ei teki õigust saada toetust ka järgmistel aastatel.

11.   FINANTSSÄTTED

11.1.   Üldpõhimõtted

a)   Mittekumuleeruv toetus

Igale teavitamismeetmele võib anda ELi eelarvest ainult ühe toetuse.

Mingil juhul ei rahastata samasid kulusid eelarvest kaks korda. Selle tagamiseks nimetab taotleja sellise liidupoolse rahastamise muud rahastamisallikad ja summad, mille ta on saanud või mida ta on taotlenud samal eelarveaastal sama teavitamismeetme või teavitamismeetme osa jaoks või oma tegevuse jaoks, samuti mis tahes muu rahastamise, mille ta on saanud või mida ta on taotlenud sama teavitamismeetme jaoks.

b)   Tagasiulatuva jõu puudumine

Ühtegi toetust ei või anda juba lõpule viidud meetmetele tagasiulatuvalt.

Juba alustatud teavitamismeetme jaoks võib toetust anda üksnes juhul, kui taotleja tõendab, et teavitamismeetme alustamine enne toetuslepingu sõlmimist oli vajalik.

Sellistel juhtudel ei tohi rahastamiskõlblikud kulud olla kantud enne toetustaotluse esitamise päeva.

c)   Kaasrahastamine

Kaasrahastamine tähendab, et meetmete rakendamiseks vajalikke vahendeid ei rahastata täies ulatuses liidu rahalisest toetusest.

Teavitamismeetme kaasrahastamiseks on järgmised võimalused:

toetusesaaja omavahendid;

teavitamismeetme raames saadav tulu;

kolmandate isikute rahaline toetus.

d)   Tasakaalus eelarve

Taotlusvormile tuleb lisada teavitamismeetme hinnanguline eelarve.

See peab vastama järgmistele tingimustele:

on koostatud eurodes. Kui taotleja kavatseb teha kulutusi muus vääringus kui euro, peab ta kasutama vahetuskurssi, mis on avaldatud InforEuro veebisaidil

http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/inforeuro/inforeuro_en.cfm;

tulud ja kulud on tasakaalus;

on koostatud, kasutades üksikasjalikku kulukalkulatsiooni ja asjakohaseid selgitusi veerus „Märkused”; kindlamääralisi summasid (välja arvatud punktis 11.2 nimetatud kindlamääralised maksed) või ühekordseid makseid ei aktsepteerita;

summad ei ületa maksimumsummasid, mille komisjon on teatavatele kulukategooriatele kehtestanud (sellekohased dokumendid on avaldatud aadressil

http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/);

summad on esitatud ilma käibemaksuta, kui taotleja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus see maha arvata või kui tegemist on avalik-õigusliku asutusega;

tulude poolel on näidatud taotleja enda otsene panus, komisjonilt taotletav toetussumma ning vajaduse korral üksikasjad kõigi muude rahastajate toetuse kohta ja projektist saadav tulu, sealhulgas vajaduse korral osalejatelt nõutavad tasud.

e)   Rakenduslepingud/allhanked

Kui teavitamismeetme rakendamiseks on vaja sõlmida hankeleping (rakendusleping), sõlmib toetusesaaja lepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse või vajaduse korral madalaima hinnaga pakkumuse alusel, vältides sealjuures huvide konflikti ning säilitades dokumendid kontrollimiseks.

Kui hanke summa ületab 60 000 eurot, peab toetusesaaja järgima erieeskirju, millele on viidatud konkursikutsele lisatud toetuslepingus. Samuti peab toetusesaaja hankemenetluse selgelt dokumenteerima ning säilitama dokumendid kontrollimiseks.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (6) tähenduses hankijatena tegutsevad üksused või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (7) mõistes ostjatena tegutsevad abisaajad järgivad riigihangete suhtes kohaldatavaid siseriiklikke eeskirju.

Alltöövõtt, st taotluses kirjeldatud teavitamismeetme osaks olevate teatavate ülesannete või tegevuste allhange, peab vastama eespool osutatud rakenduslepingute suhtes kehtivatele üldistele tingimustele ning lisaks järgmistele tingimustele:

see võib hõlmata ainult teavitamismeetme piiratud osa;

see peab olema teavitamismeetme laadi ja rakendusvajadusi arvestades põhjendatud;

see peab olema taotluses selgelt märgitud.

f)   Rahaline toetus kolmandatele isikutele

Taotlustes ei ole lubatud ette näha rahalise toetuse andmist kolmandatele isikutele.

11.2.   Rahastamine

Toetust antakse kombineeritud rahastamise vormis, mis koosneb järgmistest osadest:

kuni 50 % tegelikult kantud rahastamiskõlblike kulude hüvitamine;

kaudse kuluna on rahastamiskõlblik kindlamääraline makse, mis moodustab 7 % teavitamismeetme otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest ning millega kaetakse toetusesaaja üldiste halduskulude see osa, mida võib arvestada teavitamismeetme kuludeks.

Kui tegemist on organisatsioonidega, kes saavad tegevustoetust teavitamismeetme rakendamise ajavahemiku eest, siis kaudsed kulud ei ole rahastamiskõlblikud.

Sama kehtib tegevustoetusega hõlmatud personalikulude kohta.

Toetuse summa

Toetuse summa on vahemikus 50 000 kuni 300 000 eurot (sh kindlamääraline makse kaudsete kulude katmiseks).

See tähendab, et osa teavitamismeetmete rahastamiskõlblikest kuludest peab kandma toetusesaaja või see tuleb katta mujalt kui ELi eraldatud vahenditest.

(Vt punkti 11.1 alapunkt c).

Rahastamiskõlblikud kulud

Rahastamiskõlblikud kulud on toetusesaaja tegelikult kantud kulud, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele:

need on kantud teavitamismeetme kestel, v.a lõpparuannetega seotud kulud. Kulude rahastamiskõlblikkuse periood algab toetuslepingus sätestatud ajal.

Kui toetusesaaja tõendab, et teavitamismeedet tuleb alustada enne lepingu allkirjastamist, võib lubada kulutusi teha ka enne toetuslepingu sõlmimist. Ühelgi juhul ei tohi rahastamiskõlblikkuse periood alata enne toetusetaotluse esitamise kuupäeva (vt punkti 11.1 alapunkt b);

need on näidatud teavitamismeetme hinnangulises eelarves;

need on vajalikud toetuse esemeks oleva teavitamismeetme rakendamiseks;

need on tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud toetusesaaja raamatupidamisarvestuses ja määratud kindlaks vastavalt selles riigis kohaldatavatele raamatupidamisstandarditele, kus toetusesaaja on registrisse kantud, ja vastavalt toetusesaaja tavapärasele kuluarvestustavale;

need on kooskõlas kohaldatavate maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate õigusaktidega;

need on mõistlikud, õigustatud ja vastavad usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe poolest.

Toetusesaaja raamatupidamise sise-eeskirjade ja sisekontrolli eeskirjade alusel peab olema võimalik teavitamismeetmega seoses deklareeritud kulusid ja tulusid otseselt seostada vastavate raamatupidamiskirjete ja alusdokumentidega.

Samu kriteeriume kohaldatakse sidusüksuste suhtes.

Rahastamiskõlblikud otsesed kulud

Teavitamismeetme rahastamiskõlblikud otsesed kulud on kulud, mis eespool nimetatud rahastamiskõlblikkuse tingimusi arvestades on kindlaks tehtavad vahetult teavitamismeetme rakendamisega seotud erikuludena ning mida seetõttu saab sellisena raamatupidamises arvele võtta, näiteks:

taotleja juures töölepingu või samaväärse ametisse nimetamise akti alusel töötavate teavitamismeetme rakendamisega tegelevate töötajate personalikulud, mis koosnevad tegelikest palkadest, millele on liidetud sotsiaalkindlustusmaksed ja muud töötasus sisalduvad seadusega ettenähtud kulud, tingimusel et need kulud on kooskõlas taotleja tavapärase töötasupoliitikaga. Need kulud võivad sisaldada ka lisatasu, kaasa arvatud täiendavate lepingute alusel tehtud maksed, olenemata nende lepingute laadist, tingimusel et seda makstakse järjepideval viisil alati, kui tekib vajadus samalaadse töö või erialase pädevuse järele, olenemata kasutatavast rahastamisallikast; riigiasutuste personalikulud on samuti rahastamiskõlblikud ulatuses, mis vastab tegevuskuludele, mida asjaomasel ametiasutusel ei tuleks kanda, kui asjaomast projekti ei oleks alustatud;

reisikulud (koosolekutele, sh vajaduse korral avakoosolekule, konverentsidele jne sõitmiseks) tingimusel, et need kulud vastavad toetusesaaja tavapärastele reisikuludele;

teavitamismeetme rakendamiseks sõlmitud rakenduslepingutest tulenevad kulud tingimusel, et toetuslepingus sätestatud tingimused on täidetud;

otseselt teabemeetme rakendamisega seotud nõuetest tulenevad kulud (teabe levitamine, teavitamismeetme eraldi hindamine, tõlked, reprodutseerimine).

Käesolevale konkursikutsele lisatud toetuselepingu projekti V lisas on esitatud loetelu teatud liiki rahastamiskõlblikke kulusid tõendavatest dokumentidest ning lõpparuandele lisatavatest lisadokumentidest.

Rahastamiskõlblikud kaudsed kulud (üldkulud)

Kaudse kuluna on rahastamiskõlblik kindlamääraline makse, mis moodustab 7 % teavitamismeetme otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest ning millega kaetakse toetusesaaja üldiste halduskulude see osa, mida võib arvestada teavitamismeetme kuludeks.

Kaudsed kulud ei tohi sisaldada muudel eelarveridadel olevaid kulusid.

Rahastamiskõlbmatud kulud

Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud:

mitterahalised toetused;

uute või kasutatud seadmete ostmisest tulenevad kulud;

seadmete amortisatsioonikulud;

käibemaks, välja arvatud juhul, kui toetusesaaja tõendab, et tal ei ole võimalik seda kehtivate riiklike õigusaktide kohaselt tagasi saada. Avaliku sektori asutuste tasutud käibemaksu jaoks toetust ei anta;

kapitalitulu;

võlad ja võlgade teeninduskulud;

eraldised kahjumi või võlgade katmiseks;

intressikulud;

ebatõenäoliselt laekuvad võlad;

komisjoni rahaülekande kulud, mille pank võtab toetusesaaja arvelt;

vahetuskursside muutusest tingitud kahjud;

toetusesaaja deklareeritud kulud, mis on kaetud ELi mõnda muud toetust saava teavitamismeetmega;

ülemäärased või põhjendamatud kulud.

Toetuse lõppsumma arvutamine

Toetusesaajale antava toetuse lõppsumma määratakse kindlaks pärast teavitamismeetme lõpetamist, kui on kiidetud heaks toetusesaaja maksetaotlus, mis sisaldab järgmisi dokumente (sh vajaduse korral asjakohaseid lisadokumente):

tehniline lõpparuanne, milles kirjeldatakse üksikasjalikult teavitamismeetme rakendamist ja tulemusi ning millele lisatakse asjakohased lisadokumendid;

lõplik finantsaruanne tegelikult kantud kulude kohta koos asjakohaste lisadokumentidega (vt käesolevale konkursikutsele lisatud toetuslepingu projekti V lisa).

ELi toetuse eesmärk ega tagajärg ei tohi olla teavitamismeetme raames toetusesaajale kasumi tootmine. Kasum tekib juhul, kui toetuse jääksumma väljamaksetaotluse esitamise ajal ületavad tulud toetusesaaja kantud rahastamiskõlblikke kulusid. Kasumi teenimise korral on komisjonil õigus sisse nõuda see osa kasumist, mis vastab liidu maksete osakaalule teavitamismeetme rakendamise käigus toetusesaaja poolt tegelikult kantud rahastamiskõlblikes kuludes.

11.3.   Aruandeperioodid ja toetuste maksmise kord

Üksainus aruandlusperiood alates lepingu jõustumisest kuni toetuslepingu artiklis I.2.2 sätestatud perioodi lõpuni.

Ettemakset ja vahemakset ei ole. Toetusesaajale tehakse üksnes lõppmakse. Lõppmakse ei tohi ületada toetuslepingu artiklis I.3 täpsustatud maksimumsummat.

12.   TEABE AVALDAMINE

12.1.   Toetusesaajad

Toetusesaajad peavad selgelt näitama Euroopa Liidu osalust kõikides väljaannetes või seoses toimingutega, mille jaoks toetust kasutati. Lisaks peavad toetusesaajad lisama märke, et EL ei vastuta publikatsioonides ja/või toetuse abil korraldatud tegevuste käigus väljendatud seisukohtade eest.

Sellega seoses tuleb toetusesaajatel tõsta Euroopa Liidu nimi ja embleem esile kõigis väljaannetes, plakatitel, programmides ja kaasrahastatud teavitamismeetme raames toetatud muudes toimingutes.

Kõnealuse nõude täitmiseks tuleb kasutada Euroopa Liidu nime ja logo ning eespool nimetatud märget, mis kõik on kättesaadavad aadressil

http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

Kui nimetatud nõuet ei ole täielikult täidetud, võidakse toetusesaaja toetust vähendada vastavalt toetuslepingu sätetele ja võttes arvesse nõuet, et kaasrahastatud teavitamismeetme raames toetatud toimingute puhul oleks Euroopa Liidu nimi ja embleem piisavalt nähtav.

12.2.   Komisjon

Kogu teave majandusaasta jooksul antud toetuste kohta avaldatakse Euroopa Liidu institutsioonide veebisaidil hiljemalt toetuste andmise aastale järgneva aasta 30. juunil.

Komisjon avaldab järgmise teabe:

toetusesaaja nimi;

toetusesaaja aadress;

toetatav meede;

toetuse summa.

Nimetatud teabe avaldamisest loobutakse toetusesaaja nõuetekohaselt põhjendatud taotluse korral, kui avaldamine ohustaks asjaomaste isikute Euroopa Liidu põhiõiguste harta alusel kaitstud õigusi ja vabadusi või kahjustaks toetusesaajate ärihuve.

13.   ANDMEKAITSE

Konkursikutsetele vastamisega kaasneb alati isikuandmete (nt nimi, aadress, elulookirjeldus) salvestamine ja töötlemine. Niisuguseid andmeid töödeldakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusega (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (8). Juhul kui ei ole märgitud teisiti, on kõik esitatud küsimused ja nõutud isikuandmed vajalikud selleks, et hinnata taotlust toetustaotluste esitamise kutse tehnilise kirjelduse alusel, ning [vastutava töötlejana tegutsev üksus] töötleb neid andmeid üksnes sellel eesmärgil. Isikuandmete töötlemisega seotud üksikasjad on esitatud isikuandmete kaitset käsitlevas avalduses, mis on kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/dataprotectionofficer/privacystatement_publicprocurement_en.pdf.

Komisjoni peaarvepidaja võib isikuandmeid registreerida kas ainult varajase hoiatamise süsteemis või nii varajase hoiatamise süsteemis kui ka kõrvalejätmise juhtumeid käsitlevas keskandmebaasis, kui toetusesaaja kohta kehtib mõni asjaoludest, mida on nimetatud:

komisjoni 13. novembri 2014. aasta otsuses 2014/792/EL, mis käsitleb varajase hoiatamise süsteemi komisjoni eelarvevahendite käsutajatele ja rakendusametitele (9) (lisateave on esitatud isikuandmete kaitse avalduses aadressil http://ec.europa.eu/budget/contracts_grants/info_contracts/legal_entities/legal_entities_en.cfm),

või

komisjoni 17. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ, Euratom) nr 1302/2008 menetlusest kõrvalejätmise keskandmekogu kohta (10) (lisateave on esitatud isikuandmete kaitse avalduses aadressil http://ec.europa.eu/budget/explained/management/protecting/protect_en.cfm).

14.   TAOTLUSTE ESITAMISE KORD

Taotlused tuleb esitada vastavalt punktis 5 sätestatud vorminõuetele ja selles sätestatud tähtajaks.

Pärast taotluste esitamise tähtpäeva ei ole lubatud taotlusi muuta. Kui taotleja on ilmse omapoolse tehnilise vea tõttu jätnud esitamata mõne tõendi või avalduse, palub komisjon taotlejal hindamisprotsessi käigus esitada puuduv teave või selgitavad lisadokumendid. Nimetatud teave või selgitused ei tohi taotluse sisu oluliselt muuta.

Taotlejatele teatakse nende taotluse hindamise tulemustest kirjalikult.

Taotlused esitatakse paberkandjal.

Taotlusvormid on avaldatud aadressil

http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

Taotlus tuleb esitada nõuetekohaselt täidetud ja kuupäevaga varustatud õigel vormil, millest nähtub, et eelarve (tulud/kulud) on tasakaalus, ning millele on alla kirjutanud isik, kellel on õigus võtta toetust taotleva organisatsiooni nimel siduvaid kohustusi.

Kui taotleja peab vajalikuks esitada lisateavet, võib ta esitada selle eraldi lehtedel.

Taotlused tuleb saata järgmisel aadressil:

Commission européenne Unité AGRI. E.5

Call for proposals 2015/C 351/09

To the attention of Head of Unit

L130 4/149

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

posti teel (tähtkiri) saatmise korral loetakse saatmiskuupäevaks postitempli kuupäeva;

kulleriga saatmise korral loetakse saatmiskuupäevaks kullerile üleandmise kuupäeva.

Taotluste vastuvõetavust hinnatakse paberversiooni põhjal.

Kontaktandmed

Konkursikutsega seotud küsimused võib saata e-postiga aadressil agri-grants@ec.europa.eu. Küsimuste esitamise tähtaeg on 13. november 2015 kell 24.00.

Kõige olulisemad küsimused ja vastused avaldatakse aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

15.   HINDAMISMENETLUS

Vastuvõetavuskriteeriumidele vastavaid taotlusi hinnatakse eri kriteeriumide alusel järgmises järjekorras.

1.

Kõigepealt hindab hindamiskomisjon taotlusi välistamiskriteeriumide alusel (vt konkursikutse punkt 7).

2.

Siis hindab hindamiskomisjon taotlusi valikukriteeriumide alusel (vt konkursikutse punkt 8).

3.

Seejärel hindab hindamiskomisjon eelmised etapid läbinud taotlusi lepingu sõlmimise kriteeriumide alusel (vt konkursikutse punkt 9).

4.

Lõpuks hindab hindamiskomisjon taotlusi toetuskõlblikkuskriteeriumide alusel (vt konkursikutse punkt 6).

Taotlused peavad koguma vähemalt 60 % üldarvestuse punktidest. Taotlused, mis ei saavuta minimaalseid kvaliteedipunkte, lükatakse tagasi.

Pärast taotluste hindamist koostab komisjon pingerea kõigist punktisumma põhjal kvalifitseeruvatest taotlustest.

Eespool nimetatud pingerea alusel koostab komisjon nimekirja võimalikest rahastatavatest taotlustest ja vajaduse korral ka reservnimekirja, lähtudes käesoleva konkursikutse eelarvest.

16.   LISAD

Taotlusvorm (koos esitatavate dokumentide kontrollnimekirjaga), avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/

Toetuslepingu näidis, avaldatud aadressil http://ec.europa.eu/agriculture/grants-for-information-measures/


(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(2)  ELT L 298, 26.10.2012, lk 1.

(3)  ELT L 362, 31.12.2012, lk 1.

(4)  http://ec.europa.eu/index_en.htm

(5)  ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.

(6)  ELT L 94, 28.3.2014, lk 65.

(7)  ELT L 94, 28.3.2014, lk 243.

(8)  ELT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(9)  ELT L 329, 14.11.2014, lk 68.

(10)  ELT L 344, 20.12.2008, lk 12.