Kölni-Worringeni kinnipidamisala planeerimisruum asub Kölni linna põhjaosas Reini vasakul kaldal Langeli, Fühlingeni, Blumenbergi, Thenhoveni, Roggendorfi ja Worringeni kreiside vahel. Kirdes ja idas piirneb piirkond Reini peatammiga. Kagus moodustab piiri Hitdorfi parvlaevaliin, lõunas riigimaantee L43. Läänepiir on Worringer Bruchi lääneserval Roggendorfi ja Thenhoveni lähedal asuv kõrge kallas. Selleks et parandada kaitset üleujutuste eest Alam-Reinis kuni Madalmaadeni ja vähendada Reini äärmuslike üleujutuste äravoolude lainetust, püüab Nordrhein-Westfaleni liidumaa taastada varasemad lammid mitmes kohas, paigutades tammid ümber ja ühendades lammid Reini üleujutuskanalitega ning ehitades kontrollitud kinnipidamisalasid üleujutuste tippude vähendamiseks. Üks neist asukohtadest asub Worringer Bruchi endises Reini silmuses. Kuna see on oluline ka piirkondliku üleujutuste eest kaitsmise seisukohast, lisati Kölni linna üleujutuste eest kaitsmise kontseptsiooni 10. jaos nimetatud säilitamisala. Retentsiooniruum on määratud umbes 691 ha suurusele alale. Ligikaudu 70 % pindalast kasutatakse põllumajanduseks, umbes 30 % koosneb metsaaladest, peamiselt FFH ala Altrheinschleifes ja looduskaitsealal „Worringer Bruch“. Teede ja radadega on kindlustatud või asustamiseks kasutatakse ainult allmaaosa. Maksimaalsel tasemel 43,00 mNN, mis vastab Reini jõe 11,90 mKP suurusele üleujutusele, mille tõenäosus on üks kord umbes 200 aasta jooksul Worringenis, on maht umbes 29,4 miljonit m3. Kuna retentsiooniala kavatsetakse kasutada üksnes üleujutuste korral, mis ületavad kuni 11,90 mKP kaitsealuste piirkondade üleujutuste eest kaitsmise eesmärki, jääb peamine tammide liin praegu olemasolevale Reini-lähedasele marsruudile. Tagumiste hoonete kaitse retentsiooniala kasutamise ajal tagatakse kolmetsooniliste tammide, integreeritud vaiavaseinaga tammide, kaitseseinte ja poritiivaga. Endisest Worringeni reoveepuhastist ida pool on paigaldatud kontrollitav sisse- ja väljalaskekonstruktsioon retentsiooniruumi üleujutamiseks ja tühjendamiseks. Retentsiooniala üleujutamist kavandatakse kõige varem siis, kui jõutakse veetasemeni 11,70 mKP, kui ametliku üleujutusprognoosi kohaselt on laineharja kõrgus üle 11,90 mKP. Retentsiooniala üleujutamine toimub eesmärgiga katta üleujutuslaine tipp, et vältida 11,90 mKP nimiveetaseme ületamist. Reini veetaseme edasise tõusuga on võimalik saada väärtuslikku aega evakueerimis- ja ohutusmeetmete võtmiseks. Pärast üleujutusala lõppemist tühjendatakse retentsiooniala Reini peatammi sisse- ja väljalaskeava kaudu Reini jões jätkuva üleujutuslainega kuni kõrguseni 39,00 mNN (vastab ligikaudu 8 mKP-le). Luumurdude alad tühjendatakse läbi Pletschbachi oja ja enne läbipääsu B9 juures asuva pumbajaama. Rheindeich Peamine Reini tamm Worringeni ja Langeli vahel tõusis pärast 1995. aasta üleujutust ja pakub nüüd kaitset kuni 11,90 meetri Kölni tasemeni. 2 tammi retentsioonialal Nii kagus kui ka retentsiooniala loodes on planeeritud kuni 6,50 meetri kõrgused tammid, osaliselt integreeritud lehtvaiba seinaga. Läänes ja edelaosas piirab kinnipidamisala peamiselt maastiku loomulik kõrgus. Bruchstraße madalikule rajatakse üleujutuskaitsemüür. Kaks tunnelit raudteeliini all hoiavad kuivana avariitoiteallikaga pumbad. 4 Fangedamm koos kanalisatsiooniga Brombeergasse'i ääres ehitatakse Fangedamm. See kompaktne struktuur nõuab oluliselt vähem ruumi kui tamm. 5 Elevation Neusser Landstraße Põhjas on Neusser Landstraße veidi kõrgemal ja varustatud kuni 1,20 meetri kõrguse üleujutuste kaitseseinaga integreeritud lehtvaiade seinaga. Sisse- ja väljalaskeava struktuur Läbi tammi sisselaskeava struktuuri võib retentsiooniruumi voolata kuni 330 kuupmeetrit vett sekundis. Struktuur koosneb neljast klapist, millest igaüks on 6 meetrit pikk. See toimib ka väljundstruktuurina. 7 Suletud rajatised Pletschbach Pletschbach, mis harva kannab vett, suletakse üleujutuse korral kahe suletud rajatisega. 8 Järelejäänud tühjendamine Pletschbach 9 Järelejäänud tühjendamispumpla Järelejäänud tühjendamine vähem kui 8 meetri Kölni veetasemest toimub Pletschbachi ja planeeritud pumbajaama kaudu. Osade kaupa jaotamine on ette nähtud järgmiselt: osa: Mitme projekti juhtimine 2. osa: Sidusrühmade haldamine, 3. osa: Üldteenuste projektijuhtimine 4. osa: Projekti juhtimine Põhikomponent Insenertehnilised struktuurid Osa 5: Projektijuhtimine Põhikomponent Maanteed – tammid – maastiku modelleerimine Viidatakse tehnilisele kirjeldusele.
Teie sirvimiskeelde automaatselt tõlgitud tekst
