Konsultatsiooni eesmärk on kujundada/valmistada Albert Kahni departemangumuuseumi ajutine näitus „Võitlus rahu eest“, Albert Kahn (1860–1940) (esialgne pealkiri). Erinevalt alalisest teekonnast, mis annab ülevaate Albert Kahni projektist ja lähenemisviisist, mis keskendub asutaja eluloole, süvendavad ajutised näitused dokumentaalse ja tundliku lähenemisviisi kaudu töö põhiteemasid, mis vastavad aktuaalsetele ühiskondlikele küsimustele. Selleks, et kohtuda laia publikuga, pakutakse neid pika aja jooksul. Seega näitus "Võitlus rahu eest, Albert Kahn (1860-1940) " (esialgne pealkiri) pakutakse alates 2026. aasta oktoobri keskpaigast (prognoosikuupäev) kogu ajutistele näitustele pühendatud platool (572 m2) ligikaudu kaheksaks kuuks. Oma neljanda suure ajutise näituse jaoks seab uus Albert-Kahni departemangu muuseum Albert Kahni sõnul oma eesmärgi keskmesse patsifismi aluspõhimõtted. Näitus keskendub Albert Kahni suhtele patsifismiga, selle motivatsioonidele, väljendustele ja vastuoludele. Kuigi Albert Kahn pühendas oma elu ja varanduse rahvastevahelise dialoogi edendamisele ja rahu kindlustamisele suunatud projekti edendamisele, oli ta tunnistajaks või osalejaks kolmes sõjas, mis tähistasid kolmandat vabariiki: 1870. aasta Prantsuse-Saksa sõda; Esimene maailmasõda; 1940 Prantsuse sõjakäik ja okupatsioon. Näitus analüüsib sõdade mõju Kahni patsifistlikele kontseptsioonidele, annab sellele projektile ajaloolise konteksti ja näitab, kuidas see sobitub laiemasse dünaamikasse, paljastades pinged Kahni patsifistlike ideaalide ja geopoliitilise reaalsuse vahel, eriti kontekstis, kus püüdlused saavutada püsiv rahu põrkusid 1920. ja 1930. aastatel kokku rahvusvaheliste institutsioonide natsionalistlike ambitsioonide ja nõrkustega, mida Kahn aitas luua. Näituse aluseks on Albert Kahni muuseumi kogud: autokroomsed ja monokroomsed fotod, filmid ja arhiivid või objektid. Seda korpust täiendatakse laenudega, eelkõige graafika, arhiivide, dokumentatsiooni ja võib-olla objektidega, et lõpetada perioodid, mil MDAKi kollektsioonid on puudulikud (1870, seejärel 1930. aastad), aga ka selleks, et asetada Kahniani tootmine 20. sajandi ajaloolisse ja visuaalsesse konteksti. Näitus toob esile Kahni patsifismi visuaalsed ilmingud, asetab need sõja ja rahu kujutamise ajalukku ning toob esile selle lavastuse kavatsused, tehnilised vahendid ja vastuvõtud. Projekti eesmärk on ka tutvustada avalikkusele isikuid, kes mõtlesid rahule 20. sajandi alguses ja Albert Kahni rollile, tema võrgustikele ja sihtasutustele, nagu stipendiumid kogu maailmas, sotsiaal- ja poliitikauuringute riiklik komitee või finantsinvesteeringud Pariisi ülikoolile või Cité Universitaire'i loomine. Neid isiksusi võib eelkõige kehastada "ajaloogalerii", Kahni aias tehtud autokroomsed portreed. Kaasaegsed teosed vastavad sellele ajaloolisele korpusele, paljastades esilekutsutud teemade resonantsi. Oma universaalse, pühendunud ja aktuaalse mõõtmega on patsifismi teema suunatud laiale publikule, sealhulgas täiskasvanutele ja vanematele ajaloohuvilistele ning nooremale publikule kodanike ärkamise loogikas. Näituse kokkuvõte, teaduslikud kavatsused ja tööde kirjeldus on esitatud muuseumiprogrammis.
Teie sirvimiskeelde automaatselt tõlgitud tekst
